jooksutempot vähendada või kõndida, mitte aga seisma jääda. 3. Kui enesetunne lubab, siis edasi joosta, kui ei luba, siis võimalikult kiiresti kõndida, kuni 12 minutit täis saab. Cooperi testi hindamisskaala: 1. harrastajatele Cooperi test Vanus Väga hea Hea Keskmine Halb Väga halb M 2700+ m 2400 - 2700 m 2200 - 2399 m 2100 - 2199 m 2100- m 13-14 N 2000+ m 1900 - 2000 m 1600 - 1899 m 1500 - 1599 m 1500- m M 2800+ m 2500 - 2800 m 2300 - 2499 m 2200 - 2299 m 2200- m 15-16 N 2100+ m 2000 - 2100 m 1900 - 1999 m 1600 - 1699 m 1600- m M 3000+ m 2700 - 3000 m 2500 - 2699 m 2300 - 2499 m 2300- m 17-20 N 2300+ m 2100 - 2300 m 1800 - 2099 m 1700 - 1799 m 1700- m
üle 2100 m üle 2000 m üle 1900 m üle 1600 m. HEA üle 1800 m üle 1600 m üle 1500 m üle 1300 m. RAHULDAV üle 1400 m üle 1300 m üle 1100 m üle 1000 m. NÕRK alla 1400 m alla 1300 m alla 1100 m alla 1000 m. VÄGA NÕRK Mehed alla30 a. 30-39 a. 40-49a. üle 50 a. TULEMUS üle 2800 m üle 2700 m üle 2500 m üle 2300 m VÄGA HEA üle 2400 m üle 2200 m üle 2000 m üle 1900 m. HEA üle 2000 m üle 1800 m üle 1600 m üle 1500 m. RAHULDAV üle 1600 m üle 1500 m üle 1300 m üle 1200 m. NÕRK alla 1600 m alla 1500 m alla 1300 m alla 1200 m. VÄGA NÕRK · Põhimõte on joosta niipalju kui võimalik 12 minuti jooksul, kas kõndides- sörkides või joostes
7 2a 2 * (-1) 51.3 < 88.7 Vastus: P(q) = - q2+140q-1800; qmin=52 Ülesanne 2 Ettevõtte aktsiate väärtuse muutumist kirjeldab mudel V(t)=-0,8t2+120t+200, kus t on aktsiate väljalaskmisest möödunud kuude arv. a) Kui suur on aktsiate väärtus 5 aastat pärast väljalaskmist? 5*12=60 kuud V(60)= -0,8*602+120*60+200= -2880+7200+200=4520 aktsiate väärtus 5 aastat pärast väljalaskmist b) Mitme aasta ja mitme kuu pärast on aktsiate väärtus 2700 kr? -0,8t2+120t+200=2700 -0,8t2+120t+200-2700=0 -0,8t2+120t-2500=0 D=b-4ac=120-4*(-0.8)*(-2500)=6400 -b + D -120 + 80 t1 = = = 25 2a 2 × (-0.8) -b - D -120 - 80 t2 = = = 125 2a 2 × (-0.8) 25 kuud 2 aastat ja 1 kuu pärast on aktsiate väärtus 2700 kr Vastus: a) V(60)=4520 kr; b) 2 aastat ja 1 kuu
4 = 88.7 2a 2 * (-1) 51.3 < 88.7 Vastus: P(q) = - q2+140q-1800; qmin=52 Ülesanne 2 Ettevõtte aktsiate väärtuse muutumist kirjeldab mudel V(t)=-0,8t2+120t+200, kus t on aktsi a) Kui suur on aktsiate väärtus 5 aastat pärast väljalaskmist? 5*12=60 kuud V(60)= -0,8*602+120*60+200= -2880+7200+200=4520 – aktsiate väärtus 5 aastat pärast väljala b) Mitme aasta ja mitme kuu pärast on aktsiate väärtus 2700 kr? -0,8t2+120t+200=2700 -0,8t2+120t+200-2700=0 -0,8t2+120t-2500=0 D=b-4ac=120-4*(-0.8)*(-2500)=6400 t1 = -b + √D = -40 = 25 2a 2 × (-0.8) t2 = -b - √D = -200 -80 2a 2 × (-0.8) 125 25 kuud – 2 aastat ja 1 kuu – pärast on aktsiate väärtus 2700 kr Vastus: a) V(60)=4520 kr; b) 2 aastat ja 1 kuu
Laenuraha - - - - - - Muud tulud - - - - - - KOKKU 62310 70000 65320 63000 62310 65320 SISSETULEKUD VÄLJAMINEKUD Tooted 14000 17000 15000 14000 14000 16000 Palgad 24000 28000 25500 25500 24000 25500 Kontorikulud 500 600 500 500 500 500 Turunduskulud 4500 5100 4800 4500 4500 4800 Muud kulud 3000 3000 2700 2500 3000 2700 VÄLJAMINEKUD 46000 53700 48500 47000 46000 49500 KOKKU
