Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"suue" - 196 õppematerjali

suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud.
thumbnail
33
ppt

Hüdrosfäär

Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõisteid · Valgalapiirkond, kust jõgi saab endale vee · Lähe, suue · Langus (lähtme ja suudme kõrguste vahe), lang (langus 1 m kohta) · Pikiprofiiljõe kuju lähtest suudmeni · Vooluhulkvee kogus, mis sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget · Veereziimjõe vooluhulga muutused Maailmameri Ookean Pindala km2 Keskm Suurim sügavus sügavus Vaikne 166 241 740 4639 11 034 Atlandi 86 557 800 3927 8607 India 73 426 500 3964 7726 Lõuna 20 327 000 45000 7235...

Geograafia
226 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia - Järved

lähe ­ jõe algus suue ­ jõe lõpp (meri, järv, teine jõgi) peajõgi ­ peamine jgi mis suubub järve või merre lisajõgi ­ toob peajõkke vett juurde harujõgi ­ haru, mis peajõega uuesti ühinevad või suubuvad ise merre või järve juga ­ vesi ei puuduta maapinda, kukub kuskilt kõrgelt alla kärestik ­ madal, kiire, kivine jõe osa, mis mööda maapinda voolab voolusäng ­ pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi vooluhulk ­ vee kogus kuupmeetrites või ka liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget 2. Maailma pikim jõgi on Niilus. Euroopa pikim jõgi on Volga. Maailma sügavaim järv on Baikal. Maailma suurim järv on Kaspia. 3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus...

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Jõgi

Mis on voolusäng ? Voolusäng on pikk ja kitsas süvend, mis mööda voolab jõgi. Jõe algul on voolusäng kitsas. Ojade ja teiste jõgede ühinedes voolusäng laieneb. Põduste jõgi Kuressaares 4. Kuidas tekivad jõeorud ? Voolav vesi uuristab pinnast. Eestis olevad jõeorud on madalad, neid nimetatakse lammorgudeks. Lamm on jõe ääres olev ala, mida jõgi suurvee ajal üleujutab. 5. Mis on lähe, suue ? Lähe on jõe alguskoht. Paljude jõgede lähteks on allikad. Suue on koht, kus jõgi suubub mõnda teisse veekokku. Allikatest saavad alguse paljud jõed. Jõesuue 6. Mis on delta ? Delta on jõesuudme erivorm, kus suue on jaotunud paljude harujõgede vahele. Pärit Kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes märkas Niiluse suudme sarnanemist kreeka tähele (delta). Ajalooline...

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Ankruseade

andma; 5 ­ kui on jõutud sellisesse positsiooni, antakse mõlemad ketid järgi vastavalt vajadusele, kuni 18 positsioonini - 6. 19 Regulaarselt tuleb kontrollida ketipidurite töökorras olekut, tekiga ühendava keevituse seisukorda. Ankrupeli liikuvaid osi tuleb pidevalt määrida. Merel olles ankruklüüsid suletakse, et vältida suue veekoguse sattumist tekile. Ketiklüüsid suletakse puukaantega või riidest kottidega, millede peale valatakse tsementkork, et vältida merevee sattumist ketikasti. Ketikaste tuleb perioodiliselt, vähemalt igas remondis üle vaadata, puhastada ja värvida. Ketihalss peab olema töövalmis, kontrollida koos ketikasti ülevaatusega. Ankrute kaal konkreetse laevatüübi jaoks saadakse, kasutades klassifikatsiooniühingute andmebaasi, on ka valemid, mis seovad nõutava ankrukaalu veeväljasurvega...

Laevade ehitus
38 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Jõed - slideshow

JÕED Keit Arula, Maarja Lutsar, Kadri Talvik 2012 Click to edit Master text styles Jõe lähe on koht, Second level Third level kust jõgi saab alguse. Fourth level Jõe lähteks võivad Fifth level olla allikas, soo, järv või veehoidla, sulav liustik jne. Jõe valgla on maa-ala, millelt vesi sellesse jõkke voolab. · Jõe voolukiirus on jõe veekihi liikumise kiirus, mis sõltub jõe langust. Mõõdetakse m/s või km/t, mõnikord dm/s. · Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. · Jõe langus on jõe lähte ja...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemilise analüüsi valikkursuse tööjuhend

Paberi värvust võrreldakse pH-skaalaga , vajaduse korral reguleeritakse keskkonnatingimusi (puhverlahuse,happe või leelise abil). Lahuste soojendamine toimub tavaliselt veevannil.Lahuste keetmine viiakse tavaliselt läbi portselantiiglis asbestvõrgul (tõmbe all!).Lahuse keetmisel katseklaasis tuleb kasutada katseklaasihoidjat ja olla ettevaatlik, sest sageli võivad tekkida keemistõuked.Katseklaasi suue peab olema suunatud kaaslastest eemale,kuumutamist alustada lahuse pealispinnast , katseklaasi hoida kaldu ja liigutada teda leegi kohal edasi-tagasi. Tsentrifuugimist kasutatakse sademe eraldamiseks lahusest.Tsentrifuugi tasakaalustamiseks peavad tema pesades paiknema vastamisi kaks võrdselt täidetud katseklaasi.Pöörlevat tserntrifuugirootorit ei tohi käega peatada! Tsentrifuugimisel sademest eraldunud lahust nimetatakse tsentrifugaadiks....

