Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Suurimad veini tootmis riigid on Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. 3. Valmistamine
Ungari veinid Koostas : Pille Prill K206 2009 Veiniaedade pindala : 131 000 hektarit Toodang : ligi 4 810 000 hektoliitrit Veini juuakse : 29 liitrit inimese kohta aastas Nende ainus sugulasrahvas on madjarid. Tõeliseks veinimaale kohaselt tarbitakse enamik toodangust kodumaal. Aga eks midagi ole aegade jooksul ikka ka Eestimaale jõudnud. Alati saadaval olnud väga lihtsate ungari veinide kõrvale on tänaseks tõusnud korralik keskklass György Villa veinidega. Aeg-ajalt on Eestis müüdud ka lausa fantastilisi Ungari veine, näiteks viis aastat tagasi oli saada veinimeiter Tibor Gàli ja Itaalia veinimarkii Niccolo Incisa koostöös valminud muljetavaldavat Egri Bikavèri (tootjafirma GIA). Kuna hind küündis üle saja krooni, siis seda eriti ei ostetud ja peagu enam ka maale ei toodud. Hea ungari veini nautimist segab ikka veel endisaegne arusaam, et ungari vein peab olema
kasvuruumi jagavad ja seetõttu sobivad nad omavahel ideaalselt. Kas dessertveinid peaksid sobituma söögikorra magusama lõpuosaga või olema ise magustoiduks on vaieldav küsimus. Veini liigid ja stiilid Veinid võib maitse järgi väga lihtsalt liigitada kolme rühma: kuiv, poolkuiv ja magus. Liigitatakse veel marjasordi või värvi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel jne. Lisaks on veel olemas erinevad veinide valmistamise tehnoloogiad, ka piirkondlike iseärasustega, millest sünnivad täiesti omapärased veinid: portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid, tokaijd jpt. Huvitavaid veinistiile on päris palju. Veinipiirkonnad Maailma veinipiirkonnad jäävad reeglina 35. ja 50. paralleeli vahele ning see on ka üsna ainuke tõsine iseloomustaja mis neid ühendab. Kliima, pinnase struktuur ja koostis, piirkonnas valitsev
Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat KÜPROSE VEINID Referaat Juhendaja: Ruth Muru, Õpetaja-metoodik Särevere 2011 SISSEJUHATUS........................................................................................2 AJALUGU...............................................................................................3 KÜPROSE VEINIDE VALMISTAMISE ERIPÄRA.......................................................4 KÜPROSE VEINIDE TOOTJAD..........................................................................6 KÜPROSE VEINIDE TUNTUS MAAILMAS............................................................7 KÜPROSE VEINIDE SORTIMENT.....................................................................8 KASUTAMINE KULINAARSEL EESMÄRGIL........................................................9
Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise, viinamarjasordid, veinide liigitamise, veinipiirkonnad jms. 1. VEINI VALMISTAMINE Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Veiniteadust ja -valmistamist nimetatakse önoloogiaks. 1.1 Saagikoristus Veini valmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Saak korjatakse, kui suhkru
VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa...........................................................................................................................3 Viinamari....................
VEIN Koostaja: Marleen Alle K-12A SISSEJUHATUS 1. Veinivalmistamise ajalugu 8. Roosa vein ja klarett 2. Veinivalmistamise algus 9. Punane vein Hispaanias 10. Cava, Champagne ja teiste 3. Oskus lugeda etiketti vahuveinide valmistamine 4. Kvaliteetveinid 11. Veinide säilitamine 5. Traditsioonilised veinid 12. Tarbimine ja sobivad 6. Laagerdunud veinid klaasid 7. Valge vein 13. Kasutatud materjal VEINIVALMISTAMISE AJALUGU Veini valmistamine, kui Kreeklased on veini selline, oli vanasti säilitamise kunsti eelkäijad ja leiutajad seotud nõidumise ja Välja töötanud religiooniga konserveerimise viisid,
Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad. Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris)
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat ITAALIA VEINID Terje Heidemann MK2 Juhendaja: Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1.ITAALIA VEINIDE AJALUGU.................................................................................... 4 2.ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID................................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED............................................................................................. 9 3.1.Vino da Tavola (VDT)...................................................................................... 9 3.2.Indicazione Geografica Tipica (IGT).................................
Joogiõpetus 2006 Joogikaart ja selle koostamine Joogikaardile kantakse alkohoolsed ja karastusjoogid, tubakatooted, kondiitritooted. Alkohoolsete jookide valikul lähtub klient nende sobivusest valitud roogadega. Nii nagu roogade, on ka veinide valik väga suur. Selles orineteerumiseks on vaja põhjalikke teadmisi veinide omadustest, jooke valmistavatest maadest, tootjatest ja valmistamisaasta kliimatingimustest. Klassikaliselt paigutatakse alkohoolsed joogid järgnevalt: 1. Sampanjad ja vahuveinid; 2. Aperatiivveinid ja aperatiivid (piiritusveinid, vermutid, valged portveinid); 3. Valged veinid (kuivadest poolmagusateni); 4. Punased veinid (kuivadest poolmagusateni); 5. Roosad e rosé veinid (kuivadest poolmagusateni), roosad veinid võivad asuda ka valgete ja punaste veinide vahel; 6. Dessertveinid; 7
Lahtikorgitud veinidel on erinev säilivusvõime. Kuldreegel on selline: mida noorem, kergem ja värskem on vein, seda lühema aja jooksul on võimalik teda kvaliteetsena säilitada, mida küpsem või magusam on vein, seda kauem saab taas-suletuna hoida. Sest küpsetes veinides on rohkem tugevaid aroome ja maitseid, mida värskem on vein, seda hapram ja kiiremini hajuv on lõhnabukett. Valgete, kuivade ja poolkuivade veinide; roosade ning noorte punaste veinide puhul saab ära kasutada eeldust, et enne avamist ja tarbimist on need veinid nagunii maha jahutatud. Peale pudeli avamist, aroomide kontrollimist ning oma pokaalide täitmist tuleb vein uuesti korgiga tihedalt sulgeda ning kohe külma tagasi panna. Selliselt, vaid jahedana hoides, ilma soojenemata, on võimalik veini omadusi edukalt hoida mõne päeva jooksul. Vahuveiniga on samamoodi, tingimusel, et leiate pudelile õige ja sobiva korgi mis gaase kindlalt kinni hoiab.
