Kaspar Moik 12a Kas Versailles rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu? Viis aastat pärast esimese maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaati kogunesid Pariisis Versailles' lossis sõja võitnud riigid, et pidada kohut kaotajate, eesotsas Saksamaa üle. Rahukonverentsist võttis osa ligi kolmkümmend riiki ning kaotajaid sinna ei kutsutud. Tähtsamad otsused Saksamaa edasise saatuse kohta otsustasid Prantsusmaa, Inglismaa ja USA, aga kas need otsused ka mõistlikud olid?
Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli m õistlik tegu? Jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1920 toimus Pariisis rahvusvaheline konverents. Selle kutsusid kokku Esimese maailmasõja võitnud Antanti riigid, et sõlmida kaotajatega rahulepingud. Saksamaa ja tema liitlased kutsuti kohale siis, kui lepingutekstid olid valmis. Nõukogude Venemaad Antant ei tunnustanud, teda osalema ei kutsutud. Põhiküsimused konverentsil otsustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja USA. Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks). Neist tähtsaim Antanti ja Saksamaa vaheline Versailles` rahuleping sõlmiti 28. juunil 1919. Saksamaa, kes oli tegelikult soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslased pidid nõustuma kõige raskemate rahutingimustega. Versailles' lepingu põhjal kuulutati, minumeelest äärmiselt ebaõiglaselt, sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes ...
sõjategevus. Nüüd ootas ees püsivate rahulepingute väljatöötamine. Sel eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat ning mille istungeid peeti Versaille lossis. Kõige raskemate lepingutingimustega pidid nõustuma sakslased. Neilt nõuti suuri makse, nad pidid loovutama oma rikkad alad ja sõjavägi ei tohtinud olla neil suurem kui 100 tuhat inimest. Mina arvan, et Saksamaale raskete rahutingimuste pealesurumine oli vale tegu, kuna sõjast laastatud Saksamaa oli niigi raskes majanduslikus olukorras ja sellisel hetkel suurte maksude maksmine ei aidanud riigil majanduslikku stabiilsust tagada. Arvan, et Saksamaalt nõuti liiga suuri makse mida nad ei mida nad ei olnud võimelised maksma, sest kõik suured tehased olid hävinud või siis olemasolevate tegevust oli muudetud, et toota sõjaväele varustust. Prantsusmaa soovis Saksamaalt veelgi kõrgemaid makse aga teised riigid olid sellele
AJALOO 2. KURSUSE 2. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 1. Venestusaeg – iseloomulikud jooned. Valitsemine: Umbkeelsed venelastest ametnikud Asjaajamiskeel- vene keel Haridus: Venekeelne õpe Uued õppeprogrammid (paljud õpetajad lasti lahti) Usk: Vene õigeusu pealesurumine Õigeusu ehitised (A. Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Kohanimed: Asulate ümbenimetamine Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu: Seltsielu piiramine Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi? Eesti etniline identideet oli liiga tugev, massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni
astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi avardumine, uute kaubateede kujunemine, uute kaubanduskeskuste esilekerkimine, rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine, uute põllukultuuride levik(kartulm, tomat, oad, kakao, mais jms.), hindade revolutsioon, süüfilis. Olulisemad maadeavastajad. Vasco da Gama – jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni
) (Ajalehes kritiseeris ta ühiskondlikke olusi, kirikut ja usku ning nõudis õiglust.)) Eeldused: 1) haritlastest juhid 2) pärisorjuse kaotamine 3) talude päriseks ostmine 4) Saksamaa rahvusliku liikumise eeskujuks võtmine 5) eestikeelne kirjasõna (Perno Postimees) Tulemused: Saavutati lõpuks rahvustunne, oma riik, rahva teadvuse tõus. 3. Venestamine Eestis 1882-1917 Venestamine vene keele ja kultuuri pealesurumine (tsaari poliitika, Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamine.) Keskvõim hakkas reformima Liivi-, Eesti- ja Kuramaa haldus- ja haridussüsteemi. Kubermangud said uued kubernerid. Muudatused: Sakslaste asemel määrati ametisse vene ametnikud Asjaajamis- ja õppekeeleks sai vene keel Talurahvakohtud kaotati Õigeusu pealesurumine ning luterluse allasurumine
Kogu vara - US$ 231.839 billion (2014) Ajalugu 1. aprill 1976 Steve jobs, Steve Wozniak, Ronald Wayne Apple I (1976 juuli) 3. jaanuaril 1977 - aktsiaselts 9. jaanuar 2007 - nimemuutus SWOT – Tugevused ja nõrkused Hind Innovatsiooni Brändi tuntus ja puudus maine Uute toodete Reklaam pealesurumine Kvaliteet ja disain Nõrk levik Aasias Firma finantseis ja Indias Sõltuvus Iphonest ja Ipadist SWOT – Võimalused ja ohud Väärtuslike Konkureerimine ettevõtete Pidevalt uuenev soetamine tehnoloogia Lisavidinad Uued muusika iCloud pleierid Tugev USA dollar
1)Nõukogude võim taastati 1944.aastal. 2) EKP ja valitsus koosnes venemaaeestlastest, Eesti laskurkorpuse veteranidest ja juunikommunistidest. 3) Nikolai Karotamm 1944 1950. Johannes Käbin 1950 1978. Karl Vaino 19781988 ja alustas venestamist. 4)1940.aastad metsavendlus, suurküüditamine, vaimneja füüsiline vägivald. 1950.aastad põrandaalused noorterühmad. 1970.aastad avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. 5) Majanduspoliitika tunnused : põllumajanduse sund kollektiviseerimine(loodi kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur, et hävitada suur osa iseseisvuseaegsest perioodikat ja ilukirjandust, väliseesti kultuur ja kodueesti kultuur, oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone, isetegevusharrastusteks, tegutsesid pilli,rahvatantsuja näitemänguringid, laulupeod, linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardamine, hakk...
