Talisportlased 1. Timo Simonlatser - suusataja 2. Peeter Kümmel - suusataja 3. Roland Lessing - suusataja 4. Andrus Veerpalu - suusataja 5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu suusataja 7. Jaak Mae suusataja 8. Kadri Lehtla suusataja 9. Aivar Rehemaa suusataja 10. Eeri Vahtra suusataja 11. Kaspar Kokk suusataja 12. Karel Tammjärv suusataja 13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja ...
EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti sportlased osalevad taliolümpiamängudel alates 1928. aastast ja on võitnud 5 medalit, neist kaks kuldmedalit: 1964. aastal Ants Antson kiiruisutamises (1500 m) ja 2002. aastal Andrus Veerpalu murdmaasuusatamises (15 km). Torino taliolümpiamängudest võtavad osa 31 Eesti sportlast. 1928. aastal Sankt Moritzis, Shveitsis peetud olümpiamängud olid esimesed, mis juba toimumise hetkel kandsid taliolümpiamängude nime. Neist mängudest võttis Eestist osa kaks kiiruisutajat, kellest oli edukam Christfried Burmeister. Tema parim tulemus oli15. koht 500 m distantsil. Järgmised talimängud, millest eestlased osa võtsid, toimusid 1936 aastal Garmisch- Partenkirchenis, Saksamaal. Eestil oli 5-liikmeline esindus, kaks naissportlast ja kolm meessportlast. Naistest asus esimesena võistlema Karin Peckert-Forsman, kellest sai esimene Eesti naisolümpialane. Eesti edukaimaks võistlejaks Garmisch-Partenk...
Eesti sportlastest Üldiselt Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga. Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest on kuulsaim Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Olümpiavõitjate autahvel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Simpel Session Simpel Session on Euroopa suurim ekstreemspordivõistlus, mis toimub iga aasta alguses Tallinnas. Kohal on maailma esirulatajad ja BMX sõitjad. Esimene Simpel Session leidis aset Tartus 2001. aastal, kui avati Tähtvere skatepark. See korraldati umbes 10 000 krooniga, kuid 2010. aasta Si...
kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Suusahüpped Suusahüpped on talispordiala. Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel, suurel ja lennumäel. Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku. Lumelauasõit Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Lumelaua sõidustiilideks on freeride(vabasõit), freestyle(vabastiil) ning alpine(alpisõit). Vigursuusatamine
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool H-13 Ave Hakmaa Sõpruskonna puhkeväljasõidu hinnapakkumine Õpetaja: Eda Veeroja 2015 Valgamaa, Otepää, Rukkimäe, 67412 www.villamullerbeck.eu e-post:[email protected] telefon: +372 633 1100 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................
Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on klassikaline talispordiala, mis sündis juba mitusada aastat tagasi Skandinaavias. Murdmaasuusatamine on talispordialadest kõige vanem, sest suuski on kasutanud liikumiseks juba eelajaloo aegadest saadik. See on väga populaarne sport paljudes riikides ning on Eestis talispordialadest kõige eelistatum. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 18. sajandi teisel poolel ning on kuulunud taliolümpiamängude kavva juba alates 1924. aastast. Murdmaasuusatamine koosneb paljudest erinevatest sõidu-, tõusu-, laskumis-, pöörde- ja pidurdusviisidest. Seega on tehnika õppimine suusatamises küllaltki pikk protsess. Distantsid varieeruvad ühest kuni viiekümne kilomeetrini. On kaks erinevat stiili, nii eraldi distantsidel kui ka ühel distantsil kombineerituna. Murdmaasuusatamine jaguneb kaheks põhiliseks tehnikaks klassikaline ja ...
Paikuse Põhikool Andre Vill Referaat Suusatamine Paikuse 2010 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms. libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võ...
