Kolumbia Kolumbia asub LõunaAmeerika loode osas ja selle pealinn on Bogota´ .Tema naabriteks on Ecuador , Brasiilia , Peruu ja Venetsueela . Kolumbia kui ka LadinaAmeerika kuulub Kolmandale Maailmale , kus valitseb bürokraatia ja paberitega jooksutamine , isegi viisa suhtes . Õnneks mitmed sealsed ümberkaudsed riigid on oma kommunismi kompleksidest üle saanud ja lubavad Eestlasi ilma igasuguste küsimusteta riiki . Kolumbial on juba aastakümneid käimas kodusôja môôtmetega sisekonflikt vasakekstremistidest geriljadega, kes kannustatuna Fideli ja Che triumfist Kuubal püüavad järjekindlalt Kolumbiat kommunismi viia. Tegutsevad nad enamasti mägedes ja Dzunglis ning rahastavad nad ennast väljapressimisega, inimröövidega ja kokaiinimüügiga USAsse . Nagu välismaa kaupmeestel tavaks , üritavad nad turistidele pähe määrida igasuguseid tarbetuid esemeid . Hommikuti on enamus poode kinni , kuna...
Matk Eestimaal Matkast Alustame matka varahommikul Alguspunktiks on Tallinn Lõpp-punktiks on Narva Jõesuu Matk kestab 2 päeva Liikumisvahendiks on auto Matk toimub suvel Maardu järv Maardu järv on järv Harju maakonnas Maardu linna lõunaosas. Järv on 170 hektarit suur ja ümara kujuga, suurim sügavus küündib 3 meetrini. Asub merepinnast 33 m kõrgusel Põhja-Eesti lavamaal. Läbivool on suhteliselt tugev, sisse voolab kraave ja esineb allikaid, väljavool toimub Kroodi oja kaudu merre. Järv jäätub kergesti ning on populaarne kalurite seas. Järve põhjakaldal asub supluskoht. Kuna vesi oli soe siis ujusime
Holstre kool Matk Holstre järvedel Referaat Katrin Kuklase 8.klass Juhendaja: Ene Karu Sissejuhatus Minu jaoks tundus see teema just lihtne, ja tänu sellele ma selle teema võtsingi, nagu töö eesmärk on, teha pildid holstre järvedest ehk linajärvest, mustjärvest ja holstre järvest ja uurida nende ajalugu ja kirjutada . Et ajalugu uurida kasutan ma järgmiseid raamatuid: Paistu kihelkonna raamat, Eesti järvestiku raamatut, Eesti NSV nimestiku raamatut ja pildite tegemiseks kasutan kaamerat. Holstre järv! Holstres, põhja pool koolimaja paiknev 2,9 ha suurune ja 16,3 m sügavune järsult süvenev järveke. Kaldad on paiguti kõvad, paiguti pehmemad, aeglaselt tõusvad. Lõunakaldal asub park koolimaja ja liivase supluskohaga, mujal on levinud põllud. Kaldaservas leidub linaleokive. Järve põhi on süga...
ESIMEST KORDA MATKALE MINNES Inimesi on alati huvitanud ümbritsev loodus - metsad ja mäed, sood ja rabad, vee kukkumine kõrgetelt kaljudelt, taimed ja loomad, rahvad ja inimeste elu-olu, mitmesugused huviväärtused, kultuuriloolised paigad jm. Kui Vaivaras käidud ja muudki lähemad paigad nähtud ning vajalikud kogemused olemas, võetakse ette rännuteed Põhjamaadesse, Karpaatidesse, Pariisi, Alpidesse jm. Kui tahtmist ja võimalusi jätkub, ootavad järge juba teised mandrid. Iga algus on raske - see vanasõna käib ka matkamise kohta. Algajal matkajal oleks kasulik arvestada mõningaid lihtsamaid soovitusi. 1. Alustagem mõõdukalt. Põhimõte on - lihtsamalt keerukamale. 2. Kõige lihtsam on liikuda jalgsi - nii pääseb sügavamale looduse rüppe, aga ka jalgratas, süst või suusad on igati sobivad vahendid. 3. Kui lähed, kutsu sõber ka kaasa - on julgem ja meeldivam. 4. Alusta ühepäevastest matkadest. Edasi või...
Matkamine Matkamiseks võiks nimetada igasugust liikumist ühest punktist teise. Siiski ei nimeta me hommikul kooli minemist matkamiseks. Matkamine on looduses mingi marsruudi läbimine, mille põhieesmärgiks on seda teekonda nautida, mitte jõuda teisse punkti. Eestis, kui väga mitmekesise loodusega maal, on palju erinevaid võimalusi ja variante korraldada korralikke matke. Eestis on matkandus üpris heal järjel ja siin korraldatakse palju ühismatku nagu näiteks Roheliste Rattaretked. Suuremale rahvahulgale korraldatud matkad on alati hoolikalt valituv huvitava marsruudiga, ning põneva programmiga. Ise korraldatud matkad seevastu ei pruugi olla nii ette planeeritud ja enamus otsusi tehakse spontaanselt. Eestis on 81 jõge, nendest veematkamiseks kõige huvitavamad on kahtlemata Valgejõe alamjooks ja Võhandu, mida ääristavad paljud uhked liivakivipaljandid. Jõgedel on kõige ekstreemsem ja põnevam matkata kevadise suurv...
Lavassaare soostikus. Valgala pindala on 422 km2. Kolmas matkamiskoht on Ermistu järv asub Pärnu maakonna loodeosas Tõstamaa valla lääneosas Tõstamaa alevikust umbes 2 km põhja pool. Ermistu järve kaldad on vähe liigestatud, madalad ja mudased või turbased. Idakallas on kohati liivane. Järve sügavus suureneb aeglaselt. Kaldajoone pikkus 21,779 km Matka sihtrühma kirjeldus (vanus, kompetentsid, huvid jne): Matka sihtrühmaks 20-40 aastased inimesed ja suuruseks 15-20 inimest. Matk eeldab kompetentsi poole pealt jõudu, sest Paadrema jõel leidub suhteliselt palju sinna langenud puid ja oksi, mis eeldab vahepeal kanuust väljumist ja selle vedamist mõned meetrid. Vatsupidiselt, Audru jõgi on suhteliselt hea vastupidavuse treenimiseks. Inimesed võiksidki olla huvitatud loodusest, sellega tutvumisest ja tema poolt kaasnevatest üllatustest, niisamuti kuidas olukordades kohaneda sealhulgas raskete kui ka kergetega.
