Kalmari unioon (1397-1521) Uniooni eellugu Margretest saab Taani ja Norra regent. 1389. aastal saabuvad Margrete väed Rootsi. 1387. aastal jääb Norra troon tühjaks, Margrete seab kandidaadiks oma sugulase Pommeri Eriku. 1396. aastal saab Pommeri Erikust Norra, Rootsi, Taani kuningas. Uniooni sõlmimine 17. juunil 1397. aastal toimub Rootsis Kalmari linnas Pommeri Eriku kroonimise tseremoonia. Margrete eestvedamisel kirjutatakse alla kahele dokumendile: kroonimiskirjale ja unioonikirjale. Uniooni sõlmimise põhjused: uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ning Hansa Liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis, sooviti vähendada ülikute võimu ja suurendada kuninga võimu. Uniooni eesmärgid ja tagajärjed Eesmärgid: Tagajärjed: ühine välispoliitika, sisemised vastuolud,
Välissuhted · Kõige aktiivsem välissuhetes oli Saksa ordu · Piiskopid pigem otsisid väljas ordu vastu liitlasi. · Liivimaa linnad esindasid Hansa liidu kaubanushuve ja püüdsid ordu agressiivsest välispoliitikast distantseeruda. · Leedu-ordu rüütlid olid Leedu vastu. Sõjakad leedukad takistasid maismaaühendust *Liivimaa ja Preisimaa vahel. · Novgorod piirnes Saksa ordu ja Tarti piiskopi valdustes Idas. · Pihkva · Kalmari unioon =Taani, Rootsi ja Norra. · Krevo unioon, Leedu võttis vastu ristiusu ja liitus Poolaga uniooniks. Koostanud Brita Lodi
a. kui suri Margareta abikaasa ja ühteaegu Norra kuningas Håkon, sai Olofist ka Norra kuningas. Algab Taani-Norra ühisriigi ajalugu. Rootsi XIV saj Kuna Olofi sugulased (vanaisa) olid olnud Rootsi kuningad, nõudis ta omale ka Rootsi trooni ja oli seega kolme riigi valitseja. Olofi surres 1387. a. sai nende riikide sisuliseks valitsejaks tema ema, Taani kuninga Valdemar Atterdagi tütar Margarete. Rootsi aadlikud ei olnud nõus teda oma valitsejaks tunnistama. Kalmari unioon 1397-1521 1388. a. tunnistati Margarete siiski ka Rootsi kuningaks. Kuna ta oli naine, siis traditsioonilist valimist ei toimunud, kuid teda tunnistati ja nimetati Rootsi valitsejaks. Albrechti ja Margarete vahel on sõda, mille võidab 1389. a. Margarete. Kalmari unioon 1397-1521 Kuninganna Margareta nägemuses pidi tema võimualustest aladest saama unioon: Unioon kestab igavesti; Sõja korral üksteise toetamine; Kindlad reeglid uniooni ühise kuninga valimiseks;
Reformatsioon Skandinaaviamaades Rootsi: Kalmari Unioon, kuningavõim ja kirik 1397.aastal sõlmisid kolm Skandinaavia kuningriiki Taani, Rootsi ja Norra - Kalmari uniooni, et seista vastu Saksa ekspansioonile. Skandinaavia tähtsamates linnades domineeris Saksa elanikkond. Oli võimalused, et Skandinaavia riikidel seisab ees Balti riikidega sama tee. Saksavastaseks võitluseks olid rootslased varemgi taanlasi appi kutsunud. Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult ainult paavstist, kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu, et meelepärased isikud saaksid piiskoppideks
kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. · et.wikipedia.org/wiki/Novgorodi_vabariik Põhja-Euroopa · Kujunesid kaks rahvusriiki. Taani · XIII sajandil tõusis Läänemere-äärseks suurriigiks. · Valdemar II Võitja (1202-1241) ajal kuulus Taanile Lõuna-Rootsi, Põhja- Saksamaa, Põhja-Eesti. · 1397 Kalmari unioon Rootsi ja Norra allutati Taani võimule Kalmari unioon Rootsi · Hiliskeskajal Taani võimu all · 1521 puhkes taanlaste vastane ülestõus Gustav Vasa (1496- 1560) juhtimisel · 1523 Gustav Vasast sai Rootsi kuningas ja riik lõi Taanist lahku. · Kahe riigi suhted jäid vaenulikuks. Liivi sõda (1558-1583) · Vene väed tõrjuti Liivimaalt välja. · Maa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel Euroopa ja muu maailm
