Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"valgud" - 2177 õppematerjali

valgud on toidu tähtsamaid koostisosi • Valgu täiendav manustamine lihasjõu suurendamiseks ei ole teaduslikult tõestatud • Valgud on tähtsad ainevahetuses, mis sõltub: o Individuaalsetest toitumistavadest ja sportlase füsioloogilisest seisundist o Kasutatud energiahulgast o Vajalike aminohapete sisaldusest o Aminohapete lõhustumisest organismist Valkude tähtsusest • Valkude osa kehalise töö energeetilisel kindlustamisel on vaid 5-15%. • 1 gramm valku annab 4 kalorit energiat.
thumbnail
2
doc

Valgud

Fosfolipiidid ­ ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid ­ suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape­ amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside­ kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid­ valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk­ kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk­ niitjas valk. Denaturatsioon­ olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon­ kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm­ valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS ­ Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV ­ viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin­ madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk­ valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk­ valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk­ valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeh...

Bioloogia → Bioloogia
129 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valgud

http://www.abiks.pri.ee 1. elemendid: H,C,O,N,(S) 2. Monomeerideks on 20 aminohapet R (radikaal) | H C NH2 | COOH 3. polümeeriks on hiigelsuur valgu molekul a) esmane e primaarstruktuur ­aminohappejääkide ahel peptiidside b) teisene e ekundaarstruktuur (heeliks, voltunud ahel) c) kolmandane e tertsiaarstruktuur (gloobul) d) neljandane e kvaternaarstruktuur ­ mitu valgu molekuli seotud S sidemega lihtvalk e proteiin ­ ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid ­aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadusedmõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioonvalk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioonvalk taastab oma struktuurid hüdrolüüsvalk laguneb tagasi ami...

Bioloogia → Bioloogia
78 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Valgud

hemoglobiin. Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Verehüübimisvalk fibrinogeen Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.

Bioloogia → Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgud

VALGUD Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappe. Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidsidemega (kahe aminohappe vahel). Hemoglobiin (vere punalibledes, ül on hapniku siduda). Valk: 1. Lihtvalk- ainult aminohappe 2.Liitvalk- aminohapped, glükoproteiidid (suhkrumol), lipoproteiidid (liipidid) Inimeste valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest, millest 8 on asendamatud st neid peab saama valmiskujul toiduga. Ülejäänud aminohapped (asendavad) suudab inimene sünteesima lämmastiku sisaldavatest ühenditest. Valgu molekuli omadused sõltuvad aminohappete järjekorrast ja hulgast.. Valgu molekuli esimest järku struktuur on pepsiidsidemetga ühendatud aminohappejääkide vahel. Selle keerdumisel heeliksiks või kokkuvoltumisel moodustub teist järku struktuur.

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Valgud

AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munavalge b) Liitvalgud ­ koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest (metall,lipiid jne) osast. Nt: kromosoomid ja hemoglobiin Valkude struktuuritasandid: *Esmane struktuur e. primaarstruktuur Valgu aminohappeline järjestus Kõik valgud sünteesitakse algselt esmases struktuuris. *Teine e. sekundaarne struktuur. Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksisks või kõrvuti asetsevate aheate voltimisel. (juuste ja küünte valgud, siid, ämblikuniit) *Kolmanda e. tretsiaarse järgu struktuur Koosneb mitmest erinevast valgulisest ehitusüksusest, mis moodustavad struktuurse ja talitusliku terviku enamasti kerajas ja kannab nimetust gloobul. Denaturatsioon e. valgustruktuuri muutus.

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Valgud

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut VALGUD Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise

Keemia → Orgaaniline keemia
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgud

vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) ­ tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) ­ sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibrill, nt lihasraku valgud , fibriin IV järku struktuur (kvaternaarstrkt) ­ tekib mitmest III järku struktuuriga molekulist. Nt hemoglobiin , hoiab koos raua ioon. DENATURATSIOON-valgu kõrgemat(II, III, IV) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Kõrge temperatuur, happeline keskkond, mehhaaniline tegur. RENATURATSIOON ­ valgu kõrgemat(II, III, IV)järku ruumiliste struktuuride taastumine,

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Valgud

hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist.