INFO See on tõeline seiklus. Matk on katsumusterohke, väljakutseid ja unustamatuid elamusi pakkuv. Matk on kõigile jõukohane. Autod jäetakse Saaremaale ja pakitakse seljakotid. Matk läheb läbi laidude. Vilsandile jõudes viib kastiauto rühma turismitallu sööma, edasi sõit saare kõige läänepoolsemasse tippu 200 aastase tuletorni alla. Tutvutakse Vilsandi looduse eripäradega. Vaadatakse ringi tuletornilinnakus. Vilsandi Energiamaja külastus lisatasu eest. Paadid viivad väsinud matkalised tagasi autode juurde. Kestvus: 6-8 tundi Grupi suurus: minimaalselt 6 inimest Hind: 45/in Regulatsioonid
Matkamise positiivse küljena tõstetakse esile tervislikkust, kuna tegeletakse ju füüsilise tegevusega. Samal ajal saame matka käigus väga palju õppida nii iseenda kui ka ümbritseva looduse kohta...........................3 Matkamist saab väga edukalt kasutada ka noorsootöös. Samal ajal, kui lapsed saavad avastada loodust (õppida tundma erinevaid taimi jne), õpitakse ka hädavajalikke ellujäämisoskusi ning näidatakse lastele, kui oluline on teistega arvestamine. Õnnestunud matk toob palju rõõmu nii matkalistele kui ka matka juhendajatele!.........................................3 NOORTE MATKA OLEMUS JA LIIGITUSED.....................................................................4 2 MATKA PLANEERIMINE....................................................................................................6 3 MATKAVARUSTUS..............................................................................................................8
Sihtrühma kirjeldus – vanus, kompententsid, huvid Matkaprojekti sihtrühmaks on 12-15. aastased noored. Kuigi matkale on siiski oodatud kõik huvilised. Grupi suurus umbes 15 inimest. Kuna ühe korraga läbitav vahemaa ei ole väga pikk (eesmärk on nautida loodust ja kogeda huvitavaid radu, mitte vahemaa), siis eelnev kogemus ei ole vajalik. Jalgrattamatka ajal on võimalik valida vahemaa pikkust, et kõik matkal osalejad saaksid aega nautida. Matk on kõige huvitavam noortele, keda huvitab rattasõit ja värskes õhus viibimine. Huvitaval matkarajal saab end proovile panna. Matkajuhi valik ja vajalikud kompententsid Matkajuhte peaks olema 3. Kaks neist rattamatka jaoks, kolmas lisaks kanuumatka jaoks. Rattamatk toimub muutlikult maastikul ning on kiirema tempoga kui kanuumatk. Jalgrattamatkal on võimalik marsruuti valida inimestel, kes nii pikalt osaleda ei sooviks. Siis
tundramaastikku. Siin asub kuus eriilmelist järve ning oosilt avaneb kaunis vaade Jussi järvedele. Puhkekoht on Väinjärvel. Uuejärve looduse õpperada - looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele. Matkarada Aegviidu Liiapeksi - matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos, Soodla jõgi, Jussi lagendikud, Jussi järved, Paukjärv, Kõnnu Suursoo jt. vaatamisväärsused. Poolel teel on laagrikoht Väinjärve ääres. Rada võib läbida kahes suunas. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Kuulub Natura 2000 linnuhoiualade ja loodushoiualade nimistusse. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava On kehtiv kaitsekorralduskava.
3) : 2 2 6a 27a 1 1 3a 9a 3 a a 2. Turist kavatses matkata 252 km. Kuna ta läbis iga päev 3 km rohkem kui kavatsetud, siis kestis matk planeeritust 2 päeva vähem. Mitu päeva kestis matk? 12 3. Viljakoristust alustas üks kombain ja 2 tunni möödudes lisandus sellele veel teine kombain. Pärast 8-tunnilist koostööd oli koristatud 80% kogu viljapõllust. Mitu tundi kuluks kogu põllu koristamiseks kummalgi kombainil eraldi, kui esimesel kuluks selleks üksi töötades 5 tundi rohkem kui teisel? 25, 20 4
eestslasega väiksesse külla Fort St. James'i Pitka asus tegelema põllumajanduse ja loomakasvatusega. Pitka üritas ka saekaatriga äri teha. Monument Püstitaud Johan Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Pitka mälestuseks Teine tase Kolmas tase Kuju all on Neljas tase kolmnurkne Viies tase keevisrestist tasapind ehk vihje laevatekile. MATK Järvamaal iga aastane matk. "Liikumist ja sportimist harrastav Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Järvamaa"Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase AITÄH KUULAMAST!
Sigrit Viira Mõisa 87 Kontakt telefon: 56084566 E-mail: [email protected] t istmed,mikrofon,raadi o,telekas Giid Inglis keelne 5 tundi 550.-EEK eksursiooniju 30 ht minuti t Eksursioon 25 inimesele 3 tundi 78.- ATV tund 600.- ATV matk Seedri EEK puhketalus, (kokku1800.- Lauatennis EEK) /koroona Lautennis,vibulas /vibulaskmine, kmine 50.-EEK Tasutav 57 100.-EEK summa kokku Lisainfo 1
eristamisel üheks kindlamaks tunnuseks. Karplaste liigilise kuuluvuse kindlakstegemisel aitavad tõhusalt kaasa neeluhambad. Need paiknevad lõpusekaarte taga sirbikujuliste neeluluude küljes. Viimased on limanaha sees ja nende kättesaamine nõuab natuke vaeva, kuid peaks hea tahtmise korral olema igaühele jõukohane. Samuti lõhelaste suulae keskel paikneva sahkluu väljakangutamine. Vaevatasuks annab see luu vastuse küsimusele , kas on tegemist lõhe või meriforelliga. (E. Pihu ,,Matk kalariiki") 21 Pilt 18. Kilu ja räime eristamine ( ,,Matk kalariiki") 22 Pilt 19. Lõhe ja meriforelli eristamine ( ,,Matk Kalariiki" ) 23 Pilt 20. Latika , nuru ja vimma eristamine ( ,,Matk kalariiki")
Pakume Teile võimalust tulla kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses. Tulevikus pakume mitmeid erinevaid ratsamatkade pakette, mis sobivad kõigile ratsa ja loodusehuvilistele. 1 PÄEV Koguneme kell 10.00 hommikul Kivisaare Ratsatallu Kohapeal vestleme eelseisvast matkapäevast Arutame, milline hobune on kõige sobivam Harjame ja saduldame hobuse ja matk võib alata. Piknik Tunneme ennast nagu metsarestoranis ja sööme vabas looduses Elamus saabub ehedast toidust, mis osaliselt valmib elusal tulel Menüü: lõkkel röstitud köögiviljad, lõkkel küpsetatud rukkileib,taimetee Mida näeme.. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala Jussi nõmm ja järved Paukjärv Venemäe vaatetorn Oru "sild" Pikanõmme oos Jussi nõmm ja järved Paukjärv Venemäe
1. Toolse 2. Vainupea 3. Altja 4. Sagadi 5. Palmse 6. Võsu Programm · Matkaprogramm algab Toolse kivikindluse külastamisega · Väike süstamatk Vainupeale · Vainupeal külastame kohalikku kirikut ning ööbime sealses turismitalus · Uuel päeval rattamatk vainupealt Altjale · Altjal kiigume, vaatame võrgukuure ja kinnitame keha kohalikus kõrtsis · Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile · Sagadi mõisa külastus · Sagadilt väntame Palmsele, seal tutvume ka kauni mõisaga · Viimased jõupingutused, et jõuda Võsule, kus on ka meie matka lõpp Toolse kivikindlus Toolse kivikindlus on ehitatud randa ja arvatavati tolleaegsele sadamakohale. Kivilinnuse varaseim etapp, kuhu kuulub kolmeruumiline ja kolmekorruseline pikliku torni-laadne majalinnus, valmis 15. sajandi alguseks. 15. sajandi I poolel toimus esimene linnuse
Kanuudega kulgetakse rahulikult mööda jõge ning see ei sega kedagi. Tegevused toimuvad maastikukaitsealadel ning Soomaa rahvuspargis. Liikumispiirangutega ei ole arvestatud. Kõik, kes lähevad vee peale, peavad kandma päästevesti ning indiviidid on omal vastutusel. Teenuse kättesaadavus on väga hea ning igapäevane. Toote sisu on isegi parema kvaliteediga, kui oodata oskaks. Hind on väga soodne, näiteks koos ööbimisega ja kahepäevane matk on 32 eurot inimene. Klassiekskursioonil kestab sõit 7h ning ühe õpilase hind on 15 eurot. Teenust turundatakse kodulehel, autodel on kleepsud ja kontaktandmed ning kindlasti Facebookis. Valitud sihtgrupijaoks on eelnevad turustusviisid soodsad.
Maaturism Mis on maaturism: On maapiirkonnas toimuv, kohalikel ressurssidel ja nende taluvusel baseeruv väikesemahuline turismialane majandustegevus. On mitmekesine, selle alla paigutavad erinevad turismiliigid ja terminid; Kodu-, talu-, loodus-, säästev-, matk ja kultuuriturism. Maaturism toimub maapiirkonnas: funktsionaalselt omane väikeettevõtlus, selle mõõdukas kasv. Iseloomult traditsiooniline, seotud kohalike elanike igapäevase elu ja tegevusega. Vahetu kontakt looduskeskkonna ja kultuuripärandiga. Omane keskkond, ajalugu ja hõre asustus. Väikesemahuline nii teenindav kui teenindatava inimkoosluse ja ehitiste suuruse poolest. Sihtkoht: Toimub sihtkohtades, kus elanike arv on väiksem kui 10 000 ning
· Taevaskoda Suure Taevaskoja kõige suurem kalju , millel kaaarjas kuju on 150 m pikk ja 24m kõrge ja see on ka Ahja jõe ürgoru kõige kõrgem liivakivipaljand. Kaarjas kaljusein mitmekordistab kärestike veevulinat, võimendab linnulaulu ja inimeste kõnekõminat. Lähemalt saab näha ka Väikese Taevaskoja punakat kaljut,mis pole küll väga suur,kuid väga huvitav on vaadelda kaldapääsukeste pesaauke,mis on uuristatud kaljusse. On võimalus läbida ka matk mille kestvus 1,5 t. Teekonnal näeb Suurt- ja Väikest Taevaskoda, Emalätet, Neitsikoobast ja Salakuulaja kivi. Rada on 3,0 km pikk ja kulgeb Ahja jõe mõlemal kaldal. · Mooste mõis Mooste mõis asub kauni Mooste järve kaldal ja on üks Eestis terviklikumalt säilinud hoonestikuga mõisaid. Tutvuda saab mõisa peahoonega,mis on omapärase sisekujundusega folgikojaga-mis on Mooste mõisa hoonetekompleksi ehitistest üks mahukamaid,
