Sissejuhatus Ainuõõsed on kotikujulised veeloomad. Oma nimetuse on nad saanud selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. Kehaõõnt ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Paljudel ainuõõsetel on rakukihtide vahel sültjas mass. Kotitaolise keha ühes otsas asub suu. Rakud moodustavad mitut liiki kudesid, kuid mitte veel organeid. Ainuõõsete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Eelnevatest ainuõõstest tuleb ka juttu. 3 Korallid Korallid on enamasti väikesed, mõne millimeetri pikkused polüübid, kes vajavad eluks sooja ja väga soolast vett. Nad moodustavad kolooniad. Korallide kuju sõltub polüüpide kokkukasvamise iseärasusest ning nende asustusest koloonias. Nad võivad olla erksat värvi ja ebahariliku kujuga ning võivad ka meenutada kõikvõimalikke taimi. Kui korallid surevad, jäävad nende lubiainest
sarvainest kollakaspruunid niidikesed(elastsus). Paljunevad pungudes: moodustunud pungad jäävad emaloomaga ühendusse moodustuvad kolooniad. Suguliselt: viljastatud munarakust areneb ripsmetega vastne. Ainuõõssetel on keha ühest otsast avatud suu. Suud ümbritsevad kõrverakudega kombitsad. Nende keha sees on suur õõs. Ainuõõssed: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Ainuõõssete eluvormid: polüübid ja meduusid. Varshüdra elab puhtas, mageveekogudes. Sale, sentimeetripikkune keha, elab millegile kinnituna ehk polüübina. Kevadest sügiseni paljuneb hüdra(lahksuguline) pungudes: keha pinnale moodustub kühm, kui see omandab hüdra kuju, siis see eraldub. Sügisel suguliselt: kehas arenevad sugurakud, kui hüdra külma saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja ja areneb uus hüdra. Meduusid liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates. Läänemeres elab meririst ehk millimallikas.
AINUÕÕSSED. Kotikujulised veeloomad. Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks.
Ainuõõssed 8 klass 2007 Sissejuhatus · Ainuõõssed on kotikujulised veeloomad. · Oma nimetuse on nad saanud selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. · Ainuõõssete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Hüdra · Elab puhtaveelises veekogus. · Tal on sale, kotikujuline, umbes ühe sentimeetri pikkune keha. · Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimedele või veealustele esemetele. · Teises otsas paiknev suuava on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra ehitus Hüdra eluviis · Hüdra elab kinnitunult. · Hüdra toiduks on vees liikuvad väikesed loomad (vesikirbud ja väikesed vähikesed). · Hüdra püüab toitu kombitsatega, millel
Mõne aja möödudes lahkuvad ujumisvõimelised vastsed emasloomast, kinnituvad põhja ja muutuvad väikesteks kombitsatega polüüpideks. Samas polüübistaadiumis, sügavale merepõhja kinnitunult elab millimallikas üle ka ebasoodsa talve. Kuid kevadel toimuvad polüübiga juba olulised muutused. Tema keha soondub ristipidi ketasteks, mis järk-järgult lõikuvad polüübist lahti ja eralduvad. Need on tähtvastsed, täiesti läbipaistvad, lõigustunud servaga väikesed meduusid, kellest suve jooksul arenevad juba täiskasvanud, meile tuttavad meriristid. Augustis-septembris randadesse ilmuvad millimallikad toovad avamerelt randadesse sel ajal meie laiuskraadil üsna tavalised läänetuuled. Teinekord võib neid olla nii palju, et nad ummistavad kalurite võrgud ja mõrrad. Meriristi relv on kõrverakud, kuid inimesele tema mürk ohtlik ei ole. Seevastu mõned loomaliigid on kõrverakkude suhtes väga tundlikud.
Mõlemal on kombitsad ning kehaõõs. Polüüp kinnitub veekogu põhja, meduus hõljub vees. koed Mõlemad on ainuõõssete eluvormid. Hüdrad, meriroosid, korallid-polüübid Karikloomad, meririst- vastseeas polüübid, täiskasvanuna meduusid. 9. Mis iseloomustab ainuõõsseid: iseloomulikud tunnused, elupaik, toit, liikumine? Ainuõõssed elavad vaid vees. Suurem osa neist soolases vees, kuid võib leida ka neid mageveest. Keha on neil kiireliselt sümmeetriline. Loomtoidulised- toituvad väikestest veeloomadest. Kombitsate abiga aitavad suhu. Neil on üks suur õõs, mille ühes otsas on kombitsatega suuava. Ainuõõssed on ka esimesed kudedega loomad. Närvisüsteemiks on neil lihtne võrgustik
Ainuõõsed *Ehitus ja eluviis - nende kehasein koosneb kahest rakkude kihist, millest sissepoole jääb ruumikas kehaõõs. - sisemine rakukiht koosneb näärme- ja epiteellihasrakkudest. - toidu haaramiseks on neil kombitsad. toit seedub kehaõõnes, suu ja pärakuna talitleb suuava. - paljudel neist on lubi- või sarvainest toes. *Ainuõõsed jagunevad kolmeks 1. õisloomad (meriroosid,korallid) 2. karikloomad (meduusid) 3. hüdraloomad ( hüdrad) *HÜDRAD sigivad pungudes ja sugurakkude abil. nad on lahksugulised loomad. * KORALLID elavad kolooniates või üksikult. isendi suurus küündib mõnest mm-st ühe meetrini. *MEDUUS on laia ja kumera kehaga ujuv ainuõõsne loom. liiguvad keha järsult kokku tõmmates. keha sültjas ja sisaldab 95% vett.