aga väga levinud on ka GSM Grenache, Shiraz, Mourvèdre segu. · Välimus: lillakasmust kuni sügavpunane. · Lõhn: must sõstar, kirss, ploom, toomingas, lillelõhnad. · Maitse: väga rikkalik ja mitmekesine. Alates teravast kuni rikkaliku ja magusani, happelisest kuni madala happesusega küpse puuviljani. Tanniini mõõdukalt, kuid mitte nii väga kui Cabernet. · Tekstuur sile kuni paks. · Piirkonnad: Rhône: kõik punaste veinide apellatsioonid, eriti Hermitage ja Côte Rôtie; Languedoc; Sveits, eriti Valais; Austraalia; California; Washington; Tsiili; LõunaAafrika Merlot Maailma punastest veinidest kõige lihalikum. Enimkasvatatud sort Bourdeaux´s. Kui Cabernet maitses domineerib must sõstar, siis siin on pigem ploom, mustikas ja toomingas. Tamm lisab veel kohvi ja sokolaadivarjundi. Maailma parimaks punaseks veiniks on nimetatud Château Pètrus, mis on valmistatud Merlot´st
Liisi Vaasa suurus jalgadega klaasid või ilma jalgadeta värvus kuju Üldklaas ehk joogiklaas on piima, kalja, vee, mahla, gaseeritud jookide, aga ka õlle joomiseks. Õlleklaas on õlle joomiseks Punase veini klaas on punaste veinide joomiseks. Valge veini klaas on valgete veinide ja kangestatud veinide joomiseks Serriklaas on kangestatud veinide joomiseks. Sampanjaklaas on vahuveini ja sampanja joomiseks. Napsiklaas on kangestatud alkohoolsete jookide joomiseks Aroomiklaas on tugevalõhnaliste jookide, nagu konjak ja brändi, joomiseks On the rocks klaas on jääga pakutavate alkohoolsete jookide serveerimiseks, aga ka kohviga või alkohooliga koos pakutava vee joomiseks. Veeklaas on gaseeritud või gaseerimata vee, aga ka kohviga või alkohooliga koos pakutava vee joomiseks
............................... 12 Kokkuvõte.................................................................... 13 Kasutatud kirjandus...................................................... 14 2 Sissejuhatus Tegin referaadi Saksamaa veinidest . Minu referaat annab ülevaate erinevatest tehnoloogiatest, veinimaadest, veiniregioonidest, veinide eristamisest jne. 3 Mille järgi eristada Saksa veine? 19. sajandil hinnati Saksa valgeid veine samaväärselt Bordeaux' tipptegijatega. Kuid selle ilusa aja rikkusid suured sõjad ja hilisem Liebfraumilchi buum. Viinamarjad sattusid tänasele Saksa pinnale Rooma impeeriumi aegu, mil roomlased sõjaväele linnakuid rajades ka söödava ja joodava peale mõtlesid
· Võhu Vaarikavein · Võhu Jõhvikavein Kangendatud puuviljaveinid · Wiru Karge Winemix Apple · Wiru Karge Winemix Blackcurrant · Wiru Karge Winemix Cherry · Võhu Roosa · Munga Kirsipisar · Võhu Valge vein · Sõstravein Kange Import · Agdam 2004 · Kagor 2004 AS Põltsamaa Felix Põltsamaa Felix on vanim puuvilja ja marjaveinide tootja Eestis. Veinide valmistamisega tehti algust 1920. aastal ja Esimese Vabariigi lõpuks tunti ja hinnati neid jooke kõrgelt nii kodumaal kui ka piiri taga. Põltsamaa pakub naturaalseid puuvilja ja marjaveine, millest osa on värsked ja reipad, teised jälle pikkamööda laagerdatud ning väärikad. Kõik veinide valmistamiseks vajalik saadakse Eestimaa puuvilja ja marjaaedadest. Veinid · Põltsamaa Tõmmu
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Turismiosakond Katriin Mats Annaliisa Orro Grete Jakobson VEINITURISM Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Veiniturism on maailmas üks kiiremini arenevaid turismiliike. Turismireise, mis on seotud veinide degusteerimise ja veinimõisate ning veiniistanduste külastamisega, tehakse eelkõige riikidesse, kus veinitoodang on suurim. Ajalooliselt on tuntud veiniriigid Prantsusmaa ja Hispaania, kuid ka väikeriigid nagu Eesti suurendavad järk- järgult oma tootmist. Antud töö eesmärk on analüüsida veiniturismi ja selle tähtsust maailmas. Töö eesmärgi saavutamiseks on seotud järgnevad ülesanded: - selgitada veiniturismi mõistet ja veinituristide olemust - kirjeldada veini ajalugu
Gigondas lihtsam ja vähe nüansseeritud vein. Cotes du Rhone on veine millal puudus aastakäik, sest saadud on mitme aastakäigu kokkusegamisel. On valmistatud Grenache, Syrah, Carignan, Mourvedre ja Cinsault segust. On olemas ka valge, mis koosneb Bourbulenc, Clairette, Grenache Blanc, Marsanne, Rousanne, Viogner jt. Tavel on Rhone klassikute hulka kuuluv roosa vein. Provence mahlased ja lihtsaid veinid enamjaolt Hispaania veinipiirkonnad. Andaluusia tuntud eeskätt kangestatud veinide poolest, nagu serri ja malaga, valm ka mahlakaid punaveine. Campo de Borja kasv. Peamiselt Garnacha viinamarja. Veinid on pehme struktuuriga, mahlaselt pargised ja mõnusalt vürtsised. Cigales kasv. Tempranillot ja Garnachat, veinid on tihedad ja marjased La Mancha suurim Hisp ja Euroopa veinipiiirkond. Valmistatakse palju tavalisi valgeid lauaveine Aireni marjast. Leidub ka punaveine. Navarra veinid on ausad ja mahlaselt sirgjoonelised Penedes Hispaania vahuveini kants