Matka eesmärk on tutvustada soovijatele Rakke valla ümbrust, ilusat loodust ja matkaradasid Osalejad Kõik soovijad kes tahavad lähemalt tutvuda Rakke valla kauniste paikadega. Sobiv kuni 8 liikmelisele seltskonnale. Vanusepiirangut pole kuid soovitavalt neile kes suudavad jalgsi läbida vähemalt 10 km (seljakott seljas) ilma tervist oluliselt kahjustamata. Jalgsimatk 2 päeva (laupäev ja pühapäev) Matk on keskmise raskusastmega. I päev : Alguspunkt Rakke (toiduvarude ostmine Rakke poest). Saabumine Rakke rongiga (väljub 6.10 Tallinnas). jalgsi 15 km vahepeatus Välja talus kus saab juba telgid püsti panna ja edasi matkata sealses metsas (sihtmärk Padaküla järv). Suur võimalus kohata metsloomi või näha kobraste tööpõldu. Ööbimiseks tuleme tagasi Välja tallu. Vaatamisväärsused: Liigvalla mõis ja park. Mõis on kaua aega olnud hoolduseta kuid sellegipoolest väärt
on võimalik lubjast teha. Teatud päevadel on võimalik näha ka lubja põletamist. Ekskursiooni lõpus peale õpperaja läbimist näidatakse vanas taastatud palvemajas 19 minuti pikkust dokumentaalfilmi, milles räägitakse lubjapõletamise tehnoloogiast ja lubivärvi ning lubimördi valmistamisest. Kuna ökoehitus on populaarsust kogumas, siis korraldatakse ka ökoehituse alaseid koolitusi. Elamuseks on matk loodusradadel ja võimalik on näha kuidas paekivi ilma kuumutamata "keema" pannakse ning kuidas kõrrega "mullitades" puhtast veest paekivi tehakse. Sõltuvalt päevast millal lupja põletatakse on võimalik näha ka seda kuidas 1000+ kraadises lubjaahjus põletamine tegelikult käib ja välja näeb. See on üsna ehe elamus, sest tegu on vana traditsiooniga. Näha saab vanasid lubjaahjusid, millest osad on puutumata ning samasugused nagu nad 70-90 aastat tagasi ehitati
Turismimajanduse peamised sektorid on: 1. Majutus/koos toitlustusega oma erinevates vormides. 2. Atraktsioonid nii looduslikud kui tehislikud ning nende haldajad. 3. Transport lennu-, mere-, maantee-, ja raudtee transport. 4. Korraldus mõeldes siin nii reisiteenuste korraldajaid (reisikorraldajad ja reisibürood) kui ka reisisihi korraldajad (avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioone ja asutusi). Kokkuleppeline termin meeldejätmiseks "MATK". TURISMI LIIGID JA KATEGOORIAD: 1. Siseturism riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. 2. Sissetulev turism riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. 3. Väljaminev turism riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi. TURISMI BAASSKEEM EHK TURISMI RUUMILINE KONTSEPTSIOON: NÕUDLUS TURISMIS EHK KLIENT
TÖÖ PÕHITEKST käsitleb valitud teemat Liigenda tekst parem ülevaade! - peatükid - alapeatükid (vt. SISUKORD) KOKKUVÕTE võtab lühidalt kokku kõige olulisema referaadist TÖÖ PÕHIOSA ON REFERAADI KÕIGE OLULISEM OSA! KASUTATUD KIRJANDUS Kõik referaadis kasutatud allikad ( tähestikulises järjekorras) RAAMAT Autor(id). Pealkiri. Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta. N: Pihu, E. Matk kalariiki. Tallinn. Valgus, 1987. AJAKIRJAARTIKKEL Autor(id). Pealkiri. Ajakirja nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number,leheküljed. N: Kroon,K. Vikerkaar Eesti jõgedes vikerforell. Eesti Loodus, 1999, nr.1, lk.16. JÄLGI KIRJAVAHEMÄRKE! LISAD Referaati täiendav või illustreeriv materjal Tabelid Joonised Skeemid Diagrammid
JALGRATTA- JA KANUUMATK E R I N E VA D M AT K AT E H N I K A D MATKA ÜLDINFO • 3 päeva (59km jalgrattaga + kanuumaatk) • Piirkonnaks Otepää – sealsed matkarajad pakuvad väljakutseid ja on huvitavad, lisaks oli juba olemas kanuumatka pakkumine, mida sai selle matkaga siduda. • Sihtrühmaks 12-15 aastased noored, eelnev kogemus pole tarvis. Matk on kõige huvitavam noortele, keda huvitab rattasõit ja värskes õhus viibimine. Huvitaval matkarajal saab end proovile panna. MATKAJUHID • Matkajuhte peaks olema 3 • Kaks neist rattamatka jaoks, kolmas lisaks kanuumatka jaoks • Kõik matkajuhid peavad olema läbitava alaga tuttavad, peavad olema konkreetsed ning informatiivsed, matkajuhid peavad suutma tagada laste ohutuse VARUSTUS Põhivarustus: • Maastikuratas (+kiiver) – rattamatka jaoks, kiiver ohutuseks
tõlgin võrdle tõlgiti värvida võrdle värvides 3. Nõrgenev ja tugevnev tüvi vältevahelduses Tugevneva tüvega käändsõnaga on tegemist siis, kui nimetavas käändes olev II- välteline sõna/sõnavorm (rikas tütar) muutub omastavas III-välteliseks (rikka tütre). Nõrgeneva tüvega käändsõnaga on tegemist siis, kui nimetavas käändes olev III- välteline sõna/sõnavorm (pikk matk) muutub omastavas II-välteliseks (pika matka). Nõrgeneva tüvega pöördsõnaga on tegemist siis, kui da-tegevusnimeline III-välteline sõna/sõnavorm (hakkida) muutub oleviku 1. pöördes II-välteliseks (hakin). Tugevneva tüvega pöördsõnaga on tegemist siis, kui da-tegevusnimeline II-välteline sõna/sõnavorm (hakata) muutub oleviku 1. pöördes III-välteliseks (hakkan).
