mainitud keeldude osas, kui muud väljapääsu pole ja konkreetne juhtum ei saa kaitsealuselise liigi püsimajäämisel määravaks. 2. Lepinguga seotud osapooled raporteerivad iga kahe aasta tagant juhatusele kasutatud eranditest, millest on juttu eelmises paragrahvis. 6. Kui palju liike/kaitsealasid jms on konventsioonis nimetatud a. Millised liigid/elupaigad/reeglid on olemas Eestis Eestile kehtivad samad reeglid, mis teistelegi liikmesriikidele. Berni konventsiooni alusel kuuluvad Eestis rangelt kaitstavate liikide hulka 444 (neist 19 I lisas, 263 II lisas ning 162 III lisas), kellest paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad. Sellisteks on näiteks karu, ilves, hunt, valge-toonekurg ja rukkirääk. b. Nt nende elupaikade jms, mis puudutavad Eestit, lühike kirjeldus Lahemaa Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Hiiumaa laiud,
talle pargis vastu juhtub". Tegelikult ei ole Antsul selliseid sõpru, ta tahab Bernit lihtsalt hirmutada. Viimane hakkab aga igaks juhuks koduteele jäävat parki vältima ning tuleb koju valgustatud tänavaid mööda. Ühel õhtul tuleb koju kiirustav Berni siiski pargist läbi, näeb Antsu vastu tulemas ning arvab, et too kavatseb oma ähvarduse teoks teha. Leidmata enda kaitseks muud võimalust, haarab Berni maast rusikasuuruse munakivi ja viskab sellega paari meetri kaugusele jõudnud Antsu. Kivist pähe tabatud Ants kukub pikali, saab koljuluu vigastuse ja ajuveravalumi ning kaotab teadvuse; Berni põgeneb. Mõni minut hiljem möödub sealt jalutaja, kes helistab kiirabisse. Haiglas tehatud operatsioonga päästetakse Antsu elu. Hiljem selgub, et Ants oli tõepoolest varitsenud Berni, kui too parki suundus, kuid kavatses talle teha ettepaneku vaen lõpetada ja teineteist rahule jätta. I
Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Nimi Kõrgus Mäestik 1. Dufour 4643 m Wallise Alpid 2. Domi mägi 4545 m Wallise Alpid 3. Weisshorn 4505 m Wallise Alpid 4. Matterhorn 4478 m Wallise Alpid 5. Dent Blanche 4357 m Wallise Alpid 6. Grand Combin 4314 m Wallise Alpid 7. Finsteraarhorn 4274 m Berni Alpid 8. Aletschhorn 4195 m Berni Alpid 9. Jungfrau 4158 m Berni Alpid 10. Mönchi mägi 4099 m Berni Alpid Geoloogia Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist.
Pealinn: Bern Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) Pindala: 41,285 km2 Rahvaarv: 7,5 miljonit Haldusjaotus: 26 kantonit SÕIDUVÕIMALUSED: Kuna Sveits on väga mägine, on transpordi areng seal veidi raskendatud. Samas on Sveitsi asukoht hea ja see on Euroopa üks tähtsamaid transiitkaubaveo piirkondi. Nii sise- kui ka rahvusvahelistes vedudes on olulisimaks raudteetransport, sest raudteega saab lihtsalt tooteid vedada, kuna need liiguvad läbi kolme suure linna: Zürichi, Berni ja Baseli. Autotransport: teedevõrk on hästi välja arendatud, maanteede kogupikkus on üle 70000 km. Raudteetransport: peaaegu täielikult elektrifitseeritud, kogupikkus umbes 5000 km ja ühendus on ka mõndade naaberriikidega, eriti tähtis on ühendus Itaaliaga. Siseveetransport: kuna Sveitsis on palju jõgesid, siis seda kasutatakse, kuid sellel ei ole eriti suurt tähtsust. Peamine on Rein(65 km), veel on 12 järve, millel ka laevadega sõidetakse.
rahvusvahelise kaubanduse kohta. Konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3. mail 1973. aastal ja jõustus 1975. aasta 1. juulil. Eesti liitus 1992. aastal. CITES'i eesmärk on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Berni konventsioon Berni konventsioon ehk Euroopa eluslooduse ning selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon on 1979. aastal sõlmitud ja 1. juunist 1982 jõusse astunud rahvusvaheline looduskaitse alane kokkulepe. Eesti liitus Berni konventsiooniga aastal 1992. Berni konventsiooni eesmärk on Euroopa metsiku taimestiku ja loomastiku ning nende looduslike elupaikade säilitamine ja rahvusvahelise koostöö edendamine metsiku looduse kaitseks, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Esimest korda käsitleti kõiki reostusallikaid kogu Läänemeres ja selle ümbruses ühes
Aasta lõpus lahkus ta koolist protestiks seal valitseva preisliku korra vastu. 1895 ühines perekonnaga Pavias Itaalias. Seal jätkab ta oma haridusteed Aarau kantonikoolis sveitsis. 1896 loobub saksa kodakondsusest ja astub Zürichi Tehnikaülikooli. !900 lõpetab ülikooli keskmise hindega 4,9 kuuepallilises hindeskaalas. 1901 saab ta endale sveitsi kodakondsuse. 1902 pärast kaheaastast töötamist matemaatikaõpetajana Winterthur ´is ja Schaffhausen ´is asub tööle Berni patendibüroos eksperdina. Töö kõrval tegeles noor Einstein oma huvides ka uurimistööga teoreetilise füüsika alal. 1903 abiellub Mileva Maric ´iga (1875- 1948). Sellest abielust sünnivad pojad Hans Albert (1904- 1965), kellest saab edukas hüdraulikainsener ja Eduard (1910- 1965), kes haigestub skisofreeniasse. Tütar Lieserl (1902- ?) sündis enne abielu ja anti adopteerimisele. Tema edasine saatus on tänaseni teadmata.
