Valguse ja varju piiril Mario Tromp Valgus ja vari, kas hea või halb? Tahestahtmata sildistame me erinevaid olukordi elus, nii asju, inimesi kui ka tegevusi. On kujunenud arusaamad, et tervislik eluviis kuulub positiivse ellusuhtumise alla ning pidevas lõbutsemises näevad erapooletud vaatlejad ainult negatiivset. Jah, sellele võib küll vastu vaielda, kuid üldjoontes tundub see olevat mõistetav. Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Hea näide on Mihhail Bulgakovi romaani ,,Meister ja Margarita" üks peategelasi Woland. Tema roll kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning ...
Valguse ja varju piiril Otsuseid tehakse juba aegade algusest saadik, kuid kas need on olnud alati õiged? meie elus on õiged ja valed otsused, kuid kuidas me teame, k ust jookseb piir ahnuse, hea ja kurja ning tegelikkuse ja näivuse vahel? Me seisame tihti hea ja kurja vahel, sest me ei tea kunagi täpselt, kas see, mida me teeme, on täiesti õige. Ei tohiks lasta ennast mõjutada rahast ega materiaalsetest asjadest, vaid olema suuteline
Valguse ja varju piiril Valgus ja vari on tihti võrdluseks heale ja halvale. Inimesed sildistavad tihti inimesi, olukordi ja tegusid, kas heaks või halvaks. Kes paneb piiri hea ja halva, valguse ning varju vahele? Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul.
Valguse ja varju piiril Elu pole kunagi kindalt mustvalge, alati leidub ka keskmiseid toone. Me peame tihti elus otsuseid langetama ja valima endale sobivamaid lahendusi. Kuidas kondel olla? Kuidas me teame, et tee, mida mööda läheme on valguse, mitte varju rada? Seda et jumal on hea ja kurat paha, teame kõik, aga M.Bulgakovi teoses ,,Meister ja Margarita" kehastas Woland seda kurjemat poolt. Tema kurjus ei olnud läbinisti halb, ta soovis ahnetele inimestele õppetundi anda. Varieteeteatreis see juhtuski
Ida-Virumaa vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid Ida-Virumaal on palju vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid 2012. aastal suhtelise vaesuse määr Ida-Virumaal oli 31.7%, absoluutse – 14.2%, materiaalse ilmajäetuse määr oli 31.6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr oli 13.6%. Eestis teisel kohal Põhjused Töötus (majanduskriisi tõttu vähenes 2009. aastal elanikkonna keskmine sissetulek ja tõusis tööpuudus); vanemad ei hoolitse laste eest; keeleoskuse puudumine. Sihtgrupp Ida-Virumaa vaesuses ja vaesuse piiril
Põhja-Eesti klint Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja-Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (1903 1981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. A. Tammekann (1949) ja S
Essee M. Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" ainetel Valguse ja varju piiril Häid ja halbu inimesi, tegevusi, otsuseid kõrvutatakse igapäevaselt juba aegade algusest peale. Kes paneb piiri hea ja halva, valguse ning varju vahele? Minu meelest on selle erinevuse tunnetamine üks raskemaid asju elus. Tüüpilise näite näiliselt halvast, kuid nagu tegelikult välja tulb sugugi mitte nii halvast tegelasest võib tuua Bulgakovi romaanist ,,Meister ja Margarita". Siililegi selge, et kurat on läbisti paha ja Jumal pattude lunastaja, kuid Woland
Valguse ja varjul piiril Pimedus varitseb kõikjal meie ümber. Peidab end igapäeva halli massi taha, varitseb võimukalt mõtete üle ning sunnib valima ebakindlaid ettearvamatuid teid. Kuid varju tekkimiseks on alati vaja valgust. Tükikest headust, mis kindlalt toob positiivset meelelaadi. Bulgakovi teoses on pimedus ja valgus võrdses, teineteist tervikuks ühendavad kaaslased. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel. Romaan „Meister ja Margarita“ on üles ehitatud kolmele maailmale: 20. – 30. Moskva, kus on kaasaeg; iidne Jeršalaimi, milles valitses minevik ning igavikuline teispoolsus, kus aeg ja ruum on muutumatud. Pimedusevürst Woland on põhitegelaseks oleviku ja vaimumaailma ühendamisel, kogu loo aga sulatab oma teosega kokku Meister, kes kirjutas loo prokuraator Pointus Pilatusest. Kuigi peategelane prokuraator vaatas läbi Ješua Ha – Nostri süüasja ning kinnitas tema huk...
