ja poliitiline stabiilsus moodustavad vaid väikese osa Austria Vabariigi väärtuste nimistust. ! Suvel on turistide seas kõige kõige populaarsem Viin. Pealinnas paiknevad mitmed uhked kirikud (sh Püha Stefani Katedraal) ja arhitektuuripärlid, sh Schönbrunni loss, mis koos parkidega kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Pildil võite näha Kunstiajaloo muuseumi. ! Talvisel hooajal on Austria, eriti maa lääneosa, suusaturistide paradiis. Alpides asuvad suusakuurordid on ülemaailmse kuulsusega. Austria kõige kuulsamad suusakuurortid on Mayrhofen, Serfaus, St. Anton, Sölden ja Ischgl. Suvisel ajal on Alpides aga väga populaarne mägironimine ja mäestikujalgratastega sõitmine. ! Austria suuruselt neljas linn Salzburg on Mozarti sünnipaik ja palju sealseid vaatamisväärsusi ja üritusi on seotud selle maailmakuulsa muusikuga. Linna olulisim vaatamisväärsus on kahtlemata sealne vanalinn, mis kuulub alates 1996. aastast
· Mootorsõidukeid · Keemiatooteid · Keemilisi elemente · Kelli ja teisi täppisaparaate · Metalltooteid · Metallkäsitöid · Põllumajandustoot Tekstiilitooteid · eid · Kunstkäsitööd · Piimasaadusi Metsad : · Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. · Alpides valdavad kasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). · Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. · Tessini kontonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Pildid:
Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik. Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretsa, on karstunud. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja karstikoopad(kogupikkus 25,6 km ), kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kuna maa on mägine, armastavad sloveenid suusatada ja matkata.Tugeva karstimise tõttu on järvi vähe. Enamik neist asub Julia Alpides, neist suurimad on Boshinjko (3,3 km) ja Bledi järv (1,4 km). Maalilise Bledi järve keskel on väike Otoki saar. Pärimuse kohaselt lähevad seal kõik salajased soovid täide. Tähtsamad jõed on kirde-kagu suunalised orgudes voolavad Doonau parempoolsed lisajõed Sava (221 km) ja Drava (vt. joon 1). Sloveenia on Euroopa metsarikkamaid riike (mets katab 50 % terr- st).Muldadest on valdavad metsapruun- ja mägimullad, Karsti plaatol on ka punamuldi.
modelleerida võimalikud lahendused liigi ellujäämiseks. Kas tänapäeva üha arenevas maailmas saab graafilise analüüsi abil analüüsida ökoloogilisi võrgustikke, maastikke ja elupaiku? Kas selline analüüsimeetod on lahenduseks liikide väljasuremisele või on tarvis leida alternatiivne lahendus liikide elupaikade hävitamisele inimeste poolt? Käesolevas referaadis kasutatakse näidisliigina rohukonna (Rana temoraria) sigimispaiku Prantsuse alpides, kelle puhul kasutati graafilist ühenduvussuuringut (connectivity analysis), mis koondas erinevaid aspekte nii elupaikade sobivuse, populatsiooni elupaiga kui ka maastiku läbitavuse vallast. Antud referaat on üles ehitatud ühele näitele, testimaks kõige tähtsamaid aspekte elupaiga struktuuris, mis peab säilima erinevates maastikuplaneerimise etappides. On kombineeritud optimaalse teekonna (least-cost) meetod ja elupaiga sobivuse mudel graafikupõhise esituse ja analüüsiga.
Sloveenia on piirkond,kus vahete vahel peab vastu seisma ka maavärinatele (OCHA 1998 aastal,mille tugevuseks märgiti 5.5 Richteri skaala järgi.Selle maavärina tõttu pidi 700 inimest jääma koduta). Kliima Sloveenias esineb kontinentaalne kliima. Rannikuribal valitseb vahemereline kliima Keskmine temperatuur on -2 ° C (28 ° F) jaanuaris ja 21 ° C (70 ° F) juulis. Keskmine sademete hulk on 1000 mm rannikul, kuni 3500 mm Alpides, 800 mm Kagu-Sloveenias ja 1400 mm Sloveenia keskel. Tallinn Ljubljana Tallinn Mariba Veestik Maa-alust vett on nii palju,et 95% ressurssidest kasutatakse joogiveena Sloveenias, mis on suhteliselt hästi säilinud võrreldes olukorraga teistes Euroopa riikides Turistide sõnul on just Sloveenia riik,mille eriline võlu peitub just jõgedes ja järvedes. Suuremad jõed
2. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Suurema rahvaarvuga linnad asuvad Põhja- ja Kesk-Itaalias. Paljudest riikidest asuvad ka rannikualadel, kus on eluks vajalikud ressursid pareminig kättesaadavamad. Kindlasti ka kaubavahtus soodustab nenderiikriikide majanduskasvu. Tihedamini on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Sardiinias. on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid/itaalia_liina.htm http://kristinkaur.weebly.com/1.html http://rainl.weebly.com/linnastumine.html Tööstusareng 1.Millised looduslikud toorained (maake) riigis leidusb? Itaalia looduslike toorainete varud on kasinad. Seal leidub kivisütt, naftat ja maagaasi. 2.Millised tööstus harud on esindatud?
