Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loodusturism eksam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes?
  • Millistest komponentides koosneb loodusturismi sektor ?
  • Millised turismiettevõtjad peavad olema registreeritud majandustegevuse registris?
  • Mis on turismitoode ?
  • Mis on Eesti turismi tugevused?
  • Mis on Eesti turismi nõrkused?
  • Milleks kasutatakse klienditeekonna meetodit?
  • Kes on turismiasjalised?
  • Milline on nende roll turismis?
  • Milline on avaliku sektori roll loodusturismi korraldamisel?
  • Mida me peame silmas tarbija ootuste all?
  • Millised on Eesti loodusturismi peamised turud ?
  • Millised on enamlevinud loodusturismi turunduskanalid?
  • Mis on looduse vahendamine ja mis on selle tähtsus?
  • Mis on pakettimine ja miks on see hea loodusturismi ettevõttele?
  • Mille alusel turistid valivad oma reisi sihtkoha?
  • Kuidas saab turism toetada kohalikku kogukonda?
  • Kuidas suurendada turismi tulusid?
  • Kuidas vähendada turismi negatiivset mõju?
  • Kuidas vähendada turismi sõltuvust hooajast?
  • Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes?
    Laiemalt: reisimine , rändamine , matkamine .
    Kitsamalt : majandusharu , turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus
  • Defineerige mõisteid - maaturism , ökoturism, seiklusturism , aktiivne puhkus.
  • Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu.
  • Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu
  • Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi
  • Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi
  • Säästva turismi ja ökoturismi põhimõtted
    Ökoturism on vastutustundlik reisimine,selle all mõeldakse otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid .
    Säästva turismi all mõistetakse kogu turismimajanduse kohandumist vastavalt säästva arengu nõuetele.
  • Mõisted: turism , turist , ühepäevakülastaja, majutatute arv, ööbimiste arv, majutusettevõtte täituvus. Arvuta majutusettevõtte täituvus.
  • Turism- on mitmetesse majandussektoritesse kuuluvate komponentide kombinatsioon:
    a majutus koos toitlustamisega;
    b reisitransport – lennu-, mere-, maantee - ja raudteetransport ;
    c looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad;
    d reisiteenuste korraldajad – reisikorraldajad ja reisibürood;
    e reisisihi korraldajad – avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused.
    Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation ) määratluse järgi loetakse turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta . Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja siseturismiks.
  • Turist- ehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas.
  • Ühepäevakülastaja- on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata.
  • Majutatute arv- Näitab palju inimesi majutus asutus suudab majutada
  • Ööbimiste arv- Näitab mitu ööd on inimne ööbinud ühe majutusasutuses
  • Majutusettevõtte täituvus-
  • Mõisted: sissetulev turism, väljaminev turism, siseturism , välisturism , turismitoodete import ja eksport .
  • Sissetulev turism- on riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse.
  • Väljaminev turism- on riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi.
  • Siseturism- on riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse.
  • Välisturism- On see, kui eestit külastavad välismaa turistid.
  • Turismitoodete import- hõlmab reisiteenuste importi (sissetulev) ja reisitransporditeenuste (reisijateveo) importi ja kujutab endast sisuliselt riigi elanike poolt välisreisidele kulutatud raha kogusummat. Suveniirid , toitlustamine, meelelahutus , giidid, ekskursioonid tulevad sisse.
  • Turismitoodete eksport- hõlmab reisiteenuste eksporti(väljaminev) ja reisitransporditeenuste (reisijateveo) eksporti ja kujutab endast sisuliselt riigi turismitulusid – sissetulev turism. Eestlased, giidid lähevad välismaale.
  • Millistest komponentides koosneb loodusturismi sektor ?
    Majutus
    Toitlustus
    Teenused
    Rajatised
    Loodusväärtused
    Inimesed
  • Millised turismiettevõtjad peavad olema registreeritud majandustegevuse registris?
  • Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte.
  • Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine .
  • Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.
  • Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte.
  • Puhkeküla ja - laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks, parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad olla ka majutushooned.
  • Puhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses.
  • Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter , mis üüritakse välja täies ulatuses.
  • Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte.
  • Mõisted: reisiettevõtja , reisibüroo , reisikorraldaja
  • Reisiettevõtja- on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja , kes pakub müügiks või müüb enda või teise reisiettevõtja koostatud pakettreise ja üksikuid reisiteenuseid.
  • Reisibüroo- on reisiettevõtja, kes pakub müügiks või müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise.
  • Reisikorraldaja- on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisiettevõtja kaudu.
  • Loetle majutusettevõtete liigid Eestis
    Hotel Motel
    Külalistemaja Hostel
    Puhkeküla ja –laager Puhkemaja
    Külaliskorter Kodumajutus
  • Kvaliteedisüsteem turismis: EHE märk, Roheline võti, PAN Parks
    EHE märk kriteeriumid on kvaliteedimärgis ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks
  • Sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine
  • Kohaliku majanduse toetamine
  • Tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine
  • Loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine
  • Suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile
  • Kvaliteet ja turvalisus
    Roheline võti on majutusettevõtetele mõeldud rahvusvaheline keskkonnamärgis .
    Nõuete peatükid :
  • keskkonnajuhtimine
  • personali kaasamine
  • külastajate informeerimine
  • vesi
  • pesemis- ja koristustööd
  • jäätmed
  • energia
  • toiduained
  • siseruumide õhk
  • ettevõttele kuuluvad pargid ja parkimisplatsid
  • rohelised tegevused
    PAN Parks ökomärgisega märgistatakse Euroopa rahvusparke ja seal tegutsevaid
    turismiettevõtteid.
  • Peab olema piisavalt suur-kus ei oleks majandus tegevust
  • Toimiv looduskaitse süsteem
  • Säästev strateegia
  • Kohalikud ettevõtted kaasatud
    11.Loodusturismi ressursid - sotsiaalne kapital : mõiste, autorid.
    Loodusturismi ressursid
  • Inimkapital
  • Looduskeskkond
  • Maaomand
  • Finants
  • Honed, rajatised
  • Vaatamiväärtused
  • Kultuuripärand
  • Kogukond : n. külaturism
  • Teenused
  • Sotsiaalne kapital
    Sotsiaalne kapital(mõiste)-moodustub inimeste gruppide ja nendevaheliste võrgustike tulemusel, kui gruppides toimivad normid ja ühiskondlik usaldus hõlbustab gruppidevahelist koostööd ühise kasu saamise eesmärgil.
    (autorid)-mõiste defineeris esmakordselt Pierre Bourdieu 1972. Hiljem täiendasid seda James Coleman ja teised. Eriti suurt tähelepanu pälvis sotsiaalse kapitali teooria 1990-aastatel ja laiemalt sai tuntuks Robert Putnami 2000. a. ilmunud raamatu “Üksinda boulingut mängimas” ("Bowling Alone ") abil.
  • Mis on turismitoode ?
    Turismitoode- turismipakettide või teenuste kogum koos teenusepakkumise viisiga . Toodet iseloomustab mingi ühtne ja ühine tunnusjoon või –märk. Tervikliku külastuselamusena põhineb turismitoode teenuste kogumi füüsilistel teguritel ja /või kogemuslikel elementidel.
  • Mis on Eesti turismi tugevused?
  • Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned),
  • Kultuuripärand ( muusika , laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid),
  • Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad ),
  • Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür ),
  • Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala
  • looduskaitsealad , mõisaarhitektuur ja linnused , värav Venemaale),
  • Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga ( maastik , rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu),
  • Lõuna-Eesti ( kuppelmaastik , järved , kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport , setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu).
    14.Mis on Eesti turismi nõrkused?
  • vähene turismitoodete valik
  • Sesoonsus
  • Info levitamine olemasolevate toodete kohta,
  • Eesti vähene tuntus