Keemia
49 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

Jõuti ka Islandile, kuhu rajati palju kaubanduslinnu ning mis muutus eraldi piirkonnaks. 10. saj jõuti Gröönimaale, misa algul ei meeldinud, kui pöörduti tagasi ja rajati talusid. Sealt edasi jõuti põhja-Ameerikasse, millele pandi nimeks Vinland. Frangi riigi valitsejad ei suutnud neid tõrjuda ning hakkasid viikingipealikega lepitust otsima, läänistades neile maid. Aastal 911 läänistati normannide pealikule Rollole Seine'i suue ning sellest sai Normandia hertsogkond. Usund: austati esivanemate hingi hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik ning mõnel juhul ka ori austati loodusesemeid pühad olid allikad, jõed ja järved, kuhu ohverdati päikesekultus seostuvad jumalad hjol (päikest sümboliseeriv ratas) = jõulud Valhalla ­ langenud võitlejate riik, kuhu jõudsid võitluses langenud hinged tänu sellele, et nende hauda pandi kaasa vanker või muu sõiduvahend....

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Tallinna ajalugu

Seega oli eeskoda hoone teatud esindusruum ning seepärast oli ta sageli ka mitmesuguste raidkividega kaunistatud. Elutuba (dörnse) oli elamus samuti avar, keskmiselt 40-60 ruutmeetri suurune. Elutoa aknad avanesid reeglina hoovi poole ja olid kujundatud tavaliselt paarisaknana, mida keskelt toetas raidkivisammas (sageli kunstipärane) ning ka mille küljed (palestikud) olid raidkivitahvlitega kaunistatud. Elutoast läks keldrisse sageli teine trepp, mille suue oli piiratud raidkividest siseportaaliga. Eriti rikkalikult oli kaunistatud just uksepealne, mis oli tavaliselt välja raiutud ühest kivist (nn siseportaali silluskivi). Elutoa seintes paiknesid tihti mitmesuguse kujuga nishid. Neist osades asetsesid seinakapid, mõningaid kasutati aga mööbli paigutamiseks. Elutuba oli reeglina hoone ainus köetav ruum. Seda köeti keldrist, mantelkorstna poolses nurgas asuvast kalorifeerikütteseadmest. Ahjud oma tänapäevasel kujul olid 15...

Ajalugu
146 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Terve naine

Venoosne äravool toimub alumisse õõnesveeni: vasem munasarjaveen suubub vasemasse neeruveeni, parem munasarjaveen aga otse alumisse õõnesveeni. Munajuha (tuba uterina) Munajuha on umbes 12cm pikkune torujas organ, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha asub emaka laisideme vabas servas ning on kogu ulatuses intraperitoneaalse asetusega. Munajuha kõhtmine suue asub munasarja läheduses, see on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, esineb 10-15 munajuhanarmast. Üks narmastest on teistest pikem ja 8 ulatub munasarja vabale servale. Munajuhalehtrile järgneb munajuha laienenud osa - munajuha ampull, mille läbimõõt on 6-10mm ja mis moodustab 2/3 munajuha kogupikkusest...

Inimese õpetus
202 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Urogenitaalsüsteem

uoguelph.ca/zoology/devobio/miller/ovary0.gif http://medcity.com/image/oocyte.gif MUNAJUHA tuba uterina Munajuha on keskmiselt 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse. Munajuha asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Munajuha kõhtmine suue asetseb munasarja läheduses, on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, kusjuures tekib 15-20 narmast. Üks narmastest on teistest pikem ja ulatub vahetult munasarja vaba servani. Lehtrile järgneb laienenud osa - ampullaarosa ( ~2/3 munajuha kogupikkusest), mille läbimõõt on 6-10 mm. Siin toimub munaraku viljastamine ja siin toimuvad ka vililase arenemise varajased staadiumid. Järgneb kitsuse osa (läbimõõt ~3 mm)...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Saarmas

Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast. Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi läinud. Nende arvukus on tõusnud poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga ära ka teiste loomade rajatud pesadest, mida ta võib enda tarbeks kergelt ümber kohandada. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Emas ja isasloom on koos paaritumise ja poegade kasvatamise ajal. Jooksuaeg on...

Loodusõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Universum pähklikoores

UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II ­ KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...

Füüsika
220 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Süda

Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue , mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudmeservadel paiknevad poolkuuklapid. (Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem...

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
33
odt

Peruu uudised

Teadlased jõudsid oma järeldusele pärast ekspeditsiooni Peruusse, mille käigus tuvastasid nad jõe uue algpunkti. Kui Brasiilia teadlaste arvutused õigeks osutuvad, kujuneks Amazonase pikkuseks 6800 kilomeetrit, samal ajal kui Niiluse pikkuseks on mõõdetud 6695 kilomeetrit. Jõe täpset pikkust on raske arvutada ja see sõltub sellest, kas jõe lähe ja suue on õigesti määratud. Aastaid arvati, et Amazonase lähe asus Peruu põhjaosas, Brasiilia teadlased pakuvad nüüd, et see asub hoopis Peruu lõunaosas. Kuigi täpse lätte selgitamiseks tuleb teha valik kahe konkureeriva lätte vahel Lõuna-Peruus asuval Mismi mäel, on teadlaste sõnul juba kindel, et tegu on maailma pikima jõega. Seikleja kavatseb tõestada, et vaaraodel oli Ameerikaga kontakte (15) 30.05.2007 13:50...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Emajõgi

Emajõe üldiseloomustus. Suur-Emajõgi algab Võrtsjärve kirdeosast Emajõe üldandmed Rannu-Jõesuus, voolab ida suunas ning Lähe Võrtsjärv (Rannu- suubub Peipsi järve kolmes harus. Emajõe Jõesuu) pikkus on 100 km (1927 a andmetel 117 km, Suue Peipsi järv kuid on hiljem õgvendatud). Emajõel on kokku (Praaga) 12 lisajõge, u 35 kraavi ja oja ning lai luht u Pikkus 101 km 100 luhaveekoguga. Tüüpilise Langus 3,7 m tasandikujõena on Emajõgi väga väikese Lang 0,03 m/km languga (3cm/km - väikseim Eestis) ja aeglase Laius 20 ­ 145 m vooluga (keskmiselt 0,2 m/s)...

Hüdrobioloogia
53 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Maadeavastajad ja reisimehed

Ümberreise tegi ta 1768­1779. Esimest korda nägi Cook merd 15-aastasena. Tal olid head teadmised astronoomiast, topograafiast, hüdrograafiast, navigatsioonist. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari: Hawaii, Uus-Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari, Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Aastail 1760-1767 anti talle ülesanne kaardistada Orleans`i kanal, Hudsoni jõe suue ja Newfoundlandi, Labradori ja Nova Scotia rannikualad. Cooki töid iseloomustab erakordne täpsus ja hoolikus. Tema koostatud kaarte Newfoundlandi ranniku kohta kasutati isegi 20. sajandi alguseni.5. augustil 1768 a. Väljus ,,Endeavour" ja suundus merele, meeskonnas oli 90 meest. Purjetasid läbi Le Maire`i väina ja Hoorni neeme. Jätkanud teekonda jõudi Uue-Meremaale. Vahepeal Cook tegi huvitavid märkusi, avastusi. Botany Bays jooksis Cooki laev madalikule. Peale parandamist jätkati...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
0
rtf

Eesti luhad ja lammid

Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle- eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. 9 Eelistab elada vee- ja kaldataimestikurikastel, aeglase vooluga veekogudel. Tähtis on ka pehme puiduga lehtpuude ja põõsaste olemasolu kaldataimestikus. Paisutab elukohaks valitud veekogu...

Keskkonnaökoloogia
49 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jääkaru

Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb varasuvesse, peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Emased hoolitsevad järglaste eest vähemalt kaks aastat ning selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Kõik karud on võimelised endale koopaid uuristama, kuid harilikult jäävad seal pikemaks ajaks unne vaid tiined emased. Novembris või detsembris sündivad pojad kaaluvad 450-900 grammi ning on rotisuurused. Nad sünnivad ilma karvata, pimedate ja kurtidena. Kui nad esimest korda märtsi ja aprilli vahel koopast välja tulevad, on nad kasvanud juba kassisuurusteks. Kasutatud internetileht: et.wikipedia.org...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhjasõda

Kohalike inimesi tapeti ja piinati julmalt. Lapsed jäeti mõnikord ellu, et neid siis Venemaal müüa. 1701. aastal olid Venemaa ja Poola sõlminud Birza lepingu, mille kohaselt oleks nende võidu korral läinud Baltimaad Poolale. Sellepärast käskis Venemaa kuningas Peeter I 1708. aastal hävitada Tartu. Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe suue , kus hävitatud Rootsi kaubalinna Nevalinna asemele rajati 1703. aastal Peterburi linn. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. sõja ajal algas ka meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse. Seda nii vabatahtlikuna kui ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. aastal, hakati moodustama maakaitseväge. Ligikaudsete arvestuste järgi värvati maakaitseväkke 7000-8000 eesti ja läti talupoega...

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Teod ja limused

8. Klass. Väike tutvumine Tutvumist alustaksin hea meelega kiriteost. Kiritugu võib leida koduaiast või linnapargist. Kõige silmapaistvam on tema keha kaitsev õhuke, lubiainega tugevdatud kuunusjas koda. Koda moodustub teo keha ümbritseva erilise nahakarru ehk mantli eritistest. Koja alumises osas on avaus ehk koja suue . Sellest sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Tigu liigub tallaga vastu taime toetudes talla lihaseid kokku tõmmates väga aeglaselt. Teo liikumis teed võib näha tänu tema limase rajal, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. Sellise jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks Teol on kaks paari kombitsaid Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt...

Bioloogia
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun