TARTU ÜLIKOOL Meril Mägi, Marianne Sokk, Veronica Palm, Ivika Tihhonova, Carina Peet Eesti ajakirjad 2014 Referaat Juhendaja: Ragne Kõuts Tartu 2014 Sisukord Referaat............................................................................................................................... 1 1. AJAKIRJADE OLEMUS..................................................................3 2. AJAKIRJADE LIIGITUS........................................................
Iseseisev töö nr. 8 1. 1 a) Google Scholar b) c) 40 f) Gomez, C., Betzer, J-F., Voituriez, A., Marinetti, A. (2012). Phosphine Organocatalysis in the Synthesis of Natural Products and Bioactive Compounds – ChemCatChem, 5(5), 1055-1065. [Online] Wiley Online Library. 1.2 a) MDPI Open Access Journals. (ei leidnud otsingumootorite nimekirjast ühtegi, mis oleks minu teemal vasteid andnud) b) Title/Keyword: synthesis of bioactive compounds; article; 2010-2016 c) 28 Väga hea veebileht, mugav informatsiooni otsida, visuaalselt väga meeldiv. Ka sisu tundub tõsiseltvõetav, informatsiooni on seal piisavalt ning seda on ka hea filtreerida. Palju täistekstartikleid. („MDPI is a member of the Committee on Publication Ethics (COPE). MDPI takes the responsibility to enforce a rigorous peer-review together with strict ethical policies and standards to ensure to add high quality scientific works to the field of scholarly publication.“) f) Kw...
6. HARJUTUSÜLESANNE 6.1. Teemaotsing internetist Loe läbi teoreetiline õppematerjal interneti otsingu ja otsimootorite kohta. Otsi oma rühma teemal veebiartikleid interneti erinevatest otsimootoritest ja teemakataloogidest. Vali otsinguteks vähemalt 3 otsimootorit sh üks metaotsimootor, mis võimaldavad teostada kompleksotsingut. Üks otsimootor võiks olla Google Scholar, mis onlinkserveri SFX kaudu seotud raamatukogu andmebaasidega ja võimaldab teha kindlaks täisteksti kättesaadavuse. Kirjelda, milliseid võimalusi otsingu täpsustamiseks kasutasid: fraasi otsing, keel, kärpimismärk, ajaline piirang, otsisõna esinemine tekstis, pealkirjas, URLis jne. Anna veebilehekülgedele hinnang autorluse, täiendamise, objektiivsuse ja sisu seisukohalt. Kasuta efektiivseteks otsinguteks interneti otsijuhendit. Esita: a) Otsimootorite nimetused ja veebiaadressid: b) Otsistrateegia, piirangud: c) Leitud /relevant...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala PRESSITEADE Kodutöö Pärnu 2010 suhtekorraldus 1. Ettevõttel on otstarbekas avalikkust teavitada ,,Hea teeninduse kuu kiida teenindajat!!, kuna muidu need inimesed, kes ei külasta postiasutust regulaarselt vaid võib-olla korra kuus, ei saagi teada, et selline kampaania olemas on. Nad vüivad tunda, et nende hääl ei olegi oluline ja järgmisel korral nad ka kaasa selles ei löö. Samuti võivad teised ettevõtted sellest õppida ja ka hakata tegema selliseid kampaaniaid. 2. Meediaväljaanded. Raadio · Raadio Elmar. Kuna enamus vanemaid inimesi kuulab seda raadiot, siis on võimalus suurem, et nad seda kuulevad ja ka kiidavad oma lemmik teenindajat. · Vikerraadio. Sama põhjendus, mis raadio Elmarilgi. · Sky Plus. Kuna seda raadiot kuulavad nii noorem põlvkond kui ka neist van...
Huvi oli küll, aga lugemine ei tulnud kergesti. Isa-ema käisid mõlemad tööl. Laste õpetamiseks polnud kuigi palju vaba aega. Talvised päevad olid lühikesed. Ega siis polnud toas elektrivalgust. Tuba valgustas õlilamp. Seda ei tohtinud kaua põletada. Pealegi tööinimesed tahtsid magama minna, et varakult tõusta. Vanatädi perekond vahetas elukohta ja nii sattusid nad elama ühte tallu, kus täiskasvanud peretütrel olid mõned raamatud ja ajakirjad. Need olid huvitavad ja ema abiga sai vanatädi lugemishuvi rahuldada ajakirjadest pealkirja veerides. Kooliteed alustades oli lugemine juba nii kaugel, et võis kooli raamatukogust lugemiseks saada jõukohaseid raamatuid. Tädi meenutab, et esimene, mis ta lugemiseks sai, oli ,,Veealused." ,,Pusisin ja pusisin lugeda, aga ei saanud pealkirjastki aru. Pilte oli ka mõni. Ema abiga saime loetud kogu loo. Pärast lugesin ise üksi ka, sest lugeda oli põnev," rääkis vanatädi.
