Tervitamine Inimeste kohtumistel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänaval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis tervitamisel eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võeti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised terv...
hoogu juurde. Lõppude lõpuks ei saa kiusamise ohver olla see, kes ta tahab olla, kuna kardab teiste arvamust ja ei julge olla tema ise. Noored tahavad enamasti sulanduda massi ja see toob kaasa inimese muutumise. Samuti kardetakse ilma jääda sõpradest, aga ma arvan, et need pole sõbrad, kes ei suuda inimest võtta nii nagu ta on. Ma arvan, et mida vanemaks saab inimene, seda rohkem julgeb ta avaldada oma arvamust. Samuti osatakse jääda iseendaks, ükskõik millistes olukordades. Tavaliselt leitakse ka sõbrad, kes oskavad väärtustada inimeste omapära ning võtta neid sellistena, nagu oleme. Aleks Tammela 8a
Millistes olukordades või seisundites saavutan parimaid tulemusi Kõige paremaid tulemusi saavutan ma olukordades kus ma olen rahulik,tugeva tahtejõuga, loominguline . Mul peab olema julgust ja indu uuteks eneseväljendusteks ning esmaavastusteks. Ma pean alati minema edasi, mitte kunagi tagasi pöörduma. töötan kõige parema meelega üksi. tulen hästi toime igas olukorras. Tavaliselt meeldib mulle sport ja kehakultuur ning ma naudin võidujoovastust.
MINA SUHTLEJANA Üldiselt suhtlemiseks võib nimetada tegevust, kus üks osapooltest edastab teisele informatsiooni. Suhtlemise käigus antakse edasi erinevaid küsimusi, mõtteid, tõekspidamisi ja arvamusi. Info edastamiseks on erinevaid viise, kuid enim kasutatavad on kõnelemine, kirjutamine ja kehakeele kaudu väljendamine. Igapäevases suhtluses suudan end piisavalt hästi väljendada, et teine pool aru saaks minu mõttest. Võib öelda, et suhtlen erinevate inimestega erinevalt. Võõraste isikutega on ametlikum kõnetoon ja enda olek tõsisem. Sõprade ja perega olles olen väga vaba suhtleja. Vahest võin teistele isegi tunduda veidrikuna, sest teen iroonilisi nalju ja käitun võib-olla liiga vabalt. Ilmselt on see tingitud sellest, et tööl olles olen rahulik ja tõsisema olekuga. Kuskil peab ju enda emotsioonid välja laskma. Ise olen tähelepannud, et mul on tihti raske võõrasse seltskonda sisse sulanduda, kui ma ei tunne sealt kedagi. Siit tekibki...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Essee VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Mõdriku 2014 ,,Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda,, Sotsiaaltööd tehakse olukordades, kus inidiviidide ja erinevate rühmade huvid vastuollu satuvad. Sotsiaaltöö rajaneb inimlikkusele, headusesse ja sotsiaalsesse heaolusse. Sotsiaaltöötaja vastutab isiklikult oma professionaalsete otsuste ja valikute eest. Ametialase eetikajuhendi kasutamine pole alati lihtne. 1 Väärtusi võib jaotada kolmele tasemele : 1. Põhilised ehk abstraktsed väärtused. Siia kuuluvad: demokraatia, õiglus,
Tee lahtiste allikate juurde Paljud noored ei oska oma elu planeerida, kuna on elanud terve elu vati sees. Ükskord tuleb aeg, mil noor peab endale tiivad kasvatama ning pesast lendu tõusma. Teekond võib olla raske ning kurnav, aga tähtis on see, et lootust ei tohi kaotada sellistes olukordades. Nii nagu läks Ekke laia maailma oma kohta otsima, nii tuleb ka meil gümnaasiumi lõppedes minna suurematesse linnadesse, et edasi õppides viia ellu oma unistused. Hea, kui leiaksime Ekke Moori moel lõpuks oma koha, kus tunneksime ennast õnnelikena, rõõmsatena, rahulikena ja kindlatena. Vanemaks saades muutuvad inimesed ja nende suhtumine ellu. On aga asju, mis jäävad oluliseks kogu elu. Sageli oleme pimestatud suurtest võimalustest ja ei näe, mis jääb selle valguse varju
Muhu monoloogid Juhan Smuul 1. Kuidas kirjeldab ja iseloomustab Juhan Smuul inimesi, nende käitumist erinevates olukordades? Juhan Smuuli kirjeldus erinevatest persoonidest on väga erinev teineteisest. Inimesed reageerivad erinevates olukordades väga erinevalt. Koos reisivad suvitajad tundusid algul väga kokkuhoidvad ning sarnase iseloomuga, kuid tegelikult olid nad väga erinevad. Kohviveski oli väga temperamentne, ta kamandas teisi ning alati, kui ta midagi tahtis, siis ta rõhutas sõna ,,inimene", pannes teisi nii-öelda süümepiinu tundma ning läbi selle oma tahtmist saama. Tundus, nagu ta pidas end teistest paremaks, ega arvanud, et teised on tegelikult täpselt samaväärsed
Inimene on oma tegude kogusumma Üks kuulsamatest eksistentsialistidest, prantslane Jean-Paul Sartre, oli kindel, et inimene on see, kelleks ta end ise elab tema olemine eelneb olemusele. Praegusel hetkel on maailmas ligikaudu seitsee miljardit inimest ning kõik me oleme unikaalsed. Igaüks meist tegutseb ja mõtleb erinevates olukordades omamoodi, selle tõttu moodustubki kõikidest indiviididest kordumatu olend inimene on oma tegude kogusumma. Iga inimene sünnib minu arvamuse kohaselt siia ilma tabula rasana'na ehk puhta lehena. Vastsündinutel pole veel väljakujunenud iseloomujooni ega -omadusi, need tekivad ning arenevad pika elutee jooksul. Kindlasti mõjutab palju meie arengut keskkond, kus me üles kasvame. Olles ise sündinud maapiirkonnas, kus valikuvõimalused on kordades väiksemad kui linnas, näiteks vabaajategevused, haridustase, sportimisvõimalused ning muud ahvatlevad pakkumised, tean ning us...
