VANA-AMEERIKA KULTUUR Mina valisin valitavate kunstiliikide seast Vana-Ameerika kultuuri,täpsemalt Asteekide kultuuri kuna see tundus kõige põnevam. Sissejuhatus:Asteegid olid rändhõim kes seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale.Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi.Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteegi sõjaväe üks peamisi
Asteegid oli Mehhiko pinnal elav rahvas 14.16. sajandil. Asteekide rändhõim seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale. Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi, mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks.
impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks kuna see meenutas Veneetsiat Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi Tenochtitlani rekonstruktsioon Asteegi türkiisidega kaunistatud kolp Asteekide kalendrikivi Inkad 15. sajandi algul kerkis Andides esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane, kasutati
liikmest. Ekspeditsiooni eesmärk oli leide läänepoolne India-tee. Pärast Atlandi ookeani ületamist liiguti piki Lõuna Ameerika rannikut Ameerika lõunatipuni. Seal olev väin nimetati Magalhaesi väinaks. Edasi mindi üle Vaikse ookeani Filipiinideni, kus hukkus retke juht, kokkupõrkes pärismaalastega. 1522. aasta septembris jõudis koju vaid üks laev 18 inimesega- Läänetee indiasse oli avastatud aga seda kasutusele võtta polnud otstarbekas. 7. ASTEEKIDE, MAIADE, INKADE RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS, RELIGIOON, HARIDUS JA KIRI, TEADUSE JA KULTUURI ARENG: SARNASUSED JA ERINEVUSED. ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud riik impeerium kolooniaid riikide liit omav suurriik
Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Esiajaloo religioon...................................................................................................................... 4 Asteekide ja inkademaa...............................................................................................................5 Muistne Lähis Ida.....................................................................................................................7 Vana- Egiptus..............................................................................................................................9 Vana Kreeka usndid.........................................................................
Asteegid Kes nad olid? Asteegid olid 14-16sajandil Mehhikos elav rändhõim Nad elasid Tenochtitlani linnas, mille nad ise ehitasid ning kus praegu asub Mexico City (linna keskel asus võimas tempel) Impeeriumi loomist alustati naaberlinnade vallutamisega, liikudes lõuna ja ida suunas Riigi laiendamist alustati 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal Asteekide pealinn Tenochtitlan ja selle maksuimpeerium kukkus kokku 1521 Punane ala tähistab ala, kus kunagi elasid asteegid Rahvas Asteekide valitsejaks oli kuningas, kes kuningriigi kaitsmisel ja laiendamisel tugines sõdalaste klassile Tähtsuselt järgmised olid preestrid Lihtinimesed olid talupojad, kaupmehed, käsitöölised ja orjad Toitu kasvatati Texcoco järvele kunstlikult rajatud
aastal. Inkade valitseja võeti vangi. Kuigi hispaanlasi oli vähem ei suutnud inkad püsside ja kahurite vastu seista. Lõpuks tapeti valitseja ja ta terve perekond. Suurema osa Inkade hävingust tegid haigused, mis Hispaanlased endaga kaasa tõid. Hispaanlased varastasid kõvasti Inkade kulda, hõbedat ja vääriskive. Ülejäänud Inkad võeti orjadeks. Nad töötasid kulla ja hõbeda kaevandustes, mille Hispaanlased Inkadelt võtsid. Inkade linna varemed. Asteekide Kultuur. Aja jooksul tungis sõjakas hõim: Asteegid Mehhiko kiltmaale. Nad vallutasid XV. Sajandi jooksul endale kogu kiltmaa ja rajasid suure järve keskel asuvale saarele oma pealinna nimega Tenochitilan. Nad sundisid vallutatud hõimudel andamit maksta. XVI sajandi algul hävitati Asteegid Euroopast sissetunginud Hispaanlaste poolt. Asteekide pealikut austati nagu jumalat ja ta oli piiramatu võimuga. Asteekide pealinnas elas ligi pool miljonit inimest. Asteegid kummardasid
hispaanlaste poolt. Pärast 1521.a. pöörasid hispaanlased Mesoameerika rahvast lähiaastatel oma usku. Kohtutoimikute 1536-1540 väitel Kolumbuse-eelsed kombed-vabaabielu ebajumalakummardamine ja inimeste ohverdamine olid veel säilinud. 1565 kurtsid Mexico hispaanlastest piiskopid, et kohalik rahvas jäid truuks oma põlisrahvaste rituaalidel (peites pühakujusid kasutades iidset värvisümboolikat). Frantsiskaani preestrid pidasid Tezcatlipocat mitte ainult asteekide peamiseks jumalaks vaid ka Luciferiks, kuid kes avaldasid kahjuliku mõju põlisrahvaste seas. Aastatel 1526-1600 ehitati üle 400 kloostri, mis kajastasid nii Kolumbuse-eelseid kui euroopalikke malle. San Migueli kloostrikirikus (1550-ndail ehitatud) on lummavad seinamaalingud sõdivatest inimestest ja müütiliste kentaure meenutavate olendite elusuuruses kujutistest. Pildid on kujutatud küll euroopalikus stiilis, kuid peategelased kannavad ainult Kolumbuse-eelset
