Siinuse Teoreem ja Kolmnurga pindala kahe külje ja nendevahelise nurga järgi . R- kolmnurga ümberringjoone raadius Piirdenurk- on kõõlude vaheline nurk, mille tipp on ringjoon. Piirdenurk võrdub poolega samale haarale toetuvast kesknurgast. Kesknurk- on raadiuste vaheline nurk, sest toetub : Sin(a)=a/2R : kaks külge ja ühe külje vastasnurk! a/sin(a)=2R : kaks nurka ja ühe nurga vastas külg! Kolmnurga küljed on võrdelised vastasnurkade siinustega. Siinusteoreemi abil saame lahendada kolmnurki kui on antud: 1. Kaks nurka ja üks külg. 2. Kaks külge ja on antud ühe külje vastasnurk. Kolmnurk Kolmnurga pindala võrdub kahe külje ja nendevahelise nurga siinuse poole korrutisega: ,-kui on acsin(),-bcsin() Kolmnurga pindalad: S=1/2 ¤ A ¤ H
kolmnurkadeks. Teravnurkse kolmnurga kõik nurgad on teravnurgad. Nürinurkse kolmnurga üks nurk on nürinurk, ülejäänud nurgad on teravnurgad. Täisnurkse kolmnurga üks nurk on täisnurk, ülejäänud kaks teravnurgad. Ühegi kolmnurga nurkade hulgas ei saa olla kahte nürinurka ega kahte täisnurka. Täisnurkse kolmnurga puhul nimetatakse ühte külge hüpotenuusiks ja kahte ülejäänud külge - täisnurga lähiskülgi - kaatetiteks. Mille alusel saab kolmnurki veel liigitada? 1. Kirjuta iga kolmnurga juurde, kas ta on terav-, nüri- või täisnurkne kolmnurk. .............Teravnurkne........................Teravnurkne..........................................täisnurkne .............................................................. 2. Joonesta kolmnurk, mille üks külg 3. Otsusta, kas kolmnurk on terav-, nüri- või
inimese teadvusega. Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest. Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsseeruvad valguse ja tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega rõhutab kaotusevalu, süngeid mötteid, tekitab distantsi. Lilla süvendab meis ebakindlust, nõrkust ja igatsust. Harmoonilised värvid, harmoonilised tunded Värviringi kõrval paneb Goethe kokku väiksemaid kolmnurki, kus demostreerib eriti mõjuvaid ,,värviakorde" ehk siis kooskõlasid. Jagades värve erinevateks mõjugruppideks (kollane tähistab võimu, punased toonid kiirgust, õrnus peitub siniselähedastes toonides) jõuab ta värvide tasakaalu ja kokkusobivuse idee juurde, mida hiljem jätkab Wilhelm Ostwald oma raamatus Värviharmoonia (1918).
Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest. Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsseeruvad valguse ja tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega rõhutab kaotusevalu, süngeid mötteid, tekitab distantsi. Lilla süvendab meis ebakindlust, nõrkust ja igatsust. Harmoonilised värvid, harmoonilised tunded Värviringi kõrval paneb Goethe kokku väiksemaid kolmnurki, kus demostreerib eriti mõjuvaid ,,värviakorde" ehk siis kooskõlasid. Jagades värve erinevateks mõjugruppideks (kollane tähistab võimu, punased toonid kiirgust, õrnus peitub siniselähedastes toonides) jõuab ta värvide tasakaalu ja kokkusobivuse idee juurde, mida hiljem jätkab Wilhelm Ostwald oma raamatus Värviharmoonia (1918).
Püramiid ko o s ta s : La ura Ka s e küli Püramiidiks nimetatakse ruumilist kujundit, mille külgedeks on ühise tipuga kolmnurgad ja põhjaks hulknurk Ühise tipuga kolmnurki nimetatakse püramiidi külgtahkudeks. Külgtahkude ühiseid servi nimetatakse külgservadeks. Põhjaks olevat hulknurka nimetatakse põhitahuks ja selle külgi põhiservadeks. Kolmnurkade ühine tipp kolmnurk püramiidi kõrgus Korrapärane püramiid Püramiidi nimetatakse korrapäraseks, kui tema põhjaks on korrapärane
summa on 180°, siis nelinurga nurkade summa saab arvutada 2 · 180° = 360° Viisnurk Jaotame viisnurga kolmnurkadeks, nii nagu enne nelinurga. Tekib 3 kolmnurka. Viisnurga nurkade summa saame arvutada 3 · 180° = 540° Kuusnurk Jaotame kuusnurga kolmnurkadeks. Tekib 4 kolmnurka. Kuusnurga nurkade summa saame arvutada 4 · 180° = 720° Kolmnurkade seos hulknurga tippudega (külgedega) Hulknurk kolmnurkade arv nelinurk 2 Kolmnurki tekib alati viisnurk 3 kahe võrra vähem kui kuusnurk hulknurga tippe. 4 seitsenurk 5 üheksanurk 7 kaheksateistnurk 16 Üldiselt Tähistame hulknurga nurkade arvu tähega n ja nurkade summa tähega s. n-nurga korral tükeldub hulknurk (n - 2)-ks 2) kolmnurgaks Iga kolmnurga nurkade summa on 180°, siis hulknurga nurkade summat saame arvutada valemiga
Kolmnurk on hulknurk, millel on kolm tippu, s.t. tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurki liigitatakse külgede järgi: erikülgsteks, võrdhaarseteks ja võrdkülgsteks ja nurkade järgi:tervanurkseteks,nürinurkseteks, täisnurkseteks. Kolmnurga kõrguseks nimetatakse tipuks vastasküljele või selle pikendusele tõmmatud ristlõiku või selle pikkust.Kolmnurga külge, millele on tõmmatud kõrgus, nimetatakse kolmnurga aluseks. Kolmnurga mediaaniks nim. Kolnurga tipust vastaskülje keskpunkti tõmmatud lõiku või selle pikkust. Kolmnurga mediaanid lõikuvad ühes punktis, mis on kolmnurga raskuskese. Kolmnurga külje keskristsirgeks nim. Sirget, mis läbib külje keskpunkti ja on selle küljega risti. Kolmnurga külgede keskristsirged lõikuvad ühes punktis, mis on kolmnurga ümberringjoone keskpunkt. Kolmnurga iga nurga poolitaja jaotab nurga vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu lähisküljed. Kolmnurga nurgapoolitajad lõikuva...
Vaase ei kasutatud mitte lillede hoidmiseks, nagu tänapäeval vaid: Õli säilitamiseks Teravilja säilitamiseks Suuri keraamilisi vaase mälestusmärkidena. Tuntumad savinõud Hüdria- kolme käepidemega veenõu Tuntumad savinõud Amfora- kahe sangaga anum veini hoidmiseks Tuntumad savinõud Kraater- lai anum, milles segati vett ja veini. 8. Sajand e.Kr. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks: 1. Kolmnurki 2. Rombe 3. Meandreid 8. Sajand e.Kr. lõpp Abstraksete kujundite sekka hakkas ilmuma: 1. Inimeste skemaatilised kujutised 2. Loomade skemaatilised kujutised 3. Mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused (jumalate võitlused koletistega nagu Kükloobid, kentaurid, barbarid jne, kellega kreeklased 6. Sajandi e.Kr. algus Varem mainitud laad asendus mustafiguurilise stiiliga. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult
8. Ühenda autor loodud skulptuuriga! (5p) Praxiteles "Hermes Dionysoslapsega" Lysippos "Kaapija" Polykleitos "Odakandja" Pheidias Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron "Kettaheitja" 9. Kirjelda vaasimaali arhailisel ajastul. Kuidas kaunistati, kuidas lisati detailid, kontuurid figuuridele? (1p)Vööndite vahele maaliti lihtsaid korduvaid kujundeid, näit. kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. Vaasid väga elavavärvilised.8. saj. lõpupoole hakati vaasidelkujutama ka inimesi ja loomi, alguses skemaatilisena kuni järgmiks sajandiks jõuti juba mütoloogiaaineliste piltjutustusteni.Läbivaks teemaks(nagu kreeka kunstis üldiselt) oli kreeklaste või nende jumalate võitlused koletistega kükloopide, kentauride või meduusadega. Kuigi figuurid on anumatel kohmakad ja nende anatoomia moonutatud, kompenseerib vajakajäämised
Irdmuistis (relvad, tööriistad, ehted) Kinnismuistis (Linnused, asulakohad). Neoliitikum noorem kiviaeg, 4.-2.aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid lust, puust, kivist esemeid. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. 8000 eKr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad ko...
Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega. Geomeetrilise ornamendiga vaas Pöörleval kedral oli lihtne kannule sirgeid jooni tõmmata , mille vahele maaliti erinevaid korduvaid siksakilisi jooni , kolmnurki , rombe. Esialgu tehtigi ainult geomeetrilise mustriga vaase , hiljem lisandus ka inimeste ja loomade lihtsustatud kujutised Musta-ja punasefiguuriline stiil Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja . Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja
Kreeka vaasimaal Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Hästi tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalingud- vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Kreeka vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne jooni...
kaudu külje an (kasutame sin valemit ): c ehk anan 360 360 Seega sin : r360sin 180 an 2r 2sin 2r 222nrn sin Kuna selliseid kolmnurki 2n n on n tükki, siis on kõõlhulknurga ümbermõõt : 180 Definitsiooni kohaselt n an 2rn sin avaldub ringjoone pikkus n piirväärtusena: 180 180
Budistid-mungad väldivad igasugust liha, joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte elusolendeid alla neelata. Hinduism Toitumisaluseks on taimetoidud, piimatoodetest on levinud kohupiim ja jogurt, jogurtit juuakse/süüakse ja ka kasutatakse erinevates marinaadides. Populaarsed on tanduri-tüüpi road, tandur on ahi, milles spetsiaalseid roogi valmistatakse, seal küpsetatakse rasvata taignast käkke, rasvataignast pikki mooniseemnetega ülepuistatud kolmnurki ning ka jogurtis marineeritud kanapoegi. Taimetoitlastele küpsetatakse köögivilju ja maitseainetega kohupiima paniir. Veise ja teiste sarvloomade liha on keelatud süüa nii religioossetel põhjustel kui ka igivanade tavade kohaselt, samuti ei tohi süüa sealiha. Suvel ja talvel on põhitoitudeks riis kanaga. Paljud hindud on rangelt taimetoitlased, nad ei söö isegi sibulat ja küüslauku, tomatitest ja peedist keelduvad punase värvi tõttu, sest ka veri on punast värvi
suheldes. Siin ei ole ka mõeldud ainult isiklikke kogemusi, vaid sageli ei olegi tarvis isiklikku kogemust, et midagi teada saada - sageli me tugineme hoopis ühiskondlikule kogemusele. Miks ma aga täielikult ei saa nõustuda ka sellega, et kõik meie teadmised ja ideed tulenevad kogemustest, peitub näiteks selle teema seosest matemaatikaga. Ratsionalistid on välja toonud sellise näite: võib joonistada tuhandeid kolmnurki ning mõõta nende külgi ja nurki, kuid saadud andmed ei tõesta siinusteoreemi kehtivust. See tähendab, et kogemuste abil ei saa matemaatilisi teoreeme tõestada. Ratsionalismi seisukohalt tulenevad näiteks matemaatika aksioomid ja definitsioonid mõistusest enesest. Selline ratsionalistide arusaam tundub tõepoolest loogiline. Järelikult võiks eelnevast tuletada, et minu arvamused ühtivad rohkem ratsionalistide omadega, kuid osalt nõustun ka empiristide väidetega
sümboliseerib kuidas taevalikust müsteeriumist ilmub armastusjumalanna 3. Leonardo DaVinci elu ja looming. Kirjelda järgmised teoseid: 1. Mona Lisa- pildil on naine, kes naeratab kavalalt, peas on loor, pruunid juuksed, pole kulme, arvatakse et pilt oli teist värvi, ajaga on tumenenud, arvatakse et maalis enda portee 2. Püha õhtu söömaeg- inimesed istuvad söögilaua ääres, keskel jeesus, moodustavad kolmnurki, jeesus ütleb et läheb surma, asub milanos 3. Anatoomia, leiutised, masinad- leiutas jalgratta ja auto, kirjutas paremalt vasakule, tundis huvi anatoomia vastu- joonistas lihaseid, kõõluseid, teisi keha osi. 4. Michaelangelo Bounarroti elu ja looming. Kirjelda järgmisi teoseid: 1. Taavet- 5,5 m kõrge, Firenze linna tellimusel, skulptuur paljas, tundub mõtlik, hoiab üht kätt õlal, üks käsi tundub liiga suur 2
Empirism või ratsionalism? Nii empirism kui ka ratsionalism, on kaks täiesti erinevat suunda, vastandudes üksteisele. Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Empirism ja ratsionalism on valgustuse kaks suunda. Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisusest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Seda iseloomustab usk mõistuse kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida., ning distantseerumine traditsioonist ja autoriteedist. Empirismi põhiseisukoht on see, et kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemustest. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Teiselt poolt on ratsionalismis seisukoht see, et meie tõsikindlad teadmised pärinevad mõistusest...
Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. sajandst e.Kr on leitud geomeetriliste onamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe aga ka MEANDREID. 8.sajandi lõpus e.Kr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutusi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamiseks teemaks, nii nagu hiljem reljeefkunstiski, oli kreeklaste (või Olümpose jumalate) võitlus koletistega. Kükloobid, kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellelt kreeklased vastandasid oma tsivilistatsiooni.
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikal...
Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale, mis olid savinõud, erinevate ülesannete ja otstarbega. 3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer, milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva
Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? Rajati voortele. Kasutati nõlvu, valle, kraave. Linnusetüüp /levikupiirkond Välised tunnused, ehituslikud iseärasused Mägilinnused Olid rajatud üksikutele igast küljest looduslikult LõunaEesti (Otepää) kaitstud küngastele Neemiklinnused Meenutab kumerate külgedega kolmnurki pealtvaates Üle Eesti va. Lääne-Eesti ; Rõuge (L-E) mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud Ida-Eesti linnused. Ringvall-linnused 8-10 m kõrguste paekividest laotud vallidega linnused. Lääne-Eesti ja Saaremaa Kalevi-poja säng Meenutab suurt kõrgete otsetega voodit, mis 2-lt poolt Lõuna-Eesti kaitstud kas nõlvade, vallide või kraavidega. 2
Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Ku...
● Kõige külmakindlam teravili ● Vähenõudlikum kui talinisu ● Ei sobi kõrge põhjaveega ● Surub umbrohu maha ● Valmib augustis Kasutus ● Leivajahu tooraine ● Näkileivad ● Viski ● Viin ● Põhu ● Katuseõlgede tooraine Kasvuala Tatar (Fagopyrum Mill) Välimus ● Tatrapõõsas võib kasvada kuni 1m kõrguseks ● Lõhnavad kollased või roosakad õiekobarad ● Tatra seemnete välimus on omapärane: need meenutavad täispuhutud kolmnurki ● Vars on sõlmine ja lehistunud ● iseloomulikuks jooneks on sõlme kohale abilehtedest moodustunud tõri Kasvutingimused, - alad ● Mandri - Euroopa ● Tiibet ● Hiina ● Eesti ● Liigirikkaimailt leidub tatart parasvöötmes ● Kasvamiseks ei vaja tatar väga sooja kliimat kuna ta suudab kasvada kõrgetes mäestikes nagu näiteks Himaalaja Kasutus ● Tatar sisaldab endas mitmeid kasulikke ühendeid nagu Mg,K,Zn,Fe,Cu,Ca jne siis teda kasutatakse:
AJALUGU 1)Muinasaja periodiseerimine. Kiviaeg: vanem kiviaeg ehk paleoliitikum-inimese kujunemine-Põhja-Euroopaviimane jääaeg keskmine-kiviaeg ehk mesoliitikum- u 9000-5000 a eKr noorem kiviaeg ehk neoliitikum- u 5000-1800 a eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg- u 1800-1100 a eKr noorem pronksiaeg- u 1100-500 a eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg: eel-Rooma rauaaeg-u 500 a eKr- 50 a pKr Rooma rauaaeg- 50- u 450 a Keskmine rauaaeg- u 450-800a noorem rauaaeg: Viikingiaeg- u 800-1050 hilisrauaaeg- u 1050-1200a 2)Eesti ajalooline periodiseering: Keskaeg: 12/13 saj- 15/16 saj Uusaeg: 15/16 saj- 1918 ( varauusaeg- 15/16 saj-1816/1819) uusimaeg-1918a-... 3)Kammkeraamiks kultuur Umbes 4000 aasta paiku eKr levis Eestis uus kultuur. Kautusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välisküljed olid ilustatud lohukeste ja väikeste tähete ja ribadega.Muster meenutas nagu oleks seda tehtud kammiga, sp ...
KAELAVÕRUD 1 Levinumaks kaelavõru liigiks keskmisel rauaajal olid jämenevate vaheliti otstega võrud. Neid on valmistatud nii pronksist kui ka hõbedast. Viimaseid on saadud mitmest aardeleiust. Kardla aardes oli ka üks väike kullast kaelavõru. Tavaliselt on niisuguste võrude kaare ristlõige ümmargune, kuid hõbedast eksemplaridel võivad otsad olla ka fasseteeritud. Esineb ornamenti sooni, kolmnurki, ringe jms. Otste suurim paksus on vahetult kaelavõru lõpus või natuke enne seda. Osa hõbedast kaelavõrusid on keskelt jämeneva kaarega ja suletavad haagi või aasaga. Eelviikingiajal levisid lamedate otstega kaelavõrud. Nende kaart on kaunistatud tordeeringuga ning lamedaid otsi reljeefsete siksaksete soontega. Perioodi lõpust pärinevad esimesed sadulotstega kaelavõrud. KÄEVÕRUD Keskmisel rauaajal on kantud pronksist ja hõbedast käevõrusid, mille eeskujud
orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud. 23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. 24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. 30. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt(mis võimaldab märgata palju nõrgemaid, tuhmimaid tähti) ning täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. Teleskoobi abil saame koostada palju täpsemad tähekaardid. Teleskoop võimaldab määrata ka tähelt tuleva valguse omadusi, mis omakorda lubab kindlaks teha
PRAKTILISE TÖÖ ARUANNE / UURIMISMEETODID PSÜHHOLOOGIAS Praktiline töö nr 2 Üliõpilase(Exp) nimi: Kuupäev: 23.03.2015 Eriala, aasta: Psühholoogia, 1. aasta Juhendaja: Marika Rauk (PhD) 1. Tööteema: Tundlikkuse eristusläve mõõtmine konstantsete stiimulite meetoditega 2. Katse / uurimuse üldsisu, eesmärk ja hüpotees(id): Teha katse abil kindlaks ülemine ja alumine eristuslävi visuaalse tajumooduli puhul (ja lisaks veel mõned tundlikkuse näitajad), kasutades konstantsete stiimulite meetodit ühevärviliste, kuid erinevate nurgapoolitajate pikkustega kolmnurkade abil. Konstantsete stiimulite meetodi abil leitakse eristuslävi. Uurimisküsimuseks on, et kui palju tuleks kolmnurga nurgapoolitaja pikkust muuta, et katseisik annaks kindla vastuse, et seda on muudetud (võrreldes etaloniga). Kriteeriumiks on 75 %. Üle...
orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud. 23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. 24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. 30. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt(mis võimaldab märgata palju nõrgemaid, tuhmimaid tähti) ning täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. Teleskoobi abil saame koostada palju täpsemad tähekaardid. Teleskoop võimaldab määrata ka tähelt tuleva valguse omadusi, mis omakorda lubab kindlaks teha
1060 maksustati eesti hõimud, kes aga kihutasid maksukogujad minema, vallutasid Tartu, tungisid Pihkvani, kus toimus suurem lahing. Aastal 1030-1061 nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Mägilinnused rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Seal kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele. Pealtvaates meenutavad neemiklinnused enamasti kumerate külgedega kolmnurki. Kalevipoja säng linnuste rahvapärane nimetus. Eemalt vaadates meenutavad need linnused suurt kõrgete otstega voodit. Ringvall-linnused- Lääne-Eestis , kus puudusid järskude nõlvadega künkad, tuli linnused ehitada tasasele maale. Selleks kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall. Ka vanemal rauaajal rajati üksikuid ringvall-linnuseid. Maalinnad- (rahvapärane nimetus) võimsate 8-10 meetri kõrguste paekividest laotud vallidega linnused.
Pulitzeri ja William Randolph Hearsti ajalehed "New York World" ja "New York Journal American" teineteist vahel väljamõeldud sensatsioonidega üle trumpasid, eriti Hispaania-USA sõja ajal. Mõlemas võistlevas lehes ilmus koomiks "The Yellow Kid", misstõttu said ajalehed rahva seas hüüdnimeks "kollase põngerja ajalehed" ehk "kollased lehed". 20. sajandil sai kollane taas väljaaarvamise värviks nagu ta oli olnud renessansi ajastul. Juudid pidid natsi Saksamaal endale kollaseid kolmnurki Taaveti tähtedega rõivaste peale õmblema. Kollast hinnati 20. sajandil kõige rohkem tema visuaalse nähtavuse tõttu. Hädaabisõidukid olid mõnda aega punase asemel kollased ja neeonsildid olid samuti kollased kõige rohkem Las Vegases ja Hiinas, kuna seal peeti kollasest kõige rohkem lugu. Kollase mõju inimesele Kollane on soe, särav, rõõmus, heatujuline, valgusküllane ja energiline. Ta tõstab tuju,
Kaheksakand - Kaitseb meie hinge ja kodu eksimiste eest eestlaste tähtsaim märk. Eesti rahvapärases ornamendis on kaheksakanna motiivistik levinud ülemaaliselt. Arvatakse, et kaheksakanna märki ei võtnud me üle mitte krislikult kirikult, vaid see sümbol esines meie rahvakultuuris varem. Sageli on kaheksaharulised tähed keerukad ning mitmekihilised tähe sisse on kombineeritud teisi kujundeid: ruute, rombe, kolmnurki, riste jt. Võib oletada, et käsitöömeistrid tugevdasid sel moel sümboli väge. Geomeetrilistes kirjades, mis on domineerivad eriti Lõuna-Eestis, kuuluvad kaheksakannamotiivid sageli koos kaksikristimotiividega kõige tavalisemate motiivide hulka. Silmusnelinurk - Silmusnelinurka on peetud looduse ühtsuse tähiseks, maagiliseks hoiatuseks ja toetuseks, aga ka manala (surnute asupaik) märgiks. Üldisem kui puuesemetel
sajandil e Kr Hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. · Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. Alates 8 saj eKr on leitud geomeetriliste ornamentidega keraamikat. · Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellel oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelisest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näitek kolmnurki, rombe ja meandreid. · 8.sajandi lõpus eKr hakas abstraktete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loodame skemaatilisi kujutisi. · Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailise aja anumatel on elusoleneid kujutatud kohmakate mustade siluettidena. · 6 sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatu mustafiguurilise stiiliga, millel olid kujutatud mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile
pöörab järskude, haruliselt paiknevate kurvidega tagasi. 3)Lähedal ei ole ühtegi kõrgemat kohta, mida võiks kasutada vaateplatvormina hindamaks jooniste kvaliteeti ja õnnestumist. 4)Kujutised on väga suured, näiteks koolibri on 58 meetrit, ämblik 52,5 meetrit, sisalik 216 meetrit pikk. Leidub ka mitme kilomeetri (isegi kuni 8km pikkune sirgjoon) pikkuseid jooni, mis moodustavad geomeetrilisi kujundeid - trapetseid, kolmnurki, ristkülikuid, sirglõikke. Kokku on Nazca platool üle 100 joonistuse. Kujutatud on 18 erinevat lindu. Palju on geomeetrilisi kujundeid - trapetseid, kolmnurki, ristkülikuid ja sirglõikke. Ahv on 140 meetrit pikk ja 100 meetrit lai. Ahvi keha on veetud üheainsa pideva kontuurjoonega. Joon kulgeb katkematult üle astangute, kulgeb siksakiliselt, keerleb spiraalse labürindina (saba) ning pöörleb järskude, haruliselt paiknevate kurvidega tagasi
Tüüpiline mägilinnus on Otepääl /valiti madalast orust üleskerkiv ligi 30 meetri kõrgune kaheastmeline küngas). Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula. · Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele seljaku poolsele otsale rajati kunstlike vall. Pealt vaates meenutavad nad enamasti kumerate külgedega kolmnurki. Üks tuntuim Rõuge linnamägi. · Kalevipoja sängi tüüpi-rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale, kuna külgedelt olid nad looduslikult hästi kaitstud, siis vallid ja kraavid tuli rajada vaid otstele. Levinud esmajones Põhja- Tartumaal. Üheks tuntumaks on Alatskivi Kalevipoja sang. · Ringvall-Linnused- isel ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamaid püstitati
muutuda vägivaldseks. Oma õega on ta alati rivaalitsenud, kuid vanemaks saades on nad rohkem kokku hoidma õppinud. Stewie on alati olnud õel ja kuri. Tema arvates peaksid kõik pereliikmed temale alluma ja teda kartma. Oma naljadega on ta solvav ja sarkastiline. Perekonnamudel toimib vaid seetõttu, et tihtipeale tema juttu ignoreeritakse ega võeta ka tema tegusi tõsiselt. Kirjelda liite, koalitsioone, püsivaid kolmnurki. Kõige suurem vaatemäng on see, kui terve perekond pöördub Megani vastu ja ühiselt heidetakse tema üle nalja. Näiteks kui terve pere luges tema päevikut ja naeris selle üle. Perekonna toimimise kasuks tuleb Loise ja Peteri vaheline tugev side. Üks tugevamaid liite on Stewie ja Briani vahel. Nad on alati üksteisele toeks olnud ja koos palju seigelnud. Pealtvaadates vihavaenutsemine on nende puhul täiesti normaalne ja hädavajalik suhtlemine
VANA-KREEKA VAASIMAAL GEOMEETRILINE STIIL 8.sajandist eKr on leitud geomeetriliste ornamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horistontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, romble, aga ka meandreid. 8. sajandi lõpus eKr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiainelised paljufiguurilised piltjutustused. MUSTAFIGUURILINE STIIL 6. sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutatised endiselt mustad ja siluetitaolised, , kuid oluliselt suuremad
Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.saj eKr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoneetiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest korduvaid kujundeid, nt kolmnurki ja rombe. 8.saj lõpuks eKr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamiseks teemaks, nii nagu hiljem reljeefkunstiski, oli kreeklaste (või Olümpose jumalate) võitlus koletistega.
Hindude toitumiskultuuri aluseks on taimetoidud riis, mais, läätsed ja kaunviljad, käkid madalasordilisest jahust, köögiviljad. Piimatoodetest on levinud kohupiim, jogurt, millest viimast kasutatakse iseseisvalt või mitmesugustes marinaadides. Populaarsed on tanduri-tüüpi road. Tandur on ahi, milles spetsiaalseid roogi valmistatakse. Tanduris küpsetatakse rasvata taignast käkke roti´sid, rasvataignast pikki mooniseemnetega ülepuistatud kolmnurki naan´e. Selles ahjus valmistatakse ka jogurtis marineeritud kanapoegi. Taimetoitlastele küpsetatakse köögivilju ja maitseainetega kohupiima paniiri. Veise ja teiste sarvloomade liha on keelatud süüa nii religioossetel põhjustel kui ka igivanade tavade kohaselt, samuti sealiha ei ole lubatud toiduks tarbida. Põhitoiduks on nii suvel kui talvel riis kanaga. Paljud hindud on rangelt taimetoitlased. Nad ei söö ka sibulat ja küüslauku
Kui Kuu varjukoonise ots täielikult maapinnani ei ulatu, on päikese serv näha. 18. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski, varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. 19. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 20. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt ning täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. Teleskoobi abil saame koostada palju täpsemad tähekaardid. Teleskoop võimaldab määrata ka tähelt tuleva valguse omadusi, mis omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist jmt omadusi. Kõik see aitab paremini mõista Universumi
isiksuse tähtsus ja erinevuse väljendamine LEONARDO DA VINCI · Milano hertsogi õukonnas o Sõjaväeinsener, pidude korraldaja o Maalikunstnik, skulptor, arhitekt o Matemaatikale ei tugine · ,,Madonna kaljukoopas" õlimaal o Õhuperspektiiv o Kasutab sfumatostiili kadumine udusse · ,,Püha õhtusöömaaeg" - seinamaal o Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimine, moodustavad kolmnurki o Restaureeritud, pildil valitseb üldine harmoonia · ,,Mona Lisa" portree, tuntud ka kui Gioconda · ,,Vintruviuse inimene" ja ,,Loode" joonistused · Pole säilinud skulptuure ega ka ratsamonument RAFFAEL · Seotud Roomaga, paavst Julius II-ga · Eelkõige maalija seinamaalid · ,,Ateena kool" Veneetsia paavstilossis, kujutatud mõtisklevaid antiikaja filosoofid · Tahvelmaalid madonnade kujutamine
Ajutised (või mingi kindla tegevusega seotud) liidud – ei tekita olulisi probleeme laste ja vanemate vahelistes suhetes (nt koos sportimine, emale emadepäeva kingi tegemine). Probleemiks muutub lapse pidev katkematu kaasamine vanemate omavahelistesse suhetesse, kui vanemate vahel on mingid probleemid (tavaliselt abikaasadena, harvem vanematena). Sellises olukorras kandub lapsele tugev emotsionaalne koormus, mis pingestab suhteid Püsivaid kolmnurki esineb kolme sorti (kõik on halvad variandid, mõni teisest halvem): 1. Avalik liitlus – laps püütakse avalikult kaasata oma liitlaseks, oma positsiooni tugevdamiseks teise vastu. Lapsele väga keeruline positsioon, sest laps peaks toetama mõlemat vanemat ja olema heades suhetes mõlema vanemaga. Mida noorem on laps, seda raskem see talle on. Tekib lõhestatuse tunne,
Vesi koosnevat kahekümnetahukalistest (ikosaeederitest), mis oma peaaegu ümara kujuga seletavad vee voolavust. Maa seevastu koosnevat kuupidest, mis annavad sellele elemendile tema kindla püsivuse. Kuid ka need neli geomeetrilist figuuri pole Platoni järgi veel looduse kõige elementaarsemad osad, vaid nemadki jaotuvad edasi veel väiksemateks komponentideks, mis seletabki nende võimet üksteiseks üle minna. Nende kõige elementaarsemate osadena käsitatakse Platoni antud teoses kolmnurki, millest moodustuvad eelpool nimetatud geomeetriliste kujundite küljed. Kuubi külg moodustub neljast võrdhaarsest täisnurksest kolmnurgast. Püramiidi ja ülejäänud kahe geomeetrilise kujundi küljed moodustuvad aga kuuest mittevõrdhaarsest täisnurksest kolmnurgast. Nii koosneb püramiid – st. tule osake – oma nelja kolmnurkse küljega 24 elementaarkolmnurgast. Õhu osake koosneb 48 elementaarkolmnurgast, vee osake aga 120 elementaarkolmnurgast. Sellega saab
matemaatiliselt. Oletame, et peiliti esimesena traaversi lähedal olevat orientiiri. Teise orientiiri peilimise hetkeks oli laev liikunud mõõda kursijoont edasi lõigu LL1 võrra ja asus punktis L1. Peilingute lõikepunkt annab laeva asukohaks punkti K. Kui aga peilida orientiire vastupidises järjekorras, saame laeva asukohaks punkti K1. Vaatleme saadud kolmnurki LKL1 ja LK1L1. Esimesest kolmnurgast näeme, et on võimatu kontrollida saadud asukoha õigsust. Asukoha nihke suurust saab määrata valemiga: K1 L1 LL1 LK LL1 Esimesest kolmnurgast: ja teisest: sin nS sin sin nt sin 1 Et peilingud võetakse praktikas lühikese aja jooksul, võib lugeda, et q q1 .
Matemaatikakesksem funktsioon on näiteks ruutfunktsioon: sisestate masinasse ühe arvu, seal korrutatakse see arv hookuspookuse abil iseendaga ja väljastatakse tulemus. Sellele masinale võiks peale kirjutada „ruutfunktsioon”, et ta teiste masi- natega segamini ei läheks. 65 Mõni geomeetriline masin võiks näiteks võtta sisendiks kolmnurki ning väljastada nende pindala või ümbermõõdu. Masinale, mis võtab sisendina kolmemõõtmelisi kujundeid, litsub neid suure vasaraga tasandile kokku ning väljastab algse kujundi kahemõõtmelise kujutise, võime anda uhke nime „projektsioon”. See on masin, funktsioon mis näiteks teeb maakaarte, surudes meie kena ümara maakera kahemõõtmeli- sele paberile.
