Koostaja) perekonnanimi, initsiaal(id) Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number Ilmumiskoht, kirjastus Ilmumisaasta Lehekülgede arv Näited: Raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk Artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas. Vikerkaar. 1991. Nr 6. Lk 56-66 Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale. Postimees. 2000.11. august Suuliste allikate loetelu : Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht...) mälestused (kirja pandud .... a töö autori poolt) Viites piisab J. Paju mälestused ......aastast Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Näiteks: ERA. F. 975. N. 17. S.3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe number: ERA. F. 975. N. 17. S.3. L. 9-11 Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri...
PUNANE RAAMAT Iseseisev tóó Germo Johanson Juhendaja: Helmo Hainsoo TARTU 2011 PUNANE RAAMAT Punane nimestik ehk punane nimistu ehk punane raamat on maailma Looduskaitseliidu hallatav maailma póhjalikuim loetelu maailma taime-, looma-, ja seeneliikide globaalsest kaitseseisundist. Punasesse raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta, kus on márgitud vastavate liikide levik, uurituse aste ja seisund. Punane raamat kooseneb eri várvi lehtedest. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid, kollastele váheneva arvukusega liigid, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust...
1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus:...
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev töö uurib kolme erineva organisatsiooni asjaajamiskorda ning kolme organisatsiooni dokumentide loetelu . Asjaajamiskorda uuriti Konguta Koolis, Pärnu Linnavalitsus ning Veterinaar- ja Toiduametis. Dokumentide loeteludest käsitleti Eesti Maaülikooli, Viru Maakohtu ning Tartu Observatooriumi omi. Asjaajamiskordade uurimise eesmärgiks on analüüsida nende sisu, ülesehitust, vastavust õigusaktidele ning teha neist lähtudes oma järeldused. Samuti analüüsida neid ning pakkuda lahendusi, kui midagi on valesti tehtud. Dokumentide loetelu uuritakse selleks, et...
Egle Kadastik TD21a Dokumentide loetelu Sarj Sarja pealkiri Säilitustähtaeg Struktuuriüksus/Töötaja Juurdepää Teabekandja Märku a Funktsioon/Allfunktsioo supiirang tähis n 1. ASUTUSE TÖÖ KORRALDAMINE 1.1 Juhtimine 1.1-1 Üldtegevuse käskkirjad alatine Personaliosakond DHS 1.1-2 Nõukogu koosolekute alatine Juhiabi DHS protokollid ja otsused 1...
Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähiste lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt. punkti. 2.3.2 kohaselt) Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. 4.1. Arvude esitamine tekstis. Ühekohalised arvud on soovitatav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Näiteks: kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse ta numbriga. Käändelõppe arvudele harilikult ei lisata. Järgarvu järele pannakse punkt. Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte "eelmisel aastal" või "käesoleval aastal"...
Üldtuntud lühendeis, meetermõõdustiku lühendeis ning riikide, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide suurtähelistes lühendites ei ole punkt vajalik. Kui lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga, siis on soovitatav panna lühendisse sõnavahet märkiv punkt (e.m.a.- enne meie ajaarvamist). Üle paarikümne vähetuntud termini, lühendi või sümboli korral töös soovitatakse koostada lühendite ja tähiste loetelu . Viimane esitatakse koos vastavate selgitustega eraldi alajaotusena (tavaliselt pärast sisukorda). Selles paigutatakse tähised tähestikulises järjekorras vasakpoolsesse veergu, paremal esitatakse nende selgitused. Loetelud Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbrite või väiketähtedega, mille järel on ümarsulg või märgistega (mõttekriipsud, tärnid, punktid vms). Loetelus kasutatakse nummerdamist, kui tahetakse rõhutada loetelu osade järjestust või...
Kursus/Klass 3 Tartu 200x 4. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda...