  • Jätkuvalt parandamist vajav maine
  • Eesti omapärade mittetundmine välisriikides
  • Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid.
  • Milleks kasutatakse klienditeekonna meetodit?
    See on analüüsivahend ja kliendisuhete juhtimissüsteemide kujundamise vahend teenindusettevõttes.
  • Nimeta klienditeekonna sammud
  • Huvi ärkamine (teekond võib seega jätkuda)/ äratamine või mitteärkamine(ttekond ilmselt ei jätku )
  • Kontakti loomine(kui see on meeldiv, klient jätkab; kui ebameeldiv, tõenäoliselt ei jätka teekonda)
  • Vajaduste ja soovide määratlemine(kas jätkab või mitte)
  • Broneerimine ja müük
  • Teenuste kasutamine ja üldmulje kujunemine
  • Hinnangu andmine klienditeekonna ehk teenindusprotsessi terviklikule kvaliteedile, aga ka teekonna erinevatele etappidele
  • Kes on turismiasjalised? Milline on nende roll turismis?
    (kahest kohast sai infot, teised asjalised on loogilisemad, aga esimestel on roll lahti seletatud :)
  • Valitsusasutused - on näiteks turismiamet, keskkonnaministeerium, põllumandusministeerium ja muud riigiasutused , aga ka maavalitsused ja omavalitsused . Nende "tööandjaks" on maksumaksjad. Ülesandeks on parimal moel korraldada tegevust rahva hüvanguks. Seda toimetatakse kella tööpäeviti 9.00st kella 17.00ni.
  • Äriettevõtted - on näiteks majutus-, toitlustus- ja transpordifirmad, reisikorraldajad ja -bürood, giidid. Lisaks sellised, kes otselt pole turismiettevõtted nagu kauplused ja muud teenindusettevõtted. Ülesanne - eraettevõtted peavad tegutsema kasumit teenides.
  • Ühiskondlikud organisatsioonid- Erinevate mittetulundusühingute ühine omadus on, et nad tegutsevad oma liikmete huvides, mille eest liikmed (tööandjad) maksavad liikmemaksu. Eesmärgid ja ülesanded on erinevad, lisaks ühishuvidele võib selleks olla mingi idee. Suurematel organisatsioonidel on palgaline administratsioon aga suurem osa tööst tehakse ära vabatahtlikult see tähendab oma vabast ajast.
  • Doonororganisatsioonid- on fondid , sihtasutused jmt., mis on tavaliselt loodud eesmärgiga toetada millegi arengut (maapiirkonnad, demokraatia, Kagu-Eesti…. ) või millegi säilimist (bioloogiline mitmekesisus , rahvuskultuur, keskkond…) Kõik need fondid mõjutavad turismiarengut olenemata sellest, kas nad tegutsevad keskkonna, kultuuripärandi või maaelu arengu nimel.
    Turismiasjalised on kõik asjaosalised ( üksikisikud , grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor , erasektor , mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh:
     kesk- ja omavalitsused,
     üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid,
     kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid
     turismi- ja teiste teenuste pakkujad ,
     turistid, külastajad, elanikud,
     meedia,
     akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused,
    turva - ja terviseteenuste pakkujad jt.
  • Milline on avaliku sektori roll loodusturismi korraldamisel?
  • Rahaliste toetuste jagamine
  • Ettevõtete koolitamine
  • Infrastruktuuri arendamine
  • Info vahendamine
  • Mida me peame silmas tarbija ootuste all?
    Tarbija tahab saada kõike kõige paremat. Kõige paremat hinna ja kvaliteedi suhet. Parimat teenindust . Tahab saada kõike, mida talle on lubatud.
  • Millised on Eesti loodusturismi peamised turud ?
    1. esmase tähtsusega – Soome, Venemaa, Saksamaa, Rootsi
    2. teisese tähtsusega – Norra, Suurbritannia , Läti
    3. siseturism
    4. kolmanda tähtsusega - Poola, Itaalia, Prantsusmaa,Leedu , Hispaania
    5. areneva tähtsusega – Jaapan, USA
  • Mõisted: Positsioonimine , turu segmentimine, sihtturg , sihtgrupp
  • Positsioonimine- sihtkoha või turismiettevõtte külastajate silmis unikaalse kuvandi ja positsiooni loomine,teadlik eristumine
  • Turu segmentimine-3 osaline protsess.1)otsustatakse potensiaalsed külastajad ehk turusegmendid,2)valitakse olulised sihtturud,3)seejärel neilt sihtturgudelt sobivad ja soovitavad sihtrühmad
  • Sihtturg-on turu osa, mis koosneb sarnaste omadustega klientide kogumitest. Uue ettevõtte edu seisukohalt on oluline valida välja just sulle sobiv sihtturg.
  • Sihtgrupp-sihtklientide grupp on grupp külastajaid, kellel on sarnased tunnusjooned, vajadused, soovid ja ootused tootele.
     