Kolmandik maast hõlmab Põhja-Saksa madalrannik, mida iseloomustavad järvede ja suurte jõgedega künklikud tasandikud. Laia vöödina läbivad Saksamaa lauget nõlvadega vanad kulunud mäestikud, millesse lõikuvad sügavad jõeorud. Lõuna-Saksamaa on mägine; tuntumaid on Eifeli ja Hnsrücki kõrgustik lääneosas,Taunuse ja Spessarti mäed keskosas ning Fichtelgebirge ahelik idas. Kõrgemad mäetipud kerkivad riigi lõunaservas Baieri Alpides. Saksamaa suurtest jõgedest on paljud laevatatavad ja moodustavad majanduslikult olulise teevõrgu. Rein Elbe ja Weser on Põhjamerre suubuvatest jõgedest tähtsamad. Doonau saab alguse riigi lääneosast ja voolab kogu Lõuna-Saksamaa ning suundub pärast mitme riigi territooriumi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav Oder suubub Läänemerre. Rohkesti on väikesi järvi; tuntuim on Austria ja Sveitsi piiril asetsev Boodeni järv.
Samuti on SKP ühe elaniku kohta väga kõrge. · Tööjõu arvatav suurus 2009. aasta andmete järgi on 4,103 miljonit ja töötus 2010. aasta veebruaris 4,4%. · 7,4% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. · Sveitsi frangi inflatsioonitase on -0,5% Taimed Metsad Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Majandus Eksport Import Sveitsi suurimad ekspordiartiklid on: Sveitsi suurimad impordiartiklid on:
Austria see on maa, mis on seotud keisrite ja muusikaga. Keiserlikus Viinis on võimatu unustada Habsburgide valitsemisaega. Viin muusikute, kunstnike, kohvikute, parkide ja losside linn. Alpiaasad, edelweiss, viini metsad, viini saiad ja viini vorstikesed, viini valss... Salzburg Mozarti linn, Heliseva muusika tegevuspaik, AustriaUngari keisririigi piiskoppide residents, Mirabelli aed jpm. Baierimaa on aga nagu vendade Grimmide muinasjutt romantilised lossid Alpides, humalapõllud, aknalaualilledesse uppuvad majad jne. Austria pealinn Viin pakub mälestusi kunagise keisririigi hiilgusest ja Habsburgide dünastia aegsetest suurehitistest keisrite talvepalee Hofburg, Viini lähedal asuv barokne suveresidents Schönbrunn ning Belvedere'i loss. Mida tuleks kindlasti külastada, kuid Viin ei oleks Viin ilma muusikata. Viin on üks Euroopa võluvamaid pealinnu, kus vaatamata mitte just kõige
Prantsusmaal kasutatakse nii taastuvaid energiallikaid, kui ka taastumatuid energiallikaid näiteks maagaas ja nafta. Alternatiivse energiallikana on rajatud hüdro- ja loodeteel elektrijaamu. Puuduvad märkimisväärsed naftavarud, mistõttu veetakse riigis vajaminev nafta peamiselt sadamate kaudu sisse ja naftatöötlemine toimub sadamates. Põhjendage elektrijaamade paiknemist. Tuumaelektrijaamad paiknevad eelkõige tarbija lähedal. Hüdroelektrijaamad asuvad suure languga mäestikujõgedel Alpides ja Püreneedes. Soojuselektrijaamad asuvad kivisöe leiukohtade naabruses. Loodeteelelektrijaamad asuvad suure tõusu ja mõõnaga rannikul. Miks on kujunenud selline elektrienergia tootmise struktuur ? Prantsusmaal on vähe fossiilseid ressursse. Kodumaiste uraanivarude olemasolu tõttu ongi kujunenud suur tuumaenergia osatähtsus. Soojuselektrijaamade tagasihoidlik osatähtsus tuleb sellest, et Prantsusmaal leidub vähe fossiilsete kütuste varusi.
ALETSCHI LIUSTIK PRAKTILINE TÖÖ: GOOGLE EARTHI KASUTAMINE ESITLUSE KOOSTAMISEKS Mia Emilie Valtenberg 9.C Üldandmed · Aletschi liustik on Valais'is Sveitsis · Alpide kõige pikem liustik Piirkonna maastikuline mitmekesisus · Liustik (jää), kivine maastik, vähe taimi, mäed · Piltide autor : Taimekooslused · Loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmets · Pildi autor: Patrick Schwab Piirkonnas elavad loomaliigid · Alpides levinumad liigid on seemisnahk, Alpine kaljukits ja punahirv . · Väiksemate imetajate hulka kuuluvad valgejänes, rebane, kärp, marmot ja ilves Inimtegevus ja selle mõju · Piirkonnas elanikke ei ole (pole infot, et oleks) · Turism · Pildi kommentaarid: 1) Spencer Tunick'i eksperiment 2) Korvpallimäng Aletschi liustikul septembris 2016. aastal Inimtegevus selles piirkonnas ei ole veel mõjunud otseselt halvasti Looduskaitse vajadus
Austria Üldandmed · Pealinn Viin · Riigikeel saksa keel · Pindala 83 858 km² · Rahvaarv 8 402 900 (2011) · Rahaühik euro · Riigikord föderatiivne vabariik · Iseseisvuse saavutas 27. juulil 1955 Euroopa Liiduga liitumine · Austria liitus aastal 1995 Euroopa Liiduga. · 1.jaanuaril 2002 võeti kasutusele euro. Kaart Loodus · Austria on suures osas mägine riik oma asukoha tõttu Alpides. · Austria asub parasvöötme mandrilises kliimavööndis, seal domineerivad läänetuuled. Rahvussümbolid Alpi jänesekäpp Austria rahvuslill Austria vapp Austria lipp Vaatamisväärsused Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Austria · http://ubiquitously.com/wpcontent/uploads/2009/12/IMG_7684Edelweiss.JPG · http://www.peerproject
Valminu emaskäbide pikkuseks on 3..7cm. Isaskäbid on, aga pikkuselt 0.5..0.6cm ja on emaskäbidest tunduvalt lühemad. Kohe pärast tolmlemist nad hävivad. Värvuselt on nad kollased. Männi viljakanduvus algab üksikult kasvades 10..15 aastaselt. Harilik mänd mujal maailmas Oma levila põhjapoolses osas kasvab harilik mänd enamasti tasasel maal ning mägedes tavaliselt 800 meetrist kõrgemale ei tõuse. Seevastu lõuna pool näeb mändi ainult mägedes, kus ta jõuab näiteks Baieri Alpides 1600 m, Sveitsi Alpides 1800 m, Püreneedes 2000 m ja Kaukaasias isegi kuni 2400 m kõrgusele merepinnast. Männi levila ulatub taigavööndist, metsastepi- ja stepivööndini. Enam-vähem ühtlaselt kulgeva põhjapiiri määravad looduslikud tingimused: igikelts, mis vaid vähesel määral suvel sulada jõuab, ning sellest tulenev madal mullatemperatuur, sagedased kevadised külmad, tihe sammalkate jne. Lõunapiiri ei saa tõmmata kindla joonena,
idas Tšehhiga, kagus Austriaga, lõunas Šveitsiga, edelas Prantsusmaaga, läänes Luksemburgi ja Belgiaga ning loodes Hollandiga. Saksamaa riigipiir on 3757 km. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asub Põhja- Euroopa tasandikul ja Põhja- Sakas madalikul. Kesk Saksamaad kujundab vana mägine maa, kus kõrgeimad tipud ulatuvad 1,5 kilomeetrini. Lõuna- Saksamaa kerkib tasapisi kõrgemeale üle Baier kiltmaa kuni Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze tipp (2963m). Põhja- Saksa madaliku rannikualal asuvad merepinnast madalamad maršitasandikud, mis on merevee eest tammidega kaitstud maa-alad. Madaliku lõunapoolses osas on künklik maastikureljeef, mida kaunistavad ilusad järved. Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Taimestik: Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine: Tasandikel kasvavad peamiselt rohttaimed, mägedes aga valdavad mastaapsed metsad. Mets katab 30% riigist, sellest omakorda kuulub riigile üle 35%
EUROPE! PIIR JA MAAALA *Euroopa on maailmajagu.Asub Euraasias. *Euroopa - Aasia piir algab Uurali mäestikust , Kaspia põhjarannikult, Musta merre, läbi Bosporuse ja Dardanelli, Egeuse merre ja seal Vahemerre, siis Kibraltar ja Atlandi ookean. PINNAMOOD JA MAAVARAD * Tasasem * Kõrgeim tipp Alpides Mont Blanc 4807 km. * Maavarad on suuremas osas ammendumas. * Naftat kõige rohkem on põhja meres KLIIMA *parasvöötmes suur osa, kuid ka lähis-arktiline, lähis- troopiline SISEVEED * Doonau ja Rein * Peipsi on suuruselt viies järv LOODUSVÖÖNDID * peaaegu kõik vööndid on esindatud * Soome, Rootsi, Eesti - metsasus ! RAHVAARV * seitse, kaheksasada miljonit inimest * natuke üle 10% maailmarahvast. (6,7 miljardist) * EL'is on 48 riiki 2010 seisuga.
PÕLLUMAJANDUSE ARENG Autor: Laura-Marie Õun KARJAKASVATUS Loomi peeti väljas kus nad pidid ise sööki otsima. Lehmad andsid 3-5 liitrit piima (nüüd u 25 liitrit) Talupojad ei pööranud tõuaretusele tähelepanu ja sellepärast olid loomad väiksemad kui praegu. Alpides pidid karjakasvatajad järjest kõrgemale mägedesse minema, sest endised karjamaad hariti üles. MAAVILJELUS Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Keskajal ei tuntud veel kartulit. Maaviljeluse areng oli seotud rahvaarvu kasvuga. Enim levinud aedviljad olid kapsas, naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli kaunviljadel: hernestel, ubadel ja läätsedel.
