Radiomeeter MISR mõõdab 9 eri nurga all. Mitmesugused efektid paistavad paremini välja kaldu vaatesuunas (suits). MERIS euroopa modis. 400-900 nm, spektraalp-k sobivad just veekogude uurimiseks. ASAR radar muutuva polarisatsiooniga. H-horisontaalne, V-vertikaalne samaaegsed pildid. Maapinna klassifitseerimine taimkatteks, mullaks, merejää eristamine, okeanograafia Kõrglahutusega skannerid QB, WV, IKONOS, 0,5-5 m. 3. Taimelehtede optilised omadused. Taimkatte heledus oleneb: taimkatte struktuurist, taimelehtede jt taime organite optilistest omadustest, mulla optilistest omadustest, taimkattele langevast kiirgusest. Rohelise taimelehe optilised omadused: Kaugseire seisukohalt on oluline: - Lehe peegeldumiskoefitsent - Lehe läbilaskekoefitsent - Lehe neeldumiskoefitsent - Hajunud kiirguse suundolenevus --- need suurused olenevad lehes sisalduvate ainete neeldumisspektritest ja taimelehe struktuurist
Eesti taimkate Toomas Kukk, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut & ajakiri Eesti Loodus, [email protected], tel. 5189420 Õpikud Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn. Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks Eesti taimed, sh. taimekooslused http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eesti taimkatte loengud http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/ Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www.envir.ee/natura2000 http://www.botany.ut.ee/jaanus
Sisukord 3. Sissejuhatus lk 3 4. Vihmametsa taimestik lk 4 5. Savanni taimestik lk 4 6. Kõrbe taimestik lk 5 7. Parasvöötme rohtla taimestik lk 5 8. Tundra taimestik lk 6 9. Jäävööndi taimestik lk 7 10. Lisad lk 8 11. Kokkuvõte lk 9 12. Kasutatud kirjandus lk 10 Sissejuhatus Maailamas on väga palju erinevaid taime- ja loomaliike. Ja kõik need taime- ja loomaliigid paiknevad Maal väga erinevalt. Neil on vaja kasvamiseks sobivaid tingimusi ja sellepärast ei saagi nad kõik ühes ja samas kohas kasvada. Ilma taimedeta poleks elu Maal võimalik. Inimesed ja loomad kasutavad taimi toiduks ja saavad neilt hapnikku. Kõikidele taimedele on omane nende eriline võime kasutada päikesevalgust energiaallikana fotosünteesis- protsessis, millel põhin...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus...............................................................
Edukamad liigid türjuvad nürgemad välja *Autogeenne suktsessioon- põhjustavad koosluse sisetegurid, *Allogeenne suktsessioon- põhjustavad välistegurid, nt inimene Fluktuatsioon- koosluse muutumine mõne aasta kini 10 tuh aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, üldine kooseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed, nt ilmastikumuutused Aspekt- taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul TAIMKATTE ARENGULOO UURIMISE MEETODID Biostratigraafia meetodesit tuntuim on palünoloogia mis põhineb õietolmu analüüsil Anaeroobsetes tingimustes nagu järved ja sood säilivad: * Taimsed makrojäänudsed- nt seemned, taimede puitunud osad *Õietolm- võimalik määrata perekonna, sugukonna v liikide rühmani Setteproovide vanust määratakse: Põhiliselt radiosüsiniku meetodil Denodrokronoloogia abil- kui leitakse settest puutüve või puuosa kus on võimalik aastarõngaid vaadata
MULD- JA TAIMKATE Kontrollt nr.6 1.Milliste nitajatega iseloomustatakse muldi? 1. ..................................... 2. ..................................... 3. ..................................... 4. ..................................... 2.Kirjuta neli Eesti muldade lhtekivimit 1. ..................................... 2. ..................................... 3. ..................................... 4. ..................................... 3.Mida nimetatake leostumiseks? ..................................................... 4.Millist mullatpi kirjeldavad alljrgnevad tekstid? 1.Muldade pindmiseks horisondiks on toorhuuumus, so osaliselt lagenenud orgaaniline aine. Jrgmine horisont kujuneb krge phjaveeseisu korral (maapinnale lhemal kui 1m) ja on sinakas vi sisaldab roostevrvi laike.Alad on kasutusel rohumaa...
