Elukindlustus Tallinna Majanduskool Heleen Välba Veebruar 2011 Asutamise aeg ja ajalooline areng • Piiblis oli mainitud, et vaeslapsi ja lesknaisi tuleb aidata • Esimesed elukindlustuse pakkujad hakkasid Eesti Vabariigis oma teenust pakkuma 90`ndate alguses. • Elukindlustusseltside turuosad ja areng on endiselt kujunemisjärgus. Elukindlustuse põhiväärtused • Inimesed, kes kindlustavad enda elu, saavad aru selle kasulikkusest mõeldes tulevikule. • Elukindlustus on investeering enda ja oma lähedaste heaolu nimel. • Tagab kindlustatu või temast majanduslikult sõltuvate isikute tavapärase elustandardi peale õnnetusjuhtumit tervisega.
Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Turumajanduses otsustavad küsimusi tootjad ja neid ei piira miski. Kaupade ja teenuste valik on lai. Ka ostja saab valida millist ja kelle toodet ning kust ta seda ostab. Konkurents on tootjate vahel ja ühtviisi ka turumajanduse olulisim tunnus. 2. Turumajandus: Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudluse. Pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad võivad küsida kõrgemat hinda, kui miski läheb moodi ning nõudjad ehk ostjad üritavad seda endale hankida. Hind on kauba omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist. Omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Müügihind peab olema omahinnast kõrgem, sest muidu ei saa kasumit. Turuhind on selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse
olemasoleva hinna korral. Nõudlus väljendab seost kauba hinna ning nõutava koguse vahel. Hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. Nõudluse kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse, ostujõud, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul. Pakkujad – kõik, kes turul midagi müüa soovivad ja tegelikult kauba turule suudavad tuua. Pakkumine – on kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama turul kujuneva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus kahandab pakkumist. Pakkumist mõjutavad tootmis- ja müügikulud, hinnangud tuleviku osas ning teiste kaupade hinnad. Olukorda, kus nõudlus on pakkumisest suurem, nimetatakse puudujäägiks ehk defitsiidiks. Olukorda, kus pakkumine turul ületab nõudluse, nimetatakse ülejäägiks. Turu tasakaal on olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingi (turu)hinna juures võrdsed.
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma
hind vähendab seda ostujõuline nõudmine - nõudmine, mis on rahaga tagatud pakkujad - kõik, kes turul midagi müüa soovivad pakkumise hinnaelastsus (ka: pakkumise hinnatundlikkus) - näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise hinnatundlikkus - vt pakkumise hinnaelastsus pakkumise kõver - pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus pakkumise struktuur - näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid teatud hüvist müüa pakkumise üldine seaduspärasus - hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist tasakaaluhind - turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind tasakaalukogus - turul teatud konkreetse hinna juures tekkiv nõudmisele ja pakkumisele vastav hüviste kogus tuluefekt - hüvise hinna alanemine suurendab tarbija suhtelist ostuvõimet, ja vastupidi turg - paik, kus kohtuvad hüviseid pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed
mingit kindlat vastust me sealt ei saakski, kuna inimesed on ühiskonnas erinevatel positsioonidel, on rikkamaid ja on vaesemaid. Riigimajandusele kui tervikule on inflatsioon kasulikum, kuid seal elavatele inimestele on aga vastupidi on deflatsioon kasulikum. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulikum. Hinnad tõusevad ja raha väärtus langeb. Inflatsiooni poole pealt on aga halb see, kui hinnad tõusevad siis tulevad turule uued pakkujad, kes ei pruugi müüa nii kvaliteetset kaupa, kui eelnevad pakkujad seda teinud on. Nad pakuvad küll turuhinnast madalamat hinda, kuid kauba kvaliteedi suhtes on see hind liiga kallis. Tarbija seisukohalt ei ole inflatsioon kasulik, kuna teenuste ja kaupade hinnad tõusevad aga sissetulek jääb samaks. Inimesed saavad sama raha eest lihtsalt vähem kaupa. Deflatsioon seevastu on kasulik tarbijatele. sissetulekud tõusevad ja teenuste ning kaupade hinnad langevad. Kui riigis
Graafik apelsinidega. Hind Kogus, Kr/kg kg 20.0 0 19.0 40 18.0 84 17.0 120 16.0 200 15.0 300 14.0 450 13.0 600 12.0 800 11.0 950 10.0 1200 5 Pakkumine- Kõik, kes turul midagi müüa soovivad, on pakkujad, nende müügisoovid kokku moodustavad turupakkumise ehk pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Struktuur-näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid seda kaupa müüa. -tegurid: · kauba hind, · tootmis- ja müügikulud, · hinnangud tuleviku suhtes. Hind.....kogus Kr/kg.......kg 20.0- 1400 19.0- 1200 18.0- 950 17.0- 600 16.0- 450 15.0- 300 14.0- 200 13.0- 90 12.0- 10 11.0- 0 10.0- 0
tehakse erasektori mõjul ja huvides. Majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord turul ja vabalt kujunev turuhind. Erinevad turud (kauba-, tööjõu-, kapitali-, jne.) toimivad omavahel seostatult ning tasakaalustavad üksteist. (Avo konspektist) Riik saab rahva üldistes huvides tehtavaid majandusotsuseid realiseerida ainult kaudselt läbi seadusandluse. Turuga on tegemist alati ja igal pool, kui kohtuvad nõudjad ja pakkujad (ostjad ja müüjad) ja toimub vahetustegevus. Segamajandus ühendab endas mitme erineva majandustüübi jooni. Ressursside ja hüviste jaotuse otsustab esmajoones turg ning vähemal määral riik või traditsioonid. Kogu maailma majandus põhineb suurelt osalt turumajandusel, kuid peaaegu alati on tooteid või teenuseid, mille nõudmist ja pakkumist reguleerib riik. Ühiskonna majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid
puudub, tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist, valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted Turumajandus- määrab konkurents, hinna kujundab turg, kaupade ja teenuste valik on lai, tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest, mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. Nõudlus- ostjate ehk nõudjate ostusoov, elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressurssid ja huvid. Pakkumine- pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad. Hind- kauba oluline omadus, mõjutab nõudlust ja pakkumist, hinda reguleerib nõudjate ja pakkujate vahelisi suhteid. Plussid: kaubelda hinda odavamaks, konkurents, ostujõud, pakkumine. Miinused: ostujõu langus, palk väike, hind kallis 3.Konkurents: mis see on, liigid? Võistlus; majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad.