Ka mina hoian sellistest inimestest parema meelega veidi eemale, kuna selline suhtlemine on minu jaoks vaimselt lausa kurnav. Vaikimine ei ole samas aga kindlasti ainuõige ja ülim lahendus kõigele. Pigem on see kunst, mida tuleb õppida õigel ajal ja õiges kohas kasutama. Näiteks on öelnud Niiberg (2011), „vaikides võib jätta endast targa ja aruka mulje.“ Mis on tõsi, kui inimesel midagi öelda ei ole, siis on enamasti parem üldse vaikida. Samas, vestlustes või olukordades, mille eesmärk ongi oma arvamust ja mõtteid avaldada, jätab vaikimine pigem mulje inimesest, kes ei omagi mingisugust arvamust ega oska kaasa rääkida. Oskus vaikida on sageli ka profülaktiline vahend konfliktide ennetamiseks. Kui öeldus kindel ei olda, on muidugi targem vaikida, sest valesti välja öeldud sõnad võivad tekitada lahkhelisid ning möödarääkimisi (Niiberg, 2011). Juba konfliktis olles on vaikimine aga üsna lapsik viis, kuidas asjaga tegeleda
Inimene on saladus Meie ümber on palju inimesi, kellega me suhtleme, kuid kas me teame millised need inimesed on sisemiselt, kuidas nad käituvad teatud olukordades. Olen ise kohanud inimesi, kes alguses tunduvad üleolevad, kuid hiljem neid tundma õppides on nad tegelikult väga sõbralikud ja abivalmid. Ning väga hea on sellist sõpra omada. Jane Eyre on üks näide sellest, kuidas võib inimeses olla nii palju headust. Väiksena kaotades oma ema ja isa, oli ta küll väga õnnetu, kuid siiski suutis olla tugev arvestades milline oli tema kasuema ning tema lapsed. Tema ootas armastust ja hellust, aga vastutasuks mõne teo
4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE Suhteprobleemide lahendamine nõuab aega, kannatust ja energiat. Seega, enne kui me asume suhteprobleeme lahendama, oleks kasulik kaaluda mitmeid tegureid(Harvard 2010, 28). Peamine eesmärk on kasutada aega ning energiat targalt, millel on lootust parenemisele. Kui oleme otsustanud, et konflikti tasub lahendada, võiksime kasutada võtteid, mis aitavad jõuda olukorra taustal faktideni, mõista emotsioone, tegeleda säärastes olukordades sagedaste minapildi kõhklustega ja mõelda välja lahendusi(Harvard 2010, 28). 4.1. Esimene samm: faktide hindamine Kõikide suhteprobleemide korral näevad asjasse segatud inimesed fakte enda mätta otsast. Selleks, et antud konflikte lahendada peame me antud fakte vaatlema avameelse arutelu käigus. Faktide hindamiseks peame rääkima erinevatest nägemustest, mõistma mõlema osapoole kavatsusi ning teadvustama probleemi süvendajaid(Harvard 2010, 34). 4.2
selleks et lõpuks olla edukad. Edukuse paneb paika otseselt nende järglaste seisund vanematega võrreldes. Edukas on vaid see organism, kelle järglased tema enesega võrreldes on algselt paremas positsioonis. Mängude teooria keskendub erinevatele käitumisstrateediatele, mille kaudu vastav mäng läbi mängitakse. Järelikult ei ole iga organismi edukus seotud mitte ainult otseste võimetega elupaiga nõuete suhtes, vaid ka sellega, kuidas nad suudavad end erinevates olukordades võidule mängida. 1. Halastamatu korntrolli strateegia - "vorst vorsti vastu" strateegia. Strateegia ütleb, et kohates oma mängus uut mängijat, tuleb esimesel korral täpselt jälgida, mida see osapool teeb olles ise samas tema vastu aus. Teisel korral sellesama isikuga uut mängu mängides tuleb täpselt käituda temaga nii, nagu see käitus enne sinuga. Strateegia kehtib olukorras, kus toimivad karmid tingimused, see on moslemite veritasu põhialus
Sageli on raske otsustada kumb vorm on sobivam. Suurema osa ajast juhildutakse sisetundest või intuitiivsetest reeglitest, sest vanematele inimestele ja võõrastele öeldakse teie ning sõpru, tuttavaid ning teisi lähedasi kõnetatakse sinatades. Kuid üsna raske on piiritleda ju seda, kui vana on siis ikkagi vana, kui võõrast võib võõraks nimetada ning kas tuttavat, keda pole aastaid näinud, tasub sinatada. Kirjatöö käigus selgitati välja mis olukordades kasutatakse teietamist ja millal sinatamist. Analüüsitava materjalidena käsitleti Leelo Keevalliku artikleid, kus autor tõi sisse kooliõpilaste arvamused seoses antud teemaga. 1. Ühiskond ja kõnetamine Kõnetamisel on ühiskonnas märkimisväärne tähtsus. Selle abil määrab inimene ise, mis rolli tema kaasvestleja kuulub ning sealhulgas teadvustab, mis laadi vahekord tal teise kõnelejaga on ning kuidas ta temasse suhtub. Samuti väljendatakse ootusi, mis vestlejatel teineteise