Toidu seedimine: 1) seedimine spetsiaalsete rakkudega (käsnadel kaelusviburrakud) 2) seedimine ühe avaga õõnes (meduusid, meriroosid) 3) seedimine soolestikus (ussid, putukad, teod) 4) kasutatakse parasiitidena peremeesorganismis juba seeditud toitu (paelussid) 8.Selgrootute hingamine: 1) Selgrootud, kes elavad vees või ka mullas ehk ka teistes organismides võivad hingata kogu oma keha pinnaga, kui keha on piisavalt suur (käsnad, rõngussid, meduusid, hüdrad) 2) Veeloomade spetsiaalsed hingamiselundiks on lõpused (järvekarp, jõevähk, peajalgsed) 3) Maismaaloomad hingavad kopsudega (kiritigu) või trahheedega (ämblikud, meemesilane, liblikas, kiil, maipõrnikas) 9.Putukate tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) õistaimede tolmeldajad (kimalane, mesilane, liblikad, kärbsed) 2) reguleerivas taimede ja loomade arvukust (kapsaliblikas, õunamähkur) 3) toiduks väga paljudele loomadele (sipelgasiil, sinitihane, arusisalik, kägu)
MEDUUS Aurelia Aurita Keha Läbipaistev, sültjas ja läätsekujuline Keha sisaldab 95% vett Läbimõõt kuni 40cm Suuava, suusagarad Keha küljes ripuvad kombitsad Ette on suunatud valgust-pimedust eristav silm, taha suu poolele aga liikumist fikseeriv silm Kõikjal meriristi ihul, võib leida kõrverakke. · 1. neel · 2. kombitsad · 3. suusagar · 4. kehaõõs · 5. sugunääre · 6. kanalid · 7. suu Liikumine ja toitumine Nad tõmbavad oma keha kokku ja lõdvestavad seda vaheldumisi nagu avatakse vihmavarju. Meduusid liiguvad tõugetega. Toituvad planktonist ja väikestest kaladest. Meduus ei jälita saaki Paljunemine ja areng · Paljuneb suvel · Emase meduusi sugunäärmetes arenevad munad, mis liiguvad suusagaratesse, kus nad viljastatakse ja millest arenevad vastsed · Vastne areneb polüübiks. · Järgmisel kevadel lõigustub polüübi keha ketasteks, millest arenevad uued t...
Puhketurism Kultuuriturism Loodusturism Fototurism Pühapaikade külastamine Turisimi positiivne mõju Riigile tuleb raha Suur osa tööhõivest Tulu investeeringute pealt Toob sisse raha loodusekaitseks Säilivad looduslikud alad Ehitatakse teid Turismi negatiivne mõju Tohutu liiklus Saaste Liigne maa tallamine Reostus, prügi Ohud Terrorismi oht pealinnas Üleujutused Ohtlikud meduusid Narkopiirkonnad Vääriskivide kokkuost Kasutatud leheküljed http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php http://paradiisisaar.ee/pages/tai_kuningriik http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11717 http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php
Selgrootud Kerstin Ots MHG 5B 1. juuni 2012 Selgrootud · Selgrootuid nimetatakse ka evertebraadideks või invertebraadideks · Selgrootud on teisiti öeldes lihtsalt olendid, kellel puudub selgroog · Mõiste `selgrootud' võttis esimesena kasutusele 1801 aastal Jean Baptiste de Lamarck Rühmad · Selgrootuid on väga palju: ainuõõssed, käsnad, hüdra, meduusid, meriroosid, korallid, lameussid, ümarussid, rõngussid, vihmaussid, limused, teod, karbid, peajalgsed, lülijalgsed, vähid, hulkjalgsed, ämblikulaadsed, skorpionid, koibikud, lestad ja palju muid olendeid. Putukad · Valitsev loomarühm maakeral · Kokku üle 2 miljoni liigi · Elavad igal pool · Väga erinevate kehamõõtmete ja välimusega Metsa- laulusääsk Alamad selgrootud · Ainurakseid on
Third level välja peamised loomade Fourth level ehitustüübid Fifth level Ilmusid erinevad veeselgrootud: molluskid (limused), trilobiidid, lülijalgsed, meduusid, ussid, ja paljud, kelle kuuluvust senini ei määratleta. Paleosoikumis ...... toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus" , mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Video Elu Paleosoikumi ajal Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Geokronoloogiline_skaala http://www.ut
