Islami tsivilisatsioon Teke: Maailmas on 3 monoteismliku(usk ainujumalasse) usundit: 1. Kristlik- Jehoova 2. Judism- Jahwa 3. Islam- Allah Judasim tekkis u 3000 a tagasi.1.saj pKr kujunes ristiusk.Islam tekkis 622 pKr Islami rajaja prohvet Muhamed , kes elas Meka linna. 622 Muhamed põgenes Mekast Mediinasse-> 630 tagasi Mekasse , 632 suri. Pärast Muhamedi surma valitses 4 kaliifi. Islamiusulised jagunesid sunniidideks (tunnistasid kõiki 4 kaliifi), siidid (tunnistasid 1 kaliifi Ali'd). 4 kaliifi valitsemise ajal vallutasid araablased ala Indiast kuni Atlandi ookeanini. 8. saj algul vallutasid araablased Hispaania, 732 Patiersi lahing -> frangid purustasid araablsed. Muhamedi ajal kirjutati Islami usu kolm kõige pühamat raamatut: 1. Koraan- islami usuliste pühakiri, araabia keeles, kogu elu pidi seda järgima 2. Sunna- pühapärimus , reguleerib islamiusuliste igapäevaelu. 3. Sariaat- islami õigusnormide kogum Alate...
Ida-Frangi riik: Saksamaa, Lõuna-Frangi riik: Itaalias, Ida-Frangi riik säilus tervikuna. Läänes ununes kirjandus.Ida-Frangi riigi pealinn oli Konstantinoopol.Ristiusu kirik hakkas lähenema juba 4. saj. Ida-Roomas oli õigeusk e. Kreeka katoliku usk.Läänes oli katoliku usk e. Rooma katoliku usk.Ida-Rooma keisririigis oli kreeka keel.Lääne-Roomas ladina keel.Lääne kirik jäi püsima kogu Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas.7.saj. Araabias-islami tsivilisatsioon.Lääne-Euroopa jäi kultuuriliselt alla nii Bütsantsile, kui ka Araabia maailmale. Euroopa kõige arenenum riik oli Hispaania. 13. sajandiks olid Euroopas tsivilisatsioonide vahelised piirid välja kujunenud.Põhjamaad,Baltimaad -Lääne tsivilisatsioon.Poola,Slovakkia,Ungari,osa Rumeeniast,Horvaatia.Ristisõdade ajal 11.-13.saj. Laienes Lääne tsivlisatsioon ajutiselt tänapäeva Türgi alale, Süüriasse, Liibanoni jne... Lääne tsivilisatsioon kadus sealt 13. sajandi algul ja
Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal: Maiade tsivilisatsioon Koostaja: Kunda 2011 Maiade tsivilisatsioon Maiade tsivilisatsioon sai alguse 2000 aastat enne kristust, aga kõrgperiood jäi ajavahemikku 250 a pKr - 900 pKr. Praegu elab veel ligikaudu 7 miljonit maiat. Maiad on ajaloos tuntud kui väga head ennustajad. Maiad on püstitanud palju ehitisi ,millest osad on unikaalsed veel tänapäevalgi. Näiteks Chichen Itzat kasutatakse veel tänapäevalgi päikesevarjutuste kindlaks tegemisel, seal- juures pole inimkond leidnud selleks paremat vahendit kui seda on too maiade ehitis.