Bioloogia → Bioloogia
104 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Valgud

6) Varuaineline ehk troofiline roll 7) Energeetiline funktsioon 8) Detoksikatsioon 9) Transpordifunktsioon 10)Kaitsefunktsioon 11) Geeniregulatoorsed ülesanded Valkude üldine ainevahetus ja metabolism on lahutamatuses seoses aminohapete omaga. Asendamatuid aminohappeid peab kindalt saama toiduga. Valgud uuenevad pidevalt Oma osa on valkudel ka üldises energeetilises metabolismis. Valgusüntees Seedeensüümid (eriülesandega valgud) lõhustavad toidust saadavad valgud nende koostisesse kuuluvateks aminohapeteks. Seejärel moodustavad teised keharakkude ensüümid uusi valke, ühendades aminohapped uuesti erilisteks ühenditeks, mida kehal on vaja talitlemiseks. Valgusünteesi ajal toimub järgnev: 1) Aminohapped liituvad rasvadega > moodustuvad lipoproteiinid (toimetavad kolesterooli kehas ringi ja sellest välja) Aminohapped liituvad süsivesinikega > moodustuvad glükoproteiinid

Keemia → Toidukeemia
39 allalaadimist
thumbnail
4
pptx

Valgud

VALGUD koostanud Railika Tamm, Kätlin Tobreluts, Sirja Loktev Mis? Miks? Kus kohast? Valgud on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal. Kui me saame toiduga liiga vähe süsivesikuid ja rasvu, hakkab organism valke intensiivselt lagundama. Valgud koosnevad aminohapetest. Kasvaval organismil on valguvajadus suurem kui täiskasvanul. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas, kalas ja munades. Lisa Erinevaid aminohappeid, mis kuuluvad valkude koostisesse, on 20. Valgud tagavad keha struktuuride tugevuse ja vastupidavuse. Valgud annavad meile liikumisvõime. Valgud toimivad ensüümidena. Punastes vererakkudes on hemoglobiini. Nälgimisel suureneb valkude kasutamine energiallikana. Lõpp tnx

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Valgud

närvikude 44-51 % luud, hambad 18-24 % rasvkude 13-15 % vereplasma 7,5 % (s.o.66-87 g / l) Kudede valgusisaldus ei kõigu suurtes piirides. Suuremad kõikumised on patoloogia näitajaks. Kudede/organite valgusisaldus muutub organismi individuaalse arengu jooksul. Valkude üldtunnused l . Valgud koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja sellest tuleneb nende duaalsus ning mitmekesisus. A m i n o h a p e ­ valgu ehituslik üksus aminokarboksüülhaped, aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) sisaldavad orgaanilised happed, kristalsed, värvuseta, vees lahustuvad amfoteersed ained. Looduses leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60. Valkudes leidub 20 aminohapet. Selle järgi, kas organism suudab aminohapet ise sünteesida või mitte, jaotatakse

Keemia → Biokeemia
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgud

Esimest järku struktuur ­ primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku ­ sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur ­ tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon Denaturatsioon ­ valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastamine Valkude ülesanded ja näited 1) Ensüümid

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valgud

Mõisted: AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV. Aminohape - Antikeha - vajalikud viirustest tervenemiseks. Biheeliks - DNA ruumiline kuju, kruvikujuline. Bioaktiivne aine - mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul - kuuluvad rakuehitusse, reguleerivad rakkude talitusi ja omavahelist koostööd, osalevad organismid eaine- ja informatsiooni vahetuses. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (valgud, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - t...