Seda on peetud kui sõda, milles Christian IV saavutas suure võidu rootslaste üle.Läänes alustati Älfborgi,Rootsi merepoolse hingeava piiramist.1.mail lahkuisid Taani peaväed vastrajatud Christianopelist Blekinge idarannikul.Nende sihiks oli Kalmar. Alles 27.mail olid taanlased valmis Kalmarile tormi jooksma-selleks ajaks oli piiramine kestnud üle kolme nädala.Linn vallutatigi,aga alles kolmandal katsel ja sellega polnud asi veel otsutatud,jäi veel vallutada Kalmari kindlus. Ent Kalmari kindlus paistis äravõitmatuna ning oli taanlastele pinnuks silmas.Ometi läks neil korda seda alla andma sundida. Kuigi Christian kukkus läbi oma katsed olla suureks liidriks, oli ta töökas kuningas, kes püüdis esindada ideaalset renessanssi printsi. Tema huvid olid mitmekesised. Selle tulemusena tõi Christian paljud varajase renessansi kultuurilised mõjud Taani. Arvukad linnad olid rajatud ja ehitati Christian IV käe all, sealhulgas Christiania (tänapäeva Oslo)
Reformatsioon Skandinaaviamaades Kolm Skandinaavia kuningriiki- Taani, Rootsi ja Norra sõlmisid Kalmari uniooni, et seista vastu saksa ekspansioonile. Kõigi kolme riigi valitsejaks krooniti Erik XIII, kuid tegelikult jäi võim veel aastateks Margretele ( Taani kuninganna) Seepärast ei kujunenud Kalmari unioonist võrdsete riikide liitu vaid hoopis Suur-Taani, mida valitseti Kopenhaagenist Kolmest riigist oli kõige arenenum Taani, tänu oma soodsale asendile Läänemere kaubateedel Eriti halvasti tundis ennast Rootsi, kus läänistati taanlastele maid ja kuhu määrati Taanist foogte(kuningvõimu piirkondlikke esindajaid) Rootsi kirik sõltus Rooma paavstist kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu ka selles vallas et peapiiskopiks saaksid neile meelepärased isikud.
Krõbe lambaliha porgandi, paprika ja sibulaga ingverikastmes Chicken noodles: Nuudlid kana, juurviljade ja munaga Mixed meat chopsy: Krõbedad nuudlid kana, sealiha ja krevettidega magus- hapus kastmes Vegetables with almonds: Kapsas, porgand, seened, sibul, paprika, brokkoli ja bambusevõrsed valges mandlikastmes Eggplants in hot garlic: Baklazaanid paprika ja sibulaga vürtsikas küüslaugukastmes Kimchi salad: Kapsas ja kurk küüslaugu-tomatikastmes. Yam Yai: Mereandidesalat kala, kreveti, kalmari, muna, kurgi, tomati ja sidrunimahlaga. Banana or date pancake with ice-cream: Banaani või datlipannkook jäätisega Toffee apples or banana with ice-cream: Karamelliõunad või banaanid jäätisega Crispy fried milk with ice-cream: Krõbedad piimapallid jäätisega + Bonaqua, Cola, mahl, tee, kohv, erinevad veinid
MÕISTED reformatsioon - kiriku ja ühiskonna muutmine valitsemine, poliitilise ja majandusliku võimu alal kuurvürst - riigivürst, kellel oli õigus valida kuningat Konstanzi kirikukogu - kirikukogu, kus taastati paavstivõimu ühtsuse 95 teesi - 95 ladinakeelset lauset patukaristuse kustutamise kohta(Matrin Luther) pildirüüste - rahavahulk kiskus kirikutes maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need anabaptistid - taasristijad; arvasid etpole vaja ei iiblit ega ülikooli ning, et kõik täiskasvanud peaks uuesti ristima Augsburgi usutunnistus - uus usutunnistus, mis määratles luterluse põhiseisukohad ja lut. kirikuteenistuse alused predestinatsiooniõpetus - ühed määratud õndsaks saama, teised hukatusele(Calvin) Rooside sõjad - Inglismaa dünastiline kodusõda manufaktuur - põllumajanduslik suurettevõte Tähekoda - erakorraline kuningakohus relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks tarastamine - põldude muutmine karjamaadeks, mis piirat...
Rootsi renessanss – 16.sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus – Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas). N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754).