palju inimesed oleksid valmis antud teenuse eest maksa, kui palju mul endal läheb raha varustuse ja palkade peale ja millised on üle eesti olevad hinnad sellistele matkadele. Samas arvestada ka sellega, et kohe pärast esimest aastata ei jääks miinustesse ja võimaluse juba järgmisel aastal kasumist teenida. Arvestasin ka sellega, et liiga madala hinna korral võb tekkida tarbijatel kahtlus teenuse osutamises ja liiga kõrge hinna korral, ei tuleks inimesi. Matk on 20 eurot ja sisaldab lõunasööki. Kuna eesmärk on teenida nö lisakasu põhitöö kõrvalt, siis pakumegi ainult ühte teenust-põhitoodet, milleks on tõukerattamatkad. Samas võib kaugemas tulevikus (kui äril läheb hästi) olla plaanis laieneda ning lisaks suvehooajale korraldada talvehoojal suusa või räätsamatku. Toode ja selle hind on tavakliendile orienteeritud. 4.10. Jaotus Müük toimub otse tarbijale. Kasutan online reklaamimist. Samuti reklaami raadios ning flaierite
28.Schnee der - Lumi 29.Regen der - Vihm 30.Wind der -e Tuul 31.Jogging das - Tervisejooks 32.Zelt das -e Telk 33.Wald der -"er Mets 34.Kartoffel die -n Kartul 35.Kunde der -e Klient 36.Fluss der -"e Jõgi 37.Fahrrad das -"er Jalgratas 38.Klima das - Kliima 39.Wanderung die -en Matk 40.Bär der -en Karu 41.Roggen der - Rukis 42.Stein der -e Kivi 43.Park der -s Park 44.Moor das -e Raba, kõrgsoo 45.Sumpf der -e Laukasoo 46.Boden der - Muld, pinnas, maa 47.Eiche die -en Tamm 48.Strom der -``e Hoovus, suur jõgi 49.Ananas die -se Ananass 50.Vogel der -`` Lind 51
"Vaskratsanik" (1948) · Alveri hilisluule on rikkam ja mitmekesisem varasemast. Raugad Õlal valged juuksed, sammus raudne raskus, ootad mind sa pargis kord novembri iilis. Samuti kui köiteid sinu mantli taskus aimub küpsi mõtteid roomalase-profiilis. Ning siis tulen mina õhtu lillas lõõmas naftaliini pilvi hajutades keebis, nägu loori taga paksult kuivas kõõmas jumal tead, mis salvist, jumal teab mis seebist. Meie matk on raske, külmand rada reetlik, kuu ja tähed kaovad teavast kesköö aegu. Kuid me ees käib luule, noor ja majesteetlik, lampi kõrgel hoides täpselt nagu praegu. Materjal: "Eesti luule antoloogia I" Kasutatud allikad · "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" · "Eesti kirjanike leksikon" · "Noor-Eestist arbujateni" Karl Muru · www.mreal.tln.edu.ee/files/kirjandus/Betti _Alver1.ppt Luuletusi
6. Õppematerjal Eesti e-riigi ja e-teenuste võimalustest. 5. Lapsehoid ja perekonnaõpetus. 1. Erivajadusega lapse arengu toetamine. 2. Lapse väärkohtlemise olemus. 3. Perevägivald. 4. Töötegevus lapsega. 5. Muusikaline tegevus lapsega. 6. Kunstitegevused lastega. 7. Haige laps. 8. Jõulupeo korraldamine KTG õppijate ja töötajate lastele (praktiline töö) 9. Lasteürituse korraldamine looduses (matk, piknik) ( praktiline töö) 10. Heategevusürituse korraldamine lastega peredele (praktiline töö) 11. Mõne rahvakalendri tähtpäeva tähistamine lastegrupis (läbi viiduna mõne lasteaia rühmaga, külaseltsis vms) (praktiline töö) 12. Klassipulm (praktiline töö) 6. Matemaatika 1. Matemaatiliste ristsõnade, mängude, puslede kogud põhikoolile. 2. Rakendussisuga protsentülesannete kogu koostamine koos näiteülesannete ja vastustega. 3
Nende allikate kohta on rahvajutt, et kivi on sinna visanud Kalevipoeg Vanapagana pihta Neeruti künnivagudelt. Vanapagan tulnud tema allikasse sülitama. Kivi hüütakse ka Lindakiviks Looduslikud ressursid (mets, metsa kõrvalkasutus, turvas jne) Natura 2000 metsad Turism (õppe- ja matkarajad, turismiettevõtjad, kes kaitsealal või selle naabruses tegutsevad) Neerutis ja Viitnal (TTÜ geoloogia instituut), Kreutzwaldi sünnikoht (keskkonnaamet) korraldatakse matk Kalevipoja radadel..(viide) Neeruti MKA matkaraja kogupikkus on 14 km, mida saad läbida 3,3 km, 6,9 km või 9 km retkedena. Rada kulgeb piki 10000 a tagasi tekkinud oose. Matkarada algab Kuresöödilt suundub Pariisi ja tuleb ringiga alguspunkti tagasi. Rajal tutvud siin lähedal Jõeperes sündinud eesti kirjaniku ja arsti Fr. R. Kreutzwaldi eeposes "Kalevipoeg" tuntuks kirjutatud paiga loodusega. (https://www.puhkaeestis
Esmaspäev : H jooks 1h 30 minutit + venitus Õ-jooks 20 minutit +jõuharjutused tõusudel immiteerides suusasamme + ülakeha jõu arendamine Teisipäev : H uisutreening, pikka ja rahulik Õ-pallimäng ja jõud Kolmapäeval H klassikatreening kiirete lõikudega, tehnika filmimine ja analüüs 1h 30 Õ jooks ja jõud+ hommikuse treeningu filmi vaatamine ja tehnika analüüs Neljapäev : kontrollvõistlus murdmaa jooksus 3,4 km Reede : H - 2h matk rahulikus tempos(10min kõndi vaheldub 15 min jooksuga)Puhas aeroobne treening Õ-pallimäng ja jõutestid Laupäev: vaba Pühapäev: H- uisutreening võistluslähedases tempos 30 minutit millele järgneb 40 minutit lõdvestavat suusatamist Õ- Uisutehnika filmimine ja analüüs Võistlusperiood: *aeroobse iseloomuga treeningud treening *põhieesmärk on tippvormi saavutamine *tähtis on lainelisus *tehnika säilitamine ja selle analüüs *treeningvahendite ja meetodite õige jagunemine
..........................................7 Viimane kogumik "Atlas" .........................................................................................................................8 Andra Teede muud tegemised .................................................................................................................10 Blogid ............................................................................................................................................10 Kirjanike matk ...............................................................................................................................10 Kui kriitik .......................................................................................................................................11 Kokkuvõte................................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus........................................
