Ernesto Che Guevara (19281967) Tegelik nimi Ernesto Rafael Guevara de la Serna 14. juuni 1928 Rosario 9.oktoober 1967 Vallegrande lähedal Boliivias Argentina päritolu marksistlik revolutsionäär LadinaAmeerikas Stiliseeritud kujutisest sai tuntud protestiliikumise kultuuriline sümbol Reisikogemused ja vaatlused LadinaAmeerikas Järeldus, et regioonis sügavalt juurdunud majanduslik ebavõrdsus on omane : · monopolistlikule kapitalismile, · uuskolonialismile ja · imperialismile Ainus ravim on maailmarevolutsioon. Kohtas Mehhikos Fidel Castrot ja liitus 26. Juuli Liikumisega
oktoobril 1967. aastal: "Räägi viie Boliivia ametniku või sõjaväelasega ja sa kuuled viit erinevat versiooni Che surma kohta. Pöördu poliitilise rühmituse või ajalehetoimetuse poole, ja nende surmaversioonid killunevad tosinateks lugudeks, milles ühed on usutavad, teised aga rohkem või vähem fantastilised." Kas surnu oli ikka Che Guevara? Diario de Sao Paulo reporter Joaquim Pinto Nazario külastas mitu kora Che isa, et teada saada viimase arvamust Boliivias Chena välja pakutud surnu identiteedi kohta. Fododel tuvastas isa mõned iseloomulikud tundemärgid, kuid ometi märkas kaht olulist erinevust. Esiteks hammaste asend ja teiseks kõrvade suurus ja kuju. Che vend Roberto aga peale Boliivias käimist, et seal näidatud laip ei olnud tema venna oma. Kahtlust lisavad ka vastuolulised andmed Boliivias, ebatõenäosused Che väidetavas päevikus. Chena väljapakutud surnu puhul võis olla tegemist teisikuga, kelle välimust eelnevalt "korrigeeriti"
(List of Latin American and Caribbean countries by GDP (PPP), 2016) Sisemajanduse kogutoodangu järgi inimese kohta on Lõuna-Ameerika piirkond üldiselt keskmisest kõrgem, keskmisest madalamal on aga näiteks Ecuador ja Boliivia (Uus maailma atlas, 2010). Kõige suurem SKT Andide piirkonnas on Colombial, järgnevad Tšiili, Peruu, Ecuador ja Boliivia. Inimese kohta on SKT suurim Tšiilis, madalam on Colombias, Peruus, Ecuadoris ja Boliivias. (The World Factbook, 2016) Inimarengu indeksi poolest kuuluvad Andide riigid üldiselt kõrge arengutasemega riikide hulka, väga kõrge arengutasemega on Tšiili ning keskmise arengutasemega Boliivia (List of Latin American countries by Human Development Index, 2016). 5 3. Rahvastik ja asustus Keeruline on öelda, kui palju elab täpselt Andides inimesi. Küll aga on Andides mitmeid
Tina Sn Tina 3Kristallmodifikatsiooni · valge tina · hall tina · stabiilne habras tina ·Tinal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope, nimelt 10 . Tina leidub looduses vaid maagina kassiteriidi näol Tina leidub · Malaka poolsaarel · Boliivias Tina kasutatakse järgmiselt: korrosiooni vastase kattena tinanõude valmistamiseks orelivilede valmistamiseks mitmesuguste sulamite koostises elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena aknaklaasi valmistamiseks Ja paljud muud tegevused ja esemed Tinakatk Väidetavalt olevat tinakatk saanud saatuslikuks Napoleoni Venemaa sõjakäigul ja kapten Scotti Antarktika- ekspeditsioonil Huvitavaid fakte tinast:
Hüatsintsiniaara Anodorhynchus hyacinthinus Mari Tuisk Juurikaru Põhikool 2007 Pildid Iseloomulikud omadused: kuni 1 m pikkune kuni 1,6 kg üleni koobalt sinine kohati tumedam kohati heledam tiivapikkus on 36,5 cm Toiduks on troopilised puuviljad ja limused Levila Hüatsint-siniaara asustab madalikel kasvavaid vihmametsi Levib Põhja- ja Kesk- Brasiilias, Loode- Paraguias ja Ida-Boliivias Pesitsemine Pesitsusaeg algab juulis ja lõpeb detsembris Pesa asub tavaliselt mõnes puuõõnes Mune 2-3 haudumine 27-30 päeva Kasvatavad ainult üles 1 p...