Keha ujub siis kui tema üleslükke jõud on suurem kui raskusjõud, Fü on suurem kui F. (Fü- üleslükkejõud ja F- raskusjõud. Keha ujub ka siis kui tema tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus (roo k on väiksem kui roo v) roo k - kehatihedus ja roo v - vedeliku tihedus. (nt puit, vedelik brusiin) Keha hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega ( Fü=F). Tiheduste kaudu ta hõljub siis kui ta tihedus on võrdne vedeliku tihedusega. roo k = roo v . nt kalad, meduusid, allveelaev. Keha upub kui üleslükke jõud on väiksem kui raskusjõud. Fü on väiksem kui F. Tiheduste kaudu keha upub siis kui tihedus on suurem kui vedeliku tihedus. nt kivi, metall, klaas jne. Laevade ujumine- laevad ujuvad seetõttu et nende keskmine tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus (tuleb võtta arvutusse kogu laeva pindala) (raud, betoon jne) . Kalade ujumine- kala keha on võimeline hõljuma ja uppuma. Seda võimaldab tema ujupõis. Reguleerides ujupõie ruumala ongi kala
2.) Päristuumsete teke e. eukarüoodid. Eelised: kuj välja rakusisene tööjaotus, DNA koondus kromosoomidesse, tekkis sug. palj. meioos, suurenes geneetiline muutlikkus, mis oli alus edaspidiseks evolutsiooniks 3.) hulkraksete teke. Eelised: rakkude eristumine kudedeks ja organiteks, kuj. org. sisene tööjaotus, püsiv sisekeskkond 4.) arenesid regulatsioonisüsteemid. II Vanaaegkond ,,Kambriumi plahvatus" *Kuj. välja kõik ehitustüübid ja põhilised hõimkonnad (nt. meduusid, ussid. Biogeograafiline tõend: mingi org. rühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid on omavahel sarnasemad, kui samadesse rühmadesse kuuluvate kaugete alade liigid. Sordi ja tõu aretus: Näitab evol. mitmekesisuse võimalusi. Evol. etapid 1.) füüsikaline ,,Suur Pauk" 15milj, maa 4.5 miljardit 2.) keemiline. Heelium, vesinik. *1860 L.Pasteur kõik elus pärineb elusast *1924 A Oparin atmosfääris puudus vaba hapnik * 1929 J
7. Reaktiivliikumine Reaktiivliikumine- liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa 8. Millest või kuidas sõltub reaktiivkiirus? (valem 4.9). Ül. 5.13, 5.14 Reaktiivkiirus sõltub: mr-raketi mass, mk-kütuse mass, vk-kütuse välja laskmise kiirus Vr=-mk/mr*vk Mida suurem erinevus masside vahel, seda suurem kiirus ,,-,, vastasuunalised 9. Too näiteid elust reaktiivliikumise kohta? (õp 78 viimane lõik) Näited: kalmaarid, meduusid, rannakarbid liiguvad edasi imetud vee kiirel väljasurumisel 10. Töö ja energia (õp 80) mõiste, tähis, ühik, valem Töö- Keha(de) süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldav suurus , A=Fscos a , N Energia- Keha(de) süsteemi mehaaniline oleku kirjeldamise suurus, mis näitab võimet teha tööd, 1N*1m=1J , E 11. Miks on töö arvutamise valem cos a? Näitab nurka maapinna ja jõu mõjumise vahel 12. Energia liigid
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
Miller-Urey katse- viisid läbi katse, mis pidi jäljendama tingimusi varasel Maal. Eesmärgiks oli saada anorgaanilistest orgaanilised ühendid. Saadi 4 erinevat aminohapet. Arhed- ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. Kambriumi ajastul-välise skeletiga loomad (limused), keelikloomad(nendest arenesid selgrooksed), lülijalgsed trilobiidid, käsnad, meduusid, merevetikad Kivisöe- kolla-, osja- ja sõnajalametsad, roomajad, kõhrkalad Taimede areng: Agueoonis hulkraksete taimede arenemine/ Vanaaegkonnal taimed maismaale mulla teke, paljasseemnetaimede areng, Ordoviitsiumis maismaal samblad/Keskaegkond õistaimede areng ja paljasseemnetaimede väljasuremine Mis võimaldas areneda dinosaurustel?- .......... Loodusliku valiku tüübid: stabiliseeriv- soosib keskmiste tunnustega isendeid/ suunav- soosib