saatuse hooleks. Pigem kaldub see optimistlike inimeste sõnakasutuse hulka, sest on positiivse alatooniga, kuid loomulikult ei pea olema optimist, et seda väljendit kasutada. Psühholoogid on leidnud uuringuid tehes, et traumaatilised juhtumid nagu kallaletung või loodusõnnetus aitavad inimeste vastupanuvõimet tugevdada. Need juhtumid ei ole inimesi tapnud, kuid on vaimselt kui ka füüsiliselt tugevamaks muutnud. Minu arvates kasutatakse seda ütlust ainult halbades olukordades, kuid on ka erijuhtumeid, kus saab heades olukordades seda väljendit kasutada. Mina ise ei kasuta seda väljendit palju. Kohati ma nõustun väitega, et mis ei tapa teeb tugevamaks, kuid samas kõik asjad ei tee tugevamaks, isegi kui need ei tapa. Olen seda väljendit kasutanud mõningates elus juhtunud halbades olukordades, kus vajan rohkem motivatsiooni, et jätkata elu positiivsemalt ja õppida antud juhtunust. Enamus ajast on see mind aidanud ja olen õppinud teatud
Rühmatöö teemal: PATSIENDI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED TUGINEDES PATSIENTIDE ÕIGUSTE HARTALE Teema eesmärgiks on tutvuda põhjalikumalt patsiendi õiguste ja kohustustega tuginedes kohati Euroopa Patsientide Õiguste Hartale. Sageli ei teata oma õigustest ja kohustustest, ning seetõttu ei tea inimesed tihti, kuidas antud õigustega seotud olukordades reageerida. Nende õiguste tundmine aitab inimestel oma õigusi kaitsta ning ise võimalikult rahumeelselt keerulisi olukordi lahendada. Hartas on välja toodud patsiendi neliteist õigust. Euroopa Patsientide Õiguste Hartaga tutvumine annab lahtimõtestatud teadmised patsiendi õiguste ja kohustuste kohta
· Intellekti- ehk vaimupuue. Intellektipuu ei ole haigus. Intellektipuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustumine. Intellektipuudega inimesed vajavad tihti palju abi ja tuge. Neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud intellektipuudega inimesed õppida elama elu, mis on nende vajadustega kooskõlas ja mis sarnaneb suuresti puudeta inimese elule. Intellektipuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused. · Valimuse
.................. 3 1.1 Esmamulje loomine ................................................................................................... 3 2.1 Teeninduse alused ..................................................................................................... 3 3.1 Suhtlemine klientidega .............................................................................................. 3 4.1 Teenindamine erinevates olukordades ...................................................................... 4 5.1 Teenindamine konfliktsituatsioonides....................................................................... 4 2 1 RADEMAR OÜ KLIENDITEENINDAJA TEENINDUSSTANDARD 1.1 Esmamulje loomine olen korrektse ja hoolitsetud välimusega; kannan alati ettevõte tööriideid ja nimesilti;
Arvamus Zimbardo Stanfordi vanglaeksperimendist Vaadates videot tekib mul väga palju erinevaid mõtteid. Ma arvan, et Luciferi effektis ei ole süüdi ainult süsteem ega ka üksikisikud, vaid selleks võiks minu arvates pidada nende pmavahelist reaktsiooni. Kindlasti määrab inimese käitumist sellistes olukordades ka inimesele eelnevalt mõjunud sündmused. Selleks võiks pidada nii sõdu kui ka tagakiusamist päritolu või omapärade tõttu. Minu arvates on tänapäeva esimeseks Luciferi effekti tekitajaks kindlasti nn koolikuisamine. On tehtud uuringuid, kuid pole jõutud ühesele järeldusele, nimelt kas ohvrid muutuvad ise tülinorijateks. Kas inimesed otsivad kättemaksu? Mina arvan, et kindel hulk küll. Nimelt on süsteem või olukord see, mis eil seda kättemaksu võimaldab.