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Valgud

Valgud Valkude koostis · Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad 9 ­ 100 000 AH jäägist. Inimese organismis on üle 60 000 individuaalse valgu ja valgud moodustavad meie organismist (kuivkaalust) 45%. Toiduvalkude koostis · Toiduvalgud jagatakse asendamatute AH-te sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeke. · Täisväärtuslikud valgud sisaldavad AH-d inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päristoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. · Väheväärtuslikud on valgud, kus asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Lü Metio Fenüül- Jrk. nr

Toit → Toiduained
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rasvad-valgud

12. Eelised ­ nende ainetega saab pesta ka karedas vees, isegi merevees. Nad toimivad alulises, neutraalses kui ka happelises keskkonnas, ei nõua pesemisel kõrget temp. Ega kahjusta õrnu kangaid. 13. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. 15. Polüesterkiud - lagunevad looduses suhteliselt aeglaselt, saastavad keskkonda. Polüamiidkiud ­ toatemp. küllaltki püsiv, väike kuumuskindlus, lahustud mõnede orgaanilistes lahustes. 17. Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast. Lihtvalgud ­ koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud ­ sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste ainete molekulide osi(metalli aatomeid). 18. Fibrillaarvalgud ­ on kiulise ehitusega nemad vees ei lahustu (luude ja naha struktuur, valgud, karvad). Globulaarvalgud ­ on korrapäratu kujuga, kerajad molekulid. Osa on vees lahustuvad(ensüümid, valgulised hormoonid, antikehad).

Keemia → Keemia
126 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valgud / nukleiinhapped

Sellist nähtust nim denaturatsiooniks.*valke võivad veel denatureerida mehaan tegurid:happed,raskmetallid,ioniseeriv/ultraviolettkiir jne.*selle käigus häviv kõrgema järk stru,peptiidsidemed ei katke.*organismis lagundatakse valgu mol aminohapeteks vastavate ensüümide toimel.*Renaturatsioon-denaturatsiooni pöördeprotsess.toimub siis kui dena-vate tegurite mõju pole veel lõpslikult lagunenud. Valku ül.*Biokeemiliste reakts kiirust reguleerivad valgud,nim ansüümideks.neid iseloom kõrge spetsiifilisus,sest iga reakts juhib oma ensüüm.*ensümaatiline funktisioon väljudnub :nr inim süljes valk amülaas lagun tärklist.see ensüüm lühustab toiduga suhu sattunud tärkl mol esmalt eri pikusega oligosah ja siis tärkl monomeerideks.-glükoosi mol.samal ajal ei lagunda amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendieid

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Referaat valgud

Sisukord: · Toiduvalgud · Toiduvalkude roll · Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised

Toit → Toiduainete õpetus
54 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Valgud, proteiinid

Aminohappeid on maailmas 20 tükki ja rohkem pole neid. (nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ja on liigispetsiifilised. Liitvalgud e proteiidid – koosnevad valgulistest ja mittevalgulisest osast

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Valgud, nukleiinhapped

Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ­ ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid ­aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valgud, RNA

peptiid sidemed ei katke , säilib valgu esmane struktuur;Denatureeriva tegrui mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur taastuda. N: munavalge vahustamine Valkude Renaturatsioon-kõrgemat järku struktuuride taastumine Valkude hüdrolüüs-peptiidsidemete lõhkumine ehk primaarstruktuuri lagunemine(hapetes keetmisel) Valkude ülesanded: · Biokeemilist treaksiooninde kiirust reguleerivad valgud ,mida nim. ensüümideks (N: inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist); ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta; igal ensüümil üks kindel ülesanne; ensüüm ise ei muutu · Ehituslik funktsioon( kõikide organellide ehitusmaterjal; enamus organelle ümritsetud membraaniga) · Transportfunktsioon(hemoglobiin (valk punases vererakus) ; Transportvalgud membraanis; valgumolekul muutes oma kuju vahendab ainemolekule läbi membraani)

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Referaat: Valgud

Pärnu Koidula Gümnaasium Elvi Sobolev 10.c klass VALGUD Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR ...........................................................................4 1.1. Aminohapped ..................................................................................................................4 1.1.1. Valkude seotus aminohapetega ................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur ............................................