arust on ausus üks tähtsaimatest omadustest elus ning kui juba meedia annab inimestele sellist eeskuju, mis meist siis tulevikus nii saama peaks. Negatiivse küljena võin veel välja tuua selle, et meedias kajastatakse aina rohkem mõttetuid uudiseid nagu näiteks keegi kuulsatest staaridest lahutas. Mina ei mõista, miks selliseid uudiseid vaja on? Ma saan aru, et inimesed on uudishimulikud ja tahavad staaride elu kohta teada, aga kui äkitselt on kõik ajalehed-ajakirjad seda uudist täis, siis juhtub nii, et tähtsamad uudised jäävad nende varju. Meediavabaduse positiivseks pooleks leian uudiste kiire edastamise, kas siis internetis, raadios ja/või telekas uudistesaate näol. Leian, et selline asi on tänapäeval üsna oluline, sest inimesed saavad kiiresti informeeritud. Naljakas pool sellest võib olla aga see, kui uudistes räägitakse näiteks, et suhkru, või mõne muu toituaine hind, tõuseb varsti nii mitu protsenti,
"Rahvuslik ärkamine Eestis" 05-03-06 Rahvuslik liikumine Eestis, suunatud saksa ja vene rõhumise vastu, algas 19. sajandi teisel poolel. Selle eeldusteks olid talurahva vabanemine pärisorjusest, jõukate talunike majanduslik iseseisvumine (talude päriseksostmine) ja koolihariduse saamine. Liikumise peamised kandjad olid eesti haritlased, eriti kooliõpetajad ja taluperemehed. Neis tärkas huvi ja lugupidamine oma keele ja rahvuse ning selle mineviku vastu. Eesti väike haritlaskond püüdis pigem säilitada oma rahva kultuuri ja töötada rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise nimel, selle asemel, et soodustada kiiret saksastumist ja venelaste rõhumist. Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks ka keiser Aleksander II (1855-1881) vabameelsed vaated ja hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel, kes tegid rahva poolehoiu pärast konkureerides senisest suuremaid järeleandmisi. 18...
Meedia suhe noortega - varem ja tänapäeval Tänapäeva on meil kõige suuremaks informatsiooniallikaks meedia. Selle alla kuuluvad ajalehed, raadio, ajakirjad, televisioon ja paljud muud infokanalid. Nüüdisaja noorte suhted meediaga on aga hoopis teistsugused kui kunagi varem. Kas noorema põlvkonna harjumused võivad ohustada meediaväljaandeid? Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega.
propaganda. Sõnumid maailmast, juhtkirjalaadne. KOIDULA. Lugejakirjad haritlastest kaastöötajad. ,,Suur sulesõda" (Jannsen vs Jakobson). Arvukalt lisasid (jutulisa, misjonilisa, eesti pöllomees). Ajakirj. Funktsioon üha rohkem informeeriv ja meelelahutuslik. Esimene uudispilt 1866. Toimetuse materjali ja kuulutuste eristumine 1878-19./20.sajand laienemine, prof.-seerumine, politiseerumine Sakala, Olevik, Postimees, Valgus KONKURENTS, leht muutub kaubaks. AJAKIRJAD: Meelejahutaja 1878, Linda 1887. Tekivad toimetused ajakirjandusest saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraazid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja kirikuvastane. Poliitika, kirjandus, põllutöö, üle 900 kirjasaatja. KRIITILINE. Olevik: Ado Grenzstein, Sakalale vastukaaluks. Haridus, populaarteadus, keeleprobleemid, saksavastane, venestuse toetaja. Kõige profimalt toimetatud,
KIRJANDUS MEIE ELUS Kui me mõtleme kirjandusele, tulevad meil ilmselt kohe silme ette raamatud, kuid kirjandus on tegelikult palju enam kui raamatud. Missugusena esineb kirjanduse roll meie elus? Iga päev saan ma infot ajalehtedest ning ajakirjadest. Kogu aeg saan ma teada midagi uut ja põnevat kõigest, mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma. Ajakirjadest meeldivad mulle kõige rohkem meelelahutus ajakirjad, näiteks ajakirjast Kerrang saan ma teada infot enda lemmikbändide kohta. On olemas ka mõned teaduslikud ajakirjad, mida ma ei loe sugugi tihti, näiteks ajakirjast Discovery leian palju huvitavaid fakte uutest tehnoloogiatest ning leiutistest. Üha rohkem on hakatud kirjandust panema kirja elektrooniliselt. See tähendab, et tulevikus võidaksegi üle minna sellele, et enam kirjandust kirjalikult ei märgita
Kirjanduse roll minu elus Kirjanduse laia mõistet mõistab igaüks erinevalt. Üks nimetab kirjanduseks ajalehti mida ta igapäevaselt loeb, teine aga nimetab kirjanduseks raamatuid, kuid kõik see on vaid kirjanduse üks väike osa. Luuletusted, ajalehed, ajakirjad, raamatud kogu kirjandus mängib meie elus suurt rolli. Igapäevaselt saan ma infot ajalehtedest ning ajakirjadest. Koguaeg saan ma teada midagi uut ja põnevat kõigest ,mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma. Ajakirjadest meeldivad mulle kõige rohkem meelelahutus ajakirjad, näiteks ajakirjast Autoleht saan ma teada väga palju huvitavat informatsiooni autodest. On olemas ka mõned teaduslikud ajalehed
Eesti kelle kordamine Meedia. Mis on meedia?- informatsioonikandjate ühine nimetus. Meedia ülesanded- edastada infot, vahendada inimeste arvamusi, vahendada teadmisi, mõjutada riiklike ja ühiskndlike institutsioonide tegevust, kujundada avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust. Meedia alla kuulub- trükiajakirjandus ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, uus meedia interneti vahendusel. Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab
1920. ja 30. aastad hõlmavad endas mõningaid märkimisväärseid sündmusi ja raamatuid. Selle ajastu autorid olid raskustes mõistmaks ühiskonnas toimuivaid muutusi. Osad autorid ülistasid muutusi, samas osad avaldasid pettumust vanade kommete muutmise suhtes Lugemine oli populaarne loov tegevus, mida harrastati eriti talvekuudel, kui teised tegevused polnud võimalikud. Tollal said inimesed peamise info muust maailmast ja toimuvatest sündmustest just paberkandjate näol. Raamatud, ajakirjad ja ajalehed moodustasid tähtsa osa enamuste inimeste elust ja kujundasid suuresti nende üldise harituse. Teadmist klassikast(kirjandus-toim) peeti oluliseks hea hariduse juures. Selle ajastu ajakirjad on täis lühijutustusi ja seriaale(enamasti illustreeritud), et lugejate meelt lahutada. Laste pildiraamatud nagu "The Little Red Hen" ja "Little Black Sambo" (mis oleksid ilmselt tänapäeval poliitiselt ebakorrektsed) olid tollal noorte laste seas väga populaarsed.