TA ehk merest dreisteirez NT SU D PI Kelti harf ja torupill, 1) Tinavile Populaarne rahvapill ..................................... Puutrompetid, ..................................... LL lauto, füdel. 2) Mandoliin Alpides on ..................................... Ligafka, ..................................... ID 3) Torupill Parmupill, tsitter Dudy Rahvaste muusika
ala. Zürich Sion Lugano (Sveitsi kiltmaa) (Alpid) (Alpidest lõunas) Taimed Metsad Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. Umbes kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Platool on rohumaad, kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid aj alpi jänesekäpp (edelweiss). Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Loomad Põlised loomad on põhiliselt kadunud
(talvel) 18-25°C. Idarannikul ja mägede idanõlvul sajab 1000-2000, läänenõlvul 200-300 mm/a. Mandri edelaosas valitseb vahemereline, lõunaosas lähistroopiline kuiv mandriline ja kaguosas lähistroopiline niiske kliima (sademeid 500-100 mm/a, keskmine temperatuur jaanuaris 18-22°, juulis 8-12°C. Tasmaania läänerannikul on aastas 259 sajupäeva. Talvel või Austraalias ka lund sadada, kuid lumikate sulab kiiresti. Kõige jahedam on Austraalia Alpides, kus lumi püsib mäeharjadel 3-4 kuud ja madalaim mõõdetud temperatuur on -22°C. . 4. Pinnamood Autsraalia hiigelsuur lääneplatoo kuni 2000 km läänerannikust sisemaale, hõlmates poole manrist. Platoo keskmine kõrgus on 300-600m. Austraalia keskpiirkonna madalik ulatub lääneplatoost ida-kõrgustikeni. Austraalias on sisejõgesid, mis osa aastast kuivad ega ühendatud merega, suuri jõgi Murray suudub Adelaide'i lähedal India ookeani.
halljänes teda minema ei ole tõrjunud. (blogspot.com) Valgejänes on Põhja-Euroopa kõige põlisem, kuid mitte kõige levinum jäneslane. Valgejänes on levinud suurel maa-alal Põhja-Euraasias Skandinaavia poolsaarest kuni Tšuktši poolsaareni ning Põhja- Jäämerest kuni Kasahstani, Mongoolia ja Põhja-Hiinani. Põhja-Ameerikas elab ta põhja pool 50. põhjalaiuskraadist, samuti kitsal ribal Gröönimaa lõuna- ja läänerannikul. Isoleeritud asurkonnad on veel Iirimaal, Šotimaal, Alpides ning Sahhalini ja Hokkaido saarel. Valgejänes on aklimatiseerunud Tšiilis ja Argentinas. Minevikus oli valgejänese levila märksa laiem. Näiteks pleistotseenis elas ta Krimmis. Levila eraldatud osa Alpides näitab, et tõenäoliselt asustas ta kunagi suuremat osa Lääne-Euroopast. (wikipeedia.org) 3 PALJUNEMINE Innaajal muutuvad isased valgejänesed metsikuteks ja agressiivseteks. Nad ründavad pea koguaeg teineteist ja kutsuvad esile tülisid, et emasloomade pärast võidelda.
taime- ja loomaliigid Fox ja Franz Josef liustikud uus-Meremaa Lõunasaare läänerannikul Otago poolsaar Uus-Meremaa Lõunasaare idarannikul, kus elavad pingviinid Bora Bora paradiisisaar, mille ilus sinine laguun on hotelle täis ehitatud Pildid pildid Kliima põhjaosa asub lähisekvatoriaalses, keskosa troopilises ja lõunaosa lähistroopilises vöötmes Kõige jahedam on Austraalia Alpides (mäeharjadel püsib lumi 3-4 kuud, madalaim mõõdetud temperatuur on -22°. Miks Tahan ? Minu unistuste riik, kuhu ma tahaks minna oleks Austraalia . Sinna sellepärast, et tahaks näha,milline näeb tegelikult välja see maa .Näha,kas see maa on ka selline nagu Kodus ja Võõrsilas näidatakse .Tahan ka sellepärast, et seal on soojad ilmad. Tahaks Bora Bora saart näha Loodus Queenslandis- troopika,vihmametsad,dzunglid
temperatuur jaanuaris 2-12 °C) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja- Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia madaliku kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademeid 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis kuni 24 °C, jaanuaris 0 °C). Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko. Mägedes, eriti Alpides, avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. Kliimast olenevalt on jõgede veereziim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erinev. Alpidest algav Po ja selle lisajõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede( pikimad Tiber ja Arno) veetase alaneb suviti järsult. Vetevõrk Olenemata Itaalia suhteliselt mägisest maastikust on seal arvukalt jõgesid. Pikim jõgi on Po, mille pikkuseks on mõõdetud 670 km
maa). Juura mäestik on liivakivist mäeahelik, mis jookseb Genfi järvest Rhine'e jõeni. Regioon asub umbes 700m kõrgusel merepinnast ning seda iseloomustab liivakivist kõrgmaa sügavate jõeorgudega. Juura mäestik on ka üks tähtsamaid dinosauruste jalajälgede leiukohti maailmas (selle järgi sai nime ka juuraajastu). Taimkate Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Kümme protsenti riigi pindalast on kaetud põllumaaga, 28% karjamaaga ja kahel protsendil maast on veiniistandused jm püsivad põllukultuurid. Kliima
alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatava jõe Doonau jõestikku. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi-niidud. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi , nafta ja maagaas. Riigis on üle 50 looduskaitse ala, neist valdav osa Alpides. 97% rahvastikust on saksa keelt kõnelevad austerlased. Austria rahvastiku loomulik iive on olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Pärast esimest maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck.