900 pKr oli uue maailma ilusaim. Praeguseks on alles jäänud osa keraamikast ja savi pottidest. Maiade kunstnikud olid ühed esimesed kes oma nime teoste juurde kirjutasid. Kasutasid põhiliselt lubjakivi. Esimesed suuremad ehitised ehitati suhteliselt algeliselt, ilma metallist tööriistade, veoloomade ja kärudeta. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Asteekide rändhõim seadis end sisse México orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale 13. Sajandil. Järgneva 200 aasta jooksul rajasid nad võimsa riigi, kus elas u 12 miljonit inimest. Asteekide kultuuri mõjutasid selle piirkonna varasemad kultuurid olmeegi ja tolteegi kultuur. Asteekide pealinn Tenochtitlan(`'ujuv linn'') asus Texcoco järve ühel looduslikult ja mitmel kunstlikul saarel. Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks
aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmegandsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid(1350- 1521 a pKr). Nad olid rändhõim, kes jõudis Mehhiko orgu 13. sajandil. Umbes 1430ndatel aastatel alustati riigi laiendamist, eesotsas selleaegne valitseja Itzcoatl. 1500. aastaks kuulus asteekidele mehhiko suurim impeerium. Asteekide kultuur on saanu palju mõjutada samas piirkonnas elanud rahvaste omast olmeegidest ja tolteegidest. Nagu teised hõimud, kummardasid ka nemad palju erinevaid jumalaid näiteks Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Usuti, et kui nad ei too sõja-ja päikesejumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Asteegid ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdati vallutatud
Ühtset riiki ei tekkinud maiadel ilmselt mitte kunagi. Linnades olid kuningate residentsid ja templikompleksid. Maiade ühiskond oli tugevalt kihistunud. Linnriike valitsesid kuningad. Kuningale allus suursugust päritolu preesterkond, kes valdas hieroglüüfkirja ja pidas arvet kalendri üle. Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine. Maiad arvutasid kahekümnendsüsteemi abil ning tundsid arvu 0. Asteekide suurriigid Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu sai Kesk-Ameerikas domneerivaks asteekide impeerium. Mehhikosse rändasid asteegid põhjapoolsetest mägedest. XV sajandil alistasid asteegid edukate poliitiliste liitude ja veriste vallutussõdadetga suure osa Mehhiko kiltmaast ja selle ümbruskonnast. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas. Asteekide pealinnas Tenochtitlanis elas üle 200 000 inimese. Linnas oli üle 40 püramiidtempli. Aastatel 1519-
2.veerandit nim. Indias kuldseks ajajärguks. 1193 saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu põhja-India. 1526 purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Tadz mahal oli rajatud XVI sajandi esimesel poolel. 20000-10000 ekr. Pärast jääaega oli veetase nii madal , et aasiat ja põhja ameerikat ühendas beringi meres maariba, mida mööda tollased inimesed liikusid. XVI sajandi algul oli asteekide riik oma võimsuse tipul. 1200 paiku hakkasid inkad tugevnema , nad nimetasid end päikese poegadeks. XVI algul kujunes inkadel tsentraliseeritud hiigelriik. 1488 jõudis Hinrique Meresõitja (portugali prints) aafrika lõunatippu. Vasco Da Gama 1497-98. Fernäo de Magalhäes 1519-22. Kolumbus 1492-93. Hernan Cortes valutas mehhikot 1519. Francisco Pizarro vallutas perruu 1532 Hiina langes mongolite võimu alla 1260. XIV sajandil lõppes mongolite ülemvõim hiinas.VI
kaugele lõunasse kui seda oli Yucatan, mis on üks tänapäevase Mehhiko osariikidest. Kunst ja meelelahutus Tolteekide impeerium ja pealikud lõid Kesk-Ameerika rahvaste mõttemaailmas äärmise müstika. Tolteekide pealikke võeti kui jumalusi. Hiljemad kultuurid tihtipeale austasid neid ning kopeerisid nende legende, kunsti, arhitektuuri ja religiooni. Arvatakse, et hiljemad valitsejad, kaasaarvatud maajade pealikud ja asteekide imperaatorid tulenevad otseselt tolteekidest. Tolteegid pärandasid edasi sarnase pallimängu, mida mängisid mitmed Kesk-Ameerika kultuurid ning samuti ohverdasid nad kaotajameeskonna. Tolteegid on tuntud nende mõnevõrra karmima arhitektuuri poolest. See arhitektuur inspireeris hiljem asteekide ehitajaid. Tolteekide kunsti iseloomustavad seinad, millele on maalitud maod ja pealuud, samuti lebavat Chac-mool'i (punane