Bioloogia → Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Erinevad valgud

siis trenniga musklid kasvavad tänu sellele vahekorrale.Peale trenni aitavad lipiidid taastada muskleid viies nendese piisavas koguses hapnikku.'' Munakollane sisaldab rohkesti inimesele vajalikku letsitiini, mis on meile hädavajalik rakkude koostises ja normaalseks ainevahetuseks. Letsitiini vajame hea mälu ja mõtlemisvõime tarvis. Piima vadak Valgud on edukad spordimaailmas, aidates ehitada üles musklimassi. Lisaks musklite ehitamisele on valgud leidnud kinnitust ka kaalujuhtijatena. Valgud aitavad hävitada keharasva ja muuta need muskliteks. Piim sisaldab põhiliselt kolme elu loovat ja kandvat ainet - valku, rasvu ja süsivesikuid ning seda sellises omavahel vahekorras, mis on vajalik kasvava organismi vajadusele. Piimasuhkrul on tähtis osa peaaju kujunemisel. Soja valk On leitud, et soja on sarnase ja mõnes vallas parem kui mõni teine kvaliteetne valk. Loomade peal testituna on leidnud kinnitust, et soja valk tõstab söögiisu. Soja on kõige valgurikkam

Toit → Toitumisõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Loeng V

6.3. Valgud. 6.3.1. Mis on valgud, mis ülesanded neil organismis on ­ organismis ~15 kg, ~45% kuivainest. · Koosnevad 20 erinevast aminohappest · Erinevaid valke on inimorganismis ~50 000-60 000, neist >2 000 on ensüümid · Erinevad üksteisest aminohappelise koostise ja järjestuse poolest · Võivad sisaldada mittevalgulisi koostisosi (Me, koens., lipiid, sahhariid) Taimed ja mikroorganismid sünteesivad kõiki aminohappeid (PROTOTROOFID). Loomad, s.h. inimene sünteesib ainult pooli neist (AUKSOTROOFID) ­ vähem sünteesiradu, vähem ensüüme, väiksem energiakulu). Organism lammutab ööpäevas ~400 g valku, sünteesib samuti. Erinevate kudede valkude uuenemine toimub erineva kiirusega, mõnest minutist kuni aastani) Vabade aminohapete fond (~30 g): · Toiduvalgud · Koevalkude hüdrolüüs (80 %) · Seedeensüümide hüdrolüüs, kokku ~30 ­ 50 g valku · Aminohappeid veres 35 ­ 65 mg/dl (detsiliitris, mg%), s.o. 0,3-0,...

Inimeseõpetus → Inimese toitumisõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Organismide koostis - Valgud, nukleiinhapped

2.4 Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse ka biopolümeerideks, sest valgud moodustuvad ainult elusorganismides. Kõiki aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. See ühendab kahte aminohappejääki.

Bioloogia → Bioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sahhariidid, rasvad, valgud

Steroidid - tsüklilised ühendid,mis vees praktiliselt ei lahustu, Kolesterool, vitamiin D, Mitmed hormoonid 9. Rasvade omadused: veega ei märgu, vett-tõrjuvad, rääsuvad õhu käes seistes. 10. Rasvade keetmisel tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Igapäeva elus kasutatakse seepi. 11. Pannes taimeõlisid reageerima vesinikuga saadakse tahked rasvad, millest valmistatakse margariini. 12. Rasvad on tähtsad varus ained, mida organism kasutab toidupuuduse korral. 13. Valgud on elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest.Looduslikud polümeerid. NH2-R-CH-COOH 14. Valkude omadused: väga reageerimis võimelised, välismõjude suhtes väga tundlikud. 15. Valkude tähtsus: elusprotsessides esmatähtsad 16. Orgaanilisteks ühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad C----C--- ja C----H- sidemeid 17. Põletamisege saab kindlaks teha.