Troonile tõusti tänu rahva või Senati heakskiidule. Kuningate ajal kuulus võim (imperium) kuningale: - sõjaline - juriidiline (vabariigi ajal preetoril) - kokku kutsuda rahvakoosolekuid ja esitada seadusettepanekuid - vastutas jumalatega suhtlemise eest (õigus korraldada auspiitse käis imperium’iga lahutamatult kaasas) 3) Etruski mõju piirid Etruskide tsivilisatsioon mõjutas väga tugevasti Antiik-Roomat. Keel: Ladina keel püsis. (Trooni)vallutajad kasutasid oma keelt ja ilmselt pidid oskama ladina keelt. Epigraafias(pealiskiri, kivi kus on midagi peale kirjutatud,kõva materjalist,nt hauapealiskirjad) on mõlemad kasutusel. Ladina keel sai etruski keelest vähe mõjutusi. Ladina keel sai etruskidelt alfabeedi. Religiooni vallas:
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3
(Nicholas J. Saunders 2007: 91) Maiade põhiline rikkus tuli kaubandusest ja põllumajandusest. Juba 1500.aasta paiku eKr kasvatati maisi, mis oli ka maiade põhitoiduseks. Maisiteri keedeti, aga ka jahvatati jahuks ja valmistati sellest putru. Maia talupojad kasvatasid tomateid, lillube, avokaadosid ja maguskartulit. Kariloomi neil ei olnud, kuid nad küttisid metsloomi ja kalastasid. (Kingfisher 2003: 264) Maiade tsivilisatsioon hakkas kokku varisema 9.sajandi alguses pKr – klassikalise perioodi lõppaste. Klassikalise perioodi lõpp oli segane ja kahtlane aeg, mida mõjutasid ilmselgelt ülerahvastumine ja alatoitumine, põud, haigused ja rünnakud väljastpoolt. Viimane dateeritud maia steel oli 15.jaanuar 909.aastal. Suured linnad hüljati või elasid neist varju otsivad asunikud. Rahvastik langes ja kodud jäeti maha. Paljud elanikud asusid ümber
5. Avatus muu maailma suhtes, aga ka sügav sisemine killustatus 6. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust 7. Kultuurivahendaja, võeti üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugavdasid neid ja arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni 8. On mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri Ajalooperioodid 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr) 2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr) tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, mis tõrjus välja pronksi väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, kus kujunes Joonia maakond. Egeuse meri kujunes Kreeka e. Hellase sisemereks (vt peamised hõimualad – Ajaloo atlas, lk. 30 kaart 43) Looduslike tingimuste muutumine, milles oli oluline osa ka inimestel, põhjustaski väljarände 3. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (u. 800 – 500 eKr)
Islami tsivilisatsioon Teke: Maailmas on 3 monoteismliku(usk ainujumalasse) usundit: 1. Kristlik- Jehoova 2. Judism- Jahwa 3. Islam- Allah Judasim tekkis u 3000 a tagasi.1.saj pKr kujunes ristiusk.Islam tekkis 622 pKr Islami rajaja prohvet Muhamed , kes elas Meka linna. 622 Muhamed põgenes Mekast Mediinasse-> 630 tagasi Mekasse , 632 suri. Pärast Muhamedi surma valitses 4 kaliifi. Islamiusulised jagunesid sunniidideks (tunnistasid kõiki 4 kaliifi), siidid (tunnistasid 1 kaliifi Ali'd). 4 kaliifi valitsemise ajal vallutasid araablased ala Indiast kuni Atlandi ookeanini. 8. saj algul vallutasid araablased Hispaania, 732 Patiersi lahing -> frangid purustasid araablsed. Muhamedi ajal kirjutati Islami usu kolm kõige pühamat raamatut: 1. Koraan- islami usuliste pühakiri, araabia keeles, kogu elu pidi seda järgima 2. Sunna- pühapärimus , reguleerib islamiusuliste igapäevaelu. 3. Sariaa...
Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, ...
Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning suure osa rahvastiku äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senu...
Kõiges on kaks alget: Yin ja Yang. Seda tasakaalu võib rikkuda inimese käitumine. Taoismis on palju kaitsevaime. Oluline on võitlus kurjade vaimudega. Usutakse surematusesse ja surematu sureb vaid näiliselt. Hingi, kelle keha on maetud rituaalideta, nimetatakse näljasteks vaimudeks ning palvetatakse, et nad kurja ei teeks. Usu väljend maastikukujunduses on feng shui. Leinavärviks taoismis on valge. 2. kahe tsivilisatsiooni lühiiseloomustus. * Lääne tsivilisatsioon Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas. Ühendab ristiusk, kiire majanduse areng, tarbimisühiskond, rahakultus. Vanad traditsioonid on hääbumas. * Ladina-Ameerika tsivilisatsioon segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, mis pidurdab majanduse arengut. Kõige segunenum rahvastik on Kariibimere saarte rahvastik. 3
Essee analüüs Tsivilisatsioon kui narkootikum 1. Ainestik. Essee kirjutamiseks on andnud autorile tõuke ühiskonna liigne meele mõnude tarvitamine. Seda nii narkootikumide, kui ka raha ning kompuutri ja paljude muude mõjude näol. 2. Probleemid ja lahendus. Probleemideks on sõltuvuses olevad inimesed. Alkohoolikud tarbivad alkoholi rohkelt ning see hävitab tasapisi nende elusid. Lõpuks on alkohoolikutel ainult alkohoolikutest sõbrad, kellega koos juua ning nende jutt muutub banaalsemaks. Nad korrutavad üht ja sama, tuleb aina tagasi oma kinnisideede, antipaatiate ja sümpaatiate juurde. Säravast intellektuaalist võib viimaks järele jääda robot, kes vaimutult kordab omaaegseid vaimukusi, kelle intellekt on kaotanud peened narmasjuured. Lisaks alkoholiprobleemidele on ka narkootkumide, raha ning muude sültuvust tekitavatest asjade...
Ameerika (1500-350 eKr) Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttideks, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris- Peruus. Mehhiko olmeegid Põlisameeriklased jõudsid Kesk-Ameerikasse umbes 9000 aasta eest. Nad kasvatasid maisi, ube ja kõrvitsaid. Tekkisid väiksed külad, kus valmistati keraamikat ning riiet. Sellelt pinnalt tärkas umbes 1500 eKr esimene Ameerika tsivilisatsioon. Linnadesse koonduvad olmeegid rajasid oma pealinna La Ventasse Lääne-Mehhikos. Olmeegid rajasid suuri mullast ja kivist püramiide, kus peeti usuteenistusi, samuti valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi. Paljudes skulptuurides esinevad üheskoos inimese ja jaaguari motiivid. Olmeegid kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri. Nende naaberrahvad sapoteegid ja maiad lõid samuti oma tsivilisatsiooni. Andide tsivilisatsioon
TEOTIHUACAN PRESENTATION NAME Company Name Me rilyn R a ie nd 1 1 C Üldiselt · Asub KeskAmeerikas, Mehhikos, 50 km Mexico linnast kirdes, kuival lavamaal · Hääldatakse Tay-oh-tee-wha-kahn · Linna hiilgeaeg 56 sajand · Mehhiko üks saladuslikum kultuur · 1520 a avastas varemed hispaanlane Hernan Cortes · Tänapäeval on teadmata, kes ehitasid selle linna, mis keelt seal kõneldi ning mis on linna pärisnimi, nime Teotihuacan andsid Asteegid · Esimene metropol Ameerikas · Linnas umbes 2600 peaehitist · Rangelt planeeritud ühiskond · Linnaelanikke hiilgeajal ~250 000 · Linna ala ~ 83 km² · Palverändurite ja kaubavahetajate meelispaik Elamud · R uum ika d ts e re m o o nia vä lja kud · Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d (kip s ig a ka e tud ) ja a ke nd e ta , ka e tud vä rvilis te s e ina m a a ling ute g a · Ma ja d e l o li is e g i ä ra vo o...
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid kerkisid esile umbes 3000 aastat eKr. Mõlemad sõltusid palju veest Aafrika kirdeosa tsivilisatsioon Niilusest ning Pärsia lahe ja Vahemere vaheline ala Eufratist ja Tigrisest. Kuna Egiptus oli geograafiliselt eraldatud, püsisid nende traditsioonid rohkem muutumatuna kui Mesopotaamia omad. Nendel kahel tsivilisatsioonil on palju erinevusi ning ka sarnasusi. Üheks erinevuseks on kindlasti religioon. Kui Egiptuses usuti ja pöörati tähelepanu surmajärgsesse ellu, siis Mesopotaamias oli tähelepanu keskpunktis just hetkeline elu
Näiteriigid: Eesti Itaalia Soome Tsehhi Rootsi Prantsusmaa Norra Hispaania Läti Portugal Leedu Island Saksamaa Suurbritannia Poola Iirimaa Horvaatia Gröönimaa Sloveenia Kanada Austria Ameerika Ühendriigid Kujunemisaeg XVII ja XVIII sajand Ladina ehk Lääne tsivilisatsioon kujunes katoliku kiriku mõjutusel välja Vana-Rooma pärandi baasil. Kirik ja riik on lahutatud, et tagada kiriku sõltumatus ilmalikest võimudest. Võib öelda, et selles tsivilisatsioonis on kõige olulisem ühiskond, mis ei ole samastatav riigiga Usu roll Katolik usk- Kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Tavad Kirikus käimine pühadel Sünnipäevad Arhitektuuriväärtused-ehitised London Tower Bridge- Londonis Big Ben- Londonis
Ladina-Ameerika tsivilisatsioon ja religioon Enelin Veski Kristina Bauer Peamine religioon · Ladina-Ameerika peamiseks religiooniks on katoliiklus · Ladina-Ameerikas pole toimunud usureformatsioone · Kõige vanemad põlisasukad olid maiad ja asteegid Katoliiklus · Kristluse levinuim usutunnistus · Vaimulikuks peaks paavst, Rooma piiskop, kellel on piiramatu võim · Õigeusu ja protestantismi kõrval on üks kolmest kristluse põhiharust · Katoliikluse aluseks Piibel Katoliiklastele iseloomulik · Pühakute ja Neitsi Maarja austamine · Käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena · Altarid kodudes Sakrament Sakrament · Ehk riitus, mida Piibli järgi on Kristus ise käskinud läbi viia ning mille kaudu on kristlastele tõotatud Jumala armu · Sinna kuuluvad ristimine ja armulaud Katoliikluse alla kuuluvad · Aktseotandid · Appellandid...