Turumajanduse määrab konkurents. Hinna kujundab turg. Kaupade ja teenuste valik on lai. Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest. Konkurents on turumajandamise peamine tunnus. 7) Turuhind- Turuhind on selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. 8) Nõudlus- Nõudmist, mis on rahaga tagatud, nimetatakse ostujõuliseks nõudluseks. 9) Pakkumine- Kui tekib kõrgendatud nõudlus, siis sellistes oludes saavad pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad küsida kõrgemat hinda. 10) Konkurents- Konkurents on võitlus, majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad/ ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad. 11) Monopol- Monopol on selline olukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda. 12) Mastaabisääst- Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. 13) Turutõrge-
· tootmisressursside hinnad; · tootjate arvu muutus; · teiste kaupade hinna muutus. Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu tootmistegureid (ressursse). Alternatiivse kauba hinna tõus võib vähendada antud kauba pakkumist (ja vastupidi). Näiteks odra hinna tõus suurendab odra pakutavaid koguseid turul, kuid võib viia ka alternatiivkauba (näiteks nisu) pakkumise vähenemisele. Nõudjad ja pakkujad avaldavad mõju turule. Pakkujad soovivad kõrge hinna juures tuua turule võimalikult suure koguse toodangut. Kõrged (või tõusvad) hinnad tähendavad suurenevat kasumit ja stiimulit edasi töötada, nõudjate jaoks on nad aga tarbimise piiramise signaaliks. Vastupidised toimingud lähtuvad madalatest või langevatest hindadest. Turu tasakaal tekib nõudlus ja pakkumiskõvera ristumispunktis. Turu tasakaalu korral on nõutav kauba kogus ja pakutav kauba kogus antud hinnatasemel võrdsed.
kontrollida „kaasaegsete dokumentide“ sissevooluajaloolistesse arhiividesse. Dokumendihaldus hõlmab dokumentide haldamist vaatamata nende vanusele, rahuldamas avaliku- ja erasektori dokumentide organisatsioonilisi vajadusi ning teenides kodu ühiskonna huve. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) 1.1 Dokumendihaldussüsteemid Eestis Eestis olevad dokumendihaldussüsteemide tooted ja nende pakkujad: Toode Pakkujad Alfresco Nortal, Fujitsu Amphora Interinx DocLogix Edisoft Estonia OÜ Documentum Netgroup GoPro IBM Eesti, NetGroup OpenText Content Server Nortal Oracle Universal Content Oracle Eesti, Logica Eesti Management/Records Management
kasutatavaid laevu liigitatakse : universaalsed ja spetsialiseeritud laevad. Universaalsed laevad on mõeldud kaupade veoks nn tükikaup ( kastid, kotid, tünnid jne.) Neil laevadel on mitu trümmi, sageli ka vahetekki ning laeva laadimis-ja lossimisvahendid. Liinilaevade spetsialiseerumine on toimunud kauba enda, pakendi ja transportimisühiku eriomadustest lähtuvalt. 5.2.4. Mereveoteenuse pakkujad Laevafirma on peamine veoteenuse osutaja meretranspordil. Laevafirma kasutuses olevad laevad võivad olla firma omad, võivad olla ka prahitud prahiturult ( tsarterite alusel). Laevaomanikud ei korralda sageli oma laevade tööd ise. Sel juhul on tegemist aevaoperaatoriga. ( Eestis kasutatakse terminit "reeder"- ettevõtja, kes on laeva valdaja ja kasutab seda oma nimel, olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik.
Asenduskaup. kaup, mida saad vahetada millegi muu vastu Turutõrked turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada Kaup toode, mida müüakse Konkurents võistlus Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Hind rahasumma, mille eest kaupa saab osta Monopol ainuõigus Tootmisressursid kapital, tööjõud, loodusvarad, maa. Pakkumine kaubakogus , mid pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Nõudmine kauba kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma selle hinna eest. Turg paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvaid ning neid nõudvad inimesed Kaubandus majandustegevus, mis on seotud kaupade ostmisega teistelt ja müümisega kolmandatele, ilma et neid ise oluliselt töödeldaks. Täiendkaup nt. inimene laseb omal juukseid lõigata, kuid loobub soengust.
