AMEERIKA VEDURID TRANSPORDITEADUSKOND Õpperühm: III RA Üliõpilane: Andrus Murumaa Õppejõud: Raivo Pütsep SISUJUHT VEDUR...................................3 ESIMESED VEDURID...............4 USA VEDURITURG...................5 VEDURITE KIRJELDUS.............6 ELEKTRIVEDUR VERSUS DIISELVEDUR.........................7 AMEERIKA VEDURID EESTIS....8 MÕTTETERA...........................9 KASUTATUD MATERJALID......10 Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 2 VEDUR
tunneme tihti ära ennast... ja üksiolek tihedalt asustatud suurlinnas. Mustamäel kõrguvates hoonetes asuvad korterid ,,on laotud üksteise peale" nagu ka kirjaniku süzee: pildikesed ja stseenid, puudub läbiv lugu ja lõpplahendus. Raamat jutustab kilde. Liikumist ei ole, algusest lõpuni toimub ainult mingi pidev kulgemine ajas ja ruumis. On kummalisi ja pealtnäha süütuid, tühiseid seiku: liikuma pääseb vedurijuhita vedur, ilmub ja kaob ooperilaulja Marino Marini, ainult alguses ja lõpus, jälle ilmub lagedale vedur ja vedurijuht. Mis siis ikka päriselt juhtub? Auto alla jääb üks tegelastest, juuksur August Kask. Ja alla ajab ta ooperilaulja, kellest ei ole terve raamatu vältel juttugi. Ainult alguses ja lõpus. Ja tegelased saavadki alles romaani lõpus kokku: luuletaja Eero näeb kollases jopis allajäänud meest, telefonist Laura
s2 = 1 s1 = 1 s1 = 2 s1 a2 m m1 a1 1 m2 m2 5000 Arvutame s2 = s1 = 42 = 5 6 = 30 m1 7000 Vastus: Ilma koormata oleks veoauto libisenud 30 meetrit. Ülesanded II Lahendusi 4. Raudtee ülesõidule läheneb vedur kiirusega 5 km/h. Tehnilise rikke tõttu on ülesõidule jäänud seisma veoauto, mille mass on neli korda väiksem veduri massist. Peale kokkupõrget lükkab vedur autot enda ees. Millise kiirusega vedur koos autoga liigub? Veduri mass mv Veduri kiirus enne põrget vv = 5 km h 1 Auto mass ma = mv 4 Auto kiirus enne põrget va = 0 Süsteemi kiirus peale põrget v = ? Lahendus Kasutame impulsi jäävuse seadust mitteelastsel põrkel
seni vee- ja tuuleenergia 1765 James WATT'i aurumasin 3. Industriaalühiskonna teke - tööstuse saavutustele tuginev ühiskond a) Industrialiseerimine masintootmise võidulepääs: rasketööstus: rauamaagi ja kivisöe tootmine,masinaehitus jne. kergetööstus tarbekaubad:tekstiili-, jalatsi-, mööblitööstus jne. b)Transport: raudteed soodustasid tööstuse ja kaubanduse arengut ning avardasid liikumisvõimalusi 1814 George STEPHENSON'i vedur aururong I raudtee 1825 Inglismaal aurulaevanduse kiire areng ühendus maailma kaugete piirkondadega (1807 Robert FULTON'i aurik aurulaev) algas auto võidukäik diisel- ja bensiinimootor (R. Diesel, C. Benz) esimeste lennukite katsetamine c) Elektri kasutamine: elektri talletamine ja tootmine elektripatarei (A. Volta) elektrigeneraator ja - mootor (M.Faraday) elektrijuhe elekter kui uus energiaallikas
1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine ·masinate valmistamine ja kasutamine Kolmas murrang 19.sajandi lõpukolmandik ·teras ·elekter ·nafta ja bensiin ·autod ja lennukid ·telefonid ja raadiod Neljas murrang algas 1960. aastal ·tuuma- ja kosmosetehnika ·1980 lisandusid arvutid ning sidetehnika (nt satelliit)
-kond, -stik mäestik naissugu müüjanna -nna tegevus lugemine -mine Ebaproduktiivsed liited isik kalur, õgard, mesinik, -ur, -ik, -nik, -rd, -sk hulk järvistu -stu omadusnimed pimedus, haigus -us asjad lüliti, iste, vedur -i, -e, -r maailmavaade luterlus, boheemlus -lus Tegijanime moodustamine i-minevik + -ja oli +ja tuli + ja suri +ja tüvi + -ja käi +ja vii +ja jooks +ja · Laevastikku juhatas nokja ninaga jõhkard. · Ühikakohti ei jätku kõigile õppureile, eraka üürimine on aga liigne luksus. · Kenake kaunitar astus sõidukisse kentsaka kaaslasega. · Valitseja ei ilmutanud kannatlikkust ametnikkonna suhtes.