Niverne'i grifoon - 53-60 cm Bretooni liivakarva basset - 32-38 cm Vendéen'i keskmine grifoon - 48-55 cm Šveitsi madalajalgsed hagijad isastel - 35– Ariége'i hagijas isastel - 52-58 cm 43 cm emastel 50- 56 cm emastel - 33– Gascogne'i väike hagijas isastel - 56-62 cm 40 cm emastel - 54-59 cm Berni madalajalgne hagijas - 35-43 cm Arteesia hagijas - 52-58 cm Juura madalajalgne hagijas - 31-45 cm Portselanhagijas - 53-58 cm Luzerni madalajalgne hagijas - 33-41 cm Gascogne'i väike sinine hagijas - 50-58 cm Šviitsi madalajalgne hagijas - 30-38 cm Gascogne'i sinine grifoon - 48-57 cm Vendéen'i väike basset-grifoon - 34-38 cm Soome hagijas - 52-61 cm Westfaali takshagijas - 30-38 cm
1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest 1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru; 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati umber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-I eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala.
mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi poolt määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000. See konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3. mail 1973. aastal ja jõustus 1975. aasta 1. juulil. Eesti liitus 1992. Berni konventsioon - Euroopa eluslooduse ning selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon. Konventsioon loodi 1979. aastal ja astus jõusse 1. juuni 1982. Eesti liitus Berni konventsiooniga aastal 1992. Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon - korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Võeti vastu 1974. Eesti liitus 1992. Bonni konventsioon - Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. 1989
Oma õpinguid jätkab Aarau kantonikoolis veitsis. 1896. aastal loobub ta saksa kodakondsusest ja asub õppima Zürichi Tehnikaülikooli (Federal Institute of Technology). 1900. aastal lõpetab ta ülikooli keskmise hindega 4,91 kuuepallises hindeskaalas ja omandab Zürichi Tehnikaülikoolist füüsikaõpetaja diplomi ning alustab tööd õpetajana. 1902. aastal pärast kaheaastast töötamist matemaatikaõpetajana Winterthur'is ja Schaffhausen'is asub ta tööle Berni patendibüroos eksperdina. Töö kõrvalt tegeles noor Einstein oma huvides ka uurimistööga teoreetilise füüsika alal ja jätkus gümnaasiumipäevil alguse saanud innukas muusikaharrastus. Oma viiulist ei loobunud Einstein elu lõpuni. Lemmikheliloojateks olid Bach, Vivaldi, Mozart ning Schubert. Ülikoolis tutvub noormees serbia neiu Mileva Maric'iga (1875-1948) 1903. aastal noored abielluvad, vaatamata vanemate kategoorilisele vastasseisule.
Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 57. 4 isiklike õiguste järgimise kohustuste täitmisest kasutaja vaba ei ole. Sellega seonduvalt nõuab seadus üldjuhul ka vaba kasutuse juhtude korral teose nime ning avaldamisallika äranäitamist.5 Autori huvide ja ainuõiguste kaitse garantii on nn kolmeastmeline test (three step test) , millele peab vastama iga teose vabakasutamise soov.6 Kolmeastmeline test tuleneb Berni konventsiooni artiklist 9 lg 2. Berni konventsiooni artikkel 9 lg 2 kohaselt liitu kuuluvate riikide seadusandlus otsustab, kas lubada teoste reprodutseerimist teatud erijuhtudel, kuid vaid tingimusel, et selline reprodutseerimine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ja ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve.7 Teose vaba kasutamine võib toimuda ainult juhul, kui: 1. selline vaba kasutamise võimalus on autoriõiguse seaduse IV peatükis sõnaselgelt
hüdraulikainsener. Eduard (1910-1965), kes haigestub skisofreeniasse. 1914.a lahkub Mileva ja laste juurest. 1919. Lahutab Milevast ja abiellub oma nõo Elsa Einstein Löwenthaliga Einsteini töö ja huvialad 1902. aastal pärast kaheaastast töötamist matemaatikaõpetajana Winterthur'is ja Schaffhausen'is asub tööle Berni patendibüroos eksperdina. Töö kõrvalt tegeles ka oma huvides uurimustööga teoreetilise füüsika alal. Tundis suurt huvi muusika vast. Mängis väga hästi viiulit. Lemmik heliloojad olid Bach, Vivaldi , Mozart. Einstein ja füüsika Lõi relatiivsusteooria, aitas kaasa kvantmehaanika, statistilise mehaanika ja kosmoloogia arengule. 1921
on liialt palju fosforit. (2p) -) Milliseid meetmeid on Eesti liikide kaitseks rakendatud? (max 3p) *) Eestis on vastuvõetud mitmeid keskkonna- ning looduskaitseseadusi, lisaks on võetud looduskaitse alla 570 taime-, seene- ja loomaliiki. On loodud looduskaitsealasid (Nigula), maastikukaitsealasid (Kõrvemaa), veekaitsealasid (Pandivere) ja rahvusparke (Matsalu, Soomaa, Lahemaa). (3p) -) Mis on Berni konventsiooni eesmärk? (max 1p) *) Berni konventsiooni eesmärk on kaitsta Euroopa elusloodust ning selle looduslike elupaiku ja kasvukohti. -) Mis on Ramsari konventsiooni eesmärk? (max 1p) *) Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta märgalasid. (1p) -) Mis on Washingtoni konventsiooni eesmärk? (max 1p) *) Washingtoni konventsiooni eesmärk on kaitsta kaubitsemisel ohustatud taime- ja loomaliike. (1p)
seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. 31. Mida tähendab NATURA 2000? Mis on selle eesmärk? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 32. Konventsioonid: Ramsari, Washingtoni (CITES), Berni, Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon), Bonni, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Peamine sisu, eesmärk. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks.
EINSTEIN Füüsika Sjuzana Solonenkova Albert Einstein 1879–1955 Kes ta oli ? •Sündis Saksamaal •Juut •Kasvas kaupmehe perekonnas •Elas Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Ameerikas •Õppis Kotolik algkool Münchenis, Aarau kantonikool Šveitsis, Zürichi Tehnikaülikooli •Lõpetas ülikooli keskmise hindega 4,91 (kuuepallises hindeskaalas) Töökäik 1908. aastal sai Einstein loengute pidamise õiguse Berni Ülikoolis. 1909. a. teoreetilise füüsika erakorraline professor Zürichi Ülikoolis. 1911. aastal korraline professor Praha saksakeelses ülikoolis. 1914 Keiser Wilhelmi nimelise Füüsikainstituudi direktor. Berliini Ülikooli professor. Perekond Isa : Hermann Einstein Ema : Pauline Einstein Esimene abikaasa: Mileva Maric Teine abikaasa: Elsa Einstein Löwenthal Pojad: Hans Albert ja Eduard Tütar: Lieserl Millega tuntud? Relatiivsusteooria looja
1982-punase raamatu põhjal avaldati illustreeritud rahva väljaanne 1985- moodustati Endla-oostniku looduskaitseala ( sookaitse ala) 1987- algas fosforiidisõda. Võideldi fosfori kaevandamise vastu. Sõja tulemusena moodustati Pandivere looduskaitseala 1990- võeti vastu IV eesti looduskaitseseadus. 1991- Eesti Looduse Fondi (ELF) asutamine. 1992- Eesti osales esimest korda ÜRO keskkonnakonverentsil. Rafitseeriti Cites'i konventsioon 1993- asutati soomaa ja karula rahvuspark. Eesti liitus berni konverentsiga 1994- võeti vastu V looduskaitseseadus ''kaitstavate loodusobjektide seadus'' 1995- võeti vastu ranna- ja kaldakaitse seadus . 1998- ilmus eesti esimene punane raamat Cites- e. Washingtoni konventsioon on rahvusvaheline valitsustevaheline leping,mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti.
haavatava koha. Siis palkab Bru Sigi järel kõige tugevama mehe(Tronjehagen), kes hakkas mõjutama Kriemhildi et ta ütleks kõige haavatama koha. Krie lõpuks ütlebki. See kange mees jahil suskab Sig noaga haavatavasse kohta. Kriemhild abiellub uuesti Attilaga. Tronjehagen viskas jõkke kääbuse aarde. Krie kutsus Troe ja teised külla, Troele tundub see kahtlane. Suudeti üksteise vastu võitlema panna. Lõpptulemusena saavad surma kõik. Saladus, kuhu aare jäi on tänapäevani. Berni Dietrich kes oli Attila vasall, arvas, et kes selle jama korraldas ehk Kriemhild löödi maha.
lepe, mis ületab traditsioonilise looduskaitse piirid. See käsitleb bioloogilise mitmekesisuse kõiki aspekte: geneetilisi ressursse, liike ja ökosüsteeme. Esimest korda on bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine leidnud tunnustust INIMKONNA ÜHISE MURENA ja arenguprotsessi integreeritud osana. Bioloogilise vormirikkuse säilitamisel on olulised eelkõige need keskkonnakaitselepped, mis käsitlevad saastumisprobleeme ja loodusvarade kasutamist. BERNI KONVENTSIOON Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Algatajaks oli Euroopa Nõukogu. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. Looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras, on loetletud konventsiooni kolmes lisas: I - rangelt kaitstavad taimeliigid;
(külm, röövloomad, avade sulgumine varingu läbi ning veekogud koobaste põrandal, kus osa loomi upub). Samuti vanade mõisa- ja linnusekeldrite, bastionikäikude ja koobaste varisemisoht. Ohuteguriks on ka inimeste teadmatus nahkhiirte eluviisist, elupaikadest ja kaitseabinõudest. Hävinud või muul viisil kahjustatud on poegimiskolooniate varjepaiku. 6 Liigi kaitse korraldamine Rahvusvahelistest lepetest hõlmavad meie nahkhiiri Berni konventsioon (1979), Bonni konventsioon (1979) ja Euroopa nahkhiirte kaitse leping (1991). Eesti on ühinenud Berni konventsiooniga kuid pole ühinenud Bonni konventsiooniga. Samas on Eesti ühinenud Bonni konventsiooni all sõlmitud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). Euroopa Liidu õigusaktidest käsitleb nahkhiiri loodusdirektiiv (1992). Euroopa Liiduga liitudes muutus selle põhimõtete rakendamine Eestile kohustuslikuks.