Teaduslik juhtimine (F. W. Taylor 1911) Hawthorne´i uurimused (1924 -1933) Juhtimise funktsioonid (H. Fayol, 1916) Organisatsioonikäitumise kujunemist on mõjutanud veel: ·Käitumisteadused: Antropoloogia (inimeseteadus, mis käsitleb inimest bioloogiliselt) Psühholoogia (õpetus inimkäitumisest) Sotsioloogia (õpetus ühiskonnast, uurib inimest ühiskonna erinevates gruppides) 3. Kirjeldage organisatsiooni ülesande keskkonda Tööjõud, tarbijad, pakkujad, konkurendid 4. Organisatsiooni põhiväärtused ja selgitage väärtusjuhtimise põhimõtted Väärtusjuhtimise põhimõtted: · Organisatsiooni väärtuste sõnastamine · Organisatsioonisisese kokkuleppe saavutamine väärtuste osas · Iga töötaja juhindub oma tegevuses ja valikute langetamisel organisatsiooni väärtustest 5. Nimetage organisatsiooni olulisemad huvigrupid Investorid, Poliitilised grupid, Tarbijad, Ühiskond, Töötajad, Kaubandus
võimatuks. Raha mistahes kaup, mida vahetuses tunnustavad nii ostjad kui ka müüjad paneb turu toimima. Raha on " kütuseks turumajanduse mootorile". " Üksnes raha on see, mis paneb maailmas kõik liikuma." Publius Syrus ( 1. saj. e. Kr.) PAKKUMINE. Pakkumine on seotud eelkõige tootmisega. Pakkuja võib olla kes iganes - tootja, müüja, kaupade vahendaja. Kõik, kes turul midagi müüa soovivad, on pakkujad, nende müügisoovid kokku moodustavad turupakkumise. Kui tarbija on huvitatud kauba ostmisest võimalikult madala hinnaga, siis pakkuja tahab vastupidi seda kaupa müüa võimalikult kallilt. Enne aga, kui üldse saab midagi müüa, peab tootja olema võimeline müügiks mõeldud kaupa valmistama. Kõigepealt, peab tootja ehk müüja vastama küsimusele: Mida toota
6. Bonds Võlakirjad 7. Grants Toetused 8. Contemporary Kaasaegne 9. Landscape Maastik 10. Define Määratlema 11. Acclaimed Pälvinud 12. Magnificent Suurepärane 13. Enduring Püsiv 14. Exhibition Näitus 15. Principles Põhimõtted 16. Suspension Vedrustus 17. Sparked Tekitanud 18. Bascule Estakaad 19. Associate Liitlane 20. renowned Kuulus 21. Unprecedented Enneolematu 22. Bidders Pakkujad 23. Consolidation Ühendamine 24. Industry Tööstus 25. Competitors Võistlejad 26. Estimately Hinnanguliselt 27. Strands Tegevusvaldkond 28. Engineer Insener 29. Incorporated Asutatud 30. Respectively Vastavalt 31. Basis Alus 32. Manufactured Valmistatud 33. Unbreakable Purunematu 34. Loops Silmused 35. Anchorage Ankrukoht 36. Opposing Vastaspoolne 37. Concrete Betoon 38. Contract Leping 39
MRTS=MPk/Mpl MRTS-Marginal rate on technical substitution Keskmine toodang- AP=q/tegur, mille alusel tahetakse teada, kui palju kasu saab ühest ühikust sissepandust kulust (q-kogutoodang) MC=MR- Mistahes olukorras optimaalne tootmise maht määratakse reegel Turuteooria Instituitsioon, mis viib kokku kindlal ajal kindlal viisil tootja ja tarbija Monopol- 1 pakkuja, ei tohi olla eksporti/importi/asenduskaupu ei tohi olla Oligopol- palju väikseid ostjaid, mõned tugevad pakkujad Walrasi tasakaal - 1 tasakaalus olev turg hakkab ka tasakaalustama teisi turge kuni lõpuks on kõik turud tasakaalus Tasakaal on optimumi jaoks tarvilik, aga mitte piisav
Elastne nõudlus on see kui hinna muutudes muutub ka nõudlus. 3.Selgita lühidalt, miks on hind pakkuja stiimul. Mida suurem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. 4.Kas turg, kus on ainult üks pakkuja, võib olla efektiivne? Kuidas seda turuolukorda nimetatakse? Ei, seda turgu nimetatakse monopoliks. 5.Müüjad konkureerivad turul parima hinna nimel, selleks pidevalt hindu muutes. Nimeta veel vähemalt kaks viisi, mis osas pakkujad turul konkureerivad. Kvaliteet, reklaam, kasum. Hind= tootmiskulud + vahenduskulud 6.Mõisted Nõudlus on seos kauba ühikuhinna ja selle kaubakoguse vahel, mida potensiaalsed tarbijad soovivad ja on suutelised ostma Turu ülejääk on suurus, mille võrra turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Nõudlusseadus väljendab seaduspärasust, et kauba hinna tõustes nõutavad kogused vähenevad (ceteris paribus)
Lisandväärtust suurendavad tegevused on ainult need, mis mõjutavad (suurendavad) tarbija rahulolu. Näiteks hea transpordi infrastruktuur; ladustamine. 3. Logistika jaoks tähendab teenuste sisseost ettevõtte põhitegevust toetava teenuse ostmist teiselt ettevõttelt, kes teeb seda põhitegevusena, selle asemel et seda ise teha. Teenuse sisseostu abil üritatakse turult leida lõppkliendi seisukohalt paremad pakkujad. Teenuste sisseostmise peamine eesmärk on aidata organisatsioonil keskenduda oma põhitegevusele. See tähendab, et strateegiliselt vähetähtsad tegevused delegeeritakse firmast välja. Logistikavaldkonnas on levinuim transpordi, ladustamise ja tolliformaalsustega seonduvate tegevuste ning jaotusteenuste ostmine. 4. Tarneahelate juhtimise põhiprintsiip - omavahel ei konkureeri enam