Kokaiin Avastamine Kokataime avastasid inkad. Taime tarbisid üldiselt valitsevad klassid, aga jagati ka sõduritele, töölistele ning sportlastele nälja peletamiseks. Euroopasse tõi kokapõõsa J oseph de J assin 1750. aastal. Puhta kokaiini isoleeris kokataimest esimest korda 1855.a saksa keemik Albert Niemann. Leidumine ja tootmine Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas, Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ecuadoris, Loode-Brasiilias, Argentiinas, aga ka Indoneesias ja Indias. Põhilisteks tootjateks on valdavalt siiski Kolumbia, Peruu ja Boliivia. Füüsikalised omadused Kokaiin on kohev valge pulber. Olenevalt puhtusastmest võib sarnaneda lumehelveste, kampri, suhkru või mõrusoolaga. Lõhn võib meenutada bensiinilõhna. Keemilised omadused Kokaiin (C17H21NO4) Kokaiini keemilised omadused on samad mis teistelgi
füüsilist töövõimet. Näiteks: · kokaiin(tänavatel sätendav, imetillukestest kristallidest koosnev valge pulber) · amfetamiini tüanoreksigeensed( isu vähendavad ravimid) · kofeiin( kohvis, tees ja cola-jookides) Kokaiin Kasvab Andides 1500 2000 meetri kõrgusel ning kasvab 2 3 meetri kõrguseks Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas: Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ekuadoris, Loode- Brasiilias, Argentiinas ning Indoneesias ja Indias Kokalehtede närimine-Lõuna Ameerika indiaanlaste igivana komme Esialgu preestrite privileeg, hiljem muutus see üldiseks Konkistaatorid taipasid, et kokalehtede närijad tarvitavad vähem toitu, võivad juua soolast merevett Närijad on suhteliselt rõõmsameelsed, liikuvad ja ohutud ümbritsevatele inimestele. Kokaiin 19. sajandil isoleeriti koka lehtedest kokaiin
Teen matka Amazonase vihmametsas Lõuna-Ameerikas. Amazonase vihmamets jääb enamuses Brasiiliasse, osa on ka Colombias, Peruus ja Boliivias. Amazonas on üks maailma pikim jõgi, tema jõgikond ja vooluhulk on maailma suurimad. Kõigepealt on vaja jõuda Amazonase äärde. Ookeani lähedal, kus soolane vesi kaldad üle ujutab, kasvab mangroovvõsa. Neil on tugevasti hargnev õhujuurestik ja nad oskavad elada soolases vees. Amazonasel on 500-1000 lisajõge. Mööda mõnda neist saab paadiga sõita vihmametsa sügavusse. Jõe vesi on sogane. Amazonases elab üle 2000 kalaliigi. Seal võib näha näiteks
Anna-Stina Reinas 8.c TINA Tallinn 2012 SISUKORD Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Tina leidumine looduses lk 3 Tina omadused lk 3 Ajalugu lk 4 Tina kasutusalad lk 4 Tina leidumine inimorganismis ja selle kasulikus lk 5 Kasutatud allikad lk 6 Tina leidumine looduses Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO 2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud maakides on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utiilist. Tina omadused FÜÜSIKALISED OMADUSED · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sulamistemperatuur (232 C) · Pehme, taotav, venitatav · Painutamisel krigiseb KEEMILISED OMADUSED · Reageerib nii alustega kui ka hapetega
Chavin'i tsivilisatsioon (alates esimesest milleeniumist enne Kristust) lõi skulptuuriseeria pool-inimest ja pool-looma kujutavate ornamentidega, mis kaunistasid templite seinu. Nende järeltulijad (Recuay) jätkasid kiviskulptuuridega, kuid ei jõudnud samale tasemele oma eelkäijatega. Aja möödudes jõudis ka tekstiil ja keraamika tähelepanuväärsele kunstilisele tasemele ja kivikunst vajus unustusse kuni selle taasärkamiseni Boliivias u. 500a pKr. Sellel ajal domineeris Põhja-Tsiilis, Kesk- ja Põhja-Boliivias ning Lõuna-Peruus Tiahuanaco impeerium. Selle pealinn müstiline Tiahunaco on täis erinevaid muljetavaldavaid ning jumalikke skulptuure. Tiahuanaco põhiline kunstiteos, Portada de Sol, on tehtud ainult ühest kivikamakast ning on saanud üheks peamiseks Andi tsivilisatsioonide sümboliks. U. 1000a. pKr, kui Tiahuanaco impeerium kokku varises, hakkas Aymara rahvas kaunistama oma
Kolmandaks liigiks on Huarizo (vt joonis 5), nii kutsutakse ka isase laamaga ristatud alpakat. Eriti hinnatakse just Huarizosid nende unikaalse karvkatte ja õrna iseloomu tõttu ning armastatakse neid väga ka lemmikloomadena. [2] (Joonis 5 Huarizo) Peruus elutseb 98% alpaka populatsioonist (rohkem kui 3,5 milj looma). Peruu on ka alpakavilla suurim tootja (umbes 6500 tonni). Alpakasid elab veel Boliivias, Tsiilis ja Argentiinas. Kuni 1984 aastani oli alpakade eksport Lõuna-Ameerikas illegaalne tegevus. 1983. aastal hakati alpakat kasvatama ka Ameerika Ühendriikides. Mõnevõrra kasvatatakse alpakat ka Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Jaapanis. 80% villast eksporditakse Hiinasse, Saksamaale ja Itaaliasse. [2] 5 ALPAKAVILL Alpakavill on loooduslik-loomnekiud, kaamellaste sugukonna loomadelt saadavatest kiududest üks väärtuslikemaid vikunja kõrval
Eriti hinnatakse just Huarizosid nende unikaalse karvkatte ja õrna iseloomu tõttu ning armastatakse neid väga ka lemmikloomadena. [2] 6 (Joonis 5 Huarizo) Peruus elutseb 98% alpaka populatsioonist (rohkem kui 3,5 milj looma). Peruu on ka alpakavilla suurim tootja (umbes 6500 tonni). Alpakasid elab veel Boliivias, Tšiilis ja Argentiinas. Kuni 1984 aastani oli alpakade eksport Lõuna-Ameerikas illegaalne tegevus. 1983. aastal hakati alpakat kasvatama ka Ameerika Ühendriikides. Mõnevõrra kasvatatakse alpakat ka Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Jaapanis. 80% villast eksporditakse Hiinasse, Saksamaale ja Itaaliasse. [2] 7 5 ALPAKAVILL
sulamistempereatuur on 232°C ja keemistemperatuur on 2687°C ning tihedus on 7,29g/cm3, mis tähendab, et tina on 7,29 korda veest raskem. Molaarmassiks on 118,69 g/mol. Saamine Puhta ainena tina looduses ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit ehk tinaoksiid(SnO2). Tina oksiidi kuumutamisel koos söega tina redutseerub ja sulab välja suhteliselt madalal temperatuuril, seega on seda väga lihtne toota. Suuremad leiukohad on maardlald Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utliidist. Ajalugu Arvatakse, et inimene tutvus tinaga 6000-6500 aastat tagasi, mil ta õppis valmistama pronksi. Kuid muistsel ajal tehti tinas ka ehteid, toidu- ja jooginõusid ning muid olmeesemeid. Tina tootmine oli laialt levinud Vahemere rannikul, Pärsias ja Indias. Egiptuses tinamaardlaid ei olnud, kui egiptlased vedasid tina Pärsias ja valmistasid sellest pronksi.
Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall . Sümbol Sn. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³ Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne.
kivisütt (tulevikus hüdroelektrijaamad?) Lõuna-ja Kagu-Aasia / Ladina Ameerika , Aafrika energiatootmine Lõuna-ja Kagu-Aasia India Põhja- Aafrikas ja Lähis Idas kivisütt, Indoneesia maagaasist ja naftast naftat, paljud väikeriigid Saharast lõuna pool impordivad mäetööstuskeskused Ladina-Ameerika- nii kohalik LAV- süsi; Nigeeria- nafta, kütus (Mehhikos, Venezuelas Niger (uraan) nafta, Boliivias maagaas), Austraalia kivisöe ja hüdroenergia (3/4) kui import hüdroenergia
Tulevased põlvkonnad ei saaks enam avastada vihmametsade saladusi ja tunda neist rõõmu. Tekkepõhjused Põhilise vihmametsadest hävitavad tulekahjud, buldooserid, ja mootorsaed nende puude väärtuse pärast. 2. kohal on aga põllumajandus ja karjakasvatus. Tagajärjed Metsade raie on viinud paljude liikide hävimiseni ja teised hävimise äärele. Näiteks Brasiilia roosipuu. Kliima muutused lähipiirkonnas ja mujal maailmas. Näiteks Peruus sajab mägedes vähem lund ja Boliivias on vähem vihma ja rohkem tuult. Kui selline raie jätkub, siis võib olla elu maal võimatu, sest õhku oleks raske või isegi võimatu hingata, kuna vihmametsadeta oleks 20% rohkem CO2 . 5 sajandit tagasi elas vihmametsades 10 mln indiaanlast, nüüd aga vaid 200 000. Lahendus probleemile Kasutades vihmametsi nii nagu teevad seda praegused indiaanlased ja milleks need on ka loodud ( ravimid, toit ja õli) oleks majanduslikult kasulikum.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Ragnar Parv AAp12 Owncloud Referaat õppeaines „Vabavaralised süsteemid” Juhendaja õpetaja Kalle Kebbinau Väimela 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Võimalused.................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Kasutatud materjalid...................................................................................................................7 2 Sissejuhatus OwnCloud tag...
kohal on aga põllumajandus ja karjakasvatus. Isegi suurfirmad nagu Mitsubishi Corporation, Georgia Pacific, Texaco ja Unaco hävitavad vihmametsi Tagajärjed Metsade raie on viinud paljude liikide hävimiseni ja teised hävimise äärele. Näiteks Brasiilia roosipuu ilu ja suur nõudlus mööblitööstuses on viinud selle puu looduskaitse all olevate liikide nimekirja. Kliima muutused lähipiirkonnas ja mujal maailmas. Näiteks Peruus sajab mägedes vähem lund ja Boliivias on vähem vihma ja rohkem tuult. Kui selline raie jätkub, siis võib olla elu maal võimatu, sest õhku oleks raske või isegi võimatu hingata, kuna vihmametsadeta oleks 20% rohkem CO2 õhus ja kasvuhoone efekt suureneks niivõrd, et jäämäed sulavad ja meretase tõuseb, mis omakorda põhjustab rannikuäärsete linnade hävimise. 5 sajandit tagasi elas vihmametsades 10 mln indiaanlast, nüüd aga vaid 200 000. Vihmametsade kadu on võrreldav ookeani kuivamisega
Rühm: ------- Juhendaja: ------- Tallinn 2007 Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valu omadused), mis soodustavad selle kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal , kus on tähtis madal sulamis temperatuur. Tina füüsikalised omadused Kui vaatame Mendelejevi tabelisse, siis leiame tina 50. kohalt, seega on tema tuumalaeng 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Sümbol on Sn. Tal on 10 stabiilset
Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas. Nakkushaigused Nakkushaigus on haigus, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt. Tänapäeval on levinud erinevad troopilised nakkushaigused, näiteks malaaria, kollapalavik, dengue viiruspalavik, koolera, düsenteeria, salmonella jt. Malaariast on ohustatud umbes 40 % maakera elanikest. Selle levik inimestele toimub nakatanud emaste sääskede kaudu, kes toituvad inimeste verest ja seda põeb 2 või 3 miljardit inimest mis omakorda põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal ning iga päev sureb 3000 alla 5-aastast last, mis tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat. See kehtib eriti rasedate naiste ja alla 5-aastaste laste puhul. Malaaria on ...