TITICACA Diana Matejuk ANDMED Koordinaadid - 15° 50 S, 69° 20 W Asub Peruu ja Boliivia piiril Järvest voolab välja Desaguadero Järve pindala on 8372 km² Ruumala - 893 km³ Vesi on mage ja külm Järve voolavad jahedad jõed ja järves on külmad allikad. Sellepärast on tema vete temperatuur sügaval alati 1011 °C. Suvelgi ei tõuse pinnatemperatuur üle 14 °C Järve ja selle kaldaalasid asustavad mitu endeemset loomaliiki, näiteks lennuvõimetu titikaka pütt ja ainult selles järves elav konnaliik mis on kohastumuseks järve
Bimbu Lõuna Eestis, just Kärina küla ja Savioja piiril asub külast eraldi suur kollane maja. Kiviriku pere oli siia majja alles paar aastat tagasi elama asunud. Kuna maja asus külast eemal ja selle ümber oli palju vaba maad, siis võttis Kiviriku peremees endale mõned lambad ja koera, kes kodu valvaks. Peremees armastas oma loomi ka külalistele näidataja siis ta naljatas ikka, et: ,,Näete, kus minu muruniidukid seisavad!". Koer Bimbu oli aga täielik pere lemmik. Lastele meeldis temaga mängida ja pereema võttis koera kaasa, kui poodi läks
Tallinna Polütehnikum Large Hadron Collider Referaat Tallinn 2014 Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Sveitsi piiril Genfi lähedal. Kiirendi paikneb keskmiselt 100 meetri sügavusel asuvas rõngakujulises umbes 27-kilomeetrise ümbermõõduga tunnelis. See on maailma suurim ja võimsaim kiirendi ning üks suuremaid ja kallimaid inimese loodud rajatisi. Selle peamine ülesanne on tuvastada ülisuure energiani kiirendatud laetud osakeste (prootonite ja raskete ioonide) kokkupõrkel tekkivaid senitundmatuid osakesi. Kiirendi otsustati rajada 1994. aastal. Eesmärgiks seati lahenduste
.................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 12 Kasutatud allikad ......................................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Suur Järvistu (ingl. Great Lakes või Laurentian Great Lakes) on Põhja-Ameerikas USA- Kanada piiril asuv mageveejärvede süsteem, mis sisaldab umbes 18% Maailma mageda pinnavett. Need järved peaaegu kogu oma eksisteerimise ajal mängivad tähtsat rolli elavate seal inimeste elus, olles tohutult rikkadeks erinevate ressurssidega nagu toit, metallid ja soola. Inimese tegevuste tõttu on nad praegu ohustatud ja see provleem äratab tähelepanu avaliku ja teadusliku seltskondade poolt. 3 1. Suure Järvistu üldiseloomustus
Päikesetuul, magnetväli. Päikese aktiivsus:päikeselaigud ja muud ilmingud Päikesetuul • Päikesetuul on päikesest lähtuv vabanenud laetud osakeste voog, mis muutub pidevalt kiiruse, tiheduse ja temperatuuri poolest. • Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega 450 km/s. • Esimest korda registreeriti päikesetuule olemasolu 4. jaanuaril 1959. aastal Nõukogude Liidu kosmoseaparaadi Luna 1 poolt. Pilt 1 – Päikesetuul liigub maale ja kohtub Maa magnetosfääriga Päikesetuulega kaasnevad nähtused • Geomagnetiline torm ehk magnettorm • Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad optilised nähtused. • Päikesetuul teeb komeetidele sabad taha ja tekitab kiirgusvööndeid planeetide magnetväljas. Magnetväli • Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja ...
TTÜ EMERA MEREMAJANDUSE KESKUS Karina Kanarbik EESTI JA EUROOPA KAART Küsimustele vastamine Juhendaja: Liis Juust Kuressaare 2018 Mis meri jääb Hiiumaa ja Saaremaa vahele? Nende vahele jääb Väinameri. Mis maakonnas asub Tõrva? Asub Valga maakonnas. Milliste maakondade piirides asub Soomaa RP? Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril. Millises veekogus asub Piirissaar? Asub nö kahe maailma piiril. Peipsi järve ja Lämijärve piiril, Eesti ja Venemaa vahel. Mis jõgi suubub Võrtsjärve? Võrtsjärve suubub Väike Emajõgi. Milliseses Eesti turismiregioonis asub Alutaguse? Asub Ida-Viru regioonis. Mis jõgi voolab läbi Londoni linna? Läbi Londoni linna voolab Thamesi jõgi. Milline mäestik läbib Slovakkiat, Ukrainat ja Rumeeniat? Neid läbib Karpaatide mäestik.
Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat
Amuuri jõgi Asukoht · Hiina ja Venemaa piiril Pikkus · Ülemjooks: 883 km, 5,3 km/h · Keskjooksuks: 975 km, 5,5 km/h · Alamjooks: 966 km, 4,2 km/h · Amuuri pikkus on 4444 km Harujõed · Lisajõed: Silka ja Ononiga Suue ja lähe · Suue: Ohhoota ja Jaapani mere piiril. · Lähe: Arguni ja Silka jõe liitumisel Moguhe küla juures. Vooluhulk · Vooluhulk:11 tuhat m³/s · Toimuvad ka üleujutused Tänan kuulamast
pole neil kunagi olnud. Iraagis moodustavad nad hinnanguliselt 15-20% riigi rahvaarvust. Plaanitud referendum toimus kolmes Kurdistani regiooni ametlikus provintsis- Dahukis, Irbilis ja Sulaimaniyas, lisaks ka mitmes teises piirkonnas nagu Kirkuk ja Sinjar. Türgi peaminister hoiatas, et Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumile vastatakse sammudega, millel on majanduslik ja julgeolekumõõde. Selle all mõeldi piiriülest operatsiooni. Türgi väed alustasid Iraagi piiril sõjaväeõppust, millest võtsid osa ka tankid. et näidata hoiatuse tõsisust. Kurdide septembrikuine iseseisvusreferendumi järel puhkenud kriisi on viinud sõjalise vastasseisuni Iraagi Kurdistanist väljaspoole jäävates naftapiirkondades, mida tahavad endale nii Bagdad kui kurdi võimud. Iraagi ja Kurdistani kõnelused Iraagi väed peatasid 24 tunniks operatsioonid kurdide vastu, et anda pooltele võimalus kõnelusteks
Frida Kahlo ,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril" Kunstiteose ,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril" on valmistanud Mehhiko kunstnik Frida Kahlo 1932. aastal. Õlimaali originaalsuurus on 30 cm x 34 cm. Frida Kahlo, sünninimega Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón, sündis aastal 1907. Frida aga arvas, et tema elu algas moodsa Mehhikoga ning nimetas oma sünniaastat hoopis 1910. Aastal 1925 õppis ta gravüüritehnikat Fernando Fernandeze käe all. Paraku sai Frida autobussiõnnetuses rängalt vigastada ja oli 3 kuud pärast õnnetust sunnitud olema kogukehakipsis. Sellel ajal otsustas Frida edaspidi ainult maalimisele pühenduda. 1926 maalis ta oma esimese autoportree. Ta proovis inimestele edasi anda, mis tema elus toimub. Väga paljud tema kunstiteosetest valmisid tal haiglavoodis, kus ta valudes piinles. Õnnekombel õppis Frida uuesti kõndima. Frida sõbranna tutvustas teda Mehhiko kunstnike ...
tähendusele“ (Õim 1995: 5). Tsitaat on võetud 5. leheküljelt. Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 5. Harjutus 2. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Tiiu Jaago (2000: 376–377) käsitleb oma Tiiu Jaago, artikli pealkiri „Teabe levikust artiklis „Teabe levikust oma ja võõra piiril” oma ja võõra rühma piiril. Vastandumine – 19. sajandi usuvahetusliikumisega seotud integreerumine“; lk 376–388; 2000; rahvapärimusi. Pärimus luteri usult vene kogumiku pealkiri „Meedia. Folkloor. õigeusku üleminekust erineb oluliselt teiste Mütoloogia“; toimetaja M. Kõiva; Eesti usuliikumiste kirjeldustest. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna toimetised; Tartu; Eesti Kirjandusmuuseum.
tasandikke. · 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. · Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. · Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Alpid Grossglockner Veekogud · Jõed on vee ja energiarohked. · Suurim jõgi on Doonau. · Suurimad järved asuvad riigipiiridel ja maa põhjaosas. · Saksamaa ja Sveitsi piiril on Bodeni järv. · Ungari piiril on Neusiedleri järv. Bodeni järv Rahvastik · Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. · Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. · Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Majandus · Alates 1995. aasta algusest on Euroopa Liidu liige. · Riik on arenenud tööstusmaa, majandus baseerub eelkõige töötleval tööstusel ja kaubandusel.