Lumelauasõit Mis see on? Lumelauandus on populaarsust koguv talisport. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Sõidustiilid Freeride ehk vabasõit Freestyle ehk vabastiil Alpine e. Alpisõit Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast
ka vähem kuulsad kunstnikud. Arvatavasti tuntuim Austria maaliatest on olnud Gustav Klimt (1862-1918), Viini Sezession'I asutajaliige ja peamine esindaja. Ta kasutas oma maalides kulda ning ilustas neid rabavate "mosaiikidega". Ainestik oli tihti allegooriline, segunenud peene erootikaga. 5 Turism Austria on üks maailma populaarsemaid turismisihtkohti. Riigil on palju pakkuda: talisport lumistel mäenõlvadel või aasta läbi liustikel. Austrias asuvad Euroopa parimad suusakeskused. Talvehooajal võõrustab muidu rahulik piirkond tuhandeid suusatamise fänne, pakkudes nii suurepäraseid mäekeskusi kui ka ohtralt murdmaa suusaradasid. Põnevat tegemist ja erinevaid suusanaudinguid leidub siin nii suusatajatele kui ka lumelauduritele. Austriat iseloomustavad alati head lumeolud, hästi toimiv tõstukite võrk ning hästi tuntud on sealne after-ski. Kaunid
· Ameerikas, Mehhiko, Peruu · Hiina · Eesti · Venemaa Turismi mõju Suureneb koormus looduskeskonnale. See tähendab, et reostu kasvab. Taime ja looma liikide väljasurenemine. Eurosiooni laienemine ehk ehitatakse jõe ja mere kallastele rohkem hotelle, mis paneb ka pinnase liikuma. Müra taseme suurenemine. Kultuuri väärtuste hävimine. Nakkuste levik. Turismi areng Esimene turismimärk oli pühaasjade külastaminine ehk palverännakud. Tervisvetel käimine. Alpinism, talisport ja safarism. Vaateturism. Meelelahutusturism. Massiturism algas 1950. aastatel Suurbritannias. Eestisse jõudis see 1990 lõpus. Turismi mõju teistele harudele Toidlustus, hotellid, transport, atraktsioonid, erinevad teenused, mis toetavad, konverentsid ja muu taoline
kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud spordiliikumise rajamise ja otsimisega. Muidugi kasinates võimalustes. Kuid arengu tulemusena ei suutnud ESL enam juhtorgani rolliga toime tulla, tekkisid esimesed erialased keskorganisatsioonid. Esimesena iseseisvusid jalgpall ja talisport moodustades 1921. aastal vastavalt Eesti Jalgpalli Liidu(1921 aastal)ja Eesti Talispordi Liidu(1921. aastal). Kuna ESL jäi tegelema üksnes kergejõustikuga tekkis vajadus uue keskorganisatsiooni järele, mis suudaks koordineerida kogu sporti. 1922. aasta detsembris asutatigi Eesti Spordi Keskliit(ESK). Esimeheks valiti Gustav Laanekõrb. Ta sai ametis olla 3 kuud, märtsis 1923 valiti esimeheks L. Tõnson. ESL lõpetas tegevuse keskorganisatsioonina ning jäi eksisteerima
Riigi arengutase (sissetulek, vaba aeg) Transpordivõrgustik Ja kõik muud võimalikud andmed (meedia, reklaam, reisipaketid) Turismi liigitus Massilisus individuaasus, grupid Kestus lühiajaline, pikaajaline Eesmärk öko, soki-, seiklusturism Hooaeg suvi, talv Transport buss, lennuk, laev Kaugus siseturism, rahvusvaheline Turismi kujunemine, areng Massiturismi algus 1950 aastal Suurbritanniast. Vanimad harud terviseveed, kuurordid Nn. Päevitusreisid Alpinism, talisport Jahindus, safarid Palverännakud kõikidel kultuuridel (Kuremäe nunnaklooster Eestis) Tänapäeval vaateturism, meelelahutusturism Rekreatsioon töövõime taastamine looduses aktiivse puhkusega Turismi geograafia Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid, infrastruktuur, liikluskorraldus) Prantsusmaa, Itaalia Hiljem kerkisid esile Lõuna-Hispaania, Portugal, Kreeka, Horvaatia Bulgaaria, Krimm, Gruusia idaeurooplastele
MURDMAASUUSATAMINE Referaat Tallinn 2015 Sisukord Tallinna Ülikool 1Suusatamise positiivsed küljed ja terviseriskid.........................................................................4 1.1Suusatamise positiivsed küljed..........................................................................................4 1.2Suusatamise terviseriskid...................................................................................................4 2Suusatamise tehnikast ja treeningust.........................................................................................5 2.1Õige tehnika valdamine......................................................................................................5 2.2Treeningust...........................................................................................................
alumiiniumi, veidi vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine- ja naftatööstuse ning energeetikaseadmeid, 8 elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid ja jõelaevu. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised, tehiskiud ja plastmassid. [3. ] Turism Austria on üks maailma populaarsemaid turismisihtkohti. Riigil on palju pakkuda: talisport lumistel mäenõlvadel või aasta läbi liustikel ning kaunid mäed ja järved suvel ahvatlevad kõik rohkesti külastajaid. Muljetavaldav infrastruktuur tagab puhkamiseks ja ajaviitmiseks võrratud tingimused. Peaaegu iga kuurort uhkeldab köis- ja trossraudteedega, tõstukite, oivaliste suusaradade ja saaniteedega, välis- ja sisebasseinide ning ka hästi hooldatud jõepervede ja järvedega. Piirkondlikud võimud hoolitsevad selle eest, et meelelahutused ei piirduks
ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud spordiliikumise rajamise ja otsimisega. Muidugi kasinates võimalustes. Kuid arengu tulemusena ei suutnud ESL enam juhtorgani rolliga toime tulla, tekkisid esimesed erialased keskorganisatsioonid. Esimesena iseseisvusid jalgpall ja talisport moodustades 1921. aastal vastavalt Eesti Jalgpalli Liidu(1921 aastal)ja Eesti Talispordi Liidu(1921. aastal). Kuna ESL jäi tegelema üksnes kergejõustikuga tekkis vajadus uue keskorganisatsiooni järele, mis suudaks koordineerida kogu sporti. 1922. aasta detsembris asutatigi Eesti Spordi Keskliit(ESK). Esimeheks valiti Gustav Laanekõrb. Ta sai ametis olla 3 kuud, märtsis 1923 valiti esimeheks L. Tõnson. ESL lõpetas tegevuse
· looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Eesti turismipiirkonnad · pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), · Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), · Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), · Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Turismi arengut mõjutavad tegurid (turismi keskkond) · Turism on ühiskonna sotsiaal-majanduslikest suhetest tulenev nähtus. · Tema nõudluspoolt kujundavad elanikkonna majanduslikud võimalused, kodanikuvabaduse määr, vaba aja olemasolu, reisivalmidus jt. Tegurid. · Turismi pakkumispoolt kujundavad riigi ettevõtluspoliitika, ja sotsiaal- majanduslikud eesmärgid.
Bobi pikkus esijalast tagajala lõpuni (cm) 270 380 Esijalaste pikkus (cm) 93 104 Tagajalaste pikkus (cm) 115 127 Jalaste laius (mm) 8 12 Jalaste vahe (cm) 67 67 Bobi kaal (kg) 175 230 Mehitatud kaal (kg) 375 630 Lumelauasõit Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Sõitmine jagatakse alastiilideks, millest igaühele sobib veidi erinev laua disain. Freeride ehk vabasõit
Lainelauasõitjad, kes soovisid lainetel liuglemise kunsti harrastada ka mägedes koheval lumel, mõtlesid 40 aastat tagasi välja lumelauasõidu. Liideti Hawaiilt pärit lainelaud ja rula. Esimesed harrastajad olid koolipoisid. Suusakuurortides suhtuti neisse nii tõrjuvalt, et neid ei lubatud suusaliftide lähedalegi. Ametlikult sündis lumelaud 1965 Ameerika Ühendriikides. Esimene lumelaud valmistati suusapaarist ning sai nimeks SNURFER. Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Ajalugu Konkreetset lumelaua leiutamise au kellelegi ei omistata. Kelgutaolise esemega mäest alla sõitmine on tegelikult asi, mille võis igaüks välja mõelda
3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 14.Mis on Eesti turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 3 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 4 Eesti vähene tuntus 5 Jätkuvalt parandamist vajav maine 6 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 7 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 15. Milleks kasutatakse klienditeekonna meetodit? See on analüüsivahend ja kliendisuhete juhtimissüsteemide kujundamise vahend
3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 12. Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 2 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 3 Eesti vähene tuntus 4 Jätkuvalt parandamist vajav maine 5 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 6 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid),
● Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür) ● Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale) ● Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu) ● Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Nõrkused: ● Vähene turismitoodete valik ● Sesoonsus ● Info levitamine olemasolevate toodete kohta ● Eesti vähene tuntus ● Jätkuvalt parandamist vajav maine ● Eesti omapärade mittetundmine välisriikides ● Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid 11. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis?
looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), d. pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), e. Põhja ja IdaEesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), f. LääneEesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), g. LõunaEesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Eesti turismisektori kitsaskohad Turismi edendamiseks tänapäevases tihedas konkurentsis on vaja määratleda sektori kitsaskohad ning muuta need kriitilisteks eduteguriteks, millele keskendumine 62 aitab tõsta turismisektori toimimise efektiivsust ning jätkusuutlikkust. Turismimajandust puudutavad probleemid ning sellest tulenevad tagajärjed on omavahel tihedalt põimunud, üks probleem avaldab mõju mitmes valdkonnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