teravaim keskkonnaprobleem. See on tõsine ähvardus maailma ühele väärtuslikumale loodusrikkusele, mis hävitab paljud liigid. Metsade raiumise peamised põhjused on vajadus põllumaade järele ja metsatööstuse surve. Paljud Ladina-Ameerika jõed on reostunud, iseäranis Buenos Airese lähedal. Itaipu tamm Parana jõel tõkestab vee voolu maailma ühe suurema hüdroelektrijaama jaoks. Iga-aastane metsade raiumine 6000 ruutkilomeetri suuruse ala võrra on teravaks probleemiks Boliivias, Paraguays ja Põhja-Argentinas. Õhu kvaliteet on halb Buenos Aireses ja Santiagos, eriti viimases, mis on ümbritsetud õhusaaste hajumist takistavatest mäestikest. Mexico linna kiire planeerimata kasv on viinud halbade sanitaarolude ja veevarustuseni. Linna ümbritsevad mäed ei lase autode ja tehaste reostusel hajuda, mis teeb selle maailma üheks saastatuima õhuga linnaks. Suur osa Mehhiko troopilistest vihmametsadest on maha raiutud, mis soodustab pinnase erosiooni
Alpaka (ld.k. Vicugna pacos) on Lõuna-Ameerika Andidest pärit kaamellane, kes meenutab välimuselt väikest laamat (vt lisa 1.). Alpaka kuulub sõraliste seltsi, mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja. Alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid kolmekambriline magu (veisel näiteks on neljakambriline magu). Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Loomad elutsevad peamiselt Peruus, Boliivias, Ecuadoris ja Tšiilis mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt. Metsikuid alpakasid ei ole olemas. Alpakade vanimaks tänaseni elusaks eellaseks loetakse vicunjasid (vt lisa 2.). Alpakad on suuremad kui vicunjad, kuid väiksemad teistest kameliididest: kaamelitest ja laamadest. Alpakadel puuduvad ülemised lõikehambad ja isastel kasvavad täiskasvanuks saades võitlushambad
üleujutusi. · Himaalaja liustikud hakkavad kiiremini sulama, mis hiljem küll väheneb. Kuna liustikest saavad vee Induse, Gangese, Mekongi ja Yangtze jõed, väheneb jõgede veetase, mis omakorda mõjutab oluliselt Pakistani, kuid samuti Hiina hüdroelektrijaamu. · Amazonase vihmamets kuivab, tuues kaasa katastroofilise olukorra sealsele taimestikule ja loomastikule. · Brasiilias, Venezuelas, Kolumbias, Peruus ja Boliivias muutuvad õhusaastet ning kuumust tekitavad metsatulekahjud aina tihedamaks, tulekahjude suits varjutab Päikest. · Pidev põud Kesk Ameerikas. · Austraalia muutub maailma kõige kuivemaks paigaks aastane üle 40-kraadise temperatuuriga päevade arv kuuekordistub ning sademete kogus väheneb 25%. · USA lääneosa tabavad järjest tihedamini põud ja metsapõlengud. 3 kraadi tekib nõiaring
alusepanijat, iseseisvusdeklaratsiooni autor · Benjamin Franklin 18saj, Ühendriikide saadik Pariisis, kuulus teadlane, valgustaja ja riigimees; propageeris koos Jeffersoniga kodumaal ellu rakendatud põhimõtteid prantsuse poliitikutega · Simon Bolivar 18-19saj, ladinaameeriklaste peamine liider ja väejuht; Ladina-Ameerika vabadusvõitlus, tegutses Venezuelas, Ecuadoris, Colombias, Boliivias · Jose San Martin 18-19saj, ladinaameeriklaste peamine liider ja väejuht; Ladina- Ameerika vabadusvõitlus, tegutses Argentinas, Tsiilis ja Peruus · Mirabeau 18saj, Prantsuse krahv, kuulus Asutava Kogu vasakpoolsete hulka · Maximilien Robespierre 18saj, Prantsuse abt, äärmusvasakpoolne advokaat, jakobiinide mõju tugevnes · Jean-Paul Marat 18saj, Prantsuse ajakirjanik, radikaalne, terrorit nõudev
sse (Maailmakaubandus Organisatsioon), IMF-sse (Rahvusvaheline Valuutafond), MERCOSUR (Lõuna Ühisturg), OAS (Ameerika Riikide Organisatsioon), LAIA-sse (Lõuna-Ameerika Riikide Liit) ja Maailmapanka ja paljudesse muudesse. Rahvaarvu paiknemine Keskmine rahvastikutihedus Brasiilias on 23 in/km². Naabritega võrreldes on suurema rahvastikutihedusega vaid Venetsueela ja Kolumbia. Urugais on keskmine rahvastikutihedus 19 in/km², Argentiinas 15,42 in/km², Paraguais 16,7 in/km², Boliivias 9,1 in/km², Peruus 25,2 in/km², Kolumbias 43,55 in/km², Venetsueelas 31,7 in/km², Guajaanas 3,7 in/km², Surinames 3,3 in/km² ja Prantsuse Guajaanas 2,1 in/km². Brasiilias on inimesed kogunenud pigem Ida- ning Kagu-Brasiiliasse. Läänepoolses osas on hõredam asustus, sest seal on vähem linnasid, põhjapoolses osas asub Amazonase vihmamets. 5 Rahvastikupüramiid Brasiilias on laste osakaal küllaltki suur 24,2% ja vanurite osakaal 7,3%.