·Peegeldumine (reflection) D ·Neeldumine (absorption) U S Vasakul: pilvitu taeva korral Paremal: pilvise taeva korral Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi M Insolatsioon Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale; insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S'): S' = S * sin h, A kus S - insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad A pinnaga risti, h - päikesekiirte langemisnurk Solaarkonstant (S) - Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale TE pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1380 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 *min1)
Prantsusmaa on rannikul paiknev riik. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/ 3/3c/D%C3%A9partements%2Br%C3%A9gions_%28F rance%29-2016.svg/220px-D%C3%A9partements%2Br %C3%A9gions_%28France%29-2016.svg.png Riigi suurimad pinnavormid Prantusmaal asub Pariisi nõgu, riigi suurim tasandik. Seal on Alpid ning Juura mäed, riigi piiril asuvad Püreneed. Prantsusmaa suurim mägine ala on keskmassiiv. Koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Riigi suurimad veekogud Reini jõgi Prantsusmaalt voolab läbi Reini jõgi. Rein - 1230 km pikk jõgi. Genfi järv - Sveitsi ja Prantsusmaa piiril asuv järv. Genfi järve pindala on 580 km². http://cdn1.spiegel.de/images/image-1205
*Topograafilised kaardid-Võnnu ümbruse kaart. 17. Kartokrammi tunneme ära erinevate värvuste ,punkteerimiste,viirutuste järgi. 18. Kartodiakramm on kaardi taustale paigutatud arvjoonis.(sealiha toodang,külvipinna struktuur). 19. Hinnang Eesti loodusgeograafilisele asendile:Eesti piirneb Läänemere ja Peipsi järvega.Pinnamood on valdavalt tasandikkuline kaguosas on kõrgustikud Soode rohkus. Asend parasvöötme põhja poolses osas okas ja segametsa piiril. 20. Naaberriikides on kõrge majandus tasemega Soome,Rootsi,Läti.Ida piiril asub venemaa kellega on suhted programaatilised,majandus suhted paranevad. 21. SKT-sisemajanduse kogutoodang (aastajooksul tootetud kaupade ja teenuste kogu väärtus). 22. Juhtivaks on muutunud teenindus sektor.Teisel kohal on töötlev tööstus ning kõige väiksem on hankiva tööstuse osatähtsus. 23. Eesti mereline asend soodustab mere transpordi arengut nii kauba vedude kui transpordina. 24
Graafik 2.1. Koormus-deformatsiooni kõver 100 90 80 70 60 50 Jõud F [kN] 40 30 20 10 0 0.00 0.50 1.00 1.50 2.00 2.50 Deformatsioonide juurdekasv u [mm] Graafik 2.2. Deformatsioonide juurdekasvu kõver 4. Koormus proportsionaalsuse piiril Pp, millele järgnevad suured plastilised deformatsioonid Vastavaks koomuseks on Pp = 50 kN 5. Deformatsioon up proportsionaalsuse piiril koormusest Pp 3 Koormusele Pp vastav deformatsioon on up = 1,24 mm. 6. Kahelõikelise naelühenduse kandevõime standardi EVS-EN 1995-1- 1:2005+NA2007+A1:2008+ NA:2009 kohaselt Arvutuseeldused: o I kasutusklass o Lühiajaline koormus o Puidu tugevusklass C24
Kooli täisnimi Ees- ja perekonnanimi SURNUMERI Referaat Tallinn 2013 2 Sissejuhatus Surnumeri (heebrea k. Yam ha Melah 'soolameri') on äravooluta soolajärv Ees-Aasias, Iisraeli ja Jordaania piiril. See järv on kõige soolasem, kõige madalama tasemega ja kõige eluvaesem ning mõnede arvates kõige tervistavam veekogu maailmas. Sajandite jooksul on seda nimetatud Lehkavaks mereks, Kuradimereks ja Asfaldijärveks. Piiblis nimetatakse seda Soolamereks ja lausikmaa mereks. Järve pindala on ligikaudu 600 km2. Mõned neist nimedest ei tekita tunnet, et tegu on meeldiva paigaga. Kuid igal aastal
Kinnisomandi ulatus on piiritletud kinnistu omaniku õigusliku huviga. Kinnisomandi ulatuses asuv kulub kinnitu omanikule ning selles kehtivad kõik omandi kasutamisest, käsutamisest ja valdamisest tulenevad põhimõtted. Kinnisomandisse ei ulatu põhjavesi ning riiklikult tähtsad maavarad need kuuluvad riigile. Piir kinnisomandi tasapinnalist läbilõiget ja omandi ulatuse lõppu nimetatakse piiriks. Piir kinnisiomandite vahel kulub kaasomandisse. Samamoodi on kaasomandis piiril asetsevad puud ja piiril asetsevad rajatised (aed). Piir märgitakse piiripunktidega ning neid tähistavate piiri märkidega. Piir kulged piiripunktide vahel sirgjoonena. Piirimärgid kuuluvad kaasomandisse. Kui kinnistute piiril asub veekogu siis kulub veekogu kaasomandisse. Kinnisomandi kitsendused Kinnisomandi kitsendused seatakse seadusega, tehinguga või kohtu otsusega. Teatud kinnisomandi kitsendused avalduvad haldussunni käigus (kohstus tänavat korras hoida).
Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 23 meetrit Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ning Vänern. Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar
sidekontor ja juuksur 2006 toimub kodupaigapäev Puupäev 1850 Mäksa, Kastre ja Poka mõisate omanikuks saab 1978 valmib Tamme tootmiskompleks töökodade ja 2007 toimub kodupaigapäev Veepäev Otto von Essen garaaziga Melliste küla piiril 2007 Melliste algkool korraldab perepäeva 1866 külakooli avamine Melliste külas Sika talu juures 1979 suletakse Aru 8kl. kool 2007 maantee renoveerimine Melliste lõigul 1868 Mellistes oma pood olemas 1979 Melliste raamatukogu kolib Oraviku elamutsooni 2007 toimub esimest korda suvelõpuüritus
keskosas ning Fichtelgebirge ahelik idas. Kõrgemad mäetipud kerkivad riigi lõunaservas Baieri Alpides. Saksamaa suurtest jõgedest on paljud laevatatavad ja moodustavad majanduslikult olulise teevõrgu. Rein Elbe ja Weser on Põhjamerre suubuvatest jõgedest tähtsamad. Doonau saab alguse riigi lääneosast ja voolab kogu Lõuna-Saksamaa ning suundub pärast mitme riigi territooriumi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav Oder suubub Läänemerre. Rohkesti on väikesi järvi; tuntuim on Austria ja Sveitsi piiril asetsev Boodeni järv. Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine: põhjapoolseid tasandikke valdavad rohtaimed mägisemas kesk- ja lõunaosas kasvavad aga tihedad metsad. Mets katab üldise umbes 30% riigi pindalast; üle kolmandiku metsadest kuulub riigile. Ülekaalus on okaspuud (eelkõige mänd), kuid leidub ka kase-, tamme ja pähklipuumetsi. Tähtsaim metsaal on Scwarzwald Edela-Saksamaal
Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Matsalu rahvuspark Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik. 2004
RAUD Omadused Plastiline Hea soojus-ja elektrijuht Magnetiseeritav Kasutamine Maak Raudmeteoriit Raudkvartsiit Hematiit Magnetiit Maagi leidumine Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas- Lebedinski karjäär El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril Kuidas toodetakse Rikastatakse Särdatakse Karbotermia Liitained Roostevaba teras Malm Teras Tänan kuulamast!
Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000- 2000 mm. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Suurim jõgi, Doonau, jõuab Austriasse Saksamaalt ja läbib 250 km ulatuses Austria põhjaosa,olles seejärel piirjõeks Slovakkiaga.Maa lõunaosa tähtsaimad jõed on Mur ja Mürz. Suurimad järved asuvad riigipiiridel ja maa põhjaosas. Saksamaa ja Sveitsi piiril on Bodeni järv ning Ungari piiril ligi 90 järvest suurim Neusiedleri järv. Erinevused maapinna vormides ja kliimas tingivad rikkaliku floora ja fauna esinemise. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Kõrgeimad mäed: Grossglockner 3798 m Wildspitze 3774 m Grossvenediger 3674m Suurimad linnad:
Jahutussüsteemi TH Jahutussüsteemi hooldusel tuleb vastavalt läbisõidule või kasutuses oldud ajale vahetada jahutusvedelik. Enne talve tulekut kontrollitakse tihedust ja värvi. Kontrollitakse tensomeetriga. Visuaalselt kontrollitakse igal hooldusel jahutusvedeliku taset paisupaagis. Töösooja mootori korral peab paisupaagis olema tase MAX piiril, külma mootori korral MIN piiril. Vajadusel tuleb lisada sama marki mis on eelnevalt jahutussüsteemis. Ei tohi lisada konsentraati. Kui jahutusvedelik on sogane siis tuleb see välja vahetada. Kui on õline siis leia lekkekoht, kõrvalda see ja siis vaheta. Kui vedelik väheneb siis otsi üles lekkekoht ja kõrvalda see (hästi leitav külma ilmaga). Pidage meeles et peale mootori seiskumist võib ventilaator (elektrimootor) lülituda iseenesest töösse. Paisupaagi korki ära ava kuuma
• GLEISTUMINE- Toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. • TURVASTUMINE- Lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. KASUTAMINE • Kasutatakse mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. TÜÜBID • Harilik • Tüüpiline • Leostunud • Karbonaatne • Lõuna LEVIK • Mustmullad on levinud Euraasia Lõunaosas. • Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril. • Lõuna-Ameerikas on nad Argentina lõunaosas ha Tšiili lõunaosas eelmäestikutes. TÄNAN!