Jõevähk Astacus astacus Taksonoomia Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Vähid (Crustacea) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj
23. juuli 1929 asutati Eesti Kennelklubi 1944-1955 tegutses Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühing, kelle kanda võib lugeda eesti hagija lõpliku formeerimise 09. detsember 1989 Eesti Kennelliit Koerte sugupuu Eesti hagijas Hakati aretama 1947. a. NSV Liidu Rahvamajanduse ministeeriumi otsusel Tõug kinnitati 1954. a Esivanemate seas on vene poola hagijaid, foxhaounde, taksikoeri, beagleid, šveitsi, lutserni ja berni hagijaid Eesti hagija välimus Keskmist kasvu tugev-kuiva kehaehitusega Luustik tugev, lihastik hästi arenenud Temperamendilt tasakaalukas liikuv Ülekaalus on mustalaiguline kõrbpiiridega värvus, laikude suurus pole piiratud Turjakõrgus isastel 45-52 cm, emastel 3cm madalam Suurimad koeratõud Iiri hundikoer (71/79) Taani dogi (71-81/76-86) Anatoolia karjakoer (71-79/74-81) Berhardiin (70-90) Leonberger (65-75/71-80
kui ka kokkupõrked teiste hõimudega, see kõik on aga segunenud müütidega. Guntheri vasall Tronje Hagen tapab Siegfriedi ( tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel). Kangelaseepose 2 pool areneb ilma Siegfriedita. Kriemhild ei saa kätte Reini jõkke uputatud aaret, ning see ajendab teda oma vendi ja Troje Hagenit tapma. * Tegelased: Siegfried, Guntehri õde Kriemhild(ile), Brünhild, Tronje Hagen, Hildebrand, Rüdger, Etzeli, Berni Dietrich * Huvitavad faktid: Nibelungide laul on Euroopa suurtest kangelaseepostest kõige traagilisem ja süngem, ühtlasi ka kõige mahukamaid teoseid oma zanris. Kasutatud on paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks. Lugu Igori sõjaretkest (Venemaa) * Tegevusaeg: 1185. ja 1187. aasta vahel * Tegevus: Tähtsalt kohal on rüütliau ja partiotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nendes osalejate hüperboliseerimine
21.01.07 Eesti keskkonnaregistri hetkeseis (2007.a jaanuar) Eesti keskkonnaga seotud andmete kogumist, töötlemist, hoidmist ja avalikustamist käsitlevad käesoleval ajal keskkonnakaitse valdkonda reguleerivad rahvusvahelised lepingud ja seadused. Kuna Eesti on ühinenud mitme loodus ja keskkonnakaitset hõlmava rahvusvahelise konventsiooniga (nt. Arhusi, Berni, Ramsar jt.), siis tuleb riiklikul tasandil täita ka lepingutest tulenevaid kohustusi, millest ühe osa moodustab regulaarne ja planeeritud keskkonnaseire. Eestis on keskkonnaseisundit iseloomustav andmestik koondatud ühte põhiregistrisse (Keskkonnaregister), mis seostab kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning võimaldab neid kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete järgi [1]. Keskkonnaregistri eesmärgiks on keskkonnaalaste seireandmete ja andmekogude (kalanduse
Ladinakeelses Koolis. ·Järgneval aastal põgenes ta evangeelsest seminarist ja vahetas pidevalt töökohti (raamatukaupluse õpipoiss, mehhaaniku õpipoiss, antiigikaupmees, jne). ·1904. aastal pühendas ta end kirjandusele Gaienhofeni külas. ·Aastal 1905 abiellus Hesse Maria Bernoulliga, neil oli kolm poega. ·Aastatel 19101912 reisis ta palju: Austriasse, Itaaliasse, Sveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, kolis ta koos perega Berni. ·Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. ·Hesse elas Montagnolas surmani, 9. augustil 1962. aastal. LOOMING ·Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. ·Herman Hesse loomingut läbivad mälestuskillud lapse põlvest ja noorusest. ·Kogu elu jooksul huvitus ta lapse psüühilisest arengust ning kasvatuse ja hariduse mõjust sellele. ·Hesse oli samaaegselt luuletaja, jutustaja, esseist, kriitik ja
tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. Konventsiooni täielik pealkiri on Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. Konventsioon sõlmiti Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971ning see jõustus 21. detsembril 1975. Konventsiooni teksti muudeti Pariisi protokolliga 3. detsembril 1982 ja konventsiooni osapoolte erakorralisel konverentsil 28. mail 1987. Eesti suhtes jõustus konventsioon 29. juulil 1994. Teiseks Berni (1979) konventsioon- ehk Euroopa eluslooduse ja selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon (inglise Bern Convention või Convention on the Conservation of European Wildlife and Natural Habitats) on 1979. aastal sõlmitud ja 1. juunist 1982 jõustunud rahvusvaheline looduskaitse alane kokkulepe. Eesti liitus Berni konventsiooniga aastal 1992. Kolmandaks CITES ehk Washingtoni (1973) konventsioon- 'Loodusliku loomastiku ja
See pole niisama tembutamiseks, vaid paremaks maitseomaduste edasiandmiseks. Tugeva pähklise maitse ja meeldiva aroomiga juust. Kui Gruyere ja teised traditsioonilised Sveitsi juustud leiavad tihti kasutust fonüüdes ja raclettides siis Tete de Moine on parim just spetsiialse seadmega lõigatud roosidena, Rielsingu või Chardonnayga nautides. Emmental Üks tuntumaid Sveitsi juuste, algupäraga Emmentali kantonist Berni lähedalt. Tehtud lehmapiimast ning vanusega 2-12 kuud olenevalt valmistamise meetodist. Kuna sveitslased on kaitse alla võtnud, mitte tootenime Emmental vaid Sveitsi Emmental, siis kohtab sellenimelist juustu laialdaselt ka mujal, riigi piiridest kaugel väljaspool.Tõsisele juustusõbrale see juust väga pikka tutvustamist ei vaja. Emmental juustud on olnud läbi aegade eestlaste suured lemmikud. Emmenatal juustud
