Turism

Pole niivõrd oluline, kuhu sa lähed või milliseid tegevusi reisil harrastad, vaid kuidas käitud ja kuidas mõjutad oma reisiga keskkonda üldiselt ja kohta, kus viibid.  Põhilised eesmärgid ? Ökoturism toetab kohalikku arengut. ? Ökoturism toetab kultuuripärandi säilimist. ? Ökoturism toetab looduspärandi säilimist. ? Ökoturism tähendab reisijate ja ülduse harimist. ? Enamasti eristatakse mõisteid ökoturism, loodusturism ja säästev turism. ? Ökoturismi ja loodusturismi oluline vahe on see, et kui ökoturism peab esmatähtsaks sihtkoha igakülgset kaitset ja hoidmist, siis loodusturismi puhul ei pea see nii olema. ? Säästev turism hõlmab aga kogu jätkusuutlikkusele orienteeritud turismikorralduse, mõned autorid peavad ökoturismi säästva turismi allharuks. ? Eestis tegeleb ökoturismiga Eesti Ökoturismi Ühendus. ? Eesti Ökoturismi Ühendus on 7. septembril 1996

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Kateriina Ehapalu TH1 ÖKOTURISM Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ökoturism on aina suuremat populaarsust koguv turimisviis maailmas, mille on tinginud vajadus hoida loodus- ja kultuuripärandit ning samaaegselt ka toetada kohalike elanike heaolu. Antud referaat keskendub ökoturismi ja -turisti olemuse selgitamisele. Uurimise alla tuleb ökomärgistus ja selle eesmärk. Referaadiga püütakse leida ökoturismi positiivsed jooned ja tugevused ning analüüsida ka kitsaskohti. Samuti püütakse leida viise, kuidas saaks turunduse abil muuta ökoturismi populaarsemaks ning mis on selle erinevad võimalused. Uurimisülesanded, millele antud referaadis keskendutakse: • selgitada ökotursimi olemust ja kirjeldada kes o

Järvamaa turismiressursid ehk millega võrgutada turiste Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor  JÄRVA MAAKOND Rahvaarv – 31 542 Rahvaarvult Eesti 11. maakond ja pindalalt 10. Pindala – 2 459,58 km² - 5,1% Eesti pindalast Põllumajandusmaad 78889 ha, 9,5 % kogu Eesti põllumajandusmaast, 32% maakonnast Asustustihedus – 12,8 elanikku km² kohta Osatähtus Eesti SKP-s 1,4 SKP elaniku kohta Eesti keskmisest 53,7 % Metsasus 48,3% Looduskaitsealuseid territooriume ca 14% Maakonna keskus – Paide linn Omavalitsusüksusi – 1 linn (Türi), 11 valda Türi – Eesti kevadpealinn Suurim turismiatraktsioon Türi lillelaat Järvamaa turismiressursid 2  Hinnang maaelu olukorrale http://www.agri.ee/public/maaelu_maine_uuringu_aruanne.pd f Vastanuid % Click to edit Master text styles Väga hea 7

Materjali otsitakse raamatutest, kogumikest, ajakirjadest, ajalehtedest, õigusaktidest ja ka internetist. Vanim kasutatud allikas pärineb aastast 1998 ja uusimad pärinevad aastast 2013. Töö koosneb kahest osast, mis mõlemad omakorda jaotatakse kolmeks alapeatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse turismi erinevaid liike ja vorme ning kirjeldatakse ka nišiturismi . Töö teine osa keskendub turismi ajaloole ja erinevatele turismitrendidele praegusel ajal ja ka tulevikus. 3 1. TURISM 1.1. Turismi mõiste ja liigitus Holloway (1998, viidatud Jakobson 2003 vahendusel) definitsiooni kohaselt haarab turism tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. Põhjusi, miks inimesed reisivad on erinevaid ja seetõttu jaguneb turism ka mitmeks erinevaks osaks. UNWTO ehk Maailma Turismiorganisatsiooni järgi liigitatakse turismi järgnevalt:

maailma eri piirkondades - Austraalias ja Okeaanias, Indias, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Hästi läbimõeldud ökoturismi arengustrateegia poolest toob ta riikidest eeskujuks Austraaliat ja Kanadat. 1994. aasta augusti lõpul tegid Aivar Ruukel ja Jan Wigsten spetsiaalse ringreisi Eestis, hindamaks siin ökoturismi võimalusi. Nähtu andis uut indu. Loodi Kodukandi Ökoturismi Algatus, mille eesmärk on: 1) teadvustada võimalused, mida õigesti planeeritud turism pakub kohalikuks arenguks ning loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamiseks; 2) luua struktuur nende võimaluste kasutamiseks. Sama aasta 30. novembril Tartus aset leidnud nõupidamisel otsustati koostada Eesti loodus- ja kultuuriturismi võimalusi kirjeldav "Reisikorraldaja käsiraamat". Et arendada ökoturismi nelja tugirühma koostööd, hakati korraldama ökoturismi nõukodasid. Esimene nõukoda toimus mullu 30.-31. mail Hiiumaal Puulaiul Kodukandi Ökoturismi