Araali mere ja seda toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on peaaegu hävinud. Araali merd ümbritsev maa on väga saastunud. Elanikud kannatavad mageveepuuduse all. Põhjavett ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega. Peale selle on neil mitmeid terviseprobleeme, sest taganenud merest on järele jäänud hiigeltasandikud, mis on kaetud soolaga ja mürgiste ainetega. Tsaadi järv Tsaadi järv on järv Aafrikas Sahelis. Asub Tsaadi, Kameruni, Nigeri ja Nigeeria piiril. Järve keskmine sügavus on 1,5 m. Veetase on viimaste aastakümnete jooksul alanenud ja on oht, et järv kuivab lähitulevikus täielikult . Aastal 1960 oli järve pindala üle 26 000 km², 2000. aastaks oli see aga juba alla 1 500 km². Järve pindala ja sügavus sõltuvad sissevoolust ja sademetega lisanduva vee hulgast. Ta paikneb väga tasases nõos, kus isegi veetaseme vähene tõusmine tähendab järve pindala märgatavat suurenemist
Island 2018 Üldiseloomustus Kaugus mandrist - 1500 km Atlandi ookeani põhjaosa Islandi vabariik Atlandi ookeani keskahelik Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril kuuma täpi piirkond vulkaanilise tekkega saar saare kogupindala - 103 000 ruutkm 65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad
c klass Juhendaja: Airi Metspalu Tallinn 2018 Maavärin Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Kõva maa hakkab järsku nagu veepind lainetama ja hüplema. Maapind vappub ja praguneb. Maa-alused tõuked panevad kõikuma puud ja lõhestavad maapinda. Kostab kõrvulukustavat mürinat ja purunevad hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavusel. Enamik maavärinaid juhtub laamade piiril, kus maakoore osad teineteise suhtes liiguvad. See liikumine võib põhjustada väiksemaid värinad, aga kui liikumine laamade piiril hõõrdumise tõttu takerdub, kasvab pinge, kuni lõpuks kusagil midagi järele annab. Niisugused järsud pingest vabanemised põhjustavad suure purustusjõuga maavärinat. Laamade servad lihtsalt väänduvad nagu hiiglaslikud vedrud, mis pingestuvad. Kui kokkupuutekoht annab viimaks järele, vabanevad laamad pingest ja
* ? *Mis kell väljub kiirrong Tallinn-Moskva? -? *Mis kell saabub rong Moskvast? ? *Mulle palun-edasi-tagasi pilet. . *Mis koht teil on? ? *Kahekümne kolmas . *kas see on ülemine või alumine koht? . *Mis kell me oleme ivangorodis? ? *Kas sul on lapse,täiskasvanu,soodus pilet? ,, ? *Kus on vagunisaatja? ? *Reisija seisab perroonil. *Kus te vormistasite viisa? ? *Vene saatkond. *Kust ma võin leida ankeedi viisa täitmiseks? ? *Kas teil kindlustuspoliis on? ? *piiril: . *Piirivalvur:Passikontroll!Palun esitage pass! : ! , , . *Tolliametnik:tollikontroll!Palun esitage pagas kontrolliks! : ! , , !
Viirus Viiruseid ei loeta elusorganismide hulka, kuna nad asuvad elus ja eluta looduse piiril. Elusorganismile iseloomulik on pärilikkusaine, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Samas aga puudub viirusel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Viiruseid näeb ainult elektronmikroskoobiga, mis võimaldab sajatuhande kordset suurendust. Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest.