Siniraag Siniraag on kantud Eesti punase raamatu eriti ohustatud liikide lehele ja kuulub II kaitsekategooriasse. Tegemist on ka Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa ning Berni ja Bonni konventsiooni II lisa liigiga. Välimus Siniraag on I kategooria kaitsealune liik. Siniraag ehk rahvaliku nimega Saksamaa vares on üks silmatorkavamaid liike meie linnustikus. Eri toonides küütlevad sinised sulepartiid tiibadel, sabal, peas ja keha alapoolel moodustavad kontrasti erksa kaneelpruuni tooniga linnu seljasulestikus. See eksootiline värvipalett avaldub eriti siniraagu lennupildis, kui kõik need erksad värvid vaheldumisi välgatavad
Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Muld, taimkate, loomastik ja loodukaitse Eestis 1. Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? (õp lk 80) * Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. * Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus. * Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. * Muldade kivisus 2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80) Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. 3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80) * Liivmullad, savi alla 10% * Saviliivmullad, savi 10-20% * Liivsavimullad, savi 20-50% * Savimullad, savi üle 50% 4. Nimeta neli mullategurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist (lk 80) * Taimekooslused * Lähtekivim * Veeolud * Inimtegevus 5. Mis on leetumine? (õp lk 82) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimuse...
Globaalprobleemid: Inimkonna juurdekasv tekitab globaalprobleeme. Üheks põhilisemaks probleemiks on toidupuudus, teised kaks on inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ja osoonikihi hõrenemine. Toidupuudus: · Toidupuudus on kõige suurem Etioopias ja Somaalias. Sellest tingituna kogunevad inimesed viljakamasse piirkonda, mille tõttu hakkab toimuma metsade ja põldude hävimine, ülekarjatamine. · Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutumine. · Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja-tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. Mullastiku hävimine: 1. Mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon: paduvihmad, vooluveed, tuul ja temperatuuri kõikumine. Mullastiku hävimist saab ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass-ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. 2. Kõrbestumine: ...
väljendatud mingisuguses objektiivses vormis, teose väljendusvorm) Mida tähendab scenes-a- fair doktriin? Üldistamise ja võrdlemise meetod, mis aitab välja selgitada väljendusi, mis ei ole autoriõigustega kaitstavad. Kuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on Eestiga ühe ja sama rahvusvahelise lepingu liikmed. Rahvusliku reziimi käsitleb Berni konventsioon Art.5 lg 1, 3 (kuuluvad riigis rahvusautoritega samad õigused) Autoriõiguste tekkimine ja Berni konventsioon. Kaubamärgiõiguse küsimused Rahvusvaheline kaubamärk. Tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi registreerimine ühekorraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis.
Sellal, kui Polod koduteel olid, sõdis Veneetsia Genuaga. Ka Marco oli lahingus ning sattus koos paljude oma maakonnakaaslastega Genua vanglasse. Üks tema vangikaaslastest oli osav sulemees ja Marco dikteeris talle oma kogemusi Hiina, Jaapani ja teiste idamaade reisidest.Need pandi hoolikalt kirja. Selle käsikirja koopiad on praegugi alles. Üks neist on Pariisi raamatukogus, see toodi Prantsusmaale 1307, aastal. Veel üht koopiat säilitatakse Berni linnas. Räägitakse, et see raamat tõlgiti paljudesse keeltesse, nii et inimesed iga Euroopa nurgas said teada Marco seiklustest. 175 aastat pärast selle raamatu kirjutamist kavandas Kolumbus oma reisi üle Atlandi ookeani. Usutakse, et ta oli lugenud Marco kirjeldusi Jaavast, Sumatrast ja teistest Ida- India saartest, milleni ta arvas end olevat jõudnud, kui ta avastas Haiti ja Kuuba. Nii võis Marco Polo anda Kolumbusele idee reisiks, mis viis Ameerika avastamiseni.
http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/voorliigid/ (21.03.2017) 8. Keskkonnainfo. (2013). Looduslik mitmekesisus. 26lk. [WWW-materjal]. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky_2013_pt7.pdf (21.03.2017) 9. Keskkonnaministeerium. (2016). Rio de Janeiro (1992) bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. [WWW-materjal]. http://www.envir.ee/et/rio-de-janeiro (21.03.2017) 10. Keskkonnaministeerium. (2014). Berni konventsioon. [WWW-materjal]. http://www.envir.ee/et/berni-konventsioon. (21.03.2017) 11. Keskkonnaministeerium. (2017). CITES. [WWW-materjal]. http://www.envir.ee/et/cites. (20.03.2017) 12. Lipp, K. 2008. Bioloogiline mitmekesisus on taastumatu loodusvara. [WWW-materjal]. http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-485/Bioloogiline-mitmekesisus-on-taastumatu- loodusvara. (21.03.2017) 13. Loodusajakiri. (2013). Uudistaja 12.06
Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle liigi ühtegi isendit pole kohatud viimase 50a jooksul. Hävimisohu liigid: 1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine) 2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatu...