Keemia → Keemia
177 allalaadimist
thumbnail
5
doc

DNA, RNA, Valgud

Valkude renaturatsioon- kõrgemat järku struktuuri taastumine. Valkude hüdrolüüs- peptiidsidemete lõhkumine e. Primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub sidemete lõhkumine pepsiini abil HCl keskkonnas. Valkude ülesanne on määratud tema kõrgemat järku struktuuriga. Valkude ülesande määrab aminohappeline järjestus. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Valkude ülesanded : 1. Ensümaatiline ülesanne -Ensüümid on valgud , mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. Igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu. Nt: pepsiin- lõhub teiste aminohapete järjekorda 2.Kaitseülesanne -Valgud on antikehade koostises. Antigeen on võõras aine organismis. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid.

Bioloogia → Bioloogia
189 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sahhariidid, lipiidid, valgud

Sahhariidid, lipiidid, valgud · Sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik · Sahhariidi jagunevad: 1. Monosahhariidid ­ süsinikuaatomite arv molekulis on 3 kuni 6. 2. Oligosahhariidid - 2-3 monosahhariidi jääki on omavahel liitunud. - Maltoos ­ linasesuhkur ­ glükoosi jäägid. - Sahharoos ­ peedisuhkur ­ glükoosi ja fruktoosi jäägid. - Laktoos ­ piimasuhkur galaktoosi ja glükoosi jäägid 3

Keemia → Keemia
75 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valgud ja nukleiinhapped

Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus: algab mõnest kümnest ja ulatub tuhandeni. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks Koostisesse kuuluvad alusteliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sive, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse: 1

Bioloogia → Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Makroelemendid, mikroelemendid, valgud

1. Mis on makroelemendid ja mikroelemendid? 2. Mis on valgud? e. Proteiinid. Koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 3. Mis on renaturatsioon ja denaturatsioon? renaturatsioon on valgustruktuuri taastumine, denaturatsioon on valgustruktuuri muutmine. 4. Nimeta RNA ja DNA ülesanded RNA: informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks DNA: päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele 5. Mis on komplementaarsus? 6

Bioloogia → Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valgud, Rasvad jne.

Makroelemendid ­ organismide koostises kõige enam Esinevad keemilised elemendid(C,O,H). MikroelemenDid-organismide normaalskes elutegevuseks vajalikud Keemilised elemendid(Fe.Cu,Si) .Vesi-suure soojusMahtuvusega, hoiab ära ülekuumenemise,kindlustab Organismide ringeelundkondade töö,ksitsefunktsioon(pisarad).DNA- päriliku info säilitamine ja edastamine tütarrakkudele.RNA-päriliku info realiseerimine.Denaturatsioon-hävita takse valgu kõrgemat järku struk tuur:muna vahustamine,praadimine, lokkimine. Re-naturatsioon:kõrgemat järku struktuurid taastuvad: juuste struktuuri taastumine peale lokki .TRNA-RNA molekuliga ribosoom idesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine .Rasvad.e.lipiidid on hüdrofoobsed ained,mis ei lahustu vees.koosnevad alkost ja rasvhappe jäägist. Sahhariidid koosnevad süsinikust,vesinikust ja O .Valk-aminohapetest moodustunud biopolpümeer.IRNA-toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusü...

Bioloogia → Bioloogia
46 allalaadimist
thumbnail
5
doc

sahhariidid, nukleotiidid, valgud

Nende tekitatud kahjustus põhjustab väärarengu sealsamas ja kohe, kui rakk või organ ei tule toime vigade kõrvaldamisega. Kantserogeensed ained: - polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (NT: bensobüreen) - aromaatsed amiinid - anorgaanilised ained ja materjalid (NT: nikkel, asbest) - looduslikud ühendid (NT: hallitusseente mürgid alfatoksiinid) - sünteetilised ühendid pestitsiidide, värvainete ja ravimite hulgast VALGUD Kodeeritavad aminohapped Valkude ehitamiseks on kakskümmend kodeeritavat aminohapet. Igaühele neist vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Valgu omadused tulenevad aminohappelisest järjestusest. Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Peptiidid

