Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Ajaloo vältel on inimesed üha enam hakanud teadvustama saastatud keskkonna ohtlikkust ning väärtustama nn rohelist mõtlemist. Viiakse läbi kampaaniaid propageerimaks looduse saastamise vähendamist ning õhutatakse kasutama loodusvarasid kokkuhoidlikumalt. Probleem, millele leidub kindlasti lahenduski, ei puuduta üksikuid riike vaid hõlmab kogu maailma. Miks on meid ümbritsev keskkond nii saastunud? Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli algfaasis, ei osatud kartagi, et vedelike ning gaaside jäägid võivad loodust kahjustada
" Inimkond toodab tunduvalt rohkem kui ise tarbida suudab. Seetõttu tekib meeletu kogus ülejääke, mis jäävad meie ümbrust reostama. Lisaks ületootmisele tekitab jääke igasugune tootmine ja ka lihtsalt elutegevus. Kuid elutegevuse jäägid lagunevad looduses, inimtegevuse jäägid seda teha ei suuda. Nagu sellest veel vähe oleks, inimkonna valdav enamus tundub saastamisest mitte hoolivat. "See on ju paratamatus, las ta olla." Saastatus ei ole paratamatus, see on saastatud mõtlemise vili. Keskkond ei saagi puhtamaks muutuda, kui inimesed ei soovi prügiteket vähendada. Mõned aastad Eestis toimunud kampaania "Tee puhtaks!", kus vabatahtlikud koristasid maanteeservi, andis loodetust vastupidise tulemuse. Teeäärtesse hakkas kogunema hoopis rohkem prahti, sest inimesed teadsid - nagunii korjatakse ära. Lelle lähedal teeäärses puhkekohas olid varem kaks prügikonteinerit ja nende ümber meeletu prügihunnik. Kohalikud elanikud leidsid seal olevat
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Planeet Maa funktsioneerib kui elav organism, kes end ise reguleerib ja optimeerib. Maa ei ole kiht kive ega mulda, mille peal on juhtumisi elu, vaid keha, kelle toel kasvab kõik muu. Sellise teooria sõnastas pea 50 aastat tagasi inglise keemik James Lovelock. Inimesed on muutunud mugavaks ja laisaks, sest majandus areneb ning kõik tuuakse koju kätte. Ei mõelda tagajärgedele ning juhindutakse Louis XIV ütlusest: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Mis paneb inimesi nii julmalt looduse vastu käituma? Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu. Maakera, mis on juba 4,5 miljardit aastat vana, immuunsus on tänu antro-pogeensetele teguritele nõrgenenud. Loodusel ei ole midagi viga, inimestel on. Keskkonna probleemide algpõhjus ei seisne mitte moderniseerimises, vaid inimese geenidega mä...
põhjustab igal aastal sadade inimeste surma. Ruumide õhk võib olla linnaõhust isegi kuni 10 korda kehvemas seisus. Õhu saastatus töö- ja eluruumides on üks viiest ohtlikumast inimese tervist kahjustavast tegurist. Paraku veedab enamik inimesi 90 protsenti oma päevast just siseruumides, mitte õues. Tõsine probleem on ka toaõhu suhteliselt väike niiskus, eriti talvekuudel. Just sellest on sageli tingitud külma aja tervisehädad: nohu, allergia ning astmahood. Ruumide õhk on saastatud ehitusmaterjalide, seina- ja põrandakatete, koduelektroonika ning mööbli tõttu, millest lendub õhku mitmeid inimesele kahjulikke mürgiseid kemikaale. Kütuse põletamisel tuleb korstnast suitsu, automootori heitgaasidest satub õhku kahjulikke ja mürgiseid aineid. Kõrgest vabrikukorstnast eraldub koos suitsuga väga väikesi tuhaosakesi. Kõiki neid aineid kannab tuul laiali, isegi tuhandete kilomeetrite kaugusele tekkekohast. Eriti rohkesti on saastaineid tehaste ja bussipeatuste juures
sügavustes kaevudes on õlikihi paksus kohati kuni 1 m; · Keila-Joa raketibaasis ohustab pinnasesse lastud raketikütus (samiin), mis sisaldab ohtlikke kantserogeene, tihedasti asustatud puhkepiirkonna joogivett; · Tartu lennuväljal ohustab õli ja mürgiste kütteainetega tekitatud reostus enam kui 100000 elanikuga ülikoolilinna joogiveehaaret; · Pakri poolsaarel on pinnas kohati tugevasti saastatud naftasaaduste ja pliijäätmetega; jälgimist vajab demonteeritud tuumareaktoritest pärinev radioaktiivne saaste. Kõige enam saastatud pinnasega alad on Ida-Viru ja Harju maakond, Tallinna, Tapa, Rakvere ja Tartu linn ning selle lähiümbrus. (Timo Uustal, 2002-2003) Probleemid · Saastatud pinnas kujutab endast otsest ohtu põhja- ja pinnaveele ja sedakaudu inimese tervisele. (Timo Uustal , 2002-2003)
Tsornobõli tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas, E 26. aprillil 1986. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2. See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid. Kolm aastat pärast katastroofi hinnati tagajärgede likvideerimisel tehtud kulutusi ja tekitatud kahju vähemalt 35 miljardile rublale.
