Referaat. Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis. Ellen Antipenko NT1. Eestis nagu teistes paljudes riikides on muulaste küsimused mitte viimasel kohal. Muulaste arv igal aastal muutub, mõnikord suureneb, mõnikord väheneb - Eestis on muulasi ühest viiendikust ühe kolmandikuni. Muulasi võib jagada mitmeks rühmadeks. Eestis on nii need muulased, kes on sündinud Eestis, kui ka need muulased, kes on sündinud välismaal. Mõnedel neist on Eesti
sotsiaalsest positsioonist teise. Horisontaalne mobiilsus: liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast grupist teise. Nt.isiku üleminek ühest usust teise või ühest perekonnast teise. Vertikaalne mobiilsus: indiviidi üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise. Jaguneb: tõusev mobiilsus ja langev mobiilsus. 5 teadust, millega sotsioloogia on seotud: geograafia, pedagoogika, psühholoogia, keeleteadus, filosoofia. Millised on akulturatsiooni astmed: akultratsiooni protsess kooseb: heakskiit, kohanemine e. omaksvõtt ja vastuseis. Mida tähendab esmane hälbelisus: Esmane hälbimus norme rikutakse, kuid seda ei panda tähele ning ei oma mõju indiviidi identiteedile. Teisene hälbimus sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp kuidas inimesed reageerivad hälbivale käitumisele. Inimene aktsepteerib silti ja näeb ennast deviantsena.
Geograafia-sotsiograafia, pedagoogika sotsiaalpeagoogika, psühhologia- sotsiaalpsühhooogia, õigusteadus, keeleteadus sotsiolingvistika 9. I Too välja eesti poliitilise eliidi kolm kasvulava Eesti erakondade juures tegutsevad noortekogud. Olgu siis Keskerakonna Noortekogu (nn kesknoored), Reformierakonna Noortekogu, Noor-Isamaa või Noored Sotsiaaldemokraadid. Nad on tulevase poliitilise eliidi kasvulava, kust peaksid esile tõusma uued ja võimekad poliitikud. II Millised on akulturatsiooni astmed Jaotub pinnapealseks on ajutine; ei muuda vastuvõtja kultuuri; tõeline akulturatsioon laen on püsiv ja puudutab sügavaid kultuurikihte. 10. I Mida tähendab teisene hälbelisus On sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelise käitumise reageerimise tulemusena. (nt häälte kuulmisel inimene hakkab nende häältega vestlema teiste inimseste seltskonnas, siis inimese küsitavat käitumist
Inimese klassipäritolu paneb paika selle milline on tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse, kunsti, spordi jne osas. Habitus inimeses elukogemuse käigus kujunev tüüpiliste kalduvuste, oskuste, harjumuste, eelistuste süsteem. Samast klassist pärit inimestel on sarnane habitus. Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted Akulturatsioon protsess mille käigus subkultuur (näiteks venelaste kogukond Eestis) kohaneb domineeriva kultuuriga. Akulturatsiooni erinevaid viise näitab järgmine tabel: Subkultuuri suhtumine domineerivasse kultuuri positiivne negatiivne Suhtumine positiivne INTEGRATSIOON SEPARATISM oma kultuuri negatiivne ASSIMILATSIOON MARGINALISATSIOON 6
