TURISMIETTEVÕTLUS SISSEJUHATUS TURISMIMAJANDUSE ALUSTESSE TERMINID: Turism inimeste reisimine väljaspoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega vähemalt 24 tundi kuni üks kalendriaasta. Turismi alla kuuluvad reisid, mille eesmärgiks on muu kui tasustav tegevus sihtpunktis. Turismi alla ei kuulu reisid oma elukoha piires, rutiinreisid ja pikaajalised elukohamuutused. Laiemalt võiks turismi vaadelda kui süsteemset käsitlust: · Inimest, kes turisti või külastajana asub väljaspool oma igapäevast tegevuspiirkonda. · Turismiinfrastruktuuris ja -võrgustikest, mis rahuldavad turisti vajadusi. · Paikadest kust tulevad turistid ja paikadest, kuhu turistid lähevad ning nendevahelistest suhetest. · Suhetest turistide ja kohaliku kogukonna vahel. TURISMIMAJANDUS/ETTEVÕTLUS: Turismiettevõtluse/turismimajanduse all mõeldakse turismialast et...
Saksamaa Susann, Käthliin Tutvustus ▶ Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas ▶ Pealinn: Berliin ▶ Pindala: 357 111,91 km² ▶ Riigikeel: Saksa ▶ Rahaühik: Euro ▶ Telefonikood: 49 Majanduslikud tegurid ▶ Teine suurim eksportija riik ▶ Saksamaale saab minna lennukiga, bussiga ▶ Saab broneerida endale majutuse Münchenis (33-96Eurot; NB! ilma söögita) ▶ Reisibürood: Reisiekspert, ReisiGuru, Lastminute ▶ Hinnatasemed olenevad sellest, mis kvaliteet on ▶ Internetiühendus enamasti igalpool Loodusolud ▶ Valitseb mõõdukas kliima ▶ Vihma sajab aasta läbi ▶ Sademete hulk mõõdukas, 500mm ▶ Suured veevarud ▶ Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa Vaatamisväärsused ▶ Põhilised vaatamisväärsused asuvad Berliinis ▶ Saksamaal on palju muuseume ▶ Rohkesti ajaloolisi ehitisi, kohti Sündmused, üritused ▶ Berliini filmifestivali ▶ Donaueschingeni muusikapäevad ▶ GrlStuF ▶ Wacken Open Air Turismipoliitika ...
on legendaarne tänaseni. 1893.a avati New yorgis üks tänaseni tuntud luksushotell Waldorf Astoria. Londonis avati 1889.aastal Savoy Hotel ja 1906.aastal Hotel Ritz. Arengufaasis(1915-1945) arenes turism peamiselt siseturismina, sest vaenutsevate riikide piire hoiti suletuna ning valdavaks oli seisukoht,et välisreisid viivad raha oma maalt välja. Sellel perioodil kehtestati paljudes riikides seadusandlikus korras kodanike õigus tasulisele puhkusele ning alustati rahvusliku ja rahvusvahelise turismipoliitika arendamist. 20.sajandi algus tõi hotellimajandusse mitmeid olulisi muudatusi: lisandus uusi teenuseid, igapäevasesse kasutusse võeti viimaseid insenertehnilisi saavutusi (elekter,telefon jms), rajati uut tüüpi ja moodsa disainiga hotelle, 1920.aastatel algas tõeline hotellibuum. Usa suurlinnadesse ehitati aastail 1920-1930 tolleaegsete tehniliste võimaluste kohaselt ka mitmeid suurhotelle, milles oli numbritube rohkem kui 1000. Uute hotellide ehitamine kestis USA's kuni 1930-ndate
looduslikust, tasakaalust ja haruldaste liikide kaitsmisest, kinni pidada kehtestatud piirangutest eriti tundlikel aladel kõrbetes, kõrgmäestikes, rannikualadel, saartel, vihmametsades, märgaladel loodusreservaatides ja kaitsealadel.(Tooman, 2010) Turism kui inimkonna kultuuripärandi kasutaja ja rikastaja. Kultuuripärand on inimkonna ühine vara riikidel, kelle territooriumil asuvad turismiobjektid on nende suhtes erilised õigused ja kohustused. Turismipoliitika peab lähtuma kunsti, arheoloogia jm kultuuripärandi kaitsmisest kaasa aitama üldkülastatavate kultuurimälestiste hooldamisele ja taastamisele, et säilitada need ka järeltulevatele põlvkondadele, tegema kättesaadavaks kultusehitised ja eravalduses olevad mälestusmärgid austades seejuures eraomandit. Vähemalt osa tulust, mis saadakse kultuuriobjektide külastajatelt tuleb kasutada mälestiste hooldamiseks kaitseks ja restaureerimiseks. Turism peab kaasa aitama
ÜLEMAAILMNE TURISMIEETIKA KOODEKS Vastu võetud Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. 1. Turismi panus riikide ja rahvaste üksteisemõistmisse ja vastastikusesse lugupidamisse Turism põhineb inimkonna ühiste kõlblushinnangute mõistmisel ja levitamisel, austaval ja sallival suhtumisel kõigisse religioossetesse, filosoofilistesse ja kõlbelistesse tõekspidamistesse; kõigi inimrühmade sotsiaalsete ja kultuuritraditsioonide arvestamisel, kaasa arvatud vähemused ja põlisrahvad. Turism peab olema kooskõlas sihtkohamaa seaduste, praktika ja tavadega, teisalt peavad turismitöötajad tundma õppima ja respekteerima võõrsilt tulnute elustiili, maitset ja ootusi. Sihtkohariigi ametivõimud peavad tagama turistide ja nende omandi kaitse; hoidma kõigi vahenditega ära mis tahes rünnakuid turistide vastu; kultuuri- ja looduspärandi tahtlikud rikkujad tuleb täie karmusega ...
