Atacama kõrb Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas. Asub Vaikse ookeani rannikul. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacama kõrb võtab enda alla ligi 1500 km pikkuse maariba, pea kogu Tsiili põhjaosa. Seda on ju tublisti rohkem kui Tallinnast Moskvasse. Oma 400 000 km2 pindalaga mahub ta selgelt maailma esikümnesse. Atacama kõrb kuulub nn rannikukõrbete hulka, mille teke on otseselt seotud subtroopiliste antitsüklonite esinemisega. Atacama kõrb on väga kuiv, seda on nimetatud ka maailma kõige kuivamaks kõrbeks. Rannikul on mõnevõrra udu, aga vihma on harva. Näib otse mõistusevastane, et lausa ookeani rannal võib janusse surra. Ometi on see nii. Vaiksel ookeanil on nendel laiuskraadidel püsiv kõrgrõhkkond ning sealt lähtuvad tuuled toovad endaga kaasa kuiva ja sooja õhu
Atacama kõrb Sofja ja Kerte Asukoht Atacama on kõrb Lõuna- Ameerikas, Ameerika maailmajaos, Vaikse ookeani ääres . Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili . Suurus Atacama kõrb on 966 km pikk ja ta ruumala on 400 000 km2 . Pool kõrbest ehk 181 000 km2 ,asetseb Tsiilis. Kõrbe lääne osas on madalad mäed , kuid idas kerkivad Andid . Kliima Atacama on maailma kõige kuivem kõrb,olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg. Esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad .Keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm.Sest korra aastas sajab natuke ,kuid järgmised 10 aastat on praktiliselt sajuta. Kuivuse põhjuseks on külm Peruu hoovus ,mis tekitab kõrgrõhuala. Niisked õhumassid ei pääse ligi Andide ja Tsiili rannikumäestiku tõttu . Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi . Loomastik
Atacama kõrb 1. Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas, Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliiviat, Peruud ja Tsiilit. (Joonis 1. Atacama kõrbe asend) 2. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. 3. Atacama on maailma kõige kuivem kõrb. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570
Atacama kõrb Asend Atacama kõrb asub Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, vaikse ookeani ja Andide mäestike vahel, lõunapöörijoonte piirkonnas, ning laiub sellistes riikides nagu Boliivia, Peruu ja Tiili. Joonis 1.Atacama kõrbe asend Joonis 2.Atacama kõrbe asend Kõrbe suurus ja ulatus Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2 asetseb Tsiilis. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Suvekuudel tõuseb keskpäevane temperatuur üle 30 kraadi, kuid ööd on küllaltki jahedad.Talvel võib öine temperatuur isegi miinuskraadidesse langeda. Keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm.Atacama on üks maailma kuivemaid paiku,kus on piirkondi, kui pole aastakümneid tilkagi vett sadanud.
..................................5 Inimtegevus......................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................7 2 Atacama kõrb Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja- lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili. Atacama pindala on umbes 400 000 km 2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt
Lühirehveraat Atacama kõrb (inglise keeles Atacama desert) Koostanud: Johanna-Britt Haabu 1. Asend mandril, maailmajaos, riigis Kaart Atacama kõrb asub Vaikse ookeani ääres, Lõuna-Ameerika mandril ja
Atacama kõrb 1. Asukoht Atacama kõrb asub Lõuna-Ameerikas, Ameerika maailmajaos, Vaikse ookeani ääres ja Andide mäestiku vahel, 15. ja 30. lõunalaiuse vahel .Laiub põhjast-lõunasse pika ribana läbi Tsiili, Peruu ja Boliivia. Joonis 1. Atacama kõrbe asukoht 2. Kõrbe suurus ja ulatus Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see ligi 966km põhjast-lõunasse. Lisaks Atacama kõrbele on maailmas veel vaid kaks samavõrd pikka ja kitsast kõrberiba, mõlemad samuti rannikukõrbed Namiibias ja California poolsaarel. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Atacama kõrb on maailma kõige kuivem kõrb, keskmiselt sajab aastas alla 15 millimeetri.
Atacama kõrb 1. Asend langevad ida Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili. 2. Kõrbe suurus Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. 3. Kliima tingimused
LOOMAD • vajavad vähe vett • loomad on enamasti öise eluviisiga • reguleerivad oma kehatemp. väliskeskkonna abil NT: kaamel; skorpion; fennek; maod; sisalikud KLIIMA • kuiv, troopilises, lähistroopilises ja KÕRBED parasvöötme kliimas • aastane sadamete hulk 250mm • kaks aastaaega • levivad ekvaatori lähistel aladel • ööpäevane õhutemp. kõikumine väga suur TAIMED • juurestik maapinna lähedal või sügavale ulatuv • lehed muundunud asteldeks • hingam...
Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama. Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Kõrbete liigid On olemas mitmeid kõrbete liike. Mõned näited nendest.
PINNAMOOD Tsiili pinnamood on üldiselt mägine, kuigi esineb ka madalamaid kohti. Idast läände saab riigi jagada kolmeks piirkonnaks: Andide peaahelik, Ranniku- Kordiljeerid ning nende vahele jääv viljakas Tsiili pikiorg (orustik, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust). Riigi kõrgeim tipp on Ojos del Salado (6880 m). (Joonis 4). Tsiilis asub ka maailma kõrgeim aktiivne vulkaan - San Pedro (6145 m) Põhja-Tsiilis asub ligi 1000 km pikkusena maailma üks kuivemaid paiku - Atacama kõrb, mis hõlmab ligi 180 000 km² suuruse ala. Atacama kujutab endast päikese käes pleekinud kaljude ja liivaluidetega kaetud viljatut tühermaad. Riigi lõunaosa ilmestavad aga fjordid, jääliustikud, kanalid, väikesed saarekesed ja poolsaared. Nimi Kõrgus (m) Ojos del Salado 6891 Nevado Tres Cruces 6749 Llullaillaco 6739 Tres Cruces Central 6629 Incahuasi 6621 Tupungato 6570
Suurimad kõrbed Kõrb Asukoht Pindala mln km2 Sahara Põhja-Aafrika 7,0 Liibüa Põhja-Aafrika 2,0 Gobi Mongoolia, Hiina 2,0 Kalahari Lõuna-Aafrika 1,0 Atacama Lõuna-Ameerika 0,4 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maailma kuiveim kõrb Atacama kõrb Tsiilis Lõuna- Ameerikas Asend ja kliimavööde Kõrbed laiuvad peamiselt troopilises kliimavöötmes, aga ka parasvöötme lõunaosas ja lähistroopilises kliimavöötmes. Külmakõrbed asuvad ka arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Kõrbed asuvad mandrite kuivades sisepiirkondades, aga neid on ka külmade merehoovuste naabruses, näiteks Lõuna- Ameerika (Atacama) ja Lõuna-Aafrika (Namibi) läänerannikul. Kokku hõlmab poolkõrbete ja kõrbete vöönd umbes 23% maismaast.
mäe läänepoolsel nõlval ja ida poole jääv ala jääb kuivaks. Hoovused: Hoovused on soojad või külmad. Soojad hoovused algavad ekvaatori lähedalt ja suunduvad pooluste poole. Soe hoovus muudab kliima niiskeks (soe õhk tõuseb üles , kondenseerub ja sajab alla) Külmad hoovused algavad pooluste lähedalt ja suunduvad ekvaatori poole. Külm hoovus muudab kliima kuivemaks. Kuidas tekib kõrb? Kõige kuivem Atacama kõrb. 1. seal on troopiline kliima 2. seal on külm hoovus 3. Atacama kõrbe ümbritsevad idast Andid Mussoonid: On suurte mandrite kaguosas, kus poole aastat sajab ja pool aastat on kuiv. · Suve mussoon tekib sellepärast, et maapind kuumeneb. Meri on külmem, kui maapind ja mere kohale tekib kõrgrõhkkond. Ja kuna õhuvoolud liiguvad kõrgemalt alalt madalamale, siis mere kohal imevad pilved ennast täis ja liiguvad madalamale
The national flower is the copihue (Chilean bellflower), which grows in the woods of southern Chile. The coat of arms depicts the two national animals: the condor and the huemul. Chile's most popular sport is association football Chile has appeared in seven FIFA World Cups which includes hosting the 1962 FIFA World Cup where the national football team finished third. The main attractions for tourists are places of natural beauty situated in the extreme zones of the country: San Pedro de Atacama, in the north, is very popular with foreign tourists who arrive to admire the Incaic architecture, the altiplano lakes, and the Valley of the Moon. The central port city of Valparaíso, with its unique architecture, is also popular. Finally, Easter Island in the Pacific Ocean is probably the main Chilean tourist destination.And also Viña del Mar the most important musical event in Latin America The flag of Chile consists of two equal horizontal bands of white (top) and red; there is a blue
soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Põhjast piirneb Tsiili Peruuga, idast Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes aga Vaikse ookeaniga. Asend algmeridiaani suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 460ll 750lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 220ll ja 680lp. Asend ekvaatori suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 180ll 690lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 560ll 690lp. Tsiilis asub ka 400 000km2 suurune Atacama kõrb, mis on maailma kõige kuivem kõrb. *kaardil märgitud kõrbe piirkond. 2. Üldandmed Tsiilis elab umbkaudu 17,25 miljonit inimest. Pealinnaks on Tsiilil Santiago, kus elab lausa 5,42 miljonit inimest. Kolm suuremat linna on Santiago, Puente Alto (4,63 mln inimest), Concepcion (4,04 mln inimest). Pindala on 756,960 km2. Riigikeeleks on Tsiilis hispaania keel. Rahaühikuks on peeso. Ajavöönd Tsiilis on GTM-4
´ Küs:Seleta mõisted Vastus:Nomaad-Rändrahvas. Jurta-Kuplikujuline telkelamu,mida on kerge paigaldada. Mosee- Mosee on islamiusu pühakoda. Samuum-kõrbetorm Saharas Löss-Peeneteraline kollakashall,tolmjas sete. Takõrr-Kõrbes asuv savika ja sooldunud pinnasega tasane ala. Rähakõrb-ehk kivikõrb Hamaada-kivikõrb saharas Erg-Liivakõrb saharas Sahel-Piirkond mis kannatab eriti palju kõrbestumise all. Küs:Kudias tekkis Atacama kõrb? Vastus:tänu laskuvatele õhuvooludele ja külmadele hoovustele. Küs:Kudias kujunes Gobi kõrb? Vastus: Aasia mandri kuivas siseosas Küs:Miks on kõrbetes ööpäevane ja aastane temperatuuri kõikumine suur? Vastus:Heleliiv peegeldab enamiku soojusest atmosfääri tagasi ega neela endasse. Küs:Miks on aasia keskosas levinud kõrbed ja poolkõrbed? Vastus:Sest see on mandri keskosa ja seal on kõige kuivem.ja ka sest mäestiked on ümber ja ned takistavad vihmapilvede liikumist.
................ 3. Erosiooni vastu võitlemiseks tuleb................................................................................... 4. Kõrbetele on tüüpilised........................................mullad 5. Vahemerelised on tänapäevaks suures osas hävinud, sest................................................ II Vasta küsimustele 1. Millised on taimede kohastumised eluks kõrbetes? (3) 2. Miks asub Atacama kõrb Vaikse ookeani rannikul? (2) 3. Milliste majandusharudega tegelevad põhiliselt kõrberahvad. Miks? 4. Miks on Vahemere rannik soositud turismipiirkond? (3) III Mis sõnad ei kuulu loogiliselt järgnevasse loetellu (2): prootea, gariig, lavendel, rosmariin, mallee, maasikapuu, pistaatsia, oleander. Selgita, mida need liigsed sõnad tähendavad.
Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi mägedevahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Kolmveerand Gobi kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja ainult kagu-osa on täielikult kuiv. Gobis elavad rändkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad kõrbes leiduvatest väikestest põõsastest. Atacama on kõrb Põhja-Tsiilis. See on üks kuivemaid piirkondi maailmas, kuid temperatuur, vaatamata ekvaatori lähedusele, üsna talutav. Taimestik on Atacama kõrbes väga hõre. Selle piirkonna pärast oli 19. sajandil tekkinud palju konflikte Peruu, Boliivia ja Tsiili vahel, kuna seal leidus rohkesti vase maaki. Kalahari, pooltühi piirkond Aafrika lõunaosas - Botswana edelaosas ja Lõuna-Aafrika Vabariigi põhjaosas, pindalaga 712250 km². Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja väikesekasvulise rohu ning põõsastega. Suurte vihmahooogude ajal võivad tekkida suured mudaväljad. Kalaharis elavad Sani ja Khoikhoi rahvad.