jms.) Tarbijaskond on lai, naised, mehed, lapsed. Kõik kes kasutavad nutitelefoni. Mehed on käsitöömaailmas ebaõiglaselt alahinnatud ning kvaliteettoodetele leidub nii soovijaid kui selle raames maksjaid. Millegipärast ollakse tihtipeale meestele suunatud toodete eest valmis rohkem välja käima, kui naistele suunatud toodete eest. Disainilahendusi on palju ning nii on võimalik pakkuda sobivat toodet kõikidele. Konkurendid Konkurentideks on masstootmise nutikinnaste pakkujad. Nende suurimaks eeliseks on mastaabisääst ning sellest tulenev madalam hind. Kuna tegemist on tarbeesemega ning hooajatootega ei ole kõik tarbijad valmis maksma kõrgemat hinda. Meie toode suudab pakkuda kvaliteeti ning unikaalsust. TÄIENDAMISEL Hea viis konkurentide kohta infot koguda on läbi nende veebilehtede, blogide, sotsiaalmeedia ja tagaside lehtedel. Uuri nende veebipoode, hinnakirju, tootekirjeldusi ja teenuste pakkumisi. Kui neil on blogi, vaata
Vastupidine mõju on subsiidiumidel. Selle mõjul tootjate kulud vähenevad ja pakkumine suureneb. 7)Mitmesugused muud tegurid. Mõne kauba pakkumine muutub seoses looduslike tingimustega, nagu näiteks ilmastik. Mõne teise kauba pakkumist mõjutavad sellised tegurid nagu sõjad ja streigid. 2.2 Pakkumise hinnaelastsus Nii nagu nõudluse hinnaelastsus mõõdab tarbijate reaktsiooni hinnamuutuse korral,nii mõõdab pakkumise hinnaelastsus seda, kuidas hinnamuutusele reageerivad pakkujad. Pakkumise hinnaelastsuse liigid: Pakkumise hinnaelastsusel on palju ühist nõudluse hinnaelastsusega. Nimelt, kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsendi väärtus on väiksem kui 1,on pakkumine mitteelastne; kui hinnaelastsuse koefitsendi arvväärtus on suurem kui 1, on pakkumine elastne; kui kõnealuse näitaja arvväärtus võrdub 1-ga, on pakkumine ühikuelastne.Erandjuhul võib pakkumine olla ka täielikult elastne.
ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Paik, kus kohtuvad hüviseid pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed. TURG Majanduse toimimise korraldus ehk süsteem Turu 2 poolt: NÕUDMINE PAKKUMINE ostujõuline nõudjad pakkujad hõlmab nii nõudmine nõudmine, kõik, kes turult kõik, kes turul tootjaid kui mis on raha- midagi osta midagi müüa hulgi- ja jae- ga tagatud soovivad soovivad müüjaid Mitte ära segada soovide ja ihadega. ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE
1) Mis on teinud võimalikuks teenustesektori kiire kasvu maailmas? Ettevõtted on kitsamalt spetsialiseerunud, sest konkurents on kasvanud, selle tagajärjel ostetakse teenuseid ka sisse. 2) Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? Neid teenuseid, mida korraldab riik või omavalitsus maksumaksja raha eest. 3) Nimeta avalikke teenuseid, mille kulud kaetakse riigieelarvest! Üleriigiline teedevõrk, politsei, kiirabi, arstiabi, tuletõrje. 4) Nimeta avalikke teenuseid, mille eest maksab kohalik omavalitsus! Tänavate korrashoid, valgustus, haridus, spordikoolid, muusikakoolid, huviringid. 5) Miks oli televisiooni ja raadiosaadete tegemine ja edastamine NSV ajal riigi kontrolli all? Et inimeste meelsust muuta ja propagandat teha. 6) Milliste teenuste osutamisel on eriti oluline osata keeli ja tunda erinevaid kultuure? Teenuste, eriti rahvusvaheliste äriteenuste osutamisel. 7) Millised tegurid soodustavad teenuste ülemaailmastumist? Ü...
Merendusklaster Klaster, TEMA OLEMUS Klaster on teatud valdkonnas tegutsejate aheline kooslus, kellel on näiteks sarnased majandushuvid, teadushuvid või muud huvid, ühised tunnusjooned. Ning kes soovivad ühiselt ellu viia klastri algatusi. Klastrialgatus – see on ühise tegevuse elluviimine ja pikaajalise strateegilise koostöö arendamine, mis on suunatud klastri ettevõtjate ja teiste partnerite konkurentsivõime tõstmisele. Klaster, TEMA OLEMUS Klastri liikmete omavaheline sisemine sidusus on suurem, kui klastrist välja jäävate teiste sarnaste huvide, tegevuste või eesmärkidega ettevõtetel, uurimisasutustel, organisatsioonidel. Tavaliselt piiritletakse klastreid geograafiliselt mingi konkreetse piirkonna – maailmajao, riigi, linna jne. järgi. Klaster, TEMA OLEMUS Lisaks geograafilisele määratlusele on klastrit iseloomustavaks parameetriks ka klastriliikmete sidususe alused. Sidusus võib olla majandusliku laadi, tehnoloogiline – kasu...
Tagatise olemasolu pole vajalik. Alaealistel ei ole võimalik laenu saada ja selline turvalisus tagatakse registreerumisel nõutava isikukoodi abil, mis tuleb ka kinnitada panga abil. Nagu juba mainisin on nimetuse kiirlaen hulka liigitatud Eestis pakutavad laenutooted nagu sms laen ja kiirlaen internetis. Soodsaim kiirlaen on internetis leiduva kokkuvõtte kohaselt interneti kiirlaen BIG, kuid populaarseim on siiski SMS laen. Kiirlaenude pakkujad leiavad üha enam moodusi, kuidas meelitada inimesi veelgi enam laene võtma, seda siis igasugu kampaaniatega, mille käigus loositakse välja reise, autosid vms. Üldjuhul soovitan igasugustest laenudest, eriti kiirlaenudest hoiduda ning mitte mingil juhul neid võtta kergekäeliselt, kui ei ole kindel, et olete suutelised oma võlga tagasi maksma, kuna võlad kasvavad väga kergelt üle pea. Ning kui võlgnevus kandub üle Inkassosse, siis on tagajärjed juba tõsisemad.