mereteid, et saada vürtse odavamalt. Sellega kaasnesid ka muud avastused ning tehti ka esimene ümbermaailma reis. Minu arust olid maadeavastused lausa vajalikud. Miks maadeavastused olid head? Sellepärast, et need laiendasid oluliselt eurooplaste maailmapilti. Peale Euroopa, Aasia ja Aafrika avastati ka Ameerika. Saadi teada, et on olemas ka Vaikne ookean. Eurooplased hakkasid varemast rohkem purjetama ning merereise tegema. Levis ka kuuldus, et põhja pool Mehhikos, kus on asteekide riik, leidub väga palju kulda. Asteekide riik vallutati hispaanlaste poolt ja Mehhiko langes nende ülemvõimu alla. Nüüd suundusid ka teised eurooplased kulla otsingutele. See avardas veelgi nende maailmapilti. Maadeavastuse tulemusel said eurooplastele tuntuks ka kartul, tomat, mais, kakao jne. Kuid miinuseks võib lugeda seda, et vallutatu Ameerika kõrgkultuuride maad. Söödi välja maajad, inkad ja asteegid, kes lõpuks hävisid täielikult. Mistõttu toodi juurde Aafrikast neegerorju
Asteegid Viimase põlise ameerika tsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid. Nad olid rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist oli alustatud 1430. aastatel valitseja Itzcoatli juhtimise all. Montezuma II (1470 1520) Montezuma II oli viimane iseseisva asteekide riigi juht, saavutas juhistaatuse 1502.a. Tema võimu all hõlmas impeerium tervet Mehhikot idast kuni läänerannikuni välja. Montezuma kulutas suurema osa valitsusajast oma autoriteedi tugevdamisele linnriikide seas ja tsentraliseerituma valitsuse jõustumisele. Tenochtitlan (1325 1521) Asteekide pealinn Tenochtitlan asus Texcoco järve ühel looduslikul ja mitmel kunstlikul saarel
..................................................................... 5 Sapoteegi kultuur..............................................................................................................................5 Teotihuacani kultuur.........................................................................................................................6 Klassikaline maia kultuur.................................................................................................................7 Asteekide kultuur..............................................................................................................................8 Chavini kultuur.................................................................................................................................9 Moche kultuur ..................................................................................................................................9 Nasca kultuur...........................................................
3. Indiaanlastel on pigmendilaik, nn. "mongoli laik", mis on omane asiaatide lastele. 4. Indiaanlastel ja asiaatidel on sarnased usulised kujutelmad 5. Arheoloogilised leiud on sarnased 6. Pole leitud vanemaid luustike kui 3000 aastat 7. Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa oli omavahel ühendatud jääkilbiga, mida mööda sai Aasiast jahiloomade kannul tulla Ameerikasse inimene 8. Ühised ja erinevad jooned asteekide, maiade ja inkade kultuuris. Ühisjooneks kõigis kolmes kultuuris on kõrgel tasemel arhitektuur, samuti kõrge teaduste tasa (kuigi maajadel, oli haridus kättesaadav vaid vähestele) ja usund austati enam-vähem sarnasid jumalaid ja ohverdati inimesi (kuigi inkade puhul polnud religioon nii tähtis ja inimesi ohverdati väga harva. Erinevusteks ongi hariduse omandamise võimaluse piiratus maajade riigis erinevalt asteekidest ja
Saaremaa Ühisgümnaasium Sokolaad Referaat Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. SOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Sokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Sokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. SOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Šokolaad Referaat Koostaja: JKHK 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ŠOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Šokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Šokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. ŠOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1
U 20 000a tagasi inimesed rändasid Aasiast Ameerikasse. U 2000a tagasi Ameerikas hakkas tekkima klassiühiskond. Maajad(maiad). Maajad elasid Mehhikos Yucatani poolesaarel. Peamiseks tegevusalaks oli alepõllundus.Kasvatati pealmiselt maisi. 300 - 900a - Maajade kõrgperiood. Maajade leiutised: · kalender · arv 0 · piltkiri Asteegid. Asteegid elasid kesk-Mehhikos.Nad rajasid sinna pealinna Tenochtitlan. 15. saj. vallutasid Asteegid kogu kesk-Mehhiko. Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal. Inkad. Inkad elasid Peruus.Inkad tegelesid põlluharimisega ja karja kasvatusega(laama). Inkad ehitasid niisutuskanaleid, sildu ja losse. Inka - valitsejatiitel Inkade juures. Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa. · Hakati otsima lühemaid ja ohutumaid mereteid.