oli erinevatel rakkudel erinev, tekkis spetsialiseerumine ning eriliste omadustega rakud moodustasid närvikoe. Esimene algeline närvisüsteem, mis sellistest rakurühmadest moodustus ja rakkude vahel informatsiooni edasi kanda suutis, kannab nimetust närvivõrk. Närvivõrk on ühetaoline närvikiudude kogum närvirakkude vahel ning närviimpulsid levivad takistamatult igas suunas. Iseloomulik põhiliselt vees elavatele ainuõõssetele, nagu meriroosid, hüdrad ja meduusid. Närvivõrgud võimaldavad lihtsat käitumist: keha asendi muutmine, toitumine. 2. Kiiretaoliselt sümmeetriline närvisüsteem erinevat tüüpi närvirakud on spetsialiseerunud erinevate funktsioonide täitmiseks, paigutus on korrapärasem. Iseloomulik kiirloomadele, nt meritähele ja merisiilikule. Kiiretaoliselt sümmeetrilise närvisüsteemi puhul on toimunud veelgi suurem rakkude spetsialiseerumine, erinevatel närvikimpudel on oma ülesanded. Eristada saab sensoorseid
generatiivseks arenguks lõpevad surmaga vananemisperioodil aeglustub rakkude ja kogu organismi ainevahetus eluiga määratud geneetiliselt ja seda mõjutavad ka keskkonnategurid Loomadel lootejärgse arengu tüübid- otsene ja moondega (rühmitamine) Otsene- roomajatel, lindudel, imetajatel, ämblikel, rõngasussidel Moondeline- kalad, kahepaiksed, putukad, vähid, meduusid, lameussid Putukate moondeline areng jaguneb täis- ja vaegmoondeliseks Täismoondelised- sääsed, mesilased, sipelgad, liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad, põrnikad Vaegmoondelised- tirtsud, ritsikad, täid, kiilid, lutikad, prussakad, tarakanid
endast kuutsada viitkümmet geneetilist tähemärki. Geen, mille pealt seda koodi loetakse, paikneb seejuures mitokondris - raku jõujaamana toimivas organellis, millel on oma genoom. Mitokondri geene on liigi määramiseks hea kasutada seepärast, et need on liigiti üsna erinevad. Herberti juhitud teadlasterühm võrdles umbes kahte tuhandet loomaliiki ja leidis, et suudab vöötkoodi alusel peaaegu kõiki neid üksteisest eristada. Ainsad loomarühmad, mille puhul probleeme tekkis, olid meduusid ja meriroosid. Vöötkoodi meetod ei asenda muidugi kunagi täielikult tavapäraseid liigimääramisvõtteid, mis enamasti põhinevad looma välisvaatlusel, kuid see on neile kahtlemata heaks täienduseks.
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutu...
1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...
1) Kambrium (540- 495 miljonit aastat tagasi) Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Taimestikus ülekaalus merevetikad. 2) Ordiviitsium (495- 440 miljonit aastat tagasi) Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, okasnahksed. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed
Just seal, kaugel põhjas, karmi looduse rüpes, lootis ta välja selgitada orgaanilise elu levikuvorme. 1820. aasta maikuus asus Baer koos Tartu ülikooli loodusteadlase Lehmanni, Peterburi rahapaja kunstniku Rederi, zooloogiamuuseumi preparaatori Filippovi ja teenistuja Dronoviga Novaja Zemlja poole teele ning juulikuus atsus Karl Baer Novaja Zemlja pinnale, mida polnud veel ükskiloodusteadlane uurinud. Teda huvitasid nii hiiglaslikud merihobud kui väikesed meduusid, jääkarud ja põhjapõdrad, polaarrebased ja veetaimed, meelespead ja kääbuspajud, Novaja Zemlja kliima iseärasused ja geoloogiline ehitus. Karl oli sellel kaugel maal nähtust väga imestunud. Rohelises rohuvaibas leidis ta kirevaid lilli. Kõige rohkem oli õrnsiniseid meelespeasid, mille värv oli haruldlases kooskõlas violetsete kaljudega. Karmid tuuled surusid taimevarred, vaevakaskede ja kääbuspajude tüved vastu maad.
Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon, tekkisid esimesed soontaimed(juure, varre ja lehega) *DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere selgrootud(teod, karbid), iseloomulik hulkraksed, putukad.
2. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Vanaaegkond ehk Paleosoikum Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Kambrium kliima oli mõõdukas ajastu alguses ilmusid mineraalse toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad :erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed , käsnad, meduusid, ussid ja paljud teised organismid taimestikus olid ülekaalus merevetikad maavarad-sinisavid MOLLUSKID Põhjapoolkeral oli Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Ordoviitsium Soe kliima Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv Taimede levik merest maismaale Gondwana lõunaosa jäätumine Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur
Seened Riik --> Hõimkond --> Selts --> Klass --> Perekond -->Liik Hõimkond: Limaseened (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. Zoospoorid Viburitega eosed. Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsed kametangiumid (kametangiumid sugurakkude asukoht) tekivad seeneniitidele. --> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib...
kiskjate eest. Kiskluse tekkimine põhjustas olulisi muutusi ökosüsteemi põhistruktuuris. Enamik eelpool mainitud loomadest olid taimetoidulised, toitudes vetikatest. Kiskjatest on leitud Kambriumi ajastust ussilaadseid loomi ja lülijalgseid, kes olid varustatud väikeste sõrgadega või spetsiaalsete lõugadega, mis olid mõeldud teiste surmamiseks ja närimiseks. Trilobiitidel on samuti leitud lõualaadseid struktuure, mis olid võimelised purustama väikseid saaklooma tükke. Meduusid püüdsid saaki surmavate nõelavate rakkudega. Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid, sammalloomad ning palju okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide. Arvukamaks muutusid trilobiitide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Trilobiit Tsüstiit Click to edit Master text styles Second level Third level
herbivoorseks. · Samuti on omapärane ja imestama panev (Eretmochelys imbricata) lõugade kuju. Tema lõuad on looduse poolt kujundatud täpselt selliseks, et oma kitsa ja teravnurgalise lõuaga saada toitu korallriffidest ja erinevatest lõhedest. · (Caretta caretta) ja (Lepidochelys kempii) lõuad on kohandatud purustama ja jahvatama. Nende peamise toidulaua moodustavad: krevetid, molluskid, krabid meduusid ja erinev taimestik. · (Dermochelys coriacea) käärikujulised lõuad on kohandatud selleks, et toituda kõigest peale millimallikatest, molluskitest ja muudest pehme kehaga loomadest. 4 Sigimine ja poegimine 4.1. Suguküpsus Merikilpkonnade seksuaalse küpsuse variatsioon ei olene mitte ainult liigiti vaid ka antud liigi populatsioonist samas liigis. Seksuaalselt küpseks võivad merikilpkonnad saada juba 3-
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust rakku(d...
olevate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks. Samuti kaitstakse nendel aladel eluta loodust, maastikke ja looduse üksikobjekte. Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam-Pedja. II osa 1. Käsnade tähtsus looduses ja inimese elus. Nad puhastavad vett, tähtsad aineringis ja kasutatakse saunanuustikuna. 2. Millised organismid kuuluvad ainuõõssete hulka? Hüdraloomad, meduusid, meriroosid, korallid. 3. Millist liha süües nakatud: laiussiga, nookpaelussiga, nudipaelussiga? laiuss: kala süües , nookpaeluss: sealiha süües, nudipaeluss: veiseliha. 4. Solkmed ja naaskelsabad ning nendega nakatumise võimalus. naaskelsaba: väike, umber paari sentimeetri pikkune naaskelsaba võib elada inimese tagasooles ning põhjustada ebameeldivat kihelust päraku ümbruses. Liimuksolge:
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aa...
Käsnadel on keha sees kõvast ainest osakesed ning okasnahksetel plaadikesed, mis kehale tuge annavad. Mõlemate liikide seas leidub nii taimetoidulisi, loomtoidulisi kui ka segatoidulisi. 2. Kiireline ja kahekülgne sümmeetria ning sellest tulenev eluviis. Näited. Kiireline sümmeetria ehk keha sümmeetria tasandeid on mitu, keha võib jagada mitmeks kaheks ühesuguseks pooleks. Enamus neist elab vees. Liiguvad aeglaselt või on koguni paiksed. Nt meritähed, meduusid, merisiilikud. Kahekülgne sümmeetria- loomal on vaid üks sümmeetria tasand, mis jagab keha kaheks ühesuguseks , paremaks ja vasakuks pooleks. Neil saab eristada nii keha ees- kui tagapool. Loom saab liikuda kiiresti kindlas suunas, suu on tavaliselt eespool.Nt enamus putukad. 3. Ainuõõssed, okasnahksed ja käsnad – nende põhitunnused ja näited. Ainuõõssed. Põhitunnused: vees elavad, keha sümmeetriline, suure kehaõõnega hulkraksete loomade hõimkond
Hiljem kujunesid neist pruunsüsi ja kivisüsi. Taimed ja loomad asustasid maismaa juba lõplikult. Elu arenes põhiliselt meredes. Toimus aktiivne algas 600 kambrium kestis100milj.a. maismaateke, kuid maa oli veel viljatu, seteteta ja milj.a.tagasi paljas.Meres arenesid bakterid ja vetikad, meduusid. Mere põhjas elasid arheotsüaadid - korallisarnased loomad, kes ehitasid korallriffe. Koos arheotsüaatidega elasid käsnad. Põhjasetteid uuristasid mitmesugused ussid. Kohmakalt ujusid või kaevusid põhjasetteisse
okasnahksed 40) Selgrootud: Käsnad, vähid, putukad, ainuõõssed, used, ämblikud, limused, okasnahksed Selgroogsed: Imetajad, kalad, roomajad, linnud, kahepaiksed Käsnad 41) Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett orgaanilisest hõljumist Ainuõõssed 42) Kõrvetavad loomad- neil on kõrverakud N: Hüdra Meriroos Korall Vabalt ujuvad meduusid Ussid 43) Usside hulka kuuluvad: lameussid ümarussid rõngussid Lameussid:imiuss- maksa kakssuulane(maksakaan) Ümarussid:liimuksolge, naaskelsaba, kiduuss, keeritsuss, vihmauss Paelussid: nooppaeluss, nudipaeluss, laiuss 44) Nakatumise vältimine 1)enne sööki tuleb pesta käsi 2)pesta juurvilju 3)ei tohi süüa vähekeedetud või toorest põistangudega liha. Liha tuleb kõvasti kuumutada!