Töö ülesehitus on loogiline. Joonistele ei ole tekstis viidatud. Pealkirjad ja alapealkirjad vastavad järgneva teksti sisule. Kahel alapealkirjal puudub korrektne nummerdus. Näiteks lk 6 alapealkiri 1. peab olema 1.1. Stiil ja keel on uurimistööle kohased, kuid esineb üksikuid kirjavigu. Näiteks lk 9 esimese lõigu kolmas rida: oranisatsioon Kasutatud kirjanduse viited ja loetelu on vormistatud korrektselt, kõigile teostele tekstis viidatud. Uurimistöö üldistused ja järeldused on põhjendatud. Uurimistöö kitsaskohaks olid üksikud kirjavead ning tähelepanu vead. Täiendavad küsimused: Kui palju teadsite Teie varasemalt Aafrika haridussüsteemist ja sealsetest õppetöö tingimustest? Kas olete annetanud raha eesmärgiga edendada sealset haridust? Cintia-Ly Abel Õpilane 22.09.2014...
Dokumendisüsteem infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente võimaldatakse neile pidev juurdepääs Dok. süsteemi moodustavad: 1. inimesed 2. elektrooniline dok. haldus. Süsteem (EDHS) 3. dok. halduse toimingud (asjaajamiskord, dok. loetelu , arhivaalide loetelu, ohuplaan) 4. tehniline vahend 5. tegevuse käigus loodud, saadud dokumendid Dokumendihalduse riiklikud normdokumendid ja juhendmaterjalid: Seadused Arhiiviseadus – seadus sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning arhivaalide tegevuse alused. Avaliku teabe seadus – sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning...
On eraldi väljatoodud ettevõttete sotsiaalse vastutuse areng Eestis, mille alguseks võib lugeda 2011 aastat, kui loodi vastutustundlike ettevõtete mõttekoda. Täna tunneme ja teame seda kui Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumit, kuhu alla kuulub mikro ja makro suurettevõtted. Referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast ning kahest peatükist ja kokkuvõtest. Tööl on olemas kasutatud kirjanduse loetelu ning lisatud lisad jätkusuutlikuse ettevõtluse kvaliteedimärgist, strateegia indikaatorid ja ettevõtluse konkursist. Töö on vormistatud korrektselt, võib märgata paar hooletusviga. Referaadi sisu huvitav ning arusaadav. Oli meeldiv näha, et firma milles töötan on ära märgitud ka 2012. aastal loodushoidvate ettevõtete nimistul. Anna Sepp SDVR 14...
14 3.5 Tabelid ja joonised ......................................................................................................... 14 4 Viitamine ............................................................................................................................... 17 4.1 Viitamine ja keeleabi ...................................................................................................... 18 Kasutatud kirjanduse loetelu .................................................................................................... 24 Lisa 1 Tiitelleht ......................................................................................................................... 25 Lisa 2 Sisukorra näidis ............................................................................................................. 26 2 Sissejuhatus...
a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhu...
Euroopa suurimad reljeefüksused on: Ida-Euroopa lauskmaa Kaspia alamik Skandinaavia mäestik Alpid Karpaadid Püreneed Kesk-Doonau madalik Alam-Doonau madalik Lombardia madalik Vanad mäestikud Euroopas: Skandinaavia mäestik Prantsuse Keskmassiiv Böömi e. Tsehhi massiiv Reini Kiltkivimäestik Sudeedid Keskmised: Alpid Karpaadid Noored: Püreneed Andaluusia Apenniinid Dinaarid Helleniidid Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning koosneb lainetaolistelt paindunud kivimikihtidest, kus positiivsele kurrule vastab mäeahelik ja negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely n...
Elamu elektrivõrguga liitumispunkt asub krundi piiril, peakilp paigaldatakse välisukse kõrvale, selleks ette nähtud süvendisse seinas. 11 1.3.8. Asendiplaani skeem. Eksplikatsioon: 1 projekteeritav eramu 2 prügikonteiner 12 2. Graafiline osa. Jooniste loetelu : Leht Joonise nimetus 1 Asendiplaani skeem (1:400) 2 1. korruse plaan (1:50) 3 2. korruse plaan (1:50) 4 Vaated (1:100) 5 Lõige 11 (1:50) 6 Katuse plaan (1:200) 7 Vundamendi taldmiku plaan (1:50) 8 Vundamendi plaan (1:50) 9 Põrandapaneelide plaan (1:50) 10 Laepaneelide plaan (1:50) 11 Sarikate plaan (1:50) 12 Lõiked 22; 33 ja 44 13 Räästa ja vahelae lõiked (1:20) 14 Välisseina konstruktsioon VS1 15 Välisseina konstruktsioon VS2...
-17. sajandil väldanud kultuuriloos. Ajastut saab iseloomustada eemaldumisega religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Maalikunsti arenemine Itaalias oli XV sajandil väga intensiivne ja teiste kunstiliikide kõrval kõige iseseisvam. Maal tegi läbi keeruka arenemisprotsessi, mille tulemusena saavutati inimese, looduse ja esemete tõepärane kujutamine. Vararenessansi maalikunsti esimene väljapaistev esindaja oli Masaccio, kelle uuendused Masaccio, sünninimega Tommaso Cassai, mõnel pool märgitud ka Tommaso di Ser Giovanni di Mone, sündis 21. detsembril 1401. aastal. Masaccio oli esimene suursugune maalija vararenessansi ajastul. Tema freskod on kõige varasemased näited humanismist ning need olid kui eeskujuks hilisematele suurmeistritele. Masaccio ühines 1422. aastal maalikunstnike gildiga Firenzes, mis oli tol ajal üks jõukamaid linnu maailmas...
Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Linnutee Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid...
Intention- kavatsus, tahtmine, tahe, eesmärk 2. Instead- selle asemel, see- eest 3. Forsake- loobuma, hülgama, maha jätma 4. Spin- heietama, keerlema, tiirlema, ketrama 5. Shift- muutma, nihutama, vahetama, ümberlülitus 6. Paradigm- musternäidids, aluspõhimõte, raamistik 7. Spread- levitama, laotama, laiali asetama 8. Irrelevant- ebaoluline, tähtsusetu, mitteasjakohane 9. Infomercial- reklaamuudis Lk 2 1. Chariot- sõjavanker, võidusõidukaarik 2. Superstitious- ebausklik 3. Overwhelm- üle kuhjama, üle koormama 4. Function- toimima, tegutsema, tegevus, ülesanne 5. Embrace- omama, embama, hõlmama Lk 3 1. Significant- oluline, tähtis, märkimisväärne 2. Glassblower- klaasipuhuja 3. Artisan- käsitööline 4. Pursue- järgima, jälitama, püüdlema, otsima 5. Fervently- innukalt, kirglikult 6. Beverage- jook 7. Convey- edasi andma, vedama, üle kandma 8. Venture- riskantne ettevõtmine, spekulatsioon, riskima 9. Profound- sügav, põhjalik 1...
12.1843 – 11.08.1886 Koostas Kadi Tross Perekond Lydia Emilie Florentine Jannsen (sünninimi) Johann Voldemar Jannsen (isa) Emilie Jannsen (ema) Eugenie (õde) Julius, Leopold, Harry ja Eugen (vennad) Haridus tee Isa õpetas teda kodus enne Pärnusse kolimist. 1854–1861 õppis ta saksa keelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Kirjavahetused J. Hurt Fr. R. Kreutzwald P. Blumberg C. R. Jakobson Mu isamaa on minu arm Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja ta...
K. TÕLGE VÄLJENDID 1 aggressive agressiivne + 1 afraid of sth. 2 alive elav + 2 amused at/by sth. 3 angry vihane + 3 angry with sb. 4 appalling väga kohutav - 4 annoyed with sb. about sth. 5 astonished rabatud - 5 anxious about sth. 6 authentic audentne/ehtne - 6 ashamed of sb. 7 bad halb + 7 bored with sth/sb. 8 better parem + 8 brilliant at sth. 9 brave julge/vapper + 9 calm down 10 calm rahulik + 10 cheer sb. up 11 cheerful rõõmsameelne + 11 clench their fist 12 cunning kaval + 12 close to sth. 13 delicious maitsev + 13 delighted with sth. 14 delighted meelitatud - 14 dissapointed with sth/sb. 15...