docstxt/1320861608148965.txt
Minu galerii Hardy Suits 10.klass ÜRGAJA KUNST q Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad. q Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi q Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane. q Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved) q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling Lascaux koopamaaling Prantsusmaal ~15 00010 000 a. e.Kr Koopamaaling Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammu...
Stiil- viis millegi esitamiseks, väljendamiseks, kujundamiseks või sooritamiseks. Stiliseerimine- vormiüldistus, ebaolulistest detailidest loobumine. 5. Esimesed kunstiliste teostena võetavaid ilminguid al. noorem e. ülem- paleoliitikumist- u. 40000 a. eKr 1879.a. Põhja-Hispaanias koopaseinal (Altamira koopas) 1940.avastati Edela-Prantsusmaalt (Lascaux) koopamaalid. Ehted (aukudega teokarpidest), koopamaalingud 6. Värvide valmistamine, saamine esiajal Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt(roheline ja sinine puudusid) Põhilised värvid olid punane, must ja kollane. 7. Koopamaalingute kujutamine: keda kujutati, kuidas kujutati ehk kujutisi edasi anti ja milliseid tehnikaid kasutati Enamasti kujutati loomi(piisonid, põhjapõdrad jt. Harva inimesi) Kujutised kraabiti koopaseintesse ja osa maaliti peale. 8. Esimesed skulptuurid, Willendorfi Veenus
Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15000-10000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Pildil asub grupp Altamira koopas. Altamira koopamaalid avastati 1879. a. Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Piisonid Altamira koopast (u 14000-10000 a. e.Kr.) All Altamira koobaste asupaik Põhja- Hispaanias. Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal, u. 15000-10000 a. e.Kr. (Maalingud avastati 1940. a. Kujutatud metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi.) Lascaux koobas asub osaliselt kuni 250 m sügavusel mäe sees, Vézére´ jõe kaldal. Lascaux´ koopamaalingud. Koopast leiab ligi 800 maalingut ja graveeringut. Väga tuntud on parempoolne maal hobusest. Lascaux´ koopamaalid. Paremal ülal on kujutatud põtru ja all mahalangenud meest, keda ründab
Kiviaeg jaguneb: 1. Vanem kiviaeg e paleoliitikum(esimeste tööriistade valmistamine) 2. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum(algas pärast jääaega) 3. Noorem kiviaeg e neoliitikum(algas savinõude ja lõppes metallide kastusele võtuga) Euroopa kuulsamad koopamaalingud on Lascaux' koopamaalingud Prantsusmaal. Megaliitilised ehitised on usulised monumendid. Nende liigid: 1. Kromlehh- ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, mille peale on kolmas plokk tõstetud.(Stonehenge's Inglismaal) 2. Menhir- kõrge püstine kivirahn(Carnacis Prantsusmaal) 3. Dolmen- kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid, linakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised
Tavaliselt suured. * Tahvel - võivad olla väiksed ja suured. Tehtud muu materjali peale ja siis seinale pandud. * Miniatuur - raamatumaal · Graafika: * Tasapinnaline kujund, mis kraabitakse plaadile, täidetakse värviga ja trükitakse paberile. · Tarbekunst: * Nt. vaas, küünlaalused jne. Tehakse ainult üks unikaalne tarbeese. Kiviaja kunst Koopamaalingud tehti selleks, et suurendada jahi õnne. Maailma vanim skulptuur on Willendorfi Veenus, mis on ligi 30 000 aastat vana. Neoliitiline kunst: * Koopamaalingud kaovad, sest inimesed muutuvad paikseks. * Hakatakse suhtlema vaimudemaailmaga. Kasutatakse maske, geomeetrilised joonised, ornamente. * Hakatakse püstitama megaliitilisi (mega - suur, lithos - kivi)ehitisi, nt. Stonehenge. Egiptus Kunst oli seotud ülikutele hauataguse elu kindlustamisega. Portree võis saada surnu
· Neandertallane-250 000 aastat tagasi , atlandi ookeanist kesk-aasiani ,oskasid sõnastatud kõne, neil oli ühtekuuluvustunne, surid välja u 30 000 aastat tagasi · Nüüdisinimene ehk Homo sapiens-200 000 aastat tagasi paralleelset neandertallastega , aafrikas , olemuselt tänapäeva inimeste sarnased, kalapüük 10) Kunsti sünd millal umbes tekkis ja näide mõnest teosest (Lk 19). Esimesed kunstisaavutused on kujukesed ja koopamaalingud, mis pärit kiviaja lõpust (u 35 000- 13 000 a tagasi). Nt Chauvet´ koopamaalingud ja Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal. Kujukestest on tuntuimad nn Venuse kujukesed, mis on rõhutatult paksud ja suurte sootunnustega alasti naisefiguurid. Mida kunst tol ajal täpselt tähendas või sümboliseeris, pole täpselt teada, võime ainult arvata. Kindel on aga see, et kunsti teke näitab nüüdisinimese paremat abstraktse mõtlemise võimet, kui varasematel inimlaste liikidel