Põhjused, mis mõjutavad tulevikku Maailm on suur. Siin planeedil elab 7 miljardit inimest. Iga isiku igapäevane rutiin mõjutab maailma mingil määral. Tänu tehnoloogia arengule ja rahvaarvu kiirele kasvule on muutunud meie maailm 50 aastaga väga palju. On tekkinud probleemid, mida ennem ei olnud näiteks saastatud õhk, globaalne soojenemine, ületootmine... Kõik need probleemid on tekkinud sellepärast, et meie elu lihtsamaks ja paremaks teha, aga see ei tee meie kõigi elu selliseks. Mitmetes kolmanda maailma riikides ei ole isegi elektrit ja elavad vaesuses. Maailm ei saa kunagi valmis kuna see areneb koguaeg. Fossiilkütused teevad meil päeva lihtsamaks, tänu neile saame oma koju elektri, vee ja soojuse, saame kiiresti punktist a punkti b ja palju teisi asju, mis muudavad elu lihtsamaks.
tundi • Ei teki pikaajalisi tervisehäireid • Väga kergesti nakkav haigus Haiguse sümptomid • Viirus siseneb organismi suu kaudu • Avalduvad 24-48 pärast viiruse sattumist org. • Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, väsimustunne • Mõnikord väike palavik, külmavärinad, peavalu • Haigus algab järsult väga halva enesetundega Kuidas nakatutakse • Otsesel kontaktil haigega • Saastatud toidu ja joogiga • Saastatud pinna või eseme puutumisega ja seejärel suu puutumisel • Nakatuda võib igaüks • Võib nakatuda korduvalt Kuidas vältida • Tihti käsi pestes • Puu- ja aedvilju pestes • Viirusega saastunud riideid/voodipesu pestes • Hoida WC puhtana • Kuumutada toitu vähemalt 60 kraadini Celsiuse järgi Ravi Puuduvad eraldi ravimid Antibiootikumid ei sobi
Neid märgitakse ka tähtedega, tähed on kirjutatud märkide kohale. F-täht tähendab väga tuleohtlik. F+ tähendab aga eriti tuleohtlik. Xn on kahjulik (n on indeks). Xi on lausa ärritav. N on keskkonnaohtlik. T tähistab mürgist asja ja T+ on väga mürgine. C tähendab sööbivat. O on aga oksüdeeruv. E hoopiski plahvatusohtlik. Sööbivad on leelised ja enamik hapetest. Seepärast tuleb vältida isegi väikseid tilkasid nahale ja riietele. Aine sattumisel nahale tuleb saastatud kohta voolava vee all kaua pesta. Sissevõetud mürgiste ainete puhul sõltub esmaabi kasutatud mürkainest. Alati tuleb kohe pöörduda arsti poole. Mürgi eemaldamiseks võib esile kutsuda oksendamist, kuid mitte siis kui on sisse võetud seepi, leeliseid või happeid. Sellisel tuleb kannatanule anda palju piima, soovitav lisada sinna tooreid mune. Kui on aga toidumürgitus, siis soovitatakse mürgi sidumiseks võtta sisse aktiivsütt ja juua palju vett.
kuivtooted loomade nina-ja (mitmesugused vürtsid). suuõõnes ning nahapinnal. Vektorid Kui süüakse Pinnasest, loomadelt, Kui süüakse Kui sööd saastatud haigustekitajate poolt maitseainetest, haigustekitajate poolt toitu, oled kokku saastatud toiduaineid. kuivtoitudest, saastatud toiduaineid puutunud näiteks joogivees (riis, vürtsitatud road). loomdega, kelle nahal Samuti kui sööd võib olla neid mikroobe.
kutiikulid ega õhulõhed nagu taime lehtedel. Lahustunud SO2 halvab samblikus vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruilt vetikailt seentele. Äärmuslikus olukorras ei suuda vetikad piisavalt suhkruid toota ei seentele ega vetikatele ning samblik sureb. Samblikel on erinev taluvuspiir. Tugevalt saastunud aladel on seetõttu kooriksamblikke palju, puhtas õhus kasvab rohkesti mitmeid erinevaid sambliketüüpe. Selle alusel jaotatakse liigid erinevatesse tsoonidesse ( saastatud, keskmiselt saastatud ja nõrgalt saastunud). 1. Saastatud tsoon: · harilik hallsamblik · liudsamblik · vagu - lapiksamblik 5 · harilik jahusamblik · tähtjas - rosettsamblik · rips rosettsamblik 2. Keskmiselt saastatud tsoon: · 1.tsooni liigid väljaarvatud liudsamblik · kollane lõhnasamblik · harilik rihmsamblik
jäätmekäitlus, maavarade kasutamine, pinnase kaitse, linnakeskkond, putukamürkide kasutamine ja merekeskkond. Tõsine mure keskonna pärast on tekkinud suhteliselt hiljuti. Endale tõmbavad suurt tähelepanu ootamatud katastroofid, kuid pidevad protsessid on palju ohtlikumad (nt. põhjavette kogunevad nitraadid, mis reostavad vett). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on kõige tähtsamaks aspektiks inimese tervise tagamine. Keskonna mõju tervisele avaldub eelkõige saastatud õhu, mittekvaliteetse joogivee ja müra kaudu. Üheks probleemiks, mis mõjub inimese tervisele halvasti, on väisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. Mida rikkamaks muutub ühiskond, seda rohkem tekib ka jäätmeid. Euroopa Liidus visatakse ära 1,3 (1,8) miljardit tonni jäätmeid aastas, millest 40 miljonit tonni ehk ligi 3 % on ohtlikud (ei arvestata põllumajandusjäätmeid, mida tekib 700 miljonit tonni aastas). Iga inimese kohta tekib 3,5 (3,8)tonni tahkeid jäätmeid aastas
ladestus) Prügilate kahjud: *Nõrgvesi - vihmavesi mis valgub üle prügilasindite ning neelab endaga kaasa akuvedelikke,pliid ning muid kemikaale, mis satuvad nõnda pinnasesse ja veekogudesse sealt edasi inimestesse ja loomadesse * Õhusaaste - prügila tegevuse käigus paiskub õhku gaase (sh metaan), mis on saastava toimega. * Oht loomadele - prügila territooriumile tekivad nõrgveest lombid kust linnud joovad. prügilates leidub hulgaliselt saastatud toitu, millele on ligipääs rottidel,lindudel,madudel. Prügilate kahjud: *Oht inimestele - prügilates leiduvad kemikaalid on tervist kahjustavad. Kõige kõrgema riskitasemega on seal tüütavad inimesed ning prõgila külastajad. *Pinnase reostus - prügila alune maa-ala on üldjuhul saastatud, seetõttu ei saa neile aladele muud rajada. Kuid harvadel juhtudel, kui vana prügila pinnasest on eemaldatud kõik kemikaalid ja saastained, on võimalus sinna rajada midagi muud.