säilinud kivistisi) · ~ 700 miljonit aastat tagasi · Millise eelise andis organismidele hulkrakne ehitustüüp? · Hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organiteks · Tagas püsivama sisekeskkonna · Arenesid välja terviklikkust tagavad elundkonnad nt. Vereringe- ja närvisüsteem · Olulised muutused loomariigis toimusid 540 miljonit aastat tagasi. · Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid · Arenesid · Ainuõõssed käsnad, meduusid jt · Ussid rõngussid, lameussid jt 4 · Limused teod, nälkjad jt · Lülijalgsed putukad, liblikad jt · Okasnahksed meritähed, meriroosid Elu enne maismaad · Suureks pöördeks sai elu evolutsioonis sai vees maismaale siirdumine. · Taimedest olid esimesed samblad ja sõnajalad · Loomadest lülijalgsed (~400 miljonit a.t.) · Esimesteks selgroogseteks olid kalad
Tulnukaid Euroopas: hiina villkäpp-krabi, kirpvähk, rändkarp. Nägemine on vee-enanikel halvem, sest valgus hajub kiiremini. Enamik kalu on lühinägelikud, kuni 5 cm kaugusele näevad teravalt, ehkki saavad fokuseerida ka lõpmatusse. Selgrootud on veel halvema nägemisega (v.a peajalgsed). Kuid vee-elanikud näevad ka väga nõrgas valguses, kui inimene ei näe. Heli levib erinevalt valgusest vees paremini. Infraheli: lainetest 8-13 Hz. Meduusid tajuvad tormi tulekut ja ujuvad siis kaldast eemale, hoiatavad tormi eest ette 15 h. Elektrivoolu suhtes on ainuraksetel väga erinev afiinsus (vastuvõtlikkus)- võivad liikuda anoodile, katoodile, risti vooluga. Merekalad liiguvad elektrivoolu peale, magevee kalad sellest eemale. 9 Meres tajutakse rõhku mõne cm täpsusega (0,01 at e 10 cm). Tajumiseks kaladel gaasiruumid
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Kätlin Perri (9A klass) EELAJALOOLISED LOOMAD referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Eelajalooline elu ulatub kaugesse minevikku, sinna kust kogu maailm alguse sai. Selle uurimises ei saa kunagi milleski kindel olla, võib ainult oletada, kuid just need oletused aitavadki meil mõista paremini tolle aja elu ja olemust. Minu teemaks osutus eelajaloolised loomad. Neid loomi võib pidada maailma esimesteks algelisteks loomadeks ja väga palju liike on tänapäevaks väljasurnud. Eelajaloolistest loomadest on arenenud enamus liike, keda me tänapäeval kohata võime. Selle teema kohta kirjutamine on minu jaoks huvitav, sest, et see on tänapäeva maailma alus ja selleks, et kõike paremini mõista on hea teada, kuidas olid asjad mitmeid miljoneid aastaid tagasi. Kindlasti on üks huvitavamaid eelajaloolisi loomi dinosaurus, kell...
