LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL JA17KÕ Mairi Gansen BENELUXI MAJANDUSLIIT JA SCHENGENI LEPING Iseseisev töö Õppejõud: Raine Marton, DipHE Mõdriku 2019 SISUKORD 1. BENELUXI MAJANDUSLIIT KUI SCHENGENI ALA EELKÄIJA.......................................3 2. SCHENGENI ALA RAJAMINE.................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................................7 1. BENELUXI MAJANDUSLIIT KUI SCHENGENI ALA EELKÄIJA Beneluxi Liit ühendab endas Belgia ja Hollandi kuningriike ning Luxemburgi Suurhertsogiriiki. Nimetus Benelux tuleneb nende kolme riigi esitähtedest. Madalmaad on üks maailma
EL NATO Schengen Euro 12 Albaania - + - - 3 Andorra - - - - 20 Austria + - + + 25 Belgia + + + + 17 Bosnia ja - - - - Hertsegoviina 13 Bulgaaria + + - - 34 Eesti + + + - 2 Hispaania + + + + 26 Holland + + + + 18 Horvaatia - + - - 28 Iirimaa + - - + 29 Island - + + - 6 Itaalia + + + + 15 Kosova - - - - 10 Kreeka + + + + 46 Küpros + - - + 36 Leedu + + + - 21 Lichtenstein - - - - 24 Luksemburg + + + + 35 Läti + + + - 14 Makedoonia - - - - 9 Malta + - + + 43 Moldova - - - - 5 Monaco ...
Sten-Gregor Kello 11A Euroopa piirid tänapäeval Üks Euroopa Liidu ehk lühendatult (ELi) üks põhieesmärke on luua sisepiirideta ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda, elada ja töötada, teades, et nende õigusi austatakse ning nende turvalisus on tagatud. Antud kontekstis mängib väga tähtsat rolli siseküsimustega seotud poliitika. Schengeni kokkuleppele allakirjutamine tähendas seda, et Schengeni ala raames koostööd tegevad riigid ei teosta ühistel piiridel enam piirikontrolli. Seega võivad inimesed ühest Schengeni ala riigist ilma passikontrolli läbimata vabalt teise edasi liikuda. Sisepiiride kaotamine tähendab seda, et Schengeni riigid peavad omavahel koostööd tegema, et säilitada Schengeni ala piires kõrge julgeolekutase. See tähendab ka seda, et nad peavad jagama
lepingu poolt. Prantsusmaal toetas lepet vaid 51% hääletanuist, mis vapustas kogu Euroopat, sest varem oli riik pidevalt olnud integratsiooni mootoriks. Saksamaal kaevati leping konstitutsioonikohtusse, kuid kohus leidis siiski, et lepe ei riku riigi suveräänsust, sest see pole mitte föderatsiooni loov, vaid valitsustevaheline leping ning et otsustusprotsessis osalesid ka Saksa ministrid, oli põhiseaduslik kontroll selle üle olemas. Kuigi peamise väärtusena näeb Schengeni lepe ette inimeste liikumisvabaduse suurenemise, on samavõrd oluline turvalisuse kasv, mis kaasneb niinimetatud Schengeni kompensatsioonimeetmetega. Sisepiiridel piirikontrolli kadumine, ühtne viisapoliitika, riikidevaheline koostöö politsei, piirivalve ja migratsiooni valdkondades loovad tasakaalu, mis võimaldavad inimestel turvaliselt ja vabalt reisida, ning samas aitab võidelda tõhusalt piirideülese rahvusvahelise kuritegevusega.Üheks Schengeni
23. Kuidas ELi eelarve vastu võetakse? Eelarvemenetluse aluseks on komisjoni eelarveprojekt. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad kindlaks üksikute punktide kulude ulatuse ning pärast seda võtab Euroopa Parlament vastu lõpliku eelarve. Komisjoni eelarveprojekti arutatakse üldiselt enne vastuvõtmist kaks korda nii nõukogus kui ka parlamendis. Menetluse jooksul kohtuvad komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament regulaarselt, et püüda eelarves kokkulepet saavutada. 24. Mis on Schengeni koostöö? Schengeni koostööks nimetatakse paljude Euroopa riikide vahelist koostööd, mis on suunatud sisepiirideta ruumi loomisele Euroopas. 25. Millised riigid osalevad Schengeni koostöös? Schengeni ruumi kuulub alates 21. detsembrist 2007 25 riiki ja suures osas kattub see Euroopa Liidu (EL) territooriumiga. Suurbritannia, Iirimaa, Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia, mis on küll EL liikmesriigid, ei ole Schengeni lepinguga liitunud. Samas ei
suhted,kuuluvad vastastikune lugupidamine ,üksteise siseasjadesse mittesekkumine. Võrdsus ja koostöö Tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid (ÜRO, NATO, WTO, Euroopa Nõukogu, OSCE, Euroopa Liit). Euroopa integratsioon. Eesti riigi rahvusvaheline asend. Praegu on Eestil esindused rohkem ,kui 50 välisriigis,teised riigid tunnustavad Eestit. Schengen Schengeni lepingu eesmärk: isikute vaba liikumise tagamine Schengeni ruumis. Praktikas tähendab see, et lepinguga ühinenud riikide sisepiiridel ei toimu piirikontrolli ning kontrolli vähenemisest tulenevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi vähendatakse kompensatsioonimeetmete abil. Schengeni õigusruumi kuuluvad: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Holland (asutajariigid, liitunud 14.06.1985), Itaalia (27.11.1990), Portugal, Hispaania (25.06.1992), Kreeka (6.11.1992), Austria (28.04.1995), Island, Norra, Rootsi, Taani, Soome (19.12.1996),