O 3 a-x x A a B Antud: AB a , DC b , AD c. Leida: kolmnurga AOB kõrgus h. 1) Tähistame otsitava kauguse OE = h, lõigud EB x, AE a x ja nurgad 1DBA ja 1DCA 1CAB 3 . a) Vaatleme kolmnurki BOE ja AOE. h 2BOE : tan , siit h x tan ja x h 2AOE : tan 3 , siit h (a x) tan 3 . a x Järelikult x tan (a x) tan 3 , siit a tan 3 x . tan tan 3 a tan 3 tan Seega h . tan tan 3 b) Avaldame tan ja tan 3 antud suuruste a, b, ja c kaudu ning asendame need h saadud avaldisesse. c
Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale, mis olid savinõud, erinevate ülesannete ja otstarbega. 3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer, milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva
palju ka mereelukaid, kalu, tigusid ja korallisarnaseid kujutisi; varsti jälle stiliseerivam laad; loodusmotiivide jaotus muutub sümmeetriliseks ja reeglipäraseks (paleestiili vaasid) Kreeka arhailine periood (8.-7. sajand eKr): Eelnev kunst homerose perioodil oli tuntud geomeetrilise stiili kaudu. Selle ajastu vaasidel esinev ornamentika eelistab geomeetrilist laadi kujundeid, vaasidel on kujutatud siksakke, kolmnurki, sõõre, lainelisi jooni jne. Mustrid asetatud ribadena, enamasti kaelapiirkonda, alumine osa on ilma kujunditeta. Abstraktsete ornamentide kõrval esineb ka lindude ja loomade ja ka inimfiguure. ARHITEKTUUR: Kreeka tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel ehk krepidomal. Astmetele toetuvad sambad ja nende peal asetseb talastik. Kapiteeli peal on arhitraav, dooria stiilis selle peal veel friis. Tempel oli
portreid. Ühtki tema teost pole tänapäevani säilinud. 4.Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? Kreeklaste maalikunstist tuntakse kõige paremini keraamikale tehtud maale vaasimaale. 5.Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Vanimatel kreeka vaasidel kujutatakse geomeetrilist ornamentikat. Anuma pind jagati horisontaalseteks vöönditeks, mille vahele maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe ja meandreid. 6.Kust sai nime meander? Meander sai oma nime väga käänuliselt Maiandrose jõelt Väike-Aasia poolsaare edelaosast. 7.Milleks vaase tarvitati? Vaase tarvitati vee ja veini hoidmiseks ja segamiseks. Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisis vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. 8.Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Arhailise ajastu vaasidel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena,
sängi tüüpi linnus, Ingvar, tsuudid, Jaroslav Tark, Jurjev, sossol, a. 600, 1030) *Mägilinnused- rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. *Neemiklinnused- püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Pealtvaates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki. Rahvasuus on neemik- ja mägilinnused linnamäed. *Ringvall-linnused- ümber kogu linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall. Rahvasuus tuntakse maalinnadena. *Kalevipoja sängitüüpi linnus- rajati vooretele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Kuna külgedelt olid nad looduslikult hästi kaitstud, siis vallid ja kraavid tuli rajadavaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad kõrgete otstega voodit, kus tuleb ka nende rahvapärane nimetus. *Ingvar- 600
A2x3 (594x1261 mm); A2x4 (594x1682 mm); A2x5 (594x2102 mm) A1x3 (841x1783 mm); A1x4 (841x2378 mm) A0x2 (1189x1682 mm); A0x3 (1189x2523 mm) Kustutuskumm Kustutuskumm on töökõlblik siis kui ta on pehme, ei kraabi ega libise paberil, eemaldab grafiiti ning ei määri paberit. Liigseid pliiatsijooni on otstarbekas maha kustutada läbi õhukese kustutusplaadi avade või pilude. Joonlaud Sirgjoonte tõmbamiseks kasutatakse põhiliselt joonlaudu, kuid ka kolmnurki. Joonlaud peab olema sirge ning ilma täketeta. Mõõtjoonlaud on eriti täpse skaalaga ning seda kasutatakse pikkuste ülekandmiseks joonisel, samuti joonisel olevate pikkuste mõõtmiseks. Rõhtsate rööpjoonte tõmbamiseks sobib T-kujuline juhtklotsiga joonlaud, nöörjoonlaud, rullikuga rööpjoonlaud ja mehaanilised koordinaattüüpi või pantograaftüüpi rööplauad. Rullikuga rööplaud võimaldab mugavalt tõmmata paralleelsirgeid suvalise nurga all
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