  • Nimeta ja kirjelda looduskaitsealade külastajate tüüpe
  • Eliitturist – rikkad,tippjuhid,spordi-ja meelelahutustähed,eelitavad luksust.
  • Erihuviga turist – pühendunud kindlale hobile,küllalti jõukad,valmis oma hobi eest maksma,vajavad erivarustust ja –rajatisi.
  • Üldhuviga turist – tihti eelistavad turismigrupi mugavust ja turvalisust.Küllaltki jõukad,tihti aktiivsed,hõivatud professionaalid,vähese vaba ajaga .
  • Backpacker Plus – kogenud reisijad,enamasti hästi makstud ametis,võivad olla võtnud reisimiseks vaba aasta.
  • Backpacker – maksimaalselt kaua piiratud eelarve raames,tihti võtnud vaba aasta peale kooli ja enne ülikooli või tööle asumist,naudivad matkamist ja vaateid
  • Massiturist – vähese reisimise kogemusega,eelistavad suurtes gruppides reisimist,võivad olla jõukad,naudivad loodusvaateid ja loomi.
  • Avastajad – seikluslembelised üksikud individualistid,võivad olla jõukad aga eelistavad palju mitte kulutada.
  • Millised on enamlevinud loodusturismi turunduskanalid?
  • Nimeta taluvusvõime tasandeid ja selgita nende olemust
    Ökoloogiline ehk looduslik taluvusvõime hõlmab kõiki loodus- ja tehiskeskkonna ning infrastruktuuri muutumatuid ja paindlikke seisukohti. Turistide üleliigne arv võib kahjustada ka floorat ja faunat. Märkimisväärsem kahju tekitatakse murule, samblale, noortele puudele ja põõsastele tallamise tulemusena, eriti suuremate aktiivse puhkuse ürituste ajal (nt suvepäevad). Eriti tallamisohtlikud on samblikud . Muru liigne tallamine suurendab erosiooni.
    Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju, ei taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta.
    Turistlik ehk kvalitatiivne taluvusvõime on seotud turistide arvukusega. Kvalitatiivse taluvuse piir on ületatud, kui turistide liigne rohkus ei võimalda pakutavast täit elamust saada ja turismiobjekti väärtus külastajate silmis seetõttu väheneb, st üks turist häirib teist.
  • Mis on looduse vahendamine ja mis on selle tähtsus?
  • Mis on pakettimine ja miks on see hea loodusturismi ettevõttele?
  • Kirjelda põhilisi turismitrende Eestis ja maailmas.
    Globaliseerumine, infole juurdepääs, heaolu. VT Ing k texti kusagilt
  • Mille alusel turistid valivad oma reisi sihtkoha?
  • Hind
  • Raha eest saadav väärtus
  • Mugavus ja kättesaadavus
  • Kliima
  • Kvaliteet
  • Turvalisus
  • Ettevõtte maine
  • Nimeta turismi mõju tegurid keskkonnale, inimestele ja majandusele(vabandust, et see vastus nii pikk ja keeruline on, aga seda oli suht keeruline lühemaks teha :D )
    Turismi negatiivne mõju
    Kontrollimatu ja juhtimatu turismi areng vōib kahjustada neid piirkonna väärtusi - loodus, kultuur ja kohaliku kogukonna elulaad , millel turism ise rajaneb.
    Turismi pōhilised negatiivsed mōjud on järgmised:
     vee ja ōhu saastumine , suvituspaikade reostamine , müra ;
     looduslike maastike vähenemine;
    floora ja fauna kahjustamine ;
     looduse, ajalooliste paikade ning mälestusmärkide kahjustamine;
     ülekoormatuse efekt;
     konflikt kohaliku kogukonna elulaadiga.
    Turismi negatiivse mōju vähendamiseks tuleb vähendada turismitoote hooajalisust, propageerida keskkonda vähem vōi mitte saastavaid transpordivahendeid, vältida massiturismi loodusesse, planeerimisel arvestada ökoloogilist ja sotsiaalset taluvusvōimet.
    Turismi positiivne mõju
    Turism on kujunenud vōtmeküsimuseks majanduselu arenguprobleemide lahendamisel ning seetōttu tuleb lähemalt vaadelda, milles seisneb turismi fenomen .
    Vaatleme neid mōjusid kolmelt tasandilt:
    riiklikult ,