Milleks on energiat vaja? · Valguse ja soojuse saamiseks · Toidu valmistamiseks · Mootorikütuseks · Masinate tööks · Tahked kütused Muutused energiamajanduses · Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel · Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid · Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur · 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti · 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus · Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas ENERGIAMAJANDUS- tegeleb energiavarade hankimise, töötlemisega energiaks ja tarbijale kättetoimetamisega. ENERGIAALLIKAD
hõivata. Proletariaat palgatöölised Otto von Bismarck Ta oli Preisimaa valitsusjuht ehk riigikantsler ja kindlakäeline poliitik. Raua ja vere poliitikana iseloomustatakse Bismarcki tegevust tervikuna, sest ta oli öelnud maapäeval vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega". Riigikord Saksamaa ühendati keisririigiks aastal 1871. Leiutised: - aurumasin, James Watt - aurik, Robert Fulton - vedur, George Stephemson - patarei, A. Volta - elektrigeneraator, Michael Faraday - elektripirn, T. A. Edison - röntgenitoru, W. Röntgen - telefon, G. Bell
esikohale tõusis tööstuslik tootmine toimus tööstuspööre ja üleminek kapitalismile arenesid suured vabrikud töö oli korraldatud konveieritel tööpäev kestis 12 14 tundi omanik pidas tööaja arvestust tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad peamiseks sissetulekuallikaks muutus palgatöö Raudteede areng algul vedur kaevanduses, esimene raudteeliin (6 km) 1825 Inglismaal Raudtee soodustas tööstuse arengut ja avardas inimeste liikumisvõimalusi Raudteede ümbrusse kerkisid asulad ja tööstusettevõtted Veetransport aurulaeva areng: sõukruvi ja raudlaevad Kanalite ehitamine 19.saj teisel poolel leiutasid Diesel ja Benz diisel ja bensiinimootori Patarei Alessandro Volta Elektrigeneraator ja mootor Michael Faraday Elektripirn Thomas Alva Edison
Frog kirjeldab, kuidas kaks neist pea metroo kaudu peidetud võlli on panga katlaruumis 17. veebruaril. Ta kinnitab Katagiri, et ta on lahing plaanid, kuid keeldub avaldamast neile, kui Katagiri küsib detaile. Katagiri vajutab jälle küsida, mida Frog kavatseb teha, kui Katagiri saab hirmunud ja jookseb minema. Konn mõtleb ja siis vastuseid, et ta lihtsalt peab võitlema üksi, kuigi ta oleks umbes sama palju lootust võideti Worm üksi Anna Karenina oleks kohta peksma kiiruseületamise vedur, mis tappis tema. Konn paistab pettunud, et Katagiri ei loe Tolstoi romaan. Aasta õhtul lahingu siiski Katagiri lastakse samas naasnud oma kogumisringi ajal paigal. Noormees nahkjakk hüppeid tema ees ja asetab limukas oma paremale õlale. Muud kaadrid järgima. Katagiri ärkab haiglas, kus osalevad õde selgitab, et see 9:15, 18. veebruaril. Katagiri küsib umbes eelmise öö maavärina ja vabastatakse avastavad, et midagi ei juhtunud. Ta on kahevahel, aga teadmine, et ta ei lasku. Ta
1800 Alessandro Volta Patarei. Talletas elektrivoolu 1807 Robert Fulton Aurik. Läbis 240 km 32 tunniga 1814 George Stephenson Vedur. Arendas kiirust 6,5 km tunnis. Veduri leiutamine pani aluse raudteeliiklusele 1837 Samuel Morse Elektriline telegraaf 19. saj. esimene pool Michael Faraday Elektrigeneraator. Võimaldas toota elektrit suurtes
veetavate vagunitega ehitati 1801 Inglismaal Wandswothi ja Croydoni vahel. Mandri-Euroopa sai oma esimese raudtee 1828. aastal, mil valmis liin Budweisi (Ceske Budejovice, Tsehhi Vabariik) ja Linzi (Austria) vahel. Kuigi esimene auruvedur leiutati juba 1770. aastal, ei liikunud see masin rööbastel kuni 1804. aastani. Inglane Richard Trevithicki auruvedur tõi rööbastele raske koorma (25 tonni). Aga rauast valatud rööpad murdusid surve all ja see vedur unustati. 1813. aastal ehitas insener William Hedley populaarse veduri Puffing (eesti keeles ,,nohisev") Billy. Tõeliseks raudteetranspordi isaks tuleb aga pidada George Stephensoni (1781-1848), kes ehitas esimese modernse auruveduri, rajas esimese auruvedurite tehase, konstrueeris esimese rongi ja täiustas raudteed. Tema esimesed kolm vedurit ehitati 1814-1816. 1825. aastal ehitas ta 43,5 km pikkuse raudteeliini Stocktoni ja Darlingtoni vahel Inglismaal, millel rakendati nii
Rong Mis asi on RONG? Rong on enamasti reisi või kaubavagunitest ning ühest või mitmest vedurist koosnev raudteetranspordivahend. Veduri asemel võib rongi vedada ka mootorvagun. Rongi ajalugu Esimesed rongid ja raudteed ehitati Inglismaal. See oli aastal 1830. Diiselvedur Diiselvedur on vedur, mille jõuallikaks on diiselmootor. Kaubarongide ees on tavaliselt just diiselvedurid. Diiselrong on reisirongikoosseis, kus rongi ühes otsas on ainult juhikabiin koos mootorvaguniga ning teises otsas diiselvedur Elektrirong on elektri jõul sõitev rong Elektriraudtee kohal on kontaktliin, millest elektrirongid vooluvõtturite abil elektrivoolu saavad. Elektrironge hakati kasutama 19.sajandi lõpul. Augustis 1883 avati