Inimasustuse levimisel toimuvad evolutsioonilised protsessid ning esimesed saabujad levitavad oma geene kõige edukamalt. (http://novaator.ee/ET/inimene/randed_mojutasid_inimese_evolutsiooni/). Kõige pikemal kiviajal ehk vanemal kiviajal ehk paleoliitikumil leidis aset tähtis kultuuriline muutus nüüdisinimese arengus. Seda on hakatud nimetama hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsiooniks. Hakkas tekkima kunst tavapäraste tööriistade kui tarbesemete kõrvale. Esinesid kalju- ja koopamaalingud, skulptuurid ja ilunikerdustega tööriistad. Kuigi juba neandertaalased kasutasid kehamaalinguid, siis koopamaalingud oli juba suur edasiminek nüüdisaja inimese arengus ning näitas inimese mõttekäiku ja üleüldist inimese maailmanägemust. Suurim muutus, mis eritas inimest inimahvist oli neoteenia ehk arengu aeglustumine. Sellised ontogeneetilised muutused ilmnesid evolutsioonis juba varakult. Selle võimalikuks
1. Kus asuvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Kirjelda lühidalt (mida maaliti, mis värvidega ja miks?). Euroopa kuulsamaid koopamaalingud asuvad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendid. Mulla värviga, must, punane, valge, kollane 2. Mida tead kuulsaimast vanimast skulptuurist? Wilendorfi Veenus. Kõrgus 11cm. Umbes 30000-25000a e.Kr. leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide. 3
Eesti keele tunnitöö (08.02.16) Kultuur Loodus Teadus Klassikalised keelpillid Globaalne soojenemine Kosmiline kiirgus Muistsed koopamaalingud Ökoloogiline jalajälg Evolutsiooni tõendid Rahva muusikapärand Aastaaegade vaheldumine Valguskiirus vaakumis Popmuusika võidukäik Lillede fotosüntees Valguse neeldumine Heroiline maastikumaal Saastatud õhk Staatiline elekter Vana - Kreeka kirjandus Vulkaani purskamine Samasuunalised vektorid Hellenistlik kunst Mandrite triiv Kolmerealine determinant
saj. lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunst perioodist 1945-1991. 6. kunstielu keskne sündmus?-.Näitused 7. 8. Esimesed kiviaja skulptuurid olid väga algelised, lihtsad väiksed mammutiluust kujukesed (aeg: 40000-20000 a tagasi)(willendorfi veenus ( 30-25000) viljakusjumalanna) 9. Ornament reeglipäraselt korduvatest elementidest koosnev kaunistus. Elemendid võivad väljendada looduse vorme, kuid võivad olla ka mittekujutavad näiteks geomeetrilised. 10. Esimesed koopamaalingud on loodud 15000-10000 a eKr. Joonistati loomi, ei arvestatud suurusvahekordadega, anti täpselt edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Kuulsamad koopamaalingud on Põhja-Hispaanias Altamira koopad ja Prantsusmaal Lascaux' koopad. 11.Megaliitilised ehitised olid esimesteks arhitektuuri algeteks. Kividest koosnevad usulised monumendid. Menhir kõrge püstine kivirahn Dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat
JA QUEENSLAND Lipp ja vapp Üldandmed Kirdepoolseim osariik 1 700 000 km² 4 500 000 elanikku Lähisekvatoriaalne kliima Pealinn Brisbane Brisbane Brisbane Kultuur Korallimeri Sügavus kuni 7661m Nime on andnud maailma suurim korallriff Suur Vallrahu Korallmeri Maailma kultuuripärand Üle 450 looduskaitseala Kõrbed Vanimad vihmametsad Sood Jungle surfing Koopamaalingud Tuhandeid aastaid vana Quinkan Liivakivil Kraabitud ja värvitud Kujutab inimesi ja loomi Loomastik Väga liigirikas piirkond Küttimise oht Mitmete liikide väljasuremisoht Maavarad Vask Süsi Tsink Kuld Hõbe Nafta Maagaas Puuvill Queensland Cotton Corporatio n Pty Ltd Kasutatud materjalid
B Kunstitekkimise põhjust ei tea keegi täiesti täpselt, õnneks on võimalik teha oletusi ja pakkuda, miks sai umbes 30 000 aastat tagasi kunst üldse alguse. Arvatakse, et esimesed kunsti moodi kujutised valmistati vanema kiviaja hilisemas järgus. Siis oskasid inimesed juba kõndida, tööriistu valmistada ning suhelda kindlate tingmärkide abil. Kui arenes sümboolne mõtlemine, hakkas arenema ka visuaalne kujundite loomine. On täiesti võimalik, et esimesed kunsti nähtused olid koopamaalingud, aga üks võimalustest on veel maskeerumine ehk oma kehade värvimine looduslike vahenditega. Ehk siis oleks kunsti tekkepõhjuseks tahe või vajadus erineda teistest. Kunst võib olla algusest peale ka info edasikandja, kui sõnad ja tingmärgid ei aidanud tuli ennast väljendada graafiliselt. Kergeim viis selleks oli joonistada koopaseintele esimese ettejuhtuva tahke esemega. Inimesed arvavad, et kunst on olemas olnud nii kaua kui me eksisteerinud oleme kuid see võib olla petlik arvamus