Maiade peamiseks teadussavutuseks oli kalender, nende elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt välja arvestatud kalendri järgi. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalate ohverdamine, ohverdati ka inimesi. Inimesi ohverdati jumalatele mitmel puhul : templite rajamine, tähtsamad pidustused, surm ja sõda. Maiad kasutasid hieroglüüfkirja, mida kasutati raidkirjade jäädvustamiseks ehitistele, paberist või pargitud hirvenahast raamatutes. Asteekide peamiseks teadussaavtuseks oli päikesekalender. Asteekide religioonis mängis samuti tähtsat rolli ohverdamine, toodi inimohverid mõlemale jumalale. Ohvritel lõigati püramiidi tipus süda seest, löödi pea maha ja nende kehad heideti treppidest alla väljakule. Suurimad rituaalid toimusid iga 52 aasta tagant. Asteekidel oli kirjaks piltkiri. Inkade religioonis kaasnesid kuninga matustega inimohvrid ning kuninga mumifitseeritud surnukeha austati edasi spetsiaalses pühamus, kust
kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastamisest ja jahipidamisest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemaalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koeri ja Andides ka laamasid. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp
2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4..Teitihuacani kultuur 11 3.5.Tolteekide kultuur 12 3.6.Asteekide kultuur 12 3.ANDIDE KÕRGKULTUURID 13 4.1. Motsiika kultuur 13 4.2.Tiahuanaco kultuur 14 4.3.Inkade kultuur 15 5.KOKKUVÕTE 17 6.KASUTATUD KIRJANDUS 18 1.SISSEJUHATUS Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõivasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses.
Asteegid · 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad · Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks · Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet · Kultuurist on jälle tänu hispaanlaste hävitustööle väga vähe teada · Asteekide tõus võimule algas 14. sajandil, mil nad ehitasid Tenochtitláni linna saarele, kus praegu seisab MexicoCity · Oma suure impeeriumi loomist alustasid nad naaberlinnade vallutamisega, liikudes põhiliselt lõuna ja ida suunas · Asteekide valitsejaks oli kuningas, kes kuningriigi kaitsmisel ja laiendamisel tugines sõdalaste klassile · Tähtsuselt järgmised olid preestrid · Lihtinimesed olid talupojad, kaupmehed, käsitöölised ja orjad · Toitu kasvatati ujuvates aedades
Maalikunst peamised vormid on tusi- ja akvarellmaalid paberil või siidil. Nõuab äärmist kindlust ja osavust, sest tehnika ei võimalda paranduste tegemist. Temaatikas domineerivad inimene, loomad ja maastik. Songi dünastia maastikumaal (960-1279) sel ajal tõusis maastikumaal peamiseks alaks. Kasutusele võeti õhu- ja värviperspektiiv. Lineaarne vormikäsitlus asendub maalilisega. Rullformaat maal on tehtud paberi- või siidirullile ( mõnikümmend senitmeetrit kuni 10m). Asteekide kultuur tekkis Kesk-Ameerikas 14.saj, kui loodi asteekide riik, pealinn oli Tenoehtitlan. Linns keskel asus võimas tempel ja valitseja palee, linn asus saarel. Arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud. Olmeegid Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad. Ehitasid ohtlikke treppidega astmikpüramiide, paleesid ja väljakuid. Kuulsaimad kunstiteosed on kuni 3m kõrgused basaldist inimpead. Nendest arenesid välja Sapoteegid ( arvukalt keraamilisi skulptuure) ja Misteegid
Neile sai osaks samasugune saatus nagu asteekidelegi - traagilise võitluse järel alistasid hispaanlased 1530-1532 eesotsas Francisco Pizarroga inkade riigi. Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste barbaritena, hävitades sõna otseses mõttes kõik, mis neile teele jäi. Paljud mälestised on meie päevini sailinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud. Neile võis asteekide, inkade ja maajade süngevõitu ja inimesi ohverdavad usundid küll võikad näida, märkamata jäi aga täiesti selle kõrval nende kultuuride peenem ja helgem pool. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt, nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks. Vana-Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii
Jaapani tarbekunstis levis ka lakkehistöö ja lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika. Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõuli sed ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Puulõiketehnika. Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika. Sajandeid kasutati seda vaid usuliste tekstide illustreerimiiseks. VANA-AMEERIKA KUNST Suuri saavutusi kunsti vallas oli ka Vana-Ameenka rahvastel. Asteekide kultuur. Kesk-Ameerikas tekkis 14. sajandil asteekide riik, millepealinn oli Tenochritlan. Olmeekide kultuur. Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojateks olid olmeegid, kes elasid Mehhiko lahe lõunakaldal ja kasvatasid maisi. Maajade kultuur. Selle õitseaeg oli u. 300-900 Maajade linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid maajad olid ka rahulikud põlluharijad ja edukad mitmel teadus-ja kunstialal.
XV sajandil rajasid nende kuningad aga paari sugupõlve jooksul seniolematult ulatusliku suurriigi. Erinevalt Kesk-Ameerika indiaani riikidest oli inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis üksikasjadeni alamate elu ja tegevust. Kui võrrelda Kesk-Ameerika indiaani riikide ja inkade kirja siis indiaani riikides kirjutati enamasti savi või kivi tahvlitele aga inkade impeeriumis eksisteeris sõlmkiri. 4. Maiade ja asteekide religioonis mängis muistsest ajast peale tähtsat rolli ohverdamine. Kusjuures toodi ka inimohvreid. Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalatelt oodati, seda enam väärtuslikum pidi ohver olema. Seetõttu ohverdati inimesi jumalate nimel olulistel puhkudel: templite rajamisel, tähtsamatel pidustustel ja muidugi ka seoses surma või sõjaga. Linnriikidevahelised sõjad võisid olla osalt ajendatud tarvidusest hankida sõjavange ohverdamiseks
erinevaid keeli. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16. sajandil) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline .Praeguste seisukohtade
Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos. u. 1400-1500. Inkade kultuur. Macchu Picchu varemed. u. 1400-1500. Inkade kultuur.
MEHHIKO Kursusetöö 1 Anna Popova HM13 ja Reelika Vihvelin MEHHIKOST Mehhiko on riik, mis paelub eelkõige oma kaunite Kariibimere randadega, aga samapalju ka põneva ajaloo - maiade, asteekide kultuuriga. Seal elab 112 miljonit inimest, kelle riigikeeleks on hispaania keel ja rahaühikuks peeso. Mehhiko maastik ja kliima on väga mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõuna suunaliselt. Mehhiko on väga ebatasane maa, seal on arvukalt vulkaane ning seda läbivad mäestikud. Mehhiko on suur maa, millel on tuhandeid
Euroopa koloniaalajastu algus Umbes 16.sajandil hakkas uute maade vallutamine, koloniseerimine ja rikkuste ärakasutamine. Esimene ja kuulsaim Ameerika vallutajatest ehk konkistadooridest on hispaanlane Hernan Cortes, kes vallutas aastatel 1519- 1521 Mehhiko. Ta vallutas koos teiste konkistadooridega asteekide impeeriumi ja inkade impeeriumi. Peale vallutust hakati kahtlema, kas on mõistlik indiaanlased ristiusustada. Dominiiklaste ordusse kuulunud misjonär Bartolome de las Casas oli üks järjekindlamaid indiaanlaste õiguste eest võitlejaid. Ta väitis, et indiaanlasi ristida on võimalik ka rahumeelselt. 16.sajandi keskel panigi Hispaania kuninglik seadusandlus aluse indiaanlaste õiguste kaitsele. Hiljem kujunes välja Atlandi kaubandus. Euroopasse toodi hõbe, maisi,
VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6