4. Oskused 8. klass 1. TEEMA: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL 2 Oskused · kujunevad ja arenevad tegevuses igapäevaelus · suurema osa tööoskustest omandad koolis ja töökohal · näitavad, mida suudad hästi teha · nende väljakujunemist soodustavad huvid ja võimed 3 Oskused jagunevad: Üldoskused · saab kasutada erinevates olukordades · paljude erinevate tööde juures · neid saab mõõta ja hinnata · paljud omandatakse põhikoolis lugemisoskus arvutamisoskus organiseerimisoskus arvutioskus võõrkeelte valdamine 4 Oskused jagunevad: Erioskused · vajalikud konkreetsete tööülesannete täitmisel, kindla töö tegemiseks · saab mõõta ja hinnata masinakirjaoskus programmeerimine lillede istutamine
....................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................8 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks enesekehtestamise, sest tunnen, et see on teema, mis arendab inimesi ja nende käitumist teatud olukordades. Ma olen inimene, kes suudab ennast piisavalt hästi kehtestada aga probleem on selles, et ma ei oska vabalt suhelda võhivõõras seltskonnas olevate inimestega. Suures seltskonnas ei julge ma tihti välja öelda oma arvamust, kuna kardan, et ütlen midagi valesti ning inimesed naeravad minu üle. Ma tulin õppima sellist eriala, kus peaksin olema julge ning välja ütlema oma arvamusi. Sellepärast valisingi ka sellise teema, et suudaksin süveneda üksikasjadesse. 1.Enesekehtestamine
inimesele kohanduva mehhatroonika tippkeskus HAM (Human Adaptive Mechatronics). Lisaks tehnikateadlastele haarati tippkeskuse projektidesse arste, geenitehnolooge, matemaatikuid ja teiste erialade inimesi. Uurimistemaatika tulenes ühest küljest tippkeskuse teadlaste senisest kompetentsist, teisest küljest pöörati suurt tähelepanu Jaapani ühiskonna vajadustele. Et robot reageeriks võimalikult õigesti mitmesugustes olukordades, nõuab see väga suure arvu liigutuste ja liigutuste kombinatsioonide tuvastust. Kasutab ju kirurg eri operatsioonide korral erinevaid võtteid ja isegi samas olukorras käitub ta iga kord pisut isemoodi, rääkimata erinevustest kahe või enama inimese käitumises. Roboti tööd lihtsustaks oluliselt käitumise laiema konteksti tundmine. Uuringutes selgus peagi, et kontekstispetsiifiliste mudelite tervikuks sidumisel on üksikliigutuste detailid otstarbekas kõrvale jätta
aastates, kuid elukestev õpe kestab nii kaua, kuni elab inimene. Inimene on elusolend, kes iga päev saab ennast harida õppides ja kogedes midagi uut. Saab öelda, et inimene, kes on harinud ennast ja kohanenud ühiskonnaga võib omanda rohkem teadmisi erinevates valdkondades, kui inimene, kes on koolis õppinud vaid paari põhiainet. Kõik see on suhteline, kuna inimene harib end ise. Ka õppeasutuses saadava hariduse kõrvale saab lisada elukestva õppe. Teatud olukordades võib küll käituda ja lähtuda koolis õpitule, kuid on juhtumeid, kus tuleb rakendada elukestva õppe teadmisi ja kogemusi. Näiteks õpilastele õpetatakse perekonnõpetuses erinevaid lapsevanemate tüüpe ja seletatakse kuidas üks ja teine tegutseb, kuid reaalses elus ei aita need, vaid tuleb mõelda loogiliselt ning käituda sisetunde järgi. Nii haridus kui ka elukestev õpe on tähtsad. Ühelt saab põhjalikke teadmisi ja oskusi,
lapse sündides kaasa juhendit temaga ümber käimiseks, ei saa ka laps sünnihetkel teada, kuidas siin maailmas kõik toimib ja millist käitumist temalt eeldatakse. Ta peab seda kõike õppima ja tema käitumisõpingud toetuvad esmalt ikka temaga tegelevate täiskasvanute eeskujule. Täiskasvanute omavaheline suhtlemine on eeskujuks lastele, kes need mallid oma käitumisse üle võtavad. See, kuidas vanemad oskavad probleeme lahendada, mõjutab ka last ja annab talle eeskuju keerulistes olukordades käitumiseks. On oluline, et probleemide korral oskaksid vanemad jääda väärikaks ja suudaksid oma partnerit ja lähedasi austada. Sama oluline on mõista väärikuse ja austuse vajadust ka lastega suhtlemise puhul. Laps on samasugune partner, kellega saab asju arutada, kellel on oma arvamus, mida kuulata ja millega arvestada. Me ju eeldame, et täiskasvanud kuulavad üksteist ning vastastikuse lugupidamise aluseks on autoriteet. Miks siis ikkagi
21. sajandil on hakanud arenema Eesti ühiskond, majandus kui ka kultuur. Kuigi me ei saa öelda, et meie riik oleks sama arenenud nagu USA, Suurbritannia või Rootsi, võime väita, et Eesti liigub jõudsalt parema heaoluühiskonna poole. Tekib küsimus, millised positiivsed aspektid iseloomustavad tänapäeva Eesti elu? Tänapäeva Eesti on muutunud avatumaks, võimaluste rohkemaks. Meie riigi kodanike võimalused erinevates olukordades on paranenud. Arstiabi meie riigis on muutunud kättesaadavamaks, sest on avatud mitmeid tehnoloogiliselt uuenenud raviasutusi üle kogu Eesti. Meie noortel on nüüd soovi korral võimalus välismaale õppima või töötama asuda, sest riigilt võimalus saada selleks toetust. Samuti on hakanud arenema välisturism, sest juba 30 riiki Euroopas kuuluvad Schengeni viisaruumi, mis võimaldab reisida viisavabalt, ainult ID-kaardiga. 21. sajandi Eesti on hakanud tehnikavaldkonnas hoogsalt arenema
paljude muude psüühikahäirete korral. Diagnostilised kriteeriumid RHK- 10järgi (1) Tetraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine; (2) Sisendatavus, mõjustatavus inimeste või asjaolude poolt; (3) Pealiskaudne ja kõikuv emotsionaalsus; (4) Egotsentrilisus, enesehellitamine ja hoolimatus teiste vasu; DSM- IV kriteeriumid Kõikeläbiv ja ülemäärane emotsionaalsus ja tähelepanu otsimine, mis algab varases täiskasvanueas ja esineb mitmekesistes olukordades. (1) Tunneb ebamugavust olukordadest, kus ta ei ole tähelepanu keskpunktis; (2) Suhtlemisel on sageli olukordades, kus ta ei ole tähelepanu keskkpunktis; (3) Ilmutab kiirelt vaheldavaid ja pinnalisi emotsioone (4) Kasutab pidevalt ära oma väljanägemist, et endale tähelepanu tõmmata; Jne. Illustreeriv juhtum Annat suunati psühholoogi vastuvõtule. Anna rääkis palju, ilmekalt ja huvitavalt, naeris nakatavalt või härdus pisarateni
,,Olla nagu kõik või jääda iseendaks ? ,, Kas me kõik peame sarnanema kellegiga, kas siis kuulsa või mõne tavalise inimolendiga meie endi seast ? Kas meis ei võiks jääda midagi selleks, minu endi eriliseks tunnusmärgiks ? Minu arvates peaks meis kõigis jääma alati alles midagi, mis oleks meie kaugelt tuntavaks tunnusmägiks . Me ei tohiks muuta ennast sellepärast, kui me kellegile teisele ei meeldi. Me peaksime ka raskemates olukordades püüdma jääda iseendaks. See kõik on muidugi esmapilgul veidike raske ja ülepakutud. Tegelikuses on raske säilitada mõnedes olukordades rahu ja jääda iseendaks.Meis kõigis on kindlasti palju andeid ja oskusi. Võibolla ei ole nad just kõigile, ka meile endile esmapilgul teada. Me peame leppima, missugused me oleme ja olema rahul, et me üldsegi elame, oleme ja eksisteerime. Kui paljudel siin maailmas on mõni raske, sügav ja eluaegne vigastus või puue ? Me ei mõtle
Ema on öelnud, et kodus on poiss rahulik, samas tundub, et laste isa ei taha laste (peres veel kaks last) kasvatamisest osa võtta. Mida võiks lasteaiaõpetaja sellises olukorras veel teha? Lahendus: Vägivallaga (löömine jms) reageerivale lapsele on vaja panna piire, säilitades lugupidamise enda ja lapse vastu. Eelkõige on tarvis aru saada, mis lapsega tegelikult toimub, st last tuleks kuulata, aktsepteerida ja mõista. Muidugi ei ole see kerge ülesanne taolistes olukordades. Järjekindel tähelepanelikkus, kindlameelne piiride tõmbamine, aga kindlasti ka soojus ja emotsionaalne kohalolek on siin väga olulised. Ent selge on ju seegi, et lapse probleem on ilmselt kodus ja sealseid suhteid ja käitumisviise pole võimalik muuta. Ehk on aga võimalik olla mõistev kuulaja ka lapse emale. Esiteks selleks, et täpsemalt aru saada, mis last mõjutab käituma nii, nagu te kirjas kirjeldate ja teiseks selleks, et anda emale märku sellest, kuivõrd
Ilmselt ongi minu suhtlemisoskuse nõrgim külg see, et pean mõnel puhul esimesest hirmust üle astuma. Tugevus aga on see, et saan sellega alati hakkama ja suudan jääda vahetuks ja siiraks. Minu tugevused on kindlasti sõbralikkus, koostöö- ja kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse lapsevanemasse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Oma nõrgaks küljeks pean ma probleemsetes olukordades käitumist. Mõnikord olen tagantjärele mõelnud, kas ma ikka tegin õigesti? Võib-olla oleks pidanud teistmoodi ütlema, käituma... Eriti on see raske sel puhul, kui ma ei tunne lapsevanemat ega tema reaktsiooni. Pean leppima sellega, et kui vaatan inimesele silma ja olen temaga aus, teengi kõik, mis parasjagu võimalik. Üks hea jaapani vanasõna ütleb: Mitte keegi meist pole nii tark kui meie kõik. Olen selle meelde jätnud ja katsun probleemsetes olukordades just nii mõelda.
saab lapsevanem lapsega vestelda ja vajadusel ka sekkuda. Samas arvan, et kui pere on ühtne ning läbisaamine üksteisega hea, siis tulevad juba igapäevase suhtluse käigus välja erinevad probleemid jms, millega üheskoos hakkama saadakse. Kokkuvõtvalt väidan, et koolikiusamine on paratamatu. Nii õpilased, kui ka koolis töötavad inimesed omavad erinevaid kodust kaasasaadud väärtushinnanguid, millel põhinevad nende käitumine ja hakkamasaamine erinevates olukordades. Äärmuslikes olukordades ei tohiks jääda ükskõikseks. Saame üksteist märgata ja vajadusel toetada.
Müüja I kutstaseme detailne kirjeldus I kutsetaseme müüja täidab oma tööülesandeid tavapärases olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised sh. töökohapõhise õppe või täiendkoolituse teel. Valdab põhilisi töövõtteid, tuleb iseseisvalt toime tavapärastes olukordades tööülesannete täitmisega ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Müüja töö eeldab füüsilist ja vaimset vastupidavust ja võimet paindlikult lülituda ühelt tegevuselt teise. Müüja töö eeldab iseseisvust ning kehtestavust. Töö sujumisele aitab kaasa kannatlikkus, meeldiv ja viiskas käitumine ning hea suhtlemis- ja väljendusoskus. Töö nõuab korrektset välimust. Müüja tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust.
Mida sellise olukorra vältimiseks saaks teha? Kiusaja peab tegelema oma hobidega ja näiteks kuulama lemmikmuusikat. Kuidas seda olukorda lahendada? Teised tuttavad või lähedal olevad inimesed peaksid rääkima kiusaja/norijaga. Ülesanne: Hinda erinevaid argessiivsuse välja valamise mooduseid, nende häid ja halbu külgi. Kuidas nõudlikkus õppeprotsessis tekkiv frustratsioon sünnitab agressiivsust nii, et teenindaja(õpetaja) ja klient(õpilane) ei talu seda? Kuidas järgnevates olukordades tuleks toimida? Põhjenda. a) Reklaamis on inimesele lubatud võimalikult head teenust, kuid tegelikult osutub see valeks. Ta ei ole saanud seda mida tahtis. Summutab agressiivsuse ja teinekord ei kasuta sama teenust. b) Inimene tuleb poodi oma tellitud tordile järele. Poes ei leidu torti ja isegi mitte tellimiskviitungi . Saab teenindaja peale vihastada, sest tal on see õigus. c) Klient teeb oma soovid müüjale täpselt teatavaks. Kuid müüja on siiski toiminud teisiti
Me võime käituda emotsioonide ajal hoopis nagu teine inimene, me võime viha tõttu hakata tegema seda, mida me endale parasjagu õigeks peame, aga me ei mõtle tagajärgedele.Vihahoos võime öelda asju, mida me pärast kahetseme ning sellega võime me haavata enda lähedaste tundeid. Miks me oleme just sellised nagu me oleme ning miks me käitume sageli veidralt? Elus on palju selliseid küsimusi, millele on raske vastata.Iga inimene on erinev, ka tema käitumine erinevates olukordades.Me kõik ei saa olla sarnased, alustades juba iseloomust, välimusest, häälest ja kehaehitusest.Enese otsimine ja leidmine on iga inimese jaoks tähtis, sest me tahame ennast tundma õppida.Me tahame teada, kuidas me reageerime muutustele, inimeste ütlustele, ilmastikule, õnnelikele hetkedele ja kurbadele hetkedele.Kui inimene saab haiget, ta kas nutab või jääb rahulikuks või hoopiski karjub täiest kõrist.Iga inimese emotsioon on erinev.
·kasutades tehnikaid ja mudeleid, mis toovad kindlat kasu ning mida saab rakendada praktikasse (nt prioriteetide seadmine, aja säästmine jne). Pragmaatik õpib kõige vähem: ·kui ei ole näha kohest ja selget kasu tema tegevusele, ·kui puudub praktiline juhend või käsiraamat, kuidas midagi rakendada, ·toetudes ainult teooriale. TEOREETIK Teoreetik õpib kõige paremini: ·olukordades, mis pakuvad selget loogikat ja mudeleid, ·keerulistes olukordades, kus ta peab kasutama oma oskusi ja teadmisi, ·struktureeritud situatsioonides, millel on selge eesmärk, ·kui talle pakutakse huvitavaid ideid, kuigi need ei ole koheselt antud situatsiooniga seotud, ·kui tal on võimalus esitada küsimusi ning uurida ideede tagamaid. Teoreetik õpib kõige vähem: ·situatsioonides, mis rõhutavad emotsioone ja tundeid, ·kui tegevus on struktureerimata, ·tehes asju, kui nad ei tea põhimõtteid ja kontseptsiooni,
Melanhoolik on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike, nad väsivad õppetöös kiiresti ja neil on vähe initsiatiivi. Nad kahtlevad oma võimetes, ei usu oma jõusse, mistõttu ei püüagi sageli õppetöös raskusi ületada, lüües kergesti käega. Uutes olukordades satuvad segadusse. Melanhoolikud on mõnevõrra endasse sulgunud, taludes kergesti üksindust.
kadunud, kuid ka surmal ei lasta tulla. Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja tingimusi teatud olukordades. Aktiivne eutanaasia seisneb patsiendi soovile vastutulemises, st patsient on teadvusel ja teeb valiku: patsiendil saab olema õigus nõuda viimset meditsiiniteenust õigust meditsiini kaasabil surra sõltumata meditsiinipersonali veendumustest, mh sellest, et selline teguviis võib rikkuda või moonutada nende ameti mainet. Küsimus on selles, kas ühiskond peaks andma patsientidele sellise õiguse, mida seejärel meditsiinitöötajad on kohustatud aktsepteerima kui tööülesannet
kadunud, kuid ka surmal ei lasta tulla. Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja tingimusi teatud olukordades. Eks inimväärikus ole muidugi mitmeti mõistetav, tõlgendatav ja järgitav mõiste, kuid nii või teisiti on see seotud tavapärasest inimlikust eksitentsist tulevate väärtustega. Kristlus jutlustas kunagi, et igaüks peab oma risti kandma ja selleks ristiks said olla kergesti ka haigused ja piinad. Moodsal ajal on näikse inimväärikus nii inimese enda vabadusega oma eksistentsi asjaolude üle otsustada, kuid sisaldab siiski tugevat positiivse
täielikult kadunud, kuid ka surmal ei lasta tulla. Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja tingimusi teatud olukordades. Eks inimväärikus ole muidugi mitmeti mõistetav, tõlgendatav ja järgitav mõiste, kuid nii või teisiti on see seotud tavapärasest inimlikust eksitentsist tulevate väärtustega. Kristlus jutlustas kunagi, et igaüks peab oma risti kandma ja selleks ristiks said olla kergesti ka haigused ja piinad. Moodsal ajal on näikse inimväärikus nii inimese enda vabadusega oma eksistentsi asjaolude üle otsustada, kuid
Põhiline problem oli keel, paljudel meresaartel elavad põliselanikud ei osanud väga hästi Inglise keelt, osad rääkisid ainult oma põliskeeles. 8. Milliseid oskused, iseloomujooned ja teised isiksuse omadused on hinnatavad reisi olukorras/ võõrsil elamisel ? - Ma arvan et tätsaim iseloomujoon umber maakera purjetamise juures on SIHIKINDLUS. Ta kirjutas tihti et on väsinud sellest kõigest, purjetamisest, eriti veel peale suuri järske tuuleiile ehk pagisid. Üksi on sellistes olukordades toimetulemine raske. Aga ikkagi ta purjetas lõpuni, täiesti üksi, ümber maakera. Samuti on oluline ratsionaalne mõtlemine, rasketes olukordades tuleb kiiresti õigesid asju teha ja mitte sattuda paanikasse. Ja ka suhtlemisoskus, et võõraste rahvastega hästi läbi saada. 9. Mida geograafiatunnis õpitust kohtasid lugedes? Lugesin hoovuste kohta, et kui palju need mõjutavad
TIITRIMINE Mis see on? Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, millekontsentratsioon on täpselt teada (titrant). Meetodi põhimõte Igasugune tiitrimine baseerub mingil keemilisel reaktsioonil- tiitrimisreaktsioonil. Toimub keemiline reaktsioon 2 aine vahel. Ainele, mille moolide arvu tahetakse teada saada, aga mille ruumala on teada, lisatakse ainet, mille ruumala ja molaarsus on teada. Eelised Lihtne ja odav Rakendatav laia valiku analüütide määramiseks Tiitrida saab hägust lahust Puudused Ei ole sobiv olukordades, kus puudub sobiv tiitrimisreaktsioon. (alkaanid) Rakendatav eeskätt suhteliselt lihtsate proovide jaoks Vajab proovi lahuse kujul
tihe . On olukordi, kus meil on puudu võrreldes teiste Euroopa riikidega turg ja seda umbes 80% ulatuses. Kui tahta teha mingeid asju korrektselt ja seadusekuulekalt võib juhtuda tõsiasi, et konkurendid seda ei tee. Arvestades Eesti väiksust, kus järelvalve on kaootiline, võib kohati tunduda, et oled jäänud riigi hammasrataste vahele ning kõik erinevad ametid piiravad korraga ainult sind kuid mitte konkurente. Sellistes olukordades on väga raske toime tulla ning siin tuleb mängu juba delegeerimise oskus, personal ja usaldus. Inimesi ei saa alati täielikult usaldada ning kogemuste puudumise tõttu võib just enda alustatud ettevõttes jääda sabotaazi ohvriks. Ettevõtlusega alustamine on Eesti vabariigis kohati väga ettearvamatu seoses meie ärikultuuriga ning mitte kellegis ei saa kindel olla puhtalt ausõna peale, kui puudub eelnev kokkupuude või mingigi tagasiside kellegi saadud kogemustest
pessimist, kuna kui on võimalik õppida pessimismi, siis on ka võimalik õppida optimismi, ütleb Martin Seligman ning muutudes optimistiks teed iseendale suure teene (Tomley, 2018). Juhul kui inimene on pessimist, selleks et muutuda realistiks või isegi optimistiks, on palju võimalusi. Iga inimene on erinev, seetõttu soovitan ise uurida võimalusi kas siis internetist või leida asjakohaseid raamatuid. Mina isiklikult olen siiani vaid üritanud leida head ka kõige halvemates olukordades, aga kuna isiklikult arvan, et optimistid võivad teatud olukordades isegi haledad olla, siis läheb mul aega, et kasvõi uusi meetodeid proovida. Teised tuntud meetodid on näiteks negatiivsete mõtete ära tundmine ja kirja panemine või ka anda teistele inimestele head tagasisidet nende tegude kohta. On olemas palju raamatuid, mis räägivad positiivsest mõtlemisest ja kuidas seda rakendada igapäevaelus, näiteks Kaidi Lauri raamat
2. Probleemid ja lahendused Inimesed, kes endast hästi arvavad, jõuavad ka elus kaugemale, tagasihoidlikud jäävad ka saavutustes tagasihoidlikeks. 3. Teema aktuaalsus See on teema, mis on aktuaalne seni kuni on olemas erinevad inimesed. 4. Teemakäsitluse uudsus Teema ei ole kuigi aktuaalne, sest see on juba ammu kõigile teada, et ambitsioonikad suudavad oma mõtteid paremini realiseerida. 5. Esituslaad Veidi õpetlik, õpetab kuidas teatud olukordades käituda. Kohati on eestlaste koha pealt natuke sarkastiline. Autor toob palju elulisi näiteid. 6. Adressaat Kindlasti pole see suunatud lastele või vanadele inimestele, vaid inimestele, kes alustavad tööd ja ka õppimist. 7. Keel, sõnavara, stiil - Jutt on jooksev, kompaktne ja lihtsasti arusaadav, pole keerulisi sõnu. Teksti vahel on otsekõne, mis teeb lugemise mitmekülgsemaks.
löödu, või solvununa. Riskirühmad: Vanus 15-23 aastat, Iseloomustab püüdliku ja üle keskmise õppeedukusega, Pärinevad edukamatest perekondadest, tähtsal kohal on töö ja eneseharimine. Üleelatud psüühiline trauma füüsiline või psüühiline trauma, Bulimia Nervosa- õgardlus : liigsöömishoogusid on rohkem kui 3 korda nädalas, Tahtlik oksendamine , lahtistite kasutamine, range Dieet, Keha väärtaju, Ülemäärane füüsiline koormus, Süüakse stressirohketes olukordades ning tavaliselt üksida. Kompleksioonid: Juustevälja langemine, Silmade punetus, südametegevuse häired, söögitoru põletik, Põskede paistetus, kurgukibedus, menstruatsiooni lakkamine, Depressiooni ja ärevuse sümptomid , halveneb mälu keskendumisvigu Buliimia ravi: korrigeeritatkse söömireziimi , enesehinnangu parandamine , psühhoteraapia, antitepresandid:D
intensiivsus. Täiskasvanuna võib aktiivselt kasutada stretchingut. 4. OSAVUS Osavus sisaldab liigutuste kvalitatiivseid tunnuseid, mistõttu kindlat definitsiooni sellel pole. Osavust võib iseloomustada kaheksa tunnuse abil: reageerimine, kohanemine, juhtimine, orienteerumine, tasakaalutunne, kombinatsioonivõime, liikuvus, peenmotoorne koordinatsioonivõime. Varieerimisoskus on liikumisalane leidlikkus. Oskus tegutseda otstarbekalt, leida sobivaid lahendusi muutunud olukordades. Oskus tuletada uusi liikumismudeleid. Kohanemis oskus on kohandada oma liigutusi ja /või liikumist muutunud tingimustele. Koordinatsioonioskus on erinevate kehaosade liigutuste täpne, kiire ja kooskõlastatud sooritamse oskus. Alloleval pildil on näha Andrus Veerpalu suusatamas. Suusatamine on sport mis kombineerib põhilisi osavust iseloomustavaid tunnuseid. Kombineerimisoskus on oskus ühendada ja seostada omavahel erinevaid liigutusi ja liikumisi. Joonis 2
Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Esile võib tuua ka kolme liiki eutanaasiat. Esiteks vabatahtlik eutanaasia, kus lootusetult haige patsient ise soovib surra, teiseks, tahtest sõltumatu eutanaasia ja kolmandaks tahtevastane eutanaasia, kui lootusetult haige patsient ei taha surra, kuid ta siiski surmatakse. Üha enam on leidnud ühiskondades kõneainet arsti poolt patisendilt teatud erilistes olukordades elu võtmise teatud võimalused ning nende õigustamine, kusjuures praeguseks on juba mitmeid riike, kus on seadustatud aktiivne eutanaasia ehk arstlik tegevus, mille eesmärgistatud tulemuseks on patsiendi surm. Eutanaasiavastaste argumendid on samuti hästi teada: elu pühadus ja vastava vabaduse võimalik kuritarvitamine on nende hulgas ühed tuntumad ja kaalukamad. Kindlasti on selles vaidluses oluline roll arstidel, kes ühelt poolt tajuvad oma töös väga selgesti situatsioone, kus
Kutsestandard · I kutsetaseme müüja täidab oma tööülesandeid tavapärases olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kutseõppe sh. töökohapõhise õppe või täiendkoolituse teel. Valdab põhilisi töövõtteid, tuleb iseseisvalt toime tavapärastes olukordades tööülesannete täitmisega ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. · Töökoha korraldamine : Oma töökoha ettevalmistamine, oma töökoha korrashoid, tööohutuse tagamine, hügieeninõuete täitmine, kaubanduslike seadmete kasutamine . · Müügitöö organiseerimine : Klientidelt saadava informatsiooni edastamine , kauba vastuvõtmine, kauba müügiks ettevalmistamine, kauba müügisaali paigutamine, kaupade arvestus .
• Isiksuse all mõistetakse neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. • Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest anatoomilistest, füsioloogilistest, eriti aga psühholoogilistest omadustest. Isiksuseomadused • Üldjuhul teatakse, et kõik inimesed on üksteisest erinevad: mõned on tormakad ja teised rahulikud, mõned on julged, teised arglikud jne. Kui isiku üks kindel käitumine esineb paljudes erinevates olukordades, võib seda pidada isiksuseomaduseks. • Isiksuseomaduste või iseloomu all mõistetakse individuaalselt omapäraste psüühiliste omaduste kogumit, mis avalduvad antud isiksuse tüüpilistes tegevusviisides. • Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviia. Neid nimetatkse sageli isiksuseomadusteks. Pärilikkuse mõju isiksuseomaduste kujunemisele
SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS SLAID 2 Sotsiaalne intelligentsus on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel juhtuvaga sellega, mis ohustab suhteid. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi. Katse: kolm poissi lähevad kehalisekasvatuse tundi. Kaks sportliku välimusega üks pontsakas, kes siis narritakse seljataga. Ei usuta ei ta jalgpalli mängimisega hakkama saa...
Sotsiaalne intelligentsus Marje Hindriksoo JA11KÕ Sotsiaalne intelligentsus ....on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel toimuvaga Madal sotsiaalne intelligentsus Avaldub lastetoas, mänguväljakul, kasarmutes, vabrikutes jne Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad Sotsiaalne teadlikkus · Esmane empaatia · Häälestumine · Empaatiline täpsus · Sotsiaalne tunnetus Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad(1) Sotsiaalne osavus · Sünkroonsus · Eneseesitlus · Mõju · Hool Sotsiaalse intelligentsuse tunnused oskus öelda ja vastu võtta komplimente; abi pakkumine; vabandamine; kaaslaste eest seismine (kaitsmine); osalemine ühistes tegevustes; osalemine vestlustes; Sotsiaalse intelligentsuse tunnused(1) juhtimisoskuste omamine; tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia) huumorimeel ; sõprussuhete loomine, sõprade omamine; enesejuhtimine ; oskus jääda rahulikuks, kui ilmne...
Jalgratturina liikluses Neljandas klassis tegi meie klass läbi jalgrattasõidu kursuse. Meile õpetati jalgrattaga liiklemise eeskirju ja parandati meie sõiduoskusi. Meile õpetati, kuidas tuleb rattaga tänaval liigelda ja erinevates olukordades käituda. Kui rattaga sõidad, siis peab olema kiiver peas ja kaasas jalgratta juhiluba. Enamus asju, mida räägiti, teadsin ma juba varem.Klassi lõpetamise puhul sain ma uue jalgratta. Ja uue kiivri ka...Alguses ma ei tahtnud kiivrit pähe panna, kui sõitma läksin. Aga ühel päeval juhtus mu sõbra sõbraga ränk õnnetus. Nad sõitsid võidu ja sõber ei pidurdanud õigel ajal. Kokkupõrge autoga oli väga valus, sõber viidi haiglasse ja arstid nägid palju vaeva, et teda terveks ravida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