et tänasega võrdsed võimalused jääksid ka tulevastele põlvkondadele; soodustada turismisuundi, mis säästavad loodusressursse, eriti vett ja energiat, jätavad võimalikult vähe jäätmeid. 4. Turism kui inimkonna kultuuripärandi kasutaja ja rikastaja - kultuuripärand on inimkonna ühine vara, riikidel, kelle territooriumil asuvad turismiobjektid, on nende suhtes erilised õigused ja kohustused. Turismipoliitika peab lähtuma kunsti-, arheoloogia jm kultuuripärandi kaitsmisest, kaasa aitama üldkülastatavate kultuurimälestiste hooldamisele ja taastamisele, et säilitada need ka järeltulevatele põlvkondadele. 5. Turism kui võõrustajariigi ja -kogukonna tuluallikas - Kohalik elanikkond peab saama majanduslikku, kultuurialast ja sotsiaalset kasu turismimajanduse arengust,
Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). *Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut). Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad; suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi töö hooajalisus,
kuni valmistoodangu ladustamiseni. -) Jaotamine ehk toodangu või teenuse tarbijani toimetamine neid rahuldaval moel ja ajal ning sobiva hinnaga. Tervishoid * 4 tegurit arengumaades ja arenenud maades: -) Haridustase -) Looduskeskkond -) Sotsiaalne toetusvõrgustik -) Meditsiini areng Turism * Mõjutatavad tegurid: -) Vaatamisväärsused -) Majanduslikud tegurid -) Infrastruktuuri korrashoid -) Riigi turismipoliitika ehk valitsuse toetus, reklaam, koolitus, koostöö. -) Looduslikud tegurid: kliima, veekogud, taimed ja loomad, loodusmaastikud.
reisibüroo või teiste turismiettevõtte teenuste vahendajatega; ühise tootearenduse ja turundusega jne) · Leida ümbruskonnas ,,kimbutavad" kitsaskohad (seonduvad ümbruskonna teeninduskultuuri ja inimeste külalislahkuse ning teenindusvalmidusega, infrastruktuuriga, · Leida veel mitmeid teisi kitsaskohti (seonduvad riigi ja kohaliku turismipoliitika ja regulatsioonidega, transpordikorraldusega jne) Klienditeekonna analüüsimisel ja parendustegevuste kavandamisel tuleb turismiettevõtjal enda jaoks lahti mõtestada ka järgmised teemad: · Orienteeritus personaalsusele versus massidele · Orienteeritus sihtrühmadele versus kõikidele kõike · Orientatsioon suurepärasele külastuselamusele versus keskpärasusele · Eristumine, unikaalsus, originaalsus versus tavapärane, ,,meie ka"
ning ühtlasi rahuldatakse nende loodushuvi. Minu arvates, on ökoturism üsnagi arenev turismiliik. Selleks, et tulevikus mõtleksid inimesed rohkem säästvatele reisidele, on vaja kindlasti valitsusel ja kohalikel omavalitsustel seda rohkem propageerida ja teha ökoturism inimestele võimalikult ligitõmbavaks. Selleks, et valdkond areneks tuleks teha tihedat koostööd eri sektorite vahel. Samuti tuleks kohalikud elanikud kaasata turismipoliitika kujundamisse ja otsuste tegemisse. Minu arvates tuleks propageerida kohalike toiduainete ja ehitusmaterjalide ostmist. Kindlasti tuleks välja arendada uued tooted, mis turiste meelitaks. Praegu on inimkond küll teadlik meie halvast olukorrast keskkonnas, kuid loodan, et tulevikus suhtutakse probleemide lahendamisse veel tõsisemalt. Ökoturist ju otsib puhast loodust ja ta tahab reisida nii, et loodust võimalikult vähe reostada.