Välispiir: Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiiri, sealhulgas jõe- ja järvepiiri osa, mis ei ole sisepiir. Siselend: Eesti õhupiiri ületamine, kui saabutakse Euroopa Liidu liikmesriigi siselendude lennujaamast. 11. Selgitage mõisteid: kolmas riik, välismaalane. Kolmas riik: madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Välismaalane: Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti kodanik. 12. Schengeni konventsioon ja piirivalve. 14. juunil 1985. aastal sõlmisid viis Lääne-Euroopa riiki lepingu, mis kannab sümboolselt väikese linnakese - Schengeni nime. Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa leppisid kokku, et loobuvad omavahelisest piirikontrollist. Rõhutamaks otsuse tähtsust sõlmiti leping sümboolselt Saksamaa, Prantsusmaa ja Luksemburgi ristumiskohas Moseli jõel, mille kaldal Schengeni linn asub
4. Inimeste vaba liikumine, mis tähendab seda, et iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik võib vabalt asuda elama ja töötama mis tahes teises liikmesriigis ilma selleks luba vajamata EL tähtsaimad institutsioonid ja Eesti osalus nendes. Eestil on parlamendis 6 kohta. EL nõukogu eesistuja vahetub pidevalt. Euroopa ülemkogu on kogu, kus kohtuvad kõikide liikmesriikide juhid umbes 4x aastas. Ülemkogu eesistuja on Herman Van Rompuy Mis on Schengeni leping? Kirjelda selle toimimist. Schengeni lepinguga liitunud riigid ei tohi rakendada oma ühispiiridele enam piirikontrolli. See reguleerib inimeste vaba piiriületust Euroopa Liidus Miks on Eestile tähtis ja kasulik kuuluda Euroopa Liitu? 1. Oluline tugi meie majandusarengule. Me oleme üks osa suurest turust, kus meie ettevõtted saavad oma toodangut müüa ilma tollide ja koguseliste piiranguteta. 2. Me oleme väike riik 3
ühesugune tõlgendamine ja kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides; tagada, et riigid ja ELi institutsioonid järgiksid ELi õigust Institutsioonid ● Euroopa Keskpank(EKP)-hallata eurot, säilitada hinnad stabiilsena ning suunata ELi majandus- ja rahapoliitikat ● Euroopa Kontrollikoda- jälgida, et ELi rahalisi vahendeid kogutakse ja kasutatakse eesmärgipäraselt, ning aidata tõhustada ELi finantsjuhtimist. Schengeni viisaruum ● Ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. ● 26 riiki-22 EL-i riiki, 4 EL-i mitte kuuluvat riiki(Island, Liechtenstein, Norra, Šveits) ● EL liikmetest ei kuulu Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Horvaatia Õppimine Euroopa Liidus ● Igal EL-i kodanikul on õigus õppida teises liikmesriigis ● Kui viibitakse riigis vähem kui 3 kuud, on vaja üksnes kehtivat isikutunnistust või passi
suhted, kuuluvad vastastikune lugupidamine, üksteise siseasjadesse mittesekkumine. Võrdsus ja võrdõiguslikkus. Tähtsamad maailma- ja regionaal organisatsioonid (ÜRO, NATO, WTO, Euroopa Nõukogu, OSCE, Euroopa Liit). Euroopa integratsioon. Eesti riigi rahvusvaheline asend. Praegu on Eestil esindused rohkem, kui 50 välisriigis, teised riigid tunnustavad Eestit. Schengen. Schengeni lepingu eesmärk - isikute vaba liikumise tagamine Schengeni ruumis. Praktikas tähendab see, et lepinguga ühinenud riikide sisepiiridel ei toimu piirikontrolli ning kontrolli vähenemisest tulenevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi vähendatakse kompensatsioonimeetmete abil. Schengeni õigusruumi kuuluvad (2015. aasta märtsi seisuga) ● Belgia, ● Tšehhi Vabariik, ● Taani, ● Saksamaa, ● Eesti, ● Kreeka, ● Hispaania, ● Prantsusmaa, ● Itaalia, ● Läti, ● Leedu, ● Luksemburg,
Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid ● Alates 17. septembrist 1991 kuulub ÜROsse. ● 17. septembril 1991 OSCEsse ● 13. novembrist 1999 WTOsse ● 29. märtsist 2004 NATOsse ● 1. maist 2004 Euroopa Liitu ● 21. detsembrist 2007 Schengeni ruumi ● 9. detsembrist 2010 OECDsse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ● Asutatud: 26. juunil 1945.a ● Peakorter:New York,Ameerika Ühendriigid ● Liikmesriike: 194 ● ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon ÜRO ja Eesti ● Rahu ja julgeoleku tagamine. ● Inimõiguste kaitse. ● Arengu ja humanitaarabi. ● Prioriteetsed Eesti sihtriigid. ● Katastroofiabi. ● ÜRO 5 regionaalgrupist (Aasia, Aafrika, Ladina-