Ajakirjanduse all võime mõelda paljusid erinevaid meediume. Ajalehed, televisioon, raadio, internet ning loomulikult ajakirjad vahendavad kõik informatsiooni ja hoiavad meid kursis maailmas toimuvaga. Täielikus teadmatuses elamist ei kujutaks keegi ette. Kuid kas meile serveeritu on läbi aegade ka muutunud ning kas me teame kõike, mida tahaksime? Ajakirjandus on läbi teinud pika arengu. See algas teadetetahvlite ning kuningate kirjapandud seadustega, mis olid kohustuslikud täitmiseks kõigile. Kaua oli kogu kirjandus
Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud kurvid", saatesari "Seitse vaprat") 3. pealkirjalaadsed üritusenimed (konverents "Balti riigid") Läbiv suurtäht: 1. isikud, olendid, hüüdnimed, müütilised olendid (Mari, Murka, Pöial-Liisi, Suur Tõll) 2. ehitiste, ruumide nimed (Eesti Rahvusraamatukogu, Pikk Hermann, Merevaigutuba) 3. ajalehed, ajakirjad (ajaleht Eesti Ekspress) 4. sõidukid, taevakehad (laev Regina Baltica, Väike Vanker) 5. autasud (Eesti Taassünni auhind) 6. kaupade, toodete nimed (kakao Meie Mark) 7. ürituste nimed (Valge Daami päevad) 8. asutuste, organisatsioonide, seltside ametlikud nimed (aktsiaselts Mulgi Meier, Eesti Heliloojate Liit) * kui ametlikkust ei rõhuta, siis väike täht (heliloojate liit) 9
(https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=307428) Kui rääkida kvaliteedist, siis ajakiri, mis tuleb lisada,peaks teostama kvaliteedikontrolli esitatud dokumendid läbi toimetaja, toimetuse liiget ja / või eksperthinnangu süsteemi. (http://www.doaj.org/doaj?func=loadT empl&templ=about&uiLanguage=en) Directory of Open Access Journals (DOAJ) andmebaasi kuulub üle 5500 ajakirja ehk rohkem kui 460000 tasuta ja vaba juurdepääsuga artiklit. DOAJ Open Access ajakirjad valdkonniti: · Põllumajandus ja toidutehnoloogia · Kunst ja arhitektuur · Bioloogia · Majandus ja äri · Keemia · Maateadused ja keskkonnateadused · Meditsiin · Ajalugu ja arheoloogia · Keeled ja kirjandus · Õigus- ja riigiteadused · Matemaatika ja statistika · Filosoofia ja religioon · Füüsika ja astronoomia · Teadus · Sotsiaalteadused · Tehnoloogia ja inseneriteadused
Nimi________________________________ KESKKONNASÕBRALIK ELUVIIS 1.Sorteeri see prügi: kasutatud patareid, õunasüdamed, mahlapakend, munakoored, plastpudelid, jäätisepaberid, aegunud ravimid, tühi moosipurk, tühi konservikarp, kommipaberid, krõpsupakend, vanad ajalehed, auklikud sokid, vanad ajakirjad, katkine kruus, banaanikoored, piimapakend, paberkott, kartulikoored BIOLAGUNEVA SEGAOLMEJÄÄTMED D PAKENDIJÄÄTME PABER JA PAPP OHTLIKUD D JÄÄTMED
ühiskonnast. Koosneb ta suuresti televisioonis, internetist, raadiost ja ajakirjandusest ning vähem mõjuvamalt ilkirjandusest. Meedia funktsiooniks on informeerimine, reguleerimine, kultuur ja meelelahutus. Kuidas kujuneb meedia tänapäeval? Mida? Mismoodi ? ja Miks? Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Reporterist" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Mitmed ajalehed ja ajakirjad teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest probleemist tehakse lausa skandaal, mille järelmõjusid on veel hiljemgi tunda. Inimesed võivad jääda uskuma vääraid asju. Hetkel meenub mulle seagripi vaktsiiniskandaal. Meedias kajastati et vaktsiin ei hoia haigust eemale ja soodustab hoopis grippi, kuid viimastel nädalatel näeme me aga reklaame ja loeme arstide sõnu et vaktsiin on hea ja kaitseb meid, tõetatakse esialgsele vastupidis, saabubki olukord kus inimesi peab nagu
Kas alati võib uskuda seda, mis on ajakirjanduses kirjutatud? Viimasel ajal on inimeste informeeritus kiiresti tõusnud. Sellele on kaasa aidanud eelkõige just ajakirjandus. Ilma meediata oleks ühiskonnal üsna raske toime tulla, sest rahvas ei teaks, mis maailmas toimub. Muidugi ei avalda ajakirjandus meile alati positiivset mõju, mõnikord võib leida ka negatiivseid külgi. Kollane ajakirjandus- on see üldse vajalik? Mitmed ajalehed ja ajakirjad teevad sääsest elevandi. Tehakse suur skandaal ja valetatakse maad ja ilmad kokku, inimesed võivad niimoodi jääda uskuma vääraid asju. Samas enamusele meeldib kõmulehti lugeda, nii ka mulle. Teisest küljest võttes olen aga veendumusel, et kollane ajakirjandus pole vajalik. Tänapäevases Eestis on rahvas niigi stressis ning ülepaisutatud uudised ainult süvendavad seda. Ühesõnaga tahtsin ma jõuda sinna maale, et kõik ajakirjad, väljaanded ei pruugi sisaldada õiget infot,