     piirkondlikult ja
     ettevōtja seisukohast .
    Riiklik tasand:
     Loob uusi haridustasemele ja huvidele vastavaid töökohti, eriti oluline naiste ja noorte tööhōive seisukohalt;
     Orienteerib kohalike elanike peamiselt tootmiskeskset mõttemalli ümber turukeskseks;
     Loob eeldused ääremaade arenguks;
     Suurendab sisemajanduse kogutoodangut;
     Tasakaalustab maksebilanssi;
     Suurendab riigi tulusid;
     Tasakaalustab sissetulekute regionaalset jaotumist ;
     Tagab maapiirkondade elujōulisuse ja kinnistab inimesed kodukohta;
    Piirkondlik tasand:
     Mitmekesistab ja elavdab kohalikku majandust;
     On seotud paljude majandusharudega ja loob seeläbi lisatulu paljudele piirkonna elanikele;
     Suurendab kohalikku eelarvet maksude laekumise näol;
     Soodustab teenindussektori arengut ja võimaldab seeläbi ka kohalikele elanikele vastavaid teenuseid;
     Suurendab ettevõtlusaktiivsust ja mõjutab positiivselt majanduslikku struktuuri;
     Süvendab paikkonna identiteeti;
     Võimaldab kohalikku toodangut - toiduained, käsitöö otse kohapeal turustada;
     Ettevõtted on kohalikus omanduses ja kasum jääb piirkonda;
     Genereerib uusi algatusi ja koostöösoovi;
     Annab noortele perspektiivi maale jääda või tagasi pöörduda;
     Aitab parandada infrastruktuuri ja elukeskkonda tervikuna .
    Ettevōtja seisukohalt:
     Külaliste vastuvōtmiseks tehtavad investeeringud tōstavad samas ka piirkonna elanike elatustaset ja heaolu;
     Tööhōive ja sissetulekute suurendamine ;
     Huvipakkuv tegevus kohalikule elanikkonnale ja kōigile ettevõtja pereliikmetele;
     Toetab kohalikku tootmist, luues toodangule turu ja andes rahalisi vahendeid;
     Arenemisvōimalus;
     Tunnustusvajaduse rahuldamine.
  • Põllumajanduse, kogukonna, looduskeskkonna ja turismi koostoimeefekt(väga keeruline ja segane vastus, aga keegi midagi targemat ka enam välja mõelda ei suutnud, põhipoint on aru saada  )
    iga kogukond aitab teist, nt turismiettevõte saab vajalike saadusi (toiduaineid)põllumajandusest,et turismi loodusest toimiks , peab turism arvestama looduskekskonnaga ja kogukond saab turismiettevõtest teadmisi jne.
    ühesõnaga kõik keskkonnad toetavad teinetesist ja sõltuvad teineteisest
    Kuidas saab turism toetada kohalikku kogukonda ?
    Võtit sellele küsimusele vastamiseks on vaja otsida turismikorraldajate
    taskust.
    Kas turismi korraldav keskne ettevõtja on väljastpoolt kogukonda või oma
    küla
    inimene? Kohapeal oma igapäevast elu elavana, on kohalikel ettevõtjatel
    kogemused naabritega koos elamisest ning nii on lihtsam neid kaasata ka
    turismiärisse. Üks ökoturismi pioneere, Aigar Piho tõi oma esimesed kliendid
    Rootsist, pani bussitäie inimesi öömajale nii oma küla peredesse kui ka
    naaberkülade inimeste juurde, kutsus külarahva ekskursioone läbi viima
    ja õhtust
    simmanit pidama . Niimoodi kohalikke kaasates ja võimalikult palju kohalikke
    teenuseid sisse ostes on Piho turismiäri ajanud. Kohalik turiste teenindav
    tööjõud , näiteks kokad ja giidid, on üks olulisemaid toetusi kohalikule
    majandusele.
  • Turismi otsene, kaudne ja indutseeritud tulu. Kuidas suurendada turismi tulusid?
    Otsene tulu-majutus, transport, toitlustus
    Kaudne tulu-ostud, muud
    Indutseeritud tulu- tulu, mis tekib raha ringlemisest majanduses, kus näiteks toitlustusettevõtja ostab kohalikust talumeiereist jogurtit, kohupiima ning see omakorda ostab talunikult lehmapiima. Samuti läheb raha ringlusesse säästude näol, mis ei ole paigutatud kohalikesse investeerimisfondidesse