Titicaca järves on enam kui 40 saart. Osa saartest on looduslikud, kuid osa tehissaared. Titicaca järv asub merepinnast enam kui 3,8 km kõrgusel. See on maailmas kõige kõrgeimal asuv järv, millel toimuvad regulaarsed kommertslaevareisid. Järve ääres elanud indiaanlased on sellel veesõidukitega sõitnud palju sajandeid. Esimene valgete inimeste aurulaev alustas järvel liiklemist 1870.a. Kaasajal sõidab Peruus oleva Puno (ca 100 tuhat elanikku) ja Boliivias oleva Guaqui (vähem kui tuhat elanikku) sadamate vahel raudteepraam. Selle praamiühenduse eripära on, et teekonna kummaski otspunktis on raudteel erinev rööpmelaius – Peruus 1435 mm ja Boliivias 1000 mm. Titicaca järve voolab sisse 27 jõge. Väljavool toimub Boliivias asuva Desaguadero jõe kaudu Poopó järve. Sellest järvest edasi väljavoolu ei toimu. Välja voolava jõe vooluhulk on võrdne umbes kümnendikuga järve sisse voolavate jõgede vee koguhulgast
Põllumajandusliku maa suurenemine - loodusliku mitmekesisuse vähenemine. · Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutujaid · Põllumaade laienemisga kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. Vihmametsad taanduvad põllumaade ees · Viimasel kümnendil on kiiresti suurenenud nõudlus soja järele, et toota sellest sojaõli ja loomasööta · Tootmine on suurenenud just Lõuna-Ameerikas: Argentinas, Boliivias, Brasiilias ja Paraguays. Metsa asemele põllu rajamine põhjustab sageli erosiooni · Paljudes arengumaades on endiselt levinud alepõllundus:mets võetakse maha, puud põletatakse, et tekkinud tuhaga mulda väetada. · Selline alepõld on viljakas vaid mõne aasta. · Tugevate sadudega uhutakse pindmine lahtine mullakiht minema, tekivad uhtorud, mis iga järgmise sajuga aina suurenevad. · Erosioon on eriti tõsiseks probleemiks mägistes piirkondades. Erosioon Madagaskaril
..........................................................................8 2 Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained Kesknärvisüsteemi ergutavate ainete (kesknärvisüsteemi stimulaatorid) hulka kuuluvad: · koka ja kokaiin · amfetamiin jt sünteetilised ained · kathipõõsa. (Catha edulis) lehtedest valmistatud uimastid. Koka ja kokaiin Kokataim, Erythroxylon coca, kasvab mitmel pool maailmas, muu hulgas Peruus, Boliivias, Ecuadoris, Kolumbias, Jaaval ja Sri Lankas. Tähtsaimad kokatootjad on Peruu, Boliivia, Ecuador ja Kolumbia. Kokapõõsas kasvab poolteise meetri kõrguseks. Õied on valged, lehed tumerohelised ja umbes viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine.
Sissejuhatus "Inimese hukkamiseks ei ole meil vaja tõestust tema süü kohta. Me vajame vaid tõestust, et ta tuleb hukata. Nii lihtne see ongi," on öelnud Ernesto Guevara ehk Che (19281967). Isegi neli aastakümmet pärast surma on Guevara jäänud ikooniks suuremale osale maailma vasakpoolsetele. Argentinas sündinud marksist tõusis rambivalgusesse Kuubal, kus ta 1959. aastal aitas Fidel Castrol võimule saada. Pärast seda püüdis Guevara revolutsioonile õhutada mitmete Aafrika ja Ladina-Ameerika riikide rahvaid. Surres oli Che ainult 39-aastane. 1 Sünnist surmani Che Guevara (tegelik nimi Ernesto Rafael Guevara de la Serna; 14. juuni 1928 Rosario 9. oktoober 1967 Vallegrande lähedal Boliivias) oli revolutsionäär Ladina-Ameerikas. Ta sündis Argentiinas Rosarios. Ta oli isa poolt iiri ja ema poolt baski päritolu. 1948 ...
Pesakonnas on 1- 3 järglast. Emane kass toob oma järglased ilmale kivide all, puu õõnsuses või tihedas taimestikus. Pojad kaaluvad sündides 65-90 grammi. Pojad sünnivad pimedatena ja avavad silmad alles 8 päeva pärast peale sündi. Püsti suudavad nad seista juba 4 päeva pärast peale ilmale tulekut. Ema hoolitseb järglaste eest esimesed 8 kuud , peale seda alustavad pojad iseseisvat elu. Soolakassi levikuala hõlmab suurt osa Lõuna-Ameerikast. Isendeid leidub Argentiinas, Boliivias, Brasiilias, Tsiilis, Paraguais ja Uruguais. Soolakassi kütitakse rohkem kui teisi Lõuna-Ameerika kaslasi tema väärtusliku kasuka pärast. sellest hoolimata on ta üks suurima populatsiooniga kaslane Lõuna-Ameerikas. Populatsiooni suuruseks arvatakse olevat ligikaudu 150,000 isendit. 3 Ontsilla (Leopardus tigrinus) Ontsilla sarnaneb välimuselt ostelotile ja marakaya kassile. Nimetatud kolmest kaslasest on ontsilla väikseim
eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi ainet kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimasti, mida kasutatakse meditsiinis silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine ning levitamine on üle maailma keelatud. Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokataim, Erythroxylon coca, kasvab mitmel pool maailmas, muu hulgas Peruus, Boliivias, Ecuadoris, Kolumbias, Jaaval ja Sri Lankas. Kokatootjad riigid on Peruu, Boliivia, Ecuador ja Kolumbia. Kokapõõsas võib kasvada poolteise meetri kõrguseks. Taime õied on valged, lehed tumerohelised ja ligikaudu viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Ajalugu
Sellise võimsa maavärina kohta hukkunuid palju ei olnud, oli 138 surnut ja vigastatuid oli üle 2600 inimese. Kuid purustused olid suured , 17510 elamut oli hävinud ning 35549 kodu oli kahjustatud Arequipa-Camana-Tacna vahelisel alal. Arequipa linnas said kannatada paljud kesklinna mälestised, linna katedraalilt kukkus alla üks torn. Tacnas said aga kannatada enam kui pooled hooned, mõnes väiksemas asulas aga üle kolmveerandi elamutest. Maavärinat oli tunda ka Tsiilis ning Boliivias. Maavärinast tekkis ka tsunami ning mõndades kohtades võis see olla kuni seitsme meetri pikkune. 2002 aasta 3.novembril USA põhjaosariiki Alaskat raputas 7,9magnituudiline maavärin, lõhkudes trans-Alaska naftajuhtme tugesid ja tekitades ligi kahemeetriseid pragusid maanteedesse. Maavärina epitsenter oli 150 kilomeetri kaugusel Fairbanksi linnast, seda tunti ka osariigi suurimas linnas Anchorage'is, mis asub 430 kilomeetri kaugusel epitsentrist. Maavärin raputas 30 sekundit
sest: pinnalained tekitavad kõige suurema amplituudiga liikumisi maapinnal; oma aeglase leviku tõttu kestab nende mõju mistahes piirkonnas kõige kauem. Seismiliste lainete levik läbi maa sfääride • http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/visual izations/es1009/es1009page01.cfm?chapter_no=visualization • http://www.pbs.org/wnet/savageearth/animations/earthquakes/main. html 9. minutit pärast maavärinat Boliivias 1994. aastal Seismilised lained S lained P lained Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maavärinate tugevuse mõõtmine Seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus jmt. Seismograaf registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina.