Abrasiivkulumise,Korrosioonkulumise põhjused · Liikuvate pindade omavaheline hõõrdumine kui kasutatakse saastatud töövedeliklu. · Vedelikuga koos liiguvad abrasiivide osakesed põhjustavad kulumist just suurtel voolamiskiirustel. · Pikad seisakuajad ja mittesobilikud töövedelikud · Niiskus põhjustab roostekihi moodustumist komponentide liugpindadele ja suurendab kulumist.
mäda. Tuberkuloos Tekitaja Mycobacterium tuberculosis. On üsna resistentne väliskeskonna tingimustele. Vees säilib 1 aasta, pinnases 6 kuud Kuivanud rögas säilib 2 kuud. Talub hästi happelist keskkonda (näiteks maos). Tundlikud on päikesele. Püsivad õhus nakatumisvõimelistena 5 tundi ja hõljuvad 5 meetri kaugusele. Keetmisel hävivad nad kiiresti (1 minutiga). Nakatumine toimub põhiliselt õhkpiisknakkusena ning haigustekitajatega saastatud toidu ja esemete kaudu. Iseloomulik on pikaajaline aeglaselt arenev põletik. Haigus algab enamasti ilma eriliste vaevusteta. Võib esineda öist higistamist ja temperatuuri tõusu. Avastatakse röntgenülesvõttel. Ravi on väga pikaajaline, umbes 6-12 kuud. Düsenteeria Tekitaja Shigella dysenteriae. Väliskeskkonnas säilib mõne päeva. Temperatuuri 60´C talub 15 min. Kloori ei talu. Nakatumine toimub saastatud toidu ja veega. Haigustekitajad tungivad
oleks hea. Siseruumide halva õhukvaliteedi põhjustest: on :ebapiisav ventilatsioon, erinevate materjalide põlemisjäägid ( tubakasuits.) ,vaipkatted, põrandakatted, puhastusvahendid ja nende jäägid pindadel, gaasiseadmed, ilutooted, liimid ,ja ka hallitusseened, lemmikloomad, toiduvalmistamine Peavalud, peapööritus, limaskestade ärritus ja paljud teised sümptomid on seotud saastunud siseruumide õhuga. Lisaks sellele võib saastatud õhus viibimine viia hingamisteede haiguste väljaarenemiseni. Tervisekaitseorganisatsioonid soovitavad siseruumide õhukvaliteedi parandamiseks kasutada kolme strateegiat: eemaldage ja vähendage saasteallikaid, parandage õhuvahetust ventilatsiooni abil ning kasutage õhupuhastit Välisõhuna peame silmas maapinna lähedast õhukihti, ning kõik välisõhu proovid võetakse kuni kahe meetri kõrguselt maapinnast. Saasteained õhus põhjustavad kliimamuutust,
Eesti keele tunnitöö (08.02.16) Kultuur Loodus Teadus Klassikalised keelpillid Globaalne soojenemine Kosmiline kiirgus Muistsed koopamaalingud Ökoloogiline jalajälg Evolutsiooni tõendid Rahva muusikapärand Aastaaegade vaheldumine Valguskiirus vaakumis Popmuusika võidukäik Lillede fotosüntees Valguse neeldumine Heroiline maastikumaal Saastatud õhk Staatiline elekter Vana - Kreeka kirjandus Vulkaani purskamine Samasuunalised vektorid Hellenistlik kunst Mandrite triiv Kolmerealine determinant Eelklassikaline periood Veetaseme muutus Piirväärtuse arvutamine Joonia stiil Raua oksüdeerumine Pythagorase teoreem Pärimusmuusika päevad Must jää Astronoomiline ühik
Keskkond ja säästev mõtteviis Ajaloo vältel on inimesed üha enam hakanud teadvustama saastatud keskkonna ohtlikkust ning väärtustama nn rohelist mõtlemist. Tänapäeval leidub vähe haritud inimesi, kes poleks teadlikud kliima soojenemisest, õhu saastamisest, jäätmetega seotud probleemidest, röövmajandusest jms. Inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Miks on meid ümbritsev keskond nii saastunud?