Sauvignon Blanci. Viimastel aastatel on väga populaarne Carmenere viinamarjasort. Kolm kvaliteediklassi Kõige madalam on noor vein etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik. Noori veine laagerdatakse roostevabades vaatides, need on mõeldud kohe tarbimiseks, veinijoojate keeles siis maksimaalselt kahe aasta jooksul. Teine kvaliteediklass on Reserva. See tähendab, et vein on laagerdunud tammevaadis 36 kuud. Tsiili veinide tippklass on Gran Reserva. Need veinid on laagerdunud tammevaadis pool aastat kuni aasta. Viinamarjasordid: siili punaste viinamarjasortide lipulaevaks peetakse Carmenere'i, mis on oma nime saanud ilmselt karmiinpunase värvi järgi.Pärit on see sort aga Prantsusmaalt Bordeaux'st. Algul kasvatati seda viinamarjasorti Tsiilis Merlot' pähe, alles 1991. aastal avastati, et tegemist on kadunud Carmenere'iga, mille juuretäi Bordeaux' piirkonnast hävitas
Kuulsad Prantsuse kokad Auguste Escoffier 1846- 1935 · Ta alustas kokkamist 13-aastasena. · Maailma tippkokandus teab teda kui esimest a ´la carte`i menüü loojat, söögikaartide uuendajat, professionaalse köögikorralduse organiseerijat ning kokaameti maine arendajat. · Ta viljeles kokakunstistiili, mis kannab nime haute cuisine ehk fine dining. · 1897 vallandati ta Savoy Hotellist, kuna teda süüdistati 3400 £ väärtuses veinide ja muude alkohoolsete jookide kadumisega. · Seejärel asutas ta koos hotellipidaja César Ritziga mitmeid restorane hotellidesse. · 1913 sai ta tööd Kaiser Wilhelm II juures laeval. · Kokkamist jätkas ta ka Esimese Maailmasõja ajal, kus tapeti ka tema poeg. · Ta avaldas mitmeid kokandusega seotuid raamatuid, tuntuim "Le Guide Culinaire" Marie-Antoine Careme 1784- 1833 · Ta tähtsustas kokakunstis kondiitrite tööd, ta viis kondiitrisaadused täiuseni.
siis purustada. Järgides traditsioone, purustatakse saak aegajalt paljajalu selle otsas talludes. Fermenteerimine ehk kääritamine Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. Küpsemine Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Villimine Villimine tähendab mahla, virde või veini valamist ühest anumast teise. Villimist kasutatakse veini õhustamiseks kuna arvatakse, et väike hapnikukogus toob sellele kasu. Pudeldamine Tänapäeval on pudeldamine mehhaniseeritud ja suurfirmadel on oma villimisliinid, mida kasutatakse pidevalt. Pudelite sulgemisviisi üle käib palju vaidlusi. Laageramine
Veini puhul võib rakendada veel üht töötlust, mida nimetatakse malolaktiliseks kääritamiseks. Selle läbivad peaaegu kõik punased veinid ja ka mõned täidlasemad valged veinid. Selle käigus ei toimi pärmiseened, vaid bakterid. Need muudavad õunhappe palju mahedamaks piimhappeks. KÜPSEMINE Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudeleisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitut moodi. Vaadis Vaadid valmistatakse harilikult tamme-või kastanipuust, vahel harva ka mõnest muust puidust. Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab stabiliseeruda ja arendab maitsekomponente. Ankrus Suured roostevabast terasest veiniankrud on täiesti inertsed, nii et vein võib neis
............................................................. 7 PAKENDAMINE..................................................................................................................... 7.1 Pudelite tüübid.................................................................................................................. 7.2 Korgid............................................................................................................................... 8 VEINIDE SÄILITAMINE....................................................................................................... 8.1 Õhuniiskus........................................................................................................................ 8.2 Valgustus........................................................................................................................... 8.3 Temperatuur..................................................................
vertikaalasendisse, et sete jõuaks ladestuda pudeli põhja ja vein muutuks selgeks ja läbipaistvaks. Kõik veinid ei saa vananeda. Üldjuhul ei tasu lasta vananeda kuival valgel veinil. See ei tohiks jääda pudelisse üle kahe aasta. Veinid, mis võivad pikema perioodi vältel areneda on näiteks, magusad valged veinid, mille alkoholisisaldus on üle 16 kraadi. Sama kehtib magusate punaste veinide kohta. Kuivad punased veinid säilivad pikka aega. Kuid ainult mõned erisordid, mis on valmistatud teatud aastakäigu saagist, võivad jääda pudelisse kümneks, kahekümneks või enamaks aastaks. Millised on siis need veinid, mis muutuvad ajaga paremaks ja millised mitte? Esimene näitaja on nagu ühes veinimüüdiski sai räägitud on kork. Nimelt kõik keeratava korgiga veinid on valmis kohe joomiseks ja
Viimase 15 aasta jooksul on kogu Uus-Meremaa kasvupind tõusnud üle viie korra. Marlborough’s on tõus olnud ligi kümnekordne ja seetõttu asub seal praeguseks umbes 66% veiniaedade kogupinnast, kus valmib mahuliselt ligi 75% Uus-Meremaa veinitoodangust. Uus-Meremaa kui veinimaa areng on olnud veidi tavatu, sest alustati täiesti ebatüüpiliselt kalli kvaliteetveini tootjana. See trend on püsinud pikalt ja alles tänavu jäi eksporditavate veinide keskmine pudelihind Prantsusmaa samasugusele numbrile alla. Ka meie poeriiulitele on Uus-Meremaa säästuveinid hakanud tekkima alles viimasel paaril aastal. Asja taga on veiniistanduste ohjeldamatu laienemisega seotud ületootmine, mis esimest korda andis ennast tunda juba 2008. aastal. Nende muutustega on Uus-Meremaa jõudnud ekspordimahult maailma veiniriikide esikümnesse. Veinikasvatus toimub ametlikult üheteistkümnes riigism milleks on kõige tuntum ja suurim veiniala Marlborough, kus
GOLDEN MONARCH SINIHALLITUSJUUST Koostas: Märt Aulik Õppegrupp: Kp21 SINIHALLITUSJUUSTUDEST ÜLDISTAVALT petsiifilise maitsega ja suure rasvasisaldusega. Tuntumad juustud: Roquefort , Bresse Bleu , Golden Monarch, Gorgonzola. KALORSUS 100g toodet sisaldab keskmiselt: energiat 333 kcal valke 22g süsivesikuid <1g rasva 27g KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI? ajalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. JUUSTU JA LISANDI KOMBINATSIOON Sobivad hästi kokku: sinihallitusjuust ja petersell sinihallitusjuust ja sinihallitusjuust ja murulauk viinamarjad sinihallitusjuust ja sigur ehk sinihallitusjuust ja varsseller endiiv sinihallitusjuust ja kreeka pähklid
viimiseks kaasa rohkem kui keegi teine, tänu temale saab meie lemmikjooki valmistada nüüd nii usaldusväärselt ja odavalt. Aga kuldajastu lõppes 19. sajandi seitsmekümnendail aastail, kui Põhja- Ameerikast jõudis Euroopasse viinapuutäi. See laastas istandikke algul Prantsusmaal ja siis ülejäänud Euroopas, enne kui õpiti viinapuid pookima selle kahjuri suhtes kindlatele alustele. Samal ajal ergutas veinikaubanduse laienemine ka võltsimist, kuna odavate veinide valmistajad püüdsid müüa oma tooteid grand vin´i pähe. Seepärast töötati Euroopas välja veinide ehtsuse tagamise süsteem, et kaitsta kvaliteetveinide tootjaid. See protsess, mille käigus arenes välja Prantsuse apellatsioonide süsteem, pani aluse ka Euroopa tavale märkida pudelisildile, kas tegu on kvaliteetveiniga, millel on kindle päritolukoht, või nn lauaveiniga, millel seda pole. 2. VIINAMARJAD JA NENDE KASVATAMINE
vajutamisega. - Ideaalne igasugustel koosviibimistel ja pidudel kasutamiseks. 3. Veinipokaal - Punase veini pokaal on kujult samasugune, aga suurem valge veini pokaalist. Mida tumedam on punase veini rant veepiiril, seda parem on vein. Veiniklaasi hoitakse ainult klaasi jalast. - Valge veini polaal on kujult samasugune, aga väiksem punase veini pokaalist. Valget veini serveeritakse ainult külmalt. Ja on mõeldud valgete veinide ja kangestatud veinide joomiseks. 4. Õllepokaal - Soliidne on pakkuda õlut spetsiaalses läbipaistavast klaasist pokaalis või traditsioonilises kapas. Mida õhem klaas, seda meeldivam on juua. - Kui õllepokaal on korralikult puhas, peab selle seintele tekkima joomise ajal vahusete, nn brüsseli pits. Ideaalne oleks, kui vaadiõlu serveeritakse eelnevalt märjaks kastetud klaasidesse. 5. Õllekapa - Puust ja suuremat tüüpi jooginõu.