Viinamarjad tõid Tsiilisse hispaanlased, et saada armulauaveini. Nüüdisajal peetakse Santiago ümbruse orgude viinamarjaistandikke Ameerika parimaiks. Tsiili punased ja valged veinid on nii hinnatud, et neid eksporditakse kõikjale üle maailma. Piki Vaikse ookeani rannikut on tähtsal kohal ka kalandus. Tsiili naaberriikideks on Peruu, Boliivia ja Argentiina. Tsiilist võib leida peaaegu kõiki maailmas leiduvaid kliima ja maastikutüüpe alates veetust ja viljatust Atacama põhjas kuni Hoorni neeme lumega kaetud kaljudeni. Tsiili kliima on äärmiselt mitmekesine. Põhjaosas ,kus asub ka maailma kõige kuivem kõrb Atacama, on taevas sageli pilvine ja ilm nende laiuskraadide kohta suhteliselt jahe. Keskosas on muutliku talve ning kuuma ja kuiva suvega peaaegu vahemereline kliima. Andides on aastaringse lumekatte ja liustikega tüüpiline mäestikukliima. Kõige sademete rohkem on Lõuna-Tsiili. Atacama on üks maailma
Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm põhja-lõuna sihilist piirkonda: Ranniku- Kordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tsiili pikiorg. Ranniku- Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjaosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tsiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tsiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua. b) kliima Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest johtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tsiilis valitseb troopiline kõrbekliima. Alates ll-st 28° on valdav lähistroopiline kõrbe-, veelgi lõuna pool vahemereline ning Kesk-Tsiili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima
Pinnase järgi jaotatakse kõrbed liiva-, kivi-, savi-, lössi ja soolakõrbeteks. Suurimad kõrbealad asuvad troopilistel ja lähistroopilistel laiustel. Neid nim. ka kuumakõrbedeks. Kõrbeid esineb ka parasvöötmes mandrite sisealadel ja mäestike tuulealustel külgedel. Suurtel kõrbealadel valitsevad suurema osa aastast laskuvad õhuvoolud, mis selge ja päikselise ilmaga tekitavad kõrgrõhkkonna. Mõned kõrbed asuvad rannikul, nt: Atacama kõrb Lõuna-Ameerikas, California kõrb Põhja-Ameerikas ja Namibi kõrb Aafrikas. Kõrbe teke võib olla seotud ka mäestike paiknemisega. Rannikuga paralleelselt olev mäeahelik takistab ookeanilt tuleva niiske õhumassi liikumist sisemaale. Kõrbeid leidub samuti parasvöötmes mandrite kuivemates osades, näiteks Gobi ja Karakumi kõrb. Troopilises kliimavöötmes on taevas pilvitu, õhk kuiv ja temperatuuri kõikumine suur. Suvepäeval võib temperatuur olla üle 50 kraadi
Loodus vööndid Loodusvöönd Kliima Mullad Taimed Loomad Asutus LÄHISTROOPILINE Lähistroopiline kliima Erodeeritud Vana-Kreekas kasvatatakse Enamasti on Asutus on tihe. VAHEMERELINE Suvi on mullad(erosioo tamme;piinia-;seedri- ja tegemist ka Maa harimine ja karja Euroopa lõuna osas jahe,umbes30° m) oliivi ehk õlipuu metsad. naabervööndite kasvatamine vahemere ümbruses. Talv on vihmane, loomadega Austraalia lõuna Umbes 10° (mägilambad) rannikul 300-500mm/a (California) KÕRBED 25,7° Sisaldavad Peamiselt kasvavad On kohastunud Inimesed on hästi Pöörijoonte ümbruses ...
KÕRB Kerttu Kislõi TUTVUSTUS · Kõrbed asuvad pöörijaante piirkonnas, kus aastaläbi valitseb kõrgrõhkkond · Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb on Sahara, mis asub PõhjaAafrikas · Kaks kõige kuivemat kõrbe on Namibi, mis asub LõunaAafrikas ja Atacama, mis asub LõunaAmeerikas · Surmaorg ja Patagoonia on kõrbed , mis on tekkinud mäestike ja mägismaade varjus KLIIMA · Aastane sademete hulk jääb alla 250 mm (sademeid harva) · Õhk on väga kuiv ja taevas on pilvitu · Päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli · Kaks aastaaega · Kõrbevööndis on õhutemperatuur ööpäevane ja aastane kõikumine suur
Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul, ühes otsas jäämäed ja teises otsas maailma kõige kuivem kõrb. Vahepeale jääb suur kogus mitmekesisust: vulkaanid, indiaanlased, veinide tehased, parasvöötme metsased-mäed järvesilmadega, vana kuulus sadam Valparaíso, Vaikse ookeani rannad, ja metsiku loodusega inimtühi Tsiili Patagoonia. Tsiili piirneb põhjas. Lõuna-Tsiilit võiks kutsuda ka fjordide, kanalite, poolsaarte, vulkaanide ja saarte labürindiks. Põhjas paiknevas Atacama kõrbes leidub palju erinevad mineraale. Keskosas on ka parimad põlluharimise tingimused. Lõuna-Tsiili on tuntud oma metsade ning alpiaasade poolest. Tsiilile kuulub ka tükk Tulemaad ja iga tsiillane teab et nende oma on ka jupp Antarktikat.Tsiili asend on soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Looduslikud iseärasused: üksikud maavärinad, aktiiksed vulkaanid, tsumaanid. Läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp Idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp
tekkinud eelmestikes kunagistest lammisetetest. Lssikrbed saavad rohkem niiskust, kui teised krbed, kuna mestikud pavad sademed kinni. Seeprast kasvab lssikrbes kevaditi sna lopsakas taimestik. Krbete kliima ja maastik Krbete kige thtsam kliimatunnus on vike sademetehulk. Aasta keskmine jb tavaliselt alla 250 mm. Mnes kohas vib mitu aastat jrjest mitte sadada. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana vi uduna. Kige vhem sademeid on Atacama krbes Tiilis ja Saharas - alla 150 mm/a. Esineb tihti ka nn. kuiva vihma, kui atmosfris sademed tekivad, kuid enne maale judmist aurustuvad ra. Nii pevane kui aastane temperatuuri amplituud on vga suur. Peval vib temperatuur olla le 50?, sel aga langeda alla 0?. Kikumise phjuseks on kuivus. huniiskus on 10-20%, veeaur jahtub ja soojeneb aga kiiresti ning ei tasakaalusta temperatuuri. Vikese niiskuse tttu ei ole ka
Sademed. Vett, mis langeb pilvedest, nimetatakse sademeteks. Üks sademete vorm - vihmapiisad- tekib pilvedes, kui õhuvoolud moodustavad tillukeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Need piisakesed liituvad suuremateks piiskateks, mis langevad vihmana alla. Õhk peab olema niiske, et vesi jõuaks aurustumata maapinnale, nii et selline sademete teke on iseloomulik põhiliselt troopilistele aladele. Enamik vihmast tekib kõigepealt jääkristallidena kõrgel atmosfääris madala temperatuuriga pilvedes. Jääkristallid kasvavad suuremaks, kui vesi nende peal külmub. Kas kristallid jõuavad maapinnale vihma või lumena, sõltub kõrgusest, millel nad külmuvad minimaalsest kõrgusest, millel temperatuurid ja rõhk üldse põhjustavad vee külmumise. Kui külmumine toimub madalamal kui 300 meetrit maapinnast, siis pole jääkristallidel aega enne maapinnale jõudmist sulada, nii et nad langevad lumena. Soojemates tingimustes toimub k...
Nt * Põhja-Aafrika (Sahara) * Lõuna-Aafrika (Kalahari) * Araabia poolsaar (Rub Al Khali) * Austraalia kõrbed (Suur liivakõrb) 2) Külmade hoovuste mõju * Kuivad idatuuled * Külmad hoovused * Mandrite läänerannikul * Maailma kuivemad kõrbed Külmad hoovused toovad mandritele kuiva õhku Nt Atacama ja Namibi kõrb 3) Mäestike varjus * Mäestikud ja mägismaad takistavad niiskust toovate õhumasside liikumist Nt Patagoonia, Surmaorg, Suur nõgu, Gobi 4) Mandrite siseosas * Asub kaugel niisketest õhumassidest Nt - Gobi 3. Kõrbekliima * Suur temperatuuri kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-50 kraadi) * Kõrge õhutemperatuur (maksimum 59 kraadi) * Päiksepaisteline ilm
Cordillera lanca ja Cordillera Huayhuash. Pinnavormi teke ja selle mõju inimtegevusele Andid on tekkinud ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise laama alla. Andides leidub hulganisti maavarasid (nt vaske, tina, hõbedat, kulda) ja mäestiku orgudes saab kasvatada põllukultuure (nt pärineb kartul sealt). Kliima Kuna Andid hõlmavad väga ulatusliku ala, varieerub ka mäestiku kliima. Andide keskosa on väga kuiva kliimaga, seal asub üks maailma kuivemaid kohti, Atacama kõrb. Mäestiku põhja- ja lõunaosas sajab seevastu palju. Veel Andidest… Tšiili piki rannikuserva kulgev territoorium on ääristatud üpris madalate rannikumägedega. Paljud sealsed mäed on vulkaanid ja vähemalt viiskümmend neist on aktiivsed. Enne eurooplaste Ameerikasse saabumist elasid Andides inkad. Andides võib kohata ka indiaanlasi, kes liiguvad lambakarjadega ühest kohast teise. Suvel kõrgemale, talvel madalamale.
Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendatel laiuskraadidel nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. · · · · Kõrbe liike · Liivakõrb · Savikõrb · Lössikõrb · Kivikõrb · Soolakõrb Kõrbi esineb... · Sisemaal Gobi kõrb, Suur nõgu · Külmade hoovuste läheduses Namibi kõrb, Atacama kõrb · Mäestike varjus Surmaorg, Patagoonia kõrb · Laskuvate õhuvoolude läheduses Suur Victoria kõrb, Sahara kõrb Araabia kõrb · Asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. · Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Saharasse kuuluvast Liibüa kõrbest eraldab Niiluse org. · Mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Sahara asukoht Sahara kõrb · Asub Aafrika põhjaosas. · Seal valitseb kuiv troopiline kliima.
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania,
Väga hästi kohastunud roomajad(maod, varaanid ja kilpkonnad) vettpidav nahk, kõvakoorelised või nahkjad munad ja poeavd peitu. Paljud linnud pesitsevad vihmaperiodil. Põliselanikud nt. Beduiinid daharasm hotentotid ja busmanid(nn võsainimesed) Namibi ja Kalahari kõrbealadel ning aborigeenid Austraalias, hangivad eluks vajalikuu vett nii taimedest kui loomadest ja ka näiliselt kuivast pinnast. Paljudel kõrbealadel tekkinud mitmed maavarad. Paljudes kohtades toodetakse soola, Tsiilis Atacama suurel hulgal salpeetrit Põhja-Aarika ja Lähis-Ida kõrbetes nafta ja gaasivarud, Aafrika lõunapool on teemandi, kulla ja uraani jt kaevandusi. Oaasid kohad kus põhjavesi maapinnal ja seal tegeletaksenii taimekui loomakasvatusega. Rahva kasvu tõttu haritakse põldudeks kogu sobilik maa. Nomaadid ehk rändkajakasvatajad suurendavad loomade arvu ja liiguvad kurnatud aladelt edasi. See toob kõrbe endaga kaasa. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu ja
Kõrbed: Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju....
pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama. Sahara Sahara on kõrb Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma.
Selles suures linnas nägid nad palju vaeva, et esmalt leida sobivad rattad, mis peaksid vastu pika teekonna kolme kuu vältel. Noormeeste plaan oli vändata Equadori pealinna Quitosse läbi viie täiesti omanäolise riigi. Jalgrattad valisid nad oma sõiduvahenditeks seepärast, et nii lootsid sõbrad avastada end kohtadest, kuhu bussi või lennukiga reisiv turist kunagi ei satu. Kolme kuuga ületasid mehed kolm korda Andide mäestikku, kannatasid nälga ning janu maailma kuivemas Atacama kõrbes, ööbisid luksuslikes suurlinna hotellides, väntasid läbi otsatu pampa rühkides vahepeal 4-5 kilomeetri kõrgusele merepinnast ning laskudes jälle tagasi ookeani äärde. Oma teekonnal sattusid nad kümnetesse ohtlikutesse situatsioonidesse ning said tuttavaks sadade erinevate inimestega, kellest paariga suhtlevad siiani. Paljud väidavad, et eestlased on väga kinnine ja omaettehoidev rahvas, kes suhtub välismaalastesse eelarvamustega
kõrbed) 2. poolkõrbed (osa Põhja- Ameerika kõrbetest, Venemaal, Euroopas ja osa Aasia kõrbetest) 3. rannikukõrbed (osaliselt Atacama kõrbes Tsiilis) 4. külmakõrbed - neist on juttu jää- ja külmakõrbete all. Igal kõrbetüübil on omad iseloomulikud ilmastiku tingimused, mis üldjoontes on siiski sarnased. Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena, kusjuures
pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama. Kliimavööde: troopiline kliimavööde, aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes Õhumassid: troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme) Temperatuur: päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli Tuuled: parasvöötmes läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad: kaks aastaaega
Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, te...
Kõrb võib olla · Liivane · Savine- taimkate peaaegu puudub. · Kivine II- Tunnus : kõrbetes on kuiv.aastas sajab keskmiselt 250mm sademeid, mõnel aastal ei tule aga tilkagi sademeid.Ka auramine on kiire ja ületab sademete hulga.paljud kõrbeloomad on öise eluviisiga. Kõrbed laiuvad parasvöötme lõunaosas ja lahistroopilises ning troopilises kliimavöötmes.(lõunA ameerika, lõuna aafrika). Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Sajab vähe ja põhiliselt ainult talvekuudel. Vahel sajab kuiva õhku e.sademed auravad veel õhus.temp.amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0. · Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad ülekasvada kõrbetormiks. Põhjavesi on väga sügaval, allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid nn.vähes...