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
Mõnikord on saduväga tugev ja põhjustab hirmsaid üleujutusi, mille käigus pühitakse maapinnalt minema terveid külasid ning hävivad ka põllud. Edelatuuled (juunist oktoobrini) Kirdetuuled (novembrist veebruarini) Mullastik, taimkate ja metsad Mullastikus on peamised punamullad, lateriitmullad, basaltidel tekkinud troopilised mustmullad (reguurid) ja lammimullad. Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt kõrgusvööndeile pruunid metsamullad, leet- ja kamarmullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. Dekkani sisealal ja Induse-Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi, savanne ja kuivalembesi astelvõsasid (Thari kõrbes). Lääne- Ghattide tuulealustel nõlvadel, Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse- Gangese madaliku idaosas kasvab heitlehiseid mussoonmetsi, Lääne-Ghattide ja Himaalaja idaosa tuulepealseil nõlvul troopilisi vihmametsi. Veestik
GL 1.MULDADE EROSIOON (ärakanne) Põhj: vesi- paduvihmad, voolud +inimtegevus mullapinna kaitsva taimkatte hävitamine Metsade lageraie nõlvadel · Lahendused: Mullatöid tehes võimaluse korral teha nõlva kaldega. · Kaitse rajamine küngaste nõlvadel või veekogu kallastel. · Segaviljanduse meetmed rabapõldudes, viljapõldude vahel üheaastaste kultuurtaimede kasutamine terasspõllunduses. · Järskudel nõlvadel kasvatamine 2.TUUL (rohtla ja kõrbevööndis +inimtegevus) · Lahendused:
mittetaastuva loodusvarana. Muldade hävimise peamised põhjused. · Vee erosioon (56%) · Tuule erosioon (28%) · Keemiline degradeerumine (12%) · Füüsikaline degradeerumine (4%) Veeerosioon § Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid ära. § Erosiooniprotsessi intensiivsuse järgi eristatakse geoloogilist ja kiirendatud erosiooni; viimane on põhjustatud inimtegevusest. § Põhjuseks on eelkõige mullapinda kaitsva taimkatte hävitamine. § Veeerosiooni takistamiseks tuleks nõlvu terrassistada. Tuuleerosioon ehk deflatsioon § Tugevate ja intensiivsete tuulte tagajärjel kantakse ära mullaosakesi. § Ohualadeks on hõreda taimkattega, kuivuse tõttu vähese sidudsusega pinnad, mis on tuultele avatud. § Tuuleerosiooni vältimiseks tuleks hoiduda laiaulatuslike lagedate alade ülesharimisest ning rajada tuulekaitseribasid. Muldade sooldumine § Põhjustatud muldade üleniisutamisest.
1. Milleks oli tarvis taimkatte punktide faili? Taimkatte punktide faili on vaja selleks, et registreerida rasterpilti. 2. Mis on pildi registreerimine? Milleks seda tarvis on? Kuna rasterkaart on tavaliselt skaneeritud pilt siis sellel puuduvad koordinaadid. Pildile koordinaatide andmist nimetatakse pildi registreerimiseks. Pildi registreerimisega antakse talle kindel suurus ja asukoht. 3. Millise päringuga valiksite te välja kihilt TaimkateAV kõik nõgesed ja seaohakad
11. EROSIOON Erosioon on vee kulutav ja ärakandev tegevus (vihmaveed). Vesi kannab ära mulla pindmisest kihist toitained ja mulla viljakus langeb. Vihmavesi uuristab pinasesse süvendeid, mis muutuvad iga korraga sügavamaks ja laiemaks uhtoruks ning ala muutub harimiskõlbmatuks. Kus: Rohtlad. Põhjused: kaldpind kuiv kliima harvad, tugevad vihmasajud kuna maapind on kuiv ja sadu intensiivneei imbu vesi pinnasesse, vaid voolab maapinnal edasi. Hõre taimkatte ulatuslikud ülesküntud põllualad kerge pinnas ( liiv või löss) Vastuabinõud: tuleb istutada metsaribasid kündmine risti nõlva kaldele kerged põllutöömasinad 14. DEFLATSIOON Deflatsioon on tuule ärakanne. Kus: rohtlad või kõrbed Olemus: Tuul võib ära kanda kogu mullakihi. Põhjused: maapind kuiv ning kerge hõre taimkate ulatuslikult ülesküntud alad Vastubinõud: jäetakse osa maad sööti istutatakse puid, põõsaid 13. KÕRBESTUMINE
mitte ainult maa all käike uuristavatele loomadele nagu mutid, vaid ka miljonitele lestadele, sajajalgsetele. Mulla tähtsaim omadus on viljakus. 2. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest, milles eristatakse omakorda mineraalset (liiva-, saviosakesed) ja orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub alati ka teatav hulk vett ja õhku. 3. KLIIMA - Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimejäänuste kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG - Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat ELUSTIK - Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhustamisele) INIMTEGEVUS RELJEEF - Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained);
Põhja-Kanada Kanada tundravööndis on jaanuari kekmine temperatuus alla -30 kraadi , juulis +5 kraadi. Taimkatte moodustavad nagu mujalgi tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on
mulda siduvaid organisme. 2. VEE-EROSIOON On mullaosakeste ümberpaigutamine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad on kallakud, seda intensiivsem on vee-erosioon. Selle protsessi ulatus sõltub vihmapiiskade suurusest ja langemise kiirusest. Erosioon tekib, kui sademete hulk on suurem kui mulla veeläbilaskevõime. Tekib sellepärast, et orgaanilise aine sisaldus on mullas väike ja taimkatte osakaal on väike. Peamine põhjus on tugevad vihmasajud. Eristatakse kahte vee-erosiooni: Jooneerosioon- Kui vesi koondub nõlval kindlatele kitsastele äravoolualadele ja uuristab sügavaid käike. Lauseerosioon- laialdane, silmale vähem märgatav pinduhtumine Põhjused: Tugevad vihmasajud- Sademed kannavad endaga mullaosakesi kõrgematelt osadelt madalamatele
Lähtekivim hakkab välisjõudude mõjul murenema. Esimesed organismid asuvad murendile elama. Tekib huumushorisont. Sademeteveega kantakse osa aineid sügavamale. Tekib sisseuhtehorisont (sinna kantakse ained). Edasise ainete väljauhtumise tagajärjel tekib hele väljauhte- ehk leethorisont. · Aja jooksul kujunevad mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid. · Ainete liikumine mullas oleneb: lähtekivimi koostisest; taimkatte tüübist; sademete ja aurumise vahekorrast. Mullatekketegurid KLIIMA Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine ELUSTIK Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhusisaldus) AEG Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat RELJEEF Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht
Tähtsamateks elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ca 48% Eesti territooriumist, rohumaad ja sood. Eesti keeles on ingliskeelse mõiste "habitat" vastena zooloogias kasutatud mõistet "elupaik" ja botaanikas "kasvukohatüüp". Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid ligikaudu sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Eesti elupaigatüüpide klassifitseerimise aluseks on Jaanus Paali "Taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon". Eesti taimkatte kasvukohatüüpide võrdluse Euroopa Liidu "Loodusdirektiivi" elupaigatüüpidega leiab Jaanus Paali "Loodusdirektiivi elupaikade käsiraamatust". Allpool avatavad pdf-id metsad, sood, loodusliku ja poollooduslikud rohumaad, paljandid ja koopad, ranniku- ja sisemaaluited, mageveekogud, rannikud ja soolakud on sellest raamatust. Maaülevaade
· muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lääne Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Tänapäeval püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all, ning mitte põldudeks harida. Rähkmullad: Põhja ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldus. Keskmise tootlikkusega mullad ja suures osas üles haritud. Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad neil liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Leostunud pruunmullad(põllumuld): Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Koostiselt ja ehituselt eesti kõige paremad põllumullad
Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või sügise algul, kui marjad on valmis, kihulasi vähem ja looduse värvid muutuvad kirevamaks. Tegevused tundras Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed. Kokkuvõte Tundravöönd esineb vaid põhjapoolkeral, ulatudes Aasias ja Põhja- Ameerikas kaugemale lõunasse kui Euroopas. Tundras puhuvad talvel peamiselt põhjatuuled, suvel läänetuuled. Tundras ei kasva puid, taimkatte koosneb peamiselt samblaist, puhmaist ja põõsaist. Peamine tegevusala tundras on põhjapõdrakasvatus
MULDKATE; Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad taimekooslused, lähtekivim(sete või aluspõjakivim, milles muld on tekkinud) ja veeolud. Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise,harimise,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt
ÄRA 2. EBATASANE VEE, SOOJUSE EBAÜHTLANE JAOTUMINE a. MITMEKESISED MULLAD JALAMIL ON PAKSEMAD JA NIISKEMAD MULLAD. LÕUNANÕLVAL KIIREM SOOJENEMINE b. VEE-EROSIOONI ESINEMINE VESI KANNAB TOITAINED NÕLVALT JALAMI SUUNAS II. AKTIIVSED MÕJU KIIRE JA MULLA OMADUSTELE MÄRGATAV A. KLIIMA MÄÄRAB MURENEMISE LIIGI, TAIMKATTE TÜÜBI, ELUSTIKU, MULLAPROT- SESSID 1. SOOJUS SOOJUSE JA SADEMETE VAHEKORD MÄÄRAB MULLAPROTSESSIDE KUJUNEMISE a. MURENEMINE TAIMKATE ELUSTIK AINERINGE SOOJAS NIISKES KLIIMAS ON ÜLEKAALUS KEEMILINE MURENEMINE, LOPSAKAS TAIMESTIK, RIKAS MULLAELUSTIK, KIIRE AINERINGE 2. SADEMED TUGEVAD SADEMED PÕHJUSTAVAD EROSIOONI, LIIGNIISKUST B