Albaania iseseisvus Ungari ja Bulgaaria 1938.a piirid NSV võttis viiburi linna USA kui üliriik Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus väheneb NSVL raudne eesriie Uus strateegia Külma sõja võitmiseks Kommunismi piiramine ja hävitamine Reagan tahtis NSV Liidule konkurentsi pakkuda USA pidi takistama kommunismi võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ning mujal NSV Liidu majanduslik nurka surumine NSV Liidule võidurelvastumise pealesurumine Toetas M.Thatcher, vastuseis idablokis ja Euroopas USA toetus nõukogudevastastele liikumistele USA võitles tugevalt kommunismi vastu NSV Liidu ja USA võitlusareeniks kujunes Afganistan USA varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid (modžaheede) relvadega, õhutõrjerelvadega NSV Liit oli sunnitud alistuma ja lahkuma Vastasseis Kesk- ja Ida-Euroopas (Poola) • Reagan toetas poolakaid, varsutas Solidaarsust side- ja
sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18. sajandil algas massiline vägivaldne õigeusustamine. 1930. aastatel andis kollektiviseerimine, paikse eluviisi pealesurumine ja võitlev ateism sölkupi elulaadile ja traditsioonidele saatusliku hoobi. 1960. aastatel võtsid paikseks muudetud sölkupid omaks vene eluviisi ja massikultuuri. Tänapäev Sölkupite elukorralduste muutusega ja nende kohanematusega on kaasnenud tööpuudus ning massiline alkoholism. Internaatkoolides üles kasvanud noored on võõrutatud traditsioonilisest keskkonnast ja tegevusest. allikad et.wikipedia.org/wiki/Sölkupid
sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18. sajandil algas massiline vägivaldne õigeusustamine. 1930. aastatel andis kollektiviseerimine, paikse eluviisi pealesurumine ja võitlev ateism sölkupi elulaadile ja traditsioonidele saatusliku hoobi. 1960. aastatel võtsid paikseks muudetud sölkupid omaks vene eluviisi ja massikultuuri. Tänapäev Sölkupite elukorralduste muutusega ja nende kohanematusega on kaasnenud tööpuudus ning massiline alkoholism. Internaatkoolides üles kasvanud noored on võõrutatud traditsioonilisest keskkonnast ja tegevusest. allikad et.wikipedia
Standardid, normid, kehtivad seadused klassikutele (kommenteeritav ainevaldkond Paradigmad (näidised), klassikalised ehk ei pruugi kokku langeda nende isikute üldtuntud teoreetilised ja metodoloogilised erialaga) alused antud ajaetapil; teadmised, meetodid, Demagoogilised võtted tehnoloogiad, andmete hindamise mudelid. Usk, veendumus Aksinoomid ehk tõestust mittevajavad tõed Intuitsioon Argumenteerimine vastavalt loogika Argumendi pealesurumine selle tõesusest või reeglitele ja seadustele väärusest sõltumata Empiirilised ehk indiviidi praktilisse kogemusse kuuluvad argumendid lähtuvad loogika reeglitest ja seadustest. Aksinoom on lähtekohaks võetav valem, mida antud teooria raames ei tõestata ja millest (koos teooria teiste aksinoomidega) tuletatakse varem kokkulepitud järeldamisreeglite järgi kõik teooria ülejäänud valemid.
- Rüütelkonna aadlikud jäid mitmetest oma privileegidest ilma · Mõisnikud nõudsid õigusi -oma usku vabalt pidada -senised seadused jäägu maksma -maa, mets ja rahvas jääks nende omaks · Algul pidas Poola valistus nendest kinni hiljem astuti üle · Allaheidetud rahvaste poolastamine - Maaametnikeks määrati poola alamad - Nende vahel jagati ära sakslaste käest võetud mõisad - Kindlustesse asetati poola väed Katoliku usk · Katoliku usu pealesurumine - Tekitas rahvas meelepaha,ärevust · Luteriusu kirikud anti mõnel pool katoliiklastele · Lihtrahvast meelitati usku vahetama rahaga · Talupojad vahetasid usku,lootes et saavad parema elu peale Tähtsamad sündmused · 1582 Jam Zapolski vaherahu · Gregoriuse kalender · Riia alistub Poola-Leedule · Jesuiidid Tartus (jesuiitide seminar) · 1584 Valga linn Poola-Rootsi sõda(1600-1629) · Toimus Eestimaa pinnal · 1601 Rootslaste võim
Rahvuslik liikumine · Eeldused: -1)majandus; 2)eesti haritlased; 3)kooliharidus; 4)kultuuritegevuse aktiivsus; 5)omavalitsus; · Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine; 2)emak kooliharidus; 3)silmaring+; 4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. ...