Rajatud palkkonstruktsioonile. Ehitiste iseloomulikud jooned on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammastena. Ehitisi kaunustatakse ohtralt värvilise keraamikaga ja puunikerdustega Hiina kultuuriga kõige sagedamini seostatav sümbol on panda. Kultuurisümboliks, mille üle hiinlased ise kõige enam uhkust tunnevad, on teooria, mille kohaselt inimesed on looduse lahutamatu osa ning vaatamisväärsused nagu Dunhuangi koopamaalingud. Suur tähendus kalligraafial(Kalligraafia on kunstivorm, milles antakse kirjamärkidele väljendusrikas, harmooniline ja oskuslik kuju) Kalligraafia leiab kasutust kõikjal, kus eeldatakse käsitsi kirjutamist. Enne sulgede kasutuselevõttu raiuti kirjamärgid kivisse või suruti kepikese abil savitahvlile. Üsna pea võeti kasutusele kasetohule, vahale ning papüürusele kirjutamine. Esimesed suled olid valmistatud pilliroost. Keskajal oli põhiliseks kirjutusvahendiks linnusulg,
Esitada teave klassile selgelt ja arusaadavalt Saada positiivne hinne Aeg Kiviajal, paleoliitikumi perjoodil, Moustier’i kultuuril 150 000-40 000 aastat tagasi Tegutses Euraasias, koobastes Välimus 160-165 cm Lai, massiivne, musklis keha Lühike kael, lai nägu Iseloomulik etteulatuvad kulmuluud Lai ja madal nina Silmad asusid sügaval silmakoobastes Otsaesine tahapoole kalduv Etteulatuv lõug Käitumine Oskasid rääkida Koopamaalingud ja pisikujud Ainus usklikk liik Matsid surnuid/rituaalid Hoolitsesid haigete ja vigaste eest Oskasid tuld teha Olid väga osavad kütid Tegid lihvitud tööriistu Järglased vähe elujõulised Vara suremine Edevad Pildid Miks välja surid Palju oletusi: 1) Ristumine tänapäeva (DNA reostus) ja targa inimesega 2) Vulkani pursked ja kliima külmenemine 3) Tänapäeva inimene tuli peale 4) Vähe järglasi, varajane suremine Faktid
) tehtud kunst. Maalikunsti alla loetakse ka mosaiik (värvilistest klaasitükkidest tehtud pilt) Vitraazkunst- (värviline klaas) seotud enamjaolt akendega, kuid on tehtud ka terveid seinu. Miniatuurkunst- raamatu käsitsi kaunistamine. Head näited on säilinud keskajast. Tänapäeval peaaegu välja surnud (seoses trükikunsti leiutamisega) Tahvelmaal- kõige tüüpilisem, kergesti liigutatav. Tekkis Kreekas (seal maaliti puutahvlitele) Seinamaal- vanim maalikunsti liik (koopamaalingud). Esialgu tehti neid ainult temepra värvidega (looduslikud- veri, süsi, sideaineks muna). Õlivärvidega eriti teha ei saa, sest see koorub. Tempera värvid imenduvad kui pind on niiske (fresko). Kui pind on kuiv, nimetatakse tehnikat seccoks.
Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Pärast jääaja lõppu ei elanud inimesed enam koobastes, vaid asusid rändama. Nad hakkasid tegelema küttimise ja korilusega. Realistlik koopamaalikunst hakkas kaduma, rohkem on leitud petroglüüfe. Eriti on neid säilinud soome-ugri aladel (nt. Rootsis). Selle ajastu suurimaks leiuks võib pidada Tassili koobast Alzeerias. Sealt leiti koopamaalingud, mis kujutavad ebamaiseid olendeid. Teadlane H. Lheote arvas, et tegu on marslastega ning kahjustas sellega oma reputatsiooni. Koopamaalinguid on leitud ka tänapäeva Tuneesia aladelt. Suur areng toimus arhitektuuris tekkisid linnad. Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega
Ta toitus suuresti lihast, mis kergendas rändamist, sest saakloomi leidus igal pool. Ta suutis ka kontrollida tuld. Lõke hoidis eemal röövloomi ja sellega sai toitu küpsetada. Nüüdisinimesel oli suurem kolju, kuhu matus keerukam aju. Nüüdisinimene hakkas valmistama tööriistu teiste tööriistade valmistamiseks. Uued tööriistad olid detailsemad ja tõhusamad. Kui nüüdisinimene jõudis Euroopasse hakkas levima kunst. Nende loodud skulptuurid, koopamaalingud ja ehted annavad tunnistust uuest loovast intellektist. Nüüdisinimesed olid esimesd, kes hakkasid oma vahel kaugetest paikadest pärist kaupu vahetama, mis tähendas, et inimene sai aru keerulistest sotsiaalsetest kontekstidest. Nüüdisinimene hakkas ka taimi kasvatama ja loomi pidama.