Mõju mullale. Karmi kliimaga aladel muldkatet ei teki, sest elusainet napib. Veidi soojema- tes piirkondades on õhuke muldkate sügavamal pinnases aasta ringi külmunud olekus Mõju veele. Sademed toidavad nii pinna- kui ka põhjavett. Kui kliima muutub kuivemaks,langeb põhjavee tase ning kahaneb jõgede äravool. Ookeanide veetemperatuur ja jääolud.sõltuvad otseselt päikesekiirguse hulgast, merevee soolsus ka auramisest Mõju taimedele. Kliima ja muld on peamised taimkatte kujundajad. Taimkatte vööndiline paik-nemine järgibki seetõttu suures osas kliimavöötmeid. Igal taimel on tema elutegevuseks soodsa kliimaga piirkonnad Mõju loomadele. Koos taimestiku ja veestikuga on loomastiku peamine mõjutaja kliima. Näiteks on kindlaks tehtud, et soojema kliimaga aladel kasvavad sama liigi isendid suuremaks. Mõju inimestele. Inimesed suudavad lühemat aega viibida kõikides kliimavöötmetes. Raskemad tingimused asustuse
Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kahjuliku inimtegevuse näidetena võib välja tuua ehitustegevus ja veokite kasutamise, mis hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Süsihappegaasi pidev kasvamine toob endaga kaasa kasvuhoone gaasid, mis hakkasid peale suurt tööstusrevolutsiooni väga kiiresti kasvama. Samuti on väga ohtlik põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Kõrbete niisutamise mõju on veel teadmata: näiteks võib see tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse
Soostunud muld: Eestis laialdase levikuga; Jagunevad madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks; Neid iseloomustab 30 cm paksune turbahorisont mille all on gleihorisont. Paepealne muld: Levivad Põhja- ja Lääne-Eestis kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal; Väga õhukesed, kuid samas kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega; Väga kivised ja põuatundlikud; (Neid püütakse tänapäeval säilitada loodusli u taimkatte all) Rähkmuld: Levivad peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont;Iseloomulik on kõrge huumuse-, toitaine- ja paemurendi sisaldus;Keskmise tootlikusega muld; Kohtades kus on säilinud looduslik taimkatte, levivad neil puisniidud ja salumetsad. Millest koosneb muld? Muld koosneb liivast, veest, savist, õhust, bakteritest ja huumusest. Mulla organismid moodustavad 5%, Õhk 20%, Vesi 20%, Orgaaniline aine 10% ja Mineraalne aine 45% Mis on mullaprofiil?
kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust. Selle tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa.
rahvakillud: läänest itta laplased, komid, handid, neenetsid, nganassaanid, evengid, eveenid, korjakid ja tsuktsid. Tegevused tundras: Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed. Tundra: Tundravöönd esineb vaid põhjapoolkeral, ulatudes Aasias ja Põhja-Ameerikas kaugemale lõunasse kui Euroopas. Tundras puhuvad talvel peamiselt põhjatuuled, suvel läänetuuled. Tundras ei kasva puid, taimkatte koosneb peamiselt samblaist, puhmaist ja põõsaist. Peamine tegevusala tundras on põhjapõdrakasvatus
· Lahtimurtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ja kantakse eemale. · Kujunevad pangad ja pankrannik. · Rannik muutub sirgemaks. Jõed toituvad · Vihmavesi · Sademetest · Põhjaveest · Liustikuvesi Infiltratsioon Vee imbumine pinnasesse, põhjavee kujunemine. Põhjavesi saab täiendust: · Sademed · Sood · Jõed · Järved Infiltratsioni mõjutavad tegurid · Saju kestus · Saju intensiivsus · Kivimite poorsus · Taimkatte esinemine (suur/väike) · Nõlva kalle (suur/väike) · Pinnase niiskus (kuiv/märg) Inflitratsioon · Saju kestus: Esimestel sajupäevadel suureneb, siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. · Saju intensiivsus: Intensiivse saju korral voolab eanmus sademetest jõgedesse ja järvedesse. · Kivimite poorsus: Mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon
.............4 · Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus........................5-7 · Kasutatud materjal........................................................................8 2 Uurimissuunad Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Peamised uurimissuunad on tähefüüsika teoreetiline astrofüüsika kosmoloogia galaktikate füüsika taimkatte seire atmosfääri seire Tartu Observatoorium asub Tartumaal Tõraveres. Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 58°1555.43N, 26°2758.57E. astrofüüsika osakond (juhataja T. Kipper), kuhu kuuluvad: tähefüüsika töörühm (juhataja T. Kipper) teoreetilise astrofüüsika töörühm (juhataja A. Sapar) teleskoopide töörühm (juhataja E. Ruusalepp) kosmoloogia osakond (juhataja E. Saar), kuhu kuuluvad:
kasutatkse järjest enam põldude niisutamisel ja tööstuses. Mere pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Järv on asendunud kõrbega. Looduslikud tagajärjed: o Mere pindala väheneb o Elupaigad kaovad o Kalad surevad o Elutute sooldunud alade teke o Kõrbete laienemine o Liivatprmide sagenemine o Põhjaveetaseme langus o Veepuuduse süvenemine o Taimkatte vaesumine Majanduslikud tagajärjed: o Veeteede ja veetranspordi kadumine o Kalatööstus hääbub o Majanduselangus, ei saa tegeleda põllumajandusega o Kalasaagi vähenemine Koostaja: Rico Ridala AV14
o Nt. puude juured või vetikad ja samblad Murenemiskoorik- Maismaa pinnakiht kus toimub murenemine Mulla teket mõjutavad tegurid: Lähtekivim: määrab füüsikalised omadused nagu värvus, lõimis, õhu- ja niiskuse sisaldus , soojenemiskiirus, mineraalainerikkus. Liivad on keemiliselt vaesed savid aga sisaldavad palju taimedele vajalikke toitaineid Kliima: määrab murenemisprotsessi kiiruse, iseloomu, veeliikumise mullas, taimkatte kujunemise, mullasisese bioloogilise aktiivsuse. Organismid: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ja tarvõbivad toiteelemente ja vett. Loomad rjavad käike ja segavad mulda. Reljeef ehk pinnamood: mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusreziimi. Sõltub põhjaveetase, veesisaldus. Aeg: muutub ajaga paksemaks, kujunevad horisondid. slaididelt:
· Vooremaa maastikupilti ilmestavad ka arvukad mõisahooned, kõrtsid, vesiveskid ja kihelkonnakirikud. Inimmõju · Nõukogude ajal kujundati maastikku maaparanduse ja erinevate kultuurtehniliste töödega. · Tänaseks on Vooremaa kultuuristamise tõttu maastiku ilmet muudetud. · Vooremaa järved on laias laastus rohketoitelised ja seal esineb eutrofeerumist. · Inimene on põhjustanud loodusliku taimkatte vähenemist, mis on üheks probleemiks Vooremaal. Kokkuvõte · Vooremaa on üks ainulaadsemaid voorestikke maailmas. · Vooremaa on oluline loods- ja maastikuväärtuse poolest. Ka on Vooremaa maastik oluline turisminduses. · Ala kultuuristatuse tõttu on maastiku ilme muutunud. · Inimtegevuse on tekitanud taimkatte hävimist ja eutrofeerumist. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Kasutatud kirjandus 1
E.Kant- Eesti esimene majandusgeograafia professor, arendas edasi Tartu Geograafia Instituuti, jagas Eesti Kõrg- ja Madal-Eestiks, uuris linnamaastikke, tema uurimustööd kuuluvad maailma geograafiateaduse klassika hulka A. Tammekann-geograafiaprofessor, eristas 4 maastikutüüpi: lauskmaa, lavamaa, sumbmaastik, viirgmaastik, edendas oluliselt Eesti geomorfoloogilist, paleogeograafilist (Kõrg- ja Madal-Eesti eristamine), maastikulist ja rahvastikulevi uurimist T.Lippmaa, L.Laasimer- Eesti taimkatte kaardistamine K.Kirde- uuris Eesti kliimat 5. Maastikuteadus Eestis peale II MS, nimed ja millega tegelesid Uued geoteadlased ja uurimussuunad said alguse alles 50-ndatel. Sõjajärgselt tehti peamiselt praktilisi uuringuid. Suurenesid soode uuringud ulatuslike maaparandustööde tõttu. Granö rajatud ja Kanti arendatud geograafiakoolkond hajus pärast II MS, Tartu Ülikooli ei jäänud ühtegi kutselist geograafi. E
arvatavasti elasid. Loomade arvu püütakse hoida optimaalsena, st et nad ei laseks rohul paksuks kuluks ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib stepi taimestik kõige liigirikkamana. Võrdluseks on samal looduskaitsealal mõned kohad ka päris loomadest puutumatutena hoitud. Sellisel viisil on aga kulu kogunenud paksu kihina, mis ei lase kõigil taimedel uueneda ning stepp kaotab oma kirevuse ja liigirikkuse. Liigse pinnase kurnamise puhul muutub taimkatte väga hõredaks. Taimkatteta pinnas allub kergesti vee- ja tuuleerosioonile. Erosiooni vältimiseks istutatakse põldude vahele metsa- ja põõsastikeribasid ning jäetakse osa põllulappe üles kündmata. Põua ajal ohustavad rohtlate taimestikku tulekahjud, mis võivad hävitada kogu maapealse taimkatte. Taimede juured siiski säilivad ning põlemisel tekkinud tuhk on mullale hea väetis. Looduslikku loodust hävines palju Tsernobõli katastroofis, millest ma eespool juba kirjutasin
· Ülekaalus lainte kuhjav tegevus · Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid · Peenikesest settematerjalist kujunevad veealused rannabarrid · Kui lained jõuavad kaldale nurga all, siis toimub setete pikiränne · Kui rannajoon teeb järsu pöörde, siis võib kujuneda maasäär Laugranniku joonis Inimtegevuse mõju rannikule · Takistades setete pikirännet, hakkab avalduma ühel pool ehitist lainte kuhjav tegevus ning teisel pool kulutav · Süvendamine ja taimkatte eemaldamine soodustab lainte kulutavat tegevust TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
vägagi erineval sügavusel, mõnest sentimeetrist mõnekümne meetrini. Aerotsoonivöönd Maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi. Küllastunud põhjaveekiht Maapinna osa, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi liigub, mitte voolab. INFLATSIOON (PÕHJAVEE KUJUNEMINE, VEE IMBUMINE PINASESSE) MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle 6. Pinnase niiskus PÕHJAVEE REOSTUSALLIKAD: 1. Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekokku, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus. Üleväetamine ja valel ajal vaetamine. Reostus, sõnnikuhoidlad. 3. Trantspordireostus. Õnnetused teedel, teede soolatamine. 4. Olmereostus, prügilad. Kaevandamine. MIS ALANDAB PÕHJAVEE TASET? 1. Suur veevõtt 2. Pikk kuivaperiood 3. Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine
Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2. Inimtegevus- taimkatte hävitamine (nt. põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/.../deforestation10.html Erosioon tuule tõttu Rohtla- ja kõrbevööndis Põhjus: Väga suurte alade üles harimine www.vaderstad.com/web_page.aspx?translation =2103 Kõrbestumine Põhjused: 1. Kliima muutumine (globaalne soojenemine) 2. Suurenev rahvastiku arv 3. Puidu ja põõsastiku hävitamine
Devoni ladestu kogupaksuseks mõõdetakse kuni 450 meetrit. Eestis kõige tähtsam ja silmapaistvam ladestu on Piusa maardla. Devoni ladestu varustab Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti on puhas ja surveline. Devoni-aegsed mered olid domineeritud käsijalgsete poolt, nendesse kuulusid mitmed korallid kes moodustasid hiiglaslikke bioherme või rahusid. Devonis toimus ka suurejooneline kalaliikide mitmekesistumine. Devonis sai alguse Maa massilisne asustamine maismaataimestikuga. Taimkatte areng muutis atmosfääri koostist, suurendades hapniku sisaldust õhus. Selle tulemuseks oli kliima järkjärguline jahenemine. Kliimajahenemine põhjustas jääaja ning see omakorda massilise liikide väljasuremise. Kogu mereline ökosüsteem varises kokku; maailmamere liikide arv vähenes tunduvalt. http://www.hkhk.edu.ee/vanker/devon/maailm_devoni_ajastul.html http://www.ucmp.berkeley.edu/devonian/devlife.html http://www.ucmp.berkeley.edu/devonian/devonian.php
kujunenud phjavee kiht. Surveta ehk vabapinnaline phjavesi * phjavesi, mis asub esimese vettpidava kihi peal. * sltuvalt sademetest ja aastaajast vib phjavee lemine pind muutuda. Arteesia vesi * Surve all olev phjavesi * Tavaliselt sgaval maakoores vettpidavate kivimikitide vahel * Tekib kui vettkandev kivimikiht on ngus ja suletud vettpidavate kihtide vahele. Phjaveevaru tienemine sltub * Kivimite poorsusest * Pinnase niiskusesisaldusest * Taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem) * Pinnamoest * Aastaajast Phjavee reostus * Lekkivad kanalisatsioonitorud, snnikuhoidlad, prgilad * Sjavelennuvljad, ktusetanklad, tstusprgilad, keemiakombinaadid * Plevkivi ja teiste maavarade kaevandamine * Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikes reoainetes * Puhastumine seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivndis e. mida aeglasemlat liigub maapinnalt phjaveekihti * Karstialadel reostusoht suur
kreeklased, itaallased, türklased, marokolased, alžeerlased, portugallased, austraallased, egiptlased, hispaanlased, süürlased, horvaatlased, Montenegrolased, albaanlased Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Turism Kõrbestumine Karjakasvatus Mets maha raiutud Tubakakasvatus Tihedast asustusest tingitud reostus Kalastus Loomastiku ja taimkatte hävimine Põnevad faktid Vahemerelisest vööndist on pärit sellised vanad põllukultuurid nagu nisu, oder, porgand ja lina Suved on pikemad kui talved ja talved on väga pehmed Ainult üksikutes kohtades sajab lund Suur osa vahemereäärsetest riikidest ekspordivad naftat
(Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veerežiim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus.) Paigas on ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks (e -süsteem). Paigastik on geokompleks (e -süsteem), mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -süsteeme). Arold, I. 2001. Eesti maastikuline liigestatus. lk. 6 Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Eesti looduslikke iseärasusi määravad tegurid Geograafiline asend
matsalu lahe idaosas umbes 3000 ha. Matsalu siselahe roostikuala on viimase sajandi jooksul pidevalt suurenenud (Kumari, 1985). Roostiku idapiir muutub väga aeglaselt, siin luhapoolses küljes, on roostik kõige kiduram ja hõredam, segatud mitmete tarnaliikidega ning teiste rohttaimedega. Avavee piiril on roostiku serv ebaühtlane. Kompaktne rootihnik on siin asendunud üksikute rootukkadega (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni alusel jagaksin Matsalu lahe ida kaldal kasvava roostiku oma paiknemise tõttu lahes ja jõesuudmes riimveekogude taimestu klassi, madalveetaimestu tüübirühma, madalvee kasvukohatüüpi. Tüüpilstemaks taimedeks on roostikus pilliroog, kare kaisel, ahtalehine hundinui, pikk merihein, hanehein ja penikeeled (Paal, 1997). Lainetele avatud rannal on pilliroog hõredam
*vulkaani tuhk on hea skulptuurimaterjal *vulkaaniliste mineraalsadesutsel suur tähtsus keemiatööstuses Maalihe on nähtus kus settekeha või monoliitsetest kivimitest blokk liigub suure kiirusega nõlva jalami suunas, kusjuures pinnas liigub mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas ei tarvitse muutusi toimudagi. Maalihke tekke eeldused *sette küllastumine veega *nõlva kallakuse suurenemine *veetaseme muutus Inimtegevus *nõlva stabiliseeriva taimkatte hävitamine *vee liikumise takistamine *loodusliku nõlvakalde muutmine *ehitused nõlvadele *nõlva stabiilsuse rikkumine vibratsiooni tagajärjel
*esilaadur- põllumajanduslik abivahend peale- ja mahalaadimiseks, ka virnastamiseks F: *Fungitsiid- on agrokemikaal, millega tõrjutakse taimede seenhaigusi *Fumigatsioon ehk suitsutamine (ka gaasitamine)- on mingi keemilise aine (fumigandi) kasutamine eesmärgiga võidelda kahjurite, harvem ka taimehaiguste vastu. Fumigante kasutatakse gaasi või auru kujul. H: *Hein- on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana *Niit ehk heinamaa- on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused *Herbitsiid ehk umbrohumürk- on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks. *Hüdropoonika- on meetod taimede kasvatamiseks ilma mullata, kasutades selle asemel mineraalsete toitainete lahuseid *hüdropult- lihtne käsiprits veeanumaga, ämberprits I: *Insektitsiid ehk putukamürk- on kemikaal, mille ülesandeks on hävitada selgrootuid kahjureid
*surveta e. vabapinnaline põhjavsei- asub esimese vettpidava eralduskihi vahel. Lähte. *arteesia e. surveline põhjavesi- põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahel, puurkaevudes. Hiiumaa. *mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalained sisaldav põhjavesi,ravitoimeline.Värska. *termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele.Vulkaanilised piirkonnad.Island,Uus-Meremaa. 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. *taimkatte esinemine *nõlva kalle *pinnase niiskus *saju kestvus *saju intensiivsus 22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p. *miksroobidega-lekkivad kanalisatsioonitorud,prügilad. *kaalium-,fosfor-,lämmastik-,kloori- ja kütusetanklad. *mürkkemikaalid-keemiatoodete ladu. *transpordireostus- teele soolatamine. 23.Nimetage reovee puhastamise etapid ja iseloomustage lühidalt 3+3p.
puudulik lagunemine). Turv/glei muldi leidub ka teistes liigniisketes vööndites. Okasmets- leetmuld(hallikas-valge) Lehtmets- pruunmuld Rohtla- mustmuld Kõrb/poolkõrb- kuivad,heledad mullad Troopika- puna-või kollamuld Erosioon- mullaosakesed paigutuvad maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Pindmised, viljakad kihid kantakse veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooni põhjused- nt mullapinda suurte paduvihmade eest kaitsva taimkatte hävitamine, lageraie nõllav(pindmine kiht hakkab liikuma, mulla elustik muutub) Muldade sooldumine- tingitud põldude niisutamisest (liigsoolane muld muutub viljatuks)
muldade hävinemine. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetmisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee-erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ja hakkab liikuma. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Kliima muutumine (Sahara kõrb). Looduslikud kõrbed levivad seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. KÕRBESTUMISE LEVIK KÕRBESTUMISE TAGAJÄRJED Viljakad alad hävinevad, miljonid inimesed on sunnitud rändama. Kahaneb organismikoosluste produktiivsus, hoogustub muldade sooldumine. Vallandub tuiskliiv, suureneb kõrbete pindala.