püsiaadress üksnes võrgu keskarvutil, mis siis vahendas võrguliiklust sisemise võrgu ja välise Interneti vahel). Teiseks levinud variandiks on nn. dünaamilised IP-aadressid, mille puhul võrku ühendatud arvuti "laenutab" keskarvutilt töö ajaks ühe paljudest vabadest aadressidest. Töö lõppedes antakse aadress vabaks ning see võidakse "laenata" mõnele teisele arvutile. Sellist süsteemi kasutavad paljud koduste internetilahenduste pakkujad ka Eestis (Elion, Starman jt). Kasutatud kirjandus: 1) http://maailm.com/domeen.php?p=m 2) http://itiabi.elil.ee/index.php/IP-aadress 3) ,,Minu arvutiõpik I ja II osa"
5. Miks on kasvanud nüüdisajal logistika tähtsus? 6. Millised tendentsid iseloomustavad tänapäeva veondust? Veofirmad koonduvad , kogused suurenevad ja läheb kiiremaks, autotranspordi tähtsus suureneb 7. Mõisted : merevoorimees, mugavuselipp. Mugavuslipp:mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt. Merevoorimees:teiste riikide kaupa vedavaid riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid 8. Nimeta riike kes suured veoteenuste pakkujad, veoteenuste ostjad? Veoteenuse ostjad:Austraalia ja jaapan ,arengumaad Veoteenuste pakkujad:Norra,kreeka,singabur,usa 9. Miks oli vajadus kanalite ehituseks, miks peab kanaleid laiendama? Tänu kanalitele saab kiiremini kohale ei pea tegema ringe, 10. Kuidas on side areng mõjutanud töökohtade paiknemist? Ei pea töökohad paiknema teineteise lähedal,telefoni ja internetti on võimalik kasutada peaaegu kõikjal 11
Kvaliteet on asja, toote, teenuse, info omadus(ed) ja täpne vastavus otstarbele, vajadustele ja nõudmistele ehk standarditele, tarbimisomaduste kogum. Üldiselt liigitatakse kvaliteeti järgmiselt: Välimine kvaliteet ehk kvaliteeditase mida kogeb/mõõdab teenuse kasutaja ning sisemine kvaliteet ehk kvaliteeditase mida ettevõte on seadnud oma sisestele protsessidele (kauba ladustamine, tellimuste komplekteerimine). Transpordis mõistetakse kvaliteedi all taset, millega transporditeenuse pakkujad täidavad teenuse kasutajate poolt etteseatud ja nendega kokkulepitud funktsionaalseid nõudmisi. Nähtavasti ei saa rääkida " kõrgest kvaliteedist" või "madalast kvaliteedist", vaid pigem saame me rääkida kas kvaliteet on piisav või mitte. Kvaliteet on väga tähtis näitaja kauba või teenuse valikul. Kvaliteet võimaldab firmadel eristuda teistest firmadest. Näiteks üks võimalikke eristumisviise on tarneaeg. Kui kaks firmat veavad
edasise andmekäitluse üle, üksnes kasvõi ühe ainsa töötaja kahtluse põhjal. Selline tegevus on aga Eesti seadustega vastuoluline. Ka Eesti eurosaadik Kristiina Ojuland on pidanud ACTA-t absurdseks öeldes: "Eesti kehtiv seadusandlus katab suurepäraselt valdkonnad, millele ACTA on suunatud, ent ei jäta õiguskeeles vale tõlgendamisvõimalust, mis võiks piirata elanike põhiõigusi ja -vabadusi või ka ettevõtlusvabadust." Lisaks peavad ka veebiteenuste pakkujad (Google, YouTube, Neti.ee, Rate.ee, Postimees jne) hakkama kontrollima inimeste tegevust. ACTA puudutab ka vaesemaid nn kolmanda maailma riike. Tooksin siinkohal näite- kui hiinas toodetakse odavat HIV vastast ravimit, mida viiakse läbi Euroopa Aafrikasse ning teistesse arengumaadesse, siis ACTA jõustumise korral ei pruugi enam läbi Euroopa seda teha. Selle tagajärjel muutuvad ravimi hinnad veel kallimaks- mõeldes vaesel järjel olevatele
Kiviõli Kaubahoov AS Tutvustus Kiviõli Kaubahoov AS on kaubandusega tegelev organisatsioon. Peakontor asub Kiviõlis ja 4 kauplust, mis asuvad eri linnades. Kauplused: · Primus Kiviõli kauplus · Primus Saed ja Rattad Jõhvi kauplus · Primus Ahtme kauplus · Primus Ehituskaubad Kiviõli kauplus Tegevusalad: · Audiotehnika, videotehnika · Ehitusmaterjalid, remondimaterjalid · Jalgrattad · Kodumasinad · Majapidamistarbed · Metsamasinad, metsatehnika · Viimistlusmaterjalid, viimistlusseaded Huvigrupid Tarbijad (nt. tava-inimesed, koolid, teised organisatsioonid) 1)Mõju organisatsioonile on suur tarbijatest sõltub, kas organisatsioon toimib edukalt. 2)Organisatsioon saab mõjutada tarbijaid: kampaaniatega, soodusmüügiga, allahindlustega, liisinguga, reklaamidega, hea teeninduse ja üldise müügikeskkonnaga. Ühiskond 1)Mõju organisatsioonile mida suurem ja rikk...
nõudluse vahekord, eesmärgiks on maksimaalne kasum. NÕUDJA • Kõik, kes turult midagi ostavad, on NÕUDJAD. Nende ostusoovid kokku moodustavad TURUNÕUDLUSE. Nõudjate ostusoovi mõjutavad elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressursid ja huvid. Kui miski asi läheb moodi, tekib kõrgendatud nõudlus. ! Too näide, milline kaup on hetkel moes. PAKKUJA • Pakkuja on kauba tootjad ja müüjad. • Kui nõudjate soov tõuseb, soovivad pakkujad kõrgemat hinda. HIND • Hind on rahasumma, mille eest saab kaupa osta. • Hind mõjutab oluliselt nõudmist ja pakkumist. • Igal tootel on OMAHIND ehk hind, mis kulutatakse kauba tootmiseks. • MÜÜGIHIND ehk TURUHIND on hind, millega kaupa müüakse. See peab alati olema kõrgem, sest vastasel juhul ei anna tootmine kasumit. Müügihind sõltub turul valitsevast olukorrast. RIIKLIKULT REGULEEERITAV HIND- valitsuse kehtestatud hind kaubale, nt elektrile
milliseid tootmistegureid selleks kasutada ning kuidas toodetud hüviseid jaotada. Kuna ressursid on piiratud, siis on eelmainitud küsimused just iga majandussüsteemi põhiküsimused. 2 2. TURG Mis on turg? Turu nimetuse puhul on tegemist üldnimega, mis tähistab mis tahes institutsiooni, mille kaudu tarbijad ning pakkujad või tootjad omavahel suhtlevad ning kaupu ja teenuseid vahetatakse. Läbi ajaloo on turu nime all mõeldud just eelkõige konkreetset kauplemiskohta, näiteks kaubahall, ärikeskus või ka kohalikku toiduturgu, kus onu kapsast või vanaema kodukootud villaseid sokke müüb. Kuid turu mõiste ja nimetuse all puutume kokku ka teiste turu liikidega, milleks on näiteks väärtpaberibörs, tööturg, välisvaluutaturg ja nii edasi. Ehk siis võib kokkuvõtvalt
Veofirmad koonduvad , kogused suurenevad ja läheb kiiremaks, autotranspordi tähtsus suureneb 6. Merevoorimees Laevad veavad mis tahes riigis kaupa kõikidel maailmameredel, veose tellijatel tuleb teenuse eest maksta(USA, Norra, Singapur) Mugavuslipp riik, mille laevaregistrisse on võimalik laevu kanda(Panama, Küpros) laevaomanikele eriti soodsatel tingimustel madalad maksud, odav tööjõud 7. Nimeta riike kes suured veoteenuste pakkujad, veoteenuste ostjad? Veoteenuse ostjad:Austraalia ja jaapan ,arengumaad Veoteenuste pakkujad:Norra,Kreeka,Singapur,USA 8. Miks oli vajadus kanalite ehituseks, miks peab kanaleid laiendama? Tänu kanalitele saab kiiremini kohale ei pea tegema ringe, 9. Kuidas on side areng mõjutanud töökohtade paiknemist? Vahemaad pole enam nii tähtsad, paljudel erialadel on tekkinud kodus töötamise võimalus 10
Põhjuseid võib olla mitmesuguseid- eeltoodud näidete põhjal vägagi materiaalsed viisid. Samuti saab materiaalset õnnelikuks saamise viisi tõlgendada läbi kogumismaania. A' la markide, pudelikorkide, kleepsude või mille iganes kogumisega. Kui fanaatikule see meeldib ja ta sellest rõõmu tunneb, saab öelda, et ta tunneb end kogudes õnnelikuna. Teised inimesed, kes õnnelikuks saavad, on vaimse õnne pakkujad ja kogujad. Inglismaalgi oli mees, kes peale ema surma hakkas käima mööda tänavaid, andes iga päev ära 10 dollarit ühele erinevale inimesele, lootuses kuulda mõnda vahvat lugu. 90 päevaga kuulis ta 90 erinevat lugu ja seda rutiini järgib ta tänapäevani. Tema projekti algusest on praeguseks möödas ligi 10 aastat. Seega saab inimene ka vaimselt õnnelikuks, on vaja vaid väljundit ja kõik laheneb iseenesest. Vaimselt
Kokkuvõte Ettevõttes kasutamisel tuleks kindlasti kasutada Https protokolli ja soovituslikult sidumist LDAP serveriga, kasutajateõiguse hõlbustamiseks. Majanduslikult on Owncloud kindlasti soodsam, kui maksta välistele pilveteenuse pakkujatele aastatasu iga kasutaja või GB pealt. Mis peamine, hetke kirevas maailmas -- turvalisus. Sest teie failid ei asu ei USA-s, ega Boliivias, vaid ikka teie enda serveris. Nii nagu on tasuta pilveteenuse pakkujad juba avalikult tingimustes maininud: kõik failid, mis tõstate "pilve" on kohe teenusepakkuja omand. Owncloud püüab sellele vastanduda ja jättes teid, ettevõttet, ikka haldama oma faile. 6 5 Kasutatud materjalid http://owncloud.org/features/ http://en.wikipedia.org/wiki/OwnCloud 5 http://owncloud.org 7 http://en.wikipedia.org/wiki/Dropbox_(service) http://en.wikipedia.org/wiki/OneDrive
turuosaliste vabadust teha kasulikke ja vajalikke otsuseid. Turumajandust nimetatakse ka vabaturumajanduseks. Turumajanduse põhijooned Konkurents Turu kujundatud hind Kaupade ja teenuste valik Mitmesugused omandi ja ettevõtlusvormid Tarbimisvõime sõltuvus tarbija rahalistest ressurssidest Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Kui nõudlus on kõrge saavad pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad küsida kõrgemat hinda. Hind on rahasumma, mis tuleb maksta, et mingi kaup omandada. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud , tuntakse turutasakaaluna. Täieliku konkurentsi puhul on turul palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad vabalt nõudmise- pakkumise põhjal. Tegelikult esineb täielikku konkurentsi nüüdisühiskonnas harva.
- Tootmisteguri hind langeb - Leitakse efektiivsem tehnoloogia - Uued ettevõtted sisenevad Pakkumise kasv ja kahanemine: · Analüüsi käigus tuleb eristada: - Muutust nõutavas (pakutavas) koguses - Muutust nõudluses (pakkumises) Tasakaaluhind hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad.. Tasakaaluhinna puhul saavutab turg ,,korra" seisundi, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed s.o. tasakaalukogus Turu tasakaal: · Nõudjad ja pakkujad on tutul kaks osapoolt. Nende koostegevusest võib turul kujueda tasakaal või tekkida kas puudu-või ülejääk. · Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. · Turu puudujääk suurus, mille võtta nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. · Maksimumhind seadusega kehtestatud kõrgem hind, mida antud hüvisele kehtestada võib (n:üüri piirmäär)
ja müüja kompensatsioon). Turumajandusteooriate kohaselt peetakse turgu peamiseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks, toimivaks regulaatoriks on konkurents. Majapidamis- ja firmateooriate loomisel tehtud eeldused tähendavad tegelikult seda, et hüvise nõudluse ja pakkumise tasakaalustajana peetakse silmas täieliku konkurentsiga turgu. Turul valitseb täielik konkurents (tegemist on täiusliku turuga), kui on täidetud järgmised eeldused: · Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist. · Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid. · Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsustused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine). · Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. · Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada. · Turg on avatud, pääs turule ja sealt ära on vaba.
ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? 3.Millised on eri majandustüübid? Peatükk 4.2 (119-123) 5.Mis on konkurents? 6.Mis on monopol? 7.Milles väljenduvad turumajanduse efektiivsus ja eelised? 8.Mis on turutõrge? Kuidas see mõjundab turumajanduse toimimist? Peatükk 4.3 (124-128) 9.Millised on riigi sekkumise vahendid (instrumendid)? 10.Millised on riigi majanduslikud/sotsiaalsed motiivid sekkumisel? 11.Mis on erahüvi? 12.Mis on ühishüvi? ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? Majandus = tootmine + ettevõtlus 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? Tootmisressursid on l...
Annab välja ja kontrollib EPKK. Tootegrupid: liha-, piima-, kala-, pagari-, kondiitri- ja teraviljatooted, aedviljakonservid, kastmed, mittealkohoolsed ja alkohoolsed joogid. ,,Öko Märk" Ökomärk mis see on? Ökomärk jõudis laiema avalikkuse ette 1990. aastate esimesel poolel. Eri andmetel on maailmas praegu kokku kuni 40 ökomärgiskeemi. Tavalisemad on rahvuslikud skeemid, millega võivad ühineda ka teiste riikide tootjad või teenuse pakkujad. Ökomärk kinnitab, et märgistatud toote kasvatamisel ei ole kasu-tatud mineraalväetisi, mürkkemikaale, kasvustimulaatoreid ning muid sarnaseid ühendeid. Märk tagab ka, et toode ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme ja on kasvatatud loodussäästlikult. Märki kasutavad ettevõtted läbivad kord aastas riikliku kontrolli. Tooteid ja teenuseid, millele ökomärgi andmise kriteeriumid on maailmas välja töötatud, leidub paarikümnes valdkonnas
inimesed neid rohkem ostma, aga leiva hinnaga ei hakka rohkem ostma); · tarbija sisstuleku osakaal, mis kaubale kulutatakse kaupadel, mille osakaal sissetulekust on suurem, on ka nõudluse elastsus suurem: · otsuse langetamise ajaperioodi pikkus otsustamise ajaperioodi pikenedes on elastsus suurem. 2. Pakkumise hinnaelastsus Pakkumise hinnaelastsuse puhul analüüsitakse, kuidas reageerivad hinnamuutustele pakkujad oma majandusliku käitumisega. Olukorra iseloomustamiseks kasutatakse pakkumise hinnaelastsuse koefitsienti. Pakkumise puhul muutuvad hind ja kogus ühesuunaliselt ja seetõttu on pakkumise hinnaelastsuse koefitsiendi väärtus positiivne. Koefitsient = Kauba koguse muutus %-des / kauba hinna muutus %-des (tavaliselt kasutage kaareelastsuse valemit) Kui Es>1 elastne Es<1 Mitteelastne Es = lõpmatus Täielikult elastne
hinna eest säilitada. • valdkonna kasv on aeglane, mistõttu uustulnukad saavad mahtu suurendada üksnes juba tegutsevate ettevõtete arvelt. Turutõkete ja eeldatava kättemaksu analüüs on ilmselgelt ülioluline igale ettevõttele, kes plaanib siseneda turule. Nad peavad leidma viisid, kuidas turutõkkeid ületada, ilma et nende kasumlikkus olematuks muudetaks. PAKKUJATE VÕIM. Mõjuvõimsad pakkujad haaravad endale rohkem väärtust, küsides kõrgemat hinda, piirates kvaliteeti või teenuseid või kandes oma kulud üle teiste tegutsejate õlgadele. Mõjuvõimsad pakkujad (sh tööjõu vahendusfirmad) võivad kasumlikkuse välja pigistada ka valdkonnast, mis ei suuda kulude kasvu oma hindadega katta. Näiteks Microsoft panustas arvutitootjate kasumlikkuse õõnestamisse nii, et tõstis operatsioonisüsteemide hindu.
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
Suurt mõju meie valikute ja hoiakute kujunemisele avaldab reklaam. Reklaamid on ka petlikud, kuna seal reklaamitav toode räägitakse paremaks, kui ta tegelikult on. Oluliseks jooneks reklaamide puhul võib pidada nende ligitõmbavat väljanägemist. Inimesteni tuuakse reklaamitava toote või teenuse paremad küljed ning püütakse selgeks teha, et see on just see, mida me vajame ning mille valimisel probleemid justkui kaovad. Toote reklaamimisel pakkujad seda aga arvestada ei saa, sest neile loevad pigem müüginumbrid, nemad ei vastuta selle eest, mille üle inimesed ise on otsuse langetanud. Näiteks valimiskampaaniates näidatakse politiikuid paremas valguses, et võita rahva poolehoidu. Rahvale jäetakse palju ütlemata, tuuakse välja häid iseloomuomadusi ja huvitegevusi ning korraldatakse näiteks mõni heategevusüritus, mis juhib tähelepanu kõrvale hoopis olulisematest aspektidest, mis tegelikkuses valimisprotsessis esmaseks
Grupiviisiline ja kogukondlik õppimine on muutumas trendiks. Terviseturism. Heaolu, tervis, treeningud, stressijuhtimine. Turismisektoris on vaja välja arendada rohkem nišitooteid, võimaldada kogeda turvaliselt, arendada vaimule ja hingele suunatud tooteid ning kombineeritud tooteid. III REISITOOTED JA TURUNDUS Reisijad otsivad teiste tarbijate nõuannet internetis (blogides). Palud kogenud reisijad teavad rohkem nišitoodetest kui mõned pakkujad. Internetiturundus ja uued uurimismeetodid. Avaliku ja erasektori partnerlus. Turismisektori jaoks on oluline: Internetiturundus on järgmise põlvkonna reisipakkumiste levitamisel valdav. Praegu kasutatakse internetti ainult reklaamiks ja ei kasutata loominguliselt. Tarbijate motivatsioonide ja huvide teadasaamine interneti teel paremaks segmenteerimiseks ja positsioneerimiseks.
ajalehe Postimees online väljaandes 09.03.2010 ja teine arvamus oli Majandus 24 lehel, pealkirjaga ,,Indrek Sepp: loeme tervist, mitte raha" ja see ilmus 18.05.2010 1. Teosed panid mind mõtlema raha väärtuse üle, ja ka selle üle, et kas raha omamine on ülehinnatud? Raha eest ei saa omale osta ei tervist ega ausust. Üks artikkel näitab ilmekalt, kuidas petetakse raha välja paigaldades ,,eksklusiivseid" valveseadmeid ja selle eest küsitakse poole rohkem, kui teised taolise teenuse pakkujad. See ilmselt taandub kõik kuskile riigi tasemele, kus keegi juhataja leiab võimaluse sellest kasu lõigata. Samuti on autor targasti öelnud, et selle üleliigse raha raiskamise asemel oleks praegusel raskel ajal hoopis kedagi tööle saanud võtta. Teine arvamus toob välja selle, et oma ettevõtlusega tegeledes on see alati sinuga, nii ämma sünnipäeval kui ka südaööl. Selline pidev pinge ja uutest ideedest tekkiv suurem vastutus hakkab üha rohkem inimese peale rõhuma
2004 aastal Tõi kaasa põllumeestele suuremal hulgal toetusi, näiteks üldpindalatoetuse (ÜPT), mille suurus on iga aastaga natuke tõusnud. EL kehtestas erinevad nõuded nii väike- kui suurettevõtjatele. Paljud väikeettevõtted ei olnud võimelised neid täitma ja lõpetasid tegevuse. Lisaks avati kaubanduse piirid. Meie tootjad said oma toodanguga minna välismaa turule ning omadele tulid konkurentsi pakkuma välismaise toodangu pakkujad Euroopa liiduga liitumine suurendas põllumajandusmaa taas kasutusele võtmist ning seeläbi tõstis maa müügi ning rendi hindu Põllumajandusmaade vähesus ja põllumajandus ettevõtete soov oma tegevust laiendada suurendas maade rentimist (aastal 2003 oli põllumajandus ettevõtetel renditud keskmiselt 45,6% põllumajandusmaad) Majanduskriisi (MASU) mõju põllumajandusmaa kasutusele Põllumajandusmaa kasutuse pindalale MASU erilist mõju ei
loomingu/arvamuse autoritel paremini lugejatelt (kohest) tagasisidet saada ning teistpidi on see kasulik lugejatele, sest tekib vahetu suhtlusvoimalus voimalus end valjendada ja teistele sellest ka teada anda. 7. Inimesed (teenuse pakkujad ja loppkasutajad), susteemide fuusilised komponendid, tarkvara, too- ja juhtimisprotsessid, tugiuksused ja sisu ning ligipaasude haldus moodustavad uheskoos
protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: · riigi- ja omavalitsusasutused ning nende poolt loodud tulundus- ja mittetulunduslikud organisatsioonid · üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid · kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid · turismiteenuste pakkujad · turva-, tervise- ja muude teenuste pakkujad · turistid, külastajad, elanikud · meedia · akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused. (Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013) Turismi ajalugu ja areng Kogu inimkonna ajaloo vältel on inimesed erinevatel põhjustel reisinud. Lähtuvalt W. Freyeri käsitlusest võib maailma turismi ajaloo jagada nelja faasi, mida iseloomustavad eelkõige erinevad transpordivahendid ja reisimotiivid: 1. Eelfaas kuni 1850 2. Algfaas 1850 1914 3. Arengufaas 1914 1945 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