9.klassi geograafia (klint) Ölandi klint (u 150 km) algab saarest ligi 10 km lõuna poolt merepõhjast ja kulgeb sealt piki saare läänerannikut selle põhjatipuni. Klindivööndi laius (vahemaa paeplatoo äärest kuni kristalsete kivimite avamuseni) on Ölandi klindil Kalmari väinas u 10 km. Klindilõigu lõunaosas on klint kaheastanguline ehk nn Degrhamni tüüpi. Viimasele on iseloomulik, et 210 m kõrguse Ordoviitsiumi paest astangu ees on 1020 m kõrguse laugenõlvalise astanguga ääristatud kuni 3 km laiune terrass Kambriumi liivakividest-kiltadest. Klindilõigu põhjaosas on valdavaks 115 m kõrgune üheastmeline Ölandi tüüpi Ordoviitsiumi paest astang. Sellist klindiastangut, kus aluspõhja kivimid paljanduksid, on
5. Liivimaa välissuhted 7. Talupoegade kategooriad 8. Talupoegade õiguslik seisund Kõige katiivsem Saksa ordu. 14.sajandil koondusid Kõige arvukamad adratalupojad, kes pidid 15.sajandil levis arusaam, et talupojad ei ole Läänes Taani, Rootsi ja Norra kuninganna maksma maaisandale või tema läänimeestele isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. andameid ja kandma teokoormusi. Kandevõimet harivad, ehk siis sunnismaisus. Varem võisid 15.sajandil püüdis Taani ikka ja jälle Liivimaa mõõdeti andramaades. Peremehi nimeati kohalike valitsejate vastuolusid öra kasutades mõne siseasjadesse sekkuda. Vana vaenlase Leeduga üksjalgadeks. teise aadliku maale elama asuda, lootes seal kujunsid 15
Salvestus kontserdilt Hørsensi Kloostrikirikus Taanis (28.08.98). RONDELLUS Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil "Musica Antiqua Europae" Bydgoszczis, monofoonilise muusika festivalil Plockis, Soproni vanamuusikafestivalil, keskaja ja renessansi festivalil Anagnis, festivalil "Recontres Internationales de Musique medievale" Thoronet's, keskaja teatri ja muusikafestivalil Elches jne.
kuningat väiksel maal oleks palju olnud. Kui oleks olnud üks kuningas, kes oleks suutnud eestlasi juhtida, elu korraldada ja vaenlaste vastu astuda, siis oleks kuningriik ka kestma jäänud. Eestlased vajasid koolitarkust ja usku tulevikku, et elu läheks rikkamaks ja elu-olu paremaks. Kuid kuna elasime strateegiliselt sellises geograafilises paigas ja olime väikeriik, siis usun, et Eesti kuningriiki ei oleks olnud kauaks, sest Eesti oleks kiiresti ohtu sattunud, sest meid ähvardas Kalmari unioon läänest, Krevo unioon lõunast, ning Novgorodi ja Pihkva linnvabariik idast, kes ihkasid läbipääsu merele ja kaubateedele. Eesti oleks olnud pidevas sõjas ja kaitses oma maa eest, mis oleks kurnanud rahvast ja poleks lasknud maal areneda ja jõukamaks muutuda. Lihtsalt filosofeerides oleks me kindlasti soovinud tugevat ja iseseisvat ning maailmas tunnustatud kuningriiki, keda oleks austatud ja kelle kodanikud oleksid olnud targad,
ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast 4 kuningat.Ordumeister kellega peeti läbirääkimisis , käsitles kuningaid kui kurjategijaid,puhkesrelvakokkupõrge ja eestlased tapeti.domeen-maaisand,tulud milest maaisand kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud..Lään-vasallidele kuuluv maa-ala.Talupoja seisused:1)adrikud e. Adratalupojad 2)üksjalad 3)vabatalupojad 4)maavabad 5) vabadikud 6)sulased,teenijad 7)trääl e.ori. Kalmari unioon-koondundu Taani,Rootsi, Norra kuninganna Margarete juhtimisel.Krevo unioon 1385a.-lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga.14 alevikku:Helme,Kastre e . Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere,Kuressaare,Laiuse,Lihula,Otepää,Pirita,Põltsamaa,Valga,Vastseliina ja Viru-Nigala.
Jungingen. Võitjana piiskopid välja(võeti ära mõned kohustused). Ordu hakkas nõrgenema. Jungingeni armukiri annab harju-viru vasallidele igavesest ajast igavese ajani lõpliku maa pärandamise õiguse nii nais-, kui ka meesliinil. Kodusõjad jätkuvad. 4. Liivimaa välissuhted Venemaa 1942 rajab suurvürst Ivangorodi linnuse(Jaanilinn), sõjaline valmisolek Poola-Leedu 14.sajandi lõpus ühtne riik, 1410.-Grünvaldi lahing Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra Kalmari unioon(1397). Tugevad naabrid tekivad samal ajal. Plettenberg 1502-1503 lõpetab kodusõjad, sõjaretk venemaa vastu pihkvasse(1502- 1504). Ei olnud otseselt võitu, kuid vaherahu oli sõlmitud 30.aastaks. 1558-1561a. Liivisõda 5. Maapäev 1420 ordu, kirik, vasallid, linnad käisid koos. Valga, Volmar. käidi koos. Arutati kõiki küsimusi: sisepoliitika, välispoliitika. Otsused ei olnud kohustuslikud. Maapäevad kestavad kuni 1918.aastani. 6
sultan Suleiman I Tore. 57. Pärtliöö veresaun. Ööl vastu 24.aug 1572 tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti,veresaunu pandi toime ka provintsides ja kokku oli hukkunuid kümnetes tuhandetes.Katariina di Medici ja Guise'id otsustasid kasutada juhust Pariisi tulnud pulmadeks hugenottide tapmiseks. 58. Nantes’i edikt. 1598 kirja pandud käskkiri, mis reguleeris hugenottide ja katoliiklaste vahelisi suhteid, õigusi jne. 59. Kalmari Unioon. 1397. sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmaris uniooni, et seista vastu saksa ekspansioonile. Sellest liidust kujunes Suur-Taani. 60.Millega on ajalukku läinud Ivan IV julm ning mis on opritšnina? Läbi ajaloo kõige julmemaid ja verisemaid Venemaa valitsejaid, 1547-1584 Vene tsaar Sisepoliitikas viis ta läbi keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu piiramist, sellele ajale kombeks
laiendati riigi piire kuni Lääne-Siberini; - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud (nt Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 15. saj lõpul - 1474, vene kaupmeestele 1539 Vana-Liivimaal peale pandud keeld otseselt kaubelda välismaa kaupmeestega jne). - Venemaal puudus merepiir, soovis saada väljapääsu Läänemerele. 2) Rootsi kuningriik: - aastatel 1397 – 1523 kuulus Rootsi Kalmari uniooni (Taani, Norra ja Rootsi personaalunioon, milles domineeris Taani); - pärast Stockholmi veresauna 1523 asus Taani vastase ülestõusu etteotsa aadlik Gustav Eriksson, kes valiti Gustav I Vasa nime all Rootsi kuningaks (valitses 1523 – 1560); - Gustav I Vasa viis riigis läbi usupuhastuse ning Rootsi muutus luterlikuks maaks. Reformatsiooni käigus riigistati kiriku varad ja maad; - Alates 13
Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. Kui keegi hilineb, siis vaadatakse talli otsa nagu ta oleks imelik. Ajalooline lühiülevaade Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ning sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli Haakon VII. Viikingite ajal 8. sajandist 11
elatist. Uute maade ülesharimine oli vaevaline, suurenesid ka muud talupoegadelt nõutavad 14.saj lõpul Saksa ordu rahvusvaheline positsioon tunduvalt väiksemad koormised. maksud. Kümnis suurenes, talud jäid mõisale võlgu. halvenes. Läänes koondusid Taani, Rootsi ja Norra Soodsamas olukorras nn vabad (maavabad ja 1507 võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari vabatalupojad) Maavabad - vallutusperioodi ülikute tuli juba ette talupoegade võõrandamist maast uniooniks. Lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja järeltulijad. Isiklikult vabad, koormistest vabad, lahus. See näitab, et talupoega oli hakatud pidama liitus Poolaga Krevo uniooniks. kohustuseks vaid sõjateenistus kergratsaväelasena. mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli välja
Liivimaa ristisõda algas, sest Üksküla piiskopiks sai Berthold, kuid keda liivlased ei soovinud piiskopina vastu võtta. Berthold sai paavstilt volituse alustamaks ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. Liivimaa ja Läti alad vallutati ristisõdijate poolt nii: Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega. Neil õnnestus enda poole võita osa liivlasi ning nende vanem Kaupo. 1208. a võtsid latgalid ristimise vastu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele eestlaste vastu. Tähtsamad sündmused: 1208 – ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1217 – Madisepäeva lahing, Eestlased kaotasid, Lembitu ja mitmed eesti vanemad langesid. Langes Kaupo. 1219 – Sõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II. Taanlased vallutavad Tallinna. 1220 – Rootsi püüdis vallutada Lihula linnust, nende vägi löödi aga puruks. 1223 – Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1...
Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23
Pahameel rikka, Nõuti nii kiriklikke Reformatsiooni Enamarenenud Üle 30 aasta (1562- 1397 Taani Madalmaad (Holland, Belgia) toretseva ja kui ka ilmalikke iseloomustas algul Lõuna-Sotimaal 1598) verised juhtimisel Kalmari kuulusid katoliikliku Hispaania amoraalse katoliku uuendusi. majanduslike ja levib kalvinism. ususõjad katoliiklaste unioon Rootsi ja alla. Reformatsiooni pooldajaid reformatsiooni kiriku vastu, kes Nõudmised Lutheri poliitiliste vastuolude Põhja-Sotimaa on ja hugenottide Norraga, et võidelda karistati karmilt. Puhkes üldine
ajastu kostüümides ja vanade pillide koopiatel (lautod, fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil "Musica Antiqua Europae" Bydgoszczis, monofoonilise muusika festivalil Plockis, Soproni vanamuusikafestivalil, keskaja ja renessansi festivalil Anagnis, festivalil "Recontres Internationales de Musique medievale" Thoronet's, keskaja teatri ja muusikafestivalil Elches jne. Muusikud
Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Carl von Linné Carl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Tema auks on nimetatud asteroid 7412 Linnaeus ja Kuul asuv Linné kraater. Rootsi vanima botaanikaaia nimi on Linnaeuse aed, ehkki see on Linnést mõnevõrra vanem. Växjö ülikooli ja Kalmari kolledzi ühinemisel tekkinud õppeasutus nimetati Linnaeuse ülikooliks. Linnéd on kujutatud arvukatel Rootsi postmarkidel ja rahatähtedel. 1986 anti välja uus 100kroonine rahatäht, millel on Linné portree, tema joonistus tolmlevatest taimedest, Linn aia vaade ja tema kirja pandud lause, mida tihti on nimetatud Linné deviisiks: "Omnia mirari etiam tritissima", mis tähendab "Leia imesid kõiges, isegi kõige tavalisemates asjades." Charles Darwin
Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud
Olukord muutus kui 1340 aastal naasis kodumaale siiani pagenduses olnud Kristoferi poeg, kellest sai hiljem Valdemar IV STRALSUNDI RAHU: 1370 lõpetas Hansa Liit võiduka Taani-vastase sõja. Rahu sätestas, et hansakaupmehed said Taanis vaba kauplemisõiguse ning Hansa poliitikud said koguni kaasarääkimisõiguse Taani kuningate valimistel. Et nende tingimuste täitmist tagada, hoidis Hansa enda käes nelja Skane kindlust ning kogus 15 aasta jooksul ¾ maksudest. ROOTSI JA KALMARI UNIOON 15. SAJANDIL: kohe pärast Margarete surma 1412. Ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused. Kriitiliseks muutus olukord Rootsis, kus paljudes valdkondades olid võimu haaranud taanlased. Suur talupoegade ülestõus algas 1343. Aastal Engelbrekt Engelbrektssoni juhatusel, kes ise oli pärit saksa kaevuriperekonnast. Tema juhtiud ülestõus oli edukas, enamiku Rootsi alade üle saavutati kontroll ning kokku kutsuti rahvaesindus ehk iksdag, mis otsustas Engelbretssoni Rootsi regendiks valida
tüli lõpetamiseks kutsuti kokku Danzigi kongress, selle otsused nõrgendasid Liivimaa sõjalist jõudu Välispoliitika Linnad esindasid Hansa Liidu kaubandushuve, hoidus agressiivsest välispoliitikast Aktiivseim saksa ordu Piiskopid otsivad liitlasi ordu vastu Saksa ordu eesmärk võidelda paganatega, kokkupõrked Pihkva ja Novgorodi linnvabariikidega Ordu rahvusvahline positsioon hakkab halvenema Kalmari unioon Taani, Rootsi, Norra, taani proovib sekkuda Liivimaa siseasjadesse Krevo unioon Leedu, Poola Nõuti ordu lahkumist läänemere piirkonnast, euroopale oht türklaste poolt Moskva hakkas ühendama vürstiriike, suleti Hansa liidu kaubakontor Novgorodis Olukord muutub pidevalt kriitilisemaks, sõlmitakse vaherahu venelastega 6 aastaks, pikendatakse pidevalt kuni Liivi sõjani Talupoegade jagunemine
Oli oma valitsusaja algul ka Norra kuningas, kuid vastuseisu tõttu pidi Norra krooni loovutama oma pojale, Haakon VI-le. Tema valitsusajal riik nõrgenes aadlike ja keskvõimu konfliktide tõttu ning oldi ka sunnitud Skåne Taanile loovutama. Vastuseis viis nii kaugele, et Magnus Eriksson tagandati kroonilt ning võimule sai Magnuse õemehe poeg Mecklenburgi Albrecht, kes langes kohe suurde ebasoosingusse oma võõramaise päritolu pärast. Kuninganna Margarete ja Kalmari unioon 1397 Kuninganna Margarete oli Taani kuninga Valdemar IV tütar, kes oli abielus Norra kuninga Haakon VI. Kuna aga Valdemar IV ei olnud poega, läks peale Haakon VI surma Norra kroon Margarete ja Haakoni noorele pojale Olufile ning Margaretest sai mõlema riigi regent (Oluf ei olnud veel valitsemiseas). Samuti olid keerulised sündmused toimumas Rootsis, kus võimul oli ebapopulaarne Mecklenburgi Albrecht. Rootsi aadel
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Varauusaeg. Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism, ameerika avastamine, renessanss(taassünd). Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid. Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt. Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism. Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine. Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia. Arenes meditsiin. 1400 avati Firenzes Platoni akadeemia. Populaarseks muutusid raamatukogud. Laiendati koole suurtes linnades. Maale...
sageli sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. 13.Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungi tõttu? Mis oli viikingite sõjalise edu aluseks? Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Normannid tungisid oma madala süvisega kiiretel laevadel jõgesid pidi kiiresti sügavale sisemaale. 14.Nimeta Skandinaavia riikide peamisi arengujooni keskaja lõpust 19. sajandini. 1397 sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmari uniooni e. liidu võitluseks Põhja-Saksa vürstiiikide ning Hansa Liiduga. Kõigil kolmel riigil pidi olema ühine valitseja ja ühine välispoliitika; sisepoliitikat ajas igaüks ise. Rootsi, Taani ja Norra läksid kiiresti kaasa reformatsiooniga. Rootsi kuningas G.Vasa oli tugev ja kindlakäeline valitseja, kes tõi riigi välja kriisist ja pankrotiohust. Rootsi jätkas tugevnemist ka tema poegade ajal. 16. saj keskel toimunud Liivi sõjas sai Rootsi endale Põhja-Eesti alad
müstilised Motiiv maletmängiva vikatimehega inspireeris Ingmar Bergmani filmi ’’Seitsmes pitser’’ 15.saj valmis ’’Püha Jüri ja lohe’’ skulptuur Stockholmi suurkirikus , autoriks Bernt Notke Rootsi ja Taani konflikt Rootsi renessanss- 16.saj Ehituskunst parimad näited lossiarhitektuuris:1537 valmis vararenessansslik Gripsholmi loss,suurtükitornid Kalmari & Vadstena loss- 16saj II pool domineerib kõrgrenessanss Anfilaad - barokiajastu ehituskunstis rida otsejoones üksteisele järgnevaid tube, kus ruume ühendavad uksed asuvad kõik ühel teljel Maalikunst renessanssi ajal Vasa-aja kunst Portreekunst- valitsejate ja tähtsate isikute portreed.. Urban Larsson-üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest Peatöö:Vädersoltavla 1535, säilinud koopia asub Stockholmi Suurkirikus
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
Oli oma valitsusaja algul ka Norra kuningas, kuid vastuseisu tõttu pidi Norra krooni loovutama oma pojale, Haakon VI-le. Tema valitsusajal riik nõrgenes aadlike ja keskvõimu konfliktide tõttu ning oldi ka sunnitud Skåne Taanile loovutama. Vastuseis viis nii kaugele, et Magnus Eriksson tagandati kroonilt ning võimule sai Magnuse õemehe poeg Mecklenburgi Albrecht, kes langes kohe suurde ebasoosingusse oma võõramaise päritolu pärast. Kuninganna Margarete ja Kalmari unioon 1397 Kuninganna Margarete oli Taani kuninga Valdemar IV tütar, kes oli abielus Norra kuninga Haakon VI. Kuna aga Valdemar IV ei olnud poega, läks peale Haakon VI surma Norra kroon Margarete ja Haakoni noorele pojale Olufile ning Margaretest sai mõlema riigi regent (Oluf ei olnud veel valitsemiseas). Samuti olid keerulised sündmused toimumas Rootsis, kus võimul oli ebapopulaarne Mecklenburgi Albrecht. Rootsi aadel ei olnud tema tegevusega sugugi rahul ning vastutasuks
Poliitiliselt laveeris kahe usu vahel. Toetas kord ühtesid, kord teisi. Tapeti katoliiklaste poolt. 1589- läks troon Narvanna Henrile. Henri IV hugenottide juht, mistõttu Pariis ja suur osa Prantsusmaast ei tunnistanud teda. 1593 hakkas katoliiklaseks, et riigis kord jalule seada. 1598 sõlmiti Nantes'i edikt. Valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid reformeeritud kirik võib ka tegutseda. See lõpetas Prantsusmaal ususõjad. Skandinaavia 1397 sõlmisid Rootsi, Taani ja Norra Kalmari uniooni, et Saksamaa neid vallutada ei suudaks. Reaalne võim oli Taani kuningannal Margaretel. Taani oli neist riikidest kõige arenenum. Taanlaste eelistamine ja ülemvõim häiris rootslasi. Lisaks sellele olid Rootsis riigisisesed vastuolud: 1) osa rahvast pooldas uniooni 2) osa pooldas Rootsi iseseisvust 3) osa pooldas katoliku kirikut kuningas Gustav Vasa oli enne kuningaks saamist Rootsi talupoegade mässu ja vastuhaku juht
väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Maa maksustamise tõttu lahkusid feodaaliisandad maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi. Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne- Prantsusmaa ja Vahemereni. Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti kokku personaalunioonis Rootsiga. Norra kuninga suveräniteet Gröönimaa, Islandi ja Fääri saarte üle jäi Taani kuningale. Norra sai 1814 oma pealinna (Christiania), valitsuse, armee, sõjalaevastiku, seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi
24. Vana-Liivimaa naaberriikide tugevnemine keskaja lõpul. Leedu ühinemine Poolaga ning muutumine katoliiklikuks. Vana- vene riikide ühendamine Moskva suurvürstiriigi poolt. Leedu muutus katoliiklikuks 1386 ja koos Poolaga loodi 1385 Poola-Leedu liit. Moskva suurvürstiriik hakkas ühendama Venemaad, 1478 vallutati Novgorod ja 1510 Pihkva. Taheti vallutada ka Kagu-Eestit. Tugevnes ka Skandinaavia, kui 1397 liideti Taani, Rootsi ja Norra Kalmari Uniooniks. 25. Vana-Liivimaa ühiskond keskajal. Rahvaarvu kasv. Rahvaarvu rahvuslik koostis sakslaste ja eestlaste osakaal ühiskonnas. Seisused . Eestis elas 1200 umbes 150 000 inimest, 1550 umbes 250-300 000 inimest. 90% elanikkonnast olid eestlased, enamasti talupojad. Kõrgemast soost eestlased enamasti saksastusid. Sakslased olid enamasti kaupmehed, käsitöölised ja aadlikud. 13. sajandil saabus Eestisse ka palju rootslasi
Arutati tähtsamaid küsimusi ning lahendati tülisid. Ei kujunenud välja Liivimaad ühendavaks institutsiooniks kuna otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, kuid osapoolte huvid ei pruukinud alati ühtida. Välissuhetes oli kõige ohtlikum Saksa ordu. Idas piirnesid saksa ordu ja tartu piiskopi valdused Novgorodi ja Pihkva linnvabariigiga. 14.saj. lõpul halvenes Saksa olukord Taani, Rootsi ja Norra ühinesid Kalmari uniooniks. Peale seda võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Dietrich Damerow Tartu piiskop, kes otsis välistoetust. Liit Saksa kuningaga, et murda Saksa ordu võim. Wolter von Plettenberg Liivimaa meister, kes üritas ühendada kõik jõud venelaste vastu. 1502.a. õnnestus vene väed Pihkvas, Smolina järve ääres, lüüa. 3. Maa-aadel ja talurahvas Talupoegade kategooriad: · Adratalupoeg kõige arvukam talurahva kiht
Lorenzo Valla paljastas Constantinuse kinkeüriku kui võltsingu ning kritiseeris Aristotelest. Niccolo Macchiavelli tähtsaim teos “Vürst” oli pessimistlik inimloomuse suhtes. Macchiavelli leidis et poliitikas pühitseb eesmärk abinõu. Õitses renessansskunst, tuntumad kunstnikud olid Raffael, Leonardo da Vinci, Michelangelo Buonarroti. Trükikunsti Euroopas leiutas Gutenberg, tõlkides piibli saksa keelde 1456. Põhja-Euroopas kujunes tugevaimaks riigiks Taani, mis sai 1397 Kalmari uniooniga Rootsi oma võimu alla. 15. saj toimusid pidevad vastuhakud Kalmari uniooni vastu. Tekkis Leedu-Venemaa vürstide vastasseis. Läänepoolsed vürstiriigid langesid Leedu võimu alla. Samal ajal tugevnes Moskva vürstiriik. Leedulased olid üritanud tagajärjetult ka Moskvat vallutada. 1386 sõlmiti Krevo unioon Leedu suurvürsti Jogaila ja Poola kuninganna Jadwiga vahel. Liit Poolaga ristiusustas Leedu. Suurvürstiriigi tipp oli Vytautas Suure valitsusajal
Parimad näited ilmalikust arhitektuurist on Turu ja Viiburi lossid (13.sajand) ja Hämenlinna kindlus (romaani lossi tüüp) 13.-18.sajand Rootsi renessanss 16.sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas). N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754).
Mobilisatsiooni korral võib see tõusta umbes 83 000 sõjaväelaseni. Igal aastal on sõjaväes umbes 10 000 kutsealust. Sõjaväeteenistus on kohustuslik kõigile 18-aastaseks saanud meestele ja kestab 6–12 kuud. Naistel on teenistus vabatahtlik. Kaitsevägi koosneb maaväest (Hæren), mereväest (Sjøforsvaret), õhuväest (Luftforsvaret) ja kodukaitsest (Heimevernet). Ajalugu Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ning sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli Haakon VII. Esiaeg Arheoloogiliste leidude põhjal võib järeldada, et peatselt pärast Weichseli jäätumise mandrijää taandumist tekkis Norrasse inimasustus
ning hiljem ka PõhjaBalti veeteed ning Soome laht. 1252. tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim Pikemalt artiklis Rootsi suurvõimu ajastu Rootsi impeerium 1658. aastal (kollane ja punane) ning tänapäevane Rootsi (punane). 17.
Rekatoliseerimise katse, Usuprobleemid Sotimaal, Mary Stuart 34. Ususõjad Prantsusmaal: Kuningas ja kirik, Reformatsiooni algus, Hugenotid, Teel kodusõdadele, Ususõdade algus, Pärtliöö, Uued kodusõjad Nantes'i edikt 1598 35.reformatsioon skandinaaviamaades: Kalmari unioon, võitlused 16.saj algul, Reformatsioon, Reformatsioon taanis, Reformatsioon norras 36. madalmaade võitlus: majandus, hispaania võimu all, kalvinism, pildirüüste, hertsog Alba Terrorireziim, 1572. aasta ülestõis ja vabariigi loomine 37. Vene Riik 16.saj- 1485a.- Ivan IV Sulm, Valitsemise algus
Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele
2) ordu meister koos orduametnikega 3) vasallkondade esindajad, kellest tähtsamad Harju-Viru vasallid 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad Kui üks seisus oli otsuse vastu, siis vastu ei võetud. Välispoliitika Seoses ordu nõrgenemisega hakkas Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema. Naabrid tugevnesid: · 1385. sõlmisid Poola ja Leedu Krevo personaaluiniooni · Taani, Norra ja Rootsi sõlmisid Kalmari uniooni (ühine välispoliitika) · Venemaal kujunes ühtne tugev riik 1480 ordu ründas Pihkvat 1481 Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühisretk Liivimaale, mille käigus kuu aega rüüstati ja põletati maha Viljandi. 1492 venelased rajasid Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. 1494 Liivi ordu juhiks sai Wolter von Plettenberg, kes suutis ajutiselt Liivimaa sõjaliselt ühendada.Soovis anda venelastele lõpliku hoobi
Suured maadeavastused Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja reness...
Seal arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid küsimusi: välispoliitika, maksud, kirikuasjad, talupoegade pagemine, raha müntimine jms. Välispoliitika probleemina tekivad Liivimaale uued vaenlased: • Idas- Moskva suurvürstiriik, kes laiendas oma piire läänesuunas, annekteerides Novgorodi(1480) ja Pihkva(1510) vürstiriigid. • Lõunas- Poola-Leedu ühendkuningriik 1385 • Läänes sõlmiti Taani juhtimisel liitriik - Kalmari unioon, kuhu kuulusid ka Norra ja Rootsi 1397 Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister W. VON Plettenberg. Oli üks väheseid kes mõistsid ühtsema riigi tekkimise vajalikkusele Liivimaal ning Venemaa ohtu. Juhtis Liivimaad sõjas Venemaaga 1501-03. Ristiusk Eestis Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks (Tallinna; Tartu ja Saare-Lääne),
2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi 2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a. võtta talupoegadelt relvakandmisõigus Vana-Liivimaa riikide suhted naabritega XIV saj lõpul olukord keeruline 1) 1385.a. loodi Krevo unioon Poola ja Leedu liit 2) 1397. a. loodi Kalmari unioon Taani, Rootsi ja Norra ühendriik 3) XV saj hakkas tugevnema Moskva suurvürstiriik: -- allutati Novgorod - suleti Hansa kaubakontor - rajati Ivangorod Narva jõe kaldale Liivimaa ordumeister W.von Plettenberg hakkas koondama ühisjõudusid 1502.a võitsid Liivi ordu väed Moskva vägesid Smolino lahingus 1503.a. sõlmiti vaherahu, mida edaspidi kordi pikendati MAA-AADEL JA TALURAHVAS KESKAJAL Eesti asustus ja rahvastik
mööndusega, et piiskoppidele ja vasallidele tehti suuri järeleandmisi. (Ei pidanud vasall osalema maa kaitses ega osalema ordu sõjakäikudel.) Välissuhtluses oli aktiivseim Saksa ordu, piiskopid otsisid pigem liitlasi. Pärast Liivimaa ja Preisimaa alistamist suunati mõõgad Leedu vastu. Enim kannatasid aga Läti alad. 14.sajandi lõpul halvenes ordu rahvusvaheline positsioon, kuna Läänes koondusid Taani, Rootsi ja Norra kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. Põhjamaade valitsejate tähelepanu pöördu rohkem Läänemere lõunakaldale. 15.sajandil proovis Taani ikka ja jälle sekkuda Liivimaa siseasjadesse. 1385.aastal võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Valjenesid hääled, mis ütlesid, et ordurüütlid peaksid keskenduma hoopis türklastega võitlemisele. 1410.aastal sai Preisimaa orduharu Poola-Leedu ühendvägedelt hävitava löögi. Liivimaa orduharu side Preisi keskvalitsusega hakkas nõrgenema. 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