Saksamaale). Geograafia Sveitsi veini piirkondi võib jagada kolmeks tsooniks: Lõuna: vaata Ticino (veini piirkond) ja Valtellina Lääs: vaata Lavaux, Valais, Genf, ... Kirde-vaata Graubünden, Zürich, ... Geography Peamine veinipiirkond on märgistatud pruuniga. 4 Klassifikatsioon Pikka aega, Sveitsis puudus üksikasjalike siseriiklike eeskirjade kohta, veinide klassifitseerimine, mis tähendas, et see oli suures osas üles veinitootjatele, mida panna veinide märgistused, samuti ei saksa veini-style Prädikat süsteemi või prantsuse veini-style appellation hakati kasutama, ning ELi mittekuuluvate, Sveits ei pidanud rakendama Euroopa veinisektori eeskirjadele. Veinid olid tavaliselt märgistatud nende küla päritoluga, viinamarjasordiga või kasutades brändi nime. Alates 1990-ndate alguses, kui Prantsuse stiilis
Bitter vein, mida aromati-kse teatavate taimede, eeterlike õlide ja essentsidega, et eristada teda naturaalveinidest. Ta on kibedam kui vermut. Brut väga kuiv sampanja, suhkrut vähem kui 1,5%. Brändi lauaviin, mis saadakse veini destillee-l, sama väärne konjakiga. 40-70%. Claret kerge punane lauavein (ingliskeelne nimi bordoo veinidele). Cobbler kokteil kõrges klaasis kange alkohoolse joogiga või veiniga; Cruvie vahuveini algmaterjal, mis kujutab endast erinevate veinide segu. Daiquir rummist, sidrunimahlast ja suhkrust jook jääga. Dessertvein vein, mis sisaldab palju suhkrut (nii muskaatveinid kui naturaalsed lauaveinid). Kanged dessertveinid nagu heres ja madeira valmivad 3-4 aastat. Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks - vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse. See on vedelate segude korral kasutatav lahutamise (puhastamise) meetod, mis põhineb keeva segu komponentide erineval lenduvusel
Vulkaanise tuhana väljapihustunud magma ei ole põlemisprodukt, vaid imepeen kivipuru mis mahasadades väetab maad eriliste mikroelementidega. Viljaka maapinna tõttu on vulkaanide ümbrus aktiivses põllumajanduskasutuses ning Vesuuv pole erand. Pehme pinnasega vulkaaniservades kasvatatakse palju aed- ja puuvilju, viinapuudele sobivad eriti hästi kõrgemad, kivisemad ja päikesele avatud mäenõlvad. Veinid: Denominazione di Origine Controllata ehk DOC on Itaalia veinide klassifikatsiooni tähis. Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: Fiano di Avellino, Greco di Tufo ja Taurasi DOCG Fiano di Avellino valge vein Valge vein ja valged viinamarjasordid on Campanias olnud väga tähtsad. Kvaliteedi kõrgklassi kuuluv Fiano di Avellino valmistatakse mõnikümmend kilomeetrit Vesuuvist sisemaa suunas, Avellino linna lähiümbruses. Fiano di Avellino valmistatakse Fiano viinamarjasordist valge.
veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork. Veini ,,korgiviga" tähendabki lühidalt öeldes ebameeldivat lõhna ja maitset. Seepärast ongi looduslikku korki hakanud asendama klaasist, plastist ja keermega korgid. Klaasist ja keermega korkide pooldajad kinnitavad, et need mitte ainult ei väldi trikloroanisooli, vaid ka võimaldavad pudelis oleval veinil puhtamalt areneda. Noorte veinide puhul, mis kiiresti ära juuakse on nimetatud korgid kindlasti paremad, kui looduslikud korgid. Laagerduvate veinide puhul võib selles (alati ei pruugi) tekkida reduktsioon, aroom sulgub ja vein muutub ilmetuks. Dekanteerimisel ärkab vein aga enamasti ellu. Väga pikaajalise keeratava korgi all säilitamise osas pole aga kellelegi maailmas veel kogemusi. Tihti on veinipudeli kork pealpoolt hallitanud, aga see ei tähenda, et veinil midagi viga oleks.
llimad. Tu ntumad juustud: Roquefort , Bresse Bleu , Golden Monarch, Gorgonzola. KALORSUS 00g toodet sisaldab keskmiselt: energiat 333 kcal valke 22g süsivesikuid <1g rasva 27g KOOSTIS Piim Piimhappebak ter Juuretis Sool Penicillum Roqueforti KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI? jalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. unane vein peab olema rohke puuviljaga ja magusa noodiga. JUUSTUTALDRIKU PÕHITÕDE uustuvalikus peaks olema igast tüübist üks juust, kokku mitte vähem kui neli ja mitte rohkem kui kuus erinevat juustu. JUUSTU JA LISANDI KOMBINATSIOON Sobivad hästi kokku: sinihallitusjuust ja petersell sinihallitusjuust ja viinamarjad sinihallitusjuust ja murulauk sinihallitusjuust ja varsseller sinihallitusjuust ja sigur ehk
Viinamarjamahla kääritatakse koos kestade ja seemnetega, mis annavad punasele veinile tanniinusust. Punaseid veine iseloomustatakse vastavalt nende täidlusele ja parkhappesusele. Valgeid veine valmistatakse nii valgetest kui ka punastest viinamarjadest. Kestade eraldamisel saadakse punastest viinamarjadest valget veini. Valgeid veine iseloomustatakse vastavalt nende magusastmetele ja täidlusele (vt joonis 1 ). Joonis 1. Punaste ja valgete veinide iseloomustamine. Täidlusaste Täidlane Punased veinid kerge, parkhappesuse e tanniinuisuse õhuke Vähetaniinseid Tanniinseid Täidlusaste Valged veinid Täidlane kerge, õhuke kuivad Magususaste magusad Roosat veini e rose-veini valmistatakse punasest viinamarjadest, leotades viinamarjakesti lühikest aega viinamarjamahlas.
Tüve läbimõõt võib isegi olla 60 cm. Ladvas kasvab kuni 40 lehte (umbes kolme aasta vanused lehed langevad maha). Leht on 5 meetri pikkune, ligikaudu 2 meetri laiune ja kaalub 10-15 kg, kookospähkel kaalub kuni 8 kg. Seega on palmi vilus päris ohtlik magada. Kasutamine Kookospähkel on kookospalmi kõige väärtuslikum osa- vilja õõnsuses on vedelik, mida kutsutakse kookospiimaks, kääritanud kookospiima kasutatakse veinide, likööride ja kookosäädika valmistamiseks. Maas suurte pundardena kasvavad narmasjuured, mis koosnevad peenikestest niidikestest- nendest valmistatakse tantsuseelikuid. Kookospalmi tüvest saab palmipuitu- sellest saab valmistada erinevaid tarbeesemeid. Lehti kasutatakse mattide ja onnide katuste tegemisel, noori lehti aga süüakse salatina ja neid nimetatakse palmikapsaks.
Austraalia 478 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas Uus-Meremaa 498 Kasutatud kirjandus 508 Foto ja maitsekirjeldusega esitatud veinide nimed 509 © Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 2008 Isikud, tootjad, kaubamärgid 518 ISBN: 978-9985-9854-4-1 Veinipiirkonnad, apellatsioonid, veinid 527 Ikoonide seletus loomaliha sealiha lambaliha uluk linnuliha kala grill pastatoidud idamaade köök juust aperitiiv seltskonnavein dessert Saateks Uus veinijuht: muutume meie ja veinid ühes meiega.
PORTVEIN 18 - 20º KANGENDATUD VEIN, kuiv 5 - 10º KANGENDATUD VEIN, magus 15 - 18º Klaasid Üldklaas e joogiklaas on piima, kalja, vee, mahla, gaseeritud jookide, aga ka õllejoomiseks. Õlleklaas on õlle joomiseks. Punase veini klaas on punaste veinide joomiseks. Valge veini klaas on valgete veinide ja kangestatud veinide joomiseks. Serriklaas on kangestatud veinide joomiseks. Sampanjaklaas on vahuveinide ja sampanja joomiseks. Napsiklaas on kangete alkohoolsete jookide joomiseks. Aroomiklaas on tugevalõhnaliste jookide nagu konjak ja brändi joomiseks. Grogiklaas on soodaveega segatud alkohoolsete jookide joomiseks. On the rocks klaas on jääga pakutavate alkohoolsete jookide serveerimiseks, aga ka kohviga või alkoholiga koos pakutava vee joomiseks.
keldris tähtsad puust talad, mille tagajärjel maja võib kokku variseda. Samuti võivad erinevad hallitused inimesele tekitada erinevaid hingamisteede jms haiguseid. Metsas seenel käies tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, ning korjata vaid neid seeni, milles sa 100% kindel oled, vastasel juhul võid saada raske organismi mürgitusse, ning väga väikese ajaga surra. Seentel on äärmisel suur tähtsus, ilma nendeta ei oleks võimalik toiduainetööstuses pärmi, veinide, õlle jms valmistamine. Seened on ja jäävad ühteteks kõige tähtsamateks organismideks sellel plaaneedil. Ilma nendeta, oleks elu sel planeedil äärmiselt ebamugav ja raske.
Suur osa veinisõpradest juhindub oma valiku tegemisel kolmest aspektist- viinamarjasordist, tootjast või siis teatud riikide tuntud veinipiirkondadest. Meie referaat annab ülevaate Rioja piirkonnast, mis asub Hispaanias ja selle veinidest. Rioja on juba ligi saja aasta jooksul olnud Hispaania kvaliteetveini sümboliks, olgugi et veini on nendel aladel valmistatud juba mitmeid sajandeid. Kogu selle pika aja vältel on Rioja vein olnud üks Hispaania hinnatumaid ja eelistatumaid. Suurema tõuke veinide valmistamiseks ning veinimõisate ehitamiseks Rioja linnades andsid mitme Rioja'le positiivse asjaolu kokkulangemine. Ühe õnnetus on teise õnn see kõnekäänd toimib igal alal. Kui viinapuu juuretäi hävitas suurema osa Bordeaux viinapuu aedadest, siis levik üle Pürenee mäeaheliku võttis mõned aastakümned aega. Hulk Bordeaux veinimeistreid suundus Rioja ja Navarra linnakestesse veini valmistama ning seda sealt ka Prantsusmaale müügiks kokku ostma.
Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 2.7. Korgid Veinipudelid tuleb sulgeda nii, et õhk juurde ei pääseks. Kork on traditsiooniline sulgur: see ei mõjuta veini, on suhteliselt odav ja kergesti eemaldatav. Pikemad ja ühtlasemad korgid on kõige kvaliteetsemad ja viitavad heale laagerdumissobilikule veinile. Plastik ja tehiskorgid on odavamad alternatiivid, neid kasutatakse tagasihoidlikumate veinide puhul. Õiged korgid tehakse korgitamme koorest. Korgilehti töödeldakse bakterite kõrvaldamiseks, seejärel pressitakse neist korgid välja. 2.8. Lisandite kasutamine Enamikule kommertsveinidest lisatakse oksüdeerumise peatamiseks ja soovimatute bakterite surmamiseks vääveloksiidi (SO2). Enamus veine selitatakse, kasutades selleks munavalget, zelatiini, kollageeni, vedelat parkainet, puusütt või teatud saviliike.
enamikel suhteliselt lünklikud. Veinimaailm ise on väga lai ning ka poodides on erinevate maade ja maitsetega veine rikkalikus valikus. Juhul, kui sa ei ole just eriline veiniekspert, siis küllap ostad seda maitsvat jooki põhiliselt hinna, värvuse (punane, valge, roosa) ja maitseomaduste (kuiv, poolkuiv, magus) põhjal. Kui soovid oma ostust kätte saada aga täit naudingut, on kasulik teada lihtsaid veinide serveerimise põhireegleid. 1. Veini säilitamine Veini säilitatakse valguse eest varjul ja pikali asendis. Pikali just seetõttu, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi. Enne tarbimist tasuks aga veinipudelit hoida tund aega püstises asendis ja seda mitte raputada, et kõik setted vajuksid veinipudeli põhja. 2. Veini dekanteerimine Pikalt pudelis laagerdunud punased veinid vajavad oma parimate maitse- ja
Tuntud on põletikuvastased omadused. Taimeleheteed kasutatakse paljude haiguste ravil. Energiasisaldus on 48 kcal 100 g kohta. Vitamiinide sisaldus on tagasihoidlik. Tegemist on pohlaga 5. Jagunevad mustadeks, punasteks ja valgeteks. Väärtuslikuim on must mari , mis sisaldab kuni 300 mg Cvitamiini 100g, teised aga C vitamiini 30-40 mg. Suhkruid sisaldavad 6-7%, happeid 2-3%, mineraalainetest eriti K, pektiinaineid ja teisi vitamiine. Kasutatakse peamiselt mahlade, mooside, tarretiste ja veinide valmistamiseks., võib süüa ka toorelt ja sügavkülmutada. Tegemist on sõstratega 6. Sorte on väga palju. Marjade suurus, kuju, värvus ja maitse on väga erinevad. Tooretest marjadest valmistatakse kompotte, mahla, moosi, vesihoidiseid, veini ja marmelaadi. Suhkrusisaldus keskmiselt 10 %, 2% happeid, pektiinained, C vitamiini 100g-s 50 mg. Tegemist on tikriga 7. On Eestis eelkõige tuntud metsamarjana, kuigi neid kultiveeritakse ligi sada aastat
Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Ka veinide, likööride ja konjakite kasutamine. TOIDU VALMISTAMINE Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja kalapuljongite koostises. Suppidest eelistatakse puljongeid, kreemsuppe ja püreesuppe. Magustoitudest on lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. TOIDU SERVEERIMINE Kaunilt, kuid lihtsalt
jääkülmalt. Neile ja teistele laagerõlledele sobib 7°C. Nisuõllesid juuakse värvist ja pärmist sõltumata nagu teisigi heledaid õllesid jahutatult valge veini serveerimistemperatuuril 89°C, samasse rühma jäävad ka lambic õlled. Briti saarte ale'ide, stout'ide ja porterite, tumedate saksa õllede ning belgia eriõllede erilisus ei pääse liiga külmalt serveerituna esile. Nende serveerimistemperatuuriks sobib nagu täiuslike valgete veinide puhulgi 1112°C. Kanged tumedad ale'id ja kloostriõlled on linnasejookide väärikad "punaveinid". Neid serveeritakse temperatuuril 1516°C, mis oli endis aegsetes lossides ja kloostrites toatemperatuuriks, kuid mis ei vasta tänapäeva toatemperatuurile. Õlu valatakse klaasi ettevaatlikult. Üheks mooduseks on täita klaas pooleni hoides klaasi 45° nurga all poolviltu käes ja valades õlut mõõda klaasi sisepinda. Seejärel tõsta klaas püsti ja valada peale vahuga osa
0018.00 antav lõuna (diner). Puljong (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega. Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. Liha Aedviljatoit Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Juust Magustoit Puuvili Kohv Alkohol Prantslased tarbivad 15,5 l alkoholi aastas (inimese kohta). Nad teavad veinidest kõike! Nende lemmikuteks jookideks on: vein, õlu, siider, gin toonikuga Prantusmaa veinid Prantsuse veinistandardid on aluseks veinide hindamisel kogu maailmas. Sealset veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Nad näevad toredust kõiges mida nad teevad. Prantslased peavad oluliseks seda, mis elus on tõesti tähtis- OLLA PRANTSLANE! Nad on perekesksed. Nad uhkustavad oma lastega. Vanu inimesi austatakse. Noori armastatakse. Perekonnas valitseb vastastikune sõltuvus.
lisanditega. 2. Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. 3. Liha enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. 4. Aedviljatoit keedetud, praetud, hautatud, vorm. 5. Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena. 6. Juust- Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. 7. Magustoit 8. Puuvili 9. Kohv Prantsusmaa veinid Prantsuse veinistandardid on aluseks veinide hindamisel kogu maailmas. Sealset veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc.Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir.