RAVIMTAIMED JA NENDE KASUTAMINE, RAVIMIVORMID KEEDISTEED KOMPRESSID TINKTUURID RAVIMTAIMED RAVIMTAIMED SALVID ÕLID KUUMAD VANNIVEED MÄHISED RAVIMTAIMEDE KOGUMINE: korjata ainult tuntud taimi; ei tohi koguda looduskaitsealuseid liike; korjata õigel ajal; jätke osa taimi kasvama; korjake lahtisesse nõusse; ärge korjake saastatud kohtadest. RAVIMTAIMEDE KUIVATAMINE JA SÄILITAMINE: õige temperatuur; säilida pimedas; säilitada paberkottides; kleebised kogumisandmetega. SAIALILL (CALENDULA): KUMMEL: varikoossed veenilaiendid; - kõhugaasid; - haavad, vigastused; - põletikuvastane toime; - na...
küladesse lootust. Noorele inimesele, kes on üles kasvanud külas, kus ainsaks õhtuseks meelelahutuseks on jumalateenistus kohalikus kirikus või rahvateater, on suurlinna tuled ja kuulsuste glamuurne elustiil sama suur ahvatlus nagu New York Ameerika südamaa farmist pärit püsimatule teismelisele. Just sellepärast lahkuvad inimesed roheliste puude ja kõrguva taevalaotusega küladest, et trotsida linna kriminaalsust, saastatud õhku ja vett. Linn on koht, kus sinu kastikuuluvus või taust pole niivõrd tähtis, kus naine võib ahistamist kartmata üksinda restoranis einestada ja kus sa saad endale ise abikaasa valida. India, Aafrika ja Hiina külanoori ei meelita linna üksnes raha. Küsimus on vabaduses.
radioaktiivne jood,tehneesium.Kasut diagnoosimiseks- haiguskollete leidmine kõige varasemas staadiumis. 15) Radioaktiivsus on tuumad mis tekivad tuumareak.käigus.Radioaktiivsus on teatud aatomi tuumade omadus spontaalselt lag.,mille tulemusena vabaneb en.ja üldjuhul tekivad uute aatomite tuumad.Tuum jääb samaks aga tuum läheb kõrgemast en.seisundist madalama en.seisundisse alfa kiirgus laeng +2 oht kui in.on selle alfa kiirguse endale sisse viinud nt süües saastatud toitu,hingates saastatud õhku (kõige suurem oht on sisemine) peatab 5 cm õhku,paberileht beeta kiirgus 1; kui on in.org.sees nt.sisse söönud,sisse hinganud.Väline siis kui ta on nahapinnal-võib tekkida põletused; plastik,klaas röntgenkiirgus 0 ; väline(teatud piirkonnad tuleb varjata) ; õhukene kiht pliid gamma kiirgus 0 ; väline ; plii või väga paks betoon poolestusaeg on aeg mille jooksul radioaktiivsete isotoobi tuumade arv väheneb 2x nt
Roheline meretransport Meretransport on selgroog kaubandus maailmas. Igal ajahetkel merel ja ookeanis tegutseb suur hulk laevu, ja see naitaja, nagu laevade suurus kasvab kogu aeg. Mered ja okeaanid on vaga keskkonnasõbraliku saastatud. Kuid enamik saasteainete on inimtegevus maal. Aga merendusalaste aitab üldise taseme saastamine, naiteks heiteid õhku mootorist ja heitvesi reisilaevadest. Naiteks Läänemeremaad on juhtitavad osalejad laevanduses. Mõned näited: Taanis registreeritud laevadel on 10 protsenti kõigist maailma kaubandusest, Baltimeres on üks kõige rohkem paroomid. Lisaks heitkoguste, laevandus kahjustab keskkonda igasuguseid jäätmetega, reovee merre heidetud. Et piirata
vigastamast; · lõigata küüned lühikeseks; · hõõruda nahka kergelt masseerivate liigutustega läbi riideeseme. Naha hoolduse aspektid (2) Vältida tuleb nakkuse levikut · kõik pereliikmed ja kontaktsed (saastatud voodipesu, riiete ja mööbliga kokku · puutunud inimesed) vajavad ravi ühel ajal, olenemata tunnuste olemasolust; · kasuta kaitsevahendeid (kindad, mask, kitlid, desinfitseerimisvahendid) nakkuslike patsientide ja nende poolt saastatud esemetega kokkupuutel. · Ravimit manustatakse kogu kehale (välja arvatud peapiirkond täiskasvanutel), erilist · tähelepanu tuleb pöörata kubemele, sõrme ja varbaküüntele. · Käed määritakse pärast igakordset vee ja seebiga pesemist uuesti ravimiga. · Riided ja voodipesu vahetada ravi alustamisel ja ravi lõpetamise järel. · Pärast ravi lõpetamist vahetatakse rõivad ja voodipesu, kasutusel olnud rõivad ja
vundamentidel ja mujal, kus on piisavalt õhku, niiskust ja valgust. Kõige tavalisemaks kasvukohaks pleurokokkidele on aga vanad puud nii metsas kui ka linnaparkides. Hulkraksed: 1) Keermikvetikas - vabalt hõljuv vetikas...nendega saab ilma ennustada. 2) Vesijuus - kinnitub veekogu põhja 3) Põisadru - õhupõied, kinnitatud veekogu põhja 4) Punavetikas a) Agarik kasvab kõige sügavamal vees b) Karevetikas kõige rohkem saastatud veekogus Mõiste: veeõitseng (otsisin netist seletuse) Veeõitseng - mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.Veeõitsengud võivad ilmneda nii mage-, riimveelistes kui ka soolase veega veekogudes. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks see sõltub vohavast liigist ja järvereziimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja eutrofeerumise
sümbolina. FAKT 2 Uue tuumaelektrijaama rajamine annab tööd keskmiselt 2600-le ehitajale ning 600-le püsitöölisele. FAKT 3 14% kogu maailma energiast tuleb just tuumajõul töötavatest elektrijaamadest. Maailma varustatus energiaga FAKT 4 Kolm aastat peale Tsernobõli katastroofi arvati kahju suuruseks olevat umbes 8 miljardit eurot. Saastatud ala FAKT 5 Tuumaenergia on ainuke energiaallikas, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu ja hävinud metsi. FAKT 6 Elektrijaamade korstendest väljuv suits ei koosne tegelikult kahjulikest ühenditest, see on kõigest aur. FAKT 7 Iga 18 või 24 kuu tagant tuleb aatomelektrijaam mõneks ajaks sulgeda eemaldatakse kulunud uraanijäägid mis on muutunud radioaktiivseks. FAKT 8
suitsust ja udust). Tänapäeval ei mürgita sudu meie linnu enam nii palju, seega on õhusaaste piiramisel tehtud edusamme. Sellegipoolest kahjustavad metsi ja elusloodust happevihmad ning kasvav mure on ka õhus leiduvate saasteainete mõju inimeste tervisele. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised , tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud, tuule poolt puhutud tolm
Ka meil ei tohi see vähem tähtsam olla. Vanemad on sind toitnud ja üles kasvatanud. Sõpradega veedad aega ja nad on sulle toeks, õpetajad vahendavad teadmisi ja valmistavad sind ette eelseisvaks eluks. Seega, eelkõige tuleb elus väärtustada inimest, ka iseennast. Loodus on meid loonud ning kõike eluks vajalikku kasvatanud. Meie püüdluste tõttu parema ja mugavama elu järele oleme rikkunud seda looduslikku tasakaalu pöördumatult. Raiutakse maha terveid metsi, õhk on saastatud ning merevesi reostatud. Loodus maksab meile juba suurte tormide ja muutliku kliima näol kätte. Seetõttu peame väärtustama loodust ja tehtud kahju heastama. Inimesed, kes eelnimetatud asjadest ei hooli, on sageli oma ebajumalaks valinud raha. Pidevalt raha teenides ja seda kogudes ei ole see enam vahend, vaid puhtalt eesmärk. Inimene läheb ahneks ning eemaldub teistest. Raha abil saab ta küll teised ära osta, aga lõppkokkuvõttes jääb ta ikkagi üksi. Sellist inimest aga
Saasteaineid satub õhku paljudest allikatest, erinevad on ka nende omadused ja koostis: tolm, suits ja tahm, väävli ja lämmastiku oksiidid, hapete aurud, süsinikuühendid, raskmetallid, radioaktiivsed ained jt. Üks suuremaid tolmutekitajad on tsemenditööstus. Väga ohtlikud on keemiatööstuse heitmed. Õhu saastatuse tulemusena suureneb haigestumine bronhiiti, südamehaigustesse ja astmasse. Saastatud õhk kajustab esmajärjekorras vastsündinuid, elatanud südamehaigeid ja astmaatikuid. Äärmislet ohtlik on hingamisteedele sudu: mürgine udu, mis tekib udu ja saastainete koosmõjul linnades. Paljusid saasteaineid on võimalik enne õhku sattumist kõrvaldada tehniliste vahenditega. Radioaktiivne kiirgus põhjustab inimesele, aga ka kõigi teistel organismidel vere koostise muutust, kiiritushaigust ja kasvajaid
500m-800m Suubuvad jõed u. 300 jõge Kura Volga Uurali jõgi Zemi Kuma Terek Kalad Kalarikas Tähtsamad püügikalad Tuur Kaspia kilu Vobla Koha Majandustegevus Rannikul toodetakse Naftat Gaasi Keedusoola Lubjakivi Liiva Savi Kalapüük Keskkonnaprobleemid Üks kõige saastatumaid meresid maailmas Amortiseerunud naftaplatvormid Järve suubuvad jõed on saastatud Järveäärsed linnad ja tööstused Ülepüük Olmejäätmed Fakte Kaspia on maailma suurim siseveekogu Kaspia meri annab 80%-90% maailma tuura saagist 80% Kaspia veest tuleb Volga jõest Kaspia vesi moodustab 40%-44% kogu maailma järveveest Täname kuulamast!
· Pidada oma kodulinde suletud hoonetes, takistada nende kokkupuudet nakkust kanda võivate lindudega · Tuleb kaitsta/katta kodulindude söötmispaiku · Mitte lubada lindlasse võõraid linde Inimestel vältimiseks · Kui oled võõraste lindudega kokku puutunud, pese käsi. · Mitte puudutada haigeid või surnud linde. · Reisides välismaale, eriti Kagu-Aasiasse, olla ettevaatlik veekogude läheduses, mis võivad olla saastatud. · Lasta ennast vaktsineerida, enne riskipiirkonda reisimist. Kasutatud kirjandus http:// www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Nakkushaigused/J2rvelaid_linnugripp.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Linnugripp http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/controlmeasures/avian/docs/ten_key_facts_abou Aitäh kuulamast!
Välimus[2] Elavhõbe on läikiv hõbevalge metall. Normaaltingimustes vedelal kujul. Voolab laiali kas üliaeglaselt või üldse mitte. Foto:[6] Skeem:[7] Kaevandamine[3] Elavhõbe on looduses üliharuldane Leidub kinevarina(HgS) Suurimad leiukohad on Hispaanias Enamus kaevandusi on praeguseks suletud Enim kaevandatakse elavhõbedat veel Hiinas ja Kõrgozstanis Vanad suletud kaevandused on tugevalt saastatud Kasutus[4] Termomeetrid Baromeetrid Hambatäidistes(Minevikus, praegu keelatud) Luminofoorlambides(päevavalguslampides ) Kosmeetikas Kloori tootmine Ohud[5] Elavhõbe ja enamus seda sisaldavaid aineid on ülimalt mürgised. Elavhõbedat tohib kuumutada ainult õhukindlas ruumis või tõmbekapis. Kõige ohtlikumad on elavhõbeda orgaanilised ühendid nagu näiteks metüülelavhõbe. Elavhõbe mõjub peamiselt närvisüsteemile.