parema kaitse. Hädaohu korral paneb kogu kari erinevatesse suundadesse plehku, mis ajab vaenlase segadusse ning annab jänestele suurema võimaluse peitu pugeda.Enam lõuna poole elutsevad jänesed liiguvad talvel taiga servale suurtesse okaspuumetsadesse. Siin leiavad nad paremat kaitset külma ja tuule eest. Jänesed, kes veedavad talve avatud tundras, leiavad varjepaika ainult kivide või madalamate põõsaste vahel. Skandinaavias elutseb valgejänes mitmekesistel taigaaladel aasta läbi. Alpides elutsevad valgejänesed kõrgemal mägedes, ülemisel metspiiril, mägimändidega kaetud aladel või alpiaasadel. Talveks laskuvad nad madalamatesse, vähema lumega piirkondadesse. Paljunemine Innaajal muutuvad isased valgejänesed metsikuteks ja agrevsiivseks. Nad ründavad pea koguaeg teineteist ja kutsuvad esile tülisid, et emasloomade pärast võidelda. Suures osas nende levila aladest toimub esmakordne paaritumine kevade hakul, tundras leiab see asset aga maikuus
Reini iseloomustus Reini jõgi on LääneEuroopa tähtsaim siseveetee. See algab Sveitsi Alpides kahe lähtejõena, mis ühinevad Reichenau linna juures. Jõe laiuseks on 45 meetrit ning pikkuseks 1230 kilomeetrit. Jõgi on kärestikuline ja kiire vooluga ning voolab läbi Bodeni järve. Bodeni järvest väljudes muutub Rein looklevaks, langeb 20- meetrilise joana. Baselis on laiuseks 200 meetrit. Edasi voolab Reini jõgi põhja suunas Ülem-Reini madalikul, kus asustus on tihe ja on rajatud kanaleid, viinamarjaistandusi ja põlde. Keskjooksul voolab Rein läbi Reini kiltkivimäestiku
Reini jõgi -1320 km pikkune jõgi Euroopas- GEO 2. Veestik Õpik lk. 37 Millistest riikidest 6 voolab läbi Reini jõgi? Atlas lk. 12,13,15 5 4 3 2 1 Rein algab Šveitsi Alpides kahe lähtejõena, mis Reichenau ühinevad Reichenau linna juures; jõe laiuseks on 45 m; jõgi on kärestikuline, kiire vooluga; voolab läbi Bodeni järve. Lindau on saar Saksamaal, Bodeni järve idakaldal. Boden i järv Bodeni järvest väljudes muutub Rein looklevaks; langeb 20 m joana, Baselis on Reini laiuseks 200 m. Edasi voolab Rein põhja suunas Ülem- ?
1. Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit(8,4 mln. ha mägedes ning 1,3 mln. ha tasandikel) see moodustab 33,9% kogu Itaalia maaalast. 2. Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. 3.Itaalias kasvavad metsatüübid: *Parasvootme lehtmetsad *Lähistroopilised metsad 4. Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 5. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 6. Metsa pindala on suurenenud. 7. Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks
tingimustega, sobivad indikaatorliikideks. • Nende indikaatorliikide esinemine ja elujõulisus peegelduvad keskkonna (vee, mulla, õhu, lähtekivimi) omadusi. • Mõned liigid peegeldavad ka keskkonnamuutusi, mida on põhjustanud inimtegevus. • Sellel p6hinebki bioindikatsioon - keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. • Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. • Viola calaminaria - taim mis kasvab Alpides tsingimaardail. • Veekogude reostust näitavad teatud vetikad. • Õhusaastet näitavad teatud samblikud, sest nad on väga tundlikud saastnud õhu suhtes. Elurikkus • Mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus • Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. • Hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: geeni, raku, liigi , populatsiooni, ökosüsteemi tasandil sh
gl/dRKsSR Kliima Suur osa Austriast asub mõõdukas kliimatsoonis. Kuna ligi 70% maastikust moodustavad Alpid, siis on mäestikuline kliima domineeriv. Temperatuurid olenevad suurelt kõrgusest: iga 300m pealt on temperatuur 5°C madalam. Keskmine temperatuur 9.9 °C Suvel on keskmine temp. 20 °C Talvel on kesmine temp. 0 °C http://goo.gl/v6kWYb Metsad ja loodus Natuke üle 40% Austriast on metsadega kaetud, suurem osa metsi on Alpides. Vähem kui viiendik Austria maa-alast on sobilik põllumajanduseks. Alpid muudavad palju Austria alasid elamiskõlbmatuteks. https://goo.gl/Y12CGO http://goo.gl/1U7WdA Rahvastik Austrias elab hinnanguliselt 8,5 miljonit inimest, neist ligikaudu veerand elab pealinnas Viinis. Aastatel 2001-2011 kasvas Austria rahvaarv 4,6% võrra, mis on viimaste kümnendite suurim tõus. Suurem osa sellest on tingitud sisserändele.