Keemia → Keemia
29 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valgud ja nukleiinhapped

Valkude struktuur: *esimest järku struktuur e.primaarstruktuur-aminohappe jääkide järjestus *teist järku struktuur e.sekundaarstruktuur-moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks ja beeta struktuuriks,need on seotud vesiniksidemetega nt kõõluste,kõhrede,juuste,küünte,karvade valgud(ämblikuniit ja soomused) *kolmandat järku struktuur e.tertsiaarstruktuur-moodustub valgu kokku keerdumisel gloobuliks või fibrilliks.nt( gloobulid)-ensüümid,antikehad,vereplasma valgud (fibrillid)-verehüübimisvalgud,lihastöös osalevad valgud. *neljandat järku struktuur e.kvaternaarstruktuur-tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel,nt hemoglobiin Valkude struktuuri muutmine: 1.DENATURATSIOON-hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.nt juuste lokkimine,muna vahustamine/praadimine 2.RENATURATSIOON-kõrgemat järku struktuurid taastuvad nt juuste struktuuri taastumine peale lokki,vahustatud munavalge vedelaks muutumine. Valkude ülesanded: 1

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Valgud ja struktuurid

Valgud ja struktuurid 1. Esimest järku struktuuri nimetatakse aminohapete jääkide järjekorda valgu molekulis, saab olla ainult valgu molekulis. (Insuliin) Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib siis, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraaliks või voltub kokku. (Keratiin) Kolmandat järku struktuur tekib siis, kui sekundaarstruktuuriga valgu molekul kägardub kokku. (kerajas ehk gloobul ja niitjas ehk fibrili)

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Aminohapped ja valgud

Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kahekümmend peamist (standardset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. ( · Alfa-aminohapped ­ valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja

Bioloogia → Geenitehnoloogia
30 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sahhariidid ja valgud

Sahhariid/ suhkur on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust . Lihtsuhkrud e monosahhariidid: 1. glükoos e viinamarja suhkur2. fruktoos e puuviljasuhkur3.riboos(RNA) 4.desoksüriboos Liitsuhkur e oligosahhariidid koosneb 2-3 monosahhariidist 1. laktoos e piimasuhkur 2.sahharoos e roosuhkur , peedisuhkur 3. maltoos e linnusesuhkur . Polüsahhariidid- koosneb väga paljudest monosahhariididest on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid 1. glükogeen- loomnetärklis 2. tärklis- taimne tärklis(varuaine)3.tselloloosid- on taimede puitunud varres 4.kitiin- seentes on Tähtsus: 1)Energeetiline tähtsus( glükoos on esmane energia allikas, saame 17,6 kjauli) 2)ehituslik tähtsus( tselluloos on taimevartes, ehitavad ta üless) Lipiidid: fosfolipiid on raku membraani koostisosa, steroidid 1. neerupealiste..2 keerukad tsüklilised ühendid Lihtlipiidid: glütseroolist ja ravhappes jäägist koosneb. Glütserool-hüdro...

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

VALGUD JA NUKLEIINHAPPED.

KORDAMISKÜSIMUSED BIOLOOGIAS: VALGUD JA NUKLEIINHAPPED. 1. Mis on valgud ehk proteiinid? polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet . Valkude süntees toimub ribosoomides . Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 2. Mis on lihtvalgud ja liitvalgud? Selgita mõiste ja too näide. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkudest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid ja hemoglobiin. 3. Kirjuta aminohapete skeem ja nimeta osad

