Talisportlased 1. Timo Simonlatser - suusataja 2. Peeter Kümmel - suusataja 3. Roland Lessing - suusataja 4. Andrus Veerpalu - suusataja 5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu suusataja 7. Jaak Mae suusataja 8. Kadri Lehtla suusataja 9. Aivar Rehemaa suusataja 10. Eeri Vahtra suusataja 11. Kaspar Kokk suusataja 12. Karel Tammjärv suusataja 13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja ...
EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti sportlased osalevad taliolümpiamängudel alates 1928. aastast ja on võitnud 5 medalit, neist kaks kuldmedalit: 1964. aastal Ants Antson kiiruisutamises (1500 m) ja 2002. aastal Andrus Veerpalu murdmaasuusatamises (15 km). Torino taliolümpiamängudest võtavad osa 31 Eesti sportlast. 1928. aastal Sankt Moritzis, Shveitsis peetud olümpiamängud olid esimesed, mis juba toimumise hetkel kandsid taliolümpiamängude nime. Neist mängudest võttis Eestist osa kaks kiiruisutajat, kellest oli edukam Christfried Burmeister. Tema parim tulemus oli15. koht 500 m distantsil. Järgmised talimängud, millest eestlased osa võtsid, toimusid 1936 aastal Garmisch- Partenkirchenis, Saksamaal. Eestil oli 5-liikmeline esindus, kaks naissportlast ja kolm meessportlast. Naistest asus esimesena võistlema Karin Peckert-Forsman, kellest sai esimene Eesti naisolümpialane. Eesti edukaimaks võistlejaks Garmisch-Partenk...
maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Markko Märtin Markko Märtin on Eesti autorallisõitja. Markko on esimene eestlasest rallisõitja, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistluste etapi. Alates 2002. aastast elab ta Monacos. Ta on Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavaler. Eesti populaarseimad spordialad Jalgpall Korvpall Talisport Tennis Rattasport Jooksmine Eesti kuulsaimad sportlased Gerd Kanter Erki Nool Andrus Veerpalu Kristina Smigun Jaak Mae Aleksander Tammert Täname kuulamast !
kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Suusahüpped Suusahüpped on talispordiala. Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel, suurel ja lennumäel. Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku. Lumelauasõit Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Lumelaua sõidustiilideks on freeride(vabasõit), freestyle(vabastiil) ning alpine(alpisõit). Vigursuusatamine
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool H-13 Ave Hakmaa Sõpruskonna puhkeväljasõidu hinnapakkumine Õpetaja: Eda Veeroja 2015 Valgamaa, Otepää, Rukkimäe, 67412 www.villamullerbeck.eu e-post:[email protected] telefon: +372 633 1100 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................
Jaak Mae, kes on kõik saavutanud häid kohti rahvusvahelistel võistlustel. Eliisabet Merete Leppoja Helga Johanna Leppoja 11.03.2013 9.B Kasutatud kirjandus: http://www.epl.ee/news/sport/murdmaasuusatamine.d?id=51247836 http://www.scandinaviannewsagency.com/2011/02/murdmaasuusatamine- vohikutele.html http://olkas.blogspot.com/2009/02/murdmaasuusatamine-algajatele-osa-2.html http://www.vancouver.eok.ee//362229 http://www.puhkaeestis.ee/et/avasta-eestimaad/aktiivne- puhkus/talisport/murdmaasuusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine http://www.addit.ee/tag/murdmaasuusatamine/ http://www.suusaliit.ee http://www.oxfordpark.ee/333est.pdf http://www.hawaii.ee/?id=86810 3
7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasuatusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesuusatamine http://www.puhkaeestis.ee/et/avasta-eestimaad/aktiivne- puhkus/talisport/murdmaasuusatamine http://www.kadrilehtla.ee/index.php/laskesuusatamine
Lumelauasõit Mis see on? Lumelauandus on populaarsust koguv talisport. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Sõidustiilid Freeride ehk vabasõit Freestyle ehk vabastiil Alpine e. Alpisõit Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast
ka vähem kuulsad kunstnikud. Arvatavasti tuntuim Austria maaliatest on olnud Gustav Klimt (1862-1918), Viini Sezession'I asutajaliige ja peamine esindaja. Ta kasutas oma maalides kulda ning ilustas neid rabavate "mosaiikidega". Ainestik oli tihti allegooriline, segunenud peene erootikaga. 5 Turism Austria on üks maailma populaarsemaid turismisihtkohti. Riigil on palju pakkuda: talisport lumistel mäenõlvadel või aasta läbi liustikel. Austrias asuvad Euroopa parimad suusakeskused. Talvehooajal võõrustab muidu rahulik piirkond tuhandeid suusatamise fänne, pakkudes nii suurepäraseid mäekeskusi kui ka ohtralt murdmaa suusaradasid. Põnevat tegemist ja erinevaid suusanaudinguid leidub siin nii suusatajatele kui ka lumelauduritele. Austriat iseloomustavad alati head lumeolud, hästi toimiv tõstukite võrk ning hästi tuntud on sealne after-ski. Kaunid
· Hiina · Eesti · Venemaa Turismi mõju Suureneb koormus looduskeskonnale. See tähendab, et reostu kasvab. Taime ja looma liikide väljasurenemine. Eurosiooni laienemine ehk ehitatakse jõe ja mere kallastele rohkem hotelle, mis paneb ka pinnase liikuma. Müra taseme suurenemine. Kultuuri väärtuste hävimine. Nakkuste levik. Turismi areng Esimene turismimärk oli pühaasjade külastaminine ehk palverännakud. Tervisvetel käimine. Alpinism, talisport ja safarism. Vaateturism. Meelelahutusturism. Massiturism algas 1950. aastatel Suurbritannias. Eestisse jõudis see 1990 lõpus. Turismi mõju teistele harudele Toidlustus, hotellid, transport, atraktsioonid, erinevad teenused, mis toetavad, konverentsid ja muu taoline
kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud spordiliikumise rajamise ja otsimisega. Muidugi kasinates võimalustes. Kuid arengu tulemusena ei suutnud ESL enam juhtorgani rolliga toime tulla, tekkisid esimesed erialased keskorganisatsioonid. Esimesena iseseisvusid jalgpall ja talisport moodustades 1921. aastal vastavalt Eesti Jalgpalli Liidu(1921 aastal)ja Eesti Talispordi Liidu(1921. aastal). Kuna ESL jäi tegelema üksnes kergejõustikuga tekkis vajadus uue keskorganisatsiooni järele, mis suudaks koordineerida kogu sporti. 1922. aasta detsembris asutatigi Eesti Spordi Keskliit(ESK). Esimeheks valiti Gustav Laanekõrb. Ta sai ametis olla 3 kuud, märtsis 1923 valiti esimeheks L. Tõnson. ESL lõpetas tegevuse keskorganisatsioonina ning jäi eksisteerima
Riigi arengutase (sissetulek, vaba aeg) Transpordivõrgustik Ja kõik muud võimalikud andmed (meedia, reklaam, reisipaketid) Turismi liigitus Massilisus individuaasus, grupid Kestus lühiajaline, pikaajaline Eesmärk öko, soki-, seiklusturism Hooaeg suvi, talv Transport buss, lennuk, laev Kaugus siseturism, rahvusvaheline Turismi kujunemine, areng Massiturismi algus 1950 aastal Suurbritanniast. Vanimad harud terviseveed, kuurordid Nn. Päevitusreisid Alpinism, talisport Jahindus, safarid Palverännakud kõikidel kultuuridel (Kuremäe nunnaklooster Eestis) Tänapäeval vaateturism, meelelahutusturism Rekreatsioon töövõime taastamine looduses aktiivse puhkusega Turismi geograafia Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid, infrastruktuur, liikluskorraldus) Prantsusmaa, Itaalia Hiljem kerkisid esile Lõuna-Hispaania, Portugal, Kreeka, Horvaatia Bulgaaria, Krimm, Gruusia idaeurooplastele
Soovitatav on ka tähelepanu pöörata tehnikale, sest hea tehnika annab parema sõidunaudingu ning energiakulu on väiksem. Eestimaa erinevas paigus on mitmeid kauneid suusaradasid, mida pidevalt hooldatakse ja mis ootvad suusasõpru libisema. 10 Tallinna Ülikool Kasutatud kirjandus: http://www.puhkaeestis.ee/et/avasta-eestimaad/aktiivne- puhkus/talisport/murdmaasuusatamine http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ http://terviserajad.ee/video/elina-ja-jaak-suusavarustuse-valimine/ http://suusatades.weebly.com/ 11
alumiiniumi, veidi vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine- ja naftatööstuse ning energeetikaseadmeid, 8 elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid ja jõelaevu. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised, tehiskiud ja plastmassid. [3. ] Turism Austria on üks maailma populaarsemaid turismisihtkohti. Riigil on palju pakkuda: talisport lumistel mäenõlvadel või aasta läbi liustikel ning kaunid mäed ja järved suvel ahvatlevad kõik rohkesti külastajaid. Muljetavaldav infrastruktuur tagab puhkamiseks ja ajaviitmiseks võrratud tingimused. Peaaegu iga kuurort uhkeldab köis- ja trossraudteedega, tõstukite, oivaliste suusaradade ja saaniteedega, välis- ja sisebasseinide ning ka hästi hooldatud jõepervede ja järvedega. Piirkondlikud võimud hoolitsevad selle eest, et meelelahutused ei piirduks
ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud spordiliikumise rajamise ja otsimisega. Muidugi kasinates võimalustes. Kuid arengu tulemusena ei suutnud ESL enam juhtorgani rolliga toime tulla, tekkisid esimesed erialased keskorganisatsioonid. Esimesena iseseisvusid jalgpall ja talisport moodustades 1921. aastal vastavalt Eesti Jalgpalli Liidu(1921 aastal)ja Eesti Talispordi Liidu(1921. aastal). Kuna ESL jäi tegelema üksnes kergejõustikuga tekkis vajadus uue keskorganisatsiooni järele, mis suudaks koordineerida kogu sporti. 1922. aasta detsembris asutatigi Eesti Spordi Keskliit(ESK). Esimeheks valiti Gustav Laanekõrb. Ta sai ametis olla 3 kuud, märtsis 1923 valiti esimeheks L. Tõnson. ESL lõpetas tegevuse
· looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Eesti turismipiirkonnad · pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), · Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), · Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), · Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Turismi arengut mõjutavad tegurid (turismi keskkond) · Turism on ühiskonna sotsiaal-majanduslikest suhetest tulenev nähtus. · Tema nõudluspoolt kujundavad elanikkonna majanduslikud võimalused, kodanikuvabaduse määr, vaba aja olemasolu, reisivalmidus jt. Tegurid. · Turismi pakkumispoolt kujundavad riigi ettevõtluspoliitika, ja sotsiaal- majanduslikud eesmärgid.
Bobi pikkus esijalast tagajala lõpuni (cm) 270 380 Esijalaste pikkus (cm) 93 104 Tagajalaste pikkus (cm) 115 127 Jalaste laius (mm) 8 12 Jalaste vahe (cm) 67 67 Bobi kaal (kg) 175 230 Mehitatud kaal (kg) 375 630 Lumelauasõit Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Sõitmine jagatakse alastiilideks, millest igaühele sobib veidi erinev laua disain. Freeride ehk vabasõit
Lainelauasõitjad, kes soovisid lainetel liuglemise kunsti harrastada ka mägedes koheval lumel, mõtlesid 40 aastat tagasi välja lumelauasõidu. Liideti Hawaiilt pärit lainelaud ja rula. Esimesed harrastajad olid koolipoisid. Suusakuurortides suhtuti neisse nii tõrjuvalt, et neid ei lubatud suusaliftide lähedalegi. Ametlikult sündis lumelaud 1965 Ameerika Ühendriikides. Esimene lumelaud valmistati suusapaarist ning sai nimeks SNURFER. Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Ajalugu Konkreetset lumelaua leiutamise au kellelegi ei omistata. Kelgutaolise esemega mäest alla sõitmine on tegelikult asi, mille võis igaüks välja mõelda
3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 14.Mis on Eesti turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 3 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 4 Eesti vähene tuntus 5 Jätkuvalt parandamist vajav maine 6 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 7 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 15. Milleks kasutatakse klienditeekonna meetodit? See on analüüsivahend ja kliendisuhete juhtimissüsteemide kujundamise vahend
3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 12. Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 2 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 3 Eesti vähene tuntus 4 Jätkuvalt parandamist vajav maine 5 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 6 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid),
● Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür) ● Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale) ● Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu) ● Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Nõrkused: ● Vähene turismitoodete valik ● Sesoonsus ● Info levitamine olemasolevate toodete kohta ● Eesti vähene tuntus ● Jätkuvalt parandamist vajav maine ● Eesti omapärade mittetundmine välisriikides ● Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid 11. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis?
d. pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), e. Põhja ja IdaEesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), f. LääneEesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), g. LõunaEesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Eesti turismisektori kitsaskohad Turismi edendamiseks tänapäevases tihedas konkurentsis on vaja määratleda sektori kitsaskohad ning muuta need kriitilisteks eduteguriteks, millele keskendumine 62 aitab tõsta turismisektori toimimise efektiivsust ning jätkusuutlikkust. Turismimajandust puudutavad probleemid ning sellest tulenevad tagajärjed on omavahel tihedalt põimunud, üks probleem avaldab mõju mitmes valdkonnas.
annaabi.ee 