-lus kõnelus,poheemlus 3. ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kaslane -r vedur,kõlar Määrsõna on muutumatu sõna,mille -ik anoreksik,pilvik põhilised küsimused on KUIDAS?,Millal?,Kus?,Kuhu?,Kust?,Kui 4.Koht palju ? -la asula,suvila,söökla -stik mäestik,kuristik Määrsõna tuletatakse põhiliselt -mik ristmik,tagumis omadussõnadest -mu elamu,eramu,kasarmu 1. lt kõige levinum määrsõna liide
Aherainemäed on Eestis jalamilt kõige kõrgemad. Vasakpoolne pilt on tehtud aherainemäe otsast. Pildil on näha endist rikastusvabrikut, mis nüüd on ümber ehitatud kaevandusmuuseumiks. Alumisel pildil on suur veok ja kopp, millega liigutati suuri koguseid kivimeid maa peal. Vasakult esimene pilt on tehtud rikastusvabrikus. Teisel pildil on märgitud Eestis kaevandatavad põlevkivikihid A1 - F. Kolmandal pildil on maa-aluse rongi vedur. Väike kitsarööpmeline elektrifitseeritud rong on kõige mugavam transpordivahend kivimi ja inimeste transpordiks maa all. Ka raudteel liikuva jalgrattaga on maa all hea liigelda. Pikemad inimesed pidid olema ettevaatlikumad, sest kontaktliinid on väga madalal ja kõrge pinge all. Teisel pildil on kolm rannast leitud ilusa välimusega seent, mis kardetavasti süüa ei kõlba. Esimesel pildil on näha rannas leiduvaid kivisid. Kivide all oli sinisavi, mis oli sinine ja pehme nagu muda
rahvuslik omapära ja ilu. Kasutusele võetud sõnad tänu Aaviku tegevusele. Näiteks : • haihtuma • hurmama • kiinduma • kogema • arusaamatus • eelnema • eriskummaline • häving • igihaljas • jultumus • kalduvus • loovutama • lugemus • lõpmatus • mängur • pettumus • saabuma • saavutama • seisnema • seisund • tavapärane • teravdama • vallutama • vastustama • vedur • üllatama • lakkama • moodustama • omama • süvenema • üllatama jne Mälestus Johannes Aaviku Selts asutati Tallinnas Nõmmel 26. septembril 1992. aastal. Seltsi juhib Helgi Vihma. 19. juunil 1992 avati Kuressaares Aaviku vanematekodus Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum. Tunnustused 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk 28. aprill 1940 – Eesti Kirjanduse Seltsi auliige
Kuidas on tehnika areng mõjutanud energiamajandust? Andreas Preisfreund Ja Ken Saaver Agraarühiskond Inimeste ja loomade lihasjõud soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskond Ehitati tuulikuid ja vesiveskeid Energia kasutati kohapeal: Jahvatati vilja või pumbati vett Toimus metsade halastamatu raie Hilisindustriaalühiskond Puidu nappus kivisüsi Aurumasin, vedur Kivisüsi(17-19 sajand) Click to edit Master text styles Ettevõtted söemaardlate Second level lähedusse, kuna transport Third level Fourth level oli kallis. Fifth level Tööstuslik tõus (1825-1826) 19 20 saj. vahetus Elekterenergia trasport pika
Suuremaid tehnika muutusi 19saj lõpus ja 20sajandi alguses oli auto. Carl Benz lõi esimese sisepõlemismootori aastal 1879 ning 1883 juba valmis ka tema enda esimese auto. Tänu sisepõlemismootorile said innustust ka teised. Esimene auto mis saadeti masstoodangusse oli Henry Ford´i valmistatud Mudel-T. See oli suur samm edasi, inimesed said hobuste asemel palju tõhusama liikumisvahendi. Lihtsustus kaupade vedu, enam ei olnud massiliseks transpordiks ainult vedur, vaid hõlpsasti sai seda teha ka mööda teid . Tänapäeva üks suuremaid tehnika muutusi on telefon ja arvuti. Telefoni ilmumisega said inimesed vaevata kontakte luua teisepool maailma otsas. Kõige enam mõjutab noorte maailma arvuti. 1970.ndate lõpus lõi Steve Jobs esimese personaalarvuti, mis on kasutusel tänapäevani ainult teisel kujul. Arvuti võimaldab üle kogu maakera erinevate inimestega suhelda, näiteks
· Fulton ehitas I eduka aurulaeva mis sõitis Hudsoni lahel Fulton polnud I inimene kes leiutas auriku. Teised ainult eksperimenteerisid auriku töökindlust. Tema leiutas auriku mis võimaldas kanda reisijaid ja kaupa. VEDUR · George Stephenson (9. juuni 1781 12. august 1848) oli inglise insener. · Ta ehitas 1814 auruveduri, mida peeti kaua esimeseks kasutuskõlblikuks veduriks. · Maailma I auruveduri ehitaja nimi on Richard Trevithick. · Stephenson ehitas samuti I raudtee. Blücher Ehitas auruveduri selleks et sütt vedada. TELEGRAAF · "Kas teate, et elektrilamp ei olnud sugugi mitte esimene seade, mida elektri abil õpiti tööle rakendama? Juba enne
“Värvilised autod” Lapsed istuvad toolidel, käes värvilised roolid, kasvatajal samavärvi lipud. Tõstes ühe nendest, hakkavad sõitma sama värvi sõidukid. Hüüde peale “garaaži ”- jooksevad lapsed oma toolidele. Tõstes teist värvi lipu, mäng kordub. Võib tõsta ka kahte lippu korraga. Vahendid: Värvilised lipud, sama värvi lipud. Eesmärk: Arendada tähelepanu. “Rong” Lapsed rivistuvad kolonni piki tuba. Esimene on “vedur”, teised vagunid. Signaali peale alustavad lapsed liikumist. Algul aeglaselt, lisades kiirust, lõpuks üle jooksule. Aeglase kõnni ajal imiteerivad lapsed rongi häält. Rong läheneb jaamale – lapsed aeglustavad tempot. Pärast hüüet “jaam” – jäävad lapsed seisma. Märguande peale võib rong jälle liikuda. Eesmärk: Aeglane ja kiire liikumine. “Roheline, punane, kollane” Lapsed moodustavad ringi, kasvataja on ringi keskel, käes punane, kollane, roheline ketas
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema.