On inimesi, kes näevad kunsti üksnes da Vinci loomingus, mõni näeb seda mööda taevalaotust hõljuvates pilvedes või juhuslikus värviplekis töömehe teksadel. Kunst on läbinisti tunnetuslik. Austria filosoof Ludvig Wittgenstein on öelnud: ,,Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida." Kuid kas mitte kunst ei laga sealt, kus lõpevad sõnad? Kiviaja inimesed ei saanud end väljendada sõnadega, kuna neil polnud kujunenud meile omast kõnevõimet. Ometi näitavad koopamaalingud, et neil oli, mida kunsti läbi üksteisele edasi anda. Tolleaegsed inimesed uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil ,,päris" loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige hämaramatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla kaunistuselementideks. Ürgne kunst kandis endas suuresti maagilist tähendust.
näeb. Kunst võib tähendada kallist ja kuulsat maali või ainult mõnda erilise välimusega puid. Tänu kunstile on inimesed läbi aegade andnud mõista, mis toimub nende ümber ja sees ning samuti on kunst suur mõjutamisvahend. Milline on olnud kunst läbi aegade ja kuidas on see jäänud kestma? Juba ammustel aegadel kasutati kunsti. Kiviajal maaliti koopa seinadele pilte, tänapäeval kõige kuulsamad koopamaalingud on vast Prantsusmaal Marseille'si lähedusest leitud pildid. Meie eelkäijad joonistasid selliseid pilte, sest nad lootsid läbi nende joonistuste ellu viia oma uskumusi, näiteks parandada küttimise õnne ja nii edasi. Meie jaoks on need aga olulised infoallikad, mille abil saame teada nende juhtumistest, uskumustest ja igapäeva elust. Kunstistiile on olnud mitmeid ning paljud neist on allunud usule. Peamiselt keskajal julgeti maalida ainult seda, mida kirik või piibel lubas
hõljuvad õhus. Väga täpselt ja ilmekalt on edasi antud loomade liigutused ja poosid. Koopamaalid olid värvilised, domineerisid must, punane, kollane ja valge. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest- värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Koopamaalidel oli arvatavasti maagiline tähendus. Tõenäoliselt püüti maalide abil kindlustada jahiõnne ja lisada loomade arvukust. Kuulsamad koopamaalid asuvad Prantsusmaal Lascaux`i koopad ja Hispaanias Altamira koopad. Lascaux´i koopamaalingud avastati Edela-Prantsusmaal juhuslikult 1940.aastal. Kohalikud lapsed olid roninud kaljulõhest sisse ja mängides jõudsid koopa kaugematesse paikadesse, kus leidsid seintel loomafiguure. Koopamaalidel on umbes 800 üksikfiguuri. Pärast seda, kui maale olid uurinud teadlased, avati koopad turistidele. Tänapäeval on Lascaux´i koopad suletud ja sinna pääseb vaid väga mõjuva põhjusega. Turistidele on avatud seal lähedal asuvad tehiskoopad, mis sarnanevad originaalile 100%.
Esiaeg- 3500 a eKr kiri -vanaeg- Kristuse sünd, Rooma Impeeriumi langus –keskaeg- 1492 avastati Ameerika, Luteri Reformatsioon –Uusaeg- 1 MS ja 2 MS –Lähiajalugu 5. Kuidas jaotatakse kiviaega? Paleoliitikum, Mesoliitikum ja Neoliitikum 6. Millal kujunes nüüdisinimese eelkäija? u 200 000 a tagasi 7. Millal hakkas kujunema inimene? 8. Nimeta neli üldist antropogeneesi arengutunnust? 9. Millisest kiviaja perioodist pärinevad varaseimad kunsti alged (koopamaalingud) ? Mesoliitikum 10. Kes või mis on Willendorfi Veenus? Pisike lubjakivist naisefiguur, viljakusejumalanne, esimene leitud kujuke 11. Millal kujunes kiri? 3500 eKr 12. Millal hakkasid inimesed põldu harima? ~9000 aastat eKr. Millises maailma piirkonnas ja miks just seal? Mesopotaamia tasandikul ja Araabia kõrbealasid ümbritsevate mägede vööndis, sest seal sadas vihma ja tingimused olid sobilikud. Mida muutis põlluharimine ja karjakasvatus ühiskonnas
Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Graafika Tarbekunst Tänapäevased: fotograafia, filmikunst. 1. Esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umb. 40 000 a tagasi. 2.Kuulsamad Euroopa koopamaalingud leiduvad Hispaanias, Prantsusmaal. 3.Koopamaalide ja kaljujoonistuste põhjused: Nende kujutamine on seotud inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Nende abil püüti ühtlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. 4.Maalide tegemiseks kasutati pulka või sõrme. Mitmevärvilisi pilte tehti pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest – eri tooni värvimuldadest, mida segati vees v rasvas. Põhilised toonid: punane, must,
Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Peamiselt sellised punaseid, pruunikad värve ja piirjoonteks tumedad värvid. Kujutati jahilisi, nende relvi(odasid) ja saakloomi. Paljud maalingud olid meenutamaks õnnestunud jahiretke, samuti looma püüdmise harjutamiseks. Vahest lihtsal ilu jaoks. Altamira maalingud on ähmasemad, ei teki otsest pilti, kuna piirjooned ei too midagi esile. Lacaux-st koopamaalingud on detailsemad, suurejoonelisemad, tõesemad 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Sajandite jooksul on arvatud, et menhireid kasutasid druiidid inimeste ohverdamiseks, asukoha märgistena, keerukate ideoloogiliste süsteemide elementidena, kalendrina. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt neoliitikumis. Kromlehhi rajatised olid tõenäoliselt seotud päikesekultusega.