19. Interferents- lainete liitumine, mille tulemusel lained tugevdavad või 20. nõrgestavad üksteist 21. Difraktsioon- lainete kandumine tõkke taha 22. Polarisatsioon- on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. 23. Fotoefekt- elektronide välja löömine valguse toimel 24. Valguse peegeldumine- valgus pöördub pinnalt tagasi 25. Peegeldumisseadus- peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga 26. Valguse murdumine- valguse levimise suuna muutus 2-he keskkonna piiril 27. Murdumisseadus (sõnastus ja valem, ülesanded)- langemisnurga ja 28. murdumisnurga siinuste suhe on jääv sina/siny=const 29. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitajavalguse kiirus aatomis/ 30. valguse kiirus antud keskonnas na=C/V Suhteline ns=v1/v2=sina/siny=n2/n1 31. Valguse täielik peegeldumine e sisepeegeldumine- nähtus, 32. kus valguse langemisnurk 33. levimisel tihedamast keskkonnast hõredamasse on nii suur,et murdumisnurk 34
Nõudlust ja pakkumist mõjutavad tegurid läbi eluliste näidete https://majandus24.postimees.ee/6405999/graafik-kolm-aastat-lati-piirikaubandust-kui-palju- on-riik-maksuraha-kaotanud?_ga=2.18130556.436175271.1537537431- 1361012375.1458050881 Eesti riik on kaotanud kolme aasta jooksul Läti piiril enam kui 275 miljonit eurot potentsiaalset maksutulu. Selle eest saaks tõsta kõigi inimeste maksuvaba tulu 500 euroni, suurendada 100 euro võrra pensioneid ja ehitada valmis suure osa Tallinn-Tartu neljarealisest maanteest. Pakkumist mõjutavad tegurid Seadusandlusest tulenevad muutused (maksu muudatused, nõuded erinevatel tegevusaladel) Kuna aga Eesti valitsus tõstab järgmisel kahel aastal 10 protsenti tubakaaktsiisi, kardab
GEOGRAAFILIN E ASUKOHT Maailmajagu: Aasia Riik: Jaapan Saar: Honsh Kordinaadid: 35° 21 27 N, 138° 43 50 E PIIRKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Fuji linnast umbes 25 km kaugusel · Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi · Mäe jalamil asub Aokigahara mets · Jalamil asub 6 järve ASUTUS PIIRKONNAS · Asub Tky ligidal · Mäest edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. GEOLOOGILINE ASUKOHT · Paikneb Euraasia ja Filipiini laamade piiril. · Laamad põrkuvad omavahel VULKAANI ISELOOMUSTUS · Tegevvulkaan · Kihtvulkaan · 3776 m kõrge · Enamiku aastast kaetud lumega · Viimane purse aastal 1708 PILDID KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Fuji · Raivo Aunap, Are Kont, Jussi Jauhiainen ,,Loodusgeograafia" 7. klassile AITÄH KUULAMAST! .
Jenissei 1. Jenissei on jõgi Venemaal Lääne ja Ida-Siberi piiril. 2. Jenissei algab kahe lähtejõena (Suur Jenissei ehk Bii-Hem ja Väike Jenissei ehk Ka-Hem) Tõrvamaalt. 3. Sügavus 15 meetrit. Laius- küünib 20 kilomeetrini. Vooluhulk- vooluhulk 17,8 tuhat m³/s. 4. Peamised lisajõed: paremalt Tuba, Kan, Angara, Podkamennaja Tunguska, Alam Tunguska ja Kureika, vasakult Abakani jõgija Turuhhan. Vasakpoolsed lisajõed on väiksemad. 5. Tõva nõos murrab Jenissei kitsas kärestikulises kohati kanjonilaadses orus läbi Lääne-
ATMOSFR II rhm 1. Atmosfri ehitus 1) troposfr - 9-17km, temperatuur langeb 1 km tusu kohta keskmiselt 6,5kraadi 2) stratosfr - 17-50km, alaosa on klm (-45...-65C), krgemal hakkab temperatuur jrk-jrgult tusma, laosas temp ~-2,5C 3) mesosfr - 50-85km, temperatuur langeb, selle lemisel piiril on planeedi klmim kiht, kuni -140C 4) termosfr - 500-800 km paksune kiht, peval soojenedes paisub ja sel jahtudes tmbub kokku, temperatuur vib olla kuni 1500C 5) eksosfr - atmosfri vlimine kiht, hreneb jrk-jrgult, lheb sujuvalt le planeetidevaheliseks ruumiks 2. Kasvuhooneefekt On nhtus, kus maapinnalt lhtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides. Kasvuhoonegaasid on veeaur (H2O), ssinikdioksiid (CO2), dilmmastikoksiid (N2O), metaan (CH4) ja osoon (O3). 3. huringluse skeem 4
· Paljurahvuseline riik · Atendaadid riigipeadele 1984 mõrvati Nehru tütar, peaminister Indira Gandhi, mõne aasta pärast mõrvati järgmine peaministe, Indira poeg Raijv Gandhi. · Äärmuste maa kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad (kastisüsteem) ja harimatus. Välispoliitika · Pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiril asuva Kasmiri piirkonna pärast alates 1947 kuni tänapäevani (Kasmiris on indiameelsed valitsejad, aga elanikkond koosneb moslemitest). · Piirivaidlused ka Hiina Rahvavabariigiga. · Riigi põhisuunaks sai mitteühinemine sõjaliste liitudega ja rahuliku kooselu põhimõtete kaitsmine.