1526.a. said ungarlased Mohácsi lahingus lüüa. Ida-Ungari liideti otseselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari Austriaga, Aastatel 16831699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati Habsburgidele täielikult. 1867. aastal moodustati kaksikriik Austria-Ungari. Pärast Esimest maailmasõda kuulutas Ungari endiseseisvaks.Vahepeal oli vahelduva eduga NSVL võimu all, täielik vabadus taastati 1989,EUL liitus aastal 2004. Muu info Ungaris leiutati ruubikukuubik Ungari on kuulus oma veinide ja omapärase puuviljaviinaga palinka Ungaris on palju termaal- vee allikaid. Vaatamisväärsused Budapesti parlamendihoone Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kirikud Click to edit Master text styles Second level Third level
ja kaljune. Seal tegeletakse vähem põllumajanduse ja tööstusega ning inimesed on vaesemad. Sitsiila ja Sardiinia, kaks suurimat Vahemere saart, kuuluvad Itaaliale. Pealinn Rooma paikneb riigi keskosas. See on Itaalia demokraatliku valitsuse ja ka katoliku kiriku peakorteri Vatikani asupaik. Itaalia talunikud kasvatavad vilja peaaegu kogu riigi 58miljonilise rahvastiku toitmiseks. Värskeid ja töödeldud toiduained ka imporditakse. Itaalia on tuntud oliivide, veinide, tomatite, makarontoodete, juustu ja puuviljade ning lihatoodetest salaamivorsti ja singi poolest. Palju kasvatatakse teravilja- eriti nisu, vähem riisi- ning kartulit ja päevalille. Peaaegu kolmandik itaallasi elab maal. Vana meresadan Veneetsia on maailma kaunemaid linnu. Nagu mitmes teiseski Itaalia linnas, on ka seal palju imepäraseid vanu ehitisi. Veneetsia rajati madalas merelahes asuvale väikeste saarte rühmale. Tõusuvesi ujutab lahe kaldaid üle kogu aasta vältel.
Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse- nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. nimtegevus Itaalias Itaalia on heatasemelise põllumajanduse ja kõrgelt arenenud tööstusega riik. Kultuurtaimedest kasvatatakse siin suhkrupeeti, nisu, maisi, oliive ja puuvilju. Oluline on kindlasti ka viinamarjakasvatus kuulsate Itaalia veinide tootmiseks. Loomakasvatuse põhiharud on piima-lihaveise ning seakasvatus Põhja-Itaalia tasasematel aladel. Kesk- ja Lõuna-Itaalia mägistes piirkondades on levinud lamba- ning kitsekasvatus. Maavaradest leidub siin rauamaaki, väävlit, elavhõbedat, kivisütt, naftat, maagaasi, marmorit, kipsi, kaadmiumi ja hõbedat. Kõrgel tasemel on masinatööstus ja kergetööstus. Toodetakse autosid, laevu, busse, jalgrattaid, elektroonikatooteid, tööpinke jms.
mida kasvatakase koduaias peenral. o toitude kaunistamiseks · toiduainetetööstuses MIDA KORJAN? o närimiskummi-, kompvekkide-, sokolaadide ja veinide tootmisel Enamasti korjatakse piparmündi lehti või varre õitsema hakkavaid latvu. KOOSTAMISEL KASUTASIN Parim aeg münti varuda ongi õitsemise algul juuli lõpus või augustis. Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna o http://home.einst.ee/~mesinik/taimed/mentha.htm pool aastat oma mõju. o http://www.cybernature.ee/herb/piparmynt.htm
- 4 (lauaõlu, pudeliõlu, toobiõlu, jääkeldriõlu) 17. Mis aias kasvab humal? - Tapuaias 18. Mis aastal algas tartus tööstuslik õlletootmine? - Esimene ühispruulikompanii loodi Tartus 1783. aastal. 19. Lähiajalugu - Breznevi kuldajastu lõpul oli veinitootjaks Eestis Põltsamaa veinitehas (ETK Põltsamaa Tehased), kus toodeti mitmesuguseid kohalikust toorainest tehtud veine. Põltsamaa Felix on Eestis kõige vanem puuvilja- ja marjaveinide tootja. 1920ndal aastal tehti veinide valmistamisega algust ning Esimese Vabariigi lõpuks tunti ja hinnati neid jooke kõrgelt nii kodumaal kui ka piiri taga. Tänapäeval on veini valik väga suur, on nii tavalisi kui mahe veine. Paiku kust veine tuleb on palju: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Tšiili, Ameerika, Lõuna-Aafrika. Veine on väga palju erinevad, on kuivasid, magusaid, kergeid, puuviljaseid. Põltsamaa Felixil on samuti lai valik tooteid: Põltsamaa Tõmmu, Põltsamaa Punane, Põltsamaa Kuldne, Põltsamaa Lossivein,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