1800 eKr Minoan 1650 eKr Hittite Sumeri keel 2900 eKr Sumeri keel oli iidsete sumerite keel, mida räägiti Põhja- Mesopotaamias (tänapäeval Iraak) alates neljandast milleeniumist eKr Sumeri keel Sumeri keelt peetakse vanimaks teadaolevaks kirjakeeleks Selle kirjutamiseks kasutati kiilkirja Sumeri keel oli isoleeritud keel: seniajani ei ole leitud selle sugulust mõne muu keelega Egiptuse keel 2700 eKr Algseid kirjalikke andmeid (sümboleid) egiptuse keelest on üksikutest kohtadest leitud juba umbes aastast 3400 eKr Egiptuse keel Laiemaltlevinud keelena hakati seda siiski pisut hiljem, kusagil 2700 eKr kasutama Egiptuse keel kuulub afroaasia keelte perekonda
Õige Hinne 5,00 / 5,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Määrake igale metallile tema tihedus Vastus 1 Raud 7800 kg/3 Vastus 2 Titaan 4540 kg/m3 Vastus 3 Alumiinium 2700 kg/m3 Vastus 4 Vask 8930 kg/m3 Vastus 5 Liitium 535 kg/m3 Tagasiside Õige vastus on: Raud – 7800 kg/3, Titaan – 4540 kg/m3, Alumiinium – 2700 kg/m3, Vask – 8930 kg/m3, Liitium – 535 kg/m3 Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus
. , , , , , , . . 1923 $ 500 695 , , 2700 Name: Fall in the town of Suzdal Artist: Kozlov Sergey Price: $ 3250 $2700 Reduced price! 30,06 EUR KM-ga 31,64 EUR KM-ga (hinda alandatud 5 %) http://www.palekhart.ru/p1 http://www.russianlacquerart.com/cnt/Palekh http://www.goldengrail.ru/goods/84.html http://www.artrusse.ca/palekh_en.htm http://www.lilianainternational.com/russian-lacquer-boxes- palekh.aspx http://www.therussiangiftshop.com/et/paleh-stiilis-
Sisekliima põhilised parameetrid on ehitusnormidega paika pandud. On kolm soojusliku mugavuse klassi: A, B ja C, kusjuures A on kõrgemate ja C kõige madalamate nõudmistega. Näiteks C-klassi eluruumides on normeeritud: · temperatuur talvel 22,0 ± 3o; suvel 24,5 ± 2,5o (A-klassi ruumides on aga lubatud muutus vastavalt ± 1 ja 0,5o); · õhu liikumiskiirus talvel kuni 0,21 m/s; suvel kuni 0,25 m/s; · suhteline niiskus talvel 2545%; suvel 3070%; · CO2 sisaldus õhus kuni 2700 mg/m3 ehk 1500 PPM [1]. Ka paljud teised saasteainete (formaldehüüd, ammoniaak, vingugaas, osoon, tolm, orgaanilised ained) kontsentratsioonid on normitud. Samuti on sisekliima tagamiseks normitud õhuvahetus üldjuhul peaks olema õhuvahetuse kordsus vähemalt 0,5 korda tunnis. Kui sisetemperatuuri muutus ja õhu liikumine on tajutav otsese ebamugavusena, siis keerulisem on asi niiskuse, CO2 ja teiste saasteainete tajumisega. Temperatuur
Katsekeha andmed ρ=2700 kg/m3 E=70 Gpa Ristlõige Tala pikkus: l=4,82m Koormus: 30 kg Dünaamiline moone εd=331 Staatiline moone εst= 179 Dünaamikategur kd= εd/εst(pole vaja, sest katse on aastatega muutunud) Pinge leidmine M σ= y Wy Iy 52∗50 903∗5 W y= a ( ; I y =2∗ 12 ) +5∗50∗47,52 + 12 =1,433∗10−6 m −6 1,433∗10 W y= =28,66 cm 3 0,05 F=30*9,81=294,3 N My=147,15*2,41=354,6 Nm M 354,6 σ= y= =12,37 MPa W y 28,66∗10−6 Moone σ 12,37∗106 ε= = 9 =177∗10−6 E 70∗10 ...
118 000,- 2. Leia puuduv suurus, kui bilansi kohta on teada alljärgnev info: (4 punkti) · Raha 800,- ; Varud ? ; Põhivara 1 200,- ; Pangalaenud 400,- ; Maksuvõlad 500,- ; Osakapital 1 800 ,- Raha 800,- Pangalaenud 400,- Varud 700,- Maksuvõlad 500,- Põhivara 1 200,- Osakapital 1 800,- Kokku 2700,- Kokku 2700,- · Aktsiakapital 300,- ; Põhivara 250,- ; Nõuded ostjatele 340,- ; Hankevõlg 210,-; Ettemakstud kulud 60,- ; Viitvõlad (palk) 120,-; Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ? Põhivara 250,- Aktsiakapital 300.- Nõuded ostjatele 340,- Hankevõlg 210,- Ettemakstud kulud 60,- Viitvõlad (palk) 120,- Eelmiste perioodide jaotamata
Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_Mark Hind Kr/m3 Mark BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 Pla12 2900 Al11 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 Pla19 2600 Al12
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Detail Üliõpilane Valter Sard Õppemärkmik Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm aülikool tituut 82709 MATB24 Mark Hind Kr/m3 Te31 3200 Te02 2300 Te23 1400 Te04 2500 Te15 3000 Te16 2500 Te07 3600 Te08 2700 Te39 3800 Te10 3900 Te11 3000 Mark Kulu kg/m2 Hind Kr/kg NV08 0,30 44,00 NV11 0,30 45,80 NV24 0,40 45,80 NV30 0,35 52,30 NV02 0,35 54,80 NV56 0,32 58,90 NV09 0,35 65,00 NV07 0,27 66,00 NV33 0,35 66,30 NV21 0,29 68,30 NV05 0,33 72,20 NV17 0,45 76,20 y_1 d h hk
Temperatuur T = 27,2 ± 0,6 °C Komponentide mõõtmine C mahtuvus G juhtivus L induktiivsus R takistus Mõõtmine Nominaal Lubatud Mõõdetud väärtused tolerants R 5,1 0,5 % C = 0,51 pF G = 0,196 mS L = -0,0116 mH R = 0,5112 k C 2700 pF 5% C = 2,735 nF G = 0,07 mS L = -9,265 H R = 0,2 L 5H 10 % C = -5,203 H G = 0,7 mS L = 4,867 µH R = 0,68 Elementide ja ahelate mõõtmine
1. :- , . . .(, , ). .( , , ). - , . , ( , ). . ( , ).. . : () ( - ) 2. : - - . : 1) ( , ); 2) ( ); 3) ( ). : (, , , ); .- , , . : , , . . . . =2800...2900 /3; 0=2000...2800 . - . . 0=1500...2000. - . : . . 0=2200...2600; =2600...2700. -3.... .. 3. : - . . -. . , . - , . 0= 2600...2900; =2700...2900. 4. : . 5-40 . 1); 2) ;3) ; 4) ; 5) ; 6) . ... : 1) ( , ); 2) (- , ); 3) ( . ); 4) ( ) . 3 : 5-10; 10-30; 30 40; : 4-8; 8- 16;16-32;....... . . 5. . .( , , -). : 1) ( ) 2) 3) ( , ) 6. :1 1) 2) ( 0) 3) . 4) , , . .. .: 1) , ( ) 2) . .. , ...
MAJANDUSÕPETUS KODUTÖÖ Toote või teenuse omahind, müügikasum ja tasuvuspunkt Õpilane ÜLESANNE: palun leida vastused ja kanda tabelisse Toote või teenuse nimetus Keeks Jrk Näitaja Lühend Selgitused 1 OMAHIND OH SINA MÄÄRAD (otsustad) omahinna 2 Juurdehindlus % JH% SINA MÄÄRAD (otsustad) juurdehindluse 3 MÜÜGIHIND MH arvuta 4 Brutokasum ühe toote või teenuseühiku kohta. BKü arvuta 5 Brutorentaablus BR arvuta 6 Ettevõtte PÜSIKULU kuus ...
Õppejõud Ahti Lohk d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema ehnikaülikool atikainstituut Detail Õppemärkmik Õpperühm EAKI-21 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_MarkHind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
Miksike.ee http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1.htm Teadlased arvavad, et Maa koos päikesesüsteemiga tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Alguse sai kõik kettakujulisest pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest, mis hakkas rõngaste kaupa tihenema. Päike moodustus pilve keskosast, välistest rõngastest said aga planeedid, mis hakkasid tiirlema ümber Päikese. Mõned planeedid said endale ka kaaslased - kuud, mis omakorda tiirlevad ümber nende endi. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maa_uldiseloomustus_gerda.htm Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite tr...
tee 3-333 Piret Kähr Akad.tee 3-443 620 2661 Rainer Kattel Akad.tee 3-442 620 2661 Renaata Surva Männiliiva 7 620 2751 Riin Kruusenberg Akad.tee 3-437 620 2671 Riina Potisepp Akad.tee 3-473 620 2702 Ringa Raudla Sütiste 21-402 620 2667 Sandra Raju Männiliiva 7 620 2751 Sirje Orvet Akad.tee 3-337 620 2663 Sirje Viilup Akad.tee 3-464 620 2700 Sirje Volmre Akad.tee 3-432 620 2704 Sulev Mäeltsemees Akad.tee 3-440 620 2654 Taimi Elenurm Akad.tee 3-333 515 0922 Tanel Kerikmäe Akad.tee 3-329 620 2430 Tarmo Kalvet Akad.tee 3-431 620 2660 Tiia Rüütmann Akad.tee 3-336 620 3255 Tiina Arumeel Akad.tee 3-468 620 2704 Tiina Parve Akad.tee 3-340 620 2647 Tiina Randma-Liiv Akad.tee 3-436 620 2670 Tiiu Kamdron Akad
10 2500 2500 15 1 652 S0 9000 S0 0 S0 1 652 11 6 9000 2700 9 16 2500 2500 0 1 652 9000 2700 0 0 3 304 S1 2700 S1 0 S1 KÄIBEANDMIK Saldo 31.12
Kaitseriietus 1 84,90 84,9 Suitsik 1 32,90 32,90 Konkspeitel 1 32,90 32,90 Auto 1 5799 5799 Kütus 20*30 km 1,9 1140 Hoone 200 m2 12 kuud 180 2160 Lahtikaanetusliin + vurr + meepump 1 2700 2700 Taara 10 000 kg meele 10000 0,6 6000 Palgakulu 1 inimesele 12 1 548 18576 Vahasulataja 1 464 464 Talvesööt 20*200 1,35 5400 Ravimid 200 13 2600 KOKKU 111709,7€ TULUD 1. AASTAL
PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT 1200 2700 1200 1500 Siberi lehisest trepiaste Siberi lehisest talad,
Column J 0 80 90 100 110 120 0 80 90 100 110 120 Kultiveeritud jänesekapsa kuuskik Hind (kr/tk) Ühik (tk) Aastad Tulud (kr) Maapinna ettevalmistamine 1122 1 0 0 Istikud (2700 tk/ha) 4,15 2700 1 0 Istutamine (kr/tk) 0,75 2700 1 0 Kultuuri hooldamine 898 1 1 0 Istikud (600 tk/ha) 4,15 600 2 0 Kultuuri täiendamine (kr/tk) 0,75 600 2 0
VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR Ühendatud Egiptuse riik saab alguse 3000 e.Kr. kui vaarao Menes (Narmen?) koondab võimu Egiptuses enda kätte. Vana-Egiptuse iseseisev ajalugu lõppeb 332. e.Kr Aleksander Suure vallutustega. Varajane ajastu 3000 2700 a. e.Kr (lõppeb püramiidide ehitamisega) Vana Riik 2700 2200 a. e.Kr (2200 e.Kr. riik laguneb, I vaheperiood) Keskmine Riik 2050 1750 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, kuid laguneb jälle, II vaheperiood) Uus Riik 1600 1100 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, loobutakse püramiidide ehitamisest) Hiline Riik 1100 332 e.Kr. (korduvad lahutamised ja liitmised, ehitatakse Suessi kanal) Egiptuse ajalugu võib ka märkida dünastiate järgi. Mastaba kivist haudehitis, maa-alune hauakamber ja selle kohal asuv kastitaoline ehitis
Benz PatentMotorwagen Nummer 1 Der Benz PatentMotorwagen Nummer 1 war der Name des ersten von Carl Benz erbauten Automobils mit Verbrennungsmotor. Das Patent für dieses Dreiradfahrzeug wurde von Benz am 29. Januar 1886 eingereicht Am 3. Juli 1886 führte Benz die erste öffentliche Probefahrt mit diesem Fahrzeug in Mannheim durch. Es gilt als der erste praxistaugliche Kraftwagen der Welt und setzt somit die Geburtsstunde des modernen Automobils. Klasse:Kleinwagen Karosserieversionen:Zweisitzer Motoren:Ottomotor:0,95 Liter (0,67 kW) Länge:2700 mm Breite:1400 mm Höhe:1450 mm Radstand:1450 mm Leergewicht:265 kg
vEI = v0EI + ϕ0xEI + ( FA / 6 ) x3 + ( FB / 6 ) ( x – 5 )3 H ( x – 5 ) + ( p1 / 24 ) ( x - 2.5 )4 H ( x - 2.5 ) - ( p3 / 24 ) ( x – 5 )4 H ( x – 5 ) 8. Tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurgk ϕ Kui x = 5, siis v = 0 v0EI = 0 0 = v0EI + 5 ϕ0EI + ( FA / 6 ) 53 + ( p1 / 24 ) ( 5 - 2.5 )4 0 = 5 ϕ0EI + ( 2700 / 6 ) 53 + ( 4000 / 24 ) ( 5 - 2.5 )4 0 = 5 ϕ0EI + 56250 + 6510.4 = 5 * ϕ0EI + 62760.4 5 ϕ0EI = - 62760.4 ϕ0EI = -62760.4 / 5 = - 12552.08 4 INP280 tala telg-inertsimoment Ix = 7590 cm EI =190 * 109 * 7590 * 10−8 = 14421000 N / m2 ϕ0 = - 12552.08 / 14421000 = 0.00087 rad = 0.05⁰ Tala vaba otsa pöördenuk: x = 7.6
KOLLASESSE LAHTRISSE OMA VARIANT km2 ha toiteala 45 4500 3 3375 ha 3.1 675 ha 297 kg 18225 kg 3.2 2700 ha 648 kg 54000 kg 4 1125 ha 4.1 900 ha 54 kg 1350 kg 4.2 225 ha 51,75 kg 1125 kg
Kuivkrohvplaadid (kipsplaadid) ..on mõlemalt poolt kartongiga kaetud kipsplaadid. Plaatidel on esi ja tagakülg (tagaküljel paiknevad jätkukohad) Kipsplaate tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest ning neid paigaldatakse: • Kipsmajakatele Kleebitakse mastiksiga Kinnitatakse kruvidega kas puit- või metallkarkassile Kipstahvleid valmistatakse pikkusega: 1800, 2000, 2400, 2500, 2600, 2700, 2800, 2900, 3000, 3200, 3300, 3600, 4000 mm (eritellimusel pikkusega kuni 6m), laiusega: 1200, 900, 600mm (1250mm Saksa standard) ja paksusega: 6,5-40mm (enimkasutatavad 12,5mm). Koostis: kips 93%, kartong 6% ja niiskus 1%, lisaks tärklis, orgaanilised ained. Kipsplaadi esikülge pikiservale pressitakse rant selleks, et pärast tahvlite paigaldamist saaks pikivuugid kergesti kartongi või teibiga katta.
Õppemärkmiku number106041 Variant 41 est 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 BR450 650 LP33 1700 BR500 700 LP43 3500
Õppemärkmiku number104531 Variant 31 est 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 BR450 650 LP33 1700 BR500 700 LP43 3500
Sese Seko järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bar al-Ghazli suudmeni Bar al-Jabaliks, sellest allavoolu Valge Niiluseks ehk Al-Bar al-Abyaiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinine Niiluse suuet Hartumis Niiluseks. Suured lisajõed on ka `Abarah' jõgi Põhja-Sudaanis ja Sobat Lõuna-Sudaanis. 'Abarah'st suudmeni voolab Niilus 2700 km ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Üldiselt voolab ta põhja poole ja moodustab Põhja-Egiptuses lõpuks laia delta. Niilus läbib Burundit, Tansaaniat, Ugandat, Sudaani ja Egiptust, lisaks Rwandat piirijõena.
7 1800 300 92 87 884 0 77,74 40,75 153,27 0,000000 8 2100 300 92 86,5 884 0 77,74 40,75 153,27 0,000000 9 2400 300 92,5 86,5 881 3 74,74 37,75 147,36 0,000694 10 2700 300 92,5 86,5 874 7 67,74 30,75 133,56 0,001620 11 3000 300 92,5 86,5 871 3 64,74 27,75 127,64 0,000694 12 3300 300 92,5 86,5 870 1 63,74 26,75 125,67 0,000231
Õppemärkmiku number104519 Variant 19 est 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 BR450 650 LP33 1700 BR500 700 LP43 3500
Gaasis on heli levimiskiirus võrdeline ruutjuurega gaasi temperatuurist ja on peaaegu sõltumatu gaasi tihedustest ning heli sagedusest. Tahkes kehas oleneb heli levimiskiirus keha elastsusest ja tihedusest ning on rist-, piki- ja pinnalainete puhul erisugune. Toatemperatuuril näiteks on heli levimiskiirus · Õhus 330 m/s · Heeliumis 965 m/s · Vees 1450 m/s · Hõbedas 2700 m/s · Puidus 3000 m/s · Jääs 3100 m/s · Klaasis 5000 m/s · Terases 5100 m/s · Rauas 5850 m/s Samas on heli levimiskiirus sõltumatu heliallikast, st. samalt kauguselt kostab püssipauk meieni sama kiiresti kui viiulimäng. Heli võnkumine ei levi lõpmata kaugele, vaid sumbub. Sumbumine tähendab seda, et võnkeamplituud heliallikast eemaldudes väheneb.
14 2405 18180 2100 2700 Tuulekoda 3265 3265 4,1 m2
- ; 11. (2011) : , , -- , - . -- - , . 100 . -- , , . , , , , . 60 . , , , , , ( ). , , . ( , «» .). , . ( 100 ), . , . : «», . . , «» [40]. . -- , , , . , ., 400 [113]. , , , , . 1 2009 ( ) , . 12. . 200 , 40 , 30 , 1500 , 20 , 2700 , 150 - , ( ). : - . XXII 1980 , «» «». , 1990- , , , , , , . , , , , «», «», «», «» ; -- «», «», ; -- «» ; - -- «», «» . 2013 , 2016 , -, ; 2018 . «», «» . 13.C http://www.mos.ru/about/history/ http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%BE%D1%81%D0%BA %D0%B2%D0%B0#.D0.98.D1.81.D1.82.D0.BE.D1.80.D0.B8.D1.8F
T = 26,78 ± 0,62( °C ) 2. Mõõtmine automaatse seadmega 2.1 Komponentide mõõtmine C mahtuvus; G juhtivus; L induktiivsus ; R takistus Element Nominaalväärtus Lubatud tolerants Mõõdetud takisti 51,0 2% väärtused R = 51,03 kondensaator 2700 pF 5% L R == 1,539 1,25H pool 5 H 10% L R == -9,278 0.238H
Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy. Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool. Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971
