Facebook Like

Otsingule "elustik" leiti 431 faili

elustik on   vastupidav   kuumale   ajale,   sest  nende juurtes sĂ€ilib soola. Taimede hulgas on morraça, rohttaim, mis on vĂ”imelineÂ ĂŒle elama  pikad perioodid vee all. Turistidele on avatud Cerro da Rochas asuv kĂŒlastuskeskus.
69
docx

EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED LOOMAPILDID

I kategooria kaitseloomad EbapĂ€rlikarp KĂ”re Rohe-kĂ€rnkonn VĂ€ike-laukhani Merikotkas Madukotkas VĂ€ike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas VĂ€ikepistrik Rabapistrik RabapĂŒĂŒ NiidurĂŒdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jĂ”ekarp EremiitpĂ”rnikas VĂ€ike-punalamesklane...

Eesti elustik ja elukooslused - Tallinna Ülikool
20 allalaadimist
2
docx

LÀÀnemere elustik eksam 2012

Mis laadi loom on merikilk: 6. kus soolsus varieerub rohkem, kas kattegatis v emameres planktiline loom kattegrat pÔhja loom (Ô) 7. kas suvel hakkavad Ôitsema sinikud v rÀnivetikad 2. Millised organismid on LM valdavad: sinikud merelised (Ô) riimveelised 8...

LÀÀnemere elustik - Tallinna Ülikool
15 allalaadimist
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Eluslooduse sĂŒsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarĂŒoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. ProkarĂŒoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ĂŒhe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal o...

Eesti elustik ja elukooslused - Tallinna Ülikool
61 allalaadimist
6
rtf

Ookeani elustik

Maa on ainus planeet pĂ€ikesesĂŒsteemis, mida on Ă”nnistatud vee olemasoluga, et elu saaks selles tekkida. Ookeanid on nii suured, et nad vĂ”tavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sĂŒgavus on 3730 m ja kĂ”ige sĂŒgavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses...

Bioloogia - PÔhikool
80 allalaadimist
30
ppt

Loeng Vooluveekogude elustik

VOOLUVEEKOGUDE ELUSTIKU ERIPÄRA Sirje Vilbaste Zooloogia ja Botaanika Instituudi jĂ”gedebioloogia rĂŒhma teadur sirje.vilbaste@zbi.ee Kava · MĂ”isted · HĂŒdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes · Planktoni eripĂ€ra · Bentose eripĂ€ra · MakrofĂŒtobentose e. suurtaimestiku eripĂ€ra · Kalasti...

HĂŒdroloogia - Eesti MaaĂŒlikool
38 allalaadimist
12
pptx

Ookeani elustik

Suureimaks neist on haid, vaalad ja delfiinid Kalade sĂŒsteem ja evolutsioon Evolutsiooniliselt on see ĂŒks rĂŒhm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on vĂ€lja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rĂŒĂŒkalad), osa on tĂ€napĂ€evani sĂ€ilinud kurioossete haru...

Bioloogia - Kutsekool
14 allalaadimist
1
doc

Maailmamere elustik

Selle kohal toimuvad peamised Maa kliimat kujundavad protsessid.Ookenide ja merede vetikad on peamised Maa atmosfÀÀri hapnikuga peamised rikastajad ja Ă”hus leiduva sĂŒsihappegaasi tarbijad.Nii nagu mandritel ,vĂ”ib maailmameres eristada sarnaste eluvormidega ja kohastumisega taimede ja loomade kooslusi.Po...

Geograafia - PÔhikool
8 allalaadimist
29
ppt

Salumetsa elustik

Salumetsad · Salumetsad vĂ”ib jaotada kolme rĂŒhma: saluilmelised segametsad, salu- okasmetsad ja salu- lehtmetsad. · Enamik salumetsi on kaitse all. · Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsades Salumetsade kujunemine · Salumetsad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. · Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. · Kliima jahenem...

Bioloogia - Keskkool
38 allalaadimist
14
docx

Peipsi jÀrve elustik (referaat)

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid ­ rohkem kui 1200 jĂ€rve ja pa...

HĂŒdrobioloogia - Tallinna Ülikool
33 allalaadimist
13
pdf

Peipsi jÀrve elustik ESITLUS

Peipsi jĂ€rv o Koosneb 3 osast: - Peipsi jĂ€rv (Suur- ja KĂŒlmjĂ€rveks) - Pihkva jĂ€rv - LĂ€mmijĂ€rv (SoejĂ€rv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sĂ”jatee viikingiajast - SĂ€ilinud maakaartidel on jĂ€rve kujutatud al 16. Saj. o TĂ€htsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajĂ€rvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas jĂ€rv Euro...

HĂŒdrobioloogia - Tallinna Ülikool
15 allalaadimist
3
docx

JÔgi ja selle Elustik

JÕGI JĂ”gi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. JĂ”gi kulgeb enamasti piki vĂ€ljakujunenud jĂ”esĂ€ngi merre,...

Bioloogia - PÔhikool
37 allalaadimist
6
doc

KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK

Ainurakse ja hulkrakse looma vĂ”rdlus: sarnasused, erinevused, nĂ€iteid. 2. Loomade kudede neli pĂ”hitĂŒĂŒpi: ehitus, ĂŒlesanded, nĂ€ited. 3. Loomorganismi neli pĂ”hitalitlust (pĂ”hifunktsiooni): nĂ€iteid mitmesugustelt loomadelt. 4. Loomariigi sĂŒsteemi ĂŒhikud (taksonid), nende hierarhia (alluvus ĂŒksteisele), nĂ€iteid mitmelt tasemelt. 5. Loomade teaduslike (mi...

-
27 allalaadimist
14
doc

Eesti elustik ja loodus kordamiskĂŒsimused

Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 Ă”ppeaasta Tallinna TehnikakĂ”rgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosĂŒsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regula...

Loodus Ôpetus -
48 allalaadimist
6
doc

Eesti biotoobid ja nende elustik

Eesti MaaĂŒlikool PĂ”llumajandus ja keskkonnakaitse instituut Maastikukaitse ja hooldus Eesti biotoopide ja nende elustiku iseseisev töö KĂ”rsa raba ja selle ĂŒmbrus Juhendaja: Tartu 2008 1. Piirkonna geograafiline asukoht; abiootiliste tingimuste kirjeldus Vaatlusalune piirkond asub...

Bioloogia -
20 allalaadimist
11
doc

Eesti elustik ja elukooslused

Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ĂŒmbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rĂŒhmad, mis evolutsiooni kĂ€igus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted ­ sĂŒmbioos, kisklus, parasitism, konkurent Tai...

HĂŒdrobioloogia - Eesti Mereakadeemia
41 allalaadimist
3
docx

Eesti biotoobid ja nende elustik

Esimene eksam: Variant A 1) Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud vĂ”i sellega veel ĂŒhenduses olevat rannalĂ”ugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu pĂ”hja katavad mĂ€ndvetikad, sageli esinevad tĂŒsedad ravimudakihid. Suuremad on nĂ€iteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud jĂ€rvedest. TĂŒĂŒpilised l...

Eesti biotoobid - Eesti MaaĂŒlikool
11 allalaadimist
11
sxi

Looduskaitse Eestis

Looduskaitse Eestis EESNIMI PEREKONNANIMI Looduskaitseseadus Looduskaitseseadus on kÀitumisreeglite kogu, mille eesmÀrk on hoida kodumaa elurikkust ja eluta looduse vÀÀrtusi ning pÀrandada need jÀrgmistele pÔlvkondadele. Eesti esimene looduskaitse seadus vÔeti vastu 1935. aastal. Praegu kehtiv, kuues looduskaitseseadus on vastu vÔetud 2004. aastal, samal...

Eesti elustik ja elukooslused - Keskkool
4 allalaadimist
2
doc

Nimetu

kontrolltöö kĂŒsimused protistide kohta kati 1-19 / hannela 20-36 / tormi 32-53 / hannes 50-75 / piret 75-100 / kontrollis alvar 1 RĂ€nivetikate pantsri vĂ€limine pool on epitheeka. 2 Punavetikatel vibur puudub. 3 Punavetikad esinevad tĂŒĂŒpiliselt mere rannikualadel. 4 KrĂŒptomonaadidele on iseloomulik nukleomorfi olemasolu. 5 KrĂŒptomonaade on teada alla 300 liigi. 6 Stramenop...

Vee elustik - Eesti MaaĂŒlikool
83 allalaadimist
33
doc

Vee Zooloogia

Ainurakse ja hulkrakse looma vĂ”rdlus: sarnasused, erinevused, nĂ€iteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ĂŒhe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarĂŒootidel vĂ”ib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga ra...

Vee elustik - Eesti MaaĂŒlikool
75 allalaadimist
22
docx

Zoloogia osa kordamiskĂŒsimuste vastused

Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega ĂŒherakulised loomad. Nagu kĂ”igil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pĂ€rilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete pĂ”hiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organis...

Vee elustik - Eesti MaaĂŒlikool
46 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse kĂŒpsiseid. Kasutamist jĂ€tkates nĂ”ustute kĂŒpsiste ja veebilehe ĂŒldtingimustega NĂ”ustun Sulge