Massimeedia on avalik ja avatud süsteem, mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline vahemaa kaugus, sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid, teabest arusaamine ja meeldivama valik. Kokkuvõttes võib öelda, et massimeedia on protsess, kus sõnumid on suunatud hajutatud publikule avalikult, vahendatult ja ühepoolselt tehniliste vahendite ehk meediumite kaudu. Meedium Meediumid ehk teabelevivahendid on trükiväljaanded(ajalehed, ajakirjad), raadio, telekas, mobiiltelefonid ja ka internet. Mida teeb meedium? Meedia on inimeste meelte kuulmise, nägemise, haistmise, maitsmise, kompimise pikendus. Meediumid pikendavad neid elundeid. Näiteks raadio on kuulmiselundite pikendus. Meedium on teabe paljundaja ja leviku kiirendaja, selle areng on kaasa toonud teabe kiirema leviku ja paljususe. Psühholoogilised hoiakud Meedia üheks osaks on sellega kaasnevad psühholoogilised hoiakud. Nagu me teame
Eestit käsitlevaid artikleid välismaistest väljaannetest, samuti Eesti autorite poolt välismaal avaldatud artikleid. Kas ma saan ISE´st infot ka ajalehtede artiklite kohta? Jah, kuid ainult aastani 2014. Hiljem ilmunud ajalehe artikleid saab otsida andmebaasist DIGARi Eesti artiklid Mis on DIGAR Eesti artiklid? DIGAR Eesti artiklid on uus Eesti artiklite portaal, mille eesmärgiks on koondada kõik Eesti ajalehed, ajakirjad jt perioodilised väljaanded ühte kohta ja pakkuda juurdepääsu nende sisule. Mida see andmebaas sisaldab? enamuse Eestis 2014. aastast ilmunud ajalehtedest vanu ajalehti aastatest 18211944 osaliselt ajalehti aastatest 19452013, nimetusi lisatakse aja jooksul 2017. aastast ilmunud ajakirjad ja perioodilised väljaanded Mida hoitakse Eesti ülikoolide digitaalarhiivis?
ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, autasudel, üritustel, taimesortidel, kaupadel ja sõidukitel, raamatute, tele- ja raadiosaadete, sarjade ja rubriikide pealkirjad, Lause alguses, nimetuste ametlikkuses, viisakusvormis, personifikatsioonis. Läbiv suur täht Kohad, ehitised, taevakehad, asutused, ettevõtted, ühendused, riigid, autasud,auhinnad, kaubad, tooted, sõidukite nimed, perioodiliste väljaannete (ajalehed-ajakirjad) nimed (v.a abisõnad), Väikene algustäht Ümberütlevad nimetused e metafoorid, mida nimedeks ei loeta. Isikunimest tulnud loomatõugude ja usundite nimetused, allüksused (nt TÜ arstiteaduskond), auhinna liigisõnal, kuud, nädalapäevad, pühad, tähtpäevad, taimede, loomade, loomatõugude nimed, keelte, keelkondade, rahvaste, hõimude nimetused, tootenimetused
Artikli tüüp: „Artikkel“. Kasutatud teemabaas: „Andmebaas ise“. 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Leian 2 artiklit. Näide! Autor: Valgemäe, Mardi Pealkiri: Eesti barokk? Väljaanne: Vikerkaar (2002)ak. 16, nr. 11/12, nov. /dets., lk. 174-176 Kasutan „Liitotsingut“. Sõna: „Mati Unt“ and „Vaimude tund“. Väljaande tüübiks märgin „Ajakirjad“ ja Artikli tüübiks „Arvustus“. 3. Leidke ajakirjas “Tervisetrend” ilmunud artikkel külmravist (sisaldub pealkirjas). Millal see ilmus, kes on autor ja milline on täpne pealkiri? Millist teemabaasi kasutasite? Ilmumisaeg: 1997 Autor: Jürgenson, Marika Pealkiri: Külmravi aitab üheksal juhul kümnest Kasutan „Liitotsingut“. Pealkiri/Väljaanne: „Tervisetrend“, Sõna: „Külmravi“, Keel:
Tänu sellele, mis ajakirjanduses kirjutatakse, saavad paljud riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesse. Kajastavad ju mitmed ajalehedajakirjad rahva huve, tänu sellele on paljud asjad ka muutunud, sest riigiametnikud kuulavad ja loevad meediat ja saavad sealt omakorda teada mida rahvas nende otsustest arvab. Tänapäeval on kahjuks meedias päris palju ka ,,kollast" ajakirjandust on see vajalik? Mitmed ajalehed ja ajakirjad pingutavad asjadeg natuke üle ja teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest probleemist tehakse lausa skandaal, millest võidakse rääkida isegi mitmeid aastaid. Selle tõttu võivad jääda inimesed uskuma vääraid asju. Samas ei saa mainimata jätta, et vaatamata kõigele meeldib inimestele kõmulehti lugeda. Olen aga veendumusel, et ,,kollane" ajakirjandus pole vajalik. Tänapäevases Eestis on rahvas niigi stressis ning ülepaisutatud uudised ainult süvendavad seda
· Rootsis eesti kirjandusajakirjad · Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust · Kodumaaigatsus · Sisseeelamisprobleemidest · Paadiromaanid nn põgenemisteosed : kodumaalt lahkumisest, ebakindlus.. · Uus põlvkond toob luulesse muudatusi, katsetavad vormiuuendustega, piltluule,
Kaasajal on olulisem vahend arvuti. Arvutist loed lehte, kuulatakse raadiot ning külastatakse muid veebilehti, kus kohast saab omale vajaliku info. 2. Kas massikultuur toodab tarbijalikkust ? Too näiteid ! Massikultuuri all mõeldakse seda osa, mida massid ise spontaanselt loovad. a) Jah, juba Vana-Rooma vaatemängud olid rahva seas populaarsed ning nendega kaasnesid veel igasuguseid lõbustusi. b) Väga suur osa massikultuuris on ka meedial ( televisioon, raadio, ajakirjad jne...) c) Igapäevane mood, hamburgerid, teksad, ilutooted, erinevad tooted ( pesupulber, hambapasta) d) Olümpiamängud ning muu sport ( jalgpall, korvpall, pesapall, jäähoki jne... ) e) Sageli öeldakse, et inimene on reklaami ohver, sest suures osas meie elu mõjutavad ka reklaamid.