Üldandmed: Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Pindala 301 230 km² Loomulik iive(2004) 1,33 Demograafilise ülemineku etapp Rahvastiku vananemise etapp Rahvastiku paiknemine ja tihedus: Varem asuti elama pealinna ja suurematesse linnadesse. Linnades elab üle 70% rahvastikust. Tihedamini on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam on asustus Alpides Valle d'Aostas ja Sardiinias. Ränne: Madala elatustaseme ja alalise tööpuuduse tõttu on Itaalia üks esimesi väljarännumaid. Enne Euroopa Majandusühendusega ühinemist rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse ja Ladina- Ameerikasse. Pärast ühinemist siirdutakse peamiselt Lääne-Euroopasse, tihti tähtajaliste töölepingute alusel. Itaaliasse suurenes ka odava tööjõu sissevool arengumailt. Väljaränne on
grisli karusid on vähemuses. Pilte grisli karust: Teadmiseks: Grisli karud hoiavad maanteest eemale vähemalt 500 m. Yellowstone'i rahvuspargis on grislide arvukus. Noorte põtrade surmadest on 90% põhjustatud grislide poolt. Grisli karud ei ole looduskaitse all. Ameerikas on u. 32 500 grisli karu. Nägemine on halb, kuulmine keskmine, haistmine väga hea. Alamliigid: Euroopa pruunkaru- Püreneedes, Alpides Siberi pruunkaru- Venemaal Atlase karu- Põhja-Aafrikas Mehhiko pruunkaru- Mehhikos Mandzuuria pruunkaru- Hiinas ja Mongoolias Hokkaido pruunkaru- Hokkaidõ saarel Kodiaki karu- Alaskas ja Kodiaki saarel Tiibeti pruunkaru- Tiibetis Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru http://en.wikipedia.org/wiki/Grizzly_bear#Desc ription http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel541 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/k
Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 3. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 4. Nimeta mõned peamised puuliigid? Peamisteks puuliikideks on kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. 5. Kas metsade pindala on suurenenud või vähenenud? Metsade pindala on suurenenud ja enamasti mittemetsamaade taasmetsastamise tulemusena, kaasa arvatud looduslik uuendus mahajäetud põllumajanduskõlvikutel. Metsade pindala suurenemine urbaniseerunud piirkondades on mõneti kompenseerinud samaaegset metsade
AUSTRAALIA C. Karus TUTVUSTUS Pealinn : Canberra Pindala: 7 704 366 km² Rahvaarv : 22 106 112 (2010) Keel: enamasti austraalia inglise Riigipea: kuninganna Elizabeth II Rahaühik: austraalia dollar (AUD) KLIIMA Suvel: 25-32°C Talvel: 10-18°C Alpides: 5°C Max on 46°C Lund leidub mägedes ja Tasmaanias pindalast on kõrbed Enamjaolt kuiv kliima MILLISED ON AUSTRAALLASED? Väga avatud Lahked Vahest viisakad Naiivsed Ausad Naudivad elu Muretsevad vähe Raiskajad (elu ja raha) USK Vähe usklikke 7,5 % käivad kirikus igal nädalal
Ülessanne. 1 Mis pinnavormil asuvad järgmised kohad? Volga jõe suue Kaspia alamik Venemaa lääneosa Lääne-Siberi kiltm Hiina idaosa Suur-Hiina tasandik Manause linn Amazonase mada Tura linn Kesk-Siberi Mississippi jõe suue Mississipi madalik lauskmaa Ülessanne. 2 Mis riikide elanikud võivad öelda, et Me elame Himaalajas? Nepaal, Bhutan, Hiina, Bangladesh, India Me elame Alpides? Itaalia, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Sloveenia, Monaco Ülessanne. 3 Kujuta sama kõrgus joontega põhja lõuna suunalist pikliku kõrgendiku, mille kõrgus on 20m. Joonte lõike vahe on 5m. Ja ida nõlv on järsem kui lääne Ülessanne. 4 Leia Aasiast a) 2 mägist riiki b) Leia nende riikide pealinnad c) Määra pealinnade geograafilised kordinaadid d) Leia pealinnade abs. Kõrgus a) Nepaal, Hiina b) Katmandu c) 28 kraadi N; 86 kraadi E d) 1000-1500 Ülessanne. 5
Mulhacen. Rumeenia Rumeenia pindala on 238 391 km2. Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Rumeenias on nelja sorti mäestikke. Esimesed on Karpaadid nende loodeosa kulgeb edela- kirde suunas. Seejärel pöörduvad mäed ida-lääne suunda. Karpaatide kõrgus on kuni 2655 meetrit. Teised on Lääne-Transilvaania mäed need on mäestik Euroopas, osa Karpaatidest. Kulgeb põhja-lõuna suunas. Kõrgus kuni 1848 meetrit. Kolmas on Retezati mäestik mis asub Rumeenias Trasilvaania alpides Mäestiku kõrgeim tipp on 2509 meetri kõrgune Peleaga. Üle 2300 meetri ulatuvaid mäetippe on kokku üle 60. Neljas on Transilvaania Alpid nende maksimaalne kõrgus on 2455 meetrit Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad enam kui 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp on Moldoveanu on 2544 meetri kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede
Kose Gümnaasium Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2006 Kose 2 Sisukord Sisukord..................................................................................2 Riigi üldiseloomustus...................................................................3 Üldandmed..............................................................................3 Geograafiline asend.....................................................................4 Looduslikud tingimused...............................................................4 Arengutaseme näitajad.................................................................5 Itaalia kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse........................5 Itaalia tuntumad firmad ...............................................................6 Itaalia kaart...................................