metsapõlengute tagajärjel ja meenutavad Lapimaa tundramaastikku. Siin asub kuus eriilmelist järve ning oosilt avaneb kaunis vaade Jussi järvedele. Puhkekoht on Väinjärvel. Uuejärve looduse õpperada Looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele. Matkarada Aegviidu - Liiapeksi Matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos, Soodla jõgi, Jussi lagendikud, Jussi järved, Paukjärv, Kõnnu Suursoo jt. vaatamisväärsused. Poolel teel on laagrikoht Väinjärve ääres. Rada võib läbida kahes suunas. Nõmm, nagu inglise nõmmed, lage, pruun, samblane, küngaste ja orgudega - teist sellist Eestist ei leia. Rada juhib meid risti üle nõmme, mida Nõukogude ajal kasutati polügoonina. Ka praegu võib seal ekseldes komistada mõnele märklauale või lõhkenud
kohtumispäev Teisipäev-looduspäev Kolmapäev-loovuspäev 08:00 Äratus ja hügieen Äratus ja hügieen 08:30 Hommikuvõimlemine, Hommikuvõimlemine, rivistus rivistus 09:00 Hommikusöök Hommikusöök 10:00 Laste saabumine Matk metsa,joonistamine Näitlemiseks valmistumine, laagrisse ja nende looduses. etüüdide õppimine tubadesse paigutamine. 11:30 Laagri avamine, Loodusliku materjali kasvatajate ja personali korjamine metsast ja tutvustamine, tutvumine Etüüdide esitamine
.......................... 7) Kirjeldav kirjand ............................................................... Graafilised tekstid- joonistus-, joonestus- ja kirjakunst Elektroonilised tekstid- arvutis kirjutatud e publitseeritud tekstid Kirja kirjutamine · http://www.youtube.com/watch?v=LzQYHNJgsXU 1.12.2013 Riina Rotsan Kirjandite teemad Jutustavad 1. Suvine koolivaheaeg arutlev 2. Linn varahommikul 3. Meeldejääv matk · Kellega tahaksin 4. Minu esimesed "triibulised,, reisida 5. Viimane kinoskäik 6. Kõik läks teisiti · Kas kino või 7. inimene, kes oskas mõtteid televisioon? lugeda 8. Kohtumine UFO-ga · Looduses peab 9. Vana mälestus valitsema tasakaal · Mina ja arvuti ·. Kirjeldav Lemmikloom Minu kodune raamaturiiul
inimesed reisivad väljapoole oma tavalist elukeskkonda ja tutvuvad looduse eluta ja elusa poolega, tunnetavad looduses toimuvaid protsesse ja naudivad looduselamusi ning mille läbi loodusturismiettevõtjad saavad elatusvahendid. www.ecotourism.ee/61010_ruukel-loodusturismist.ppt Loodusturismi (kitsamas tähenduses) tooted on linnu- ja hülgevaatlusretked, peidikutes karude või põtrade vaatlemine, öine tutvumine kobraste eluga, matk rabasaarele päikesetõusu fotokaamerasse jäädvustama, aga ka tutvumine kivististega pangaastangul, taimõppereisid jne. Loodus on turismi eesmärk , kui me räägime sooturismist, metsaturismist, loomavaatlusturismist, jahi- ja kalaturismist. Eriline nisitoode on näiteks orhideeturism. Loe Eesti loodusturismikorralduse ühest pioneerist Maarika Mannist järgmiselt leheküljelt: http://ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=3580/new_eri_artiklid_358005
Jaan Martinsonile oma elust loo, kuidas üks väike tütarlaps otsustas saada tasemel suustajaks, lihtsalt sellepärast, et ta tahtis ning missugused takistusi ning helgeid hetkeid ta sel raskel ja pikal teel kohtas. Tippspordil on palju häid kui ka halbu külgi. Kristina Šmigun on oma päevikusse kirjutanud 12.aastasena: „Äratus. Läksime oja äärde pesema. Tegime metsatööd. Hommikune trenn: jooksuga kuus kilomeetrit Otepääle, tund sõitu rullidel, jooksuga tagasi. Õhtupoolikul matk Apteekrimäele, seal kaks ringi ja jooksuga tagasi: kokku 13 km. Siis tegime veel tööd ja läksime magama. Oli tore päev!“ Juba noore tüdrukuna teadis, et eesmärkide saavutamiseks peab olema positiivne ning ei tohi alla anda. Tippspordi üks varjukülgi on asjaolu, et pettumus on kerge tulema, kui on suur hirm kaotuse või läbipõlemise ees. Kristinast on eelnevalt artiklites jäänud tunne, kui ta oleks justkui raudne leedi, keda ei kõiguta ükski halb sõna või tagasilöök
kiius? 78. Kahe linna vaheline kaugus on 240 km, Kui buss sõidaks tunnis 20 km rohkem, siis ta jõuaks ühest linnast teise 1 tund varem. Arvuta bussi tegelik kiirus. 79. Raamaturiiulile mahub 200 raamatut, kui igale riiulile pannakse ühepalju raamatuid. Kui igale riiulile panna 5 raamatut vähem, siis tuleb 2 riiulit puudu. Mitmele riiulile tuleb mahutada raamatud? 80. Matkajad kavatsesid matkata 200 km. Et nad läbisid iga päev 5 km rohkem kui kavatsetud, siis matk kestis 2 päeva vähem kui planeeritud. Mitu päeva kestis matk? 81. Veepaak täitub ühe kraani kaudu 10 minutit kauem kui teise kraani kaudu. Kui avada mõlemad kraanidkorraga, siis täitub paak 12 minutiga. Kui palju aega kulub paagi täitmiseks ainult teise kraani kaudu? 82. Tööline pidi valmistama 60 detalili. Kui ta oleks tunnis valmistanud 2 detaili rohkem, siis oleks ta tööga valmis saanud 1 tund varem. Kui palju aega kulus töölisel detailide valmistamiseks? 83