Teotihuacani kultuur. Millega tegelesid?: kaubandus, pallimäng, maisikavastus, võeti kasutusele metallid Ühiskond: elasid linnades, linnaühiskond, sotsiaalne hierarhia: preesterkond, sõjamehed ja kaupmehed Olmeekide ja tolteekide kultuurisaavutused: esimesed Ameerika kivireljeefide, hauakivide ja kivialtarite loojad, olmeekide kivipead, hieroglüüfkiri (465 märki), rituaalne kalender (260 p), kuu- ja päikesepüramiidid Miks kadusid?: sisekonfliktid, mexicate= asteekide sisseränne ASTEEKIDE RIIK: o Nahuatli keel o 1350- 1521 a pKr o Mexicad o 15. saj lõpuks valitsesid asteegid Mehhiko keskosa Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini o lõdva keskvõimuga impeerium o mõjukas sõjavägi ning kasutati ka orjatööd. o pealinnaks oli Tenochtitlan Päritolu: Jõudsid Mehhiko orgu 12. sajandil põhja poolt, Tenochtitlani linn, Mehhiko pealinn ehitati samale kohale, võtsid üle tolteekide kultuuri
kasutatakse spordivõistlustel. Austraalia Päritolu: Austraalia trompet avastati Põhja Austraalia vetest. Konstruktsioon: Trompet on valmistatud teokarbist, mille tippu on tehtud huulik. Kõlakastiks on teo koda. Mängimisviis: Puhutakse huulikusse ja samal ajal reguleeritakse käega kõla. Kasutusala: Selline torompet on suhteliselt haruldane, põhiliselt austraalia. LõunaAmeerika Päritolu: Asteekide trompet Konstruktsioon: Puust, sees on lahtised kivikesed või pähklid. Mängimisviis: Puhudes Kasutusala: Religioonsetel ja sõjalistel eesmärkidel PõhjaAmeerika Päritolu: Laiapõhjaline trompetite areng muusika instrumendina sai tõuke ameerikast Konstruktsioonid: Valmistatud vasest, kahekolme pump või pöördventiiliga, väikese huulikuavaga Mängimisviis: Puhudes, kasutades ventiile. Kasutusala:Muusika
Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt suur. Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse- varustasid linna või küla käsitöömeistreid toorainete ja ostsid kokku nende toodangut, seda muidugi väga odavalt. Maadevastuste käigus suurenes ka väärismetallide sissevedu Euroopasse. See tõi omaga kaasa varandusliku kihistumise, mis muutis 17 sajandil liha juba luksuseks. Põllumajanduse areng oli ka intensiivne. Talupojad muudeti sunnimaisteks ja peamiseks sai teoorjus. 4. Asteekide riik Pärast maiade kõrgaja lõppu sai uueks domineerivaks Mehhiko kiltmaa suurriik- asteekide impeerium. Järve keskele saarele rajati oma linn Tenochtitlani. 15.saj vallutasid asteegid suurema osa Mehhiko kiltmaast ja selle ümbruskonnast. Nad võtsid omaks Kesk-Ameerika kõrgkultuuri kõigi selle olulisemaste tunnustega- sealhulgas ka tempelpüramiidid, kirja ja kalendrisüsteemi. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas. Kuningat austati
Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid. Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja. KeskAmeerika kultuur Olmeegi kultuur. u. 1200 e.m.a. 600. m.a.j. 14. sajandil tekkis seal asteekide riik . Asteegid panid aluse Tenochtitlani linnale, kus asub praegu Mehhiko pealinn. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteekid ohverdasid sõjavange , inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit.
tomatillodest, mis sageli enne purustamist röstitakse. Pico de gallo (hsp.k. - kuke nokk) - nimetatakse ka Salsa Mexicana, sest hakitud toorained on Mehhiko lipu värvides - punane tomat, valge sibul ja roheline tsilli (tavaliselt Serrano või Jalapeño). Selles kastmes võivad lisaks olla ka muud köögiviljad, nt avokaado, kurk, redised ja koriandri lehed koos laimimahlaga. Kuulsad mole´d on asteekide pärand. Tänapäeval nimetatakse nii erinevaid Mehhiko kööki kuuluvaid kastmeid. Ühiseks jooneks on see, et ta sisaldab tsillit ja vürtse. Praeguses Mehhiko köögis serveeritakse ta erinevate lihaliikidega (sealiha, veiseliha, linnuliha ...). Tuntuim mole Mehhikos on mole Poblano. Koostises on tavaliselt kakao, tsillid, tomat, mandlid, kreeka pähklid, seesamiseemned, nelk, kaneel, petersell, pipar, sibul ja küüslauk. Serveeritakse koos kalkunilihaga.
Läänemaailmas jätkuvalt populaarsena püsiva Mehhiko köögi juured on maiade, asteekide ja teiste iidsete indiaani hõimude toidukultuuris. Mehhikol on vedanud nii esmaklassiliste toiduainete külluse poolest kui ka inimeste poolest, kes oskavad toiduvalmistamise kunstis saavutada tõelisi maitseelamusi. Mehhiklased, kasutades toiduainete töötlemiseks kõikvõimalikke erinevaid meetodeid, on koostanud tähelepanuväärse "entsüklopeedia" kõige erinevamate maitsenüanssidega roogadest. Mehhiko kööki iseloomustavaks tunnuseks on toidule
„Narruse kiitus“, milles ta naeruvääristab nii vaimulike kui ka ilmalike isandate ahnust ja rumalust Habsburgid- aadlisuguvõsa, kellele kuulusid tohutud valdused: Austria, Madalmaad, Hispaania ja ka Hispaania asumaad Ameerikas Osman I- võimas valitseja, kes rajas XIII saj uue tugeva türklaste riigi ja tema järgi hakati riigi elanikke nimetma türklasteks-osmaniteks Hernan Cortes- Hispaania aadlik, maadeavastaja ja vallutaja, kes alistas asteekide impeeriumi Francisco Pizarro- konkistadoor, kes alustas 1532. aastal sõjakäiku inkade vastu ning hiljem allutas kogu Peruu hispaanlaste võimu alla Amerigo Vespucci- meresõitja, esimene eurooplane, kes mõistis, et manner, mille Columbus avastas ei ole Aasia Vasco da Gama- kogenud portugali päritolu meresõitja, kes avastas meretee Indiasse Christopher Kolumbus- Itaalia päritolu meremees, kes avastas 1492. aastal Ameerika mandri
1. Sissejuhatus 3 2. Mehhiko iseloomustus 4 3. Söök ja jook Mexicos 5 4. Väärikus ja etikett 6 5. Populaarsemad Mexico city külastuskeskused 7- 14 6. Kokkuvõte 15 7. Lisad 16 8. Kasutatud allikad 17 SISSEJUHATUS México city on Mehhiko pealinn, mis asub Mehhiko kiltmaal. 2010. aasta seisuga on seal elanikke 8 851 080. Linna pindala on 1485 ruutkilomeetrit. Linna rajasid hispaanlased 1521. Aastal vallutatud asteekide pealinna Tenochtitláni kohale. Iseseisva Mehhiko pealinn aastast 1821. Inglise keeles tarvitatakse nime Mexico City, et teha vahet pealinna nimel ja riigi nimel Mexico. Erinevalt inglise keelest eesti keeles sellist eristamisvajadust ei ole - riigi nimi on Mehhiko, pealinna nimi México. Mexico vapp Mexico lipp 3 MEHHIKO ISELOOMUSTUS
luud. Need on armastuse kivid, mille kandmisel ollakse julged, kaitstud ja võidukad, ning seni, kuni särab kallima poolt kingitud kivi, võib kindel ollata armastuses. Türkiisi kandjat kuulatakse alati austuse ja tähelepanuga, tal ei ole rahapuudust ega halbu unenägusid. Hommikul türkiisi vaadates võib olla terve päeva muredeta. Ka muistses Mehhikos kuulus türkiis armastatuimate ehtekivide hulka. Türkiismosaiigid kaunistasid kuningate diadeeme ja nende luksuslikke kilpe. Asteekide tulejumal kandis nime ,,Türkiisi valitseja", ning taevasinine türkiis sümboliseeris taevaliku tule (Päikese) ja maise tule ühtsust. Tulejumala ehteks oli ,,türkiismadu" tema ,,teine mina", ja tema maiseks teisikuks oli asteekide kuningas. 5 4 TÜRKIISI ETÜMOLOOGIA Türkiis on kalliskivi, mineraal, mis iseloomustab imeliselt hästi rohelise ja sinise vahel
Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? (eeldused) · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed (tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim · Mõlemad olid mereriigid · Araablaste kaudu oli neil olemas kompass ASTEEKIDE, MAIADE JA INKADE ERINEVUSED: ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud impeerium kolooniaid riikide liit riik omav suurriik · Elanikkond jagunes seisusteks, kõigil oli oma ülemkiht, lihtrahvas ja orjad
Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi
Inimjaaguar. Teine tase Olmeegi kultuur Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mosaiik õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Türkiisidega kaunistatud Teine tase kolp, asteekide kultuur, Kolmas tase (15. saj.) Neljas tase Viies tase Linnukujuline kuldvaas Motsiika(Mochica) kultuur Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata Hernàn Cortès 1485 Medellín, Hispaania– 2. detsember 1547 Castilleja de la Cuesta, Hispaania Hispaania maadeavastaja ja kolonisaator 16. sajandi algul läks õnne otsima algul Hispaniola ja seejärel Kuuba saartele. Kuubal sai temast ühe väikelinna linnapea. 1519 määrati Ameerika mandrit uurima siirdunud ekspeditsiooni juhiks, otsustas seal asunud jõuka ja arenenud Asteekide riigi alistada. 1519. aasta novembris jõudis Cortés asteekide pealinna Tenochtitlani ning vangistas selle kuninga Moctezuma II. 1522 kinnitas Karl V Cortési ametlikult Uus-Hispaania kuberneriks. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vasco_da_Gama http://et.wikipedia.org/wiki/Bartolomeu_Dias http://et.wikipedia.org/wiki/Hern%C3%A1n_Cort%C3%A9s http://et.wikipedia.org/wiki/Fern%C3%A3o_de_Magalh%C3%A3es http://et.wikipedia
Uueks Maailmaks. Lisaks sellele saadi teada, et on olemas Vaikne ookean, milletõttu osati maakera mõõtmeid täpsemalt hinnata ning merekaubanduse ja meresadamate tähtsus tõusis tunduvalt. Euroopas hakkasid levima ka uued põllukultuurid nagu mais, kakao, kartul, tomat jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa rahamajanduse arengule. Suured maadeavastused ja kulla otsingud tõid ka palju kahju. Kulla otsingute tagajärgedel langes hispaanlaste ülemvõimu alla asteekide linn Mehhiko, inkade riik Peruu. Suur osa Kesk- ja Lõuna-Ameerikast langes eurooplaste võimu alla, kus osa piirkondades valitsesid hispaanlased. Ameerikas tekkisid eurooplastest koosnevad kolooniad, keda huvitas üksnes kuld ja kes hävitasid indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed, kuldesemed saadeti Euroopasse. Indiaanlastest endist said pärisorjad, kes sunniti kullakaevandustesse tööle. Indiaanlaste arv vähenes kiiresti ja peagi tuli tööjõude puudu. Seetõttu hakati
Maailma jaotamine (läänepoolkera Hispaaniale, idapoolkera Portugalile). Kolonialism. Euroopa koloniaalajastu algus Koloniseerima: asumaaks muutma. Immigratsioon. Konkistadoorid: hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16. saj Ameerika vallutamisel. Uute maade avastamine maade vallutamine koloniseerimine rikkuste ärakasutamine. Ristiusu levitamine. Konkistadoorid Hernan Cortes Hispaanlasest konkistadoor. Mehhiko allutamine. Asteekide impeeriumi hävitamine 1521. Francisco Pizarro Inkade impeeriumi vallutamine1532. Atlandi kaubandus Uue Maailma avastamine kujundas ümber Euroopa majandusliku maastiku (uued kaubanduslikud keskused). Uued kaubad Euroopasse (mais, kartul, tubakas). Kuld ja hõbe Euroopasse (hindade tõus Euroopas). Haigused Uude Maailma (Ameerika põliselanike tohutu väljasuremine). Orjakaubanduse algus (Aafrikast orjad Ameerikasse). 3 sajandi jooksul u 12 miljonit orja.
1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp
oluliste sündmuste tähistamiseks. Templeid ja paleesid ühendasid tammteed. Asteegid Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet. Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi. skulptuur Kasutati kivi ja keraamikat.Arenenud oli ümarskulptuur ja reljeef.Maalidel ja ümarskulptuuridel oli keha tinglik,nägu väga detailne.Jumalaid austati ja kummardati väga ning nad olid stiliseeritud. Tarbekunst Väga kõrgelt olid arenenud keraamika,ehtekunst ja tekstiilikunst.Kasutati omapäraseid ornamentaalseid kaunistusi
annaabi.ee 