Esiaeg Kiviaeg · vanimad kunstiteosed jub ürgajast(u. 40 000 a. tagasi) · kuna ei tuntud metalle ja tööriistad valmistati kivist siis oli ka nimetus kiviaeg · Vanem kiviaeg e. paleoliitikun · keskmine kiviaeg e. mesoliitikum · noorem kiviaeg e. neoliitikum · vanimad ja tähtsaimad koopamaalingud asuvad Põhja-hispaanias Altamira koopas ja Prantsusmaal Lascaux´i koobastes Valmistusviis 1. uuristati sisse looma siluett 2. kontuur täideti musta värviga 3. täideti teiste värvidega ( pruun, kollane, punane ) · kujutatimammutit · pühvlit · antiloopi
Teooriaid on erinevaid ja meie peatume põgusalt mõnedel paljudest. Esiteks on levinud kultuuri tuletamine religioonist. Põhjuseid, miks sedasi tehakse, on mitmeid. Kõigepealt sõna cultura ja cultus (jumalate, esivanemate jms. kummardamine; tänapäeval mingi isiku või nähtuse jumaldav austamine- mõelge, kas teil on/olnud kultusobjekte?) sõnatüvede sarnasus, siis ka see, et kõik kultuurialad on algselt olnud seotud sügavalt religiooniga. Kunst- esimesed kunstiteosed olid koopamaalingud, mis seotud jahirituaalidega ja uskumisega, et kui looma kujutada, siis ta kätte saadakse. Kirjandus- esimesed kirjandusteosed on jutustused jumalate ajaloost (nt. India veedad) või seotud jällegi inimese usueluga nt. Egiptuse püramiidtekstid, mis seotud surma ja teispoolsusega. Muusika ja tants- mõlema funktsioon algselt oli kurjade vaimude eemalpeletamine ja heade vaimude ligimeelitamine. Teater- esimesed etendused olid need, mis seotud usupidustuste käigu
· Lõppes põlluharimise algusega ühes või teises piirkonnas. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Algas savinõude kasutuselevõtuga. Lõppes metallide kasutuselevõtuga. Põhja- ja Kirde-Euroopas lõppes neoliitikum II aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid luust, kivist, puust ja sarvedest esemeid. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Altamira koopamaalingud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aplera koopamaailngud
Esimesed leitud kunstiteosed koopamaalingud 6. klass Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 meetri kõrgused maalid. Maalidel kujutati peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt., väga harva kujutati inimest. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja muidugi ka siseehitust ning võimeid tõeliselt hästi tundsid
Hõim on sugukondade grupp, kes elasid lähestiku ja on sugulased. Hõimul on ühine keel ja samad kombed. Tegeldi ka kunstiga. U 400 000 aastat tagasi toimus kromajoonide arengus suur hüpe. Tekkisid esimesed kunstiteosed: skulptuurid ja maalingud. Algselt kraabiti luule, sarvele või kivile inimeste (eriti naiste, kus rõhutatud sootunnuseid) ja loomade kujutisi või meisterdati nendest materjalidest skulptuur. Sugukonnas arvestati sugulust naisliini mööda. Koopamaalingud on leitud kogu maailmast. Kuulsamad Prantsusmaa ja Hispaania koobaste seinamaalingud, millel kujutatakse piisoneid ja põhjapõtru. Vanusteks 15 000 – 30 000 aastat. Maaliti punase, musta, harvem kollase ja valge värviga. Loomutruud joonised viitavad nende heale teadmisele. Võib-olla loodeti loomingu kaudu anda jahiretkedele edu. Võib-olla usuti, et nad on nende esivanemad. Totemism on usund, kus arvatakse, et sugukond põlvneb mõnest loomast.
tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjaotus, kihistumine, kirja teke, kõrgkultuur(teadus, kirjandus) Egiptuse loodusolud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse
Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised
sõnaga kui kollastki. Muuseas, ei tunne näiteks sakslased violetset värvitooni. Kui meie eristame spektris seitset värvitooni, siis sakslased ainult kuut. · Asukoht: koobaste kaugemates ja pimedates soppides, sageli tuleb maalideni jõudmiseks kitsastes käikudes roomata. · Hüpotees: Kõrvaliste silmade eest kaitstud kohta nõudsid usulised kombetalitused, millistele vajaliku interjööri moodustasid koopamaalingud. On arvatud, et nad võisid olla jahimaagiliste kombetalituste objektiks või oli tegemist sugukondlike tootemloomade kujutistega. Sellisel juhul võiksid nad olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. · Koopad: Lascaux, Niaux, Altamira, Tres Combarelles, Chauvet, Kapovo jt. 2. ESIAEGNE SKULPTUUR Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks
18. 1500 eKr raua toorsulatus 19. 1200 eKr levis raua töötlemis oskus üle Lääne-Aasia ja Euroopa Inimese lähimad sugulasliigis on inimeahvid. Inimene kui liik Homo Sapiens kuulub primaatide ehk esikloomade seltsi, hominiidide ehk inimlaste sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Kahejalgsuse teke on ülimalt oluline edasise evolutsiooni seisukohalt, kuna see vabastas käed igasugusteks muudeks tegevusteks. Kunsti sünd Vanema kiviaja lõpuosast pärinevad kujukesed ja koopamaalingud. Tuntumad asuvad Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Leitud on ka erinevaid kujukesi, millest populaarsemad on Veenuse kujukesed-rõhutatult paksud ja suurte sootunnustega alasti naisefuguurid. Kunsti teke näitab inimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet- Põhjapoolsete alade ning Ameerika asustamine Umbes 15 000-12 000 a. tagasi levis taimestik ja loomastik põhjapoolsete liustiku ja jää alt vabanenud aladele. Mitmed jääaegsed suurimetajad)mammutid, arkt. ninasatvikud)
Kust need sõnad pärinevad? Vandalistid hävitavad kunsti. Skandinaaviast pärit vandaalide hõimu järgi. 4. Too näiteid vandalismist meilt või mujalt! Mona Lisat on üritatud mitu korda happega visata 5. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal? Koopamaalid, kivist ja luust kujukesed 6. Mille järgi on nime saanud kiviaeg ja pronksiaeg? Kiviajal valmistati esemeid enamasti kivist, pronksiajal pronksist. 7. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalingud Euroopas? Mis ajast need pärinevad? Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. 20,000 a. tagasi. 8. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? Jahiloomad 9. Mis on koopamaalide juures kõige hämmastavam? Tõetruudus ja maitsekad värvitoonid. Perspektiiv. 10. Milline vahe on menhiril, dolmenil ja kromlehhil? Millist kunstiliiki nad esindavad? Menhir on teravatipuline kivimürakas. Dolmen on algeline hauakamber. Kromlehh
Mesopotaamias leiutati heliredel kus võeti aluseks päikesesüsteem mis nende jaoks oli ka üks suur muusika kogum. Seal oli 5 nähtavat maakera ja sealt tuli heliredel 5 ning sinna lisati veel päike ja maa siis saadi kokku 5ja7 heliredel. Selle järgi hakati leiutama ka 5 ja 7 keelelisi esialgu kändlisarnaseid keelpille. Vanast Egiptusest pole just eriti palju tõendeid muusika ajaloo kohta kuid on leitud mõned koopamaalingud mis viitavad muusika olemas olule. Egiptuses kasutati muusikat surnute üles äratamiseks, allmaailma sõnumite saatmiseks ning ka uuesti sündimise tähistamiseks. Egiptuses seostati muusikat tihti ka aasta aegadega. Kuna sealsetetavade järgi sügisel kõik suri ja kevad taaselustus koik. Ja nende sündmuste jaoks olid erinevad muusika tüübid. Egiplaste suurimaks leiutiseks muusika alal on harf. Selle tekkimiseks vüidetakse
· Vanimad säilinud teadaolevad kunstiteosed loodi 60 000-70 000 a. tagasi. · Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ning kivist tööriistadele. · Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat. Nad uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid (kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud). · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud. · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid, põhjapõdrad, piisonid. · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu. Põhilised toonid olid kollane, punane, must ja valge. Kasutati mineraalseid värve, mida segati kondiüdi või rasvaga. · Kiviaeg jaguneb: 1) Vanem kiviaeg e. paleoliitikum (2 milj.-. 150 000 a. tagasi) Algas esimeste tööriistade valmistamisega. 2) Keskmine kiviaeg e
Ekpressionistliku kunsti eripäraks on: värvikasutus ja vormi otsingud. Rühmituse Die Brücke loomingu lähteidee ja inspiratsioon. Mis või kes olid mõjutajateks? Lähteidee- Soov tõmmata ligi revolutsioonilisi inimesi. Tuua välja sotsiaalseid rolle ja nende erinevusi, eriti madalamal astmel olevate inimeste (prostituudid). Kirjutati manifesete oma ideede väljendamiseks. inspiratsioon- Gooti kunst, koopamaalingud, Aafrika kunst, Saksa puulõige (16 saj) mõjutajad- Nietsche, tema ideed individuaalsusest olid väga populaarsed sel ajal Rühmituse liikmed ja nende loomingu lühianalüüs: Emil Nolde Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte, huvitavaid maske (nt. Aafrika) ning algeliselt ja kirglikult salapäraseid maastikke. Ta ei kasuta piirjooni, ainult vorme ja värve. Nolde maalides oli hästi väljendatud liikumist.