teoseid - lühijutte, lühiromaane, filmidele käsikirju ja täispikki romaane. Stephen Kingi loomingu eripära · Üks parimaid lugusid, mis näitab Stephen Kingi stiili ja tehnikat, on "The Body" 1. . Lugu räägib kaheteistaastastest sõpradest, kes suve lõpul lähevad metsa matkama ning avastavad laiba. Oma matkal õpivad nad hindama elu ja sõprust. 2. Põgusal vaatlusel tundub "The Body" lihtsa paari äpardusega matk, kuid tõeline toredus peitub autobiograafilisel kokkusattumusel. Peategelane Gordie Lachance on poiss, kes kasvab üles meenutades oma vanema venna surma. Vanemaks saades on Gordie tuntud kui jutuvestja ja ta unistab saada kirjanikuks. Enne oma venna juhuslikku surma oli vanemate tähelepanu pööratud ainult vanemale pojale. Pärast surma aga vanemad ignoreerivad Gordie't. Osaliselt oli see ka nii Kingiga. Sest ta isa lahkus, kui Stephen oli kahe aastane
lähedastele. Ilusad hetked annavad mõnusa ja rahuliku seisundi, annavad jõudu iseendaga hakkama saamiseks raskematel hetkedel. Teiseks, mine loodusesse! Kui oma meeled avad, kingib loodus sulle ilma sinupoolsete suurte pingutusteta imelisi hetki. Olen tähele pannud, et õhk, maa, puu, tuli ja vesi on ürgsed jõuallikad ning kummalisel moel avaldavad positiivset mõju vähem või rohkem kõigile meist. Planeeri heade sõpradega matk metsaradadel, tõmba kummikud jalga ja mine naudi kõike, mida näed, kuuled, puudutad. See muudab sind ning seega inimesi, kellega sa suhtled. Kolmandaks, valmista kellelegi üllatus! Meenuta, mida sa tundsid, kui õpetaja, kes sulle üldsegi pole meeldinud, ütles, et sinu kirjand oli kõige parem kogu klassi peal. Ta tegi seda, et mitte niisama teavitada, vaid selleks, et sulle rõõmu valmistada. Või kui sõber asetas su lauale tassikese kohvi, ilma, et sa oleks palunud?
esile melanhoolianoodi. Kiuru lahkub jõulude paiku. Inger ei saanud aru, et Kiuru temast sisse võetud oleks, kuid enne äraminekut tunnistab Kiuru naisele oma tundeid. Inger ei käinud kunagi Kiurul külas, kuigi viimane teda mitu korda vihjamisi üritas kutsuda. Inger ei saanud aru, sest ta ei tahtnud. Mis sidus teda selle noore praktikandiga? Kiuru läks mandrile ning Inger jäi üksi. Talvevaheajal käis ta oma abiturientidega suusamatkal. Matk ise ei olnud suurem asi sündmus, kuid kuna nad läksid mööda metsaäärset teed vanast koolimajast tagasi linna, peatus Ingeri kõrval üks auto ning ütles tere. Hiljem koju jõudes leidis ta postkastist õnnitluskaardi. Inger ei tundud käekirja ära, oleks võinud kahtlustada nii Kiurut kui Jaaku, kuid mõlemad olid läinud Ingeri elust, loodetavasti igaveseks. Varsti kostusid trepil ka võõrad sammud. Tulid ülespoole, kohmakalt. Jäid ukse taga peatuma. Vaikus valitses mitu minutit,
emaga ning toob temas esile melanhoolianoodi. Kiuru lahkub jõulude paiku. Inger ei saanud aru, et Kiuru temast sisse võetud oleks, kuid enne äraminekut tunnistab Kiuru naisele oma tundeid. Inger ei käinud kunagi Kiurul külas, kuigi viimane teda mitu korda vihjamisi üritas kutsuda. Inger ei saanud aru, sest ta ei tahtnud. Mis sidus teda selle noore praktikandiga? Kiuru läks mandrile ning Inger jäi üksi. Talvevaheajal käis ta oma abiturientidega suusamatkal. Matk ise ei olnud suurem asi sündmus, kuid kuna nad läksid mööda metsaäärset teed vanast koolimajast tagasi linna, peatus Ingeri kõrval üks auto ning ütles tere. Hiljem koju jõudes leidis ta postkastist õnnitluskaardi. Inger ei tundud käekirja ära, oleks võinud kahtlustada nii Kiurut kui Jaaku, kuid mõlemad olid läinud Ingeri elust, loodetavasti igaveseks. Varsti kostusid trepil ka võõrad sammud. Tulid ülespoole, kohmakalt. Jäid ukse taga peatuma. Vaikus valitses
algab peaga ja läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. · Keha on enamasti külgedelt kokku surutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. · Ning nende kehakuju erinevused peegelduvad nende elupaikades, ning neil on kujunenud isikupärane keha,mille järgi on võimalik omavahel kalu eristada. Kasutatud kirjandus: E. Pihu ; ,,Meie kalad olelusvõitluses" ;Zero Gravity OÜ kirjastus ,,Kalastaja Raamat"; Tallinn 2006; lk 42-47. E. Pihu; ,,Matk kalariiki"; Valgus; Tallinn 1987; lk 27-35. I. Pravdin; ,,Jutustus kalade elust" ;Kirjastus Eesti Raamat; Tallinn 1965; lk 176-183, 12-25. www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt http://www.arkive.org/media/AA/AA81F1AE-E4D2-4C7A-AD44-2C2C2A6F5CE2/Presentation http://mangukoobas.lahendus.ee/media_files/210865l.JPG http://static.panoramio.com/photos/original/9540319.jpg http://farm1.static.flickr.com/53/154089029_95c5d92e89.jpg http://galerii.matefus.pri.ee/loomad/target3.html http://www.zasavica.org
“Meil on teada, millistes kohtades võib kobrast oma silmaga näha. Kui liikumatult istuda, siis tunni, kolme, nelja või viie pärast tõenäoliselt õnnestubki kobrast näha. Võib ka teisi metsloomi jälgida. Selleks on loomade ülekäiguradade juurde ehitatud vaatetornid.” Sealt edasi minnakse kena soojärve Mustjärve äärde, mis on samuti kobrastel asustatud. Kuigi kobras eelistab vaid lehtpuid, on järve ääres kooritud isegi mände. Matk jätkub mööda raba. Enne seda läbitakse ürgmets, kus pole sada aastat raietöid tehtud. Koprarajal käik lõpeb Marjasoo talus, kus Kristuse ajast pärit paari tuhande aasta vanusel turbal kasvatatakse metsamarju. Ermi sõnul näitavad viimased proovid, et see on kõige puhtam pinnas, mis Eestis üldse on. Matka lõpus pakutakse Marjasoo talus jõhvikaid, võib ka osta Kullaaugu talu mett või vahva mälestuseseme – kopra kihvadest, hammastest jms valmistatud ehte.
1USD (1 USA dollar) 63,5 NPR Eestis ei vahetata. Kaasa võib võtta nii eurosid, USA dollareid, Inglise naelu kui ka Jaapani jeene. Pangakaardiga saab maksta ja automaatidest raha võtta suurtes linnades (Katmandu ja Pokhara). Matkad: Annapurna ring ja Everesti baaslaagri trekk on Nepaali ühed kuulsaimad matkad. Mõlemad on suhteliselt pikad (1020 päeva, sõltuvalt variandist 120200 km), mõõduka raskusega ning viivad küllalt kõrgele. (5400 5600 m). Kogu matk läheks maksma ligikaudu 30 000 40 000 krooni. (lend Katmandusse, viisa piirilt/lennujaamast, kindlustus, pääs matka algus ja lõpppunkti , kulud matkal rahvuspargi maks ,kulud marsruudil söök, öömaja lodgedes ). Annapurna on üks neljateistkümnest üle 8 km kõrgustest mägedest. Tänapäevase alpinistliku tõusustatistika järgi on tegemist raske ja väga laviiniohtliku mäega, mille tippu on tõusnud vaid umbes 110120 inimest, iga
jõe kallastel autosid pestakse. Kokkuvõtteks võib öelda, et minu arvates pole Vagula järv väga kõvasti reostunud, aga päris puhaste järvede hulka ta ka ei kuulu. 4 Kasutatud kirjandus: · Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999 · Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977 · Mäemets A. Matk Eesti järvedele, Tln, 1989 · Velner H.A. Keskkond ja tehnika, Tln, 1994 · Vuorisalo T. Keskkonna ökoloogia, Tartu, 1995 · Ökoloogia ja loodushoid, Koolibri, 1998 · Keskkonna ülevaade Euroopa majanduskomisjonilt, Tln, 1995 5
Taevaskojad Rahvasuus liigub ütlemine, et iga eestlase kohus on kordki ära käia Taevaskojas. Suur ja Väike Taevaskoda Ahja jõe ürgses orus on Põlva maakonna unikaalsed turismiobjektid, mis meelitavad kohale loodusesõpru lähedalt ja kaugelt. 1100 ha suurusel looduskaitsealal on jõekallastel ligi 40 liivakivipaljandit. Looduslike pühapaikade ümbruses saab matkata, orienteeruda, suusatada, jalgratta, kanuu ja jõelaevaga sõita. Matk Taevaskodade poole läbib 150- aastase ürgmetsa. Esimesena jõutakse Väiksesse Taevaskotta, kus saab uudistada liivakivikaljus asuvat Neitsikoobast. Seal elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kaugel pole ka Suur Taevaskoda kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 m kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on Salakuulajakivi.
aastatel märgise saanud. Näidetena saab tuua mitmeid turismitooteid, mis on kõigile inimestele kättesaadav. Kvaliteedimärgisega on tunnustatud erinevaid matku. Turismiettevõte Reimann Retked korraldab erinevaid matku aastarignselt. Tegeletakse erinevate vaatlustega, meresüstamatkade ning räätsamatkadega. Kaks reisipaketti „Räätsamatk Kotijärve rabas“ ning „Süstamatk Kolga lahe saartel“ on saanud ka EHE-märgise. Esimene matk tehakse räätsadega keset raba ning külastatakse kohti, kuhu tavaliselt pääseda on 7 keeruline. Süstamatk Kolga lahe saartel, kus süstatega külastatakse erinevaid saari ning uuritakse kohalike elamistingimusi ning loodust. (Räätsamatkad... 2016) Kvaliteedimärgise on väärinud ka ettevõte, kes mõtleb liikumispuuetega inimestele. Ratastoolimatk Soomaal on läbimõeldud just liikumispuuetega inimestele, et ka neil
37. Millised on Aafrika peamised kõrbed? Sahara kõrb, Liibüa kõrb, Namibi kõrb ja Kalahari kõrb on Aafrika peamised kõrbed. 38. Millised märksõnad seostuvad Aafrika kui turismisihtkohaga? Tantsud, trummid, maskid ja müstika, metsik loodus, suured loomad, päikseline 39. Millised on suuremate Aafrika riikide peamised turismiatraktsioonid ja vaatamisväärsused? Marokos on turismiatraktsiooniks Sahara kõrbesafarid ja matk Atlase mäestikul. Sudaani üks trumpe on iidsed, Vana-Egiptusega seotud kultuurimälestised. Etioopias on kristlikud kirikud ja kloostrid, iidsed linnad, rahvusparkidesse korraldatakse safarireise. Madagaskari saarel olev loodus ja malagassi kultuur köidab turiste. Lõuna-Aafrika Vabariiki tõmbab turiste sealne maastik, supelrannad ja rahvuspargid. Kaplinn on afrikaani kultuuri tugev pärand. Namiibia suurimateks vaatamisväärsusteks on savanni- ja kõrbemaastikud ning
Tallinn. Varrak. Masing, V. 1997. Ürgsed sood kui loodusmälestised. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Artikkel ajakirjast: Kristian, R., Tihkan, K. 2011. On maa, aga ei kanna, on vesi, aga sõuda ei saa. Eesti loodus, nr 6 / 7. Internetimaterjal: Kenk, O. Mukri raba vaatetorn. https://www.reisijutud.com/Mukri.raba 01.10.2017 Tang, K. RMK Mukri raba loodusrada. https://www.puhkaeestis.ee/et/rmk-mukri-raba- loodusrada 01.10.2017 Wher2go Matk Mukri raba vesiroosi järve äärde. https://www.reisijutud.com/Mukri- raba 01.10.2017 15
annaabi.ee 