Euroopa Liit-: 1) riikide liit 2) 27 riiki 3) u 500milj elanikku 4)15 riigis EL-i ühisraha 5) Schengeni viisaruum. Eesmärgid: 1) tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus. 2)ühendada Euroopa maailmajagu 3) Tagada inimestele tavaline elu 4)Soodustada ja tasakaalustada sotsiaalset arengut 5)lahendada ja kasvatada euroopa rahvaste mitmekesisust 6)toetada eurooplaste ühiseid väärtusi( säästev areng, inimõigused, turumajandus)
Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige 1. Üldandmed Pealinn: Stockholm (kogu Stockholmi piirkonnas elab 2012.a lõpu seisuga 2,13 miljonit inimest; Pindala: 209,12 km²) Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon (kr) ELiga ühinemise aasta: 1995 Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1996 Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt 2. Geograafiline asend Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rannajoone
a Eesti taasiseseisvumine 1993.a Kopenhaageni leping 1994.a Eesti sõlmis EL'iga vabakaubanduslepingu (kaotati kaitsetollid) 01.1.1995.a vabak.leping jõustus 12.6.1996.a kirjutati alla Eesti lepingule EL'iga liitumiseks 28.11.1995.a Eesti esitas ametliku taotluse liitumiseks EL'iga 12.1997.a Eesti kutsuti liitumisläbirääkimistele 3.1998.a liitumisläbirääkimised 12.2002.a jõuti nendega lõpule Kopenhaagenis 14.9.2003.a EL liitumiseks referendum 01.5.2004.a EL'iga liitumine 21.12.2007.a Schengeni viisaruum (ala Euroopas, kus on kaotatud riikidevaheline piirikontroll) 01.1.2011.a valuuta EURO
mõjutanud kas mitte-eestlaste arv eesti kodanikkonnas kasvas, või vähenes, milliseid märke see näitas, kui stabiilne võis olla naturaliseerimise käigus saadava kodakondsuse saamise hulk. Kuidas on mõjutanud välismaalaste seadus mitte- eestlaste sulandumist Eesti kultuuri ning milliste integratsiooniprogrammidega taheti ning tahetakse sulandada mitte-eestlasi Eesti rahvastikku ning kodanikkonda. Kuidas on Eesti Euroopa Liiduga ning Schengeni viisaruumiga liitumine seda mõjutanud ning kas see üldse mõjutaski mitte-eestlaste arengut Eestis. Teema tundus aktuaalne, kuna mitte-eestlaste kohta käiv arutelu toimub meie ühiskonnas pidevalt, et kas ja kuidas võiksid nad sulanduda Eestisse ja millised on nende võimalused, kui neid üldse on ning kuidas senine poliitika, olgu see siis integratsioonipoliitika, assimileerimispoliitka, või kodakondsuspoliitika on Eestis vilja kandnud, kuna üha
kapitali vaba liikumine ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine. 5. Euroopa ühendusteks nimetatakse kolme ühendust, need on: ESTÜ, EMÜ ja Euratom 6. Euroopa Liitu ei kuulu a) Austria b) Norra c) Bulgaaria d) Sveits e) Sloveenia f) Monaco g) Malta 7. ELi kandidaatriikidele esitatavaid kriteeriume nimetatakse a) Maastrichti kriteeriumiteks b) Kopenhaageni kriteeriumiteks c) Schengeni kriteeriumiteks 8. Soome ja Rootsi said ELi liikmeks 1 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 a) 1981. aastal a) 1985. aastal b) 1995. aastal c) 2005. aastal 9. Selgita, mida tähendab riikideülesus ehk supranatsionaalsus. Mille poolest erineb riikideülesus valitustevahelisest koostööst? ....................
Vajalik soodustada ümber ja täiendõpet. III uuendustega kohanemise kultuur vaja kaasas käia kiiresti areneva tehnoloogiaga ja võimaldada paindlikumaid töötingimusi IV võrdsete võimaluste loomise uus kultuur vähendada soolist diskrimineerimist, siduda paremini töö ja pereelu. Schengeni viisaruum Alus pandi 1985 kui Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmisid Schengeni lepingu, millega kaotati nende riikide sisepiiridel piirikontroll. Praeguse seisuga kuulub Schengenisse 25 riiki ja need kattuvad suuresti EL riikidega. EL riikidest ei kuulu Suurbritannia ja Iirimaa (ise ei soovi), Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros (ei ole läbinud hindamiskriteeriume). EL välistest riikidest kuuluvad Norra, Island ja Sveits. Schengeni viisaruumis ei kontrollita sisepiiri ületamisel passi, kuid isikuttõendav dokumendi olemasolu on kohustuslik
a. Ülemkogul · need on nõuded liikmesriikidele: demokraatia ja õigusriik, inimõigused ja rahvusvähemuste õiguste kaitse, turumajandus Kodanikuõigused EL-s: · liikmesriikide kodanikud on ühtlasi EL kodanikud, ühtne punane pass · on vastu võetud EL Põhiõiguste harta Scengeni leping: · 1984 Prantsusmaa - Saksamaa piiril kaotati piirikontroll · 1985 väikses Luxemburgi linnas Schengenis kirjutasid Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa alla nn Schengeni lepingule · kontrolli kaotamine sisepiiridel, aga range kontroll välispiiridel riikidega, mis pole lepinguga ühinenud · ohtlikud ja soovimatud isikud on kantud Schengeni infosüsteemi (SIS) · EL liikmetest pole Schengenis Suurbritannia ja Iirimaa · Kolmandatest riikidest on Norra ja Island · 2007 ühines 9 riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tehhi, Slovakkia, Malta, Sloveenia Välis-ja julgeplekupoliitika:
Riigikeel(ed): sloveeni Rahvaarv: 2 050 200 (2011) Rahvastiku tihedus: 101 in/km2 Riigikord: parlamentaarne vabariik President: Danilo Türk Iseseisvus: 25. juuni 1991 Rahaühik: euro (EUR) Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2008 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha Sloveeniast Keskmine temperatuur: talvel -2 °C ja suvel 19 °C . Kuulub Schengeni alasse, reisimine Sloveeniasse viisavaba Sloveenia territooriumil kohtuvad Euroopa neli peamist geograafilist piirkonda: Alpid, Dinaari mäestik, Pannoonia madalik ja Vahemere piirkond. Maa on mägine ning sloveenid armastavad suusatada ja matkata. Ljubljana Ülikool oma enam kui 50 000 üliõpilasega mõjutab linna aktiivset kultuurielu. Peamised tööstusharud on autoosade, keemiasaaduste, elektroonikatoodete, elektriseadmete, metallikaupade,
Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Albaania, Horvaatia Peasekretär: Anders Fogh Rasmussen Kuuluvad NATOsse, aga ei kuulu Euroopa Liitu - Norra, Island, Türgi, USA, Kanada, Horvaatia, Albaania 4. Euroala – ala kus kehtib EL ühisraha euro. 1998/Eesti 2009 ja raha tuli käibele 2011 Riike 17 5. Schengeni viisaruum – ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. 26 riiki – 4 mitte EL liiget (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits), 3 EL liiget ei kuulu (Rumeenia, Bulgaaria, Küpros). Eesti 2004 6. ÜRO e. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon – rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; rahvusvahelise koostöö saavutamine. 1945/Eesti 1991 Liikmeid 193
kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Euro on hulga eurooplaste uus valuuta. 11. september 2001, mil kaaperdatud lennukitega rammitakse ehitisi nii New Yorgis kui ka Washingtonis, saab terrorivastase sõja sümboliks
Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand. Eesti majandus- ja ühiskonnaelu mitmete alade esindajad on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmed ning Eesti kohalikud omavalitsused osalevad regioonide komitee töös. Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseisu uuendatakse iga nelja aasta tagant. Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas on Kersti Kaljulaid. Eestist on Schengeni viisaruumi täieõiguslik liige. Leping võimaldab nüüdsest säästa minuteid piirikontrollis, annab kõigile siinsetele elanikele õiguse ületada enamiku Euroopa riikide piire igal ajal ja meelepärases kohas piirikontrolli pelgamata. Lõpeb tobe olukord, kus piirilinna Valga paljud elanikud peavad puukuuri või sauna minekuks riigipiiri ületama. See on Euroopa, mille riigid ja rahvad usaldavad üksteist. Need riigid ja rahvad on üksteisele kindlad partnerid ja liitlased.
☐ antakse Euroopa Komisjoni otsusega ☐ antakse siseministri otsusega 6. Isikutunnistus antakse välja ☒ Eestis elavale Euroopa Liidu kodanikule ☒ Eesti kodanikule ☐ Eestis elavale pagulasele ☐ Eestis viisa alusel viibivale välismaalasele 7. Eesti elamisluba ☒ tõendab, et välismaalane on Eesti elanik ☐ tõendab, et isik on määratlemata kodakondsusega ☒ annab õiguse viibida Schengeni alal 90 päeva kuue kuu jooksul ☐ annab õiguse viisavabaks reisimiseks Eesti kodanikuna 8. Euroopa Liidu kodaniku Eestist väljasaatmine ☐ on seadusega keelatud ☐ on lubatud, kui Euroopa Liidu kodanik viibib riigis üle 90 kalendripäeva ☒ on lubatud, kui Euroopa Liidu kodanik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut ☐ on lubatud, kui Euroopa Komisjon selleks loa annab 9. Elamisloakaart on ☒ välismaalasele väljaantav isikut tõendav dokument
Välisministeerium on Eesti Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine Vabariigi valitsusasutus, mille välisriikides; valitsemisalas on: rahvusvahelise arengu- ettepanekute tegemine ja humanitaarabi andmise korraldamine; riigi välispoliitika Eesti tutvustamine ning kavandamiseks; vastavate õigusaktide eelnõude välislepingute ja koostamine. välismajandusega seotud küsimuste lahendamine; Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral; Urmas Paet (sündinud 20. aprill 1974 Tallinnas) on Eesti poliitik, Eest...
■ majanduskoostöö ■ ühine välis- ja julgeolekupoliitika ■ õigus- ja siseküsimustealane poliitika ● 1995 liitusid Austria, Rootsi ja Soome ● 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. ● 2007. aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria. ● 2013. aastal liitus Horvaatia. d) EL-i olulisemad märksõnad (näiteks Schengeni viisaruum, euro jm). ● 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis ○ aluse pani Maastrichti leping ● Schengeni viisaruum- ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll ○ 26 riiki Euroopa Liidu riiki, v.a Rumeenia, Bulgaaria, Küpros. Horvaatia
Kõike seda pole võimalik koolis õppida ega luksuslikul puhkusreisil näha ja kogeda. Eestis on mitmeid organisatsioone, kes on noortele abiks töö, elukoha, pere, või kooli otsimisel, üheks suuremaks neist on YFU. Selle rahvusvahelise organisatsiooni põhijõuks on vabatahtlikud, kellest suurema osa moodustavad endised YFU vahetusõpilased ja pered. Nii õpilasvahetuses osalejatele kui ka kõigile teistele Eesti kodanikele teeb reisimise tunduvalt lihtsamaks liitumine Schengeni ruumiga. Eesti liitus Schengeni ruumiga 21. detsember 2007. Selle lepingu põhimõte seisneb selles, et inimesed saavad Schengeni ruumis viisavabalt reisida, selleks on vaja vaid kehtivat passi või ID-kaarti. Liitumisest on kasu lõiganud ka turism, sest välisturistide arv Eestis on märgatavalt suurenenud. Nii nagu eestlased saavad mujale viisavabalt reisida, saavad turistid Eestisse tulla. Järjest rohkem tuleb
Kokku on Eestis 1142 WiFi leviala, millest 348 asuvad Tallinnas Eesti on esimene riik, kus võeti kasutusele e-hääletamine. See ja eelnev näitab, et Eesti on väga kõrgelt arenenud infotehnoloogia valdkonnas. See omakorda võib tuua Eestisse firmasid, kes tegelevad IT arendusega ja kuna 21. Sajandit on nimetatud informatsiooniajastuks, võib just see hakata tulevikus Eestile palju kasumit tooma. Isiklikud kontaktid - Euroopa Liit ja Schengeni viisaruum on teinud reisimise ELis väga lihtsaks. Kõige rohkem teevad eestlased lähireise Soome, Rootsi, Norra jms. Kasvama on aga hakanud inimeste arv, kes eelistavad reisida Egiptusesse. Kaugreisidest minnakse veel Türki ja Hispaaniasse. Eesti kui turismi sihtkoht välismaalaste jaoks ei ole eriti paeluv. Näiteks kui ma käisin Austrias, rääkisid seal mõned, et baltiriikidesse tahaks tulla küll, aga siin pidavat veel liiga ohtlik olema. See viimane osa jäi mulle arusaamatuks.
Rahvastik tsehhid (63,7%) moraavlased (4,9%) slovakid (1,4%) muud (29,9%) Usund avaldamata (45,2%) uskumatus (34,2%) protestantism (0,8%) katoliiklus (10,4%) muu (9,4%) Majandus Riigi SKT: 286,676 miljardit USD SKT inimese kohta: 27 165 USD Arenenud, kõrge sissetulekuga majandus Enamus ettevõtetest erastatud Majanduse arengule aitab kaasa Euroopa Liitu, Schengeni viisaruumi ja WTO-sse kuulumine Import 116,6 miljardit USD Import: masinad, toorained, kütus, kemikaalid, muu turism ja transport Impordipartnerid: Saksamaa, Holland, Slovakkia, Poola, Austria, Hiina, Venemaa, Itaalia, Prantsusmaa Eksport 122 miljardit USD Eksport: masinad, toorained, kemikaalid, keraamika, muu sõidukid (Skoda) turism ja transport Ekspordipartnerid: Saksamaa, Slovakkia, Poola,
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
Marju Lauristin 10.Miks on oluline, et Euroopa Liidul on ühine turg? Seal on tagatud kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine ning kus Euroopa kodanikel on vabadus elada, töötada, õppida ja ettevõtlusega tegelda. See on muutunud konkurentsile avatumaks, aidanud luua töökohti ja kujundada tarbijatele taskukohasemaid hindu ning pakkunud ettevõtjatele ja kodanikele laialdast kauba- ja tootevalikut. 11.Mida reguleerib Schengeni leping? Kaotab sellega ühinenud riikide piiridel regulaarse passikontrolli. 12.Miks on oluline Euroopa Liidu ühine kaubanduspoliitika? See põhineb tolliliidust ja ühisest tollitariifistikust lähtuvatel ühistel eeskirjadel ning hõlmab liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi kaubandussuhteid. Kaubanduskaitse ja turulepääsu meetmete peamine otstarve on Euroopa ettevõtete kaitsmine kaubandustõkete eest. ___
Tänapäeva Eesti on muutunud avatumaks, võimaluste rohkemaks. Meie riigi kodanike võimalused erinevates olukordades on paranenud. Arstiabi meie riigis on muutunud kättesaadavamaks, sest on avatud mitmeid tehnoloogiliselt uuenenud raviasutusi üle kogu Eesti. Meie noortel on nüüd soovi korral võimalus välismaale õppima või töötama asuda, sest riigilt võimalus saada selleks toetust. Samuti on hakanud arenema välisturism, sest juba 30 riiki Euroopas kuuluvad Schengeni viisaruumi, mis võimaldab reisida viisavabalt, ainult ID-kaardiga. 21. sajandi Eesti on hakanud tehnikavaldkonnas hoogsalt arenema. Me ei oska oma elu ette kujutada ilma televiisori, nutiseadmete või arvutita, mis on kujunenud meie igapäevasteks kaaslasteks. Pidevalt kuuleme uudiseid mõne uue tehnikavidina leiutamisest, mis veelgi meie elu lihtsustab. Me ei pea enam minema poodi, et osta ajalehte, vaid saame digilehte lugeda sümboolse summa eest oma nutitelefonist või arvutist
(Jelcz, Autosan, Solaris, Solbus), koptereid (PZL widnik), lennukeid, laevu, militaartehnikat (tanke), kodutehnikat, ravimeid (Polpharma, Polfa jt), toiduaineid jm. Tööst.tootmise kasvuindeks : 4.3% (2015 est.) Töötavate inimeste määr: 18.29 miljonit (2015 est.) Töötute arv Poolas: 10.6% (2015 est.) 12.3% (2014 est.) Poola idapiir on seotud Shengeni ala piiriga,sellepärast on Poola rakendanud ranged Schengeni piirieeskirjad ebaseadusliku sisserände piiramiseks ja transiidi liikumiseks idapiiril. Migratsiooni määr Poolas: -0.46 immigranti/1,000 inimese kohta (2015 est.) Neist suurem osa on Ukrainlased. 2015. aasta 1. jaanuarist kuni 23. märtsini esitas Poolas ajutise elamisloa saamiseks taotluse 9578 Ukraina kodanikku, samas kui eelmise aasta nelja esimese kuuga oli nende arv 4753, vahendas Reuters Poola välismaalaste ametit
Parasvööde levib nii Kesk- ja Ida-Makedoonias kui ka osadel Traakia aladel nagu Komotini, Xanthi ja Põhja- Evros, kus on külmad niisked talved ja kuumad kuivad suved. · Kreeka osaleb paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides ja liitudes, tähtsaimad neist on: Euroopa Nõukogu (CE) Euroopa Liit (EL) Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) Schengeni lepe Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) Eksport ja import Kreeka suurimad ekspordiartiklid on · toit ja joogid · tööstuskaubad · naftatooted · kemikaalid · tekstiil Kreeka suurimad impordiartiklid on · masinad · veoseadmed · kütused · kemikaalid · tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa , Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Holland, Lõuna-Korea, Belgia ja Hispaania (2009). Põllumajandus · Kreeka põllumajandussektori arengut pidurdab loodusressursside vähesus.
Nimi... FAKTID Pealinn ... Praha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik Riigikord: parlamentaarne demokraatia President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvastiku tihedus ... 134 in/km² Rahvaarv ... 10 548 500 (2011) Rahaühik ... Tsehhi kroon Iseseisvus ... Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 Euroopa liiduga ühinemine 2004 aastal Kuulub Schengeni alasse PAIKNEMINE Naabriteks: Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkia Merepiirita riik Kesk-Euroopas Ajavöönd: Kesk Euroopa aeg LOODUS Loodusvöönd: sega- ja lehtmetsade Madalmägine: keskmäestike ja noorte mäestike vahepeal Palju karstinõgusid- ja koopaid kust voolavad välja allikad Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. KLIIMA valitsev paraskontinentaalne kliima
tagada Eesti põhiseaduslik kord ja lahendada probleeme, mis mõjutavad turvalisust. Millised on Eesti politsei prioriteedid? Alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toimepandud kuritegude vastane võitlus ; narkootiliste ning psühhotroopsete ainetega seotud organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus; rahapesukuritegude, inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ning nendega seotud kriminaaltulu jälitamine ja konfiskeerimine; Schengeni süsteemiga liitumisest tulenenud keskkonnamuutuste kompensatsioonimeetmete rakendamine; Liiklusturvalisuse tagamine.
Soomes Lahtis 20. oktoobril 2006 toimunud Euroopa Liidu riikide valitsusjuhtide kohtumisel arutati Euroopa Liidu illegaalse immigratsiooni poliitikat. Eesti peaminister Andrus Ansip kinnitas sellel kohtumisel, et migratsiooniküsimustes toetab Eesti solidaarset lähenemist, kus ühtegi riiki ei jäeta tema probleemidega üksi, ning on selles küsimuses ühel meelel Hispaania, Malta jt riikidega, mis on nende probleemidega praegu silmitsi Kuigi Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga 2007. a lõpus ei toonud kaasa hüppelist kasvu illegaalses immigratsioonis Eestisse, siis 2009. a on sagenenud juhtumid, kus riskiriikide kodanikud üritavad ebaseaduslikke viise kasutades saabuda Eestisse, et siit edasi rännata teistesse Euroopa riikidesse. 2009. a oli 8 sellist intsidenti rohkem kui 100 Afganistanist pärit isikuga, kes saabusid Eestisse Venemaalt või läbi Läti ning plaanisid siit edasi minna Lääne-Euroopasse, eelkõige Soome ja Rootsi. Enamjaolt
majanduslikud, ühiskondlikud ja isikuõigused. 2000. aastal vastu võetud hartas ajakohastatakse kehtivaid õigusi ja käsitletakse uusi tehnoloogilise progressiga kaasnevaid valdkondi, nagu näiteks bioeetikat ja andmekaitset. Euroopa kodanike põhiõigus on vaba liikumine liikmesriikide vahel ja alalise elukoha valimine mis tahes liikmesriigis. Kuigi vaba liikumine on sätestatud juba ELi asutamislepingutes, oli selle rakendamiseks vaja Schengeni lepingut (jõustus 1996. aastal). Nüüd võivad ELi kodanikud liikuda Schengeni piirkonnas ilma kohutuseta esitada passi või isikutunnistust. Schengeni leping hõlmab 13 liikmesriiki sellest jäävad kõrvale Ühendkuningriik, Iirimaa ning alates 2004. aastast ühinenud 12 liikmesriiki. Olulised õigused on ka viiel miljonil Euroopa Liidus praegu töötaval isikul, kes ei ole ELi kodanikud. Perekondade ühendamiseks ja saabujate integreerimiseks neile
kuuluvast ühiskonnaelust. · Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. · Konföderatsioon e riikide liit kus on mitu oma suveräänsuse säilitanud liikmeid. · Pariisi rahukonverents 1919-1920.a kuulutati välja rahvaste enesemääramise õigus(eksisteerimise vorm, poliitiline staatus jne.) Rahvusliku enesemääramise õigust kindlustades loodeti tagada üldine julgeolek. · Schengeni leping 1990.a Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa vaheline leping.Eesmärk oli kaotada nendevahelised piirid ( nt. lihtsustada kaubavahetust) · Monarhia-riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Monarhia jaguneb absoluutseks(ainuisikuline, piire pole, võimude lahusus puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) ja konstitutsiooniliseks monarhiaks(põhiseaduslik,võimude lahusus, Inglismaa)
Teisalt kurdavad nad, et tänapäeval ei suhtuta kaasaegsse kunsti piisavalt tõsiselt ja jäetakse see oma uurimisväljast välja.Projektis eksponeeritud teosed tekitavad igas näituse külastajas erinevaid emotsioone, sest rahvuse temaatika on praegu väga aktuaalne ning tavaliselt on enne muusiumi külastamist igaühes välja kujunenud oma arvamus ja arusaam, nii Eesti ajaloost ja pronkssõdurist kuid ka Euroopast, kust kuuleme igapäev teateid illegaalsetest immigrantidest, Schengeni viisaruumist, aga ka paremäärmuslikest liikumistest ja kuritegudest. Näitus kulges läbi mitme ruumi ning teoses olid kasutatud väga erinevaid tehnikaid. Nii harjumuspärsed maalid, monumendid, fotod ja videod kui ka mitte hoobilt matsu jagavateks nn. pikemat süvenemist ja taustauuringut nõudvad teosed, näiteks galeriisse oli toodud laste võrevoodi, millel madratsi asemel oli muld või kaks võrdset hunnikut paekivi ja
Millised olulised muudatused tehti Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingus? 1) Kolmandast sambast viiakse esimesse sambasse õigusalane koostöö tsiviilasjades, k.a. viisa, varjupaiga, sisserände ja muu isikute vaba liikumist puudutav poliitika, mille tulemusena jäetakse kolmandasse sambasse politseikoostöö ja õigusalane kööstöö kriminaalasjades. 2) Luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. 3) Schengeni acquis viiakse Euroopa Liidu õiguse alla. 4) Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetlust laiendatakse tunduvalt. 5) Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalseks arvuks fikseeritakse 700. 6) Antakse õiguslik alus osadel liikmesriikidel soovi korral luua tihedam koostöö, millega institutsionaliseeritakse eri kiirusega edasiliikuva ELi võimaldamine (st mõned liikmesriigid saavad koostööga kaugemale minna, kui ülejäänud, juhul, kui nad on
Kuna britid oma põllumajandust teiste vanade liikmesriikidega võrreldavas mastaabis ei doteeri, siis oli ja on nende nõue saada osa sissemakstud rahast tagasi. Margaret Thatcher saavutas selle olulise võidu 1984. Pealegi maksis Suurbritannia sel ajal Euroopa Liidu eelarvesse ebaproportsionaalselt palju, kuigi riik polnud eriti edukas. 2006. aasta tagasimakse suurus oli 4,5 miljardit eurot. Schengeni leping 1985 kirjutasid Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia ja Luksemburg alla Schengeni lepingule, mis nägi algul ette riikidevaheliste sisepiiride kaotamise isikute liikumisele (piiriületajate visuaalne ja pisteline kontroll), koostöö narkokaubanduse, rahvusvahelise kuritegevuse, illegaalse immigratsiooni vastu. Oma nime sai Schengeni koostöö linna järgi Luksemburgis, kus leping sõlmiti. Ühinenud pole vanadest liikmesriikidest julgeolekukaalutlustel Iirimaa ja Suurbritannia. 1990. a lepingut täiendati. Leping sätestab kontrolli isikute üle, kes saabuvad EL-i
ühiskonda edasiviiva teguri kvaliteeti, aitaks koolitada eelkõige ettevõtlikke inimesi. Kuid Toomas Hendrik Ilves juhib meie tähelepanu ka saavutustele ja positiivsetele aspektidele. Näiteks, kui 2011. aastal toimub üleminek eurole, siis saab Eestist Põhja-Euroopa kõige integreeritum riik. Sest Põhja-Euroopa riikidest osaleb vaid Eesti kõigis neljas demokraatlike riikide lõimumisprogrammis: nendeks on Schengeni ruum, NATO, Euroopa Liit ja euroala. Ma nõustun presidendiga, et üleminek eurole annaks igaühele meist teatud kindluse ja turvatunde. Kuid arenguruumi on veel palju ning et edasi minna, tuleb mõista, et asjad siin Eestimaal ei toimi iseenesest: me ei tohi niisama kõrvalt vaadata ja oodata, et keegi teeb meie eest kõik ise ära. Riigipea tõi näiteks emakeelse hariduse asutamise, Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise
paremaid tingimusi pakkuvasse riiki (Eesti arstid/õed Soome, Rootsi, Norrasse) ● Näljahädad - Aafrika riikidest välja ● Sõjad - Süüria kodusõda ● Vägivald, tagakiusamised - poliitilised põgenikud ● Majanduslikud põhjused - sama töö eest saab välismaal rohkem palka (Eesti ehitajad Soome, Rootsi, Norrasse) ● Usu-, sõna- ja poliitilise vabaduse puudumine ● Looduskatastoofid - tsunamid, maavärinad jne ● Piiridevabam liikumine - lennuliiklus, Schengeni leping ● Terrorism ● Õppimine välismaal ● Tõuketegurid - vähe tööd, madal palk halvad elutingimused, ebasoodsaks muutunud elu- ja looduskeskkonnad, toimuvad looduskatastroofid ● Tõmbetegurid - head töökohad, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased/sõbrad/tuttavad, soodne/tervislik looduskeskkond, hea sotsiaalne keskkond, paremad haridusvõimalused jne 6.Too näiteid suurtest migratsiooni tagajärgedest nii lähte kui ka sihtmaale.