    Kuidas suurendada turismi tulusid:
  • reisi kestuse suurendamine,
  • leida võimalusi turistide kulutuste suurendamiseks ,
  • suurendada turistide arvu,
  • kohaliku toodangu müük(käsitöö, sepatöö , toit, puutöö),
  • laiendada tegevusvaldkond,
  • ettevõtlusvaldkondade mitmekesistamine,
  • pakettide väljapkkumine tervikuna,
  • turistidele suunatud müük, kohalikust materjalist toodete ja toidu valmistamine,
  • Impordi vähendamine,
  • investeerida säästud kohalikku majandusse.
  • Turismipakettide liigid ja näited
    Loodusturism-looduse vaatlemine , ajaloo ja kultuuri tundma õppimine, marjade ja seente korjamine , looduses jalutamine, jalgsi matkamine, jalgrattamatk, paadiõsit jne.)
    Sporditurism -suusareisid,
    Haridusturism-õppereisid ja ekskursioonid
    Kultuuriturism- kuulsate paikade külastamine, nt. Kuulsuse sünnikoht
    Seiklusturism-ATV, kanuumatkad jne
    Terviseturism -spa külastus
    Rekreatsiooniturism e vabaaeg -ratsutamine
  • Erinevate transpordiliikide poolt tekitatav kahju keskkonnale
  • Lennuk- kõige saastvam, kütust on vaja lisaks edasiliikumisele ka õhkutõusmiseks, õhuspüsimiseks ja ka maandumiseks, lennujaamad, stardi-ja maandumisrajad.
  • Sõiduauto,Reisibuss- väga vähe reisijaid, suur kütusekulu ja ka tee-ehituse kulud.
  • Rong - suhteliselt palju reisijaid, pikaajalised investeeringud raudteedesse.
  • Laev- palju reisijaid, trasse ei ole vaja ehitada, kuid sadama ehitised ja töötajad on kulukad.
  • Jaht- loodetavasti sõidab purjede all ning kasutab tuuleenergiat. Tootmiskulud ja kasutamise efektiivsus on küsitav.
  • Liinibuss- sõidab nagunii oma marsruudil ja üks turist mõjutab saastvust vähe.
  • Muud keskkonnamõjud. Kuidas vähendada turismi negatiivset mõju?
     Vältida massiturimi
     Õpetada turiste positiivselt suhtuma
     Vähemsaastva transpordi propageerimine
     Infotahvlid-reeglid looduses käitumiseks
     Prügimajandus-operaatorfirma
     Keskkonnateadlikud giidid
     Hinnad vastavalt hooajale
     Erinevad laenutused( kõik ei pea endal olemas olema).
  • Kuidas vähendada turismi sõltuvust hooajast?
    Teenuse pakkujal tuleb leida võimalusi, kus mingi tegevus oleks võimalik aastaringselt . Teine võimalus oleks see, kui teenusepakkuija leiaks aktiivseid tegevusi igale hooajale vastavalt, et ei tekiks olukorda, kus teatud hooajal oleks turistide külastatavus suurem. Tuleb leida võimalusi, kuidas pöörata aasta ajad endale kasulikuks.
  • Turismi sissetulekute kordistav mõju piirkonna majandusarengule.
    Mida rohkem pakutakse teenuseid, mis pakuvad huvi turistidele , sellest laekub raha selle piirkonna majandusarengu tarbeks. Kui pakutav teenus pole piisavalt huvitav turistidele siis laekub raha sellesse piirkonda vähem ning majandusareng selles piirkonnas ei arene nii nagu võiks. Mida rohkem pakutakse teenuseid seda rohkem tullakse teenusepakkuija juurde sellega kaasneb tööjõu suurenemine ning ümber elavad inimesed saavad tööd .
  • Sotsiaalne kapital ja selle teooria autorid (vaata küsimust nr. 11)
  • Vasakule Paremale
    Loodusturism eksam #1 Loodusturism eksam #2 Loodusturism eksam #3 Loodusturism eksam #4 Loodusturism eksam #5 Loodusturism eksam #6 Loodusturism eksam #7 Loodusturism eksam #8 Loodusturism eksam #9 Loodusturism eksam #10 Loodusturism eksam #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Egle0 Õppematerjali autor
    1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes?
    Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine.
    Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus

    2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus.
    1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu.
    2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu
    3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi
    4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi

    3. Säästva turismi ja ökoturismi põhimõtted
    • Ökoturism on vastutustundlik reisimine,selle all mõeldakse otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid.
    • Säästva turismi all mõistetakse kogu turismimajanduse kohandumist vastavalt säästva arengu nõuetele.

    4. Mõisted: turism, turist, ühepäevakülastaja, majutatute arv, ööbimiste arv, majutusettevõtte täituvus. Arvuta majutusettevõtte täituvus.
    .....

    Sarnased õppematerjalid

    Eksami küsimused ja vastused
    3
    doc

    Eksami küsimused ja vastused

    Kirjalik: 1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta

    Loodusturismi alused
    Loodusturismi eksamiküsimused ja vastused 2017
    8
    docx

    Loodusturismi eksamiküsimused ja vastused 2017

    1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism. Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism ­ on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel.

    Loodusturismi alused
    Loodusturismi eksam 2019
    14
    pdf

    Loodusturismi eksam 2019

    PK.1148. Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. Marika Kose. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes. Kitsamas mõttes: ​loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Laiemas mõttes: ​Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - ​maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil

    Loodusturismi alused
    Loodusturism
    6
    docx

    Loodusturism

    Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Laiem mõiste: - kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. Kitsamalt: - loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. Selgita turismivorme: maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism.

    Loodusturismi alused
    Loodusturismi alused-Kordamisküsimused 2016-
    12
    docx

    Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016.

    Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele.

    Loodusturismi alused
    Rekreatsioon ja turism
    58
    ppt

    Rekreatsioon ja turism

    Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles ­ virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne ­ saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne ­ sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio ­ värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel

    Vaba aeg ja rekreatsioon
    Turismiettevõtlus
    7
    docx

    Turismiettevõtlus

    4. Korraldus ­ mõeldes siin nii reisiteenuste korraldajaid (reisikorraldajad ja reisibürood) kui ka reisisihi korraldajad (avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioone ja asutusi). Kokkuleppeline termin meeldejätmiseks "MATK". TURISMI LIIGID JA KATEGOORIAD: 1. Siseturism ­ riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. 2. Sissetulev turism ­ riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. 3. Väljaminev turism ­ riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi. TURISMI BAASSKEEM EHK TURISMI RUUMILINE KONTSEPTSIOON: NÕUDLUS TURISMIS EHK KLIENT TURISTI MÕISTE: Reisijad jagunevad kaheks: 1) Külastajad: turist ja ühepäeva külastaja (loetakse statistikasse). 2) Muu reisija (ei loeta statistikasse). REISIJA VAJADUSED: -Eneseteostuse vajadus -Staatusevajadus

    Turism
    Turismimajandus
    7
    pdf

    Turismimajandus

    Turismimajanduse exami kordamis küsimused 1. UNWTO turism Turism haarab tegevust, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. 2. UNWTO reisijate liigitus reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad omakorda ühepäeva külastajateks ja turistideks 3. Turismi liigid: sissetulev(incoming)väljaminev(outgoing) siseturism(domestic turism) 4. Turismi vormid:

    Turismimajandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun