Investeeringud fondidesse Hans-Henry Pukk, Kertin Käblik, Karlo Salem, Henri Tiit, Märt Vooro 11.A 3/19/18 1 Investeerimisfond · parim viis investeerimiseks. · investorite vara kogum · juhib fondivalitseja · vara investeeritakse väärtpaberitesse · osalust fondis tõendab väärtpaber ehk fondi osak · mõeldud nii algajale kui ka kogenud investorile 3/19/18 2 Investeerimisfondide eelised 1. Professionaalselt juhitud 2. Hajutatus ja kättesaadavus 3. Mahuefekt 4. Likviidsus 5. Tulumaks 6. Mugavus ja suur valik 7. Järelevalve 3/19/18 3 Kuidas alustada? · Otsi välja fondide nimekiri · Tutvu fondide hinna, tootluse ja riskitasemega · Külasta finantsinspektsiooni kodulehekülge · võta ühendu...
Sven Meltsas Minu investeeringud tulevikku. Tulevikku investeerimine- see tähendab seda, et inimene tegeleb igapäevaselt millegagi mis tema tuleviku paremaks muutma peaks. Inimene saab enda tulevikku mitmel moel inveteerida. Tänapäevases ühiskonnas pannakse väga suurt rõhku tulevikule, inimesed teevad palju tööd, et tulevik oleks helgem kui olevik. Esiteks on meil kõigil võimalus omandada hea haridus. Panustamine haridusele tagab suurema võimaluse saada tööle mõnda suurde firmasse ja seal karjääri teha
D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne. 1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse. Reaalses maailmas on investeeringud ajast sõltuv protsess, mida mõjutavad veel tulevikuootused, otsustaja isiklikud omaduse jne. Investeeringuid loetakse kõige ebastabiilsemaks kulutuste osaks. Kõhutunne on küll oluline, kui reeglina on vajalik enne investeeringute tegemist i märksa täpsemalt teada võimalikke i i tagajärgi. j i Seega S tuleks hinnata
D IT Kolledz 3. Firma kõver Sf koosneb kolmest eri osast. Kas see kõver riigi majanduse jaoks tervikuna koosneb nendest samadest osadest? Raha maksumus Sf r Aktsiakapital Laenud Omavahendid Investeeringud 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Kas laenuandja ja laenuvõtja risk on teineteisest sõltumatud? Kuidas nende omavaheline suhe mõjutab protsendimäära ja investeerimist? r Sf1 (laenuandja risk ) Sf0 r1 r0 r2
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ETTEVÕTTE INVESTEERINGUD ERINEVATESSE VARAKLASSIDESSE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2016 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS...........................................................................................................
Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaa...
rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Alternatiivkulu · Valides ühe tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. · Ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu. · NT:ühissaun, koolitoitlustus 7) Investeeringud · kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus · Enamasti raha. Väärtpaberitesse, väärismetallidesse, kinnisvarasse jne · Investeeringu kasulikkuse mõistmiseks tuleb arvestada ka raha ajaväärtust · Tihti ka uute seadmete, maja jms ost · Tihti ka hariduse omandamisega seotud kulutusi peetakse investeeringuks 8) Eratarbimine · Majapidamiste kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks
Finantsanalüüs ja investeeringud 1. Kasumieelarve ja bilanss Leida puuduvad arvud kasumiaruandes ja bilansis. Kasumiaruanne Müügikäive S 270 000 Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0
Teema 4: kulude juhtimine ja hinnakujundus Ülesanne 1. Kulude jaotamine osakondadesse ja tasuvuse analüüs Ettevõttel on 3 müügikäivet genereerivat osakonda: A, B ja C. Järgmises tabelis on toodud viimased andmed ettevõtte kasumiaruandest. A B C KOKKU Müügikäive 375 000 100 000 25 000 500 000 Müügikulu 22 000 8 000 30 000 Tööjõukulu 80 000 31 000 4 200 115 200 Muud otsesed kulud 35 000 6 000 4 400 45 000 Osakonna kasum 260 000 41 000 8 800 309 800 ...