Eesti taasiseseisvumine Peresroika ajal, kui Gorbatov kuulutas vlja uue majandusreformide programmi Nukogude Liidus, said Balti riigid li range korra alt vlja. Ajalehed/ajakirjad lksid julgemaks inimesed said oma arvamust avaldada. Kuna Eestil lasti nd rohkem hingata, kasutas ta vimalust ja proovi pris vabaks saada. Hakati korraldama mitmeid ritusi ja liikumisi Nukogude vimu vastu. Niteks Eesti Muinsuskaitse Selts. Korraldati rahvarinne. Koguneti lauluvljakule, et laulda isamaalisi laule ja esitada poliitilisi nudmisi. Terve Baltikum vttis osa inimketist. Baltikett saatis snumi kogu maailmale, et meie tahame vabaks saada. Varsti slmiski Eesti suvernsusdeklaratsiooni
Töö InternetigaArto Marfin E-16 Roman Reek Tootedisain – on toodete tootmine, mis on ennekõike tarbijale meelt mööda. - tootedisaineri disainitud voodi. Graafiline disain – graafika alaliik, mis hõlmab ümbritseva materiaalse keskkonna graafilist kujundamist. Nt: ajakirjad, plakatid jne - t-särk läheb ka graafilise disaini alla. Maakunst - 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. - Spiral Jetty, selle autor on Robert Smithson Kehakunst – moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha. Nt henna maalingud ja tatoveeringud. - henna Fotokunst - on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt
Küte Alkohol Vesi Tubakatooted Prügivedu Muud kommunaalkulud Telefon, internet, TV Kokku € Mobiiltelefon Haridus ja vaba aeg Majapidamistarbed Õppemaks Valveteenused Raamatud, muusika, filmid Puhastusteenused Meelelahutusüritused Kodu ja aia hooldamine Reisimine Sisustus Sport Ajakirjad, ajalehed Hobid KULU KULU KULU KULU Kokku € Kokku € JÄÄK
üleviimise, kuna ühiskond areneb pidevalt ja enamus raamatukogusid tegeleb arvutipõhise laenutamisega. See muudab laenutusprotsessi selgemaks ja kiiremaks. Tänu laenutusprogrammile on olemas ülevaade kogus olevatest teavikutest, tagastustähtaegadest, lugejate andmetest ja statistikast. Kärstna Põhikooli raamatukogus on umbes 3000 raamatut, ligi 1000 metoodilist õpikut umbes sama palju fondeeritud õpikuid ning lisaks veel ajakirjad ja ajalehed. Praegu hallatakse seda kõike paberkandjatel. Minnes aga üle arvutipõhisele laenutamisele kantakse raamatud, metoodilised õpikud ja ajalehed ajakirjad kõik programmi abil arvutisse. Olemas olevatest teavikutest saab kohe selgema ülevaate. Oma töös püüame tuua välja põhjused, miks on ühele kooliraamatukogule vaja laenutusprogrammi ja kuidas see lihtsustab ning kiirendab raamatukoguhoidja tööd.
Karjaline hunt Talveuni siil, nahkhiir Taliuinak karu, mäger, kährik Toiduvarude kogumine orav, kobras Elupaigad Inimkaaslejad Niit Mets Soo Veekogud Imetajate osa looduses Mõjutavad elukooslust Tolmeldavad õistaimi Levitavad vilju ja seemneid Mõjutavad loomade arvukust Mõjutavad taimede mitmekesisust Toiduahelaid Täiendavat lugemist Ajakirjad Eesti Loodus ja Loodus M.Boucher. Mis on (ei ole) looduses nähtav. Tln, 1999 Metsalood. M. Luige (tekst). E. Kask (fotod). Tln: Avita, 2001 Laste loomaentsüklopeedia. Tln: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln. 1987 Loomade elu, 7. Kd, Imetajad. Tln. 1987
Värvid kodukujunduses Kodukujundus: millised värvid toob aasta 2018? Ühinenud Ajakirjad OÜ https://www.kodus.ee/artikkel/kodukujundus-millised-varvid-toob-aasta-2018 Tahad õnnelik olla? Kasuta kodukujunduses neid värve! Õhtuleht.ee, 10. veebruar 2017, 17:20 https://tervist24.ohtuleht.ee/786901/tahad-onnelik-olla-kasuta-kodukujunduses- neid-varve Värvid. 2018. Eesti õigekeelsussõnaraamat https://www.eki.ee/dict/qs/ Värvid sinu kodus. Dormeo https://www.dormeo.ee/artiklid/varvid-sinu-kodus Värvide kasutamine kodukujunduses. Nokitse.ee http://www.nokitse
KordamiskÜsimused aines SidusinfotÖÖstus 2009 kevad 1. Miks on oluline aasta 1972? 1972 alustas Lockheed i Dialog kommertsteenuse pakkumist sidusandmebaasidest. Uus tÖÖstusharu oli sÜndinud sidusinfotÖÖstus (online information industry). Siia kuulub kõik, mis puudutab infotootmist e keskkonnas: andmebaasid nii vahendus kui täistekstinfot pakkuvad, ajakirjad, raamatud, teatmeinfo jpm. Samuti kuulub siia otsivõimaluste ja keskkondade arendamine elektroonilises keskkonnas sidusotsingu areng. 2. Nimetage sidusotsingutööstuse sektorid (4 üldist ja omakorda sisupakkujate jagunemine) ning iseloomustage neid põgusalt. sisu pakkujad: kirjastused (elektroonilised ajakirjad, raamatud) Saab leida: *teemavaldkondade ja tähestiku