TURISMIMAJANDUSE ALUSED Loodusõnnetuste mõju turismimajandusele Islandi ja Haiti näitel Pärnu 2010 Koostas: TÜ Pärnu Kolledži TH 1. kursuse üliõpilane Maris Ojala [email protected] Allikad: Päärt, V. Islandi vulkaanid võivad lennuliiklust häirida veel aastaid. [http://www.novaator.ee/ET/kliima/islandi_vulkaanid_voivad_lennuliiklust_hairi da_veel_aastaid/] 26.09.2010. Pawlowski, A. CNN. Before quake, signs of hope for Haiti tourism. [http://articles.cnn.com/2010-01-19/travel/haiti.tourism_1_haiti-caribbean- tourism-organization-dominican-republic?_s=PM:TRAVEL] 26.09.2010 Aasta 2010 on olnud väga loodusõnnetuste rohke. Jaanuari algul tabas Haitit laastav maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 7 magnituuti, sellele järgnes Islandi Eyjafjallajökulli liustiku vulkaanipurse aprillis. Suvel lisandusid katastroofidele ka üleujutused Hispaanias ja Rumeenias. Kindel on see, et loodusõnnetused piiravad suuresti turismiarengut ning riigi ku

Võrumaa Kutsehariduskeskus Minu kodukoha turism Referaat Väimela 2009 Sissejuhatus Põlvamaa on paljudele üha uusi avastusi pakkuv sihtkoht. Siin on vaatamisväärsusi ja huvikohti kõigile vanusegruppidele. Mõni aasta tagasi ei olnud ka mina neist paljude kohtadega tuttav. Alati oli soov ikka kaugemale puhkama ja reisima minna. Nende paari aasta jooksul olen avastanud Meenikunno imelise raba, Tilleorus oleva Eesti Maantee muuseumi ja selle kõrval lookleva matkaraja. Üks tähtsamaid turismiobjekte Põlvamaal on Taevaskoda, kuhu ei häbene viia ka kõige tähtsamaid külalisi. Viimaste aastatega on Põlvamaa paljuski arenenud. Ei oskagi öelda, kas võlgneme tänu Euroopa Liidule või on õppinud Põlvamaa inimesed ise paremini oma kodukoha loodust, ajalugu ja kultuurimälestisi hindama ja väärtustama.  1. Meenikunno raba 1.1. Meenikunno raba Meenikunno raba asub Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas, Põlva maakonna lõunapiir

kasutamine turundus parem kasutamine eesmärgil. turundus eesmärgil. Koostada uus arengukava, analüüsida eelmise eesmärke ja tulemusi. KOKKUVÕTE Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid said täidetud. Töö tulemusena valmis terviklik kolmetasandiline analüüs, mille tulemusel saan väita, et Hiiumaa peamiseks majandus tegevusharuks ei ole turism, kuid sellegi poolest on külastajate arv tõusnud viimase kuue aasta jooksul märgatavalt. Peamisteks külastajateks on siseturistid ja neile järgnevad Soomlased. Turistide hulga suurenemist on mõjutanud paranenud praami- ja lennuliiklus, turundustegevus ning liitumine Euroopa Liiduga. Hiiumaa peaks otsima uusi väljundeid turunduseks, ning tutvustama rohkem oma unikaalset kultuuripärandit. Kuna uus turismi arengukava ei ole veel veebis kättesaadav, siis oletan, et

VEETURISiKAVA VÄLISMAALT EESTISSE SAABUVALE KOLMELIIKMELISELE PEREKONNALE 1.päev 16.00 Saabumine Tallinnasse kell, 17.00 Hotellitubadesse paigutamine ( http://kalevspa.ee/ ) 18.00 Õhtusöök 20.00 Konverentsiruumis järgneva kahe nädala tutvustus 22.00 Ööoode 2.päev 8 - 9.00 Äratus ja hommikusöök 10-12.00 Tutvumine Tallinna vanalinnaga 12.30 – 14.00 Meremuuseumi ja lennusadama külastus (Titanicu näituse külastamine) ( http://www.meremuuseum.ee/et/ ) 15 -17.00 Külastame Eesti suurimat kaubasadamat – Muuga sadamat, kus on kokku lepitud ekskursioon terminalidesse( http://www.ts.ee/muuga-sadam ) 18.00 Õhtusöök hotellis 19.00 Turistidel võimalik tutvuda Tallinna poodidega või kasutada supemiseks basseini või SPA teenuseid 