Õ lk 156-242 (va kunst ja Venemaa). Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused: Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati uusi turvalisemaid kaubateid, kullajanu, uudishimu ja seiklushimu, rekonkista lõppemine. Eeldused: karavellide (kaugsõidulaev) ilmumine, uued navigatsioonivahendid, Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgusid) kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ristisõdijad avardasid eurooplaste maailmapilti, veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mangooliast ja Hiinast, tekitasid uudishimu kaugete maade suhtes, taasavastati maakera kerakujulisus. Tulemused: UUS MAAILM VANA MAAILM · Koloniseerimine · Kaubanduse raskuspunkt nihkus (paljaksröövimine, kohalike põhja poole, tekkis kaubandus- ja rahvasre orjastamine, orjade ...
DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia eeldusteks on arenenud majandus, rahva heaolu ja haritus. Lääneliku demokraatia pealesurumine Aasia ja Aafrika riikidele ei õnnestunud. 1980.-1990. aastatel keskenduti reformidele, mis viiakse läbi kohalikke olusid, tavasid, traditsioone arsvestades. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandus. Mõned rikkad riigid (Saudi Araabia, Kuveit) ei ole demokraatlikud. Mõned vaesed riigid (Mali, Botswana) on. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs
Ometi nimetas rahvasuu seda aega veel kaua "vanaks heaks rootsi ajaks". Siiski oli ilmne, et "vana hea rootsi aeg" oli talupoegadele parem, kui sellele eelnenud väga raske sõdade aeg ja kindlasti parem, kui sellele järgnenud "vene aeg". On oluline rõhutada, et noil aegadel ei valgunud Eestisse palju võõraid asukaid. "Paruneid" oli vaid mõni tuhat ja päevakorral ei olnud eriline saksastamine, rootsistamine ega mistahes võõra keele ja kommete pealesurumine. Rootsi ajal valitses talupoegadesse suhtumises palju vabameelsemat mõtlemist, kui oli seda venelastel ja sakslastel. Pandi rõhku kirjaoskusele. Talupojad said kohtutes rohkem õigust ja võisid loota abile Stockholmist. Rootsi aeg ei olnud sugugi eestlastele meelepärast. Eric Paimla 8.klass Vana hea Rootsi aeg.
tapmine, mis oli üsna populaarne nende seas ning arvati, et see ongi rüütelik käitumine, kuid jõuti selgusele, et rüütel peab ikka kaitsma endast nõrgemaid ning kultuuriobjekte, milleks on kirik ja sellised. Ostustati, et nüüdsest võideltakse ausal teel ja nad pidid ka sõna pidama, kuna muidu polnuks see rüütelik käitumine. Sõjad olid suureks eelduseks, et maailm pürgib paremuse poole, algseks seisukohaks oli ju kristlaste usu pealesurumine, aga selle käigus tekkisid uued suunad ning uued käitumis maneerid. Sellega seoses jäid Jeruusalemma ning Palestiina muhameedlastele. Muudatused toimusid ka kaubateede ümberpaiknemisel ning Itaalia kaubalinnade õitsengu algus. Suurenes aga vastastikune vaen kolme tsivilatsiooni vahel, milleks olid Läänemaailm, Islamimaailm ja Büdsans. Kokkuvõtteks võib öelda, et ristisõjad tõid endaga kaasa nii tapmisi kui ka positiivseid samme
valisid oma tee mis viis lõpuks oma riigini, algas eesti rahvuse kujunemine. Milliseks oli muutunud baltisakslaste ja vene võimu vahekord? Halb, sest eestlased langesid sakslaste mõju alt välja ning nõudsid nendega võrdseid õigusi, venemaal oli aga julgeolekuoht- eesti kaotamine Miks tabas rahvuslikku liikumist kriis? Tülis Hurda ja Jakobsoni vahel, suur lõhe §19 Venestusaeg 1880-1890 Venestamine vene kultuuri ja õigeusu pealesurumine Venestamise põhjused: Vajadus kaasajastada riiki Rahvusluse tõus (prantsuse rev) Julgeoleku põhjus Kuidas avaldus kultuuriline venestamine: Koolihariduses: vene keelne, alguses võis algklassides eesti keeles rääkida, kuid 1893 kaotati seegi Kõrghariduses: tartu ülikool nim Jurjevi ülikooliks, õppejõududeks tulid venelased Ajakirjanduse osas: tsensuur Kirikuelus: õigeusu pealesurumine Miks alustati venestamist Balti kubermangudes:
Arvestustöö: Eesti vara- ja uusaeg 1. Nimeta vähemalt kolm venestusaja tunnust. (3p) Õigeusu ja vene keele pealetung, tsensuur. 2. Millised muutused läbisid Rootsi ajal vaimuelu ja kultuuri? (4p) Positiivsed muutused Negatiivsed muutused Talurahvakoolide rajamine Usu pealesurumine Tartu Ülikooli avamine Piibli tõlkimine tekitas tülisid 3. Miks algas Põhjasõda? Dateeri sõja algus ja lõpp. (5p) Põhjasõda kestis 1700-1721. Venemaa tahtis ,,raiuda akent Euroopasse" ning võita tagasi ka varasemalt vallutatud alad. 4. Nimeta põhjuseid, mis seletaksid rahvaarvu suurt kõikumist varauusajal. (2p) Liivi sõda, 1601-1603 suur näljahäda, 1696-1697 ajaloo suurim näljahäda, millele
Krossi "Väljakaevamised" tegevus toimub 1954. aastal. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk. Ta on hea jutuvestja, Mirk oskas alati jutu huvitavaks teha, kui ta mõne tuntud inimesega rääkis. Ta oli ka natuke norija tüüp, sest kui talle midagi ei meeldinud, siis ta hakkas kohe selle inimesega norima. Peeter tuleb Siberist tagasi ja alustab tööd arheoloogilistel väljakaevamistel ja sealt leiab ta ühe libelli, mis on Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimus ja see on kirjutatud 700 aasta eest. Libelli võtab ta enda kätte ja laseb selle ära tõlkida. Lõpuks hakkab see teda piinama, et ta ei ole seda juba ära andnud. Ning siis hakkab otsima neid, kes saaksid selle viia sinna, kuhu vaja, et libell õigetesse kätesse jõuaks. Peetril tekib ka väike suhe Loolaga. Kuid see ei lõppe hästi. Romaani lõpus saab Mirk libellist lahti ja hakkab sellest romaani kirjutama. Andres kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele...
SUURBRITANNIA Esimese maailmasõja järel: Kaotas liidrikoha. Teise maailmasõja järel: Suurbriannia hakkas majanduslikult võimsamaks muutuma. Suured purustused. Majandus kasv jääb alla Prantsusmaale. VENEMAA/NSV LIIT Esimese maailmasõja järel: Täielikult laostunud. Kommunistlik diktatuur. Sõja kommunismi poliitika. Teise maailmasõja järel: Rasketööstus on kõrgel tasemel. Suured sõja purustused. Plaani majanduse kollektiviseerimise ja industiviseerimise pealesurumine NSV Liidu liidetud aladele ja IdaEuroopale. SAKSAMAA Esimese maailmasõja järel: Suured reparatsioonid. Tohutu inflatsioon. Paljude alade kaotamine. Teise maailmasõja järel: Suured purustused. Okupatsiooni tsoonid kuni 1949, mil tekib 2 saksa riiki. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Esimese maailmasõja järel: Rahvasteliit Teise maailmasõja järel: Maailmapank. Rahvusvaheline valuuta fond. ÜRO. Mida olid lääneriigid õppind Esimese maailmasõja järgsest olukorrast?
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli see, mis ühendas eestlasi ning pani neid meeskonnana tööle, olenemata kaotusest. Rahva jaoks peabki olema esmatähtis see, et rahvas oleks ühtne ning tõesti valmis oma kodumaa eest võitlema. Ristisõda üldse algatati kuna usuti, et kristlik keskkond on kaupmeestele ohutum ning mis üldkokkuvõttes edendaks kaubandust. Ühiskonna arenemise jaoks oli see vägagi vajalik, kuid usu pealesurumine tekitas suuri mässe. Viimased rahvad, kes alistati olid semgalid 1290. aastal. Ei usu, et nemad nüüd kõige tugevam rahvas oli, vaid nemad asusid kõige kaugemal lõunas. Peale rahva ristimist hakati ehitama kirikuid ning loodi kirikukihelkonnad. Loodeti võita rahva usaldus jumalateenistustega ning õpetustega kristlikust vaimust, mida jagasid preestrid. Ristisõja lõppedes hakati ristisõdadega vallutatud regiooni nimetama Liivimaaks. Keskajale kohaselt tulid
Kas Eestis on turvaline elada? Eestile on kindlustatud head suhted naaberriikidega. Euroopa Liiduga ühinemine suurendas turvalisust Eestis. Eestit ümbritsevad riigid teevad koostööd ja veendumus, et üheskoos tegutsedes suudavad riigid tagada inimestele parema, turvalisema ja tervislikuma elu. Võrreldes teiste riikidega on Eestis turvaline elada. Vaesemates riikides on hariduse puudus, nälg, inimkaubandus, diskrimineerimine, usu pealesurumine jne. Loetelu on väga pikk, kuid eesti rahvas ei oska seda ettekujutada, sest pole seda reaalselt tundnud. Eesti on demokraatlik riik ja kehtib põhiseadus. Seadused annavad inimestele võimaluse end kaitsta, kuid on ka kohustus neid täita. Majanduskriisi tõttu on kasvanud huligaansus. Varastatakse ja petetakse, et lihtsamalt raha teenida, kuid koos kuritegevusega areneb ka politsei. Politsei on ennast mitmeti tõestanud näiteks aprillirahutustel suudeti mässumeelsed
olegi nii ühekülgsed kui paistavad vaid, et neil võib-olla mitu tahku. Nii häid kui ka halbu. Tegelikult on hea, et igal inimesel on oma arusaam, sest igaühe arvamus on oluline ja tähtis, sest inimene on mõtlev olend ja igaüks meist on ainulaadne. See teadmine aitab meil mõista paremini iseennast ning kaasinimesi. Oluliseks aspektiks on kindlasti vaatepunkti positiivsus või negatiivsus ning mõju teistele inimestele. Oma arvamuse pealesurumine ei tähenda mitte alati, et teised sellega nõus on vaid pigem hirmu ennast väljendada ja saada hukkamõistu osaliseks, seda eriti eakaaslaste hulgas. Tihti arvame ekslikult, et probleemide lahendamine on raske ja ülejõu käiv ülesanne, aga hoopis lihtsuses võib peituda tõde ja lahendus. Tore on, kui saad seda maailma ise avastada ilma, et keegi kannataks. Alateadlikult kombime me kõik piire, mille me ise või teised meile kehtestanud on. Mõni asi või olukord kurvastab või ajab
N: euroopa kultuur, antiikkultuur. · Kultuurid tekivad, arenevad, muutuvad, asenduvad, kaovad. · Kultuuri mõjud: a) kultuurilaen teiselt kultuurilt õppimine, teise kultuuri üksikute elementide kasutamine. b) kultuuriline assimilatsioon sulandumine teise kultuuri (liivlased lätlaste sekka). c) kultuuriline akulturatsioon oma kultuuri kaotamine, kultuuride hävitamine. d) kultuuriline ...? - kultuuri vägivaldne pealesurumine. · Kultuuri kasutatakse kaunite kunstide ja vaimse loomingu juures (kujutav kunst, teater, muusika). · Kultuursus teritab meie vaimu, maitset, kombeid. · Kultuuri saab jagada: a) kõrgkultuur eeldab teadmisi, vaimset pingutust, vaimseid eeldusi, rahvusvahelise prestiizi kandja, (ballett, sümfoonia, ooper). b) massikultuur mõeldud ja tehtud kättesaadavaks laiadele massidele, ei eelda spetsiifilisi eeltadmisi, igale
Terrorismist tulenev hirm mõjutab kogu maailma rahvast Sõna "terror" on ladinakeelest pärinev sõna, mis tähendab hirmu. Tänapäeval on terrorim väga aktuaalne teema, sets pidevalt toimuvad erinevates Euroopa riikides terrorirünnakud. Süütud inimesed peavad seetõttu kannatama vägivalla ja hirmuvalitsuse all. Enamasti on terroriaktide korraldajate eesmärgiks oma usu või majanduslike arvamuste pealesurumine. Kas inimeste vägivallavalitsuse all hoidmine oma võimu suurendamiseks on kogu maailma puudutav probleem ja mida saaks muuta, et terrorismi ennetada? On vaid aja küsimus, millal terrorirünnakud Eestisse jõuavad. Nii pindalalt kui ka rahvaarvult ühe väikseima Euroopa riigina on meie riik jäänud pommitamistest ja tulistamistest kõrvale. Terroristid korraldavad rünnakuid pigem suuremates riikides, sest sel juhul võetakse juhtunut tõsisemalt ja see haarab suurema hulga inimeste tähelepanu. Paljudest uurin...
hulk riiklikke aktsiaseltse, üldine elatustase langes, Eesti Rahva Ühisabi. Kultuur: 3. Võrdle Nõukogude ja Saksa okupatsiooni Eestis Sarnasused Erinevused Ei tunnistanud Eestit Saksa ei küüditanud Repressioonid Saksa ei teinud massirepressioone Ideoloogia pealesurumine Saksa hävitas juute ja mustlasi Tsensuur Saksal eestlaste suurem toetus Juhikultus Ideoloogiate erinevus Kontroll Saksa ei teostanud natsionaliseerimist Saksa käitus paremini 4
Pornograafia: probleemid - seksuaalne ahistamine, vaimne meelemuutus(probleemid), vägistamine,raha,suguhaigused,inimkaubandus,müügiks,ebaloomulikult suured suguorganid,naised allasurutud,tekitab vastuolulisi tundeid, kujutelu on sageli ebaloomulik ja päriselus talumatu. miks - eneserahuldamine,kaaslase puudumine,võrdluseks,uudishimu,õpe. Vägivald: vaimne, füüsiline, seksuaalne seksuaalne - vägistamine(vägistamiskatse k.a ), ahistamine, tahtevastane puudutamine,seksi pealesurumine, laste seksuaalne väärkohtlemine. Identiteedi areng : Bioloogiline sugu- kindlad kehalised sootunnused Sooline identiteet - enda tunnetamine mehe v naisena Seksuaalne orientatsioon - hingeline ja kehaline külgetõmme oma soo,vastassoo v mõlema soos esindajate vastu. Homoseksuaalsus - mõiste tuleb kreekakeelsest sõnast homo (sarnane)ladina sõnast homo(mees,inimene)ja ladinak.sõnast sexus(sugu)
05.1649, 1660 restauratsioon (Charles II) · Võimuorganid: Seadusandlik: parlament Täidesaatev: Riiginõukogu (parlamendi kontrolli all) Reaalselt: ohvitseride ladvik + Oliver Cromwell · Olulisemad sündmused: Kinnistus Inglismaa positsioon suure merevõimuna 1650 sõjakäik Sotimaa vastu ja koloniseerimise algus 1652 alustati Iirimaa koloniseerimist 1653 saatis Cromwell parlamendi laiali ja kehtestas sõjalise diktatuuri Range puritanismi pealesurumine Parlamentarismi areng · Pikajalised traditisoonid (I korda 1265) · James I ajal kokku ei kutsustud, Charles I ajal 1625-1629 kolm korda · 1628 Petition of Rights Mõisteti hukka kuninga senine maksupoliitika, kulutused sõdadeks jm. Nõuti parlamendi õiguste suurendamist (maksude kehtestamine ja sõja kuulutamine ainult parlamendi loal · 1629-1640 nn Charles I türannia-aastad · 1640 Lühike parlament (3 nädalat)
Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad. - 19. sajandi keskpaigaks sattusid islamiusulised rahvad Vene ...
Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad hiskonnale olulisi pevakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus). Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves).
Näiteks valimiskampaaniates näidatakse politiikuid paremas valguses, et võita rahva poolehoidu. Rahvale jäetakse palju ütlemata, tuuakse välja häid iseloomuomadusi ja huvitegevusi ning korraldatakse näiteks mõni heategevusüritus, mis juhib tähelepanu kõrvale hoopis olulisematest aspektidest, mis tegelikkuses valimisprotsessis esmaseks peaksid olema. Ka see on rahva petmine ning mingi kindla arvamuse, mis neile endile kasulik on, pealesurumine. Kas see pole mitte samuti vastutustundetu tegu? Massimeedia osa, mis kindlasti inimesi mõjutavad on saated ja seriaalid, mida televisioonist näidatakse. Näiteks näidatakse lastele juba varahommikust saati erinevaid multikaid ja saateid, mis on väga tihti vägivaldsed ja tekitavad lastes tunde, et nii peabki meie maailm funktsioneerima vägivaldselt. Spordimaailma ja-sündmuste kajastamine meedias on traditsioon. Huvilised loevad
Euroopas oli puudus väärismetallidest; Türklaste vallutused takistasid vahemerel kauplemist. Tagajärjed Euroopas: Kaubanduse raskuspunkt liikus põhja poole; Kauba- ja fondibörsi teke; Hindade revolutsioon; Aardus maailmapilt (geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia); Arenes laevaehitus ja navigatsioon; Tulid juurde nt mais, süüfilis, tomat. Tagajärjed Ameerikas: Koloniseerimine (paljaksröövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, kristianiseerimine, kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine); Tulid juurde nt hobune, gripp, varblane. Reformatsioon, selle eeldused, põhjused ja tagajärjed E: Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik. P: indulgentside müük, üleüldine pahameel katoliku kiriku vastu. Tagajärjed: Saksa talupoegade sõda, Augsburgi usurahu.
Varauusaeg Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati turvalisemaid kaubateid (india kaubad olid araablaste, türklaste vahenduse tõttu kallid), kullajanu, uudishimu & seiklusjanu, renkonkista lõppemine. Eeldused: karavellide ilmumine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt, hispaanias ja portugalis leidus meremehi, sõjakad rüütlid (hidalgod), kes olid valmis minema merereisidele; ristisõjad avardasid maailmapilti; Marco Polo reisikirjad; taasavastati Maa kerakujulisus Tulemused: Uus Maailm: paljaksröövimine, kohalike orjastamine ja hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, Aafrikast orjade sissevedu (+hobune, varblane, gripp, rõuged, tüüfus) Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus...
samad ja vorm ka. Öeldakse veel, et koolivorm tõstab kooli mainet ja ka koolivaimu. Ei tea kuidas selle mainega on, kui õpilane ei tunne oma kooli üle uhkust. Aga koolivaimu poolest ei nõustu ma väitega, et koolivorm tõstab koolivaimu. Kui õpilased ja õpetajad ei tunne ühtsust vaimselt, sisemiselt, siis kuidas saab seda muuta tuues kooli sisse vormi, mida siiski paljud ei kanna või ei poolda. Minu arust pole see mitte mingi sugune koolivaimu tõstmine, vaid lihtne pealesurumine, et näha rohkem eliit kooli moodi välja. Ei armasta ennast korrata, aga siiski olen ma koolivormi vastu. Mulle tõesti ei lähe peale igapäev ühesuguse värvi kandmine, sest ma olen laps ning arvan ikka veel, et maailm on värviline. Kuna aga kool moodustab suurema osa minu lapsepõlvest, siis see lapsepõlv möödub mul küll argipäevaselt tuhmilt. Ning veel kõik muud probleemid, alates keha proportsioonidest lõpetades hindadega
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab kodanikuvabadus, sõnavabadus, üksikindiviidi võimalus osaleda ühiskonnaelu kujundamises ja tähtsate otsuste elluviimises. Samuti on demokraatiale iseloomulik isiku õigus osaleda ühiskonnaelus sõltumata usulisest ja parteilisest kuuluvusest ning seksuaalsest orientatsioonist. Diktatuurile on iseloomulikud ühe ideoloogia pealesurumine valitseva partei poolt, sõna- ja liikumisvabaduse piiramine keskvõimu poolt ning plaanimajandus. Esimese maailmasõja ajal lubasid liitlased Itaaliale uusi valdusi, need lubadused aga peale sõda unustati. See tekitas Itaalias solvumist, mistõttu leidis Itaalia suurriigiks muutmise idee peale sõda suurt poolehoidu. See fakt, ning lisaks raske siseriiklik ja majanduslik kolukord, millele lubas lahenduse tuua Mussolini fasistlik rühmitus, tekitas rahvamassides poolehoidu Mussolinile
KORDAMISEKS I Daatumid: Isikud: 1. Karl XI Rootsi aja viimane 1. 1582 Jan Zaplzki rahu kuningas 2. 1583 Pljussa rahu 2. Karl XII Rootsi kuningas, alustas 3. 1629 Altmargi rahu Põhjasõda, 18 saj. algus 4. 1632 Tartu ülikooli asutamine 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 5. 1645 Brömserbo rahu, taani andis 17. saj. keskel, asutas Tartu ülikooli alad rootsile 4. Bengt Gottfried Forselius 6. 1681 Reduktsioon Asutas Tartu lähedale õpetajate 7. 1684 Algas Forseliuse seminar seminari 1684 - 8. 1686 Rootsi kiriku seadus - enne 5. Johan Skytte Asutas Tartu ei saa keegi abielluda, kui ei oska Ülikooli, kindral kuberner lugeda, Lõuna-Eesti keelne uus 6. Ignatsi ...
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857
jooksul on kujunenud päris hea sünergia ning ellu on viidud mitmed olulised reformid. Samas tooks Sotsiaaldemokraatide kaasamine valitsusse palju uusi väljavaateid ning see tagaks laiema maailmavaatelise esindatuse. Muutuseid jälgides saaks aga selgeks, et läbivaks märksõnaks oleks vajaduspõhisus. Kindlasti ei ole õige Eestis toetuste ühtlase õhukese kihina laialijagamine, maksukoormuse tõus, astmelist tulumaksu jms vasakpoolsete vaadetega erakondade nõudmiste massiline pealesurumine. Riigikogu esimees Ene Ergma peab võimalikuks, et järgmised riigikogu valimised toovad Eestis kaasa vasakpöörde, kuid see poleks tema hinnangul väga suur õnnetus. Tema sõnul ongi kasulikum opositsioonil mõtiskleda ja näidata, et ka neil on võimalik pakkuda välja midagi uut. Praeguse opositsiooni üks väheseid ettepanekuid on astmeline tulumaks, millest on räägitud juba pikka aega. Samas ei annaks see hinnangul hiiglaslikku rahahulka, sest Eestis pole tekkinud tugevat keskklassi
temast teinud oli, temast enam ei saa. See viis ta endast välja. Ta tundis end abitult ja ei tahtnud teistele risuks kaela jääda. "See oleks pidanud varem olema, ütleb Villu viimaks, siis võibolla, kui mul alles teine silm peas ja mõlemad käed otsas. Aga nüüd, mõtelge ometi isegi, kuhu ma nõnda kõlban." Villu ei suutnud võtta üht ega jätta teist. Poleks olnud Annat, oleks ära jäänud õnnetused, segadus. See kõik, Anna pealesurumine ja mineviku varjud olid Villule liiast. Suutmaks selgusele jõuda ja otsuseid teha, lõpetas ta enda elu. Võibolla tõesti õige tegu tema poolt, nagu arvas tema isa. "Isa seisis natukene aega liikumatult paigal, pöördus siis toa poole ja ütles eidele: "Esimene mehetemp tema elus." Võiks öelda, et armastus võttis Villult elu. Kuigi arvan, et enda elu lõpetamine on probleemide eest põgenemine ja ei pea seda õigeks, pani see teos
kergekäeliselt loobuma. 3) Õpetaja/treener on kohe alguses lastega liialt nõudlik, karm. Ei tee noorte laste jaoks treeningut huvitavaks ning mänguliseks. Ajab varakult juba tulemust taga, kuigi nooremas eas on oluline just see, et lastel oleks huvitav ning et neil tekiks tahtmine ikka ja jälle trenni ning sportimise juurde tagasi tulla. 4) Lastevanemate poolt tulev liigne pealesurumine mingi spordialaga tegelemisel. Lapsevanemad tahavad, et nende laps liiguks ning tegeleks spordiga, aga laps ise seda teha ei taha. Mõnel puhul näevad seda lapsevanemad juba varakult ja lepivad sellega, et lapsel on muud huvid, aga mõned on konkreetselt selle poolt, et peab tegelema ning ei arvesta lapse soovidega, eelkõige on siin ka mõndadel juhtudel mängus see, et lapsevanemad ise nooremas eas spordiga tegelesid ja soovivad, et ka laps sellega tegeleks
8. Sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupoliitika põhimõtted. 9. Koalitsiooni kuuluvad riigid lubasid taastada kõigi Teises Maailmasõjas iseseivuse kaotanud riikide suveräänsuse 10.Sisuliselt astus selle leppega Saksamaa vastu sõtta ka USA 11.Liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit II MS sõjategevus 1939-1940 1. Natsi-Saksamaa&NSVL – Poola vallutamine 2. NSVL – baasidelepingu pealesurumine Balti riikidele 3. NSVL – talvesõda soomega 4. Natsi-Saksamaa – Taani vallutamine 5. Natsi-Saksamaa – Norra, Hollandi ja Belgia vallutamine 6. Natsi-Saksamaa – Prantsusmaa kapitulieerumine II MS tulemused: 1. Hukkus väga suur hulk inimesi, haavata said väga paljud, ning mõned jäid ka teadmata kadunuks 2. Kasvas tsiviil elanike osakaal 3. Sõjakulud 1500 miljardit dollarit 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng 5
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti ...
Lõpptulemusena ollakse oma jutust nii hõivatud, et pole aega vestluskaaslast kuulata. 8. Nõuandmine Vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on kohe olemas. Tulemus: vestluskaaslane tunneb end samamoodi kui enne või halveminigi, sest teda ei viitsitud ära kuulata ja ei tahetudki mõista. 9. Väitlemine Põhitähelepanu on pööratud sellele, et leida teise inimese jutust see osa, millega ei saa nõus olla. Oluline on siin oma arusaamade pealesurumine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest teisel poolel on alati vastuväide varuks. Sageli kasutatakse irooniat, alandamist, tehes sapiseid märkusi, et teise arvamus ümber lükata. 10. Oma õiguse tagaajamine Oma õiguse tagaajamine tähendab, et kasutatakse kõiki vahendeid (tõe moonutamine, karjumine, ettekäänded, süüdistamine, varasemad eksimused), et õigus endale jääks. Sellisel puhul ei taluta kriitikat ja nõuandeid, ennast peetakse eksimatuks. 11. Teema vahetamine
ja vastuvõtmine. *Head suhted algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlused, mille eelduseks on suhtluspartneri isiksusega arvestamine ning head suhltusalased teadmised ning oskused. *MÜRA ehk suhtlustaksitus. -ebatäpsus oma mõtete väljendamisel. -liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt. -logopeedisilised vead. -rääkimisvead -labane kahemõttelisus -saatjapoolse arvamuse pealesurumine. *Teenindussuhtluse abivahendid. - tehnilised suhtlusvahendid. mitmesugused teabeallikad. pliiatsid. paber.- blanketid. *Suhtlemisest: - suhtlus on alati kahesuunaline protsess. -kas ja kui hästi see toimis, sellele saab vastuse vaid anda asjakohane tagasiside. -tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist, edastada soovitud ja saadud sõnumi vahel. -klienditeenindajal on ainuke viis veenduda selles,kas suhtlusahel toimis ja jõudis eesmärgini: tagasiside kõsimine ja andmine.
kohtuvõim-III astmeline), pluralistlik kodanikuühiskond-ühiskonnas on palju kodanikuühiskonna organisatsioone, vähemuste õigustega arvestamine. 7. Mis on jätkusuutlikus? Jätkusuutlikus on selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huvisid. 8. Jätkusuutlik valitsemine, hea valitsemine, efektiivne valitsemine. Jätkusuutlik valitsemine võim- tahte ja otsuste pealesurumine. Legitiimne ehk seaduslik. Rahvas arvab, et võim on legitiimne siis, kui võimulolijad ja rahvas hindavad samu väärtusi. Hea valitsemine legitiimne, efektiivne näitab seda, kui hästi suudab võim valitseda ja kui hästi ta suudab rahuldada erinevte sotsiaalsete gruppide vajadusi. Peab olema läbipaistev ja kaasama kodanikke. Efektiivne valitsemine 9. Mõisted Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on
Et kõiki tunnuseid ellu rakendada, peab olema põhiseadus ja valitsus. 7. Mis on jätkusuutlikkus? V: Jätkusuutlikkus on selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huvisid. Ühiskonda arendatakse tervikuna, probleeme ei lahendata teiste probleemide arvelt. 8. Jätkusuutlik valitsemine, hea valtsemine ja efektiivne valitsemine. V: Jätkusuutlik valitsemine: VÕIM oma tahte ja otsuste pealesurumine. Võimu peab korraldama nii, et rahvas tunnetaks seda. Võim peab olema legitiimne ehk seaduslik. Rahvas arvab, et võim on legitiimne siis, kui võimulolijad ja rahvas hindavad samu väärtusi. Hea valitsemine: Hea valitsemine on legitiimne ehk seaduslik. Tunnuseks on see, et huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Hea valitsemine peab olema tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav.
vanad kombekohased pikad habemed maha ajada. Tema habemelõikamise aktsioon kujunes üsnagi vägivaldseks: kes uuele tavale ei allunud, said karistada. Sama kehtis ka riietuse kohta. Peeter tahtis, et vanad moskvapärased riided vahetataks euroopalikumate vastu. Rahva seas oli aga tunda tugevat vastuseisu antud muudatustele välimuses- arvati, et Peeter hävitab sellega ristiusu. Isiklik väljanägemine võiks olla igaühe enda otsustada ja teatud riietumistiilide pealesurumine valitseja poolt tekitas suurt meelehärmi. Kuni Peetri surmani, ei suudetud väljaspool Peterburi uusi välimusmalle omaks võtta, sellega võib lugeda Peetri ühe esimestest ümberkorraldustest läbikukkunuks. Kultuuri- ja ühiskonnaelu elavdamiseks andis Peeter välja ukaasi assambleede kohta, mis olid vabad kogunemised, kus aeti ka riigiasju. Assambleedest võisid osa võtta nii mehed kui ka naised, mis oli uudne kuna varem naised seltskonnaüritustel ei osalenud. Uutel
Pärisorjuse Kaotamine: Tsaar Alexander I avaldas survet Eesti- ja Liivimaa rüütelkondadele siinse talurahva olukorra kergendamiseks. 1802 võttis Eesti maapäev vastu I talurahva seaduse ,,Iggaüks" Talupoja õigus vallasvarale, põlise pärdndamiseõiguse(pidi talu korralikult ülal pidama) · Koormiste fikseerimine eramõisates muudeti kohustuslikuks · Mõisnike kodukari õigust piirati · Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus. · Normeeriti teokoormised, viidi vastavusse talu majandusliku kandevõimega, koormisi ei tohtinud tõsta · Keelati talupoegi müüa, vahetada, kinkida · Piirati kodukari õigust · Taluperemeestele ei tohtinud ihunuhtlust anda Eestimaal ja Liivimaal loodi rüütelkonna krediidikassa, et võlga...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