Jätkusuutlik areng mis see on? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. (Säästev areng. Keskkonnaministeerium.) Jätkusuutlikkuse all peetakse silmas ,,arengut, mis vastab käesoleva ajahetke nõuetele ega pidurda järgmise põlvkonna toodete vastavuses olemist tulevikus esitatavatele nõuetele". See on meie juhtmõte kõikides meie jätkusuutlikes tegevusvaldkondades. (Brundtlandti aruanne ,,Our common future" 1987a ) Jätkusuutlikkust vaadeldakse: Rahvastiku Tööjõu Vananemise Materiaalse heaolu Elujõulisuse kaudu. Jätkusuutlik areng maailmas Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Ülemaailmset säästva arengu alast tegev...
(Clutton- Brock Koer) 1.2 Toitumine Koer sööb liha, juurvilja, leiba ja teisi toite. Koer võib süüa sama toitu, mis inimene. Koertele meeldib väga närida konti ja süüa liha, kondi närimine aitab koera luustiku tugevamaks teha ja vastupidavamaks. (http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/koer.htm) 1.3 Tõud Terves maailmas on 400 tõugu. 4243 koera oli kantud Eesti Kennelliidu registrisse aastal 2007. 1.3.1 Saksa-lambakoer 1.3.2 Chow chow 1.3.3 Berni karjakoer 1.3.4 Bernhardiin 1.3.5 Alaska malamuut 1.3.6 Śoti terjer ( http://et.wikipedia.org/wiki/Koer) 2. Haigused Koera levinumad haigused on hepatiit, katk, kennelköha, leptospiroos, marutaud, parvoviroos. 2.1 Hepatiit- ehk maksapõletik, hepatiidil ei esine kopsupõletiku. See haigus tuleb kontakti vahetusel, aga ainult siis kui koer on ise viirusekandja või on ise haige. Sellest haigusest saab
??) PILT.... Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast (seinamaal). Frestno Assiasi Framsiskuse kloostrikirik. Kujutas inimest loomulikult. Ruum tinglikum.Ruumilisus saavutatud figuuride asetamisega üksteise taha. Miniatuurmaal Kuni 14.saj oli taust tasapinnaline, kuid figuuride puhul kasutati valgust ja varju. 14. saj teasel poolel hakatakse kujutama maastikku Kuulsaimad esindajad: Limbergid (vennad). Saavutanud kuulsuse: PILT.... Berni hertsogi tundideraamatu "Juuni". Kujutatakse olustikustseene. Rikkalikud maastiku- ja arhitektuurikujutised. KORDAMISKÜSIMUSED Millal tekkis gooti stiil? Periodiseering, mille järgi sai nime? Arhitektuuri tunnused (põhiplaan, interjöör, fassaad)? Gooti tugisüsteemi osad (TV leht) Kirjelda gooti skulptuuri Kirjelda gooti miniatuurmaali Kirjelda gooti seinamaali Gooti stiili tüüpilisemad tunnused (roidvõlv, teravkaar)
autoriõigus kaitseb arvutiprogramme. Arvutiprogrammi looja autoriõigus on sätestatud autoriõiguse seaduses”. Autoriõigus on eraõiguse osa ja seda nimetatakse eraõiguse instituudiks. Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. allikad - • PS § 39: “Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi”; • autoriõiguse seadus (AutÕS), mis võeti vastu 11.11.1992 ja kehtib 12.12.1992; • Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon, millega Eesti taasühines 26.10.1994; • WTO TRIPS-leping • WIPO autoriõiguse leping (WCT); • mõned autoriõigust reguleerivad üksikud sätted on ka teistes seadustes; • valitsuse õigusaktid. 4. Autoriõigusega kaitstavad teosed. - slaidid 6 - 7 lk 4.1 Fotograafiateosed. - slaid 8; 4.2. Koreograafiateosed. - slaid 8; 4.3. Tuletatud teosed. - slaid 8; 4.4. Andmebaasid, teoste ja informatsiooni kogumikud. - slaid 8; 4.5
pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest. 2007. a. kanti Eesti Kennelliidu registrisse 4243 koera 158-st erinevast tõust. Enim registreeriti (sulgudes koerte arv) 1. saksa lambakoer 376 2. kuldne retriiver 205 3. labradori retriiver 158 4. taks, pikakarvaline 145 5. lääne-siberi laika 133 6. do-khyi (tiibeti mastif) 120 7. bernhardiin, pikakarvaline 117 8. berni alpi karjakoer 108 9. chow chow 100 10. alaska malamuut 98 Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus. Pomeranian e. Inglise kokerspanjel Saksa lambakoer Bernhardiin kääbusspits
(Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2231) Lõpetamisele järgnes mõneaastane virelemisperiood, mille jooksul Albert ei suutnud endale korralikku tööd muretseda. Päästerõngas visati talle aastal 1902, kui ta võeti tööle Berni patendibüroo III klassi eksperdina.(Piir, Ivar, 2005. Albert Einstein aasta 1905. Akadeemia, 17. Aastakäik, nr 7, lk 1382) Patendibüroos töötamise kõrvalt algas Albert oma uurimistööd. Ta võttis käsile termodünaamika ja statistilise füüsika vahekorra üldised probleemid. Ta avaldas sel teemal kolm
Minevikus on hallhülged olnud Läänemeres väga levinud 20. sajandi alguses ulatus nende populatsioon 80 000100 000 loomani kuid küttimise ja reostuse tulemusena kahanes hallhüljeste arv järsult, saavutades 1970ndatel madalaima taseme umbes 4000 isendit. Hallhüljes on kaitsealuse liigina nimetatud Euroopa Ühenduse loodusdirektiivi II ja V lisas ja tema kaitseks on EL liikmesriigid moodustanud mitmeid kaitsealasid. Liiki kaitsevad ka Bonni ja Berni konventsioon ning ta on ohustatud liigina IUCNi Punases nimekirjas. Tänu rakendatud kaitsemeetmetele ja ka Läänemere keskkonnaseisundi paranemisele on hallhülge arvukus Läänemeres praegu kiiresti taastumas 2008. aastal oli neid ligikaudu 23 000 isendit. Seetõttu tühistati hiljuti Soomes ja Rootsis ka nende jahikeeld, mis oli kehtestatud 1988. aastal kogu Läänemerel. Viiger Viigerhüljes (Pusa hispida) on väiksem kui hallhüljes. Teda võib leida põhjapoolkera merede
originaalseid teoseid (loomingu isikupära peab olema selgelt tajutav). Kaitstakse nii avaldamata kui avaldatud teoseid. Enda nime all teise loomingu avaldamine on plagiaatsus. Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma. Kui teosel on mitu autorit, kehtib autoriõigus kogu viimase autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma. Kollektiivse teose korral - 70 aastat pärast teose õigupärast avalikustamist. ©-märk Eestis ei kehti, kuna Eesti pole ühinenud Berni konventsiooniga. Autori nõusolekul avaldatud (trükitud, elektrooniliselt vm paljundatud ja levitatav) teoses olevat sisu on kõigil õigus allikale viidates kasutada. Avalik ettekanne (sh loeng) pole avaldamine, seega selle kasutamiseks on vaja autori luba. Suuline loeng ja ettekanne on Eestis autoriõigusega kaitstav teos. Eestis ei ole autorikaitse all näiteks: ideed, mõisted, teooriad, meetodid, rahvalooming, õigusaktid ja haldusdokumendid, ametlik sümboolika, uudised, faktid
Kaitsealad jagunevad: 1) Looduskaitsealad Alam-Pedja (Tartumaal), Endla (Järvamaa), Nigula (Pärnumaa), Viidumäe, Muraka 2) Maastikukaitsesalad Haanja looduspark (Võrumaa), Ahja jõe ürgorg (Põlvamaa) Rahvusvahelised looduskaitse lepingud ja konventsioonid: 1) Kyoto protokoll reguleeritakse süsihappegaasi kogust 2) Ramsari konventsioon leping veelindude ja märgalade kaitsmiseks 3) Bonni konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsmine 4) Berni konventsioon taime-ja loomaliikide kaitsmine 5) Washingtoni kauba vedamise tõttu ohus olevate liikide kaitsmine. MÕISTED: 1) Mullahorisont erineva paksuse, värvuse, ehituse, koostisega kiht mulla püstläbilõikes 2) Mullalõimis mulla mehaaniline koostis (liiv, savi, liivatükid) 3) Mullaprofiil mullahorisontide püstläbilõige kõik kokku. 4) Lähtekivim murenenud kivim, kuhu asuvad taimed ja millele muld tekib (huumus taimedest muld)
kärssussid, ripskõhtsed, kaanid, karbid ning sammalloomad. Maismaaselgrootutest on pinnases arvukad ümarussid, väheharjasussid ja lestalised, kõigis maismaaelupaikades domineerivad putukad, kellest arvukaimad on kahetiivalised, kiletiivalised, mardikalised, liblikalised ja nokalised. Mõnede LääneEuroopast kadunud koosluste (niidud, rabad ja looduslikud metsad) senise hea esindatuse tõttu leidub Eestis veel küllaltki palju putukaliike, kes on kantud Euroopa elusloodust kaitsva Berni konventsiooni eriti ohustatud liikide nimekirja. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/eesti_loomastik_dianakuusemaa.htm http://bio.edu.ee/loomad/ http://www.estonica.org/et/Loodus/Taimestik_ja_loomastik/Loomastik/
NA2 ehk linnuprojektid käsitlevad linnuhoiualade kaitse korraldamist.. NA3 ehk liigiprojektid käsitlevad mingi kindla liigi kaitset. Rahastamise taotlemine LIFENature projektitaotlused peavad käsitlema rahvusvahelise tähtsusega alasid, kus esineb: loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe või liike või linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliike või ELs esinevaid rändlinnuliike; elupaigatüüpe või liike, mis ei esine ELs, aga vajavad vastavalt Berni konventsiooni resolutsioonidele erilisi looduskaitsemeetmeid LIFE'i toetust võivad taotleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Projekt tuleb kirjutada inglise keeles ning esitada keskkonnaministeeriumile, kes edastab need omakorda 31. oktoobriks Euroopa Komisjonile. Komisjon langetab otsuse projekti finantseerimise kohta enne järgmise aasta 30. aprilli. Projekti esitamisest lepingu sõlmimiseni kulub umbes 8 kuud. EL katab kuni 50% projekti maksumusest.
Rahvusvahelised loodus- ja keskonnakaitse konventsioonid Ramsari konventsioon Hõlmab rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset, sõlmiti Iraanis Ramsari linnas, rõhutab just eriti veelindude kaitset, loodud 1971, Eesti liitus 1993. Konvektsiooniga liitunuil on kohustus nimetada vähemalt üks ala riigi kohta, kasutada märgalasid säästvalt ja targalt ning arendada rahvusvahelist koostööd. Konvektsioon hõlmab kokku 163 riiki ja üle 2000 kaitseala. Eestil on hetkel 17 kaitseala: Matsalu RP, Vilsandi RP, Soomaa RP, Endla LKA, Alam Pedja LKA jne. Peale selle on ka varunimekiri. 2. Veebruar rahvusvaheline märgalade päev. Cities konventsioon Eesmärk on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma ja taimeliikidega. Konvektsioon loodud Washingtonis 1973, Eesti liitus 1992, hõlmab 176 riiki, on suurim. Reguleerib elusate isendite ja nende osade (nahk, luu) väljavedu riigist riiki. Konvektsioon koosneb...
2 Londoni 92.aasta leping - merekaitse üldleping - keelustab jäätmete merre uputamise 9.3 Helsingi 92.aasta leping - Läänemere kaitse leping HELCON 9.4 KYOTO protokoll - Kliimamuutuste konventsioon 9.5 Rio de Janeiro leping- Keskkonna - ja Arengu konverents, 5 dokumenti 9.6 Ramsari konvetsioon- Märgalade kaitseks (Matsalu rp, Nigula lka, Soomaa rp) 9.7 Washingtoni konvetsioon e CITES- Kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike ning reguleerib nende sisse -ja väljavedu. 9.8 Berni konvetsioon- Euroopa looduskaitse leping (Eestis: pruunkaru, ilves) 10. Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi hindamine teatud kitsa ökoloogilise amplituudiga liikide järgi (ebapärlikarp); Lihhenoindikatsioon - samblike esinemise järgi õhu puhtuse määramine 11. Alternatiivsete energiaallikate kasutus Eestis - esikohal tuuleenergia, siis päikese, hüdro, -ja bioenergia. 12. Jääkreostuskolded Eestis - aktiivsest majandustegevusest kõrvale jäänud objektid (endised
Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb Tronjet, aga ta ei sure. (lk87-89 - IIosa) Kriemhild abiellub uuesti hunnide kuninga Attilaga. Meelitab vennad oma klla ja Tronje tuleb ka kaasa ja Tronje heidab raneetud varanduse Reini jkke, et needusest lahti saada. Kriemhildil nnestub oma vgesid vitlema panna Tronje ja Gntheriga. Nad tapetakse. Hagen ei tle, kuhu ta varanduse heitis ja see jb saladuseks. Leidub ka ks asjalik mees, Attila vasall, Berni Dietrich. Berni tles, et see lugu on nii jube, et isegi see, kes selle loo kttemaksuks algatas, peaks ra tapma, jrelikult ka Kriemhildi tapma.
vanad liigid võivad välja surra, kuna uued on geneetiliselt tugevamad, loomade elupaikade hävimine 5. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid- vananenud tööstustehnoloogia kasutamine, inimeste madal keskkonnateadlikkus, väärad tarbimisharjumused, kaasaegsete keskkonnaobjektide vähesus,raha vähesus – oskamatus kasutada europrojektide rahastamist 6. Looduskaitse konventsioonid (mitmepoolsed kokkulepped – sellega pannakse puusse – berni, washingtoni, ramsari, rio!!) (4) 1) Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon (Läänemere riigid) 2) HelCom (Helsingi komisjon) – kaitsta Läänemerd reostuse eest, taastada ja tagada Läänemere ökoloogiline tasakaal 3) Kalandus – Gdanski konventsioon, kalapüügi ja elusressursside säilitamine läänemeres; Ottawa konv. koostöö Atlandi ookeani loodeosaga 4) Jäätmed – Baseli konv. ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta
koertest.[22] · 2007. a. kanti Eesti Kennelliidu registrisse 4243 koera 158-st erinevast tõust. Enim registreeriti (sulgudes koerte arv) 1. saksa lambakoer 376 2. kuldne retriiver 205 3. labradori retriiver 158 4. taks, pikakarvaline 145 5. lääne-siberi laika 133 6. do-khyi (tiibeti mastif) 120 7. bernhardiin, pikakarvaline 117 8. berni alpi karjakoer 108 9. chow chow 100 10. alaska malamuut 98[23] · Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus.[24]
ärikliendid. Väga paljusid kliente tuntakse hotellis juba nimepidi. Neile on ka eraldi soodustused, toas ootab neid vahuvein, puuviljavaagen, minibaar on neile tasuta ja teenindus personaalsem. Boonuskaarte hotellis pole., kuid soodustusi saab reisibüroode kliendikaartidega. Väga paljud püsikliendid tähistavad oma pulmaaastapäevi Savoy Hotellis. Juhtub ka seda, et hotell on ülebroneeritud, siis alternatiiviks pakutakse hotell Berni. Klientidelt sadakse pidevalt tagasisidet ja enamuse ajast on see väga positiivne. 3*** hotellis on teenindus personaalsem, tekkinud on püsiklientuur ja külalised tunnevad end vabalt. Selline hotell on mugav. 4****hotelli teenindus on tipptasemel, kuid ei ole nii personaalne kui 3*** hotellis. Samuti erinevad hotellid ka hinnaklassi ja töötajate arvu poolest. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
