Hotellimajanduse põhimõisted ja komponendid (2)

HOTELLIMAJANDUS

• Hotellimajanduse põhimõisted ja nende omavaheline seos
  

Kui räägitakse hotellimajandusest, siis mõeldakse selle all kogu majutusettevõtlusega seonduvat, mitte ainult konkreetselt hotelle kui eraldi majutusasutuse liigiga seotud tegevusi.
Hotellimajandus – hotellimajanduse all mõeldakse enamasti majutus -, toitlustus- ja lisateenuste (saunad, basseinid , ilusalongid, tervise-, äri-, konverentsikeskused jt) osutamist majutusasutuses.
Majutusettevõtte põhitegevuseks on majutusteenuse ja paljudes majutuskohtades ka toitlustusteenuse pakkumine. Ettevõtja võib osutada majutusteenust ainult registreeritud majutusettevõtte kaudu.
Majutusettevõtte – majandusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust.
Majutusteenus – ööbimisvõimaluse ning sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük.
Majutusteenuseks ei loeta turismiseaduse kohaselt ettevõtja poolt temale kuuluva vara arvel temaga töö-või teenistussuhetes olevate isikute majutamist ; majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping ; õppeasutuse poolt õppeasutuses õppivate või töötavate isikute majutamist ; majutamist reisijateveoteenuse osutamiseks kasutatavas transpordivahendis ; erakordsetes tingimustes ööbimise võimaldamist elamuse saamise eesmärgil (näiteks vabas looduses , onnis, parvel jne)
Majutusteenust võib ettevõtja osutada ainult tunnustatud majutusettevõttes, mis tähendab, et pakutavate teenuste kvaliteedi vastavust kohustuslikele miinimumnõuetele on kontrollitud ja ettevõtjatele on väljastatud vastavasisuline tunnistus . Majutusettevõtte liik iseloomustab ettevõtet ja selle kaudu pakutavat teenuse taset. Peamised majutusettevõtete liigid Eestis on hotell , motell , külalistemaja, hostel , puhkeküla ja –laager, puhkemaja , külaliskorter ja kodumajutus .
Majutusasutuse toode on kliendi elamus , kogemus , mulje , mis kujuneb järgmiste komponentide mõjul : info saamine ja päringud , ettetellimine , registreerimine saabumisel , tooteelamus , puhtus ja kord , külalislahkus , toitlustamine , muud teenused ja suhtlemine lahkumisel ning arveldamine . Elamust mõjutavad füüsilised tegurid nagu söök- jook ; meelteelamused, mida tekitavad värvid; materjalid, lõhnad, mööbel , disain ja ehituskvaliteet ; samuti ka psühholoogilised seisundid nagu heaolu- , rahuldus – ja turvatunne .
Majutustoode – on kliendi elamus, kogemus ja mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu : majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuse valik ja tase, teenindajate professionaalsed oskused ja välimus ning hotelli imago.
Kui majutustoode puudutab ainult majutusettevõtet ja sellega seonduvat, siis turismitoode
hõlmab kogu reisi. Majutustoode on turismitoote oluline komponent (loomulikult kui reis sisaldab ka ööbimist).
Turismitoode – on paljudest komponentidest koosnev külastuselamus, mis algab reisi kavandamisest ja tellimisest ning sisaldab majutust, toitlustust, transporti, reisiteenuseid, vaatamisväärsuste ja ürituste külastamist, osalemist harrastustegevustes jms.
Turismitooted võib jagada kaheks:

kliendikesksed tooted – kujundatud vastavalt kliendi soovidele ja vajadustele kasutades olemasolevaid võimalusi.

ressursikesksed tooted – luuakse olemasolevast ressursist standardtoode ja otsitakse sellele kliente.

• Hotellimajandus
  

Hotellimajandus on üks osa teenindus- ja turismimajandusest, kuid nende valdkondade vahel piiri tõmmata on väga raske. Kõik turismiettevõtted teenindavad kliente, kuid sugugi mitte kõik teenindusettevõtted ei paku oma teenuseid turistidele. Suur osa majutusasutustest, nagu koolide ühiselamud, vanglad , haiglad , kasarmud , vanadekodud ja teised, tegutsevad väljaspool turismisektorit , kuid teenindamine toimub ka seal. Toitlustusettevõtted (kui välja jätta asutusesisene toitlustamine) teenindavad nii kohalikke elanikke kui ka turiste. Majutusasutustes asuvad toitlustuskohad on eelkõige mõeldud turistidele, kuid sinna on oodatud ka kohalik elanik .
Hotellimajanduse all mõeldakse enamasti majutus-, toitlustus- ja lisateenuste (saunad, basseinid, ilusalongid, tervise-, äri-, konverentsikeskused jt) osutamist majutusasutuses.
Majutusteenuse pakkumine laiemas mõttes hõlmab majutustegevust majutusettevõtetes ja nendest väljaspool, näiteks haiglates, ühiselamutes, rongides jne, kuid eraldi terminit nende kohta ei ole.
Kui räägitakse hotellimajandusest, siis mõeldakse selle all kogu majutusettevõtlusega seonduvat, mitte ainult konkreetselt hotelle kui eraldi majutusasutuse liigiga seotud tegevusi. Tõenäoliselt tuleneb paralleelne käsitlus asjaolust, et hotell on vanim ja klassikaliseim majutusettevõtte tüüp.

• Majutusettevõtted
  

Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on:

• Hotell (hotel) – on toitlustusteenust pakkuv vähemalt kümne majutusruumiga majutusettevõtte. Majutusasutustele kehtestatud miinimumnõuete määrus ütleb, et hotelli ehitis peab olema iseseisev majutushoone, hoonete kompleks või selgelt piiritletud osa hoonest, kus kõik hotelli funktsioneerimiseks vajalikud tehnilised süsteemid on hotelli valdaja kontrolli all.
  

Hotellide liigitamiseks on erinevaid aluseid : suurus , hinnatase , teenused , sihtturg , asukoht , õiguslik vorm ja paljud muud kriteeriumid.
Hotellid täidavad olulist rolli kohalike ettevõtete ja elanikkonna seas nii
koosolekute kui konverentside läbiviimise, vaba aja veetmise ja
meelelahutusvõimaluste pakkujana. Hotellid on rohkete restoranide , baaride, tervisekeskuste, saunade ja muu sellisega kujunenud kohalikeks sotsiaalse suhtlemise keskpunktideks.

• Motell (motel) – on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt kümne majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõtte, kus on tagatud turvaline parkimine .
  
• Külalistemaja (guesthouse) – on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.
  
• Hostel (hostel) – on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte.
  
• Puhkeküla ja –laager ( holiday village; campsite ) – on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks, parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad olla ka majutuskohad.
  
• Puhkemaja (holiday home) – on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses.
  
• Külaliskorter ( apartment ) – on majutusettevõtte , mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter , mis üüritakse välja täies ulatuses.
  
• Kodumajutus (bed and breakfast ) – on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus , majas või korteris paiknev majutusettevõte.
  

Majutusettevõtte järk (tärnid) näitab ettevõtte ja seal pakutavate teenuste taset. Järgu omandamine on ettevõtjale vabatahtlik. Eestis on seni järke antud vaid hotellidele (näiteks on olemas viietärnihotell – luksushotell ; neljatärnihotell – äriklassi hotell ; kolmetärnihotell – keskklassi hotell ; kahetärnihotell – standardklassi hotell ; ühetärnihotell – lihtne hotell ).
Järkude andmist reguleerivad Majandus – ja Kommunikatsiooniministri määrused.
Majutusettevõtte kohustuslik registreerimine

• aluseks on Turismiseadus ja nõuded majutusettevõttele
  
• registreeringu taotlus tuleb esitada asukohajärgsele omavalitsusele.
  
• registreeringut tuleb igal aastal kinnitada majandustegevuse registris.
  
• ettevõtja ise vastutab esitatud andmete õigsuse eest riigi ja tarbijate ees.
  

• Majutusturg
  

Külastajate poolt hotellis ja väljaspool seda tehtavad kulutused toetavad nii otseselt kui kaudselt kohalikku majandust. Hotellid on üldjuhul ka olulised tööandjad kohalikul tööjõuturul. Eriti olulise osakaaluga on majutusasutuste loodavad töökohad ning pakutavad teenused väiksemahulise tööstusega piirkondades, kus turismimajanduse arendamine annab elukeskkonnale märkimisväärse lisaväärtuse. Kui kunagi oli hotell vaid peatuspaigaks ja ööbimiskohaks, siis tänapäeval on hotellile omistatud uus roll – see peab pakkuma peale majutus- ja toitlusteenuste rohkelt lisateenuseid, mis oleksid väärtuslikud nii hotelli
külastajatele kui kohalikele elanikele. Hotellides tegutsevad restoranid , baarid, ööklubid, saunad ja muud üksused on üldjuhul avatud ka kohalikule elanikkonnale.
Hotellimajandus on tihedalt seotud teiste majandusharudega, sest paljud tooted ja teenused, mida hotellis külastajatele pakutakse, toodetakse mujal. Hotell pakub majutust – selleks on vaja hoonet, sisekujundust, mööblit, tekstiile, patju, tekke ja voodipesu . Klientide vahetudes tuleb tube koristada ja selleks on vajalikud erinevad vahendid, seadmed ja puhastusained. Hotellides pakutakse klientidele süüa ja juua, võimalust tellida giidi , linnaekskursioone, transporti, ürituste pileteid jne. Paljud hotellid tegelevad jaemüügiga – külastajal on võimalik hotellist osta ajakirju, marke , postkaarte , linnaplaane , esmatarbekaupa, karastusjooke jm. Kuid hotell ise ei tooda eelnevast midagi, kõik vajalik muretsetakse vastavat toodet pakkuvatest ettevõtetest ning toetatakse seeläbi teisi majandusharusid.

• Majutustoode:
  

• On kliendi elamus, kogemus ja mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu: majutuskoha asukoht, keskkond , interjöör , eksterjöör , teenuse valik ja tase , teenindajate professionaalsed oskused ja välimus ning hotelli imago.
  
• Puudutab ainult majutusettevõtet ja sellega seonduvat.
  
• On turismitoote oluline komponent (kui reis sisaldab ka ööbimist)
  

• Turismitoode
  

Turismitoode on väga keerukas.

• Turismitoode on enamasti kombinatsioon erinevatest üksteist täiendavatest teenustest ja kogemustest.
  
• Turismitoode koosneb tavaliselt transpordist, majutusest , toidukordadest , sündmustest, vaatamisväärsustest ja tegevustest , aga ka infrastruktuurist, külalislahkusest, atmosfäärist ja teistest raskesti hoomavatest komponentidest.
  
• Kõiki turismiteenuseid saab müüa kas eraldi või paketti kombineerituna. See tähendab, et turismiettevõtted on vastastikkuses sõltuvuses.
  

Turismitoote loomisse on alati kaasatud ka klient – see luuakse klienti tundma õppides, temaga suheldes, tema soove täpsustades, soovitades, teda õpetades ja kasvatades .
Mõne turismitoote loomise protsess võib olla väga pikaajaline. Näiteks reisitoote loomine võib kesta mitu kuud, alates reisi kavandamisest ja suhtlemisest reisikonsultandiga ning lõpetades reisi toimumise ja reisijärgse suhtlusega.
Reisitooteid ei saa ladustada ega ümber vahetada:

• Kui lennukikoht, hotellituba, restoranilaud, laevareisi või sündmuse pilet jäävad mingil kindlal päeval müümata, siis on nende müügivõimalus igaveseks kadunud.
  
• Kui halva kvaliteediga või mittesobivat kaupa saab tagasi anda, remontida või ümber vahetada, siis halba teenindust või ebaõnnestunud reisi ei saa tagasi anda, parandada või vahetada.
  

Turismimajanduses on teenindusmajandus, milles ostetakse teenuseid ehk käega katsutamatuid mittemateriaalseid kogemusi, mitte aga käegakatsutavaid materiaalseid tooteid. Sellest tulenevalt on väga raske turismitooteid disainida, standardida, toote kvaliteeti kontrollida ja hinnata neid enne ostuotsust. Seetõttu täidavad eriti tähtsat rolli teenusepakkuja soovitused, hind ja usaldus pakkuja vastu.
Kliendid peavad turismitoote ostma ilma seda nägemata või proovimata. Seetõttu on turismitoodete ostmisel risk tunduvalt suurem kui tavaliste kaupade ostmisel ning kliendid on sõltuvuses pakutavast informatsioonist ning teenindusest.