MENDEL geneetika rajaja WEGENER (18801930) mandrite triiviteooria (1912 laamtektoonika) Tehnoloogilsed murrangud I industrialiseerimine XV saj. põllumaj. levib väljavaheldussüsteem, leiutati metallisulatamisviisid, tulirelvad jne., tekkisid pangad, börsid, manufaktuurid http://www.abiks.pri.ee II varaindustriaalne tootmisviis XVIII lõpp XIX saj. aurumasin, vedur, aurik, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstused, masinate valmistamine III hilisindustrialiseerimine XIX saj. lõpul sisepõlemismootor, telefon, raadioside, elekter IV postindustrialiseerimine 1960a.tuuma ja kosmosetehnika, arvutid MAA teke ja areng 1. Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest a) olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisis planeedid
Maagaas 0 0 0 22,1 Tuumaenergia 0 0 0 6,9 Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine ja tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia
tagasi saavutused: ratas ader Riigid: Lähis-ida iraak süüria jordaania. Kõige algelisem ühiskond ja algelisem elulaad.Mõnes riigis siiski suurel määral mongloolias aafrikas riikides. Industriaalühiskond- pangandus, kaubandus, tööstus jne.(Varaindustriaal-hollandis inglismaal 15 sj itaalias ja veel prants. manufaktuurid.Hilisindustriaal-18-19 sj. vahetusel inglismaal vabrikutööstus suuremahuline. Saavutused: 1)tehn. pööre :aurumasin>laev,vedur J.Watt. 2)Teh.pööre 19-20 sj keskpunkt. Elekter, raadio, grammofon, telefon, lennuk sisepõlemismootor, auto 1885. Edisson, desla.) Riigid: selles etapis on valdav enamik maailma tööstusriike nt ida-kesk-euroopa, suuremad arengumaad, hiina. Infoühiskond e. postindustriaal- kõrgtehnoloogia, kõik see tegevus mis on seotud informatsiooni levitamise ja töötlemisega, infotehnoloogia ehitamisega. Tuumaenergeetika pommina 1945 a 8 aug Hiroshima Nazad
Esimene rühm vabatahtlike sõdureid saabus Soomest. Eesti merepiiri kindlustamiseks ja Tallinna kaitseks palus Eesti valitsus Inglismaad saata oma sõjalaevastik Soome Lahte. Soome vabatahtlikud Tallinnas Eesti sõjaväele andis palju jõudu juurde Johan Pitka algatusel soomusrongi saatmine rindele. Soomusrong oli sõjategevuseks kohandatud raudteerong, millel oli soomustatud vedur ja suurtükkide ja kuulipildujatega relvastatud vagunid 1920.aasta tähtsamad sündmused ● 3. jaanuar jõustub vaherahu Eesti ja Venemaa vägede vahel ● 2. veebruaril sõlmitakse Tartu linnas rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, mida nimetatakse ka Tartu rahulepinguks. Rahulepingule kirjutas alla Jaan Poska. ● 30.märts rahuleping jõustub Jaan Poska kirjutab rahulepingule alla
Lääne-Euroopa. 5. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja selgita nende mõju majanduse arengule. 1. XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2. XVIII saj lõpp XIX algus Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3. Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult. 4. Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) i. Nimeta kolooniaid: Inglismaa Ameerika, India, Austraalia Portugal Brasiilia Hispaania Ladina-Ameerika
Müra ümbritseb meid kõikjal- nii tööl, kodus kui tänaval. Millal muutub aga müra kahjulikuks ja kuidas ennast sellise müra eest kaitsta? Need on küsimused, millele inimene tavaliselt ei mõtle. Mõtlema hakatakse alles siis, kui kuulmine on juba halvaks läinud. Arstid ütlevad et, kui teise inimese normaalsest kõnest on raske aru saada, tähendab see seda, et kuulmislangus on 30 detsibelli. Mis omakorda tähendab aga seda, et pooled kuulmisrakud on hävinenud. (miksike 2013) (vedur) 5 1.4 Beebide kuulmine 1.4.1 Beebid armastavad muusikat Isegi lootelises arenguastmes võivad beebid ennast muusikast kaasa kiskuda lasta, andes sellest märku oma liigutustega. Ameeriklased on loodete tarbeks leiutanud koguni rasedate kõhtu toetavad bandaazid, mille sisse on monteeritud mini-stereomängijad. Muusika on ka selleks vahendiks, mille kaudu tulevased lapsevanemad saavad oma titaga suhelda veel enne kui ta ilmavalgust on näinud
1 a. lastele pakutakse igasuguseid mänguasju.Nende mänguasjad põhinevad selles,et see mänguasi oleks vastupidav, ohutu ja mis kõige tähtsam need arendavad last juba väiksest peale.Neile tehakse igasugusest materjalist ja einevateks otstarpeteks mänguasju.1 a. lapsele tehakse arenevaid mänguasju.Mänguasjad on väga erineva tegumoega.Mänguasjad mida pakutakse 1 aastastele lastele on muusikaga rong,mängulauad,noa laev(muusikaga),loomakäruga safaritraktor,pealeistuv auto,pealeistuv vedur,lõbus kaelkirjak(heli-ja valgusefektidega,arendab lapsi),kaasaskantav mängukeskus(arendab),loomabändiga klaver,loomadega rong,klotsikilpkonn,kiik- käru,valgusega tool,klaver,printsessisõiduk,pealeistuv lennuk,ratastel kiik,õpetlik kilpkonn muusikaga,õpetlik sõiduk muusikaga,haamripink "pallid",püramiid ,,kloun", vankrikõrin,arendavad topsikud(pilteidega),mängumatt,muusikaga mobiil,suurte piltidega raamat,kõristid,kummipart,kõristid-närimisrõngad,neid on veel hästi palju ja
Negatiivsed arenguriikidele · Sõltuvuse suurenemine RV firmadest ja Põhja-Riikides · Ebavõrdne kaubavahetus- kasum Põhja-Riikidele · Arenguriikides lihtsamad, odavama tulumiga tootmisetapid · Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid · Majanduse ülekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur Iseseisev indu. I 15. Saj vesiveskid ja tuulikud, trükikunst, tulirelvad II 18.saj- 19.saj- arumasin, vedur, vabrikutööstus III 19.-20 saj- nafta (auto-mootor) LENNUK, raaido, elekter, mineraalväetis. IV 1960- elektroonika, kosmotehnika, tuumaenergia Tunnused: · Masinatootmine · Tehnoloogiateareng · Fissiilsete kütuste energiat kasutatakse · Linnastumine · Maailmamajandus · Impeeriumid(kolooniad- müümime) Sõltuvindustrialiseerimine - Osaline ja lünklik ind., mis viiakse läbi teiste riikide huvides ja nende teiste riikide
hoopis uudsele lähenemisele, rahvustundele, emotsioonidele, esteetilisele tundemeelele jne. ,,Reklaam peab teenima toodet, mitte sõnu" (Reklaamipsühholoogia, T. Bachmann 1994/lk 337). Reklaami eesmärk on toodet või teenust esindada. Kui seda aga ei suudeta, on reklaam läbi kukkunud. Klienti on võimalik mõjutada reklaami kaudu väga palju. Osav reklaamija teab ja kasutab neid võimalusi. ,,Reklaami vedur on loovus..." (Reklaam turunduses, N. Roose 2002/lk 6) Kasutatud kirjandus: 1. Talis Bachmann ,,Reklaamipsühholoogia" 1994, Tallinn, Kontuur Disain AS 2. Neeme Roose ,,Reklaam turunduses" 2002, Tartu Ülikooli Kirjastus
vajati tema abi. Rongijaamas oli rong, laev, pall, pann, lill, nina, vann, sall, nukk, millel oli järel kaks vagunit. Ühte lukk. vagunisse lähevad kõik sõnad, kus on sees n häälik ja teise vagunisse kõik sõnad, kus Kaks vagunit ja vedur ühel vagunil N täht, on sees l häälik. Vaata, mina näitan sulle teisel L täht. pilti ja sina ütle mulle, kes on pildil. Kui laps jääb hätta, siis häälimine! (LAMMAS) Tubli! See on lammas! Millisesse vagunisse läheb lammas? Vaatame edasi
tarbekaupu, paranesid elu ja töö tingimused, kuid negatiivsed tagajärjed olid, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ning töö -ohutus puudus. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arenguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku. Tähtasmad uuendajad olid Hargreavesi mehhaaniline vokk ja Cartwrighti mehhaanilised kangasteljed. Leiutised, mis veel muuutsid ühiskonda, olid, aurik( Robert Fulton), vedur( George Stephemson), patarei( A. Volta), elektrigeneraator( Michael Faraday), elektripirn( T. A. Edison),röntgenitoru( W. Röntgen) , telefon( G. Bell). Metallurgia kujunemisel mängis tähtsat rolli kivisöe kasutuselevõtt puusöe asemel. Masinate peamiseks jõuallikaks oli Newcomeni aurumasin, mida hiljem täiustas Watt. Euroopa juhtiv riik 19. sajandil oli endiselt Inglismaa, kuid keskset osa etendasid ka Prantsusmaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria
Kättesaadavaks said tarbekaubad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid Töölise elu- ja töötingimused paranesid Töötajate elutingimused kehvad Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edisson RÖNTGENITORU W. Röntgen ELEKTRIGENERAATOR M. Faraday ELEKTRILINE TELEGRAAF S. Morse 3. Seleta mõisted: INDUSTRIAALÜHISKOND tööstuse saavutustel tuginev ühiskond PROLETARIAAT palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale
Kinnisvara hinnad on seal, kus nad olid 10ne aasta eest. Paul Croman kirjutab: Aktsiaturgude taandareng. Pensionifondist kadus suuri summasid. Unistus pensionile minna on võimatu. Vanaduspuhkusele jäädes ei suudetaks toime tulla. USA püüdis säilitada maailma suurriigi fassaadi, kuid selle taga avaneb üsna troostitu vaatepilt. Paul Croman kirjutab: Tarbimisharjumist on muudetud. Rahakoti suud hoitakse koomal. Enam ei saa väita, et USA on vedur, mis kogu maailma praegusest kriisist välja veab. Zollic prognoosib: Kaasa aitab kiire majandusareng Hiinas ja Indias. Majanduskriisist ei vea välja enam tööstusriigid. Timothy Caiman ütleb: Olukord USA majanduses on lootust andev. USA ja maailma majandus on kosumas. Ettevõtted investeerivad Tarbijad kulutavad Globaalnekaubandus kasvab tempoga = annab lootust optimismiks. USA hetkel kõige olulisemas välisoperatsioonis
9. jaanuaril saadi liikuma, kuid vahe peal tuli jälle raudteed parandada. Kell 7 hakkasid rongid linna poole liikuma ja 2 tunni pärast oli Tapa tagasi võidetud. 10. jaanuaril otsustati ette võtta edasitungimine Tartu suunas. Tartu suunas läksid rongid nr.1 ja 2, kuid Tamsalust saadeti rong nr. 2 Tapale, et see toetaks Narva poole minevat rinnet. Rong nr. 1 jõudis välja Rakke jaamani, kus ta purustatud raudtee tõttu kahe esimese vaguniga rööbastelt maha sõitis, õnneks jäi vedur rööbastele. Samas jäädi veel vaenlase tule alla, kuid raude parandati, vedurid tõsteti rööbastele ning vaenlased löödi laiali. Rakke lähistele jõudis ka rong nr. 2, kuna Valgejõe sild oli purustatud ja Rakvere ei saanud ta minna. 13. jaanuari öösel sõitsid soomusrongid nr. 1 ja 3 Tartu poole. Õhtul võeti peale 150 Tartumaa kaitsepataljoni meest ningi toimus lahing Tabivere ning Äksi juures. Samal ööl taheti veel pärnusse jõuda, kuid punaste soomusrong takistas seda
toorainet; turgu toodetele, eriti tarbekaubale. 9. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule. 1) XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2) XVIII saj lõpp XIX algus. Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult.) 4) Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) 10. Miks majandus üha enam spetsialiseerub? Sest ühiskond areneb ja rahvastik kasvab. 11. Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas. Tööstusühiskonnas olid
*Foorid *Tkkepuud Normaalvahe 1435mm 65% maailmast *Eestis kehtis 1941-1945 *Laiarpaline le 1435mm *Kitsarpaline alla 1435mm *Eestis 750mm Rbasteed *Umbes 500 a ekr Korintose laevaveo rbastee *15. - 16.saj kaevanduse rbasteed Tehhis *1767 malmraudtee Coalbrook-Horsehay Aurumasin *JAMES WATT Tiustas Newcombeni aurumasinat *Osad: Silinder, kolb, aurutoru aurujaotusventiil, nookar, tsentrifugaalregulaator *Tphimte *Kasutamine 1829 George ja Robert Shephenson vedur Rocket Siseplemismootorid ja juseadmed Siseplemismootor- soojumasin, milles ktus pleb mootori sees Vlisplemismootor- ktus pletatakse vljaspool mootorit Liigitatakse: Ktuse jrgi: Gaasimootor, Bensiinimootor, Diiselmootor TAKTIDE JRGI: Kahetaktiline, Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JRGI Reas V Bokser Tht EHITUSE JRGI: Kolb, Vankel, Turbo, Reaktiiv Neljataktiline bensiinimootor: Phiosad: Silinder, kolb, keps, vntvll, klapid, knlad SISSELASKETAKT SURVETAKT TTAKT VLJALASKETAKT
· 30. märts vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega see jõustus. · Tartu rahuga lõppes sõjategevus Venemaa vastu. Soomusrong · Soomusrong oli lahingutegevuseks kohandatud raudteerong, millel oli soomustatud vedur ja suurtükkide ja kuulipildujatega relvastatud vagunid. · 1918 aasta lõpuks oli eestlastel kaks soomusrongi, vabadussõja vältel ehitati neid juurde. Pildil eestlaste miiniristleja Vambola Laeva üldandmed:
Majandusareng tekitas ettevõtliku keskklassi. Kasvav ostuvõime diferentseeris kiiresti nii majutusvajadusi kui ka võimalusi. Sellest on alguse saanud tänapäeva hotellimajandus. Samas on jäänud tänapäevani põhilised tõekspidamised: Puhas ja mugav tuba Juurdepääs toidule ja meelelahutusvõimalustele Lahke ning abivalmis personal. Uusajal põhjustas tehnika areng (aurumasin, vedur-1803, esimene raudtee Inglismaal-1825) 19. sajandi alguses murrangu ka reisiliikluses. Raudteede ehitamisega muutus reisimine kergemaks. Hotellide kujunemine tänapäeva tähenduses algaski Euroopas 1830. aastatel ka kiirenes raudteede tekkimisega. Uue ajastu esimeseks hotelliks tavatsetakse pidada Der Badische Hof-i Badenis Saksamaal, mis valmis 1809.a. Hotelle ehitati peamiselt jaamahoonete juurde või nende lähedusse, suuremate linnade peatänavate ja platside äärde,
keermestatud liidete kinni-lahti keerajad; metalli töötlemiseks; puidu töötlemiseks; autonoomse mootoriga; muud käsimasinad d) konstruktiivne lahendus – otse-masinad ja nurgi-masinad e) tööorgani kiiruse reguleerimine ja liikumissuuna muutmine – ühekiiruselised, mitmekiiruselise, sujuva kiiruse muutmisega 0 max, mittereverseeritavad, reverseeritavad f) energia muundumismehhanismi tüüp – muundurita, mehhaaniline muundur, vedur-muundur, kompressioon-vaakummuundur. Viimistlustööde masinad jaotatakse veel gruppidesse vastavalt nendega tehtavale viimistlustöö liigile – krohvitööde masinad ja seadmed; maalritöö masinad ja seadmed; põrandakatte ja viimistlustööde masinad ja seadmed; plaatijate tööriistad. 3. Elektriliste käsimasinate liigitus. a) kasutatav voolu liik – alalisvool; normaalsagedusega vahelduvvool; kõrgsagedusega vahelduvvool b) vahelduvvoolu faaside arv – ühe- ja
Tahked kütused Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia
4. Lõigati, kleebiti, toodi asju kohale. 5. Kollaaz kleebiti kokku materjale, assamblaaz monteeriti kokku juhuslikult leitud esemed. 6. P.Picabia, M.Duchamp, H.Arp 7. Sürrealism (fantaasiakunst) ideeliseks eeskujuks luuletaja A.Rimbau, F.Goya, manifest A.Bretonilt. 8. Sürrealismi manifest tugines psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. 9. Salavatore Dali tuntuim sürrealist. 10. Iseloomulik on esemete absurdne seostamine (pilv ukse vahel, vedur kaminas). 11. Tekitab vaatajates jälestust, maalib jubedaid asju, samas on pintslitöö täpne ja korrektne. Pariisi koolkond 1. Noored kunstnikud ei pöördunud enam koju tagasi, seati end sisse odavas linnajaos, ühineti igasuguste kunstivooludega, see oli kõige keskus ja elu. 2. Montparnasse. 3. Pariisi koolkond oldi niivõrd omanäolised, et ükski koolkond ei sobinud. 4
Liiklusõpetus Pööre-mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. Ratastraktor-mõistetakse mootorsõidukit,millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. Raudteesõiduk-rong,vedur,vagun,tressiin,või mingi muu rõõbastel liikuv sõiduk. Registrimass-juhi,sõidjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisele määratud massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. Raudteeülesõidukoht-mõistetakse tee ja raudtee samatasandilist ristumimiskohta. Reguleerija-oma volituste piires liiklust korraldav isik,kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. Ristmik-samal tasandil ristuvatest teedest moodustuv ala.
Erakuulutused. Trükitehnika uuendamine üleminek ofsettrükile. Uued trükikojad. Uued väljaanded: TMK, Vikerkaar, Maaleht. Väga valikuline, aga väga kõrge meediatarbimine. Lugejale olulisemad teemad pere ja kodu, loodus, meelelahutus. Olulisemad lehed: Noorte Hääl, Sirp ja Vasar, kohalikud lehed. 1987-1992 perestroika, demokraatlik ajakirj teine ärkamisaeg. Ajakirjandus kui rahva ühendaja, uue ühiskonna kujundaja. ETV ühiskondlike muutuste vedur. Lehtede nimed muutusid tagasi normaalseks. Lehed eelkõige ajakirjade rollis, tsensuur kaotati 1989. Trükiarvud tõusid. Lisandus 350 uut ajalehte, püsisid vähe aega. Jäid Eesti Ekspress, Äripäev ja Lääne Elu. Eraomanduses. Vanad päevalehed püsisid, nädalalehed tulid uued. Lagunev riik ei suutnud väljaandeid majandada. Ajakirjanikud ise pidid. Reklaamiraha olulisim sissetulekuallikas. Hulgimüügireklaam ja erakuulutused. Ajakirjad endised. 1992-1995 segadus
tulevik. Tallinn: OÜ infotrükk 12. Elektrirong http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrirong 01.04.2012 13. Gussarova, V.; Karma, O.; Lukin, G. 1970. Sada aastat Eesti raudteed. Tallinn: "Eesti raamat" 14. Vesinikmasin http://en.wikipedia.org/wiki/H ydrogen_vehicle 07.04.2012 Lisad: 1.Sellised võisid välja näha Mesopotaamias kasutatud härjarakendid 2. Newcomeni tüüpi aurumasin 3.James Watt pöörlevate mehhanismidega aurumasin 4.Trevithick'i vedur 5.George Stevensoni raudtee avamiseks kasutatud vedur 6. Nicolas Joseph Cugnot ,,tule jõul liikuv masin"(kolmerattaline auruauto) 7. Isaac de Rivaz gaasimootor 8. Nikolaus Otto mootor 9. Gottlieb Daimler oma mootoriga varustatud vankris 10. Karl Benzi loodud sõiduk 11. Naftamootor 12. Rudolf Diesel'i disainitud diiselmootor 13. Ferdinard Porche hübriidauto 14. Elektriauto Tesla Model S 15.Honda FCX Clarity vesinikauto
28. detsembril 1895. Aastal leidis Pariisis aset kinematograafi esimene avalik demonstreerimine. Neile, kes siis esmakordselt Grand Cafe ,,India salongis" vendade Lumiere`ide ,,elavaid pilte" naägid, tundus nähtu imede imena. Valgele linale ilmusid liikuvad, elavad inimesed: töölised väljumas lõputu vooluna tehaseväravaist, poisikesed kaklemas, beebi putru söömas ja grimassitamas. Lumiere`ide ,,elavate piltide" hulgas oli ka ,,Rongi saabumine": ekraani sügavusest ilmus vedur, järjest lähenedes ja lähenedes ning vaatajad kargasid paanikas oma kohtadelt... Nii sai uus leiutus eluõiguse ja muutus otsekohe sensatsiooniks. Aastakümnete jooksul tehtud tehnilised avastused fotograafia, optika, keemia alal andsid võimaluse ,,liikumisega kirjutada". Kreekakeelsetest sõnadest ,,liikumine" (kinema) ja ,,kirjutama" (grapho) tuletatud ,,kinematograaf" sai selle uue sensatsioonilise leiutise tabavaks nimeks. (Kosenkranius 1964)
Raudtee. o Raudteeveerem (vedurid-vagunid), rong Raudteeveerem – raudteeveoks kasutatav vedurid, vagunid, mootorrongid ja rööbasbussid, samuti eriotstarbeline raudteeveerem (posti-, pagasi- jms vagunid) ja eriveerem (lumesahad, dresiinid jms). Hõkmab ka seadmete juhtimissüsteeme, vooluvõtuseadmeid, veojõu- ja energiamuundureid, rongisiseseid elektritarbimise mõõteseadmeid jne. Vedur – jõuallikaga varustud raudteeveerem, mida kasutatakse rongide vedamjiseks ja manöövrite teostamiseks. Klasifikatsioone: - kasutusala järgi: tööstus- (sh kaevandus-) ja magistraalvedurid (sh kauba-, reisi- ja manöövrivedurid) - jõuseadme järgi: mootor- (diisel-), gaasiturbiin-, elektri- ja auruvedurid Vagun – rööbasteel kasutatav veok
*Kontrollija mõistetakse seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut kellel on ametitunnistus . *Kõnnitee teeosa või sama otstarbega tee , mis on tähistatud vastavate tähistega . *Pimeda aeg ajavahemik ehast koiduni . *Pööre mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. *Ratastraktor on mootorsõiduk millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. *Raudtee sõiduk rong,vedur,vagun,tresii või mingi muu raudtee rööbastel liikuv sõiduk. *Registri mass juhi,sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurimat massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. *Raudtee ülesõidu koht mõistetakse tee ja raudtee sama tasandilist ristumis kohta *Reguleerija oma volituste piires liiklust korraldav isik , kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk.
näidanud, et seesuguselt loodud motivatsioon on palju ebapüsivam ja kiiremini hääbuvam kui sisemiselt läbitunnetatud soov midagi korda saata. 15. Millised on innovatsiooni protsessi koostisosad (Tiddeestikeelne õpik õpik 2.1.) 16. Mis on riigi innovatsioonisüsteem, millised on selle peamised koostisosad? 17. Mis on tehnoloogiline determinism.Mis on tehnoloogia tõuke mudeli (lineaarne) põhiolemus ja mis on selle mudeli puudused? Tehnoloogia kui arengu vedur edukad riigid on tehnoloogiliselt arenenud mida enam inimkond avastab ja leiutab, seda paremaks muutub maailm. Kas maailm on jõudnud oma piirideni usus tehnoloogiatesse? Kas tehnoloogia kui selline juhib ajalugu? Tugev determinism: 'the advance of technology leads to a situation of inescapable necessity' Pehme determinism: "technology, as a social, economic, political and cultural complex, is the locus of historical change" 18
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut)
annaabi.ee 