SAAREMAA, HIIUMAA JA LÄÄNEMAA TURISM Gert Kaasik  MAJUTUS Puhkemajad 95 (52% Eesti pakkumisest) Kodumajutused 77 (44% Eesti pakkumisest) Puhkekülad ja –laagrid 33 (43% Eesti pakkumisest) Külalistemajad 32 (21% Eesti pakkumisest) Hotellid 26 (18% Eesti pakkumisest) Hostelid 12 (15% Eesti pakkumisest) Muu 1 (7% Eesti pakkumisest) Külaliskorterid 0 Motellid 0  AKTIIVNE PUHKUS Vesiharrastus 31 (26% Eesti pakkumisest) Ratsutamine 17 (28% Eesti pakkumisest) Kalandus 14 (30% Eesti pakkumisest) Matkamine 12 (15% Eesti pakkumisest) Golf 4 (27% Eesti pakkumisest) Jalgratas 6 (16% Eesti pakkumisest) Taliharrastus 1 (2% Eesti pakkumisest) EESTI ELANIKE ÖÖBIMISEGA SISEREISID 

sAKSAMAA Luua Metsanduskool LRJ 1  SAKSAMAA ON SUURIMA  RAHVAAARVUGA EL LIKMESMAA Click to edit Master text styles Saksamaa mitmekülgne sarm on erakordne  Second level segu traditsioonide järgimisest ja  Third level tuhandeaastasest ajaloost, muljetavaldavatest  ? Fourth level ajaloosündmuste tunnistajatest ja  ? Fifth level kaasaaegsetest tavadest. Sellest tulenev küps  ? külalislahkus, millega käivad kaasas maitsvad  road, tekitab külastajas südamliku tunde, et ta  on teretulnud. Saksamaa avaneb rändajale koos  seal leiduvate ainulaadsete ja maailmakuulsate  kohtade, maastiku ja uinunud linnakeste  mitmekesisuses. See seg

Turis mito o de te are ndus pro je ktide to e tamine . Turis mito o de te are ndus pro je ktide to e tamine . Eesmärgid: ? Eesti sihtkohtade ja turismitoodete tuntuse suurendamine välisturgudel; ? Eesti rahvuslikul eripäral põhinevate turismitoodete turundustegevuste toetamine; ? turismi hooajalisuse vähendamine. Kaasrahastaja: Euroopa Regionaalarengu Fond. Turis mito o de te are ndus pro je ktide to e tamine . Taotlejale kehtivad nõuded: ? Taotlejal ei ole maksuvõlga riiklike maksude osas (va. juhul, kui see on ajatatud); ? taotleja või projektis osaleval isikul on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi; ? taotlejal on projekti omafinantseerimiseks vajalikud rahalised vahendid. 1. Turis miturundus e to e tus avalikule ja ko lmandale s e kto rile . ? Meetme eelarve ELi eelarveperioodil 2007-2013 53.2 milj. ? Taotlusi võetakse vastu jooksvalt. Eesmärgid: ? Eesti sihtkohtade ja rahvuslikul eripäral põhinevate turismitoodete tunt

St. Paul Cathedral Katedraal London Vigeland Skulptuuride Park Oslo (212 pronksist ja graniidist kuju, unikaalne Gustav Vigelandi skulptuurid, tasuta kunstipark) Uffizzi Kunstigalerii Firenze (maailma vanim ja esimene kunstimuuseum Firenzes, tuntud maalikunstnikud) Windsor Castle Loss (Windsori Inglismaa linnas, tund Londonist, kuninganna Elizabeth II elupaik) Madame Tussault Vahamuuseum (pluss London, Pariis, Planetaarium, väga tuntud inimeste kujud) Santa Claus Park Teemapark (maaalune Lapimaa

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus EESTI TURISM 1993-2011 Referaat Saku 2012 SISSEJUHATUS Turism on Eestis üks väheseid majandusharusid, mis on viimastel aastatel olnud tõusuteel. Viimasel aastakümnel on kasv olnud meeletult suur. Kui võrrelda sissetulevat turismi ning väljaminevat turismi on protsendid väga kõrged. Aastal 1995 oli Eesti majutusettevõtete andmeil üle 520 000 inimese, kes peatusid meie ööbimiskohtades. Aastaks 2011 on see