parasvöötmeline ja külm kliima kaugel lõunas. Massiivsete vihmametsadega kaetud Amazonase madalikul ja Guyana mägismaal on niiske troopiline kliima, mis võimaldab kasvada lopsakal taimestikul. Andidest läände jääva kliima ala on väga kuiv. Atlandi ookeanilt läände suunduvate niiskete õhumasside jõudmist Vaikse ookeani rannikule tõkestavad Andid ja need sajavad vihmana alla enne, kui jõuavad ületada mäestiku. Antud nähtus tekitab kuivi kõrbesid nagu Atacama. Rahvastik Ladina-Ameerika põhjaosas on paljud linnad erakordselt ülerahvastatud ja halbade elamistingimustega. Maailma üks kiiremini kasvavaid linnu on São Paulo. Piirkonna keskosas asuvad vihmametsade ja Kõrg-Andide asustus on hõredam. Mõned pärismaised hõimud elavad neile eraldatud piirkondades. Lõunaosas on alates 1950. aastatest toimunud ulatuslik ränne maalt linnadesse ning nüüd on Argentiinas, Tsiilis ja Uruguays linnaelanike üle 85%.
Kõrbe äärealadel elavad peamiselt beduiinid, kes tegelevad kaamelikasvatusega. Rub al Hali (Khali) on kõige ligipääsmatum ja vähemuuritud kõrb maakeral. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Atacama ATACAMA kõrb LõunaAmeerikas Tsiili põhjaosas, vahemikus 22 ja 27° lõunalaiust. Moodustab Vaikse ookeani ja Andide vahelise kuni 1000 km pikkuse vööndi, kõrgus kuni 4000 m üle merepinna. Liivakõrb vaheldub sooldunud aladega.Ranniku Kordiljeeride idanõlvul on salpeetrimaardlaid ning leidub joodi,boori ja keedusoola
Kõrbete tüübid Koostaja : Jane Ilves Juhendajad : Merli Palmik ja Angelika Rusika Kasutatud lingid Geograafia õpik põhikoolile (lk 4850) http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvo http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.h / http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvo http://forum.planet.ee/showthread.php?t=57745/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pa Kasutatud kirjandus http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/ http://74.125.77.132/search?q=cache:iEeaiRnZrmYJ Kõrbete tüübid Savikõrb raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb suur soolasisaldus Kivikõrb koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb kõige...
Tsiili Vabariik Koostas: Kristyna Kokk 8.1.13 Kristyna Kokk 1 Sisukord Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) 15 665 216 Pealinn Santiago...
Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Kliima: Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena. Enamasti sajab talvel. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Teine kiire jahtumise põhjus on taimestiku vähesus, mis suudaks
külm kliima kaugel lõunas. Massiivsete vihmametsadega kaetud Amazonase madalikul ja Gujaana mägismaal on niiske troopiline kliima, mis võimaldab kasvada lopsakal taimestikul. Andidest läände jääva kliima ala on väga kuiv. Atlandi ookeanilt läände suunduvate niiskete õhumasside jõudmist Vaikse ookeani rannikule tõkestavad Andid ja need sajavad vihmana alla enne, kui jõuavad ületada mäestiku. Antud nähtus tekitab kuivi kõrbesid nagu Atacama. Maakasutus ja põllumajandus: Põllumajandus on siiani Ladina-Ameerika kõige levinum eluala. Paljud tänaseks üle maailma levinud taimed pärinevad Ladina-Ameerikast, nagu näiteks tomat, kartul ja maniokk. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt kohvi, kakaod, kautsukit, sojauba, maisi ja suhkruroogu. Suur osa vihmametsadega kaetud Amazonase madalikust on põllumajanduseks kõlbmatu, ehkki mõned farmerid üritavad metsade raiumise ja põletamise teel saada maad põldudeks ja loomade
· Kui vana on Maa? Universumi vanuseks arvestatakse umbes 15 miljardit aastat, kuid Maa vanuseks arvestatakse 4,5 miljardit aastat. Planeedid, galaktikad ja tähed tekkisid suure paugu teoorial. Ülitihe, kuum ja väike moodustis sisaldas enne paisumist ja laialipurskumist seda materjali, millest on tehtud taevakehad. · Kus on olnud kõige külmem? 1983. aasta juulis registreeriti külmarekord Antarktises. 3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter 89,20 C. Mõnes paigas Siberis on mõõdetud külma veel 67 kraadi. · Kus sajab kõige vähem? Sadememõõtur on seade, mida kasutatakse teatud paigas langevate sademete hulga mõõtmiseks. Mõtet pole sadememõõturit paigaldada Atacama kõrbesse Tsiilis, sest seal on 17. sajandist- 1971 aastani vägagi vähe sadanud. · Kus on sadanud kõige rohkem lund? Lumi on jääkristallidest koosnevad tahked sademed. Jääkristallid tekivad pilvedes, kui selles sisalduv veeaur külmub. Kõige rohkem lund ...
külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist. Peruu lipp on Peruu riigilipp. See on kasutusel alates 1825. aastast.Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust.Ametlikel tseremooniatel kasutatakse lippu, mille keskmisel laiul on riigivapp. Peruu-Tsiili süvik ehk Atacama süvik on süvik Vaikse ookeani idaosas.Selle avastas 1876. aastal laev "Dakia". Peruu-Tsiili süvik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikust 150180 km kaugusel.Peruu-Tsiili süviku pikkus on umbes 5900 km, see ulatub 6° kuni 39° lõunalaiuskraadini ja 75° kuni 82° läänepikkuskraadini. See on maailma pikim süvik. Süviku laius on 30 kuni 90 km.Mõnikord eristatakse Peruu süvikut (pikkus üle 1500 km, sügavus 6601 m) ja Tsiili süvikut (pikkus 2200 km, sügavus 8069 m).
kaugel ookeanist, sisemaal, suur järvistu ääres talvel 0 - 8kraadi, suvel 24 32kraadi hoovused ei mõjuta Vahemere ääres hoovused ei mõjuta Miks on soojal Golfi hoovusel Euroopa kliimale suurem mõju kui Põhja-Ameerika kliimale? Euroopat mõjutab ainult soe Golfi hoovus, suunaga rannikualadele. P-A takistab Labradori külm hoovus. Miks on Lõuna-Ameerika lõunarannikul tekkinud Atacama kõrb? Lähedal külm Peruu hoovus, mis liigub L-A lääneranniku alade läheduses. Külma hoovuse kohal küla õhk, mis ei soodusta sademete teket. Arktiline õhk- külm ja kuiv, Eestisse toob talvel tugevat pakast, kevadel jahedat ja selget ilma. Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel soe, suvel jahe. Eestis talvel sulailmad, aga suvel vihmased ja tuulised. Parasvöötme kontinentaalne õhk- kuiv ja selge, suvel soe, talvel külm. Eestis suvel palava ja talvel pakaselise ilma.
Pedosfäär 1.Mulla koostis. Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast.(joon ). Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. 2.Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline Keemiline · toimub temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumisel ja kokkutõmbusel; · keemilised elemendid reageerivad; · kivimite keemiline koostis ei muutu; · muutub kivimite keemiline koostis: · vajalik temperatuuri kõikumine; · vajalik kõrge temperatuur, palav kliima; · vajalik vee j...
Sonoran, Mojave and Great Basin. Others outside the U.S. include the Southern Asian realm, Neotropical (South and Central America), Ethiopian (Africa) and Australian. The major deserts of semiarid deserts include the sagebrush of Utah, Montana and Great Basin. They also include the Nearctic realm (North America, Newfoundland, Greenland, Russia, Europe and northern Asia). Coastal deserts occur in moderately cool to warm areas such as the Nearctic and Neotropical realm. A good example is the Atacama of Chile. Cold deserts occur in the Antarctic, Greenland and the Nearctic realm. Climate In hot and dry deserts temperatures exhibit daily extremes because the atmosphere contains little humidity to block the Sun's rays. Many mean annual temperatures range from 20-25° C. The extreme maximum ranges from 43.5-49° C. Minimum temperatures sometimes drop to -18° C. Rainfall is usually very low and/or concentrated in short bursts between long rainless periods.
põhjapoolkerale). Toob kaasa niiskust ja sadu. Tugevad tuuled. 8. Hoovuste jaotus, mõju kliimale. Hoovused aitavad kaasa ühtlasema temp. jaotumisele Maal. Soojuse überjaotumine toimub tuulte ja hoovuste abil. Tekkepõhjused: püsivalt samas suunas puhuvad tuuled, erinev vee tihedus, veerikaste jõgede sissevool ookeanisse. Jaotus: Soe hoovus toob soojema ilma ja sademed. Külm hoovus toob külmema ilma ja kuiva kliima (kõrbed: Atacama, Namiibi) 9. Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. Õhumass - suur sarnaste omadustega õhu kogu., mis saab oma omadused aluspinnalt ja liikudes teise kohta mõjutab seal ilma. Temperatuuri alusel: ekvatoriaalsed (EÕM)- kõige soojemad; troopilised- pöörijoonte piirkonnas; parasvöötme õhumassid (PÕM); arktilised, antarktilised (AÕM) Niiskuse alusel:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