Normaaltingimustes vedelal kujul. Välimus Elavhõbe on läikiv hõbevalge metall. Normaaltingimustes vedelal kujul. Voolab laiali kas üliaeglaselt või üldse mitte. Kaevandamine Elavhõbe on looduses üliharuldane. Leidub kinevarina(HgS). Suurimad leiukohad on Hispaanias. Enamus kaevandusi on praeguseks suletud. Enim kaevandatakse elavhõbedat veel Hiinas ja Kõrgostanis. Vanad suletud kaevandused on tugevalt saastatud. Kasutus Termomeetrid. Baromeetrid. Hambatäidistes. Kosmeetikas. Kloori tootmine. Ohud Elavhõbe ja enamus seda sisaldavaid aineid on ülimalt mürgised. Kõige ohtlikumad on elavhõbeda orgaanilised ühendid nagu näiteks metüülelavhõbe. Elavhõbe mõjub peamiselt närvisüsteemile. Elavhõbedat leidub ka kalades (saastunud vee tõttu). Elavhõbeda kokkukorjamine Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks
Üks absoluudselt kõiki puudutav teema on loomulikult keskkond. Me kõik saame oma tegevusega aidata kaasa puhtamale ning loomade ja elusolendite suhtes õiglasemale keskkonnale. Tuleb sorteerida prügi, mitte visata prahti maha, viia ohtlikud jäätmed prügimäele, kasutada kilekoti asemel riidest kotti jne. Kui me kõik niiviisi talitaks, muutuks maailm veel paremaks kohaks kus elada. Me kõik ju tahame, et tulevased põlved ei peaks maadlema meie lohakusest või viitsimatusest tingitud saastatud keskkonnaga, vaid saaksid elada normaalset ja jätkusuutliku elu. Väga oluline on inimese eluviis. Eestis on suureks probleemiks loomulikult alkohol, kuid ka suitsetamine. Kui tahta elada kaua ja kõrge eani, siis tuleks selliseid elupõletavaid asju kindlasti mõõdukalt tarbida ja tervislikumalt elada. Tahaks ju näha lapsi ja lapselapsi. Kindlasti on see ka laste suhtes õiglasem kui nad saavad meiega kauem koos aega veeta ja meie abile võimalikult kaua loota.
Veekriis ja veekogude reostumine ning sellega kaasnevad probleemid Eestis ja globaalselt Mai Triin Puström 12.Ki klass Jüri Gümnaasium 2014 Mis on veekriis? Kogu Maal olevast veest on kõlblik vähem kui 1%. Vee tarbimise kiire kasv. Veeressurside ebaühtlane jaotus. Tõsiseim tervishoiu- ja keskkonnaprobleem. Iga aasta sureb saastatud veest tulenevatesse haigustesse 3 miljonit inimest. Aastaks 2025 kannatab veepuuduse käes 2/3 inimkonnast. Kriitilised piirkonnad: India, Hiina ja Aafrika. Vee tarbimine Eestis Kogu Maailmas Tööstus Põllumajandus Põllumajandus Tööstus Olmekasutus Kodune majapidamine Veekogude reostus Heitveed (tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed). Juhitakse looduslikesse veekogudesse või pinnasesse.
7. Tänu liivatamata tänavale murdis vanaisa käeluu. 8. Olümpiaadist osavõtjad vallutasid teaduse ja kultuuri kõrgusi. 9. Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset lähenemist probleemidele. 10. Seoses pingelise õppetööga jääb tänane üritus ära. 11. Tähendab, ma ei oska lihtsalt sellele vastata. 12. Mõnel poisil siin jõuab asi hiljem kohale 13. Kunda oli kunagi rohkesti saastatud linn. 14. Pakk oli paksu nööriga kinni seotud. 15. Klass võttis taseme tõstmiseks tarvitusele otsustavad abinõud. 16. Ürituse ettevalmistamise läbiviimine sujus. 17. Raamat sisaldas märgatavalt varem avaldatud novelle. 18. Takistusi ületades saavutati etteseatud eesmärk. 19. Tema üllad teod jäävad meile igavesti meelde. 20. Ta oli nagu natuke ärritunud. 21. Meie riigis on sotsiaalhooldusele iseloomulik pidev täiustumine. 22
7. Tänu liivatamata tänavale murdis vanaisa käeluu. 8. Olümpiaadist osavõtjad vallutasid teaduse ja kultuuri kõrgusi. 9. Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset lähenemist probleemidele. 10. Seoses pingelise õppetööga jääb tänane üritus ära. 11. Tähendab, ma ei oska lihtsalt sellele vastata. 12. Mõnel poisil siin jõuab asi hiljem kohale 13. Kunda oli kunagi rohkesti saastatud linn. 14. Pakk oli paksu nööriga kinni seotud. 15. Klass võttis taseme tõstmiseks tarvitusele otsustavad abinõud. 16. Ürituse ettevalmistamise läbiviimine sujus. 17. Raamat sisaldas märgatavalt varem avaldatud novelle. 18. Takistusi ületades saavutati etteseatud eesmärk. 19. Tema üllad teod jäävad meile igavesti meelde. 20. Ta oli nagu natuke ärritunud. 21. Meie riigis on sotsiaalhooldusele iseloomulik pidev täiustumine. 22
· kasvavad aeglaselt; on väga vanad Tähtsus: · osalevad mullatekkes seene osa (mükobiont) toodab samlikuaineid, millest isa aitavad kive murnedada (mullatekke I etapp) · aitavad varustada mulda lämmastikuga · samblikud on toiduks · teatud liike kasutatakse bioindikatsiooniks- nt. õhu saastatuse hindamiseks (lihhenoindikatsioon) põõsassamblik ainult puhtas lehtsamblik koorikasmblik ka saastatud kohtades roheline kirme => vetikas e. pleurokokk väga saastatud kohtades Mükoriisa · seenjuur = seene ja taime kooselu; seen + taim; · kasulik mõlemale · seen annab taimele vett ja toitained ning kaiteb taime juureparasiitide eest · seen saab taimelt vastu org.ühendeid ja vitamiine 4 tüüpi: 1) arbuskulaarne endomükoriisa esineb ikkeseentel: ikkeseen + rohttaim (sammaltaim v. sõnajalgtaim)
BOTULISM Botulismi tekitab bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine e toksiin. Vastumürgi puudumisel lõpeb surmaga. Tugeva toksiiniga väga ohtlik toidumürgitus. Botulismibakter saab elada vaid hapnikuvaeses keskkonnas(konservides). Botulism tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota ainult õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda nt saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud toiduainetes. Toksiin muutub kahjutuks kuumutamisel 15 min jooksul 100 kraadi juures. Tekkepõhjused ja tekkemehhanismid Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad
üheskoos see võimalik ongi. Millised võimalused on selleks tänapäeva Eestis? Keskkonnahoid algab iseendast enda harjumustest ja enda tarbimiskäitumisest. Näiteks ostetakse pea igal poeskäigul asju, mida tegelikkuses vaja ei lähe. Iga päev raisatakse tohutul hulgal ressursse: vesi jäetakse ilma vajaduseta jooksma, tuli jäetakse lahkudes põlema jne. Vee ja elektri majja saamiseks on aga suure tõenäosusega põletatud fossiilkütuseid ja seega saastatud keskkonda. Looduse kaitsmiseks on muidugi ka otsesemaid viise, nagu prügi prügikasti viskamine või näiteks jalgratta eelistamine, kui ees ootab lühike sõit. Paljuski ei ole aga tavainimesel lihtsalt võimalik loodust säästa. Toidupoes on piim juba kilesse pakendatud ja seda saavad muuta ainult suurte ettevõtete juhid. Kui kõik tooted oleksid pakendatud lagunevatesse anumatesse, mille tootmiseks pole vaja läinud nii suurel hulgal naftat, oleks keskkonnahoid tohutu.
SEENED MÜRKSEENED Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki. Korja söögiks ainult neid seeni, mida kindlalt tunned ja mille söödavuses oled kindel! SEENTE KAUDU SAADUD MÜRGISTUSED tabavad sööjat siis, kui söögiks korjatud seened sisaldavad keskkonnamürke või on saastatud mikroobidega. Sellepärast: * Ära korja seeni saastunud piirkonnast (suurte teede lähedalt, linna haljasaladelt, tööstuspiirkonnast); * Ära korja vananenud seeni; * Ära hoia korjatud seeni kodus töötlemata üle ühe päeva. Esmaabi nagu taimemürgitusel NB: krampide ja teadvusehäirete korral ei tohi oksendamist esile kutsuda. Seenemürgistustele on seloomulik pikk peiteaeg (624 tundi). Esimestele sümptomitele võib järgneda rahunemine või näiline paranemine, kuid tegelikult
11. Kui pulss kaob: * alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 34 cm kõrgemal Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist. VEREJOOKSU PEATAMINE 1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga. NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külgeära püüa seda eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud ära paljasta haava! 2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad kinni nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale, mitte haava kohale. 3. Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise maha. 4. Kasuta otsest survet haavale (suru ühtlaselt ja tugevalt) 510 min. 5. Anna kannatanule selline asend, et vigastatud kehaosa oleks südamest kõrgemal. * Pea ja kaelahaavade puhul tõsta pea ja õlad kõrgemale * Jäsemehaavad- tõsta jäse üles Zgutid on ohtlikud!
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele kü...
Happevihmad tekivad inimtegevusest ja ka loodusest. Inimtegevusest on Kütuste põletamine. Looduses on põlengud, äike ja vulkaanid. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- ja lämmastikhappe. Happevihma sajab siis, kui pilved ja sellest tulenevalt ka sademed on saastunud selliste kemikaalidega nagu lämmastik- ja väävelhape. Need ained satuvad õhku tehaste ja autode heitgaasidest. Sealjuures saastatud vihm võib alla sadada 1000 või enama km kaugusel saasteallikast. Vihm toob happe maakera pinnale, kahjustades hooneid, taimkatet, pinnast, loomi, veekogusid. Kõige enam kahjustatud piirkonnad on Loode- ja Kesk-Euroopa. Põhja-Ameerika idarajoonid ja osa Aasiast. Happesademete mõju inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem
Elu maal või linnas Kas inimene tahab elada maal või linnas, oleneb täiesti tema inimtüübist. Linnaelu on maaelust palju kiirem ja tormilisem. Elu käib seal täie hooga. Päeval on lärm ja müra, kõigil on kuhugi kiiret. Saastatud õhk ja pidev müra võivad olla haigestumise põhjusteks. Samas öösel on linnas väga haarav ööelu - klubid, kohvikud ja baarid - kõik on mõeldud meelelahutuseks. Linnas on hea elada neil, kes tahavad tulevikus olla väga iseseisvad ning hästi teenida. Lapsed kasvavad linnas kiiremini üles ning üritavad kiiremini perest lahkuda. Linnas on kõik käeulatuses - nii poed, haiglad kui ka lasteaiad või koolid. Linnas on hästi arenenud haridus, kultuurielu ja meditsiiniabi
aitab leida naha määrimine jooditinktuuriga) • Infektsiooni lisandumisel on nahal mädavillid ja pruunikasrohekad koorikud Põhjused • Levib nahakontaktil, igas vanuses inimestel • Noored täiskasvanud kõige sagedamini seksuaalvahekorra käigus või lihtsalt ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, voodipesuga • Seda kõike soodustab soe keskkond ja kehalõhnad • Kokkupuude haige inimese poolt saastatud esemetega Ennetamine • Raske ennetada kui keegi lähedastest on nakatunud • Isiklik kaitse • Isiklike tarbeesemete kasutamine • Kontakti vältimine nakatuga Ravi • Diagnoosib ja ravib perearst • Käsimüügiravimid apteegis (salvid) • Ravimit manustatakse kogu kehale (v.a pea) üks kord päevas. Selle aja jooksul ei tohi ennast pesta ja tuleb vältida higistamist • Ravida tuleb kõiki perekonnaliikmeid ja konkaktseid
Sügelised Risto Tõldsep IX klass Lagedi Kool Mis on sügelised? Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Parasiit kaevub epidermisesse, liigub mõni sentimeeter ja põhjustab käikudesse munedes tugevat sügelust. Nakatumisviisid Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Sügelistesse nakatumine toimub vahetu kontakti kaudu haige inimese või tema poolt saastatud esemetega, tavaliselt Sügelislest seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Haiguse kulg ja sümptomid Peiteperiood kestab ühe kuu. Nahk hakkab sügelema, eriti õhtuti pärast voodisse heitmist. Tavaliselt haigestuvad korraga mitu pere- või kollektiiviliiget. Nahale tekib iseloomulik lööve, paarikaupa asetsevate täpikestena, mis võib sügamise tagajärjel tüsistuda Täiskasvanutel paikneb sõlmeline nahalööve
Aeg: 9. augustil 2004. aastal, pisike tulekahju ka 2006. aastal Toimus Jaapanis, Mihama linnas, Fukui Prefektuuris, Mihama tuumaelektrijaamas Kuum vesi ja suits lekkis purunenud torust, mis tappis 4 töölist. Lisaks 7 tükki sai vigastada. Seda peetakse suurimaks õnnetuseks enne Fukushima tuumaelektrijaama katastroofi. Fukushima katastroof Aeg: 11. märtsil 2011. aastal Selle tagajärjeks oli ulatuslik radioaktiivne reostus, mis peamiselt kahjustas mereala. Radioaktiivselt tugevasti saastatud vee leke, peamiselt reaktori 2 juurest, kestis vähemalt 6. aprillini. 37 inimest sai füüsiliselt vigastada ning 2 viidi haiglasse radioaktiivsete põletustega.
Mida saaks igaüks teha, et prügi läheks rohkem ümbertöötlemisele ? Sorteerida Prügi metsa mitte viia kasutada korduvkasutatavaid pakendeid Viia pudelid taarasse Kasutada toidu pakendeid või kilekotte Prügilate maakasutus, kuidas muutub pinnamood. Varem suured prügimäed, kas nüüd on kõrgus piiratud? Kuhu toimub prügi matmine? Prügimäe kõrgus on piiratud. Prügi maetakse püsijäätmetesse. Maa ala on saastatud ning sellele pinnasele on väga keeruline midagi ehitada. Kuidas on Euroopas prügimajandus arenenud, millised on arengusuunad? Mõndades riikides on prügimäed üldse keelatud Inimesed tarbivad palju ja sellest tekib palju prügi, mida ei ole hiljem kuhugi laduda Kuidas on Eestis toimunud prügimajanduse areng (plussid ja miinused) Eestis ei ole nii palju elanikke , kes tekitaksid palju prügi Taarat saab ära anda raha eest , et inimesed
kiirendavad nad vees ainete ringlust Osad algloomad elavad maos ja aitavad seedida looamdel taimset massi lagundades selle mäletsejale vajalikeks toitaineteks Paljud algloomad on parasiidid Lamblia- kõhulahtisus inimese kehas, mis on põhjusttud mustate kätega söömisest Trihhomoonas- suguhaigus, mis levib sugulise kaitsmata vahekorra ajal Düsenteeriaalmööb- teatud tingimustes verine kõhulahtisus, troopikamaades nakatutakse saastatud vee ja toiduga Algloomade tähtsus inimesele Algloomi Algloomade liigilise kasutatakse koostise ja arvukuse biopuhastites alusel saab hinnata orgaaniliste ainete vesikeskkonna lagundamiseks seisundit Higuste põhjustajad koduloomadel ja inimestel Kodadest moodustunud setteid kasutatakse mitmel otstarbel
Inimene tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Metsad on olulised puhta õhu tagajad. 3.1 Võru linn 4. Kokkuvõte Referaadi koostamisel sain ülevaate Võru linna üldisest saastatusest. Võru linnas esineb nii vee, maapinna kui ka õhu saastatust. Võrreldes teiste linnadega on see oluliselt väiksem, kuid väikse linna jaoks siiski arvestatav. Vee saastatuse juures välja toodud graafik näitas, et joogivesi on Võrus kvaliteetne ja see pole väga saastatud, kuna tuleb puurkaevudest, kuid ka sellel on oma ohud, kui esinevad rikked puurkaevudes. Ülevaade Võru veekogudest andis selge pildi sellest, et vee kvaliteeti üritatakse parandada iga aastaga järjest enam, kuid see on raskendatud, sest näiteks suureneb prügi hulk ja ka inimeste hoolimatus. Võru linna veekogudest kõige puhtam on Kubija ja saastatuim on Tamula järv. Vee saastatust parandatakse vee puhastamisega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