Valgamaa Triin Kukk Tartu Kutsehariduskeskus KK12 Valgamaa-Eesti lõunavärav ?Asub Lõuna-Eestis ?Maakonna keskus on Valga linn ?13 omavalitsuseüksust ?3 linna, 7 aleviku ja 150 küla ?Valga maakonnas elab umbes 40 000 elanikku ?Sealne maastik on maaliline ja vaheldusrikas. Valgamaa turism ?Valgamaa on üks Eesti omapärasemaid ja põnevamaid maakondi, kus igaüks leiab endale meelepäraseid tegevusi. ?Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks turismipiirkonnaks. Otepää piirkond koosneb Otepää, Palupera, Puka, Sangaste valdadest; Tõrva-Helme piirkond Põdrala, Helme,Hummuli valdadest ja Tõrva linnast ning Valga piirkond Tõlliste, Taheva, Karula valdadest ja Valga linnast. ?Külastajatele on piirkonnad eri-ilmelised ning pakuvad ka erinevaid

Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Laiem mõiste: - kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. Kitsamalt: - loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. Selgita turismivorme: maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism.

Vaadeldav tegur Üldmulje kodulehest, Konkreetne leitud oluline allikas Info leidmise lihtsus link/doc/toode http://www.baltictours.ee/  Eesti reisifirma Pealehekülg on hästi  Tegemist on ühe vanima  kujundatud, kõik vajalik ja tähtis  reisibüroodest Eestis, mis loodi  info on kergelt leitav. Kasutatud  juba 1989.aastal. Baltic Tours  Baltic Tours on erinevaid tekstivärve, mis  pakub kõiki reisimise ja turismiga  aitavad kergelt leida  seotud teenuseid nii  soodsamaid pakkumisi ja  kaasmaalastele kui ka  vajalikku infot.  väli

INDX(# #?B?############(###?###?#############?#?# ###?########## ######h#X#####? #######"???v?##"???v?#U?2?#??#U?2?#??## ######,####### #########O#U#T#P#U#T#~#1#.#P#Y## ######p#\#####? #######"???v?##"???v?#?X3?#??#?X3?#??## ######?####### ####### #P#a#r#e#n#M#a#t#c#h#.#p#y###### ######h#X#####? #######"???v?##"???v?#?X3?#??#?X3?#??## ######?####### #########P#A#R#E#N#M#~#1#.#P#Y## ######p#^#####? #######"???v?##"???v?#??3?#??#??3?#??#########9 ###### #########P#a#t#h#B#r#o#w#s#e#r#.#p#y#### ######h#X#####? #######"???v?##"???v?#??3?#??#??3?#??#########9 ###### #########P#A#T#H#B#R#~#1#.#P#Y## #####p#\#####? #######"???v?##"???v?#?B4?#??#?B4?#??#########( ###### ########P#e#r#c#o#l#a#t#o#r#.#p#y###### #####h#X#####? #######"???v?##"???v?#?B4?#??#?B4?#??#########( ###### #########P#E#R#C#O#L#~#1#.#P#Y# #### #h#V#####? #######"???v?##"???v?##?4?#??##?4?#??##P######6L###### ####### #P#y#P#a#r#s#e#.#p#y### #####h#V#####? #######"???v?##"???v?#^T5?#??#^T5?#??##?###

Eesti Riiklik Turismiarengukava 2014-2020 TÖÖLEHT - 1.OSA 1. Käesoleva arengukava eesmärk on ...... Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 peamiseks eesmärgiks on tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana. 2. Arengukava keskendub järgmiste turismivormide arendamisele: ....... linnaturismi, kultuuriturismi (sh toidu- ja sporditurism), loodus- ja mereturismi ning terviseturismi arendamisele. Olulisemateks sihtrühmadeks on konverentsi- ja ärituristid ning pered. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse ka kvaliteedi tõstmisele ja teenuste disainile. 3. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad ...... lühiajalisi reise tegevad külastajad lähiriikidest (keskmine majutuskohas viibimise aeg on vaid 2 ööpäeva). 4. Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevustes keskendutakse järgmistele turgudele:........ Soome, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Saksamaa ja Suurbritannia. Kaugturgudel on

Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010. aastaks ennustatakse 20 miljoni kruiisituristini jõudmist. Kruiisitööstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria – alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7,4%. Kruiisireiside populaarsemaks sihtkohaks on Kariibi meri, kus leiavad aset ligi pooled kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska – viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas. Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond, millest on saanud reisijate arvult kolmas kruiisiturg maailmas ja mis on üheks kiireimini kasvavaks kruiisipiirkonnaks kogu maailmas. Ka Tallinn kuulub Läänemere regiooni alla ja 2009. aasta kruiisihooaeg tõi siia 302 kruiisilaeva 415 000 kruiisituristiga. Tulevikustsenaariumi järg