teostajatele kattesaadavad. 3. Controlling ja controller Controllingul on oma koht ettevõtte finantsjuhtimissusteemis. Controlling hõlmab nõustamistegevust ja otsustustegevust ettevõtte terviku, tema tegevusvaldkondade, toodete, projektide jt suhtes kõigil organisatoorsetel tasemetel. Kui finantsarvestus on retrospektiivne, siis controlling on perspektiivne. Controlling toetab otsuste langetamist võttes aluseks kuluarvestuse. Olulisteks otsusteks võivad olla naiteks investeeringud, hinna alampiiri maaratlemine, taiendavate tellimuste vastuvõtmine, sortimendi laiendamine, toodete toomistest kõrvaldamine, hinnastrateegia, turundusplaanide koostamine. Vastuse peaks saama kusimusele, kas me tegeleme õige asjaga ja kas me tegeleme asjaga õigesti. Controlling on kui organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon, mille eesmark on eelkõige majandustulemustele suunatud planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisusteemi infoga kindlustamine
Anastasia Piirainen KS41 1. Selleks, et osta kaarhall investeerib AS Puri 20 000 eurot kolmeks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Milline on investeeritud raha väärtus kolmanda aasta lõpuks? Rahasumma tulevikuväärtus arvutatakse valemi abil: n TVn = PV * (1+i) ,kus PV algsumma, praegune väärtus ehk nüüdisväärtus i intressimäär n perioodide arv. Lahendus: n=3 i= 10/100 = 0,1 PV = 20 000 TV= 20 000 (1+ 0,1)3 = 26620 EUR 2. Selleks, et sisustada kaarhall ventilatsiooniga vajab AS Puri viie aasta pärast 12 782 eurot. Kui palju peab täna raha sellise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intres...
Aruandeaasta kasum / kahjum ROE (aasta Aasta Varad Omakapital (€) Müügitulu (€) (€) algus) 2004 2721649 765935 17189116 2005 4757115 327088 1029111 19389980 42.7% 2006 4745614 633057 1645003 21125132 61.5% 2007 8223200 188415 1322125 25205570 11.5% 2008 7043978 -370975 792969 24204094 -28.1% 2009 1524979 -919757 61752 9585791 -116.0% 2010 996945 -68146 194927 6575089 -110.4% 2011 2321797 49734 244661 10011954 ...
Tööjõule o Odav, palju, kvaliteetne Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted Aglomeratsioonotööstus Kõrgtehnoloogiline tööstus Kapitalimahukas tööstus Jäätmete ladustamine, oht keskkonnale Rahvusvaheline kaubandus 15. Nimeta välismajandussidemed Väliskaubandus o Eksport (väljavedu) o Import (sissevedu) o Reeksport Teenuste vahetus Investeeringud (kapitali paigutus tulu saamise eesmärgil) Kaubanduspoliitika o Kaitstakse oma turgu (17.-18. saj) o Siiamaani kaitseb Lõuna-Korea, teatud määral ka Jaapan Üldjuhul on riigid importi piiranud ja eksporti toetanud, et säilitada inimeste tööhõivet 16. Kuidas riigid importi piiravad ja eksporti toetavad, et säilitada inimeste tööhõivet? Kasutatakse tollimaksu
Stabiilsus 20% 0,6 15% Kasv 40% 0,2 20% A) -0,01+0,12+0,08= 0,19=19 % B) 0,02+0,09+0,04= 15% Investeerimisportfelli eeldatav kasuminorm Riskide hajutamine- diversifitseerimine- investeeringud jaotatakse erinevate objektide vahel ehk moodustatakse investeerimisportfell, mis võib sisaldada nt aktsiaid, võlakirju, kinnisvara jne. Kui turul juhtub mõne portfelliobjektiga midagi, siis on võimalus, et teiste väärtused tõusevad ja ei too kaasa kogu portfellile kaasa kahju. Teooria sisaldab efektiivseima portfelli mõistet, mis tähendab antud riskitaseme juures maksimaalset kasumit. Antud tasuvustaseme juures minimaalset riski omava portfelli moodustamist.
3. Lanaguslõhe mõõdab a) suurust, mille võrra kogukulutsed on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive b) kokkuhoiuparadoksi c) suurust, mille võrra kogukulutsed on allpool taset, mis kindlustab täishõive d) mitte midagi eelpooloetutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole a) kogutoodangu kasv b) tööhõive kasv c) eratarbimise langus d) intressimäära kasv 5. Väljavoo alla ei kuulu a) import b) plaanitud investeeringud c) säästud d) kõik nimetatud kuuluvad b) Oletame, et kogutulu täishõivetase on 4000. Kui palju ja mis suunas peaksid muutuma avaliku sektori kulutused, et lõhe sulguda? YFE=4000 Y0=3000 c) Kas tegemist on langus-, või inflatsioonilõhega? Languslõhega Lisa: Kirjeldage tasakaalutulu arvutamist sisse- ja väljavoogu abil. Kirjutage valem! (10p)
· Ventileeritav konteiner · Platvorm · Flett · Poolkonteiner, Pealt lahtine konteiner, Kõva katusega konteiner, Pehme katusega konteiner, ... Tüübid Tüübid Plussid · Vähenevad kaubakaod ja vigastused ümberlaadimisel ja veol · Väheneb vajadus ladude järele · Vähenevad käsitlemiskulud · Lühenevad laevade seisuajad · Suureneb läbilaskevõime, nt sadamatel · Kaupadega seotud protseduurid lihtsustuvad Puudused · Suured investeeringud efektiivseks tegutsemiseks · Osaliselt täidetud konteinerites keeruline kauba kinnitamine · Kauba kinnitamine konteineris · Kauba kinnitamine laeval
00 krooni, siis viimaseks faasiks kasvas juba 90.00 kroonini. Paari esimese etapi jooksul hakkasin koheselt suurendama investeeringuid turundusse ja mahutavusse, sest käibe suurendamiseks on vaja saada juurde kliente ja nende tulekul on vaja nad kõik ära mahutada. Seejärel tundus loogiline palgata juurde teenindajaid, et toime tulla suureneva klientide hulgaga ja parandada toidukvaliteeti, sest täis kõht on kõige parem reklaam. Vastavalt nõudluse suurenemisele, suurenesid ka tehtud investeeringud. Kogu perioodi vältel olid kõige väiksemad investeeringud interjööri, sest minu arvates oli see faktor kõige vähemtähtsam võimalikest variantidest, mis suurendaksid käivet. Kokkuvõttes teenindasime 1929 klienti, kellest kõik jäid toidu ja teenindusega rahule. Kuigi klientide täituvuse üle võiks nuriseda( kõigest 17.99%), oli teenitud kasumist (ligi 86 000 krooni) siiski aru saada, et kogu periood oli vägagi edukas. http://www.pizzeria.ee/?join=0895E0FB3AC5 http://www.pizzeria
LAENULEPING [Asukoht], 22. märts 2015. a. Käesoleva laenulepingu (edaspidi Leping) on sõlminud ühelt poolt [Ettevõtte Nimi], registrikoodiga [Registrikood], mille aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuvõtja) ja teiselt poolt teda esindav juhatuse liige, osanik või eraisikust omanik [Omaniku Nimi], kelle isikukood on [Isikukood], ja elukoha aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuandja), olles edaspidi nimetatud kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU OBJEKT 1.1. Käesoleva Lepinguga Laenuandja annab üle ja Laenuvõtja võtab vastu laenusumma (edaspidi Laen) vastavalt vajadusele osade kaupa või korraga kuni [Summa Numbritega] ([Summa Sõnadega]) eurot; 1.2. Laenu arvestamine toimub laenu (osa)summade graafiku (edaspidi Laenugraafik) alusel; 1.3. Laenu üleandmine toimub Laenuvõtjale ...
Tegevuskava Aeg Tegevus 01.03.2012-31.04.2012 Toetuste taotlemine 01.04.2012-30.04.2012 Soetamine, vahetamine tehnikat ja turvasüsteemide paigaldamine 01.05.2012-31.05.2012 Sobiva personali leidmine 01.06.2012-30.06.2012 Avamine ,,E-Vabaaeg" keskus ning tutvustamine 01.07.2012-31.07.2012 Reklameerimine 01.08.2012-30.08.2012 IT lahendused teistele ettevõtjatele. Invisteeringute maksumus Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 2012 1. Põhivara 1.1. Maa 191 612 EUR (toetused) 1.2. Hooned ja rajatised 127 742 EUR (toetused) 1.3. Seadmed 4 343 EUR 2. Käibevara 2.1. Raha 9 070 EUR 2.2. Kommunaalkulud 31 935 EUR 4/7 Eesti Mereakadeemia
Toidupuudus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaesusest kesistest looduslikest tingimustest sise ja välispoliitilistest konfliktidest mittefunktsioneerivatest majandusstruktuuridest valedest toitumisharjumustest ülerahvastatusest vähesest haridustasemest looduskatastroofidest (maavärinad, hiigellained jne) Millest tingitud? Aafrikas (eriti idaosa, Etioopia, Eritrea, Somaalia) LadinaAmeerikas Lõuna ja IdaAasias Venemaal teatud piirkondades Kus levib? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nälg inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus õigete toitainete e normaalsek...
................................................................................................... 4 Kasutatud allikad ............................................................................................................................................. 4 1. Euroopa Kosmoseagentuur Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency, ESA) on Euroopa aken kosmosesse. Agentuuri missioon on suunata Euroopa kosmosealase võimekuse arengut ning kindlustada, et investeeringud kosmosesse tooksid jätkuvalt kasu nii Euroopa kui kogu maailma inimestele. ESA on rahvusvaheline organisatsioon, millel on 22 liikmesriiki. Tänu suutlikkusele koordineerida oma liikmete rahalisi ja intellektuaalseid ressursse, saab ESA võtta ette projekte ja tegevusi ulatuses, mida ei suudaks ükski Euroopa riik iseseisvalt. [2] 2. Euroopa Kosmoseagentuur tegevus ESA ülesanne on koostada Euroopa kosmoseprogramm ning seejärel see ellu viia. ESA
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS...........................................................................
Energia säästmine Elektrikulud on tänapäeval väga suured mitmete faktorite tõttu. Kasutatakse vanu seadmeid, mille elektritarbe on mitmetes kordades suurem, võrreldes tänapäevaste seadmetega. Väiksed investeeringud uutesse seadmetesse vähendaks elektrikulusid suurel viisil. Üheks tuntumaiks energiat säästvaks tooteks elamutes on hetkeliselt led-pirnid, mille keskmine elektritarbe on 10-20w, valgustades tuba sama hästi kui hõõglamp, mille elektritarbe on 80w. Led lampide üheks heaks eeliseks on ka pikem eluiga, kuna see ei kuumene nagu hõõglambis olev hõõgniit, mis tihti peeneneb ning lõpuks katkeb. Teine võimalus
Ökosüsteemid Populatsioon - Ühe liigi piires kooselavate organismide rühm. Iseloomustavad omadused: 1) areaal ehk levila. 2)Arvukus. 3) Vanuseline koossesis. 4) sooline koossesis. 5) Populatsiooni tihedus.( mitu isendit pindala ühiku kohta). Biotsönoos ehk kooslus - koos elavad erinevad populatsioonid taimekooslus, seenekooslus, loomkooslus, mikroorganismi kooslus. Biotoop - elukeskkond Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi omadused: 1)Liigiline koosseis 2)Liigirikkus 3) Dominant 4) Produktsioon. Toiduahel Muutused ökosüsteemis Stabiilne populatsioon - suremus ja sündimus on võrdsed kahanev populatsioon - suremus suurem sündimus väiksem kasvav populatsioon - sündimus suurem suremus väiksem Kordamisküsimused: 1. mis on ökoloogiline tegur? nende liigitus. ...
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine
nüüdisväärtuse arvutamiseks. Näiteks on tarvis teada 2 aasta pärast saadava rahasumma 6500 eurot nüüdisväärtus, rakendades diskontomäära 2,5% aastas. Kasutades alljärgnevat arvutusvalemit nr 3, saame rahasumma nüüdisväärtuseks 6186,79 eurot. PV = FVn / ( l + i) n FVn - tulevikus saadav rahasumma i - diskontomäär n - perioodide arv (aastat) 9. Mida nimetatakse investeeringuks? Investeering on pikaajalise kasu eesmärgil tehtav rahapaigutus. Investeeringud jagunevad reaal- ja finantsinvesteeringuteks. Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeringute puhul hinnatakse investeeringutelt saadava tulu suurust, kestvust ja riski. Investeeringute planeerimine on pikaajaliste investeerimisotsuste vastuvõtmine kasu saamise eesmärgil. 10. Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering? *reaalinvesteeringud käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või
1. Aktsionäride puhastulu kasv on 1. pikaajaline eesmärk 2. lühiajaline eesmärk 3. ettevõtte rahanduse strateegiline plaan 4. taktikaline eesmärk vaid aruandeperioodiks 5. alati seotud ettevõtte positiivse majandustulemusega 2. Lihtaktsia omanikul on õigus 1. osaleda ülskoosolekul ja hääletada 2. osa võtta a/s-i juhatuse koosolekutest omal soovil 3. saada osa aruande perioodi kasumist 4. saada dividende sõltumata ettevõtte majandustulemustest 5. hääletada vaid siis, kui 2 järjestikusel majandusaastal ei suudeta maksta dividende 3. Ettevõtte finantsvaradeks on 1. rahalised vahendid 2. finantsnõuded 3. teiste ettevõtete võlakirjad 4. oma aktsiad 5. immateriaalne vara 4. Rahakäibe aruanne sisaldab järgnevaid struktuuriosasid 1. Finantseerimine 2. Rahaline hindamine 3. Investeerimine 4. Äritegevus 5. Virtuaalsed rahavood 5. Aktsiaseltsi aktsiakapital 1. ...
Analüüsi ettevõtte ajaloolist ja praegust finantsolukorda Omakapitali rahavoogusid analüüsides vaata puhaskasumit Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
Kas kasumi eesmärk · USA-s vaadatakse kasumit, kui kiiresti realiseeruvat on dividendid või tulu. Suurem osa (65%) ettevõtte kasumist jaotatakse investeering? dividendidena aktsionäride vahel. Ülejäänud aga investeeritakse uuesti ettevõttesse. · Jaapanis toimitakse vastupidi suurem osa "paisatakse tagasi" ettevõttesse. Oodatav Investeeringud uutesse töövahenditesse, toodete investeeringutasuvus kvaliteedi parandamisse ja uute ning efektiivsemate tootmismeetodite arendamisse võivad olla kulukad ning tasuda end ära alles aastate pärast. Arvatavat kasumit võrreldakse kasumiga, mida oleks võimalik teenida, kui see raha paigutada riigiobligatsioonidesse või investeerida kuhugi mujale.
→1 000 000 € = 0,00 12 12 Vastus: CF=7500 saab võtta Mati iga kuu raha välja, kui ka pensioni vältel suudavad investeeringud säilitada tootlust 9% aastas. Taisi: PVA=CF/r×(1-1/(1+r)^t ) 1 000 000 = x/(9%/12) * (1 – (1 / ((1+(9%/12))^240)) 1 000 000 = x/0.0075 * 0.86 X / 0.0075 = 1 000 000 / 0.86 X / 0.0075 = 1 166 412,84 X = 1 166 412,84 x 0.0075 = 8748.09 €
MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Säästmine ja investeerimine Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine Tarbimise üldine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- psühholoogiline bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis
teenuste import Edukaimad 1. mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sissevedu valdkonnad 2. põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide sissevedu 3. Reisi- ja transporditeenuste impordi Netoeksport 904 miljonit eurot, mis on 3,5 protsenti SKP-st (2018) Eratarbimine kasvas 4,6 protsenti, sest olid muutused maksusüsteemis Investeeringud Aasta kokkuvõttes suurenesid investeeringud 3,3 protsenti Valdkonnad 1. mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse 2. kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse Valitsussektori suurenesid 2018. aastal 0,3 protsenti lõpptarbimine Anna loetud artikli ja täidetud tabeli põhjal hinnang Eesti majandusele 2018. aastal: 1. Millised valdkonnad andsid kõige suurema panuse Eesti majanduskasvule? 2. Millised valdkonnad pidurdasid 2018
eelarvepuudujäägi katmine laenude abil. 2009.a lõpuks kasvas Leedu riigivõlg - 29,3%-ni SKPst, kogusummas 27 104,9 mln Leedu litti ja 2010 aasta tõi Leedu laenukoormusele veelgi lisa, riigivõlg ulatus aasta lõpuks 38,2% SKPst. 2011. aastal langes see 36,8% SKPst. Välisinvesteeringud Eurostati andmetel jäid 2009. a lõpuks portfelliinvesteeringud Leedus küll plusspoolele ulatudes 2,9% SKP mahust, kuid muud investeeringud näitasid -10,8% langust. Investeeringute maht 2010. a. oli 1,6 miljardit LTL, mis on 10 958 LTL elaniku kohta. 2011. a. tõi kaasa investeeringute mahu 10% tõusu. Leedu Panga andmetel tuli 2010. aastal enam investeeringuid Leetu Venemaalt(LTL 548,2 milj.), Poolast (LTL 533,9 milj.), Saksamaalt (LTL 355 milj.), Hollandist (LTL 301,4milj.), Eestist (LTL 267,5 milj., mis moodustab Eesti välisinvesteeringutest 31,7% ja annab Leedule Eesti investeeringute sihtmaana esikoha võrdluses teiste
2007. aastal tõusis elektri- ja optikaseadmete tööstuse suurimaks ekspordituruks Rootsi, Soome langes teisele kohale. Mobiiltelefonide tootmise lõpetamine Eestis kahandas oluliselt sideseadmete allharu eksporti Soome, Hiinasse ja Ungarisse. Ekspordi kasv Rootsi jäi sektori kokkuvõttes küll suhteliselt madalaks, samas elektriseadmete eksport kasvas aastaga peaaegu poole võrra. Kõrgeimate kasvudega oli eksport Prantsusmaale ja Hollandisse. (Lisa 6, Joonis 6) 2007. aastal jäid investeeringud põhivarasse mahult 2003. aasta tasemele. Aastatagusega võrreldes suurenesid investeeringud ainult transpordivahenditesse. Üle 60% koguinvesteeringutest läks masinate ja seadmete soetamiseks ning 30% hoonete ja rajatiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Ligi 60% sektori investeeringutest tegid elektriseadmete ja -aparatuuri tootmise ettevõtted ning 30% raadio-, televisiooni- ja sideseadmete tootmise ettevõtted. Esimesena nimetatud allharus jäid investeeringud 2006
Inflatsiooni mdetakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mis saadakse kaubagruppide hundade muutuse vrdlemisel erinevate perioodidega. VLAKIRJAD E. VOKSLI 1.Lhiajalised lakirjad 2.Keskmised vlakirjad 3.Pikaajalised vlakirjad maksethtaeg,intressimr Kindlustamata vlakirju nim. debentuurides Vlakiri kinnisvaraga-hpoteek Vlakiri vrtpaberitega-obligatsioon Kokkuvtlikult eldes, antakse vlakirja kasutamisel laenu ettevttele, mis vajab raha ja vastutasuks annab ettevtte vlakirja. RAHVUSVAHELISED INVESTEERINGUD On vlismaiste varade ja vrtpaberite ostmine. Investeerija-kapitali eksportija Investeerungute sihtriik-kapitali iportija 1.Portfelli-investeeringud e. kaudsed investeeringud. 2.Otsesed investeeringud-vlismaise vara majandusksuste(tehased,hotellid) ost. KVANTITATIIVSED PIIRANGUD Kaupadele kehtestatakse mahulised piirid 1.Kvoodid-kindel koguseline vi vrtuseline limiit 2.Litsents-mratakse kindlale ettevttele,teatud perioodiks VLISKAUBANDUST ERGUTAVAD MEETMED 1
moodustamine, mis aitab mitteriikliku sektori investeeringute aktiivsuse tõstmisel kaasa; era omamailste ja välisinvesteeringute ligi tõmbamine ettevõtete rekonstrueerimiseks, ja samuti tähtsamate eluvõimaluste tehaste ja sotsiaalse sfääri riiklik toetus kapitali sissepanekute efektiivsuse tõstmisel. ( Perekrestova, Romanenkos, Sazonov...2004:56) Kategooria ,,investeeringud" on üldine makroökonoomilene näitaja. Kõik investeeringud on laiemas mõistes- kõik aktiivide tüüpid, mis on sisaldatud majandus tegevusse kasumit saamiseks. (Sealsamas) 4 Benjamin Graham on öelnud, et "Investeerimine on tegevus, mille käigus põhjaliku analüüsi järel sooritatakse rahapaigutus, mis tagab põhiosa kaitstuse ning annab võimaluse mõistlikuks tootluseks". Investeerida on võimalik väga erinevatesse varaklassidesse - aktsiatesse, võlakirjadesse, kinnisvarasse jne. (Sealsamas)
mahuindeks miinuses. Seepärast ka see suur kasv aastal 2010 22,6%. See näitab, et 2008 ja 2009 aastal oli tööstuses rasked ajad. Ning 2010 suutis tööstus jälle kasvada, aga teisalt ei saa sellest suurest protsendist eufooriasse sattuda, sest võrdlusbaas oli väga madal ja kukkumine masu ajal oli väga järsk. See on tingitud sellest, et Eesti on väga väike ja avatud majandusruum, mis sõltub meie suuremate lähiturgude tervisest. Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse on kasvanud 862,8 miljonit eurot. Alates 2001. aastast on väga suures mahus kaasajastatud tehnoloogiat, jõudmaks järele arenenud majandustele. Jällegi on väga oluline jälgida näitajate dünaamikat masu ajal. 2009 ja 2010 aastal olid investeeringud väikesed jäädes kümnendi esimeste aastate tasemele. Ettevõtted hoidsid kulutusi masu ajal kokku ja ei teinud ühtegi üelliigset investeeringut
Milline on projekti sisemine tasuvuslävi (IRR) ja modifitseeritud tasuvuslävi MIRR? Samuti leitakse diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusajad. Kõige üldisemalt võib öelda, et kui: 1. Sisemine tasuvuslävi projektil on suurem, kui nõutav tulunorm, 2. Projekti NPV on positiivne ja 3. Kasumiindeks on üle 1.0, Siis võib selle projekti vastu võtta. Pikaajalised investeeringud ja nende finantseerimine Pikaajaliste investeeringute planeerimine on kasumi saamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste (kasumit ei saada tavaliselt varem kui aasta pärast) investeerimisotsuste vastuvõtmine. Pikaajalised investeeringud on: põhivarade soetamine (maa ost, tootmishoone ehitus, seadme ost ...); pikaajaliste finantsinvesteeringute tegemine (pikaajaliste võlakirjade ost, tütarettevõtte asutamine .....);
Mõnede arengumaade puhul on täheldatav nn alaarengu lõksu sattumine: suure sündivuse ja väikeste sissetulekute tõttu investeeritakse vähe, mille tõttu tööjõu kapitalivarustus ja tööviljakus on madalad, kaupade nõudlus on tagasihoidlik, mis takistab tulude, säästude ja investeeringute kasvu jne. ÜLESANDED (LISAKS ÜLESANNETE KOGU PT 15) Tehke õige valik! (üks õige vastusevariant) 1. Kapitali hulga muutust saab arvutada järgmiselt: a) investeeringud + amortisatsioon b) investeeringud amortisatsioon 3 c) investeeringud × amortisatsioon d) investeeringud ÷ amortisatsioon 2. Kapitali hulga muutus töötaja kohta k võrdub järgmise avaldisega: a) sy + k b) sy - k 3. Eeldades, et tasakaalulises situatsioonis ei toimu elanikkonna juurdekasvu ja tehnoloogilist progressi,
Mõnede arengumaade puhul on täheldatav nn alaarengu lõksu sattumine: suure sündivuse ja väikeste sissetulekute tõttu investeeritakse vähe, mille tõttu tööjõu kapitalivarustus ja tööviljakus on madalad, kaupade nõudlus on tagasihoidlik, mis takistab tulude, säästude ja investeeringute kasvu jne. ÜLESANDED (LISAKS ÜLESANNETE KOGU PT 15) Tehke õige valik! (üks õige vastusevariant) 1. Kapitali hulga muutust saab arvutada järgmiselt: a) investeeringud + amortisatsioon b) investeeringud amortisatsioon 3 c) investeeringud × amortisatsioon d) investeeringud ÷ amortisatsioon 2. Kapitali hulga muutus töötaja kohta k võrdub järgmise avaldisega: a) sy + k b) sy - k 3. Eeldades, et tasakaalulises situatsioonis ei toimu elanikkonna juurdekasvu ja tehnoloogilist progressi,
Terviseedendus keskne valdkond Kinnitatud terviseedendus on keskne valdkond inimarengus ja ühiskondade arengus see on kõigi valitsuste peamine vastutusvaldkond ning hea korporatiivse praktika loomulik osa. Rõhutatud poliitikute ja teiste otsustetegijate olulisust investeeringute tegemisel tervisesse partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja organisatsioonide vahel, tsiviilühiskonna ja erasektori vahel Koostöö ja investeeringud Progressi saavutamiseks terviseedenduses vajalik: jõuline poliitiline tegutsemine erinevate gruppide ja sektorite koostöö planeeritud strateegilised investeeringud tervisesse Riikidel kohustus saavutada suutlikkus terviseedenduses nii poliitilisel, professionaalsel kui paikkondade ja kogukondade tasandil. Terviseedenduse eesmärgid Töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine,
Soomest Eestisse olid 60 miljardit eurot ja Eestist Lätti 20 miljardit eurot. Tallinki aktsiatesse investeerisid Soome investorid 5 miljardit eurot (nad omandasid alla 10% selle firma aktsiatest). Kirjeldage jooksva konto ja kapitali ning finantskonto bilanssi ning muutusi välisvaluutareservides. Exp=200+50=250 Imp=250+100=350 Kaubandusbilanss=-100 Teenuste netobilanss = 50 Jooksev konto = -100+50=-50 Kapitali- ja finantskonto Investeeringud riiki = 60+5=65 Investeeringud riigist = -20 KK saldo = 45 Muutused välisvaluuta reservides = -50+45 = -5 Reservid vähenesid 5 miljardi euro võrra. 4. Riigis on järgmine tarbimisstruktuur: toidukaupadele kulus 40% keskmise leibkonna sissetulekust, tööstuskaupadele 25%, eluasemekulud moodustasid 15%, autokütusele kulus 5% ning muud kulud olid 15%. Aasta jooksul odavnesid toidukaubad 5%, tööstuskaubad kallinesid 2%, autokütus kallines
minimaalsed ja võimalik katta riigi eelarvest. Kuid samas leidub asutusi, kes on juba kalkuleerinud enda tegevuse toimimist pärast 2020. aastat. Näiteks on AS Hoolekandeteenuste juhatuse esimees Maarjo Mändmaa Eesti Rahvusringhäälingu uudistele öelnud, et ettevõte on investeeringuid tehes täpselt kalkuleerinud ise hakkamasaamist rahade otsa saamisel. Lisaks sotsiaalvaldkonnale võib kannatada haridusvaldkond, kuna perioodil 2014- 2020 on haridusvaldkonna investeeringud suured. Kui aga pärast 2020. aastat investeeringud vähenevad, võib see kaasa tuua muutusi erinevatel haridustasemetel, vähem hakkab toimuma koolitusi, mida seni on rahastanud Euroopa Liit. Lisaks võib keerulisemaks muutuda täiendõppe võimaluse pakkumine. Nagu eelnevalt mainiti on riigil plaanis 90% ulatuses seniseid tegevusi jätkata, kuid siiski raha ei jätku, et kõiki senini toetatavaid valdkondi ka uuel perioodil rahastada ning see
%2C631%3AEUR&commtype=1&lang=et&submit=KUVA] Täpseid andmeid keemiatööstuse välisinvesteeringute kohta pole saada. Kuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on vastavasisulisi uuringuid teinud. Üldiselt võib öelda, et investeeringud on aasta-aastalt jõuliselt kasvanud ja mõjunud kogu sektorile seetõttu positiivselt. Keemiatööstusettevõtted investeerisid põhivarasse 2005. aastal 70% rohkem kui aasta varem. Kaks korda kasvasid investeeringud masinatesse ja seadmetesse, kuhu läks kolmveerand investeeringutest. Üle kahe korra suurendasid investeeringuid põlevkivisaaduste tootjad, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises kasvasid investeeringud poole võrra. Nafta hinna püsimine suhteliselt kõrgel tasemel tekitab sektoris hinnasurveid, kuid see mõjub positiivselt põlevkivikeemia sektorile, luues soodsa pinnase täiendavate investeeringute tegemiseks. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005)
.....................................................................................4 11. Riskianalüüs..........................................................................................................................4 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................4 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................5 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................5 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................5 14. Lisad......................................................................................................................................5 1. Äriplaani kokkuvõte 2
.....................................................................................4 11. Riskianalüüs..........................................................................................................................4 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................4 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................5 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................5 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................5 14. Lisad......................................................................................................................................5 1. Äriplaani kokkuvõte 2
vähendades piirkondlikke erinevusi. See kaasaaitamine põhineb arengu ja piirkondade majandusliku arengu struktuurilise kohandamise - sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamise - toetamisel. Kohaldamisala ERF koondab oma toetuse mitmetele valdkondlikele prioriteetidele, mis peegeldavad lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärke. Tegemist on eelkõige järgmiste rahastamisvaldkondadega: · investeeringud, mis aitavad kaasa püsivate töökohtade loomisele; · investeeringud infrastruktuuri; · toetusmeetmed piirkondlikule ja ja kohalikule arengule, mis hõlmab toetust ja teenuseid ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele); tehniline abi. Lähenemine Lähenemise eesmärgi raames koondab ERF abi ühtse jätkusuutliku majanduse toetamisele ja ka püsivate töökohtade loomisele. Liikmesriikide tegevusprogrammide eesmärk on
b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. SKP lõhe ja tööpuuduse vahel d. reaal- ja nominaalpalga vahel 21. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majandusel on oma kaitsepühak b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted 22. Missugune alljärgnevatest investeeringutest on portfellinvesteering ? a. välisfirmade investeeringud kinnisvarasse b. investeeringud juhtkonnale uute portfellide soetamiseks c. investeeringud aktsiate ostmiseks d. investeeringud arvutite tarkvara ostuks 23. Oletame, et aastal 1990 toodeti mingit kaupa 400 ühikut hinnaga 20 krooni üks ühik. Järgmisel, 1991 aastal toodeti sama kaupa 500 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik. Eeldades, et see oligi kogu toodang, leidke SKP deflaator 1991 aasta jaoks (baasaasta oleks 1990) a. 1,2 b. 1,3 c. 1,4 d. 1,5 24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