27.11.2007 AS Serviti Narva 0,78 1,06 0,39 0,58 0,93 #REF! 27.11.2007 FIE Tauno Tõrv Tallinn 0,90 1,21 0,45 0,47 0,75 #REF! 27.11.2007 OÜ garneer Tallinn 0,71 1,02 0,36 0,56 0,75 #REF! Ümberm. P Täisp. T Ruumala V Arv M_mark V_mark M_hind V_hind V_kulu #REF! #REF! #REF! 5 Te07 PV16 3600 154 0,3 #REF! #REF! #REF! 1 Te08 PV05 2700 122 0,33 #REF! #REF! #REF! 3 Te02 PV13 2300 125,6 0,21 #REF! #REF! #REF! 2 Te11 PV08 3000 133 0,3 #REF! #REF! #REF! 4 Te04 PV13 2500 125,6 0,21 #REF! #REF! #REF! 2 Te10 PV07 3900 143 0,28 #REF! #REF! #REF! 3 Te15 PV09 3000 135,7 0,35 #REF! #REF! #REF! 1 Te11 PV09 3000 135,7 0,35 #REF! #REF! #REF! 4 Te16 PV64 2500 143,6 0,32
P=2( b+h)+( a 2 +4h 2 -a k )+2br k k AL 3 V= m 10 6 2A+PL 2 hk S= 4 m 10 ak b L kute leidmiseks h 5 Alümiinimumi margid ja hinnad Mark Hind Kr/m3 Al31 3500 Al02 2700 Al25 3000 Al04 2300 Al05 3600 Al26 1900 Al07 4200 Al08 4500 Al09 3800 Al70 5100 Al11 4200 Al12 5300 Al63 4400 2 Mastiksi margid, normkulu ja hinnad Mark Kulu L/m2 Hind Kr/L MV514 0,35 54,70 MV102 0,30 62,30 MV303 0,35 48,20 MV104 0,25 72,60 MV233 0,40 52,80 MV106 0,30 53,75 MV412 0,45 52,40 MV108 0,30 61,40
Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga (2). Tabelisse 5.1 on koondatud kõik meie alarühmas saadud katsetulem...
Alumiinium Pirgit Toots MJ-111 Koostis/struktuur Keemiline element alumiinium (Al), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused Hõbedase värvusega kerge (tihedus 2700 kg/m3) pehme metall hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 2.65·10-8 Wm ) Alumiinium sulab temperatuuril 933.47 K (660.32 °C). Hea vormitavus Alumiiniumi saamine Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest (boksiit) elektrometallurgilisel menetlusel. Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta on
Hulknurga nurkade summa arvutamise valem on s = (n-2) ·180° Kuna n = 10, siis saame, et s = (10 - 2) · 180° = 8·180° = 1440° Vastus: Kümmenurga nurkade summa on 1440°. Näide 2 Mitu tippu on hulknurgal, mille nurkade summa on 2340°. Siin s = 2340° ja n on tundmatu. Kasutades valemit s = (n 2) ·180°, saame võrrandi 2340 = (n 2) ·180 lahendame selle võrrandi 180n 360 = 2340 180n = 2340 + 360 180n = 2700 n = 15 Vastus. Viistesnurga nurkade summa on 2340° Tänan !
Havai saared Referaat Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8. a klass 2006/2007 Havai Havai saarestik ja samanimeline USA osariik, mis asub väikse ookeani põhjaosas. Havai saarte pindala on 16 636 km2 ja seal elab umbes miljon inimest, neist elab 80 % Oahu saarel. Havai pealinn on Honolulu.Vulkaanilise päritoluga saarestikku kuulub 8 suuremat saart ja hulk väiksemaid (sh.korallisaari). Kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Mauna Kea (4205 m) , tegevvulkaanidest on tuntuim Mauna Loa (4170 m).Havail valitseb troopiline mereline kliima. Tuulepealseil nõlvul sajab 3500-4000 mm, sealhulgas Kauai saarel Waialeale nõlvul ligi 12 000 mm, tuulealustel aladel paiguti alla 500 mm aastas. Keskmine temperatuur on jaanuaris 21, juulis 25 soojakraadi. Taimestik Havai eraldatuses kujunenud elustik on erakordselt endeemirohke:97 % õistaimeliikidest (2700 liiki,sealhulgas üliharuldasi korvõielisi ja lellukalisi,puid) ning nende nektaris...
Alumiinium Omadused Hõbedane värvus, kerge (tihedus 2700 kg/m3), pehme metall, hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 2.65·10- 8 Wm ). Alumiinium sulab temperatuuril 933.47 K (660.32 °C). Saamine Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest mida nimetatakse bosksiidideks. Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta on maailmas Island (2001. aastal
aluspõrandate Paksus: kartongi ehituseks 12,5 mm värvus hall Tuuletõkke Kartongkattega Laius: Tagumise Karkasshoonete välisseinte kipskartongplaadid kipsplaadid, mille 1200 mm külje tuulutatava fassaadkatte all kipsist sisu ja Pikkus: markeering asuva soojustusmaterjali kartongist kate on 2700 mm sinine, katmine nii tuule, kui ka immutatud vett 3000 mm kartong niiskuse mõju eest. mitteimavaks Paksus: mõlemal 9 mm poolel roheline Remondi Õhukesed Laius: Tagumise Nõgusad või kumerad
Muinasaeg ja vanaaeg 40 000-5000 a. eKr. Muinasaeg on inimkonna varaseim ajajärk, kus koopaelanikest said tsiviliseeritud inimesed, kes hakkasid maad harima ja sajandeid edasi said neist linlased. 40 000 a. tagasi hakkasid nad muusikat looma, maju ehitama ja koopa seintele pilte maalima. Alles 8000 a. eKr tekivad esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui Egiptuses ja Mesopotaamias tekkisid esimesed võimsad tsivilisatsioonid. Paljud vanade rahvaste legendid jutustavad, et muusika lõid jumalad ja andsid selle inimestele. Tegelikult tekkis muusika inimese praktilisest vajadusest allutada endale loodust. Hindud laulsid põua ajal laule, et tuleks vihm. Mürgise mao taltsutamiseks tehti erinevaid häälitsusi ja liigutusi. Muusikal oli väga suur mõju inimesele. Sellel toimingul oli puhastav võime. Hiinas oli muusika kõrgel tasemel. 2700 a. eKr Hiina õpetlane Ling Lun leiutas kammertoni, mis tä...
Essee Kirjandus looming või äri? Kirjandus on kirjutamise kunst. Alguse sai see Sumeri eeposest ,,Gilgamesh", mis kirjutati umbes 2700. a. eKr. kaheteistkümnele tahvlile. ,,Gilgamesh" räägib suuresti eesmärgist igavesele elule, kuid praeguse ajastu inimesed on millegi hoopis muu järel. Juba sellest faktist lähtudes leiame, et rahvaste eesmärgid elus on aja jooksul muutunud. Teades, et kirjanduse arvatavasti esimene teos oli eepos, siis suure tõenäosusega seda äri eesmärgil ei tehtud. Aja jooksul on inimeste mõttemaailmades niimõndagi muutunud. Mitmed kirjanikud tegelevad oma ,,hobiga" just raha pärast
4 Egiptus Geograafilised ja looduslikud olud, kronoloogia Loodus · Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks o Alam-Egiptus kuni Memphise linnani o Ülem-Egiptus: Memphisest kuni Assuan'ini = esimene kärestik o I kärestikust lõuna poole jäi Nuubia · Niiluse jõe oru laius oli umbes 20km · Üleujutused tulenesid vihmaperioodidest algasid juuni lõpus-juulis · Saak koristati kevade saabudes · Üleujutuse ajal juhiti vesi veehoidlatesse terrasspõllud Kronoloogia · Maaharijate asulad u 5000 a eKr · 3000 a eKr liideti Ülem- ja Alam-Egiptus = Menes rajati Memphise linn: piiramatu kuningavõim · Kujunes hieroglüüfkiri · Hakati kasutama vaske + kivist tööriistad · Egiptuse ajalugu jaguneb: o Vana riigi periood 2700-2200 eKr, 2600-2500 eKr püramiidid Memphise lähedal Gizas; kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused, riigi eesotsas kuningas + olulisel kohal religioon ...
Töö nr. 3 nimetusega ,,Ahela parameetrite mõõtmine" Aines ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Aruanne esitatud: Aruanne kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Resistori takistuse mõõtmine: Resistor Nominaalväärtus Nominaalviga Mõõdetud väärtus R1 2,7 K 5% 2,673 K R2 75 10% 78,6 Mõõtemääramatuse arvutamine: = ± 0,15 + 0,05 - 1 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