2. Selgita, kuidas järgmised tegurid mõjutavad auramist? Too ka näide! Temperatuur Mida kõrgem temperatuur, seda rohkem vesi kaaurustub. Õhuniiskus kui õhuniisku on suur, siis aurumine on väike tuule kiirus Mida tugevam tuul, seda kiiremini jõuab veeaur parasvöötme kohale ja ekvaatori poole. pinnase omadused karstunud pinnas 3. Millised tegurid mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle ja pinnase niiskus. 4. Milline on hoovuste mõju kliimale? Kuna ekvaatori poolt liigub polaaraladelt soojem hoovus ja polaaridelt ekvaatori poole siis ei ole ekvaatori lähedal liiga kuum ja polaarmered ei jahtu üleliia. Nii mõjub see ka kliimale. 5. Anna selgitused neile mõistetele: delta Mitme haruline jõesuu. soot Seisuveekogu. koolmekoht Veekogude madalaimad kohad. kaskaad mitmeastmeline looduslik v. tehislik juga
Praegused kliimavöötmed kujunesid umbes 30 miljonit aastat tagasi, kui algas jahenemine. Neogeen algas 22,5 miljonit aastat tagasi. Selle ajastu loomad on läheased tänapäevastele, arenevad välja šimpansid, gorillad ja orangutangid. Ilmuvad karud, hüaanid, kaamelid, rebased, koerad, hundid, sead, lambad, kaelkirjakud, jõehobud ja paljud erinevad linniliigid. Neogeeni ajal vaheldus pidevalt kliima jääaegade ning jäävaheaegadega, toimus pidev taimkatte muutumine. Loomas vahetasid enda elukohta, et leida enda eluks sobivat kliimat. Jääaja tõttu jäi alles vähem loomaliike, kui oli enne jääaega. Neogeeni lõpus toimus ulatuslik mandrijäätumine, mis ulatub ka kvaternaari. Kvaternaar algas umbes 2 miljonit aastat tagasi ja kestab tänaseni. Suured alad maismaast, eriti põhjapoolkera olid algselt kaetud jääga. Umbes 500 000 aastat tagasi ilmusid inimeste eelkäijad
- ameerika. Inimtegevus, mis kõrbestumist põhjustab: ebaõige maakasutus, suurte põldude tegemine, metsade raiumine, põldude üleniisutamine. Kõige viljakamad mullad on rohtlates(must-, kastanmullad) ja lehtmetsades(kamarleet-,metsapruunmullad). Kõige viljatumad: tundravöönid(kelts,-gleimullad) ja vihmametsades( puna-,kolla-,ferraliitmullad). Erosioon on mullaosakeste paigutumine maa kõrgematelt aladelt madalamatele. Näide: taimkatte hävitamine, mis kaitseb muldi suurte paduvihmade eesr, tagajärjena muutub intensiivseks vee-erosioon. Sademed ületavad auramise-läbiuhteline veereziim(sademetevesi jõuab kord aastas põhjaveeni nõrguda, viljakus langeb, paras- ja palavvöötmes). Tasakaalustatud veereziim(sademetevesi ei ulata põhjveeni, toitained jäävad mulda, viljakus ei muutu, rohtlad, metsastepid, savannid). Auramise ülekaaluga veereziim(mullavees lah.soolad liiguvad maapinna lähedale, vee aurustudes jäävad
Kordamisküsimused Geograafia 7. klass Kliima Soojusvööd 1. Palavvöö 2. Parasvöö 3. Külmvöö Kumb on veerohkem, kas soe või külm õhk? Soe õhk on veerohkem Mis on lumepiir? Kõrgus millest kõrgemal sajab lund rohkem kui jõuab ära sulada. Mis on kõrgvööndilisus? Absoluutsest kõrgusest olenev kliima, taimkatte ja teiste loodusnähtuste seaduspärane vaheldumine mäestikes. Kus on mägedes kõige rohkem sademeid? Nõlvadel Miks ei kasva mets mägede kõige kõrgemates osades? Ei ole sademeid ja piisavat soojust Kuidas sõltub temperatuur geograafilisest laiusest? Mida lähedamal ekvaatorile, seda soojem, aga mida lähemal poolusele, seda külmem. Iseloomusta merelist ja mandrilist kliimat Mereline kliima on pilvine, tuuline, sajune ning ööpäevane temperatuuri vahe väike.
annaabi.ee 