Teravamaitselist juustu võib kasutada naturaalsel, kuid see maitseb suurepäraselt ka kergelt sulatatuna kastmetes ja risototos. Samast juustust on olemas ka variant Gorgonzola dolce latte (magus piim), mis on mahedam ja välimuselt vaid õrnalt rohekaviiruline. Seda kasutatakse enamasti kuumtöötlemata, kuid see sobib ka juustukastmetesse, eriti pasta omadesse. Fontina Itaalia poolpehme koorejuust fontina pärineb Aosata orust ning on valmistatud Alpides karjatatavate lehmade piimast. Õlekarva, üksikute aukude ja oranzi koorikuga juustu maitse on õrn ja meenutab kergelt pähklit. Fontina sobib hästi nii naturaalselt kasutamiseks kui ka kuumtöötlemiseks. Seda on hõlbus riivida ning tarvitada kastmete valmistamisel. Feta juust Valmib nii kitse- kui ka lambapiimast või nende segust. Odavamatele Euroopas tehtud variantidele lisatakse ka lehmapiima. Väga erilise, tugevalt ürdise ja soolase maitsega juust. Valmimisprotsessi
Saksamaa Sissejuhatus Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pindala on 356 910 km2. Rahvaarv on 82 079 454 (1998). Rahaühik euro. Riigikeeleks on saksa keel. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Suurimad saared on Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Sylt. Saksamaa kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk, nulg) ja maa kirdeosas (mänd). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metallimaake, naftat ja maagaasi. Suurimad linnad on pealinn Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt. Saksamaa asend ja tema piiririigid
hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze (2964m). Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*.Juulis rannikul 16*, Ülem-Reini madalikul 20*, ida-osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima
hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze (2964m). Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*.Juulis rannikul 16*, Ülem-Reini madalikul 20*, ida-osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima
· Rahvaarv : 58 103 000 · Rahvastikutihedus : 192,8 in/km² · Rahaühik : euro (EUR) · Iseseisvus : 17.märts 1861 Itaalia köök Itaalia söögikultuur. Road ja enam kasutatavad toiduained jagunevad selles Vahemere-äärses riigis vastavalt piirkondadele- Põhja-,Kesk- ja Lõuna-Itaalia ning saared. Kui mereäärsetes regioonides süüakse enam kala ja mereande, siis sisemaal on hinnas kõik see, mida pakub maa-eelkõige liha ja köögiviljad. Itaalia põhjaosas asuvates Alpides kasvatatakse rohkelt lehmi ning seal valmistatakse peamiselt lehmapiimast juustusid. Itaalia keskosas ja saartel on seevastu palju lambaid ja kitsi ning seal tehakse lamba-ja kitsejuustu. Ülekõige armastatakse seal : Juustu, PASTAT,mereannid,risotoriise,ürde,leiba(valge leib). Kindlasti kuulub Itaalia toidu juurde ka vein, mille maitse on rikkalikult hea. Ülekõige armastatakse seal : · Juust ...on itaalia köögis üks tähtsamaid toidu aineid.
Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis moodustab Kesk-euroopa lõunaosas 1200 km pikkuse ja 135-260 km laiuse kaare. Alpid on maailma paremini uuritud kõrgmäestik. Kuulsaimad uurijad on A. Penck ja E. Brückner. Alpid on noor mäestik. Mäestiku teljeosas on kristalsed, servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786. Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein, Rhohe, suurem osa Doonau lisajõgesid (Sava, Drava, Inn, Isar, Iller), Po ja selle...
Ning noore publiku programm on mõeldud 1-12.klassi õpilastele,õpetajatele ja lapsevanematele. Estonia kontserdisaalis esinesid Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel.Kontserdil esitati orkestri muusikat ning esitusele tulid : Gustav Mahleri 10.sümfoonia, Eino Tambergi ,,Avafanfaarid" ja Maurice Raveli ,,Daphnis ja Chole" süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud, ja mägiojade tulva näinud ja kuulnud õhtupäikeses mäenõlvadel sööva karja igatsevat kellamängu, see teab ,kus see muusika sündis.Looduses on ise võimsam helilooja ja läbi aegade on suur kunst temast jõudu ammutanud. Eino Tambergi (1930-2010) ,,fanfaarid" kontsertliku teose kirjutas helilooja , Neeme Järvi ettepanekul ÜRO 50. aastapäevaks ,mille tõid ettekandele 1995.aastal New Yorgis Neeme Järvi ja Yorgi Filharmoonia Sümfooniaorkester.
Argentiina Üldandmed Pealinn Buenos Aires Populatsioon 43 miljonit Pindala 2 780 400 km2 Ametlik keel Hispaania Juan Domingo Peron de la Sosa Sündis 8. oktooboril 1895 pealinnas Pere pärines Sardiiniast Ei uskunud kommunismi ega kapitalismi Noorena oli sõjaväes. 1939. aastal õppis ta, kuidas Alpides sõda pidada. Tema poliitiline teooria põhines fasismil ja natsionaalsotsialismil Esimene presidentlus 1946, teine 1952, Kolmas 1973 (kestis natukene üle aasta) Suri 1. juulil 1974 Maria Eva Duarte de Peron Kohtusid 1944 Abiellusid 1945 Oli populaarne vaeste hulgas Aitas mehel võita populaarsrust tööliste ja naiste seas Naised sai Argentiinas valimisõiguse aastal 1947 Sõjajärgne ,,Peronism" Juan D. Peron de la Sosa õpetusel põhinev massiliikumine
põldudele sööma. Kodupiirkond Punahirvede kodupiirkond oleneb elupaigatüübist. Punahirved, kes elavad metsas lepivad ka väiksemate aladega. Peale selle oleneb kodupiirkond ka toitumisalade ja puhkepaikade omavahelisest kaugusest. Näiteks Sotimaal on isaste kodupiirkond umbes 800 hektarit suur, emastel aga poole vähem 400 hektarit. Vahel esineb ka aastaajalist varieeruvust, näiteks Alpides talvel on kodupiirkond 50 150 hektarit, suvel aga suurem ja 400 hektarit. Asustustihedus sõltub elupaigatüübist, aga enamasti 5 45 isendit/km 2. Alpides ja Norras rändavad punahirved suviste ja talviste kodupiirkondade vahet (Norras kuni 6 km). Noored emased punahirved on oma kodupaigale väga truud, nende kodupiirkonnad kattuvad tihti ema omaga. Enamik noori pulle lahkub pesapaigast 1 2-aastaselt, vastavalt kodupiirkonnast
Ljubljanas on suvel 26,5 kraadi, jaanuaris aga 2,2 kraadi. Rannikul langeb temperatuur mägedest puhuva tuule boora ajal. Sademeid on Julia Alpides 3000, Ljubljana nõos 1400 millimeetrit aastas. RAHVASTIK Riigi elanikest on sloveene 92%. Kümme aastat tagasi elas seal ka 60000 horvaati ja 40 000 serblast. 90% on katoliiklased, u. 25 000 moslemid. Linna ja maarahvast on võrdselt, kuid peale pealinna on suuremaid linnu vähe (Maribor, Glje, Kramj, Velenje) MAJANDUS Sloveenia on tööstus- põllumajanduslik maa, ta oli endise turumajandusliku sotsialismiga Jugoslaavia arenenuim osa. 51% tööhõivelisest rahavastikust on tegev
Kliima soojenemine ohustab elu järku Maal. Igapäevaselt kasutavad inimesed deodorante, sõidavad autoga ja paiskavad sellega õhku suurel osal süsihappegaasi. See on suureks probleemiks nii inimeste, kui ka looduse jaoks, sest selle kahjulik mõju organismile ja kliimale on väga suur, just eriti kliimale mille soojenemine teeb inimkonnale suurt muret. Kuid mis üldse saab, kui kliima soojenemine jätkub nii kiirel tempol nagu ta täna kulgeb? Suureks probleemiks saab tgemperatuuri tõus ja atmosfääri suurenenud süsinikdioksiidi sisaldus. NASA kogutud andmetel on keskmine temperatuur Maal kahekümnendal sajandil kerkinud juba kraadi võrra. See võib tunduda küll väga väikese tõusuna, kuid selle tagajärjed on suured. Näiteks Ameerika keskläänes esineb rohkem liivatorme, vee temperatuur tõuseb ning soe meri põhjustab enam orkaane, Igijää sulamise tõttu hakkavad Alpides mägedest kaljurahnud eralduma, mis tekitab suuri raskusi se...
Kooli nimi Gruppi nimi [teie nimi] ENERGIAJOOK RED BULL Referaat Juhendaja: [nimi] Tartu 2012 SISU: 1. RED BULL Algus 2. Kas RED BULL on tervisele ohtlik? 3. Mida sisaldab RED BULL 1. RED BULL ALGUS 1982. aastal tutvus Dietrich Mateschitz Kaug-Idas laialt levinud toniseerivate jookidega. Hongkongi Mandarini hotelli baaris istudes tekkis tal idee hakata neid turustama ka väljaspool Aasiat. 1984. aastal asutas Mateschitz Red Bulli. Ta viimistles toodet, töötas välja unikaalse turunduskontsepti ja hakkas 1987. aastal Red Bull energiajooki Austria turul müüma. See ei olnud mitte ainult uue toote, vaid terve tootekategooria sünd. Praegu on Red Bull saadaval 160 riigis üle kogu maailma. Alates 1987. aastast on ära joodud üle 30 miljardi purgi Red Bulli, neist rohkem kui 4,2 miljardit 2010. aastal. Number üks ener...
nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Zugspitze on mägi Euroopas Saksamaal Baieri Alpides. Kõrgus 2963meetrit. See on Saksamaa kõrgeim mägi. Harz on mäestik Euroopas Saksamaal. Piirneb lõunast Tüüringiga. Mäestiku kõrgeim tipp on Brocken (ka Blocksberg), kõrgusega 1141 meetrit. Schwarzwald on mäestik Euroopas Saksamaa territooriumil. Kulgeb põhja-lõuna suunas, eraldab Badenit ja Württembergi. Läänenõlvad Badeni poolel on järsud, idanõlvad aga lauged. Kõrgus kuni 1493 meetrit. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