kivisütt (tulevikus hüdroelektrijaamad?) Lõuna-ja Kagu-Aasia / Ladina Ameerika , Aafrika energiatootmine Lõuna-ja Kagu-Aasia India Põhja- Aafrikas ja Lähis Idas kivisütt, Indoneesia maagaasist ja naftast naftat, paljud väikeriigid Saharast lõuna pool impordivad mäetööstuskeskused Ladina-Ameerika- nii kohalik LAV- süsi; Nigeeria- nafta, kütus (Mehhikos, Venezuelas Niger (uraan) nafta, Boliivias maagaas), Austraalia kivisöe ja hüdroenergia (3/4) kui import hüdroenergia
Ungari rahvastik Martin Jeret 11A Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. rahvaarv. Ungaris elab 9,905,596 inimest. Ungari kuulub rahvaarvult väikeriikide hulka. Maailmas on ta 82. kohal. Tsehhis(10,211,904), Boliivias(9,775,246 ) ja Somaalias (9,832,017) elab enam-vähem samapalju inimesi. 2. rahvastiku paiknemine. Ungaris on 107,27 inimest ruutkilomeetri kohta. Armeenias (104,27), Kuubal (103,30) ja Süürias (109,64) on sarnane keskmine rahvastikutihedus. Ungaris on üldine tihedus 25 inimest ruutkilomeetri kohta. Linnades on see muidugi suurem. Budapest on suur linn j...
• Looduslik taimkate säilib vaid majanduslikult vähekasulikel aladel nagu järsud mäenõlvad või viljatu pinnasega alad. http://www.nrem.iastate.edu/landscape/projects/perennial/per Vihmametsad taanduvad • põllumaade ees Viimasel kümnendil on kiiresti suurenenud nõudlus soja järele, et toota sellest sojaõli ja loomasööta. • Tootmine on suurenenud just Lõuna-Ameerikas: Argentinas, Boliivias, Brasiilias ja Paraguays. • Kiirtee rajamine Brasiilia idaosast lääneosasse on kiirendanud vihmametsade mahavõtmist ja uute põldude rajamist. 200 km 1 km Raadatud vihmametsad satelliidipildilt nähtuna Miks ei laiendata soja kasvatamist näiteks USA-s või Hiinas, kus seda kõige enam Metsa asemele põllu rajamine põhjustab sageli erosiooni
14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519-1521 vallutas hispaanlased Hernan Cortesi juhtimiselasteekide riigi Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mäestikus arenes umbes ajaarvamiste vahetusel välja teine kultuurikolle, mille kandjateks olid jällegi arvukad eri rahvad. Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi - näiteks Nazca, Chimu, Mochica (Moche) kultuurid. 15. sajandil ühendasid praegugi Peruus ja Boliivias elavad ketsua rahvad, keda ajaloos rohkem tuntakse nende valitsejate tiitli järgi inkade nime all pika riba Ekuadorist Tsiili keskosani ühtseks riigiks. Neile sai osaks samasugune saatus nagu asteekidelegi - traagilise võitluse järel alistasid hispaanlased 1530-1532 eesotsas Francisco Pizarroga inkade riigi. Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste barbaritena, hävitades sõna otseses mõttes kõik, mis neile teele jäi. Paljud
Hõb e d al eiuko hti e sin e b ka Nevad a s, Michiganis ja Alaskal ning Kanada s Ontario ja Lood et erritooriumi (Suur e Karujärve ümbru s e s ) provintsis. Tuntud leiukoh a d asuvad Mehhiko s, kus hõb e d at ve eti Euroop a s s e juba XVI sajandil. Tuntum a d neist on Guanajuato, El Oro ja Batopilas e maardlad. Hõb e d at kaevand atak s e ka Boliivias, Peruu s ja T siilis. C erro de Pas c o hõb e d a k a e v a n d u kasutus el juba XVII sajandi st. Olulise d h õb e d a k a e v a n d u s e d asuvad ve el Austraalias, Jaap ani s, Ven e m a al ja Kasah stani s. Hõb e d at leidub Sak s a m a al, Böö mi m a al, Slovakkias, ja Norras. Hõb e d at kaevad atud ka Rootsis ja Prantsu s m a al.
