Tarbekeemia saadused, plastid ja kiudained Plastid ● Plast koosneb polümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest ja säilivust pikendavast ainest. ● Liigitatakse termoplastideks ja reaktoplastideks. ● Plastid on odavad, kerged, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. ● Head omadused on painduvus, elastsus ja sitkus. ● Halb omadus on vähene vastupidavus kõrgemal temperatuuril, vananevad aja jooksul. Kiudained ● Kiudained jagatakse looduslikeks, tehis- ja sünteeskiudaineteks. ● On ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. ● Kõik kiudained on polümeerid. ● Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud ● On taimse päritoluga, koosnevad peamiselt tselluloosist. ● Tähtsaim tsellulooskiud: ● puuvill, lina- ja kanepikiud, paks linane riie present, kanepist valmistatud nöör ja köis. Valkkiud ● Valkkiud on...
Värvid Villu Pilvar Värvid meie ümber mõjutavad meid ka siis, kui me neid ei näe nii väidavad teadlased. Nimelt tehti Venemaal pimedate inimeste abil uuringuid, kus neile anti katsuda sama kujuga ja samast materjalist valmistatud esemeid ning kästi neid kirjeldada. Näiteks punast eset kirjeldasid nad kui kõva ja sooja, sinist aga külma ja libedana. Kuidas värvid meile mõjuvad? Punane Värv, mis tekitab iha ja kirge, suurendab energiavoogusid ning söögiisu. Olenevalt toonist võib mõjuda väga intensiivselt, mistõttu pikaajaliselt punases toas viibimine võib mõjuda väsitavalt. Oranz Toob ruumi soojust ning sära, kui kasutada väikestes kogustes. Liiga suured oranzid pinnad muudavad aga närviliseks ja inimene ei oska sellist tooni ruumis puhata, vaid tahab pidevalt tegutseda. Kollane Kollane tundub pehmem kui punane ning oranz, kuid...
Põllumajandus Holland I osa • Korrapärane, ristkülikukujulised, enam-vähem sama suured, värvilised põllud. • Asutus on hõre, ühe talu kohta umbes kolm maalappi. • Põldude ümber on suurteed aga põldude lähedale saab minna mööda kõrvalteid. • Lauge maastik ja viljakad mullad. • Holland on peamine riik, mis kavatab tulpe. • Merelise kliima tõttu on palju tuuleparke. • Lisse linn- maailma suurima sibullillede kollektsiooniga ainulaadne Keukenhofi lilleaed. Peale tulpide kasvatatakse ka nartsisse ja hüatsinte. • Amstedramis on palju kanaleid, teda kutsutakse „Põhjamaade Veneetsiaks“. II osa ● Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitades tõkketamme ja kuivenduskanaleid. ● Hollandis hõivatakse aga ka järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatav...
ULTIMATE KEEMIA REAKTSIOONIDE TABEL. (anorgaaniline) OKSIIDIDE REAKTSIOONID + vesi = leelis (reag. IA ja IIA metallidega) Aluseline oksiid + hape = sool + vesi (metallioksiidid) + happeline oksiid = sool + vesi = hape (reag. CO2, SO2, SO3, N2O3, P4O10) Happeline oksiid + alus = sool + vesi (mittemetallioksiid) + aluseline oksiid = sool HAPETE REAKTSIOONID + alus = sool + vesi HAPE + aluseline oksiid = sool + vesi + sool = uus hape + uus sool (uus hape peab olema nõrgem või uus sool mittelahustuv) + metall = sool + vesinik (metall peab olema pingereas Hst ...
ATP-sse ATP-st 3. NIMETA 1) Organismirühmi, mille esindajad on autotroofid, heterotroofid V:A: FOTOSÜNTEESIJAD( rohelised taimed ja vetikad) H: LOOMAD, SEENED, PROTISTID ja VALDAV OSA BAKTERITEST. 2) Dissimilatsioonijärgud glükoosi täielikul lõhustumisel (aeroobsel glükolüüsil) V: 1) Glükolüüsi reaktsioon 2) Tsitraaditsükli reaktsioon 3) Hingamisahela reaktsioon 3) Piimhappelise käärimise ja etanoolkäärimise saadused Piimhappe: hapupiim, hapukoor, jogurt, keefir, kohupiim,juustud. Etanoolkäärimine: etanool ehk viinapiiritus 4) Rakuhingamise lähteained ja saadused Lähteained: glükoos ja hapnik Saadused: süsihappegaas ja vesi 5) Fotosünteesi lähteained ja saadused Lähteained: süsihappegaas ja vesi Saadused: Glükoos ja hapnik 4.SELGITA 1) Millisel viisil saab ja kasutab energiat autotroofne organism? Heterotroofne organism? V: Organismid kasutavad energiat elutegevuseks ja kudede uuendamiseks
Koola Koolapuu kasvab looduslikult troopilistes vihmametsades. Seda võib kasvatada kuivades piirkondades, juhul, kui leitakse põhjavesi. Kasvu tingimused 0-300 meetrit merepinnast; keskmine temperatuur 26-35 C-kraadi; keskmine sademete hulk 200-1800mm/aastas. Koolapuu kasvab 9-12 meetrit mõnikord kuni 27 meetrit. Kere läbimõõt on 1.5 meetrit. Õisik on- umbes 5-10 cm pikkune. Lilled on umbes 2cm ja 5cm läbimõõduga. Puu on seest püstkoda- 13x7 cm, roheline ja seemned on 4-10 tükki, mis on kas punased või valged. Seemneid nimetatakse kolapähklina. Koolapuud kasvatatakse väga laialdaselt Lääne-Aafrikas. Koola taimele on ette nähtud 10x10 m ruum. See kasvab aeglaselt- nelja aasta jooksul kasvab umbes kolm meetrit. Puu alustab õitsemist 4-5 aasta vanuselt. Pähklid on väga populaarne Lääne-Aafrika moslemite seas. Pähkel (seeme) sisaldab: 13.5% vett, 9.5% valku, 1.4% rasva, 45% suhkrut ja tärklist, 7% tsellulo...
Vanus on kõigest number! Jutustan teile loo Annast! Anna kaotas oma mehe sõjas ja sünnitusel suri tema tütar. Anna oli verinoor kui ta leseks jäi! Kõigest 21 aastane. Elu oli tema vastu väga karm olnud. Eks olnud tal kosilasi aga millegi pärast ei jäänud keegi tema juurde püsima. Hoolimata sellest, et tal oli selja taga palju kaotusi, ei vajunud Anna masendusse. Püüdis lohutust leida loomadest ja loodusest. Aastad läksid, ette lõi 51. Kõik otsustas Anna, nii ikka ei saa. Anna läks taas õppima. Omandas hariduse. Õppis sotsiaaltööd. Kuid kahjuks tööd ta oma eriala peal ei saanud. Ega keegi ka temasse ei uskunud. Nii kaua erakuna elanud naine ei olnud kellelegi atraktiivne. Hoolimata mitmetest äraütlemistest, otsustas Anna siiski, et ükski äraütlemine teda ei mõjuta. Aga kust alustada? Ta võttis taaskord ette koolitee. Õppides nüüd ettevõtlust! Oma esimese projekti jaoks kirjutas Anna äriplaani kui ta oli 56....
Tabasalu Ühisgümnaasium Merilyn Ohtla Etanool Referaat Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2012 Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 1. Etanool 8. Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool. (2) 1.1. Leidumine 9. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (1) 1.2. Tekkimine 10. Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikuteta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. (1) 1.3. Saamine 11. Etanooli saab kolmel viisil: 12. Esiteks viinamarjade, puuviljade ...
Alkoholid ja eetrid Alkoholid on ühendid, milles tetraeedrilise süsiniku 1 H on asendatud OH-rühmaga Nimetused: · Isomeeride eristamiseks peab näitama rühma asukoha tüviühendi ahelas, selleks kirjutatakse koha nr. Järel liite ette · Funktsionaalrühmale antakse väikseim koha nr. · Mitut hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nim: doiilides, trioolideks jne Struktuur: · Hapniku küljes on 2 elektronpaari (vaba) · Hapniku aatomitel on nukleofiilsus tsenter ja süsinikul või vesinikul on elektrofiilsus tsentrid Füüsilised om. · Hüdrofiilsed · Lühikese ahelaga alkoholid lahustuvad hästi vees Füsioloogilised om. · NB! Metanool on eluohtlik 5-10ml pimedus ja 30 ml surm · Kahjustavad kesknärvisüsteemi Keemilised om. · Happelisus · Põlevad · Oksudeeruvad või redutseeruvad Alkoholide keemilised om. On seotud hüdroksüül rühmaga (OH) 1. reageerimine ...
Lahendused 1. P: +15/ 2)8)5) 1s22s22p63s23p3 min -III max +V 2 2 6 2 6 2 10 3 As: +33/ 2)8)18)5) 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p min -III max +V Ca: +20/ 2)8)8)2) 1s22s22p63s23p64s2 min 0 max +II Sn: +50/ 2)8)18)18)4) 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p2 min 0 max +IV 2. KC l- iooniline Na2O- iooniline HNO2- kovalntne polaarne Br2- kovalentne mittepolaarne C- kovalentne mittepolaarne CO- kovalentne polaarne CO2- kovalentne mittepolaarne Al2(SO4)3 - iooniline H2- kovalentne mittepolaarne Zn(OH)2- iooniline 3. KC l- neutraalne Na2O- aluseline HNO2- happeline Br2- neutraalne C- neutraalne CO- neutraalne CO2- happeline Al2(SO4)3 - happeline H2- neutraalne Zn(OH)2- neutraalne 4. NaBr- ioonvõre S8- molekulvõre O2- mol...
- Mis on superpositsiooni printsiibi põhimõte? - Mis on algse horisontaalse lasuvuse ja lateraalse pidevuse printsiipide sisuline tähendus? - Kuidas on võimalik kasutada fossiile ehk kivistisi kivimkihtide vanuse määramisel? - Mida näitab fossiilide koosluste migratsioon? - Millele viitab katkestuspind? - Nimeta stratigraafilisi alldistsipliine? - Mis on kronostratigraafia ja geokronoloogia vahe? Murenemine: Protsessid ja saadused - Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - Keemiline murenemine ehk porsumine Eluuvium oma tekkekohal leiduv kurdmaterjal Deluuvium nõlvajalamitele, veerudele ning nõgudesse kuhjunud setted ja muld, mille vesi on sinna uhtunud. Deluuvium on halvasti sorteerunud, terajämedus väheneb piki kallakut. - Millised tegurid kontrollivad murenemist? - Mis juhtub rabenemisel lähtekivimiga? - Millised protsessid iseloomustavad rabenemist?
Hollandi põllumajandus Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina- ja karjamaad ning 6% aedu lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast. Kõikjal pole võimalik tegeleda põllumajandusega, paremad tingimused on selleks küngastel ja mägedel. Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse põhiaru on suure tootlikkusega piimakarjandus. Sellepärast hõlmavad enamiku külvpinnast söödataimed ja niidud
NARKOMAANIA NARKOMAANIA Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Narkootiliste ainete all on siin mõistetud lisaks legaalsetele uimastitele (alkohol, nikotiin, olmekeemia hulka kuuluvad saadused) veel õigusaktides sätestatud korras koostatud nimekirjades loetletud ained ja samuti nende ainete stereoisomeere, estreid, eetreid või soolasid. TUNNUSED Soov ainet tarvitada Ärrituvus Unehäired Valud Psühhoos PÕHJUSED Probleemidega toimetulek Meelelahutus Katsetamine Kaaslaste heakskiit Mõned uimastid on ühiskonnas aktsepteeritud NARKOMAANIA RAVI JA REHABILITATSIOON Uimastisõltuvuse ravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi tervikuna võib vaadelda kui eri sihtrühmadele suunatud ning erinevate ravi eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustikku Sõltuvusprobleemige isiku abistamine algab temaga esmase kontakti loomisest, mille käigus toimub te...
Terase legeerivad elemendid – kroom, koobalt ja vanaadium ning nende omadused ja kasutusalad Terase sulameile lisatakse erinevaid elemente ehk terasega legeerivaid aineid, et teras saavutaks vajalikud omadused. Enim levinud legeerivaid elemente, mida terase sulameis kasutatakse, on kokku umbes kümmekond. Alljärgnevalt on välja toodud kolme –kroomi, koobalti ja vanaadiumi omadused ja legeermise saadused. Kroom on kõva valge läikiv metall, mille leiab Mendelejevi tabelis 24. kohalt. Tavalisel toatemperatuuril on kroom üsna vastupidav õhu ja vee suhtes. Kroomi sulamistemperatuur on 1800˚ C ning erikaal 7,14. Kroom lahustub lahjendatud väävel- ja soolhappes, eraldades vesinikku. Külmas lämmastikhappes aga kroom ei lahustu ja muutub lämmastikhappega töötlemisel passiivseks nagu alumiiniumgi. Kroomi kasutatakse terases selleks, et anda talle kõvadust ja
3.Mis on transkriptsioon? translatsioon? a)Transkriptsioon: matriitssüntees. Toimub interfaasi ajal, saadakse RNA molekul. b)Translatsioon: matriitssüntees, saadakse valgu molekul. Toimib nii eel kui ka pristuumsetes rakkudes vastavalt vajadusele. 4.Mida nimetatakse geeniks? Geen: DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 5.Millistest osadest koosneb geen? *Promootorist *RNA sünteesipiirkonnast *Terminaatorist 6.Mis on transkriptsiooni saadused? RNA molekulid 7.Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui geenilt toimub transkriptsioon, siis geen avaldub ning tekib vastav valk. 8.Mis on geneetiline kood? mRNA molekuli kolme järjestikkuse nukleotiidi esinemine vastavus ühele aminohappele valgu molekulis 9.Kuidas jaotatakse geenid avaldumise järgi?4.rühma. Geenid mis avalduvad: *üheaegselt organismi kõigis rakkudes *ainult ühe kindla koe rakkudes *ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil *Geenid mis ei avaldu mitte kunagi. 10
Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on s...
glükoos suudab energia saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Näited: mikso- varuainena on taimedes tärklis(mugulates) ja loomades glükogeen(lihastes ja mikroorganismid, auto- taimed, vetikad, hetero- loomad, seened, paljud bakterid. maksas) . Glükoosi tsitraaditsükkel: toimub mitokondri sisemuses. Lähtained on Assimilatsioon- lähtained on anorg. ained, lõppprodukt on org. ained, energiat 2püroviinamarihape, ATP ja NAD. Saadused on CO2 ja H2. Glükoosi kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org. ained, lõppprodukt on hingamisahel: toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Lähtained on hapnik anorg. ained, energia vabaneb. ATP- energia vabaneb atp-e lagunemisel. On kõigis ja NADH2. Saadused on 36ATP molekuli, CO2 ja H2O. Glükoosi laundamise elus organismides ühesugune. Ül: universaalne energia talletaja ja üle kandja.
Ktteseade on seade mis tekitab vlishku juhtimist vajavaid plemis saadusi. Lr on kik plemissaaduste vlishku juhtimiseks. Suitsugaas on lris juhitavate plemissaaduste gaasiline osa. Plemissaadused on ktuse plemise tagajrjel saadud saadused (gaasilised, vedelad ja tahked koostisosad). Lrisisesein on korstnaosa mis koosneb komponentidest mis puutuvad kokku plemissaadustega. Korsten on lri vi lride mbritsevate seinakihist vi seinakihtidest konstruktsioon. Korstnad koosnevad mitmest osadest mida vib kokku monteerida: 1. Moodultellist 2. Eritellimusel ehitatud korsten Korstna osa on korstna mis tahes osa. Korstnalik on plemissaaduse juhtiv sirge osa. Korstnatarvik on korstna osa mis ei juhi plemissaadusi.
võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 3. mida nimetatakse geeniks? DNA lõiku mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. 4. millistest osadest koosneb geen? Promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator 5. mis on transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal 6. mis on transkriptsiooni saadused? Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui tRNA molekulid. 7. kuidas jaotatakse geenid avaldumise järgi? 1. Geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes nendelt geenidelt sünteesitavaid RNA ja valgu molekule on kogu aeg vaja kõigis rakkudes. nt. rRNA JA tRNA geenid ja mitmete ensüümide geenid. 2. Geenid mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes nendega seostuvad vastavale koele iseloonulikud talitlused. 3
Kus võime igapäevaelus kokku puutuda alustega ? Aluseid kasutatakse sageli pesemisel: nii pesupulbrid kui nõudepesuvahendid on aluselised. Mis on sarnast erinevate hüdroksiidide koostises ? Nad kõik sisaldavad lahustes anioonidega hüdroksiidioone OH. Millest on tingitud alustele iseloomulikud omadused ? Nimeta neid omadusi. Need omadused on tingitud sellest, et nad kõik sisaldavad hüdroksiidioone. Need omadused on : sööbiv toime, indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes, reageerimine hapetega, reageerimine happeliste oksiididega. Mis on neutralisatsiooni reaktsioon ? Millised ained seejuures reageerivad ja millised saadused tekivad ? Neutralisatsiooni reaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduse keskkond on neutraalne, mille saadusteks on sool + vesi. Missugused on tähtsamad ohutusnõuded aluste kasutamisel ? Käes tuleks kanda kindaid, silmade kaitseks prille ja keha võimalikult kinni katta. Kuidas liig...
Orgaanilised ühendid koosnevad C; H; O; N aatomitest (S; halogeenid). 2. Mitu kovalentset sidet moodustavad C, N, O ja H aatomid? C 4 sidet, N 3 sidet, O 2 sidet, H 1 side. 3. Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud. 4. Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites. 5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine) Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) CO (vingugaas) + H2O + natuke energiat REEGEL! Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim. 6. Alkaanide koostis. Alkaanid koosnevad C ja H aatomitest ning süsiniku aatomite vahel on ainult üksiksidemed.
GLÜKOLÜÜS TSITRAADITSÜKKEL HINGAMISAHELA Toimumise koht Tsütoplasmavõrgustik Mitokondris maatriks Mitokordri harjakesed Lähteained 1 glükoosi molekul 2 püroviinamarihappe 10 NADH2 molekuli ehk püruvaati 2FADH2 6O2 Saadused 2 püroviinamarihapet 8NADH2 10 NAD 2 NADH2 2FADH2 2 FAD 2ATP 2ATP 32-34 ATP 2H2O 6CO2 12 H2O Tähtsus - AEROOBNE ANAEROOBNE
Kasutatakse Hapukurgi,hapukapsa ja piimatoodete valmistamisel Etanoolkäärimine 1 glükoos 2 etanooli molekuli + süsihappegaas ja 2 ATP Kasutatakse Alkoholi ja pagaritoodete valmistamisel FOTOSÜNTEES rohelistes taimedes toimuv protsess, kus valgusenergia abil sünteesitakse orgaanilisi ühendeid H O Lähtained C O Lähtained Valgusstaadium Pimedusstaadium O Saadused glükoos Saadused 1. fotofüüsikalised reaktsioonid 1. Calvini tsükkel 2. H O lagundamine 3. ATP süntees, tekib NADPH 6CO + 12 H O = C6 H O + 6O + 6H O FOTOSÜNTEESI TÄHTSUS : *Fotosünteesi käigus eraldub hapnik,mida organismid vajavad hingamiseks *Toitained tekivad nii taime jaoks kui ka teistele organismidele *võimaldab osoonikihi teket *osaleb aineringluses
TERMODÜNAAMIKA PÕHIMÕISTED keemiline termodünaamika – käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilistes protsessides. üldisemas mõttes uurib soojuse ja töö suhet ja vastastikust üleminekut. süsteem – vaadeldav ruumi/universumi osa 1) avatud süsteem – keskkonnaga toimub nii aine- kui energiavahetus 2) suletud süsteem – keskkonnaga toimub energiavahetus 3) isoleeritud süsteem – keskkonnaga ei toimu ei aine- ega energiavahetust või 1) diatermiline süsteem – soojusvahetus väliskeskkonnaga võimalik 2) adiabaatne süsteem – soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub termodünaamiline süsteem – süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja eksperimentaalselt uurida 1) homogeenne süsteem – omadused on samad kõikides ruumiosades või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt 2) heterogeenne süsteem – koosneb mitmest erisugu...
Kõdunemine Mädanemine Roiskumine Kõdunemise saadused Kõdunemine jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks Kõdunemise käigus lagunevad kõige kiiremine valgud lagunevad süsiniku ühendid Kõdunemisel eraldub energia Mädanemine toimub õhu juuresolekul Lagundamine toimub tänu mikroorganismidele Valgud aminohapped NH 3 Süsinikuühendid oksudeeruvad veeks ja CO 2ks Ei teki ebameedivat lõhna ega mürke Roiskumine toimub ilma õhuhapnikuta Põhjustavad erilised roisubakterid
Fotosünteesi tähtsus: · Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine tootmine · Glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides · Toiduahela esimene lüli · Toit heterotroofidele · Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel · Süsinku- ja hapnikuringes tähtsal kohal · Fossiilsete kütuste teke Valgusstaadium - toimub ainult valgusenergia mõjul kloroplastides. Lähteained: H2O( ja valgusenergia), saadused: O2 (pimedusstaadiumi protsesside jaoks ATP ja NADPH2)Valgusstaadiumis toimub klorofülli ergastamine. Ergastunud energia arvelt lagundatakse vee molekule ja eraldub gaasiline hapnik. (vaheühendid ja salvestatud ATP energiat kasutatakse pimedusstaadiumis) Pimedusstaadium - ei sõltu valgusest, toimub stroomas. Lähteained: CO2 ja valgusstaadiumis tekkinud ATP ja NADPH2. Saadused: tärklis, varuained, aminohapped, lipiidid
organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid. EELISED PUUDUSED Saavad kogu energia suunata kasvamisse Sõltuvad otseselt teistest organismidest. ja arenemisse. Saavad energia valgusest - bakterid Saavad energia keemilistest reaktsioonidest - loomad, seened, bakterid Rakuhingamine (millisteks protsessideks jaguneb, millised on lähteained ja saadused (sh ATP hulk), kus rakus toimuvad?) Rakuhingamine on glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse (ATP), eraldub süsinikdioksiid ja vesi. 6O2 + C6H12O6 = 6CO2 + 6H2O ETAPID 1. Glükolüüs 2. Tsentraaditsükkel 3. Hingamisahela reaktsioonid Lähteained Glükoos C6H12O6 Püruvaat Hapnik O2
5. Mis on keemiline tasakaal? · Pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirus on võrdsed. 6. Kuidas on võimalik nihutada keemilist tasakaalu: · Kontsentratsiooni abil · Rõhu abil · Temperatuuri abil 7. Mis on eksotermiline ja endotermiline reaktsioon? Kuidas neid määrata reaktsioonide ja soojusefekti järgi? · Eksotermiline lähteained energia eraldub saadused. Ühinemisreaktsioon. (delta H väiksem kui 0 ) · Endotermiline lähteained energia neeldub saadused. Lagunemisreaktsioon. (delta H suurem kui 0 ) 8. Küsimused 1 7 õpikust lk 22 + riigieksamite ülesanded.
* 10. Glükoosi summaarne võrrand. Selgita lähteainetega toimuvaid muundumisi ja saaduste teket. C6H12O6+ 6O26CO2 + 6H2O 38 ADP 38 Pi 38 ATP 11.Millise tähtsusega on püroviinamarihape glükoosi lagundamise protsessis? Millised ained tekivad veel glükoosi esialgsel lagundamisel enne mitokondrisse sisenemist? 12.Kus ja kuidas toimub glükoosi mittetäielik lagundamine e anaeroobne glükolüüs? Toimub anaeroobsetes tingimustes- st seal kus organismis pole piisavalt hapnikku. 13.Millised saadused võivad tekkida käärimisel? *piimhape *etanool 14.Kus ja millistel tingimustel võib glükoosi lagundamisel tekkida piimhape? Millised nähud viitavad organismis piimhappe tekkele? Kuidas vabaneb organism tekkinud piimhappest? *Glükoospiimhape *piimhappekäärimine toimub O2 puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus *sel juhul saadakse ühest glükoosi molekulist kaks piimhappe molekuli, kuid H aatomeid ei eraldu ja kogu
söögitoru juhib toidu makku. magu toidu lühiajaline säilitamine, mikroobide hävitamine, valkude seedimine, ül toidu segamine, soojendamine, maohape hävitab bakterid. 12 sõrmiksool (soolenõre, seedenääre: kõhunääre, sapp:maks) peensoole algus osa, rasvade seedimine, ülejäänud toidu (rasvad, valgud, süsivesikud) seedimine. peensool seeditakse toit lõplikult, pind hatuline, kurviline, et pindala oleks suurem, valkude ja süsivesikute lõhustumis saadused verre ja rasvade lõhustamis saadused lümfi, rasvade, valkude, süsivesikute seedimine, toitainete imendumine. jämesool kogunevad seedumata jäägid, ül vee tagasi imendumine, bakterid kes toodavad k vitam (vere hüübimine), jämesoole lõpus väljaheide: seedumata jäägid, vesi, hukka saanud bakterid. pärasool. pärak väljutatakse tahked jäägid. erituselindkond (nahk, kopsud, neerud, soolestik) ül vedelate jääkide eemaldamine, 2 neeru
Milliste osakeste vahel moodustub iooniline side? Iooniline side moodustub vastasmärgiliste laenguga ioonide vahel. Mis on keemiline reaktsioon? Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekivad ja katkevad keemilised sidemed ning lähteainetest saavad saadused ja vastupidi. Millise soojusefektiga on keemilise sideme lagunemine? Keemilise sideme lagunemine on endotermiline reaktsioon ehk soojus neeldub Kas reaktsioon on ekso või endotermiline? Vastus: Reaktsioon on eksoter miline. Määra keemilise sideme liik! 1)iooniline 2) mittepolaarne kovalentne 3)Polaarne kovalentne 4) mittepolaarne kovalentne 5) iooniline 6)polaarne kovalentne
väliskeskkonnaga ja mis võimaldab tal kasvada ja areneda (kõik protsessid). ASSIMILATSIOON- millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid (süsivesikud ja valgud). Assim. vajab ENERGIAT! DISSIMILATSIOON - millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt) . ENERGIA vabaneb! GLÜKOOSI LAGUNDAMINE C6H12O6 + O2 = CO2 + H2O - toimub mitokonderi sees glükoosi lagundamine toimub eri etappides lähteained saadused ATP koht 1). glükolüüs glükoos püroviinamatihape 2 ATP tsütoplasma võrgustik 2). tsitraadi püroviinamarihape CO2 -------- mitokonder tsükkel 3). O2 ja 2 NAD H2O 36 ATP mitokonder hingamisahela reaktsioon ATP adenosiintrifosfaat (tri- st ühendis on kolm fosfaati) ADP - adenosiindifosfaat
Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid loeng Mis on keemiline reaktsioon? Keemilistes reaktsioonides tekivad ühtedest ainetestreaktsiooni lähteainetest teised ained reaktsiooni saadused Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? + N2 + 3H2 2NH3 Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? · Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete (energiarikaste) osakeste kokkupõrkeid · Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine · Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat
1. 6 süsinikuga ühend (glükoos) laguneb kaheks 3 süsinikuga ühendiks (püroviinamarihape Pyr); vabaneb 4 vesiniku aatomit, mis hapniku olemasolul lähevad edasi tsitraadits FOTOSÜNTEES RAKUHINGAMINE toimub ainult taimerakus toimub looma ja taimerakus glükoosi tootmine glükoosi lagundamine LÄHTEAINED = C02 + H20 + LÄHTEAINED = glükoos + 02 päikesevalgus SAADUSED = O2 + glükoos SAADUSED = CO2 + H2O polüsuhkur <-- lihtsuhkur polüsuhkur --> lihtsuhkur NADP NAD assimilatsioon dissimilatsioon
soojendaks kogu õhu enda ümber. Õhus lendlevad põlemata väikesed osakesed ja veeaur. Veeaur on üks lõkke põlemise saadusi. Põlemine on keemiline reaktsioon kütuse ja hapniku vahel, mis vabastab energiat soojusena ja ka valgusena. Kui lõke põleb, toimub keemiline reaktsioon. Selle tunnuseks on ainete muundumine. Kui puuhalud põlevad siis nad muutuvad tuhaks ja eraldub suits ning veeaur. Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO 2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest. Kui lõkkes kütus põleb, siis lagunevad tema molekulid aatomiteks, mis ühinedes hapnikuga moodustavad teistsuguseid molekule. Kui põlemine on täielik, siis on saadusteks gaasiline süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O). Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest.
-mitokonder(H) kloroplast(F), - vajab valgust (F), (H) ei vaja valgust, - vabaneb(H) neeldub (F) * Ainevahetus ehk Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga. Jaguneb assimilatsioon ja dissimilatsioon * Assimilatsioon - a) süntees b) lihtsamad ühendid läehvad keerukamateks ühenditeks c) vajab energiat. Assimilatsioon moodustab organismi kõik sünteesiprotsessid. Saadused sahhariidid, valgud, lipiidid. DNA, RNA süntees * Dissmilatsioon - mood kõik organismi lagundamisprotsessid. a) lagundamine b) keerukamad ühendid lihtsamateks ühenditeks c) vabaneb energia * Kuidas on seotud ATP ja ADP? - ATP ehk Adenosiintrifostfaat on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis , on moodustunud adeniinist, riboosist ja 3-st fosfaatrühmast.- On seotud niimodi, kui liita ADP kahele fosfaatrühmale kolmas siis tekib ATP
lepingu sisu järgi (rentnike ja üürnike õiguste ja kohustuste sisu järgi). Viljade saamise õigus v Oluline on, kas asja kasutajal tekib õigus asja viljadele või mitte. v Üürilepinguga saab üürnik üksnes asja kasutamise õiguse. Rendileping annab lisaks rentnikule õiguse saada asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Mis on vili?(1) v Õigusvili on tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu (allüür). v Loodusvili on saadused (asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused). Näiteks kanamunad, õunad, kartulid jne. Mis on vili?(2) v Vili on sisuliselt asjast saadav kasu. v Oluline on seejuures tähele panna, et teatud juhtudel tekib ka üürnikul õigus asja viljadele. v Seega tuleb üüri- ja rendilepingu piiritlemisel hinnata, kas üheks lepingupoolte põhieesmärgiks lepingu sõlmimisel oli asja kasutusse andmine asja
tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. 13.Nimeta glükoosi lagundamise põhivõrrand ja ained seal võrrandis. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2+ 6H2O. Glükoosi lagundamisel eristatakse kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. (vesinik, süsinik, vesi) 14.Võrdle hingamist ja fotosünteesi. Hingamine · Lähteained: glükoos ja hapnik (orgaanilise aine lagunemine) · Saadused: süsihappegaas ja vesi · Toimumiskoht: mitokonder · Toimumisaeg: pidev Fotosüntees · Lähteained: süsihappegaas ja vesi orgaanilise aine tekkimine) · Saadused: glükoos ja hapnik · Toimumiskoht: kloroplast · Toimumisaeg: valguse käes 15. Mis on käärimine, kes seda teevad jne. Käärimine on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine
Redoksreaktsioonid,metallide keemilised omadused, metallide leidumine ja saamine. Materjal on õpikus lk. 1922, 2729, 3743, 4548, 151155, töövihikus lk.14 harj. 3.9 (9,10), lk. 15 harj. 4.1, lk. 2226, lk. 84, 85 harj.5.1. Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeeruise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus oksüdeerumine elektronide loovutamine redokreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooiastme suurenemine redutseerumine elektronide liitumine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet! MAX ...
soja-, rapsi-, põhjustab maisi- ja kalaõli, soodustab ateroskleroosi linoolhape ja karvajuuretuppede ja F merekalad, arengut, vananemist, alfalinoleenhape näärmejuhade loomsed saadused, kasvajate arengut sarvestumist pähklid Vesilahustuvad vitamiinid õllepärm, kiirendab kaerahelbed, hirss, põhjustab polüneuriiti, südametegevust,
positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Tuumalaeng : Kui palju on prootoneid tuumas, sellest oleneb ka aatomi tuumalaeg. Elektronkatte laeng: Aatom: Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Anorgaanilised aineklassid: Alused: aluseid liigitatakse leelisteks ja nõrkadeks alusteks, a) reageerivad happeliste oksiididega- saadused happelisele oksiidile vastav hapesool ja vesi. b) Reageerivad hapetega- saadused sool ja vesi c) Reageerivad sooladega- uus hüdroksiid ja uus sool. !mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja üks saadustest lahustumatu d) Kuumutamisel lagunevad oksiidid- oksiidiks ja veeks va 1A rühma metallide hüdroksiidid. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii hapete kui alustega. ALUSTE SAAMINE a) leeliste saamine
.....................................................................9 KOKKUVÕTE......................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...........................................................................11 SISSEJUHATUS Põlemist kohtab igal pool, kuid meile paremini teada olevates kohtades näeb seda, metsapõlengutes, majade põlemisel, kütuste põlemine masina mootoris, nende põlemisel tekkivad erinevad saadused, milleks meile kõige tuntumad on : vingugaas, suits, tahm, lendlevad põlevaid osakesed. Ja kõik need saadused võivad mõjutada meie, kui inimeste, tervist ja vara. Vahest inimesed panevad põlema oma kogutud prahti ning ei taipa, mis mürgised asjad võivad seal sees olla. Referaadi eesmärgiks oli uurida, mis on põlemissaadused, kuidas neid liigitatakse ning kuidas nad mõjutavad inimorganismi ja keskkonda. Antud referaadis tuuakse
Protsessi Toimumise Lähteained Protsessi nimetus koht saadused Püroviinam GLÜKOLÜÜS Tsüsoplasma glükoos ari- - Hape võrgustikus 2NADH2 TSITRAADITÜK Mitokondri 2 6 CO 2 sisemuses püroviinamar 10 NADH KEL 2 i- hapet 36 ATP
Fotosüntees FOTOSÜNTEES Valguse - abil - valmistamine I vajalikud tingimused: 1. Valgusenergia 1. Klorofüll II lähteained: 1. CO2 1. H20 III saadused: 1. Glükoos 1. O2 Millisest FS lähteainest tekib 02? · H20 tekib O2 Fotosünteesi tähtsus: 1. Toodab hapniku 2. Toodab toitu 3. Vajalik ka osooni tekkeks
Ühtlasi vabaneb ka rohkem soojusenergiat. Organismi ülekuumenemist aitab vätida higistamine, sest higi aurustumiseks kasutatakse soojusenergiat. 13. Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: a. Aeroobne glükolüüs (rakus küllaldaselt hapnikku): i. toimub päristuumse raku siledapinnalises tsütoplasmavõrgustikus ii. lähteaine glükoos (1) iii. saadused energia, H-aatomid (4), püroviinamarihape e CH3COCOOH (2) iv. eesmärk ATP süntees (2) b. Tsitraaditsükkel: i. Toimub mitokondri sisemuses (maatriksis) ii. Lähteained püroviinamarihape (2) iii. Saadused H-aatomid (20), CO2 (6) iv. Eesmärk saada H-aatomeid c. Hingamisahel: i. Toimub mitokondri sisemembraanides ii
SUHKRUROOG Helli Hiielo 11.klass MIS ON SUHKRUROOG? Kõrreliste sugukonda suhkruroo perekonda kuuluv rohttaim. KASVATUS Brasiilia, India, Hiina, Tailand, Pakistan. Kasvab ekvatoriaalsel ja lähisekvatoriaalsel kliimal ISELOOMUSTUS Vars sisaldab vett, sahharoosi ja sideainet. SAADUSED Taimemahlast tehakse suhkrut, tootmisjääkidest rummi. KUI POPULAARNE ON EESTIS? Ostetakse palju sisse. DanSukkeri põhiline suhkru tootja. Eesti ei ekspordi suhkrurooga. Import India, Brasiilia, Kuuba ja Hiina. ALLIKAD http://faostat.fao.org/site/339/default.aspx http://et.wikipedia.org/wiki/Suhkruroog#Kasuta mine http://entsyklopeedia.ee/artikkel/suhkruroog2
Neutralisatsioonireaktsioon Neeme Katt Neutralisatsioonireaktsioon Happe ja aluse vahel H+ + OH H2O HCl + NaOH H2O + NaCl Na OH + H Cl H OH + Na Cl Punase kapsa mahl Neutralisatsioonireaktsiooni võrrandi koostamine · Koostame lähteainete valemid, kasutades ioonilaenguid · Kirjutame välja saadused soola ja vee · Koostame soola valemi, kasutades ioonilaenguid · Tasakaalustame võrrandi Neutralisatsioonireaktsiooni tähtsus · Soolade valmistamine · Happeliste muldade ja veekogude neutraliseerimine lubjaga · Happelise või aluselise keemiareostuse likvideerimine · Esmaabi hapete või leeliste sattumisel nahale, riietele · Maomahla ülehappesuse neutraliseerimine
• Vili on lapik puitunud kestaga seemnis • Kõrgus 40cm kuni 4-5m Külvamine • Mais otse kasvukohale 2-3 cm sügavusele • Soovitatav vahekaugus 20-30 cm Kasvutingimused • Eelistab keskmise raskusega vett läbilaskvat toitaineterikast mulda • Ei talu happelisi ega sooldunuid muldi • Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve • Idanemistemperatuur 16 kraadi Saadused • Seemned • Päevalilleõli • Sööt • Küte • Silo Kasutatud kirjandus • https://www.aiasober.ee/liigikirjeldus ed/185 • http://maakodu.delfi.ee/news/maako du/aialeht/mitme-naoga-paevalill?i d=24929373
Nisu (Triticum) Taksonoomia • Hõimkond: õistaimed • Klass: üheidulehelised • Sugukond: kõrrelised Tutvustus • Pärineb Ees-Aasiast 7000-6000 eKr • Eestis on kasvatatud ligikaudu 4000 aastat • Enim kasvatatavam taim maailmas • Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punut...
Töö vahendid: Kirjutan kõik vajalikud töö- ja mõõtevahendid. Kasutatud ained: Siia kirjutan kõik kasutatud ained ja muud kemikaalid. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kirjutan lühidalt, kuidas teatud katse läbi viisin. Katseandmed Kirjutan kõik katse algandmed. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kirjutan kõik katsest tulenevad saadused ja analüüsin, mille põhjal võivad tulla erinevused tegelikusega. Kokkuvõte või järeldused Kirjutan katse kokkuvõtte, millega annan ka lõpliku vastuse. Kasutatud kirjanduse loetelu Kirjutan kõik abimaterjalid, mida läks tarvis katse läbiviimiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