Selle eesmärgi 7 saavutamiseks kasvatatakse Eesti eksporti, tööhõivet, vähendatakse noorte tööpuudust ning arendatakse rahvusvahelist transporti. (Eesti turismi arengukava 2014-2020, 2013.) Eesti majutusettevõttes peatus 2015. aastal 3,1 miljonit turisti ehk 0,8% rohkem kui 2014. aastal. Välisturiste oli majutuseettevõtetes 1,93 miljonit ehk 2,7% vähem kui 2014. aastal. Eesti turismipoliitika põhieesmärk on suurendada Eesti turismi rahvusvahelist konkurentsi ning tagada turismiteenuste ekspordiga majandusekasv. Selleks, et saavutada eesmärgid on turismisektoris tegutsejatel vaja: 1. suurendada Eesti tuntust ja populaarsust reisisihina; 2. suurendada turismitoodete ja -teenuste valikut ning kvaliteeti; 3. ettevõtjate teadmist tõsta uutest ärimudelitest ja teenuste disainist; 4. transpordiühendust tuleks parandada ning arendada; 5
12. Miks kasvab tänapäeval turistide arv väga kiiresti? ● sissetulekud suurenenud ● rohkem vaba aega ● transport on mugavam ● reisiettevõtted pakuvad täiuslikumaid ja põnevamaid reise 13. Mis soodustab turismi arengut teatud piirkonnas (turismi arengu eeldused)? ● vaatamisväärsused, meelelahutus, aktiivne puhkus ● kliima/looduslikud olud ● majanduslik olukord: infostruktuuri olemasolu ja tase (head transpordivõimalused) ● riigi turismipoliitika: valitsuse toetus, koostöö, reklaam jne. ● turvalisus ● majutus-ja toitlustusvõimalused 14. Iseloomusta turismi mõju maailma majandusele. 15. Millist kasu ja millist kahju võib turism endaga sihtkohas kaasa tuua? PLUSSID: ● toob piirkonda raha sisse ● väärtushinnagute muutumine kohalike seas ● kaitsealade säilimine/moodustamine ● areneb infostruktuur (teed lähevad paremaks) MIINUSED: ● keskkonnareostus (prügi jms.)
· Küpros Suurimad konteinersadamad · HongKong · Singapur · Pusan · Kaohsiung · Rotterdam 6. TURISM Üks enesetaastamise ja vaba aja veetmise viise. Seotud inimese reisimisega ja viibimisega väljaspool elukohta. ÕP.LK 146 turismi arengu eeldused Turismi arengu eeldused · Majanduslikud infrastruktuuri olemasolu ja tase · Looduslikud olud kliima, veekogud, loodusmaastike iseärasused · Riigi turismipoliitika valitsuse toetus, koostöö, reklaam, info levik, tutvustus, koolitus jms · Vaatamisväärsused Turismi kiiret arengut on põhjustanud: Transpordi areng Info levik Piiriületus lihtsam Stabiilne poliitiline olukord Sissetulekute suurenemine Vaba aja suurenemine Populaarsemad turismipiirkonnad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina, Inglismaa Turismiliigid: jahiturism, ökoturism, koolitusturism, suusaturism, ravi- ja terviseturism, palverännakud
Vaesusega võitlev Niger keskmine oodatav eluiga lühike, tervishoiule ja arstiabile saab kulutada vähe, haridusele väikesed kulutused/kirjaoskamatuid palju. 20. Turism: arengueeldused, näited, turismi mõju. Suuremad turismi sihtriigid maailmas. Arengueeldused: loodulikud eeldused (kliima, veestik, loodusmaastikud jne), vaatamisväärsused, infrastruktuuri areng, majutusvõimalused/toitlustus, meelelahutusvõimalused, riigi turismipoliitika (valitsuse toetused, info levik). Näited: esimeseks massturismi piirkonnaks kujunesid Vahemere maad, kus on soodne kliima päevitamiseks, kaunid rannad ja palju vaatamisväärsussid. Kariibi meri oma kuulsate lõbureisidega, Mehhiko oma kultuuriobjektidega, Las Vegas pillava eluviisiga. Turismimajandus on tihedalt seotud paljude teiste majandusharudega, nagu transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus jne. Majanduses otsene mõju majutusele, transpordile,
Turism on ääretult tundlik majanduslike-ja poliitiliste sündmuste või loodusõnnetuste suhtes. 41. Osku analüüsida etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi. Tähtsad punktid on hea infrastruktuuri olemasolu(head teed, ligipääsetav jne), stabiilne poliitiline olukord, loodusõnnetuste poolest turvaline koht, kliima, veekogud, loodusmaastike iseärasused, vaatamisväärsused(kultuuripärandid), riigi turismipoliitika (valitsuse toetus, reklaam, tutvustus, info levik jms).
Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 5. 88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Enamkülastatavad turismimaad 2005 (miljonites) 0 20 40 60 80 Prantsusmaa Hispaania USA Austraalia
soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 88. Toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Enamkülastatavad turismimaad 2005 (miljonites) Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: Majandusele: · suureneb töökohtade arv ja · tõusevad kohalike kaupade ja
soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 88. Toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Enamkülastatavad turismimaad 2005 (miljonites) Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: Majandusele: · suureneb töökohtade arv ja · tõusevad kohalike kaupade ja
Sidevahendite kiire areng oli 20.sajandil üks globaliseerumise ja infoajastu tekke peamisi tegureid. Side abil on edenenud ka transprt, eriti logistika. 83. Puhkemajanduse arengutendentsid ja seosed teiste majandussektoritega Turismi arengu eeldused: 1. majanduslikud riigiarengu tase; infrastruktuur; teedevõrk riigis; majutamine; kaupade hinnad 2. vaatamisväärsused kultuurilised, arhitektuurilised, looduslikud 3. riigi turismipoliitika valitsuse toetus, koostöö, reklaam, info levik, tutvustus, koolitus jms. 4. looduslikud olud kliima, veekogud, loodusmaastike iseärasused jm Seosed teiste majandussektoritega: 1. transport 2. majutus 3. toitlustus 4. meedia 5. meelelahutustööstus 85. Maailma tuntumad turismipiirkonnad ning turismi mõjumassiliselt külastavatele piirkondadele
Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut). 5. 88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Enamkülastatavad turismimaad 2005 (miljonites) Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka
Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut). Enam külastatud turismimaad 2005 Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab kinnisvara hinnad;
Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 5. 88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Enamkülastatavad turismimaad 2005 (miljonites) Turismi positiivne mõju Turismi negatiivne mõju Majandusele: suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus; tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka
Turism Massiturismi tuumpiirkonnad ja nende laienemine. Turismimaad ja turistide maad: suurimad tarbijad ja turismiteenuse tootjad. Vanad puhkemajanduse harud. Traditsioonilised päevitus- ja vaate-turism. Uued harud: mäesuusatamine, loodusturism, kultuuriturism. Turism kui infrastruktuur - selle toetav mõju teistele harudele. Turismiarengu eeldused: majanduslikud ( infrastruktuuri olemasolu), kliima ( looduslikud iseärasused), vaatamisväärsused, riigi turismipoliitika. Haridus Haridusteenused on ülimalt tähtsad sotsiaalse ja kultuurilise arengu juures. Haridus ei ole vaid teenus aga kultuurilise taastootmise, sotsiaalse pädevuse ja kaasamise ning inimkapitali kasvatamise, aga ka ideoloogiate ja kultuuri taastoomise alus. Haridus on vaieldamatult tähtsaim majanduse konkurentsivõime tagaja. Samas on ka haridus kasvavalt eraettevõtluse ja niisamuti ka rahvusvahelistuv valdkond. Kõige rohkem ekspordivad kõrgharidust USA eliitülikoolid
Tekkisid esimesed rahvusvahelised turismiorganisatsioonid ja levima hakkas massiturism. Turismi arengufaasi iseloomustab: 1. jätkuv turismiobjektide kujundamine 2. transpordivahendite moderniseerimine 67 3. turismi jäämine valdavalt siseturismiks, kuna omavahel vaenutsevate riikide piirid hoiti suletuna tihti oldi seisukohal, et sagedased oma maa kodanike välisreisid viivad liiga palju raha maalt välja. 4. rahvusliku ja rahvusvahelise turismipoliitika arengu algus. Üks tähtsamaid organisatsioone oli 1898.a. asutatud Autoklubide Liidust väljakujunenud Rahvusvaheline Turismiliit (Aliance de Tourisme). Organisatsioon tegeles põhiliselt autoturismil tekkivate piiriformaalsuste lihtsustamise probleemidega 5. paljudes riikides kehtestati seadusega kodanike õigus tasuta puhkusele. d. Kõrgfaas 1945 Kõrgfaas tähendas tänapäevaste pakettreiside algust. Esimeseks pakettreisiks oli 1950
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