Eri riikides on kasutatavate energialiikide osatähtsus erinev, sõltudes nii kohalikest energiavaradest kui ka energiamajanduse ülesehituse ja talitlemise iseärasustest. Arenenud riikides kasutatakse elektrienergia tootmiseks üldjuhul mitmeid erinevaid energiaallikaid. Paljudes riikides on märkimisväärselt suur tuumaenergia, mõnedes aga alternatiivenergia osatähtsus. Mitmetes arengumaades, näiteks Laoses, Kenyas, Gabonis, Etioopias, Kamerunis, Boliivias ja Angolas annavad hüdroelektrijaamad 70-80% kogu elektrienergiast. Tavaliselt ongi sellistes riikides vaid üks elektrijaam, kus toodetakse klogu riigi elektrienergia. Elektrienergiaga kauplemine on suhteliselt tagasihoidlik. Suurimad eksportijad on Prantsusmaa ja Kanada. Neist esimene müüb elektrit ümbritsevatesse Euroopa riikidesse, teine USA-sse.
Paldiski Gümnaasium Kady Marmor NARKOOTIKUMID Referaat Paldiski 2012 SISUKORD Sissejuhatus........................................................3 1 Narkootikumid................................................4 1.1 Ecstasy(MDMA)..........................................4 1.1.1 Ajalugu......................................................4 1.1.2 Välimus.....................................................4 1.1.3 Toime ja ohud...........................................5 1.2 Kokaiin.........................................................6 1.2.1 Ajalugu......................................................6 1.2.2 Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted..6 1.2.3 Aine kuritarvitamise viisid........................7 1.2.4 Kokaiini mõju...........................................8 1.2.5 Kahjustused.............................................10 1.3 Heroiin.......................................................12 1...
leevendab ka menopausi sümptomeid 3 PÄHKLID. 1 Brasiilia pähkel ehk para pähkel. Parapähkel on Brasiilias ja Paraguais kasvava puu vili. Parapähklipuu võib kasvada kuni 75 m kõrguseks ning selle tüve läbimõõt võib ulatuda 1-4 meetrini. Parapähklipuu kasvab metsikult Amazonase piirkonna troopilistes metsades, Guyanas, Boliivias, Peruus ja Ecuadoris. Katsed seda mujal kasvatada on olnud edutud. Puu annab korraliku saaki alles 12-15 aasta vanuselt. Parapähklid on tegelikult seemned, mida tuntakse maailmas erinevate nimede all: parapähkel, Brasiilia pähkel, Brasiilia kastan, parakastan, võipähkel jne. Piklikul parapähklil on krõmpsuv kollakas tuum, mille maitse meenutab kookospähklit. Pähkel on kaetud õhukese pruunika kestaga. Pähkel asub karedas, kõvas ja kiulises
· 1998. aastal võitlesid Angoola valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Kuene jõel asuva Gove tammi haldamise pärast. · Hiina maapiirkonnas Henani provintsis võitlesid põllupidajad 1999. aastal väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse. Kokkupõrgete tulemusel sai surma ligi 100 külaelanikku ja materiaalsed kahjud tõusid miljoni dollarini. Veevarude kontrollimise eest ei võidelda alati relvadega. Raha abil on lihtne vett ja selle kasutamise õigusi osta. Näiteks Boliivias on El Alto linna elanikud meelt avaldanud vee- ja kanalisatsioonihoolduse privatiseerimise vastu, mille tagajärjel on meeleavaldajate sõnul umbes 80 000 peret ilma veeta jäänud. Boliivia valitsus soovib, et prantsuse Suez Lyonnaise de Eaux-nimelise kompanii omanduses olev ettevõte Aquas del Illimani vee- ja kanalisatsioonihoolduse vähehaaval neile loovutaks, kuid ettevõte hoiab oma tegevusloast kinni.
on suured ja märgatavad isastel kapibaaradel, eritavad valget ainet, mida kapibaara oma territooriumil taimede vastu hõõrub. Üldiselt on ta 100 130cm pikk, 50 60cm kõrge ning kaaluvad keskmiselt 35 66kg. [] Joonis 1 Kapibaarad ( http://www.greenexpander.com/wp-content/uploads/2007/10/the-capybara.jpg ja http://www.geocities.com/shadowsoftherainforest/Capybara.jpg ) Levik ja kaitse Metsikus looduses võib kapibaarasi kohata Lõuna Ameerikas Panamas, Kolumbias, Ecuadoris, Boliivias, Venezuelas, Brasiilias, Argentiinas, Uruguais, Peruus ja Paraguais, Prantsuse Guineas metsastel aladel ning veekogude lähedusel, kuna tegemist on pool- veeliste loomadega. Eriti arvukal on neid sealsetes savannides ja troopilistes metsades jõgede piirkonnas. [] Kapibaarad ei ole haruldaste ja ohustatud liikide nimekirjas. Neid levib suhteliselt arvukalt Lõuna Ameerikas ja nende arvukus on stabiilsena säilinud. Siiski Kolumbia territooriumil on kapibaara küttimine seadusega keelatud