Bioloogia → Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
1
odt

DNA, RNA, valgud

koosmõjul.DNA+ valgud=nukleoproteiinid(kromosoomid) Biheeliksi eripära- koosneb kahest ahelast(keerduvad ümber mõttelise telje) ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused.(A jaT)(GjaC)-komplementaarsed. Komplementaarsus, teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. RNA- polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiid.Tähtsus ­ päriliku info eraldaja, realiseerib info e. valmistab valgud.TÄHTSUS:mRNA-informatsiooni toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta, valkude süntees; tRNA-transpordi (toob AH ribosoomi); rRNA-ribosoomi RNA ­ moodustab ribosoomi enda ,on valgusünteesi toimumise keskkonnaks. EHITUS: esmane s- nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs, tekib sünteesijärgselt. Teisane s- molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikude omadega. VALGUD(proteiinid) ­ aminohapetest moodustunud polümeerid

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Amiinid, Aminohapped, Valgud

Füüsikalised omadused Aminohapped on värvitud, kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees ja halvasti orgaanilistes ühendites. Aminohapped sulavad kõrgel temperatuuril, kusjuures tavaliselt nad seejuures lagunevad. Keemilised omadused Aminohapete keemilised omadused on seotud hapete koostisesse kuuluva kahe funktsionaalse rühmaga. Aminorühm ­ NH2 põhjustab aluselisi omadusi ja karboksüülrühm ­ COOH happelisi omadusi. Seos valkudega Aminohapete seos valkudega on otsene. Valgud koosnevad aminohapete jääkidest. Peptiidid ­ vee molekuli ning aminohapete liitumissaadus, mis sisaldab iseloomulikku aatomirühmitust CO ­ NH. Tähtsus organismidele Toiduainetes sisalduvad valkained lõhustuvad seedetraktis aminohapeteks. Nendest lõhustunud aminohapetest sünteesib elusorganism kehavalke, hormoone ja ensüüme. Valgud Valkude molekululehituse seos aminohapetega Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast.

Keemia → Keemia
69 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valgud ja antikehad

BIOLOOGIA KÜSIMUSTE VASTUSED 2.Sekundaarstruktuur annab valgule keerdunud või kokku volditud ruumilise vormi.Tertsiaarstruktuur annab valgule keraja kujuga ruumilise vormi-nimetatakse gloobuliks. 3)Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 4)Denaturatsioonis hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.Renaturatsioonis kõrgemat järku struktuurid taastuvad. 5)Süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist.See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklisemolekulid esmalt eri pikkusega oligosahhariidideks ja seejärel tärklise monomeerideks-glükoosi molekulideks.Samal ajal ei laguna amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendeid.Selles väljendub valkude ensümaatiline funktsioon. 6)HIV on AIDS-i lõppstaadium.AIDS-i põhjustab HIV viirus,mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes,mis tähendab,et inimene haigestub järjest sagedamini mitmesugustess...

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Valgud ja rasvad

Trehaloos – glükoos + glükoos - Seenesuhkur Tselluloos - Põleb, ei lahustu vees, märgub, püsib koos tänu vesiniksidemele, paber, puuvill, etanooli tootmine Tärklis - Ehitatud alfa-glükoosi molekulidest, taimede varuaine, peaaegu hargnemata, ei lahustu vees, põleb (C6H10O5)n + 6O2 –> 6CO2 + 5H2O, pundub vees ja soojendamisel tekib kliister Glükogeen - Loomne tärklis, loomade varuaine, tekib koos valguga, kiire energia 7. Valgud Valgud on looduslikud polümeerid, valkude monomeerideks on aminohapped. Peptiidid = kondensatsiooni polümeer (tekib vesi) Peptiidside – side, mis on kahe aminohappe vahel. Vaata paberilt: Vesinikside Mittepolaarne kovalentne side Sulfiidside Iooniline side Ehitus: FIBRILAARVALGUD: - Vees lahustumatud, kiulised, kollageenid (nahk, karv, küüs) GLOBULAARVALGUD: - Lahustuvad vees, ensüümid, valgulised hormoonid, antikehad Omadus:

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Kordamine Valgud nukleiinhapped

Tööleht: Valgud ja nukleiinhapped. 1. Võrrelge antud struktuure ja kirjutage, milliste ainete koostisesse need monomeerid kuuluvad ja kuidas neid monomeere nimetatakse. Kuulub: DNA koostisesse. Kuulub valgu koostisesse. Nimetus: C - tsütosiin Nimetus: aminohape 2. Uurige polüpeptiidi struktuurvalemit. Tõmmake joon alla (märkige värviliselt) peptiidsidemetele. Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest!