Visnapuu ,,Tuule ema" Merilaas ,,Kallis kodu" Alver ,,Elupuu" Tsensuur Eesti raamatukogudes Nilbe ja vaimulageda sopakirjanduse hävitamine ,,Looduse" kirjastuse avaldatud Gailit, Mälk, Visnapuu, Ristikivi Disney ,,Miki Hiir", ,,Tarzan" Kriminullid Usulised raamatud TÜ raamatukogu juurde toodi keelatud rmt-d, algul hävitati avalikult. Juudi kirjandus Saksa vaenulik kirj. Alle, Jakabson, Raud, Semper Ajakirjad 20 väliskirjastust komisjonid õpetajatest Kõik, millel oli pealkirjas ,,Eesti" Ajakiri ,,Eesti raudtee" Isikukultuse aeg 1949- küüditamine(kirjanike)- ka punameelseid ENKL- vastu võeti kõik kes vähegi tahtsid. Esimees Semper- avaldas artiklid, mis tegid palu halba! 1949- Represseerimine- Saksa okupatsioon. Partei tahtis juhtida kirjanikke ja kirjandust NLKP avalikud otsused korrigeerisid kirjandust Sotsialistlik realism
• Ema Siiri Känd-Ashilevi http://bit.ly/2pnVWdx • Isa on pärit Ghanast • Tema nõrkuseks on popkorn • Koolide suhtes kriitiline • Tähtsustab eelkõige vaimset kapitali Haridus • Tallinna Inglise Kolledž • Tallinna Ülikool – audiovisuaalne meedia • Viljandi Kultuuriakadeemia – lavastaja http://bit.ly/2prE4zq Tegevusalad • Kirjanik, lavastaja, saatejuht, näitleja • Näidendid, lühiproosad, luule • Ajakirjad Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik, ZA/UM • Juhtinud telesaateid „OP!” ja „Pöffihunt” • Von Krahli Teater – lavastaja, näitleja, dramaturg • „Malev” - Liivimaa kuningas Kaupo, operaatori abi Teosed • Näidendid: “Portselansuits”, “Nagu poisid vihma käes” • Raamatud: “Ma olen elus olemise tunne”, “Kehade mets” “Armastuskirju teatrile” "Ma olen elus olemise tunne" http://bit.ly/2qKmJpo http://bit.ly/2prUKqD
olema. Kirjelda arendaja poole pealt-millised andmetabelid peavad infosüsteemis olema selleks, et kasutaja saaks teha oma toiminguid. HKHK infosüsteemis olevad põhilised mõisted ja nendevaheline seos. Mõnede kesksete mõistete täpsustus: Kaader - õpetajad (nii põhikohaga kui lepingulised), töötajad. Palk - töötajatele õppetöö eest välja makstavad summad. Raamatukogu - paberraamatud ja -ajakirjad; raamatud ja konspektid failina. Uksed - Enamike uste ees on lukud mida avavad töötajatel olevad elektroonsed võtmed. Õpilased - praegu õppivad ja juba lõpetanud õpilased. Erialad - päevane õpe ning täiskasvanute täiendkoolitus. Hinded - hinded, puudumised, märkused. Vara - mööbel, arvutid, fotoaparaadid, tööriistad jm. Trennid - sporditreeningud ja muu organiseeritud vaba aja veetmine. Infosüsteemi alamsüsteemid (infosüsteemi kasutajagrupid): Õpetaja Tunniplaani koostaja
UUS MEEDIA Suure-Jaani Gümnaasium Sirelin Koval 11. klass 2013 Uus meedia Tähendas algselt eraraadiot-ja televisiooni Tänapäeval mõistetakse selle all uuemaid massimeedia vahendeid. See põhined suuresti infotehnoloogias: *internet *erinevad multimeedia lahendused Uus meedia Jaotatakse umbes neljaks: *trükiväljaannete võrguversioonid *iseseisvad võrguajalehed ja ajakirjad *ajakirjanduprofiiliga interneti väljanded *ajaveebid ehk blogid ehk personaalsed internetipäevikud http://www.telegram.ee/wp-content/themes/motiva/images/telegram-header.png Telegram Telegram ehk läbipaistev meedia Eesti, maailm, maaväline, naabrid, vaimsus, tervis, teadus, arvamus, ajaviide, NWO Mis tegelikult maailmas toimub? Huvitavaid fakte ja maailmavaateid http://www.decivitate.ee/index.php?picfile=84
LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT 1) Kohad, ehitised v.a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, linn, väljak jne) nt Tartu linn, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Pühavaimu kirik 2) Asutused, ettevõtted v.a liigisõna (muuseum, tehas jne) nt Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert 3) Riigid nt Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad nt Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan 5) Ajalehed, ajakirjad v.a sidesõna (ja, või jne) nt Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, Pere ja Kodu 6) Kaubad, sõidukid v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, sai jne) nt kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ESISUURTÄHT 1)Teosed, dokumendid, sarjad kirjutatakse jutumärkides nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailmasõda
TV ja Raadio muutub su ajus meeldivaks moosiks. Enamik impulsiivoste tehake kuuldud-nähtud reklaamide ajendil. Andmebaasid Saad konkreetse info, Info võib olla puudulik, 1182.119 kindla ettevõtte kohta teenindaja ei pruugi aru saada mida sa üldse tahtsid. Voldikud, ajakirjad Erialased välja anded võivad Kuid kas see pole jälle juhatada kogemuste artiklite mitte reklaam mis ajju sööbib ? näol parimani. Ettevõtte ostu Saab infot müügi või teenuse Kuid ei pruugi kattuda tänaste ajalood käibest. pakkumiste ja võimaluste ja nõudlusega. b segadusse või pole piisavalt ste ja nõudlusega.