sündmuste tekkimist Sümpateetiline maagia – sarnane tekitab sarnast Kontaktmaagia - põhineb usul, et eemalseisva isikuga või olendiga on võimalik kontakti saada temaga kokku puutunud või talle kuulunud eseme kaudu. Innovatsioon – viiakse sisse uuendusi, et muuta kultuuri paremaks Akulturatsioon – negatiivne nähtus, elu halvemaks minek Revilisatsisoon – kultuuri uuendamine, parandamine, et vähendada või peatada akulturatsiooni ehk elu halvemaks minekut. Assimileerumine – erinevad ühiskonnad tulevad kokku, esile tuleb kõige tugevam ja ainult see jääb ellu, teised sulanduvad kokku. a + b + c = a Sulatusahi – mitu ühiskonda saavad kokku, moodustavad mingi täiesti uue ühiskonna. a+b+c=x Kultuurimosaiik – kultuurid ei sulandu, moodustavad mosaiigi, eksisteerivad koos. a+b+c=a+b+c Kolonialism – ülemvõim teise rahva või piirkonna üle, mis asub sageli emamaast kaugel
institutsioonide suhtes, poliitilise osaluse soodustamine). Nt kasvatab sotsiaalset kapitali massimeedia poole pöördumine, et olla kursis kogukonna eluga, aga meelelahutuse eesmärgil meedia kasutamine pigem pärsib aktiivset osalust kogukonnas. Intensiivne internetisuhtlus viib aga vastastikuse usalduse kasvule. (Shah et al 2001). SAJANDIALGUSE INTERAKTSIONISTID, CHICAGO KOOLKOND: - linn on sotsiaalne laboratoorium, mida iseloomustab korralagedus, marginaalsus, akulturatsiooni ja assimilatsiooni sümptomid, aga ka mobiilsus akulturatsioon vähemusrühma kohanemine ehk adapteerumine domineerivas kultuuris toimetulekuks. assimilatsioon oma kultuurilise identiteedi hülgamine ja domineeriva kultuuri täielik omaksvõtt, enese kultuuri pidamine madalamaks ning domineeriva kultuuri hindamine väärtuslikumana. Massimeedia: emantsipeerumise faktor (pakub inimestele võimaluse erinevateks valikuteks, otsusteks, hoiakuteks; esitab võimaluste paljusust);
sellesse, kuna mitu kuud polnud arengut toimunud ja riigi parimad krüpteerijad pühendasid kõik oma aja sellesse masinasse. Samuti kuna ta oli skeptiline andis ta Alanile vaid ühe kuu aega see tööle saada. Sellest võib ka järeldada, miks Alan Enigma koodi murdes Dennistoni juurde ei läinud, kuna ta oleks olukorda valesti lahendanud. Filmist ei leidnud autor rituaale, etnotsentrismi, kultuurbarjääre, -sokke, akulturatsiooni, assimilatsiooni, tabusid ega ksenofoobiat. 6 1.1.3. Sotsialiseerumine Alan Turing ei olnud normaalne inimene. Ta oli teistmoodi, ta oli halb suhtluses ning kõige selle alguseks on tema lapsepõlv. Noorena käis ta poiste koolis, kus teda kiusati. Alanil oli kõrge hääl ning ta ei suhelnud teiste lastega. Kiusamisele Turing aga vastu ei hakanud, ta ei soovinud anda kiusajatele rahuldust. Siiski tekkist tal üks sõber nimega
Teises köites kirjeldab Hupel baltisakslasi, majandust, seisusi, kaubandust. Kolmandas köites iseloomustab tan ii Liivi- kui ka Eestimaa kihelkondi. Kolmele esimesel köitele lisanduvad kaastöölistelt tellitud illustratsioonid. Selles on ka maakaart. "Riia ja Tallinna asehalduskorra praegune seisukord" Sellist pealkirja kannab topograafia viimane köide. Selles kirjeldab ta asehalduskorra kehtestamisega kaasnenud muudatustest, jällegi linnadest ja kihelkondadest. Selles on kirjeldatud akulturatsiooni, mille käigus toimus kultuuriline lähenemine lätlaste ja eestlaste vahel. Peagi hakati üle võtma "saksa" kombeid ja kandma ka "saksa" rõivaid. "Topograafiliste teadete" kaastöölised Nimeliselt on teada 89 kaastöölist, kes aitasid Hupelil topograafiat koostada. Nendele lisanudvad veel inimesed, kes soovisid jääda anonüümseteks. Kaastööliste hulgas oli kõige rohkem pastoreid, kelele järgnevad aadlikud, ametnikud, raehärrad, kaupmehed, õpetajad ja üks arst.
siiski võimalikuks ka teatava tervikpildi saamine. Kuna selle fookuses on siiski üksikud juhuse poolt valitud momendid ja sündmused, jääb siia paratamatusena mõningaid küsitavusi. 14 1.2. EESMÄRGID JA ÜLESANDED Käesoleva uurimuse eesmärkideks on välja selgitada: kuidas ja mis kanaleid pidi jõudis džäss Eestisse ning kuivõrd see siin levis; mis asjaolud soodustasid ja mis takistasid džässi levikut ning akulturatsiooni; millist mõju avaldas džäss Eesti 20. sajandi I poole (muusika)kultuuri üldpildile; milliseks kujunes džässi ja popkultuuri vahekord; kas džäss kujunes Eestis vaadeldaval ajajärgul kontsertmuusikaks; kas meil kujunes välja rahvuslik džäss. Eesmärkide täitmisel oli seega kesksel kohal kõikvõimalike džässiga seonduvate andmete kogumine ja dokumenteerimine võimalikult usaldusväärse andmepanga loomiseks. Esmased ülesanded olid:
spordi jne osas. Habitus – inimeses elukogemuse käigus kujunev tüüpiliste kalduvuste, oskuste, harjumuste, eelistuste süsteem. Samast klassist pärit inimestel on sarnane habitus. Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted Akulturatsioon – protsess mille käigus subkultuur (enamasti mõeldakse siin subkultuuri all mingit rahvusvähemust, näiteks venelaste kogukonda Eestis) kohaneb domineeriva kultuuriga. Akulturatsiooni erinevaid viise näitab järgmine tabel: Subkultuuri suhtumine domineerivasse kultuuri positiivne negatiivne Suhtumine positiivne INTEGRATSIOON SEPARATISM oma kultuuri negatiivne ASSIMILATSIOON MARGINALISATSIOON 9. loeng – Sotsiaalne ebavõrdsus(ptk 8,9,10) Sotsiaalne struktuur
võtmist). Ulatuslikud kultuurimõjud võivad viia kultuurilise assimilatsioonini (teise kultuuri sisse sulandumiseni) või akulturatsioonini (oma kultuuri kaotamiseni). Kultuuriline ekspansioon on vägivaldne kultuuri pealesurumine. Kultuurimõjud võivad osaleda ka uue kultuuri tekkimisel ja kujunemisel. Kultuurilaen on näiteks Jaapanis kasutatav hiina kiri, kartuli kasvatamine Euroopas jmt. Kultuuriline assimilatsioon toimus näiteks liivlaste sulandumisel lätlaste hulka. Akulturatsiooni näitena tuuakse tavaliselt Ameerika indiaanlaste kultuuride hävingut. Kultuuriline ekspansioon toimus paljudes koloniaalmaades 17. ?" 20. saj. 30 Kultuure on varasematel aegadal jagatud "kõrgemateks" ja "madalamateks". Kaasajal püütakse hoiduda sellistest (rassismini viivatest) väärtushinnangutest ning lõhtutakse kõigi kultuuride võrdsuse printsiibist. Paralleelmõiste kultuurile on tsivilisatsioon. Enamasti tähistatakse sellega linnalikku
Ideaalis viib kohanemisprotsess keskkonna ja indiviidi harmooniani ja siis võime rääkida selle lõppemisest; b) sotsiokultuuriline kohanemine kuulub uue keskkonnaga seotud väliste käitumistulemuste hulka. Näiteks võime lahendada igapäevaseid sotsiokultuurilisi probleeme (perekonnas, kodus, tööl ja koolis). Seda kohanemistüüpi mõjutavad uues kultuuris elamise aeg, teadmised kultuurist, suhtlemine ja samastumine kohalike inimestega, kultuuridistants, keele valdamine ning akulturatsiooni strateegiad. Vaatamata psüühilise kohanemise ja sotsiokultuurilise kohanemise vahel, on nad mõneti omavahel seotud. Hea psüühiline kohanemine võib olla prognoositav migradi isiksuseomaduste, elumuutuste ja sotsiaalse toetuse põhjal, hea sotsiokultuuriline kohanemine kultuuri tundmise, kontaktide taseme ja gruppidevaheliste hoiakute põhjal. Kohanemise mõlema aspekti edukus sõltub integratsioonistrateegia valimisest ning päritolu- ja uue kultuuri minimaalsest distantsist
annaabi.ee 