tunnevad end ühise rahvana. Ma olen uhke, et elan demokraatlikus riigis, kus rahvas otsustab ise oma riigi käekäigu üle ja igal inimesel on vabadus oma arvamust avaldada ja täide viia unistusi õppida, töötada ja reisida. Vabas riigis elades on igal kodanikul õigus minna kuhu ja millal soovib. Olles liitunud Euroopa Liiduga, saab ka iga eestlane reisida täiesti viisavabalt kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Selle õiguse ja vabaduse tagab meile 1985. aastal loodud Schengeni viisaleping, millega Eesti liitus aastal 2007. Tänapäeval ei kujutaks ettegi, et peaksin elama riigis, kus mul ei oleks õigust lahkuda, või näiteks Soome minnes peaksin läbima utoopilisi turvakontrolle ja muretsema paberimajanduse pärast. Olen õnnelik oma vabaduse üle minna millal ja kuhu ma tahan, kui selleks võimalus või soove tekib. Peale reisimisevõimaluste on Eestis elades ka äärmiselt hea pääseda ligi igasugusele infole, mis seostub meediaga ning seega maailmas toimuvaga
Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on EestiEuroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921Rahvasteliidu liige ning kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooi ja OSCEsse, 13. novembrist 1999 WTOsse, 1. maist 2004Euroopa Liitu, 29. märtsist 2004 NATOsse, 21. detsembrist 2007 Schengeni ruumi, 9. detsembrist 2010 OECDsse ja 1. jaanuarist 2011 euroalasse. Eestis kehtiv rahaühik on euro. Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealasele Kyto protokollile Eesti rahvastikust moodustavad enamiku eestlased, enamasti eesti keelt emakeelena kõnelev läänemeresoome rahvas, kes on lähedases sugulusessoomlastega. Eesti keelel on palju sarnasusi soome keelega. Märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast (peaaegu 30%) räägib emakeelena vene keelt.
Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid.
teenindussektor 2013. aasta seisuga kõigis Eesti maakondades suurima osatähtsusega majandussektor ja selles sektoris hõivatute osakaal moodustas 65,5% tööga hõivatutest. Eestis on teenindussektor pärast taasiseseisvumist kasvanud kiiresti. Üheks põhjuseks on üleminek plaanimajanduselt turumajandusele – plaanimajanduse tingimustes arendati ülemäära forsseeritult tööstust ja põllumajandust. Teise põhjusena saab välja tuua Eesti riigi avatumaks muutumise, Schengeni viisaruumi kuulumine. Tänu sellele on suurenenud Eestit külastavate turistide arv ja kaubavahetus lääneriikidega. (Statistikaamet) 5 KASUTATUD ALLIKAD 1. A. D’Agostino, R., Serafini, M., Ward-Warmedinger. Sectoral explanations of empolyment in Europe. The role of services. 2. Algis Perens. "Teenuste marketing", Tallinn: Kirjastus Külim, 1998. 3. Anderson, K., Zemke, R. Tippteenindaja raskused ja rõõmud. Tallinn. Kirjastus Koolibri,
Igasuguste liitude koostöö on õilis- luua ülemaailmne majandussüsteem. Nagu me teame ei ole tänasel päeval enam riiki, mis tuleks toime täielikult isoleeritult ning ei teeks koostööd teiste riikidega. Kuulumine majandus organisatsioonidesse ja ühendavatesse liitutesse on eriti tähtis just väiksematele riikidele nagu Eesti. Eesti kuulub Euroopa Liitu, NATO-sse, IMF-i ja nii edasi. Mis on kõigi nendesse organisatsioonidesse kuulumise mõte? Tänu Euroopa Liidule ja liitumine Schengeni ruumiga saavad eestlased minna igasse Euroopa riiki, viimased kuud ka USA- sse, ilma viisata, mis veel kakskümmend aastat tagasi oli utoopiline. Omavalitsused võivad taotleda teatud projektide tarbeks Euroopa Liidu rahasid. Teiseltpoolt aga võib Euroopa komisjon trahvida meid, kui lepingu tingimustest kinni ei peeta. Näiteks sai Eesti hiiglasliku suhkru trahvi võrreldes teiste riikidega, kes sammuti eksisid selle vastu. Nüüd juba ohustab meid järgmine trahv- liigne
ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS! Mõisted: 1. anarhism- vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond. Eitab riiki kui ka kollektiivset võimu 2. skvottimine- mahajäetud maa-ala või hoone loata hõivamine ja kasutamine nt eluasemena 3. õigusriik- Inimeste üle ei valitse teised inimesed, vaid seadused nt usa 4. asümmeetriline sõda- Sõda poolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika oluliselt erinevad 5. õiglane kaubandus (FairTrade)- tähendab õiglase tasu maksmist tootjale. Õiglane kaubandus välistab lapstööjõu ja orjade kasutamist eksportartiklite tootmises. Õiglase kaubanduse käigus sõlmitakse väiketootjatega pikaajalised otselepingud, makstakse miinimumpalgast kõrgemat tasu 6. suhteline vaesus- olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset 7. absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toi...
tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla. Riigikord Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. Eesti Vabariik kuulub Euroopa liitu, Schengeni ruumi ja euroalasse, mis tähendab seda, et Eesti Vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveräänsuse teatud osast (nt oma monetaarpoliitikast ja rahaühikust) ja nõustus täitma Euroopa Liidu õigusnorme. Vastavalt Riigikohtu selgitusele on Euroopa Liidu õigus Eesti jaoks ülimuslik, Eesti põhiseadusest saab kohaldada ainult seda osa, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Tänu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