· Tugev setete lisandumine Oligotroofne toitaineid on väga vähe · Lahustunud O2 läbi veekogu kõrge. · NO3 madal, peale termokliini pisut tõuseb, NH3 väga madal, taimne aine madal · Piiratud setete lisandumine. Plankton · Vees leiduvad elu väikevormid · Jagunemine: Fütoplankton e taimhõjum peamiselt vetikad Bakterioplankton bakterid, mikroseened Zooplankton e loomplankton ainuraksed, meduusid, vesikirbulised, aerjalalised Lisaks leidub putukate mune ja vastseid · Hulk sõltub vee nt temperatuurist, toitumisoludest. · On toiduks kaladele. Soojuskihistus · Stratifikatsioon · Veekogu jaotumine erineva temperatuuriga kihtideks · Sellest oleneb veekihtide tihedusest · Suurim tihedus 4 °C · Kevadel, sügisel vee segunemine /tsirkulatsioon · Suvel, talvel kihistumine /stratifikatsioon Süsinikuringe
terilisi suhteid teiste populatsioonidega, ainult kui mereloomade küttimine hiidhaide toidulauda ei vähenda. 7.Ökoloogilised globaalprobleemid Merereostus ja toiduahelad Kogu elu aluseks veekogudes on fütoplankton, mille moodustavad imepisikesed, vabalt hulpivad taimekesed, mis kasutavad päikesevalgust liitumiseks ning kasvamiseks. Nende taimede keskel elavad väikesed loomad, keda kutsutakse zooplanktoniteks pisikesed täiskasvanud vähilaadsed, väikesed meduusid ja suuremate mereloomade vastsed. Zooplanktonist toituvad kalad alates makrellist kuni sinivaalani suurima maamunal elutseva loomani. Kalad ja muud loomad, kes ise otse või kaudselt planktonitest toituvad, on toiduks teistele loomadele suuruselt röövkaladele ja merilindudele. Üks mere mürgiste ainetega reostatud tõsisemaid tagajärgi on nende ainete kogunemine loomade kehadesse, kes seisavad toiduahela madalamal astmel
esindavad positiivset ja agressiivset Yang'i, pardid sümboliseerivad truudust ja õnne. Kala kasutus kasvab. Kuivatatud kala ja mereannid (eriti krevetid) on traditsioonilised soosikud ja saadaval igal pool. Kala lõhn ja maitse on põlastusväärsed, seetõttu maskeeritakse seda osavalt marineerides kala väheses veinis või serris koos värske viilutatud ingveri, küüslaugu ja talisibulaga. Delikatessideks on kuivatatud haiuimed, kuivatatud meduusid, väikesed kuivatatud krevetid, kuivatatud kammkarbid. Mune võidakse kasutada koos teiste toiduainetega pannkookides või omlettides; aurutatud mittemagusas keedukreemis, friteerimistaignates. Munast valmistatakse nuudleid. Mune võib suitsutada, tees keeta. Sojauba ja saadused sellest on levinud. Pähklid on tähtsaks valguallikas - tavaliselt lisatakse toidule väikestes kogustes maitse ja tekstuuri andmiseks. Kasutatakse hõlmikpuu pähkleid suppides
com.au/. Novembrist veebruarini võib esineda võsatulekahjusid. Austraalia meteoroloogiateenistuse info: http://www.bom.gov.au/. Ujumiskoha valikul tuleb alati järgida vetelpääste poolt antud juhiseid ning vette minna vaid lippudega märgistatud alal. Tugev voolus ja murdlained võivad ohtlikuks osutuda ka kogenud ujujale. Tutvuge Austraalia vetelpääste nõuannetega. Austraalia floora ja fauna on väga rikkalik. Mitmed liigid võivad olla inimesele ohtlikud: krokodillid, meduusid, haid, mürgised putukad, maod. Enam infot: Austraalia vetes elavatest ohtlikest liikidest maismaa ohtlikest liikidest mürgistest taimedest Valuuta Austraalias kehtivad kõik levinumad krediitkaardid. 1 = 1,3528 Austraalia dollarit (AUD) . Lennupiletid: · Sydney al. 1240 Majutus: · Sydney, 3* hotellis al. 45 /in. Austraalia viisa ja reisidokumendid Ainuke kehtiv reisidokument on PASS! Euroopa Liidu kodanikud peavad viisavabalt Austraaliasse sõitmiseks
Käsnal arenevad nii emas- kui ka isassugurakud samas loomas, kuid munaraku viljastab siiski teiselt loomalt pärit seemnerakk. Näited: järvekäsn, pesukäsn, klaaskäsn veenuskorv Tähtsus: nad on looduse biofiltrid, mis puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. 25. AINUÕÕSSETE EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD, TÄHTSUS Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs. Elupaik: magevees ja meredes. Eluviis: kinnitunult polüübid ja vabalt meduusid. Nende kehaõõnt ümbritseb kehasein, mille moodustavad välimine ja sisemine rakukiht (mis sisaldavad lihaskiude) ning nende vahele jääv sültjas rakutu mass. Kehaseinas ja suuõõnt ümbritsevatel kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmiseks ja enesekaitseks. Seedimine: toimub kehaõõnes. Närvisüsteem: võrkjalt paiknevad närvirakud, mis omavahel jätketega ühendatud. Meeleelundid: polüüpidel puuduvad, meduusidel täppsilmad.
Kambrium Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Trilobiidid on Paleosoikumi ehk Vananaegkonna (Kambriumist kuni Permini) madalmeredes elanud lülijalgsete klass. Tuntakse umbes 10 000 liiki (1500-2000 perekonda)
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liha kasutamine erinevates köökides Referaat Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Liha kasutamine erinevates köökides Liha kasutatakse väga erinevates köökides, nagu näiteks jaapani köök. Veiseliha enim levinud kasutusalad. · Antrekoot (veise turjaliha) on rasvaga läbikasvanud kondita tükiliha, seega mahlane suutäis (sarnaneb sea kaelakarbonaadiga). Antrekoot sobib üsna hästi Grillimiseks ja praadimiseks. · Veise abatükk kondiga sobib suurepäraselt supi tegemiseks, kondita aga ka guljasiks ja böfstrooganoviks. Abatüki lihased on ebakorrapärased, küllalt soonelised ja piisava rasvasisaldusega. · Veise tagaosa lihased (sise-, välis-, pähkli-, ristluutükk on parimad guljasiks ning böfstrooganiviks. Sobivad ka woki- ja pajarooga, lõikudena praadimiseks ninga grillimis...
sümboolsuse pärast isased linnud esindavad positiivset ja agressiivset Yang'i, pardid sümboliseerivad truudust ja õnne. Kala kasutus kasvab. Kuivatatud kala ja mereannid (eriti krevetid) on traditsioonilised soosikud ja saadaval igal pool. Kala lõhn ja maitse on põlastusväärsed, seetõttu maskeeritakse seda osavalt marineerides kala väheses veinis või serris koos värske viilutatud ingveri, küüslaugu ja talisibulaga. Delikatessideks on kuivatatud haiuimed, kuivatatud meduusid, väikesed kuivatatud krevetid, kuivatatud kammkarbid. Leib ja teraviljatooted Riisi ja nisu kasutatakse aurutatud leibade ja klimpide valmistamiseks. Riis on vaesematele inimestele põhiosa toidukorrast. Eelistatud on pikateraline riis; kleepuvat riisi kasutatakse magusroogade valmistamiseks, riisijahu kastmete ja suppide paksendamiseks. Nisust valmistatakse nuudleid. Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral. Oder, hirss, mais ja
1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem o...
august) madal temp. -60 kraadi, rohke päikesekiirgus, lumi ,jää, igikelts, varju puudumine. Mereorganismide helendamine aitab lindudel jäämerel lahvandustes toitu leida. Valguse puudumist leevendavad: kuu, tähed, virmalised, lumehelk, keskpäevakuma, merekalade helendamine. Polaartursa e. saika paljumiljonilisi parvi jahivad valgevaalad. On ka jäätursk, lükood, kulleskala, merihärg, mägihõrnas, madutähed, rõngasussid, meduusid. Tundrakalad taluvad täielikku jäätumist. Jääkaru on Arktika sümbol. Võib kaaluda kuni 800kg. Pesakonna suurus on 1.87 poega. Pojad võõrduvad emapiimast 24-28 kuu vanuselt .Emakarud sigivad edukaimalt 10- 19 aasta vanuselt . Emakaru tukub 6 kuud lumest koopas toiduta, ei maga talveund. Jääkaru elab kuni 30 a. Toitub viigerhüljestest, lõpnud morskadest, morsapoegadest. Hea ujujana võib ta puhkuseta läbida üle 40 km. Ta tihe kasukas hoiab sooja nii vees kui kuival maal
Milline on keha? Hüdra elab veekogus kinnitunult keha ühe otsa tallaga taimedele või vealustele esemetele. Ei uju kunagi vabalt vees. Keha ühes otsas on tald, teises otsas suuava, mis on ümbritsetud pikkade peente kombitsatega. Hüdra saab oma keha kuju muuta: sirutada, painutada ja väikeseks tombuks kokku tõmmata. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ka närvirakud. Hüdra keha on kaherakukihiline 20. Kus meduusid elavad? Meduus on ujuv ainuõõsne loom, kes elab meres. 21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt
toitumine Tema toiduks on veesliikuvad väiksed loomad:sõudikud,vesikirbud jt vähikiesed.võib ka kalamaimust jagu saada sigimine 1)Kevadest sügiseni sigib hüdra pungudes.hüdra keha välispinnale moodustab pung mis hakkab kasvama.2)suguliselt sigib ta sügisel.siis arenevad tema kehas sugurakud. MEDUUS kehaehitus Lai kumer keha mis meenutab vihmavarju Liikumine Meduusid liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates.keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi. Paljunemine Tema elutsüklis on nii meduusi-kui ka polüübistaadium VIHMAUSS Kehaehitus Vihmaussi keha toestab nahklihasmõik,mis koosneb epiteelist ja lihaskihtidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