1998. aastal võitlesid Angoola valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Kuene jõel asuva Gove tammi haldamise pärast. Hiina maapiirkonnas Henani provintsis võitlesid põllupidajad 1999. aastal väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse. Kokkupõrgete tulemusel sai surma ligi 100 külaelanikku ja materiaalsed kahjud tõusid miljoni dollarini. Veevarude kontrollimise eest ei võidelda alati relvadega. Raha abil on lihtne vett ja selle kasutamise õigusi osta. Näiteks Boliivias on El Alto linna elanikud meelt avaldanud vee- ja kanalisatsioonihoolduse privatiseerimise vastu, mille tagajärjel on meeleavaldajate sõnul umbes 80 000 peret ilma veeta jäänud. Paljud inimesed peavad toime tulema 40 eurosendiga päevas, seega võrdub nende jaoks vee- ja äravoolutorude vedamise eest makstud summad kahe aasta toidurahale vastava summaga. Boliivia valitsus soovib, et prantsuse Suez Lyonnaise de Eaux-nimelise kompanii omanduses olev ettevõte
üleloomulik kaslane.Chavinil oli akks peamist kaslast. Esimene oli jaaguar , kellel oli inimese kuju, teist nimetati kepijumalaks-suur inimkehaga kaslane kellel on nelinurkne pea. Mochica kultuur - 1 aastatuhandel taastasid Põhja- Peruu rannikul Moche jõe ääres asunud indiaanlased cahvaini kaslaskultuse.Arvatavasti oli neil teisigi loomjumalaid ja tätsustati ka kuud. Tiahuanaco Tiahuanaco linna varemed asuvad Titicaca järve ida poolsel kaldal ,praeguses Boliivias. Enamikud sealsetest ehitistest on kultuslikud.Tiahuanaco jumalat kujutas peamiselt kivist raiutud vravat ehtiv seisev figuur.Ilmselt kujutas see jumal Viracochat, kes oli inkade müütides jumal-looja. Chimu- Chimu kuningriik oli Põhja-Peruu rannikul aastasil 1200-1460 .Selle vallutasid inkas.Riigi suuurim ja tähtsaim jumalus oli Kuu. Oluliseks peeti ka Merd.Selleks ajaks lõppes senilevinud kaslaskultus. 6 Inkad
· G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5. RAHVASTIK Argentinas elab 42 192 494 inimest. Rahvastiku tihedus on 15,17 in/km2. Võrreldes naaberriikidega on see vahepealne. Tsiilis elab 23,0 in/km2, Boliivias 9,0 in/km2, Paraguay's 14,2 in/km2, Brasiilias 22 in/km2 ja Uruguay's 18,65 in/km2. Graafikul on näha Argentina rahvaarvu muutumist aastatel 1960 kuni 2010. Rahvastiku hulk on tõusnud aastate jooksul enam vähem ühtlaselt, keskmiselt 1,036% aastas, kuid viimastel aastatel on hakanud iive langema. Rahvastiku kasv on olnud üks madalamaid Ladina-Ameerikas. Kogu rahvastikust 24,9% moodustavad alla 15-aastased, 64,5% moodustavad 15- kuni 65-aastased ning 10,6% üle 65-aastased
prognooside kohaselt kasvab veelgi. Aastast 2030 kasv aeglustub. Tõus on olnud sujuv, mitte järsk. (Joonis 20) Joonis 20: Rahvaarvu muutus Tsiili keskmine rahvastiku tihedus on 22 in./km². Maailma mastaabis on rahvastiku tihedus üsna väike, kuid võrreldes naaberriikidega suur, välja arvatud Peruuga, mille rahvastiku tihedus on sama. Argentiinas on rahvastiku tihedus 14 ja Boliivias 9 in./km². (Joonis 21) Joonis 21: Rahvastiku tiheduse võrdlus 11 Rahvastik paikneb kõige tihedamalt Tsiili keskosas Santiago ümbruses, sest see on riigi viljakaim piirkond. Tsiili põhjaosas on rahvastiku tihedus natuke väiksem, sest seal on mäestik ning kuiv Atacama kõrb. Lõuna Tsiilis on rahvastiku tihedus aga väga väike, sest seal on karm kliima. (Joonis 19) RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS
uuringut juhtinud David Spooner Wisconsini ülikoolist. Lõuna-Peruust jõudis kartul Lõuna-Tsiilisse, kus aretatud kartulisordist pärineb enamik tänapäeval maailmas kasvatatavast kartulist, lisas Spooner. Lõuna-Tsiilist laia maailma jõudnud kartulisort oli teadlaste hinnangul tõenäoliselt Peruu sordi ja Boliivias ning Argentinas kasvava metsiku kartulitaime hübriid. Varem arvasid teadlased, et kartulit kasvatati esmakordselt Boliivias ja Argentinas ning metsikust liigist aretati kartulit kultuurtaimeks korduvalt. Kuigi antud teadustöös ei uuritud kartuli kui kultuurtaime vanust, hinnatakse selleks üldiselt 7000- 10.000 aastat. Kartul on üks maailma olulisemaid toiduaineid ning enamik maailmas kasvatatavast kartulist kuulub liiki nimega Solanum tuberosum. Euroopasse jõudis kartul aasta 1570 paiku ning Eestisse 18. sajandi keskpaigas. Aastas kasvatatakse maailmas keskmiselt 300 miljonit tonni kartulit.
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat ...
Orjuse lõpetamine oli tugevalt seotud ka muidugi majandusega nendes riikides kus orjus veel oli. Orjus loomulikult andis odavat tööjõudu ja pahatihti ei suudetud mõista et ilma orjuseta saab ka hakkama. USA lõuna osariikides oli vaja, et põllumajandus tooteid kasvatada, põhja osaiigid olid ammu loounud orjadest (ei tasunud ära, ei olnud nii suurt vajadust). Läbi selle ajaloo, siis neid sõnavõtte orjuse vastu kasvasid: 1) Lõuna-Ameerikas, Boliivias Simon keegi ühes kirjutustes 1826. a rääkis, et orjus on kõigi seaduste eiramine, ütles, et jumal on loonud kõigile vabaduse ja kaitseb seda, et inimesel on võimalus arendada oma vabat tahet. 2) Inglismaal näidati pilte orjusest 19nda saj keskes oli too kunst siis väga uudne, eriti hirmsad ja jubedad pildid mida avaldati, mis avaldas tugevat mõju rahva arvamuses. 3) USAs olid pinged muidugi kuni kodusõja lõpuni lõuna ja põhja vahel orjastamiseküsimustes. Põhja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