vähenema. Ülalpidamine oli kallis. Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu: kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Sõjaväe toitlustamises võeti kasutusele magasinisüsteem, mille olemus oli järgmine: juba rahuajal asutati piiril, kindlustatud punktides, suured toidulaod ehk magasinid, kust sõjavägi sai toiduaineid ka sõja puhkedes (Esmalt võeti see süsteem kasutusele Prantsusmaal).
Toitub kõdunevast puidust. Kus leidub Lõuna-Rootsis, Taanis ja Lätis. Lõuna-Soomes. Lõuna-Norrast leiti viimati aga üle saja aasta tagasi. Eestis Koiva-äärsetel puisniitudel. Kus elab Vana hõre tammik ja tammepuisniit. Õõnsad ja pehastunud tammetüved. Vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad. Tamm, pärn ja vaher. Harva leitakse okaspuudelt. Kuidas paljuneb Tõugud arenevad 3-4 aastat. Vastsed närivad pehme mädapuidu ja kõvema surnud puidu piiril. Nukuvad kookonis sealsamas. Valmikud aktiivsed juulis-augustis. Kaitsmise põhjus Liigi tähtsamad on kahanemas Hõredate tammikute ning puisniitude võsastumine Parkides õõnsate puude kõrvaldamine Populatsioonid isoleeritud Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikk http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/index.p
Milka shokolaad Alice Jelissejeva Kuidas tekkis milka? Tänapäeval Milka sokolaad on valmistatud Chocolate Factory Austria linn Bludenz, et liidumaa Vorarlbergi lähedal Sveitsi piiril. Kuna see tekkimine Milka baar on olnud lilla pakend ja kaunistatud lilla lehm ümbritsetud Alpi maastik. Kuidas sai shokolaad nime? Nimi ,, Milka ,, koosneb sõnadest Milch ja kakao (piim ja cacao saksa keeles). Info milka kohta. Milka on juhtiv Euroopa sokolaad ja üks Kraft miljardi dollari marki. Milka ainulaadne lilla värvi pakendamist ja kuulus lilla lehm sümboliseerivad oma Alpine pärandi Milka sündis 1901 Sveitsis Pilte siis Milkast!
sihtkohani. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on loovutatud kaubavedaja valdusse. Müüja maksab kulud, veokindlustuse ja veo sihtkohani. Kasutakse kõikide transpordiliikide puhul. CIP Carriage and Insurance Paid To (vedu ja kindlustus makstud kuni) Rühm D DAF - Müüja toimetab kauba ekspordiks deklareerituna kokkulepitud kohta piiril ja annab ostjale dokumendid, millega ta võib kauba vastu võtta. Pärast seda vastutab ostja kulude, riskide ja kohustuste eest. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on nimetatud üleandmiskohas piiril, enne järgmise riigi tollipiiri, antud ostja käsutusse. Müüja maksab ekspordiformaalsused. Kasutatakse peamiselt auto- ja raudteetranspordi puhul. DES - Müüja annab kaubad ostja käsutusse laeval mahalaadimissadamas. Müüja vastutab sellele eelnevate
-5- Ruumide viimistlus näeb ette seina katteks krohvi, niisketes ruumides keraamilised plaadid,mille all on veetõke. Põrandakate on klinkerplaat. Laes on ripplagi (kipslagi), mis on mõeldud varjamaks ventilatsiooni ja elektrijuhtmeid (va tehniline ruum). 5.Elektrisüsteem Eramu elektrisüsteem lahendada vastavalt tehnilistele tingimustele. 6.Vee- ja kanalisatsiooni süsteem. Kohaliku võrgu veevarustus liitepunkt asub krundi piiril, kust tuuakse sisend hoonesse. Sanitaartehnika paigaldatakse vastavalt omaniku soovile. Olme- ja sadeveekanalisatsiooni liitepunktid on samuti krundi piiril. Välise sadevee äravooluks on hoone katus tehtud keskelt kõrgemaks, et sadevesi liiguks mööda katust parapetini, kust ta voolaks edasi veerenni kaudu maapinnani. Majasisene süsteem lahendatakse eraldi projektiga. 7.Küttesüsteem ja ventilatsioon Elamu kütteks on maaküte(maasoojuspump). Kütteseadmed