Mille järgi see on saanud nimetuse? Vanemast kiviajast ehk paleoliitikumist. Nimetuse on see saanud kreeka keelsest sõnast paleo, mis tähendab vana. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. Kiviaeg jaguneb vanemaks kiviajaks ehk paleoliitikumiks, keskmiseks kiviajaks ehk mesoliitikumiks ja nooremaks kiviajaks ehk neoliitikumiks. 4. Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? PõhjaHispaanias Altamira koopas ja Lascaux's Prantsusmaal. 5. Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonustuste loomise põhjuseks? Tõenäoliselt püüti nende abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Küsimused ja vastused 6. Milliseid vahendeid ja värve kasutati koopamaalide ja kaljujoonistuste tegemiseks? Kraabiti kivisse piirjooni, mõnikord oli kraabitud kontuur täidetud värvainega. Pehmele seinale on
Ümbritsevas maailmas kogeti palju salapärast, mida ei osatud seletada. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekkis kujutelm, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et kõigel on oma hing. Surm tähendas und, mil hing oli kehast jäädavalt lahkunud. Kunst osaliselt koos usundiga tekkis ka kunst. Inimesed olid loodusega tihedalt seotud ja küttimise tulemusena kujunesid välja koopamaalingud (kaasati ka värve), esimesed joonised kraabiti muidugi luule, sarvele või kivile. Mitmesugustest materjalidest (nt. luu ja kivi) arenesid välja skulptuurid. Tekkis käsitöö, ajapikku hakati kaunistama ka tööriistu. 3. Tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tunnused 1) viljelusmajandus (ettenägelikult mõeldakse toidule) 2) varanduslik kihistumine (võimu poolest, rikkad, vaesed jne.)
Muistsed kütid aitasid jahiretke õnnestumisele kaasa tantsides, põristades trumme ja lausudes kummalisi nõiasõnu, mis pidi kindlustama jahi kordaminekut. Lisaks trummidele kasutati ka vilepille. Paljud loodusrahvad usuvad, et kõigil olenditel ja loodusesemetel on hing. Seda uskusid ka muistsed inimesed. Hinged ja vaimud kas abistasid või ohustasid inimest. Usuti, et sugukond põlvneb mõnest loomast. Koopamaalingud kujutasid tavaliselt jahiloomi. Pildid on joonistatud väga osavalt. Vanasti valmistati ka loomade ja inimeste kujukesi. Rituaal Usuline kombetalitus Esimesed suured asulad Põlluharimine tõi suuri muutusi: · Inimesed õppisid ise toitu kasvatama
sulgeda. Koobas kaitsti välisõhu eest kolme võimsa metallukse abil. Seejärel maalingud restaureeriti ning nüüd jälgitakse nende olukorda igapäevaselt. Sarnaselt Altamirale tehti ka siin digitaaldopograafia abil muuseumi jaoks koopamaalidest täpsed koopiad. 1983. aastal avati Lascaux II turistidele. See originaalkoopast mõnesaja meetri kaugusel asuv muuseum eksponeerib täpset koopiat kahest peamisest koopast ja nende maalinguist. 1979. aastast kuuluvad Lascax´i koopamaalingud UNESCO maailmapärandi nimistusse. 12 4. PILDIMATERJAL 4.1. Altamira Piison. Piison. Piisonid. 13 4.2. Lascaux Hiina hobune. Koopa plaan. Hobune 14 Piison. Jahilkäik. 15 KOKKUVÕTE Ainuüksi Lääne- Euroopas teatakse praeguseks üle saja viiekümne joonistusega
mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Lascaux' koobas Maaling Lascaux Altamira Koopama koopas koopamaalingud al Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi
3. müüt alglugu, jutustav tekst,ürgtekstid. Algselt edastati suuliselt. Müütide kaudu saame näha tsivilisiatsiooni alguse aja inimeste kogemusi. Müütide teadust nim. Mütoloogiaks. 4. Kreeka mütoloogia. Kogum lugusid, mis räägivad antiik-kreeka jumalatest ja kangelastest. Kajastavad kreeklaste arusaama oma maailma olemusest, müüdid selgitavad rituaale ja usulisi toiminguid.Müüdid on kirja pandud hilisel ajajärgul, varasemalt visuaalsed kujutised(koopamaalingud pärinevad 1000a enne meie aega ). Peamiseks kirjapanijaks oli Homeros . Hilisema euroopa kultuuri kujundasid kreeka müüdid ja piibel ja vana testament. Kreeka müütide jaotus: 1) alglood: müüdid inimeste ja maailma algusest 2) jumalad ja inimesed, nende suhted 3)kangelaste lood, näiteks Herackles 4) trooja sõja müüdid 5. Homeros, kreeka vanade eeopste loojaks peetav isik, tema kohta pole usaldusväärset eluloolist andmestikku
Olelusvõitluses osutus homo sapiens vastupidavamaks ja neandertaallased surid välja, hilisemad säilmed pärinevad 28 000 aastat tagasi Hispaaniast. Homo sapiens elas koobastes ja onnides, küttis suuri loomi ja tegeles korilusega. Nad oskasid hästi tuld kasutada ja täiustus kivitöötlemise tehnika, hakati kasutama ka luid ja sarvi. Kiviajal hakkas tekkima ka kunst, umbes 35000- 13 000 aastatagusest on pärinenud esimesed kujukesed ja koopamaalingud. 2. Mida võib järeldada kiviaja inimese kunstiloominugu põhjal tema mõttemaailma kohta. See näitab, et homo sapiensil oli kujutamine ja abstraktse mõtlemis võime arenenud, võrreldes eelnevate homoniidide liikidega. Arvatavasti pöörasid nad ka kunstis rõhku eluks vajaminevatele asjadele. Koopamaalingutel kujutati küttimist, loomi, mis näitab, et küttimine oli väga oluline, Kuulsad Venuse kujukesed näitavad, et nende jaoks oli oluline viljakuse edendamine. 3
iii. hilispaleoliitikum (tööriistad vrd taskunuga) 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultuur 3. Solutre kultuur 4. Madeleine’i kultuur --- Saksamaa, Poola-Leedu (Swidry), Pr Swidri kultuurist on mõjutatud ka Kunda kultuur viimased mammutid Paleoliitiline kunst. koopamaalingud – Hisp-Pr; (Altamira, Lascaux, Chauvet) inimkujukesed – Pr, Sks, It, Austria, Vene; (Villendorfi veenus) Jääaegade mõju inimasustuse levikule. sai kolida põhja poole… Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. asulana 8700 – 1700 eKr Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg * Kunda etapp/kultuur * Sindi-Lodja etapp * Narva etapp Pulli asula, Kunda Lammasmägi liikusid palju Üleminek viljelusmajandusele. Neoliitikum.
Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike.
1.Millal valmistati esimesed kujutised, mida võib nimetada kunstiks ? U 40 000 aastat tagasi. 2.Millisteks perioodideks jaotub kiviaeg? Paleoliitikum, Mesoliitikum ja Neoliitikum. 3.Kus leiduvad Euroopa kuulsamaid koopamaalingud? Edela - Prantsusmaal 4. Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise põhjuseks? Enamasti kujutati loomi kuna loomapüük oli elu alus ning arvati, et kultuur teenib püügiedu. 5. Milliseid vahendeid ja värve kasutati koopamaalide ja kaljujoonistuste tegemiseks? Pulki, sõrmi, pintsleid ja käsne. Värvidest olid punane, must, valge ja kollane, mida saadi peeneks hõõrutud mineraalidest. 6. MIda on teada vanimast skulptuurist? Willendorfi Veenus . U
võimaliku suhtlusvahendina tuleb kunst kellelegi suunata ja inimkonnale arusaadavas keeles mõistetavaks teha.” Seega ongi juba aegade algusest kasutatud kunsti kui reklaami vormi, kui mingit võtit, millega inimesi mõjutada. Reklaam ongi rohkem või vähem süstemaatiline ja sihilik manipuleerimine teiste inimeste emotsioonide, suhtumise, tõekspidamiste, tegutsemisega. Siin võib näiteks võtta kas või paleoliitilised koopamaalingud, mida on tõlgendatud mitmeti: neid on seotud jahimaagiaga (hea jahiõnne tagab läbimõeldud tegevus, rituaalid ) ning sotsiaalsete suhete kajastamisega (kes on kõige tähtsam, keda peab kuulama). Reklaamiti ju lihtsalt ennast ja oma hõimu. Mida aega edasi, seda enam on aga kasutatud just monumente ja plakateid ( põhjuseks: neid näevad kõik, nad asuvad tänavatel, väljakutel, hoonete seintel, neid pole vaja otsida
Kr. Piltidel leidub 12 loomaliiki: Hobused, karud, piisonid, mammutid, ninasarvikud, kaslased, ka öökulle, hüääne ja pantreid. See on ühe autori looming. Maalidel leidub palju jälgi inimtegevusest. Avastati ka karu pealuu. Tegemist võis olla mingisuguse altariga, mida kasutasid Øamaanid. Põrandal on isegi säilinud inimese jalajäljed. Reljeefsed savist piisonid - Prantsusmaal, Püreneedes, 1 km sügavusel. Koopa nimi Tuc d'Audoubert, avastati 1912. Cosqueri koopamaalingud. Koopa leidis 1985. a.-l sukeldumise õpetaja Henri Cosquer Kagu- Prantsusmaal 40m sügavusel lahes. 1991. a.-l avastas ta sealt muinasmaalingute galerii. Koopa seinal on kujutatud inimkäsi, geomeetrilisi kujundeid, metsloomi ja kolm pingviini meenutavat lindu. Maalid on pärit aastast 18 440 e.Kr. 1995. a.-l avastati Lõuna-Prantsusmaal Pariisist 460 km kaugusel, 500 meetri sügavusel 300 20 000 a. vanust paleoliitikumist pärit koopamaalingut
valdkondatest, televiisoris on igasuguseid reklaame, mis kajastavad ürgaega ja eramajades on loodud ürgajastulikke interjööre. Võrdlesin ka tänapäeva lapse ja ürgaja inimese arengut piltide ning koopamaalide põhjal see on suhteliselt samal tasemel, ainus erinevus on, et ürgaja inimesed oskasid võrratult hästi joonistada jahiloomi. Joonisfilmist ,,Jääaeg" leidsin palju asju mida on kasutatud ürgaja põhjal ja kirjeldasin ka kuidas seal filmis olid koopamaalingud liikuma pandud. Sisulise sarnasuse leidsin tänapäeva gerilja- kunstnikutega, kes üritavad oma piltidega anda oma hinnangut ja mõtteid nagu seda tehti koopamaalingutega u. 12000- 5000 e.m.a. Leidsin võrdluse ka savipottidest, mõte on jäänud samaks- kaunistada igapäeva tarbeesemeid. Ürgaja kunstile iseloomulikud tunnused on tänapäeva kunstiski kajastunud ja paljudes kohtades on need ürgajalikud jooned olemas, kuid need pole nii
annaabi.ee 