keele dialektiks. Lääneslaavlastest Kasuubide ehk kassuubide esivanemad olid pomoraanid, kes elasid I aastatuhande lõpus ja II aastatuhande alguses Pomorzes. 14. sajandist 19. sajandi lõpuni oli nimetatud rahvas tugeva saksa mõju all ning 18. sajandil püüti neid süstemaatiliselt saksastada. 19. sajandi lõpus kogus hoogu noorkasuubide liikumine ning edenesid kasuubide rahvakultuur, rahvakunst ja kirjandus. Ilmusid ka ajalehed ning ajakirjad näiteks Gryf, Gryf Kaszubski ja Przyjaciel Ludu Kaszubskiego. Aastast 1957 ilmub ajakiri Kaszëbë, mille nimi tähendab kasuubi keeles Kasuubimaad. Kasuubide asuala (vähemalt kolmandik elanikest) on koondunud peamiselt Odra ning Visla jõe vahele. Kassuubimaa tuntuim linn on Gdansk, suuremad linnad on ka Gdynia, Sopot, Bytow, Kartuzy ja Rumia. Rahvaloendustelt pärinevad andmed tähendavad, et umbes 300 000 inimest Poolas on Kasuubide juurtega, kuid neist ainult 5100 peavad
Noor-Eesti: - vaimne ja kultuuriline liikumine 1905-1915a. - moto:"enam kulturi!enam europalist kulturi! Olgem eestlased,aga saagem eurooplasteks!(Suits 1905). -Eesmärgiks tuua Eesti kirjandusse uusi suundi euroopa kirjandusest. -haridusmetslased-haritlane,kes on saanud formaalse hariduse,kuid kellel kultuurilised huvid täiesti puuduvad, haridus on neile vaid mõnusa elu saavutamise ja karjääri tegemise abinõu. -väljaanded-5 albumit ja ajakirjad. -,,noorte püüded"-üksmeele ja ühistunde puudus on meie rahva needus. Eestis pole leida julgust, ettevõtmist, lootust tulevikku. Üleskasvanud noorsool ei ole tahtmist tegu teha. Keegi ei taha ise vaeva näha. Keegi pole eestlastest kuulnud, euroopale ei ole isegu asja meie kultuuri- rahvust näidata. See mis inimesi kannab ja tõstab on haridus. Sihiks on noort ja julget edendada. -liikmed: kirjanikud: suits,tuglas,grünthal-ridala,aavik. Kirjanduskriitik linde. Muusik tobias
Ajakirjandustekst faktid ( päevakajalised ) poolvaba Tarbetekst faktid ( ametlikud ) range Ilukirjandus väljamõeldis vaba Epiteet omadussõna mis täiendab põhisõna. Võrdlus ühe nähtuse võrdlemine teisega Isikustamine elutule nähtusele elusolendi omaduste ja vimete omistamine Kordus sama lause , sõna , rida kordumist . Meedia ajalehed , ajakirjad,raadio,televiisor,internett. Nad vahendavad teavet ehk informatsiooni ehk infot . Eesmärk on harida inimesi ja pakkuda meelelahutust . Dokumentaalfilmid vivad rääkida loodusest , ajaloost , teistest maadest , tuntud inimestest jm . Arvamuslood essed , kolumnid , juhtkirjad , arvustused väljendavad arvamust . Reklaam info toote , teenuse või ürituse kohta , eesmärk on meelitada inimesi just seda toodet ostma , teenust kasutama ja üritusest osa võtma .
minu tunnistajad, ütleb Jehoova" (Jesaja 43:10) ja võeti rangelt tsentraliseeritud juhtimisega hierarhiline organisatsioon juhib tänapäeval seitsmest liikmest koosnev,New Yorgis paiknev vanemate kogu, millel on ainuõigus sõnastada ja muuta Jehoova tunnistajate õpetusi Tegevused Aktiivne kuulutustöö Iga nädalased koosolekud Kuningriigisaalides Jeesus Kristuse mälestusõhtud Mitu korda aastas kahe päevased konvendid üle maailma Ajakirjad Vahitorn ( 240 keeles ) ja Ärgake! ( 101 keeles ) Inimeste ristimine Kuressaare kuningriigi saal Peetel “Jumala koda” juhitakse ja toetatakse kuulutustööd Peeteli pered - elavad ja töötavad koos, söövad üheskoos ning uurivad üksmeelselt koos Piiblit Täisajalised jumalateenijad, kristlikud mehed ja naised, kes on pühendunud Jumala tahte täitmisele ja kuningriigi huvide edendamisele Keegi ei saa palka, antakse eluruumid, söök ning kulude
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Arvamuslugu Ajakirjandusel on väga suur roll demokraatlikus riigis. Inimesed saavad selle kaudu väga palju infot selle kohta, mis toimub riigis ja ka välismaal. Neljas võim ehk ajakirjandus mõjutab palju inimese mõtteviisi ja tema käitumist. Ajakirjanduse alla lähevad: internet, televisioon, ajalehed, ajakirjad jms. Ajakirjandus võib palju inimesed välja tuua väga halvas valguses. Paljudes ajalehtedes ja uudistes on tavaliselt esimeseks uudiseks negatiivne uudis, mis mõjutab inimesi palju ja tänu sellel on inimesed masenduses ja kurvad. Ajakirjanike üks suur roll on teavitamine kiiresti inimestele, mis maailmas või riigis toimub. Kuna kõik ajakirjanikud tahavad, et tema uudist müüdakse väga palju, siis nad kõik on võimelised selle nimel väga palju pingutama
Vahest peavad inimesed ummikutes nii kaua istuma, et jäävad uudistest ilma, siis on neil võimalus kuulata raadiost tähtsamaid päevauudiseid. Televisiooni meediakanalid on sarnased interneti omadega, aga natuke piiratud võimalustega. Näiteks saab valida mis kanalit vaatad, aga ei saa valida mis sealt sellel ajal tuleb. Televisiooni kasutatakse kõige rohkem uudiste vaatamiseks, et teha teksti usutuvamaks ja peale selle ka aja veetmiseks. Paberkandja, ehk ajalehed ja ajakirjad on populaarsemad täiskasvanute seas, kuid on ka lasteajakirju. Paberkandja meedia võib siiski olla niiöelda väjasuremisohus, kuna kasutatakse aina rohkem uudiste saamiseks televisiooni ja internetti. Kokkuvõtteks on siiski kõige enim kasutatud meediakanal internett, kuna seal on kõige rohkem võimalusi info otsimiseks ja uudiste saamiseks.
Vaba aeg on midagi, millest tihti puudust tuntakse. Kurdetakse, et enda jaoks ei jätku enam üldse aega. Kuid siis, kui juhtub tekkima mõni vaba hetk, ei osata sageli midagi ette võtta. Kuidas sisustada vaba aega? Tänapäeval on vaba aja veetmise võimalused võrreldes minevikuga tunduvalt paranenud. Kui varem, näiteks eelmise sajandi alguses, võrdus see küünlavalgel raamatu lugemisega, siis nüüd on erinevaid viise palju rohkem. Raadio, televisioon, Internet, ajakirjad-ajalehed kõik need on kindlustanud, et vabad hetked oleks millegagi täidetud. Vabal ajal tegeletakse enamasti oma hobidega, olgu selleks siis sõbrad, fotograafia või loodus. Oma hobide arendamiseks on loodud mitmeid ringe, kus kohtud inimestega, kellel on sarnased huvialad. Sageli on neis ringides osalemiseks vaja maksta väikest tasu, kuid uued teadmised ja parem võimalus oma hobi arendada teevad selle tasa.
8. Kas sa hakkad kohe raamatut lugema või jood veel enne teed? 9. Vaatasin kaugel seisvat noormeest pilku pööramata. 10. Kui sa vigu poleks teinud sõnas õpetaja oleksid sa ka parema hinde saanud lisas ta. 11. See juhtus siis kui saabunud oli kaua oodatud talv ja maa oli mattunud paksu lumme. 12. Linnapea tööst väsinud võttis vaba päeva. 13. Riiulil olid koomiksid raamatud ajakirjad mõned ajalehed ja ristsõnad 14. Kui õues pimedaks läheb siis on meie tänaval üsna ohtlik liigelda ütles ema hoiatavalt. 15. Poest võis leida erinevaid tarbeid kahvleid nuge lusikaid linu tekke patju tasse taldrikuid ja kaussegi. 16. See mees kes vastu ei hakka sellest saab ühel päeval teiste tallaalune. 17. Kooriproovid toimuvad esmaspäeval teisipäeval kolmapäeval ja reedel. 18. Tuleb püstitada suuri eesmärke
Meedia Inimesed on läbi aegade infot talletanud ja edastanud väga erinevail moel. Teabe levitamise vahendid ehk meedia on inimkonna ajaloo jooksul väga palju muutunud, näiteks kunagiste teabekandjate savitahvli,pärgamendi ja papüüruste asemel on tänapäeval paber ja tahvelarvuti. Ka on muutunud kutselise ajakirjanduse roll ühiskonnas. Esimesed ajakirjad olid teadusajakirjad (loodus- ja arstiteaduslikud), aga ka õpetusliku sisuga ehk niinimetatud moraaliajakirjad. Tööstuslik pööre 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tõi kaasa olulisi muutusi, mis andsid tõuke meedia arengule. Meedial oli alates 19. sajandi teisest poolest ühiskonna demokraatlikumaks muutumisel oluline roll ja vastupidi. Ajalehed peegeldasid 19. sajandi keskpaigani autori seisukohti, kuid massimeedia püüdis kõnetada võimalikult suurt lugejaskonda. 20. sajandi
tutvustada ettevõtte või organisatsiooni poliitikat kujundada head mainet muuta avalikkuse arvamusi ja ettekujutusi motiveerida töötajaid 6. Pressiteade on suunatud: töötajatele auditooriumile ajakirjanikele 7. Organisatsiooni (ettevõtte) sisekommunikatsiooni korraldamise võimalused (vahendid): grupidiskussioonid, ühiskonsultatsioonid, käsiraamatud, firma ajaleht ja ajakirjad, videod, bukletid jne. 8. AVALIKKUS sihtgrupid, kes organisatsioonile olulised. 1. Geograafilised- looduslikud või ka poliitilised piirkonnad 2. Sotsioloogilised- staatus, kuulumine gruppidesse 3. Demograafilised- sugu, vanus, perekonnaseis, haridus, sissetulek 4. Psühholoogilised- elustiil, väärtushinnangud Kordamisküsimused 1. Mis on kommunikatsioon?
vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit fanatism. Teine ideaal oli loomulik inimene, mis vastandus teravalt senises ühiskonnas valitsenud päritolust lähtuvale seisuslikkusele ja privileegidele. Teadmiste talletamiseks hakati Denis Diderot eestvedamisel looma entsüklopeediaid, kuhu sooviti koondada inimkonna teaduse, kultuuri ja hariduse saavutused. Samal eesmärgil tekkis ajakirjandus, esimesed Euroopa ajalehed ja ajakirjad trükiti juba XVII sajandil. Peamiseks vahendiks, mille kaudu loodeti harivaid ideid ühiskonda viia, oli ilukirjandus. Nii ongi valgustuskirjandus suures osas filosoofilise kallakuga. Kirjanduszanritest sobis kõige paremini filosoofiline romaan ja jutustus, populaarseks muutus ka esseistlik vorm tuline ideeline vaidlus.
annaabi.ee 