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS 1.Mis on tsivilisatsioon? Ühiskond, kus on küllalt arenenud põlluharimine ja käsitöö,kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid,linnad,tekkinud riiklik korraldus,tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus-ja kunstiteoseid. 2.kus tekkisid esimesed kõrgkultuurid? Idamaades.Ehiptus, Mesopotaamia,India, Hiina 3.Mis on riik? Riik on suur ja hästi organiseeritud kogukond,millel on oma kindel maa-ala,oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord 4.Millised looduslikud piirid ümbritsesid Egiptust?
oma ülejääkidega tekkida sellisel ühiskonnakihil, kes ise ei pidanud toidu hankimisega tegelema ja käsitöölised vahetasid oma tööde vastu põllumajandussaadusi. Miks metalliajal kujunes klassiühiskond? Eraomandi kujunemisega tekkis varanduslik ebavõrdsus, algas kihistumine. Miks metalliajal hakati sõdu pidama? Sellepärast, et kihistumine ja ahnus sundis inimesi ülejääke varastama; soov teiste varandust omandada( loomad, vili, tööriistad) TSIVILISATSIOON Selle tekkimiseks võis olla kaks põhjendust: 1) Rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid( või juhatas neid hädavajalikel töödel). Seeläbi kasvas nende enese prestiiz ja rahvas hakkas neid usaldama. Seega valiti välja liider/liidrid. 2) Rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma- neist said valitsejad võimu tarvitamise teel. Tsivilisatsiooni tunnused: 1) Kirja teke
Feodaaltsivilisatsioon Mis on feodaaltsivilisatsioon ning mida see endast kujutab? Seda terminit kasutatakse kui keskaja Euroopa ajaloo perioodi, mis jääb 5. ja 15. sajandi vahele. Keskajal seda sõna muidugi veel ei tuntud, termin tekkis alles siis, kui ajastut sai paigutada teiste ajajärkude keskele. 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Terve aastatuhande väldanud keskaeg oli eripalgeline. Euroopa oli poliitiliselt väga killustunud. Siiski kujunes keskajal välja ühiskonnamudelm is jättis sügava jälje Euroopale ja selle hilisemale ajaloole. Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, seepärast ei kestnud keskaeg igal pool sama kaua. Oma viimasel õitsenguajastul, 9. sajandi lõpust kuni 11. sajandi alguseni, oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja ...
Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Mükeene tsivilisatsioon mandri-Kreekas Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon- pronksiaeg Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Kreeta muistsed elanikud olid Väike-Aasia põliselanikud. Minoiline tsivilisatsioon- kuningas Minose valitsemisaeg. Linnad ja nendes linnades olnud lossid. Linn ja loss moodustasid terviku. Knossos ehk Minose palee. Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll
Isegi kõige võimsam tsivilisatsioon võib lõppeda hävinguga Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga, mille peamised elemendid on alaline elanikkond ja riik. Inimkonna lühikese ajaloo vältel on maailmas eksisteerinud mitmeid omanäolisi ning erinevaid tsivilisatsioone ja suurriike, mis on üsna erinevatel põhjustel hävinenud või muutu- nud. Kui kunagised kõrgkultuurid on hääbunud peamiselt konfliktide ja sõdade tõttu, siis tänapäeval on kõige suurem oht inimesed ise. Samuti ei ole modernse tsivilisatsiooni püsima-
2. Kreeklasi ei tohtinud orjastada. 3. Kõigil kodanikel on õigus võtta osa kümnepäevaste vaheaegade tagant toimuvatest rahvakoosolekutest sõna- ja hääleõigusega. Koosolekute vaheaegadele valitsesid 500nõukogu kümme strateegi ehk väejuhti. USK Filosoofia- fileo(armastama)+sophia(tarkus)-„tarkusearmastus“ Siiani olid inimesed vanades idamaades seletanud maailmanähtusi usu kaudu-seda mida ei osatud seletada, seoti jumalatega. Kreeka muistne tsivilisatsioon aga oli jõudnud sellele arengutasemele, et tuginedes kogutud infole oli võimalik arutleda, juurelda, teoretiseerida. Kreeklastest mõtlejate ehk filosoofide peamiseks huviobjektiks oli maailmakõiksuse tekkimine. Kuidas see võimalik oli? Esimene teadaolev filosoof Thales, tegutses 6.saj(Mileetos), ta leidis, et kõige olemasoleva algaineks on vesi. Thalest peetakse mitte ainult kreeka filosoofia vaid ka Kreeka teaduse rajajaks
Üks põhjustest on arvatavasti see, et varajaste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja seetõttu ei saa teadlased - arheoloogilise materjali puudumisel - seda põhjalikult uurida. Üksmeel on enam-vähem saavutatud inimkonna ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuses. Kuna primaarseid tsivilisatsioone võib piiritleda mitme eri tunnusega on märkimisväärne, et kõigis viies peamises tunnusjoones avaldub inimühiskonna senisest suurem organiseeritus ning, et varane tsivilisatsioon ja riik on lahutamatult seotud. Peamisi tunnusjooni on viis: viljelusmajandus on koriluse ja küttimise tahaplaanile tõuganud ning tsivilisatsiooni ühiskonna moodustavad põlluharijad ning karjakasvatajad. Ühiskond on varaliselt kihistunud. Ühiskond on organiseeritud mistõttu on välja kujunenud riikluse alged. Väga oluline tunnusjoon on ka kirja olemasolu, mis võimaldas riikliku korralduse. Viimaseks tunnusjooneks on see, et kindlustatus toiduga lõi eeldused
Tsivilisatsioonid on olnud olemas juba ürgsetest aegadest alates. Teadlaste arvates hakkasid tsivilisatsioonid tekkima alates III at eKr. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult kõige soodsamad elutingimused. Tsivilisatsioonide all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Tsivilisatsioonide jaoks on välja mõeldud ka definitsioon: see on kõige suurem kultuurilis- eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Kuulus inglise teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13-ks tsivilisatsiooniks, tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist. Tsivilisatsioonide tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti selles, et esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja sellepärast ei saa teadlased iga üksiku tsivilisatsiooni tekkimist uurida, kuna puudub vajalik arheoloo...
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd 1. Nimetage inimese kujunemise põhietapid ja iseloomustage neid. Esimesed teadaolevad hominiidid on australopiteekused, kes elasid 5-2 miljonit aastat tagasi Aafrika savannides. Käisid kahel jalal kuid liikusid hõlpsasti ka puude otsas. Australopiteekused sõid peale taimede ka liha, arvatavasti olid nad raipesööjad. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi, õppisid astralopiteekused kivist tööriistu valmistama. Sellega algas kiviaeg. Astralopiteekustest arenes välja homo electrus, kes elas Aafrikas, oli minetanud ahvidele omase karvkatte, tumeda nahaga ja kolju kuju järgi võis arvata et nende sõnastatud kõne oli piiratud. Umbes 700 000-600 000 aastat tagasi kujunes välja uus hominiidide liik - Heidelbergi inimene. Ta ei söönud enam raipeid vaid küttis suuri loomi (mammuteid, ninasarvikuid jms) Umbes 250 000 aastat tagasi kujunesid välja Neandertaallased, kes olid hästi kohanenud jääaja kliimaga, mida näit...
Sumerid Tsivilisatsiooni tekkimine. Sumerid said praegu tuntud nime akadlastelt. Sumerid ise nimetasid end sag-gi- ga´ks ehk musta peaga inimesteks ja oma maad ki-en-gi´ks ehk tsiviliseeritud isandate koht. Nende maa-ala oli vanalajal Mesopotaamia lõunaosa hõlmanud piirkond, mis ulatus umbes nüüdsest Bagdadist Pärsia laheni. Pole teada, kas tegu oli Mesopotaamia esmaasukate või tsivilisatsiooni tekkeajal alles suhteliselt äsjaste sisserändajatega. See oli Egiptuse kõval maailma vanim tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus templile või ku...
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest Tsivilisatsioon on inimühiskond koos selle inimhulga ja kultuuriga. Tsivilisatsiooni tekkeks on vajalik rahva ja kirja olemasolu. Mis võiksid olla tsivilisatsioonide kokkupõrgete põhjused? Iga tsivilisatsioon erineb teistest ning samuti ka inimesed nende sees. Erinevused tekitavad aga erinevaid huve ja arusaamu. Võib oletada, et erinevate huvide ja vaadete tõttu tekivad rahvaste vahel teatud konfliktid, mis võivad lõppeda sõjaga, halvimal juhul mõne tsivilisatsiooni hävinguga Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud islamiusust inimeste massiline sisseränne Euroopasse. Kardetakse, et islam pääseb Euroopa Liidu peamiseks usundiks.
Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all ...
aastat tagasi • Inimlased ehk hominiidid • Käisid kahel jalal • Oskasid valmistada kivist tööriistu • On peamine ahvi ja inimese erinevus • Siit ka nimetus kiviaeg • Hiljem õpiti rääkima ja kasutama tuld, küttima ja toiduks vajalike taimi korjama – korilus. Tsivilisatsioon • Väga sageli nimetatakse kõrgkultuuriks. • Tegelikult võib kultuur tähendada ka midagi kitsamat: • Kirjandus, • Usk, • Haridus jne. • Tsivilisatsioon on: • Ühiskond, kus on arenenud põlluharimine; • Välja on kujunenud ühiskonnaklassid; • Rikkad-vaesed; • On tekkinud riiklik korraldus ja linnad; • Tuntakse kirja ja osatakse luua kõrgetasemelisi kunstiteoseid. Tekkekohad ja areng • Esimesed kõrgkultuurid tekkisid jõgede äärde. • Miks? • Tekkekohtadeks olid: • Niiluse jõgi Egiptuses • Lähis-Idas Mesopotaamias (viljaka poolkuu ala) • Tigrise ja Eufrati jõed
Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki:
Kadunud Tsivilisatsioonid Silver Sepp 7a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Maajade kadunud tsivilisatsioon Maajade eelkäijad rändasid Siberi piirkonnast üle Beringi väina praegustele Mehhiko aladele viimase jääaja käigus aastatel 11000-6000 eKr. Nad olid algselt kütid ja korilased. Aastaks 2000 eKr õppisid nad vilja kasvatama. Nad kasvatasid põhiliselt maisi ja ube. Nad elasid koobastes ja avatud laagriplatsidel. Hiljem hakkasid nad koonduma väikestesse küladesse, mis asusid rannikualadel Olmeci tsivilisatsiooni algul, hiljem said küladest suuremad linnad
IDAMAADE MUISTSED TSIVILISATSIOONID Sihtrühm: 6. klass Koostaja: Lende Saluvee 2010 Mis on tsivilisatsioon? See on ühiskond, 1) kus on hästi arenenud: Ø põlluharimine Ø käsitöö 2) kus on tekkinud: Ø riik Ø kiri Kus tekkisid esimesed tsivilisatsioonid? Idamaade muistsed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid u 3000 a eKr suurte jõgede äärde: Ø Egiptus- Aafrika kirdenurk, Niiluse jõe org Ø Mesopotaamia- Ees- Aasias, Eufrati ja Tigrise jõgede ümbrus Ø India- Hindustani poolsaar, Induse ja Gangese jõgede kaldad
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus sarnasused Egiptusele iseloomulikud jooned eksisteeris 5000eKr - 1000eKr (500eKr) looduslikult isoleeritud ümbritsetud kõrbetega korrapärased üleujutused üleujutused loodusolud asub Niiluse jõe alamjooksul vihma vähe loodusvarade poolest rikas mõlemal vesi traditsioonid tähtsad hierarhiline ühiskond maaühiskond mees naisega võrdne ühiskond ja eluolu paarperekond tsentralise...
7.Primaarsed tsivilisatsioonid: 3000 a eKr Mesopotaamias (tänapäeva Iraak) Eufrati ja Tigrise jõe alamjooksul ja Egiptuses Niiluse kallastel, Indias Induse jõe ääres(u 2400 eKr), Kreeta saarel (u 2000 eKr), Hiinas Huanghe jõe orus(u 1700 eKr), Natuke hiljem jõudsid tsivilisatsioonini Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. (seal tekkisid kõrgkultuurid üksteisest sõltumatult- sisemistel põhjustel). Sekundaarsed tsiv.- nende kujunemist mõjutas mõni teine arenenum piirkond. 8.Egiptuses tekkis tsivilisatsioon sest: Sobiv geograafiline asend- ümber kõrb(eraldatus), Sobivad loodusolud- korrapärased jõe üleujutused tagasid viljakad mullad- sai põldu harida. Nt: hariti põldu, asulad, riiklus, tekkis kiri 9.V-E ajalooetapid: IV at lõpuks oli kujunenud piltkiri Varadünastiline periood- E ühtse riigi kujunemine- rajati pealinn Memphis, hieroglüüfkiri. Vanariik- 1. astmikpüramiid, Gizas püramiidide väli (Cheops jne) Keskmine riik- Vaarao Amenemhet viis pealinna tagasi Memphisesse
Linna positsioon keskaja feodaaltsivilisatsioonis Antiikajal olid linnriigid, eesotsas Sparta ja Ateenaga, ühiskonnas väga tähtsal kohal. Linnad olid võimsad keskused. Barbarite sissetungiga nad säilisid, kuid ei omanud enam olulist rolli. Sagedased ränded ja rüüstamised pärssisid käsitöö ning kaubanduse levikut ja arengut. Valdav naturaalmajandus soodustas maal elamist. Tänu 11 saj põllumajanduse arengule sai hoo sisse ka linna positsiooni tähtsustumine. Suurematesse sadamatesse ja teede ristumiskohtadesse tekkisid linnad. Taljupojad ja feodaalid hakkasid oma põllumajandussaadusi müüma ja käsitööd ostma. Kaupmehed vahendasid toorained ja luksuskaupu. Populaarseimateks kaubateedeks olid mere- ja siseveekogu-teed. Kuna vahemeri ühendab Idamaid Euroopaga, kujunesid Veneetsiast ja Genovast võimsad ja jõukad kaubanduslinnad. Tunti huvi idamaiste vürtside ja peene käsitöö järgi. Linnad olid kaugkaubanduse-keskuste...
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine
delta jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda, usukeskus, tsikuraat astmiktempel, kiilkiri mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat maailmakorraldus, hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes egiptuse esimene vaarao, kes ühend...
Egiptuse kiri oli üks esimesi kirju terves maailmas. Ma olen kindel, et see mõjutas edaspidist kirjakeele arenemist väga. Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus (valmistatud Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsist), millele märgid kanti pintsliga. Aga kiri aitas lüüa riigikorraldust. Tsivilisatsioon ja kirja teke on minu arvates tihedalt seotud: ilma kirjata poleks ühiskonna riiklik korraldamist sellisel moel nagu Egiptuses võimalik olnud. Kirjaoskus oli Egiptuses vaieldamatu privileeg, mis sai osaks tõenäoliselt vaid umbes ainult ühele protsendile kogu Egiptuse elanikkonnast. See kiri oli keerukas (enamik hieroglüüfe tähistas ühteaegu nii mõisted kui ka teatavate
Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt
valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 2 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev
Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik.
Inimese põlvnemine: 1) austrolopitekus 2) osavinimene (homo fabilis) 3) sirginimene (homo erectus) 4) pärisinimene (homo sapiens) a) neandertallane b) nüüdisinimene Muinasaeg Jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaja saavutused ja oskud: 1) artikuleeritud kõne 2) kahel jala kõndimine 3) tööriistade valmistamine 4) tule kasutamine 5) rõivaste valmistamine 6) elamute kasutuselevõtt 7) käsitööoskus 8) koduloomade kasvatamine 9) põllumajanduse tekkimine Kiviajast metalliaega: 1) metallide kasutuselevõtt 2) karjakasvatus eraldus põlluharimisest esimene suur ajalooline tööjaotus 3) asulate rajamine 4) põldude niisutussüsteemid 5) ratta leiutamine 6) uued ehitusmaterjalid tellised Pronksiaja peamised tunnused: 1) adra leiutamine 2) meeste osatähtsuse tõus 3) käsitöö eraldus põlluharimisest 4) varanduslik ebavõrdsus 5) kihistumine inimeste jagamine jõukuse järgi grupidesse ...
Kuressaare 2010 Sisse juhatus Maiad olid 600 aasta jooksul arendanud Kesk-Ameerikas välja oma tsivilisatsiooni ühes linnade ja kultuskeskustega.Ligikaudu 4.saj algul pKr saavutas nende kultuur oma kõrgpunkti. Ehitati mitmeid suuri linnu maiade linnad kujutasid endast iseseisvaid riike, mis sageli omavahel sõdisid. Nad võttsid vastastikku vange, keda ohverdati jumalatele. Maiad leiutasid oma piktogrammidest koosneva kirja. Samuti uurisid nad taevatähti ning tarvitasid kalendrit. Maiade tsivilisatsioon EELKLASSIKALINE PERJOOD (650 eKr-250 pKr). Maiade tsivilisatsioon sai alguse Vaikse ookeani kaldal ja präeguse Guatemala linnad püramiidide ümber. Nad laiendasid oma tsivilisatsiooni põhja poole, Peteni vihmametsa suunas, ja seejärel Yucatani lavamaale. KLASSIKALINE PERJOOD (250-800 saj) Maia linnad polnud kunagi olnud nii kaunid ja külluslikud. Iseäranis tulutoov oli see ajastu preestritele, linnade valitsejatele ja ülikutele. ALLAKÄIK (IX-XVI saj)
mis iseloomustab ühiskonna arengutaset. · Inimkultuuri tervikuna võib käsitleda kui informatsioonisüsteemi. Mittegeneetiliste vahenditega salvestatakse, säilitatakse, edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale oma kogemust. · Kultuuriline informatsioon antakse inimesele edasi selle ühiskonna kaudu, kus ta kasvab ja areneb. Kogemus: kasvatus, õppimine, harjutamine, jäljendus, kordamine. · Kultuuri seostatakse mõistega tsivilisatsioon kas geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel loodud kultuuripiirkond. Antiiktsivilisatsioon, hiina tsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon tähistab materiaalset kultuuri. · Kultuuriuuringud algasid 60ndatel. Vastas tol ajal sotsiaalsele tellimusele (noored tahtsid kritiseerida ülikoolis viljelevat kõrgkultuuri). Tekkis huvi subkultuuride (kultuur kultuuris) vastu. Mõistmiseks pidi uurima.
Kirjanude raamatuarvustuste analüüsid mitme nais- ja meesautori teost on analüüsitud;mida on esiletõstetud mees- ja mida naisautorite teostes; kas ja kuidas on arvustuses vihjatud autori soole;kas puudutatakse ka lugejat ja tema sugu; kas analüüsitava teose probleemid on rohkem naisi või mehi puudutavad,millised need on; kas arvustatava teose tegelased on mehed või naised jne;milliseid erinevusi märkate mees-ja naiskriitikute arvustuste stiilis,ülesehituses ja analüüsitavate aspektide valikus. Koostage eelneva põhjal kokkuvõte. Kadri Pius Analüüsitud on Imbi Paju raamatut ,,Soome lahe õed. Vaadates teiste valu". Arvustus on ilmunud lehes Lääne Elu ning kirjutajaks oli Tarmo Õuemaa. Õuemaa kirjutab, et teos on kirjutatud heas ajakirjanduslikus stiilis. Ta väitis, et pettus selles raamatus, kuna algus oli paljulubav. Lubatud oli inimlikke lugusid, kuid neid oli vähe. Pigem oli jutustatud eestlaste jalugu ning siit tekkis ka Õuemaal küs...
· 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) o Lähiaeg (20.saj...) 3. Tsivilisatsioonid · tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge arengutasemega ühiskond · tunnused: o viljelusmajandus (mõeldakse ettepoole) o varanduslik korraldus o kiri o riiklik korraldus o vaimne tegevus · loodusolude mõju: o Egiptus - põlluharimine võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele; maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse.
Tsivilistatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonnad,nim ka varasteks kõrgkultuurideks ~5000 a.t.On toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatamisele(alates pronksiajast)Varanduslik kihistumine,riikluse teke,kirja olemasolu(5000 a.t sumeritel Mes.ja egiptlastel)vaimne tegevus koolides(koolide teke,kirjanduse,teaduse ja kunsti areng,vaatlused ja religioonid.On kujunenud ühiskondlik tööjaotus.Primaarne tsivilisatsioon.~3000 ekr leidis aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres.Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon ~2500 ekr,Vahemeres Kreeta saarel ~2000 ekr ja Hiinas Huang He jõe orus ~1600 ekr.Ameerika muistsed tsivilisatsioonid Kesk-Ame. Ja Peruus kujunesid 1200 ekr.Sekundaarne tsivilisatsioon- Kreeka,Rooma.Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria,Väike-Aasia ja
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3.Millal ilmusid inimlased, millal homo sapiens? Inimlased ilmusid 5-6 milj. Aastat tagasi. Homo sapiens ilmus 2,5 milj. Aastat tagasi. 4.Nimeta üldiseid inimarengu tunnusjooni (5) 1) aju läks suuremaks 2) kehahoiak sirgemaks 3) karvkate vähenes 4) käed lühemaks, jalad pikemaks 5) arenes pöial (käelaba) 5.Mis on tsivilisatsioon, primaarne, sekundaarne, nimeta esimesed primaarsed tsivilisatsioonid, märgi maailmakaardil, milliste jõgedega olid seotud? Millal said alguse? Tsivilisatsioon- kõrgkultuur Primaarne tsivilisatsioon- kujunes sõltumatult ja iseseisvalt Sekundaarne tsivilisatsioon- kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt 6.Nimeta tsivilisatsioone iseloomustavaid tunnusjooni (5) 1) ühiskondlik tööjaotus 2) riiklus 3) kiri 4) erinevad varanduslikud klassid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
