Munad lisatakse teistele toiduainetele sageli lahtisegatult. Selleks lüüakse munad lahti ja segatakse vispliga kuni munarebud ja -valged segunevad ning klimpjas konsistents muutub valatavaks. Sageli tuleb munavalged lisada teistele toiduainetele vahustatult. Selleks eraldatakse munavalged munakollasest, lüües terava noaga munakoore sisse lõhed, poolitades munakoor ja lastes munavalge välja voolata. Kuidas keedetakse koorega mune? Koorega keedetud mune valmistatakse mitte sisetunde, vaid täpselt aja järgi. Neid keedetakse väikeste partiidena. 1-1,5 tundi enne keetmist võetakse munad külmikust välja , et nende koor kiire temperatuurimuutuse tõttu ei lõheneks. Mikropraegude esinemise korral munakoores pannakse keeduvette soola või äädikat. Muna asetatakse ettevaatlikult keeva vette ja keedetakse vajalik aeg. 1) Vedel muna keedetakse 2-3 min.
suupisted kalast, suupisted köögiviljadest, suupisted seentest, suupisted juustust, suupisted munadest jne. 2.Kuidas valmistatakse lihasülti? Süldimaterjal asetatakse eelmisel päeval külma veega või kupatatakse enne süldi keetmist. Ettevalmistatud subprotuktid asetatakse külma veega keema. 1kg süldimaterjali kohta võetakse1-1,5 l vett. Liha pannakse keema veidi hiljem, 45 minuti peale keetmise algust. Sült kuumutatakse kiiresti keemiseni ja vaht korjatakse hoolikalt. Edasi keedetakse tasasel keemisel, liigne rasv eemaldatakse. Sült keem3-4 tundi ja on valmis kui liha kontide küljest lahti lööb. Maitseköögivili lisatakse suurte tükkidena röstitult umbes 1 tund enne süldi valmimist. Valminud süldist võetakse liha ja kondid välja, leem kurnatakse. 3.Kuidas valmistatakse lihatarrendeid? Tarrendi valmistamiseks võetakse 1l lihapuljongi kohta 30 g zelatiini. Puljongilt eemaldatakse rasv.
PULJONGID (bouillon) Puljongid on aluseks erinevate kastmete ja suppide valmistamisel. Puljongeid keedetakse veise-, vasika-, ulukilihast, kontidest, linnulihast, kalast, köögiviljadest ja seentest. Puljongitele annavad maitse peamiselt ekstraktiivained. Puljongite maitsestamiseks võib kasutada erinevaid terapipraid 0,05 %, loorberilehti 0,03 % ning ürte 0,05 % puljongi massist Põhipuljongite valmistamisel ei kasutata soola, sest puljongid keedetakse tavaliselt kokku. Puljongid liigitatakse · Supipuljongid · Selged puljongid ehk konsomeed · Kontsentreeritud puljongid Puljongeid keedetakse korraga valmis suuremas koguses, jahutatakse kiiresti, pinnale kerkinud rasv eemaldatakse, säilitatakse lubatud aja piires jahutatult või külmutatult (väiksemate kogustena) ja kasutatakse siis vastavalt igapäevasele vajadusele. Aja säästmiseks võib puljongi valmistada ka erinevatest tööstuslikest valmispuljongitest
Koostaja: Valmistamine Kreemide põhitooraineks on rõõskkoor, zelatiin, piim, muna ja suhkur. Kreeme jagatakse kaheks: 1) Muna-piima seguga kreemid 2) Muna-piima seguta kreemid Muna-piima seguga kreemid: 1) Keedetakse esmalt muna-piimakaste ning jahutatakse see 25 kraadini. 2) Vahukoorele lisatakse jahutatud kaste, maitseained ja ettevalmistatud tarrendaine. 3) Segu pannakse kiiresti serveerimisnõudesse või vormidesse tarduma. Muna-piima seguta kreemid: 1) Rõõskkoor vahustatakse suhkruga. 2) Segatakse juurde retseptuuris ette nähtud toiduaineid. 3) Lisatakse ettevalmistatud zelatiin 1-le liitrile veele 20g zelatiini Sidrunikreem Sidrunikreem 2 Sidrunit 4dl vett
veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Nimeta ja kirjelda erinevaid keetmisviise. 1. Rohkes vedelikus- keedetakse tangained 2. Väheses vedelikus- keedetakse kala, liha, köögivilju jne. 3. Veeaurus keedetakse- toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil. 4. Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid. 5. Vesivannil- keedetaskse neid toite, mis kergesti põhja kõrbevad(nt munahüüe, piimakreeme jne) 6. Rõhu all- eraldi nõud ja ei lase aru välja. 7. Kupatamine- rohkes vees, eesmärk soolase, kibeda, hapu maitse vähendamine ja mürkide eemaldamine. 8
Leotatakse 9. Sidruni ja apelsiini fileerimine?Koor maha,kahe sektori ümbritseva kesta vahelt lõigata viljaliha välja 10. Milliste lisanditega serveeritakse värskeid puuvilju,marju? sokolaad,vahukoor,vanillikaste,kohupiima vaht. 11. Mitu g arvestatakse magustoitu portsjonile? 150g 12. Kuidas valm.puuvilja marja salateid?puuviljad pokaali ja peale kaste 13. Millest ja kuidas valm.toorkompotti? pehme viljalihaga marjad või puuviljad. Keedetakse valmis suhkrusiirup, mis maitsestatakse, siirup kurnatakse ja valatkse marjadele ja puuviljadele. 14. Millest ja kuidas valm.keedetud kompotte? Suhkrusiirup,maitseained 15. Milliseid serveerimis nõud kasutatakse kompottide serveerimiseks? pokaalid,kausid(klaasist)150g 16. Nimeta tooraine millest on võimalik kissell ivalmistada? Puuviljad,marjad,porgandid,peedid(köögiviljad;aedviljad)piim,koor,mahlad. 17
keskkonnas. Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 4. Rohkes vedelikus keetmine Keedetakse tangaineid, makaronitooteid, kuivatatud herneid ja ube, liha. Kartuleid alates märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku. 5. Väheses vedelikus keetmine Keedetakse kala, liha, aedvilja jne. Vedeliku hulk valitakse vastavalt toiduainele - see võib olla vaevu vedelikuga kaetud või ulatub vedelik vaid 1/3 - 1/2 toiduaine kõrgusest. 6. Veeaurus keetmine
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas
Kordamisküsimused: suhkruline pooltoode, kreemid 1. Kuidas valmistatakse immutussiirupit? 1:1 Suhkur ja vesi keema, 100-105°C, 5-10 minutit. Keedetakse kaane all, et vesi ära ei aurustuks. Jahutada 20°Cni. 2. Nimeta järgmiste suhkrusiirupite keemistemperatuur ja milline on suhkrusisalduse tunnus proov. · immutussiirup 101,8 °C, suhkrusisaldus 50% · piimasiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69%, veniv, paksem siirup. · sarlottsiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69% · kondenspiimasiirup võikreemile 107,4°C, 75%, keskmine niit · invertsiirup 105,3°C, 70%, peenike niit
Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Vedeliku temperatuur võib keskmiselt ulatuda 100kraadini. Rohkes vedelikus keetmine Väheses vedelikus keetmine Veeaurus keetmine Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid. Vesivannil- keedetakse toite, mis kergesti põhja kõrbevad. Rõhu all- Nõud on suletud nii tihedalt, et keetmisel tekkiv veeaur ei pääse välja ning tekitab ülerõhu. Kupatamine- toiduaine keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. Eesmärk on soolase, kibeda või hapu maitse vähendamine. Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga.
kõrgematel temperatuuridel vedeldub. Kasutatakse külmutatud toodetes stabilisaatorina, et vältida suurte jääkristallide teket. 18.Mis magustoit on parfee? Parfee ehk pooljäätis on külmutatud kreem vahukoorest ja munakollastest, millele võib olla lisatud ka marju vms. 19.Mis on paneerimise eesmärk? Säilitada toidu mahlasust ja toitaineid. 20.Mitut kuumtöötlemise võtet kasutatakse hautamise juures? Kahte, algul praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 21.Kuna lisatakse puljongile maitseained? Valmimise lõpus, peale maitsestamist keedetakse puljongit veel 30-35 min vahtu koorides. 22. Millise veega pannakse keema liha või kondid supile või puljongile? Külma vette ning kuumutatakse kiirelt keemiseni. 23.Kui suur on rasva kogus väheses rasvas praadimisel, rohkes rasvas praadimisel? Praadimine väheses rasvas rasva võetakse 5-10% praetava toiduaine kogusest.
MUNAROAD (PLATS D'OEUFS) Sisukord Keedetud munaroad Praetud munatoidud Üleküpsetatud munaroad Keedetud munaroad Koorega keedetud munad 11,5 h enne keetmist võtta välja külmikust. Mikropragude esinemisel lisada vette soola või äädikat. Munad asetakse ettevaatlikult keeva vette, keedetakse vajalik aeg. v vedel muna> keedetakse 23min. Valge kergelt, rebu kalgendumata. Serveeritakse suupistena. v poolpehme muna> 35 min. Munavalge kalgendunud, rebu poolvedel. Serv suupistena. v kõva muna> 67 min. Munavalge kalgendunud, rebus kalgendamata täpike. Serv suupistena, kasutatakse lisandina suppide ja selgete puljongite juurde. v võileivamuna> keetakse 8min. Munavalge kui ka munakollane kalgendunud. Kasutatakse võileivakattena
Kõige esimeseks ülesandeks on et keedetud seentele lisatakse 20 g soola 15 g suhkrut 3-4 vürtsitera 3-4 pipratera (veidike kaneelikoort) 2 loorberilehte 1 keskmine sibul, ratasteks lõigatud ½ klaasi poolpehmeid porgandiribasid 2-3 sl 30%-list äädikat. Seejärel tõstetakse kuumad seened kuumutatud ja veidi jahtunud purki või pudelisse, mis kohe suletakse. Keedetud seened kurnatakse (arvestatud on 1 kg värskeid seeni). 1½ klaasist veest ja eelpool antud maitseainetest keedetakse marinaad. Kurnalt võetud seened tõstetakse marinaadi ning keedetakse paar minutit. Seened koos marinaadiga pannakse kuumutatult ja veidi jahtunud purki mis kohe suletakse. Seene keeduleem tarvitatakse toidu- või seeneekstrakti valmistamiseks.Keedetud seentelt kurnatakse leem (arvestatud on 1 kg värskeid seeni). Seened tõstetakse metall- või klaaskaanega suletavasse purki, vahele puistatakse vürtse (ka sibularõngaid ja porgandiribasid).
kõik komponendid puljongisse nende pehmenemise järjekorras, arvestades sellega, et kõik toiduained korraga valmiksid. Enne iga järgmise toiduaine lisamist peab supp uuesti keema, muidu lakkab supp keemast ja toiduained ligunevad kuumas puljongis - keemine ei tohi katkeda. Kui supi valmistamisel kasutatakse mugulsibulat, porgandit või tomatipastat, tuleb need eelnevalt rasvaines kergelt läbi kuumutada. Kui suppide koostises kasutatakse hapusid toiduaineid, hautatakse või keedetakse need eraldi pehmeks ja lisatakse supile 15 minutit enne lõplikku valmimist, sest need takistavad ülejäänud köögiviljade pehmenemist. Kui supi koostises kasutatakse tangaineid, keedetakse need eraldi vees peaaegu pehmeks ja kurnatakse ning lisatakse supile keetmise lõpus. Tangainete keetmisel otse supipuljongis muutub supi vedelik sinakas-halliks ja kleepuvaks, mis on seotud suure tärklise sisaldusega.
· Toorkompott · Keedetud kompott Toorkompott · Sobivad: tsitrusviljad, ananass, banaan, maasikad, vaarikad · Puuviljad puhastatakse ja vajadusel tükeldatakse · Suhkrusiirup- maitsestatakse ....... · Kurnatakse ja valatakse kuumalt peale · Jahutatakse ja serveeritakse Keedetud kompott · Värsked, külmutatud, konserveeritud · Suhkrusiirupi keetmine: Magusamaitselistele 1 L vett:200g suhkrut Hapudele 1L vett: 500 g suhkrut Puuvilju ja marju keedetakse lühiajaliselt siirupis Jahutatakse ja serveeritakse Kissellid · Valmistamiseks sobivad ....... · Maitsestamine ...... · Tihendamine kartuli- või maisitärklis Tärklis segatakse vähese koguse külma veega ja valatakse keevasse vedelikku Kuumutatakse keemiseni- ei keedeta !! Sööjale arvestatakse 150-200 g !!! Serveeritakse jahutatult Kissellide liigitus · Vedelad kissellid -1L vedelikule 20-30 g Serveeritakse koos putrude, vormiroogade,
tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetakse tangaineid, makaronitooteid, liha jne. • Omas mahlas keedetakse rohkelt vett sisaldavaid toiduaineid (värske aedvili). Keedunõu kaetakse hästi sulguva kaanega või keeratakse toiduaine fooliumisse, et küpsemisel moodustuv vedelik ei pääseks välja ja toit ei jääks keedunõu põhja kinni. PRAADIMINE • Praadimine on toiduaine kuumutamine pannil, kasutades toiduaines olevat rasva ning erinevaid vedelaid (õli) ja kõvasid (või, margariin) rasvu või nende segu
nõrutatakse ja maitsestatakse, Lisandina serveeritakse praetud kartuleid liharoogude ja kalaroogade juurde. Küpsetatakse nii koorega kui ka kooritud kartuleid. Koorega kartuleid võib eelnevalt pakkida ka fooliumisse. Küpsetatakse kas ahjus või grilli spetsiaalses üleküpsetamis- ehk gratineerimisseadmes. Koorega kartuleid küpsetades valitakse terve ja sileda koorega kartulid ning pestakse tugevalt harjates puhtaks. Tahendatakse köögipaberiga. 1.Kartulipuder- valmistamiseks keedetakse kartulid pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks. Lisatakse kuum piim ja või ning segatakse hoolikalt 2.Küüslaugukartulite-valmistamiseks kartulid kooritakse, tükeldatakse kuubikuteks ja praetakse väheses rasvaines, lisades tükeldatud sibula. Pruunistunud kartulitele lisatakse koor, maitsestatakse soola ja küüslauguga. Hautatud ja praetud kalaroogade ja liharoogade lisandiks. 3.Prantsuse kartulid- toored kartulid pestakse ja tahendatakse, lõigatakse 4-5 cm
koostisaineks.pastatoodetest saab valmistada ka magustoite. 9.Kirjelda juustu kasutamist toiduvalmistamisel?-juustu kasutamist kulinaarias sobib nii soojade ja külmade roogade valmistamiseks. Juustu kasutatakse nii roogade põhitoorainena kui ka roogade maitsestamiseks. Juustud võivad olla ka hapukad,soolased,kirbed. Pehmed, magusad, hapukad juustud sobivad pirukate, salatite vormiroogade, suppide valmistamiseks. 10. hautamine?- toiduained pruunistatakse seejärel keedetakse väheses rasvas. 11.praadimine?-röstimine, tavaline praadimine,rohkes õlis praadimine. 12. Liha keetmine?- keetmiseks sobib veiseliha,lambaliha,kanaliha.Liha keedetakse suure tükina(1,5-2kg). Vajaduse korral lihad vormitatakse. Liha pannakse keema kuuma magedasse vette. 1kg kohta võetakse 1-1,5l vett. Liha kuumutatakse keema ja keedetakse nõrgal keemisel 90-97 kraadini. Liha on valmis siis, kui nõel läbib teda kergelt. 13.iseloomusta valkusid?- Piimas,lihas,munades,kalas. On luudele
märgatavalt alla 100ºC. Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu. Vedeliku (kestvat) eesmärgipärast soojendamist keemistemperatuuri hoidmiseks nimetatakse keetmiseks, näiteks reaktsioonisegu tagasikeetmine, arvukad destillatsioonimeetodid, toidukeetmine jm. Vesi sublimeerub tahke aine ( vesi ) aurustub. Vee temperatuur võib keetmisel ulatuda 100 °C-ni, soola lisamisel 101 °C-ni ja rõhu tõstmisel 1 atm võrra 119 °C-ni. Sageli keedetakse toiduaineid 95-97 °C juures, nii et vesi vaevu väreleb. Sel juhul kasutatakse tehnoloogias väljendeid: "keedetakse tasasel tulel" või "keedetakse nõrgas kuumuses". Keemise eri staadiumid leiavad kasutamist erinevatel kulinaarsetel eesmärkidel. Kõige lihtsam on eristada erinevaid staadiume visuaalselt ehk silma järgi, lähtudes õhumullide tekkimisest. Toetava vahendina võib kasutada termomeetrit. Keemiseelne staadium, kus keedunõu põhjas hakkavad tekkima esimesed mullid ja vee
12. Nimeta ehtsad ehk klassikalised vürtsid? Ehtsaid vürtse kasutatakse kuivatatult. Pipar, ingver, kaneel, kappar, kardemon, loorber, nelk, muskaat, vanill. Puljongid ja supid 13. Mis on konsomee, nende valmistamine, serveerimine Konsomee on selge puljong see on hele puljong, kurnatud selitatud. Serveeritakse kõrvale antavate või puljongisse pandavate lisanditega. 14. Millest keedetakse supipuljongeid? Supipuljongeid keedetakse lihast. Võetakse sidekoe rikkamad ja kondisemad tükid nt. (kael, kintsu, rinnatükk, koot). 15. Püreesuppide valmistamine, serveerimine Püreesuppesuppe valmistatakse köögiviljadest ja seentest, tangainetest, lihast, kalast. Vedelikuna kasutatakse köögivilja heledat liha või kanapuljongit. Toiduained on peenestatud. Serveerimisel lisatakse selle koostises olevaid kuumtöödelduid köögiviljade, seente või teiste komponentide tükke. 16. Kastmete tähtsus.
portsjonis 140 150 g. hautatakse koos riisiga. Lisatakse köögiviljad (paprika, mais, porgand, küüslauk) · Pilaff Lambaliha (labatükk/rinnatükk), Kuubikud massiga 20 30 g, portsjonis 140 150 g, hautatakse, lisatakse sibul, tomatipasta ja porgand. 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5 · Kartulipuder kartul keedetakse pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks. Lisatakse kuum piim ja või ning segatakse hoolikalt. Serveeritakse iseseisva roana mitmesuguste kastmetega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega või lisandina teiste roogade juurde. · Küüslaugukartulid - kartulid tükeldatakse kuubikuteks ja praetakse rasvas, lisades ka tükeldatud sibul. Pruunistunud kartulitele lisatakse koor, maitsestatakse soola ning küüslauguga
12.00-13.00 supp; liha- või kalaroog aedviljade, kartuli või nuudlitega joogiks mahl, mineraalvesi, õlu või vein(Reinvein) Õhtuoode- kohv ja kook Õhtusöök e. abendbrot- 19.00-20.30 sarnaneb lõunasöögiga, kuid juurde pakutakse leiba Tüüpiline Saksa toit on üks rasvane ja tugev talupojalõuna 4,5 miljn. tonni sealiha aastas Valmistusviisid Lihast ja köögiviljadest valmistatakse pajaroogasid Kala hautatakse või keedetakse Aedvilju keedetakse, marineeritakse ja kasutatakse toorelt Piirkondlikud erinevused Põhja-Saksamaale on iseloomulikud mereannid: heeringas, forell, angerjas Lõuna-Saksamaa: erinevad pastatooted Lääne-Saksamaa: mõjutused Prantsusmaalt Mõnedes piirkondades on populaarne õlle- ja leivasuppide valmistamine Üldiselt on toidud rasvased ja rammusad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
aineid. KADAKAS Kadaka käbikesedmarjad on väga aromaatsed,magusad aga vaiguse maitsega.Valminud kadaka käbikesedmarjad sisaldavad kuni 42%suhkrut,see on täpselt sama palju,kui viinamarjadki.Kadakst saadakse veini ,aetakse viina ja inglisedzinni (kadakamarjaviina). HUNDINUIA JUUR Hundinuia juur on ligi 60 cm pikk,läbimôôduga 2,5 cm.Kuivatatud juurikas sisaldab: tärklist 40%,suhkrut 11%,valku kuni 24%.Juurikast vôib valmistada jahu,millest küpsetatakse leiba ja biskviiti.Samast jahus keedetakse ka kiislit. Jahu valmistammiseks lôigatakse juurikas vôi juurikad 0,51cm pikkusteks juppideks ja kuivatatakse kas ahju peal vôi lôkke kohal seni,kuna nad murdes prôksuvad.rostitud juurika tükikesi vôib kasutada nagu kohviube.Hundinuia juurikad saab ka toorelt süüa,neid vôib veel keeta ja küpsetada. PILLIROO JUUR Noored juurikad on kuni 2,5 m pikad,nad on ôrnad ja magusad,neid süüakse ka toorelt,küpsetatult vôi keedetult.Pilliroo juurikatest valmistatakse jahu ja kohvi
ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoidua...
, uhutakse sõelal jooksva vee all ning nõrutatakse. Puuvilju tuleb väga hoolikalt pesta, eriti kui on tegemist importviljadega. Viimaseid on kasvu ajal mitmeid kordi pritsitud mürkkemikaalidega kahjuriputukate ja haiguste tõrjeks, seetõttu on nende pind väga kõvasti saastunud. Puuviljade keetmisel pannakse ettevalmistatud viljad kas tervelt või lõikudena suhkruga maitsestatud kuuma vette, lisatakse maitseained ja keedetakse nõrgal tulel, kuni vili on pehme, kuid mitte lagunenud. Lagunemise vältimiseks lisatakse muredate viljade puhul keeduveele veidi sidrunhapet. Happel on ka teine ülesanne ta kaitseb kooritud puuvilju tumenemise eest. Küpsetamisel pannakse terved puuviljad ahju kas koorimata või kooritult ja serveeritakse kuumalt või külmalt nii kastmes kui lisanditega. Püree valmistamisel marjad ja puuvili kas keedetakse koos suhkruga või
koostisainena. Pastatoodetest saab valmistada ka magustoite. Pasta keetmine o Kasutatakse suurt anumat o Pasta pannakse keevasse vette (va täidetud pastatooted ja värske pasta, mis asetatakse tasakesi keevasse vette) o Ei kaeta kaanega o Keeda al dente o Kui pastat hiljem veel kuumtöödeldakse, siis tuleks külma veega üle loputada, kui mitte siis tuleb hoolikalt kurnata. Pudrud Keedetakse erinevatest teraviljadest valmistatud kruupidest, tangudest, helvestest, jahudest. Sageli keedetakse putrusid mannast, riisist, kaerahelvestest, tatra-, odra-, nisu-, kaera-, cous-cous-, saago-, maisitangudest ja –kruupidest, hirsitangust, bulgurist. Kasutatakse pudruhelbeid Serveeritakse hommikosöögiks, lisandina liha-ja kalaroogade juurde, täidisena Vedelikuks võib olla vesi, vee-piimasegu, piim, mahl või puljong.
umbes 1 mm kuni 1 dm. Need lained neelduvad toidus, kus on vee molekule. Need on polaarsed ja hakkavad laine elektrivälja taktis võnkuma. See võnkeenergia muutub soojuseks ja kuumutab toitu. Ahi ise ei kuumene, vaid töötab elektri abil. Vanemate gaasipliitide süütamiseks tuleb appi võtta tikk. Kui tikk süüdata, siis tiku ja tikutoosi vahel toimub nii suur hõõrdumine, et selle temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Kui väljas on temperatuur madalam kui toas ja köögis keedetakse vett, siis on õhku läinud väga palju veeauru. Kartulid on toorena kõvad. Kui nad ära keeta, siis muutuvad nad pehmeks. See on tingitud sellest, et vee temperatuuri tõustes suureneb molekulide kineetiline energia ning ka kiirus. Vahest võib juhtuda, et kraan jääb peale selle kasutamist tilkuma. Vesi tilgub seetõttu, et kuna ta on vedelik ja temas esineb ka pindpinevusjõud. Eelnevate näidete põhjal võib järeldada, et köögis leidub palju erinevaid ja huvitavaid
Sageli kasutatakse gratineerimisel riivjuustu või riivsaia, aga ka paksu koort. Prantsuse köögist on kogu maailmale tuttavad sellised road nagu Gratin Dauphinois ning klassikaline kartuligratään, milles keedukartulid kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetatakse. Timbaalid valmistatakse köögiviljapüreest, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pandakse väikestesse timbalivormidesse ja keedetakse ahjus vesivannil 170*C juures 25-30 min. Terriin on prantsuse päritolu roog, mis sarnaneb kõige enam meil levinud pasteedile. . Valmistatakse spetsiaalses terriinivormis veevannis kuumutades. Kui eraldi nõu pole, siis sobib edukalt ka keeksivorm, millel kaaneks foolium. Coulis on prantsuse kaste, mis on tehtud puuviljadest või köögiviljadest. Kasutatakse dessertides. III praktikum : Kanapee on väike võileib (ka praetud või röstitud), mida serveeritakse enne sööki isuäratamiseks
Tomat Paprikas Artisokk Spargel Rooskapsas Baklazaan q Puuviljadest: Melon ... q Jahudest: Pastatooted Valge nisuleib Pitsa q Juustudest: Parmesani juust Mozzarella Mascarpone ... q Rasvainetest: Oliiviõli Puuviljaseemneõli Searasv ja -pekk Peamised ürdid: Aniisiseemned Nelk Paprikapulber Pipar Sibul Küüslauk Muskaatpähkel Tüümian Basiilik Estragon Tuntumad rahvustoidud: Risoto riisiroog, mida keedetakse puljongis, lisatakse köögivilju, seeni , juustu, veini ja muud. Ravioolid pastatooted, mida täidetakse liha, kala või köögiviljadega. Tortelliinid pastatooted, mida täidetakse liha, juustu, kohupiima ja spinatiga. Minestrone köögiviljasupp. ... Bruschetta - pikast saiast lõigatud diagonaalsed viilud, need röstitakse ja hõõrutakse tugevalt üle küüslauguküünega. Süüakse kohe.
Harilik kukeseen pastad, pirukad, kastmed Kivipuravik risoto, hautised, nuudliroad Veinipunane pilvik marineeritud, kastmed, täidisena Gratineerima - on juba keedetud või hautatud toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitatavalt ainult pealtpoolt Timbaalid valmistatakse köögiviljapüreest, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pandakse väikestesse timbalivormidesse ja keedetakse ahjus vesivannil 170*C juures 25-30 min Terriin - Terriin on prantsuse päritolu roog, mis sarnaneb kõige enam meil levinud pasteedile. Samas erineb terriin pasteedist nii valmistuviisi (vesivannil kuumutamine) kui ka konsistentsi (tükiline) poolest. Coulis prantsuse kaste, mis on tehtud puuviljadest või köögiviljadest. Kasutatakse dessertides Võileivad Kanapee kokteilivõileib e. tikuvõileib Naan hapendatud, ahjus küpsetatud paks leib
Külma suitsu temperatuur on 10-20°C, kuuma suitsu temp. 80-120°C. Suitsutamisaeg sõltub kalaliigist. Toitlustusasutustes suitsutatakse kala kuuma suitsuga. 15. Nimeta 5 eestimaist kala * ahven, forell, angerjas, siig, luts 16. Nimeta 3 suurt ja 3 väikest kala 3 suurt: angerjas, haug, forell 3 väikest: tint, räim, ahven 17. Nimeta 10 meresaadust ja iseloomusta neid mõne lausega, lisa 1-2 rooga igaühest 1. Krevetid- uhatakse üle külma veega ja keedetakse seejärel vees, millele lisatakse soola, tilliürti ja maitseköögivilju. 2. Vähk- uhatakse üle rohke külma veega ning keedetakse. 3. Homaarid- asetatakse keevasse vette, millele lisatakse valget veini, salottsibulat, porgandiviile, tükeldatud sellerivarsti ja petersellilehti, soola. Keetmisaeg 15-25 min. 4. Krabid- keedetakse nagu hormaane. 5. Austrikarbid- puhastatakse ja pestakse. Kontrollitakse karpide elusolekut (koputades karbile peab see sulguma) 6
2. Keetmine Toote valmistamiseks · Pott Toiduained asetatakse · Liha väheses · Vesi keema vähesesse vedelikku · Köögiviljad vedelikus · Pliit ja keedetakse nõrgal · Kala kuumusel kaanega kaetud · Maitseained (mis keedunõus. lisatakse hiljem) 3
Kõva 6-7 min. Võileivamuna 8 min. Salati ja täidetud muna 10 min. · Kooreta keedetud muna e.poseeritud muna Keeduveel äädikat, soola Vesi ei tohi mulinal keeda Kodune ülesanne · Õpi muna poseerimist interneti abil vaadates videot · Poseeri muna (kui soovid) Keedetud munatoidud · Keedetud omlett Vesivannil Selgete puljongite lisandiks · Munahüüve 1 muna 1 dl piima v. Vett Keedetakse vesivannil v. Küpsetatakse ahjus Lisandid, jahu Suupistena, valge kastmega · Munapuder Vesivannil, pannil, aurukapis 3 osa muna, 1 osa piima või koort Pannil liigutatakse äärelt keskel Temperatuur ei tohi olla kõrge Serveeritakse hommikusöögilaual, suitsu- ja soolakala lisandiks Praetud munatoidud · Härjasilmad Kuumale vähese rasvaga pannile, rebu terve
üheski teises maailma kasutatakse vähe: kasvasid. Jaapani roog on köögis ei kasutata! looma-,sea-,lamba-ja väherasvane ja maheda Toiduvalmistamise ja linnuliharoad, maitsega. serveerimise ilu! puuviljad ja küpsised, Kalu keedetakse või armastavad teed, praetakse taimeõlis. Pizza, pasta, oliivid, Itaalia köök on Pasta valmistatakse al Itaallased oskavad ja Parma sink, kalad, kujunenud sajandite dente. armastavad süüa ITAALIA karploomad, pähklid, jooksul. Suur tähtsus kastmete teha (toitu nautida)!
siis valada eelsoojendatud kannu teesegule peale, lasta 5 min tõmmata. Eemaldatakse lehed, kurnatakse ja serveeritakse. Valge tee valmistamine: kasutatakse 60-70 C vett, teesegu lastakse 2-3 min tõmmata. Teesegu kurnatakse ja serveeritakse. Oolong (punane) tee valmistamine: kasutatakse 75 C vett, lastakse 7 min tõmmata. Teesegu kurnatakse ja serveeritakse Taimeteede valmistamine: taimekoor või juured asetatakse külma vette ja kuumutatakse keemiseni, keedetakse ja lastakse 10-15 min enne serveerimist seista. Taimeürt valatakse keeva veega üle ja lastakse 10-15 min tõmmata. Lisanditeks sobivad teejoogi juurde suhkur, sidrun, ebaküdoonia suhkrusiirupis, keedis, mesi, piim, rõõsk koor, alkohoolsed joogid. Klassikaline jäätee valmistatakse musta tee baasil. Oluline on tee tõmbamise aeg , mis ei tohi ületada 5-7 min. Valmis kuum tee valatakse lisandite ja jääkuubikute peale, mis jahutavad tee maha
massiga 120g, küpsetatakse portsjonis 1, ahjus 250oC paneeritud juures 10 min Hakk-kotletid Lihthakkmass Ovaalsed, 2-3 tk Praetakse Hakkliharoogad portsjonis, väheses rasvas, e lisandid massiga kokku keedetakse v 150 g hautatakse v küps. Praeahjus 250 kraadi juures 10 min. Hakkrulaad ehk lihthakkmass Suured pätsid, Küps 225 kraadi Hakkliharoogad pikkpoiss täitmata v juures 40-50 e lisandid
Kasutatakse eelroogadena, dessertidena. 14. Kirjelda pruuni põhikastme tooraineid, valmistamist, kasutamise võimalusi. Pruuni põhikastme valmistamiseks kasutatakse veise- lamba- uluki- vasikapuljongit. Kondid raiutakse või saetakse väiksemateks tükkideks (5-6 cm), liha pestakse. Pruuni lihapuljongi puhul konte röstitakse pannil või ahjus. Tooraine pannakse külma vette keema ning aetakse kiiresti keema, peale kogunev vaht riisutakse. Puljong keedetakse nõrgal kuumusel nii, et vedelik vaevu väreleb. Keetmisel riisutakse vajadusel ka vaht kui seda tekib ning ka peale tekkiv rasv mis võib anda õhuhapnikuga reageerides halva maitse. Puljongi rasv kasutatakse ära teiste toitude valmistamisel. Keetmise kestvus oleneb liha liigist, jaotustükist, looma vanusest, rammususest (1,5-5 tundi). Umbes tund enne valmimist pannakse puljongisse röstitud 3-5 cm suurused maitseköögiviljad (sibul, porgand, seller, pastinaak, porrusibul) ning
kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid köögivilju blanseeritakse heleda värvuse säilitamiseks) Confit- roog valmistatakse ja säilitamiseks, keetes seda väga aeglaselt ja täiesti pehmeks. (Liha, näiteks part või hani, küpsetatakse omas rasvas, millega see pärast
9. JAHUTAMINE Toored vorstid Siia vorstide gruppi kuuluvad praadismisvorstid, toorvorstid ja ka toorsuitsuvorstid ehk külmsuitsu salaamivorstid. Antud grupi toodetest valmistatakse Eestis põhiliselt praadimisvorste (valdavalt grillvorstid, šašlõkivorstid). Praadimisvorstid kujutavad endast toorest vorstisegu, mis om pritsitud kesta ja mida väljastatakse tööstusest enamasti jahutatuna. Enne kodust tarvitamist neid vorste praetakse, grillitakse või ka keedetakse. Tavaliselt kasutatakse praevorstide valmistamiseks ühe loomaliigi liha (levinum sealiha, harvem veiseliha). Soovitav on kasutada vähese sisekoesisaldusega liha, sest halva siirimise ja puuduliku termilise töötlemise järgselt võib tootesse jääda suur mälumisjääk. Peki lisamisel eraldi komponendina, tuleb segistis töötlemine läbi viia eriti hoolikalt, et pekitükid ka toote struktuuri seostuksid. Pekk peab olema tugeva konsistentsiga(selja, turja, või abapekk). Pasteet
valmistamiseks.Köögiviljade keetmisel on eelistatud keetmine väheses vees või veeaurus.Kööggivilju võib keeta ka kombiahjus. Rohkes vedelikus keetmisel arvestatakse tavaliselt 1 kg köögivilja kohta 0,6-0,7 1 vett. Soola võetakse 10 g 1 liitri vee kohta. Väheses vedelikus keetmiseks võetakse vedelikku nii palju, et see köögivilja vaevu kataks. Soola arvestatakse 1% vedeliku hulgast (10 g soola 1 liitri vedeliku kohta). NB:Peeti ja herneid keedetakse soolata, see takistab valmimist. Veeauruga keedetakse aurukapis või kombiahjus, selleks mõeldud keedunõus või tavalises keedunõus restil. Köögiviljad asetatakse keema valmimise järjekorras. Köögiviljatoite serveeritakse nii iseseisva toiduna , kui ka köögiviljalisandina teiste toitude juurde.Iseseisvaks toiduks arvestatakse igale sööjale 200-300g köögivilja , selle juurde 50.100g kastet või mõnda muud lisandit (makaronid,kartul,riis,jms)
Rasvainetest oliivõli, puuviljaseemneõli, searasva ja -pekki. Toitude valmistamine Itaalia supid on tavaliselt vedelad liha-, kala- ja nuudlisupid. Kastmeteks tehakse tavaliselt tomati- või paprikakastmeid. Köögivilju hautatakse omas mahlas või õlis. Magustoitudena süüakse rikkalikus valikus puuvilju, pähkleid, rosinaid ja nendest valmistatud maiustusi. Kõrgelt hinnatakse jäätist. Itaaliale iseloomulikud retseptid Risoto - riisiroog, mida keedetakse puljongis, lisatakse köögivilju, seeni, juustu, veini ja muud. Ravioolid- pastatooted, mida täidetakse liha, kala või köögiviljadega Tortelliinid - pastatooted, mida täidetakse liha, juustu, kohupiima ja spinatiga Minestrone - köögiviljasupp Bruschetta - pikast saiast lõigatud diagonaalsed viilud, need röstitakse ja hõõrutakse tugevalt üle küüslauguküünega. Süüakse kohe. Carpaccio - soolatud ja pipardatud veiseliha keeratakse fooliumisse ja
See on väga tundlik reaktsioon. Nessleri reaktiiv on kompleksühendi K2[HgI4] ja leelise KOH segu, mis ammooniumioonidega reageerib järgmise võrrandi kohaselt: NH4+ + 2[HgI4]2 + 4OH [NH2Hg2O] I + 7 I + 3H2O Tulemus: Alglahusele Nessleri reaktsiivi tilgutades tekkis koheselt pruunikas sade. Lahuses tõestusid seega NH4+ ioonid. IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine Peale III rühma katioonide sadestamist järelejäänud tsentrifugaat hapestatakse HCl-ga ja keedetakse H2S eraldamiseks. Seejuures sadestub osaliselt ka vaba väävel, mis tsentrifuugitakse. Osa tsentrifugaadist (4...5 tilka) leelistatakse NH3*H2O -ga ja lisatakse 4...5 tilka 1M (NH4)2CO3 lahust ja soojendatakse 80°C juures vesivannis. NH4Cl lisamine ei ole antud juhul vajalik, kuna süstemaatilise analüüsi käigus on teda lahusesse sattunud küllaldasel määral. Kui eelmiste rühmade katioonid analüüsitavas lahuses puuduvad, siis lisatakse 4...5 tilgale alglahusele 4..
Keedupott,elektriauruti,pliit Kasutatakse spetsiaalselt köögivilju ja kalu. veeaurus Veeaurus keetmine võtab vesi keedupotte või korve aga rohkem aega kui vedelikus ka ahje. keetmine, kuid vitamiinide ja mineraalainete kadu on väiksem. 4. Vesivannil Keedetakse neid toite, mis Pott,vesi ,pliit Ühes nõus on vesi ja Magustoite,pudingeid keetmine kergesti põhja kõrbevad. sellese nõusse asetatakse teine nõu,kus sees on kuumutatav
"Lõng tuleb ennem hoida kollutuses öö läbi, siis välja puserdada ehk pigistada, kuid öösel tuleb ka lõnga kiigutada ehk ümber keerata, et maarjaga ühtlaselt läbi imbuks. Siis vesi patta ja kaselehed ehk teised, millest keegi kollast keedab, pajaga tulele ja lasta keeda mõnda aega, umbes 10-15 min. Seal võib siis seda lõnga segada, et mitte kirjuks ei läheks." Kihnu Roosi õpetab madara juurega punaseks värvimist: "Lõnga ettevalmistus sama, mis kollase keetmisel, kuid vähem aega keedetakse kollaseks, et kollotis välja ei keeks lõngast ennem punaseks keetmist. Nüüd paneme paja tulele taariga (õllega) koos peeneks raiutud madara juurega(umbes 2cm pikkused) ja keeta kuni on vedelik punakas, gaasipliidil umbes 10 minutit. Siis panna vedelikusse punaseks keetmise lõng ja keedad samuti 10-15 minutit selles madarapudrus. Iga üks keedab oma äranägemise järele, ag kui keedad liiga kaua, tuleb punane värv lõngat ära. On selliseid juhuseid.
keeduvette. üle Munavalge äär küpsetada. tõstetakse Kooreta keedetud vahukulbiga muna muna peale ja keedetakse serveeritakse ka külmade ja mitte ägedal soojade keemisel 3–4 salataitega, minutit. kus poolvedel munakollane
1.Mis on pasta ja millest valmistatakse? Pasta on spagettide, makaronide, nuudlite jt. üldnimetus,mis valmistatakse veest ja jahust. 2. Mis on makaron? Pasta on üks arvukatest pastaliikidest. 3. Kui palju võetakse pasta keetmisel 100 g kuivaine kohta vett? 1L 4. Pasta keetmise põhimõtted ja erisused (+ohud): Pasta keedetakse suures potis ja rohkes vees. Arvestatakse 100 g pasta kohta 1 l vett. Vesi peab olema suhteliselt soolane, et pasta kastmest maitseid endasse imades ei muudaks kogu toitu maitsetuks. Kvaliteetsele pasta, rohkes vees keetmisel. ei ole vaja õli lisada. Küll lisatakse õli, kokkukleepumise vältimiseks, värske pasta keetmisel. Pastat keedetakse valmidusastmeni al dente. See tähendab, et pasta peab hamba all pisut naksuma. Väga hea säilivus,pole vaja pesta,maitseb ka külmalt,kuulub
Mere ja jõgede ääres kasutatakse palju kala- ja teiste mereloomade liha ning teisi saadusi. Maitsestamine · Toite vürtsitatakse kohalike vürtsidega väga teravalt. Eriti hinnatud on mitmesuguste vürtside segud niihästi pulbrina kui ka püdelate segudena. Viimaste põhiaineks on sageli paprika, tomatipüree või sojakaste. Soola kasutatakse tagasihoidlikult. Toitudest · Ühepajatoite, milles liha köögiviljade ja maisi või kuivatatud kaunviljadega koos keedetakse, valmistatakse loendamatuis kombinatsioonides. Ühine on see, et need kõik väga palju ning mitmekesiseid aineid sesaldavad. Riis keedetakse enamasti eraldi. · Magustoiduna süüakse peamisel puuvilju apelsine, mangosid, virsikuid jt, kuid valmistatakse ka kuumutatud toite munadest, pähklitest, puuviljadest ja suhkrust. Tihti lisatakse toitudele pruuni, rafineerimata suhkrut. Selle maitse erineb valgest suhkrust. Tarvitatakse ka melassi.
Joogiõpetus ISESEISVA TÖÖNA VASTAB KIRJALIKULT KÜSIMUSTELE. 1. Nimeta erinevaid kohvisorte ja too välja nende erinevused. Araabika-levinum ja parim kohvisort Robusta-maitselt araabikast tugevam(robustsem), rohkem kofeiini 2. Kohvipuu- kirjelda Kasvab 7-8m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4m pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10-15cm pikad, läikivalt tumerohelised heldama alapoolega. Kohvi marjad on kirsisuurused ning tumepunast värvi. Valmimine võtab aega 8 kuud. Kohvipuu hakkab õitsema 2-4 aastaselt. Kohvi saab koristada alates puu 5.eluaastast mitu kord aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks, kuid võib veel eksisteerida. Kohvipuu nõuab 19-25 kraadist temperatuuri. Ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. 3. Nimeta erinevaid kohvijooke. 7 tk Cappuccino, Caffè Latte, Caffè Macchiato, Espresso, Con Panna, Ristretto, Cafè au Lait. ...
Valkkiud Siid Kristin Nõlvak Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita. Siid tundub alati jahedana ja ei põhjusta higistamist. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otse...
· konfitüür - zeleetaoline konsistents - - marjad ja puuviljad säilitavad kuju · povidlo - ühtlane konsistents, ei tohi olla seemneid - seemneviljalistest paks, tihe - luuviljalistest pehmema konsistentsiga - maitselt hapukas-magus, suhkrusisaldus eelmistest natuke madalam · puuviljad-marjad suhkrus · zelee - läbipaistev, sülditaoline mass · sukaad - tsitruseliste koortest ja puuviljadest - koored keedetakse, hoitakse tugevas suhkrulahuses - kuivatatakse, iseloomuliku suhkruläikega · marmelaad Olenevalt toorainest ja valmistuse viisidest liigitatakse puuvilja-marja; zelee- ja vedrumarmelaad(kummikommid) Puuvilja-marjamarmelaad saadakse puuvilja-marjapüree keetmisel suhkru ja tärklisesiirupiga. Lisatakse pektiini (zeleeruv aine), happeid , aroomiaineid.. Põhiliselt õunapüreest. Pektiin on materjaliks, millest moodustub karkass. Mida rohkem pektiini, seda tihedam marmelaad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