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valgud meie toidulaual

kiiritamine" ning see haakub otseselt keha toitaine vajadustega. Tabav oli ka sõnade mäng kiiritatud vs ärritatud. Ega see niivõrd vale ei olegi. Kiiritamine on midagi, mida üks tavaline inimene peab väga negatiivset mõju omavaks tegevuseks. Enamasti seostub meile sellega tuumaseen, mis teeb palju halba mitmekümneteks aastateks. Kohe kuhjaga. Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei

Toit → Kokandus
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Valgud koosnevad aminohapetest

Looduses esineb üle 100 aminohappe, kuid peaaegu kõikide organismide valkude koostises on vaid 20 erinevat aminohapet. Geenid määravad valgu aminohapete hulga ja järjestuse. Aminohappeline järjestus on valgu esmane ehk primaarstruktuur. Aminohappe ahela keerdumisel spiraaliks või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekib valgu sekundaarstruktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed. Valkude struktuur võib muututda, näiteks kõrge temperatuuri korral. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes toimvate keemiliste reaktsioonide kiirust. Kuna inimese temperatuur on keskmiselt 37 kraadi, kulub mõne keemilise reaktsiooni jaoks liiga kaua aega ja ensüümid kiirendavad seda. Näiteks kui panna klaasi tavalist majapidamissuhkurt, pidavat see seisma seal mitu aastat, kuid pärast vastavate ensüümide lisamist lõhustub see vaid mõne sekundiga. Iga reaktsiooni jaoks on kindel ensüüm mis just sellele reaktsioonile kaasa

Biograafia → Keskkond ja jäätmemajandus
4 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Valgud ja lisaained

·neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% eneriast Häda ·taimedes on aminohapped ebaproportsionaalselt ·N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt mis avaladab mõju neerudele ·Taimsed valgud(kaunviljad pähklid,seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatud AH-d Asendamatud ·asendamatud AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad nt muna,piim,juust ja liha. ·segatoidus loomsed ja vaimsed valgud täiendavad üksteist (soovtavalt 55% loomsed ja 45% taimseid valke). Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse ·toiduvalkude seedimine ja aminohapete imendumine; ·koevalkude lammutamine ·seedetrakti jõudnud seedenõrede koostis olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine: ·asendamvate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Süntees ·ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400kg kehavalke ja sünteesib samapalju, säilitaks tasakaal.

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Valgud ja aminohapped

metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside ­ tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur ­aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur ­ aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur ­ sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur ­ kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Nt: hemoglobiin, klorofüll. 3) Denaturatsioon ­ valkude muutumine lihtsamateks. Denaturatsiooni võivad põhjustada: mehhaaniline töö, temperatuur, kiirgused, happed, alused jms. Teatud määral kaitse võõrvalkude eest (nt palavik). Denatureeruvad valgud muutuvad

Bioloogia → Mikrobioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Aminohapped, peptiidid, valgud

AMINOHAPED 1. definitsioon On karboksüülhapete derivaadid, mis sissaldavad ühte amiino- ja karbokspplrühma. Inimese kehas neid on 60. inimkeha valgud ja peptiidi koosnevad alfa-aminohpaetest. 2. Jaotus. 2.1 - proteinogeensed ­ kuuuvad valkude koostisse. Neid on 20 ja nendel on v'hemalt üks kodoon inimese geneetilises koodis. Neil on L-konfiguratsioon. Proteiinogeensete aminohapete derivaadid tekivad valgumolekulis juba olevate põhiaminohapete ensümaatilisel modifitseerimisel. (nt. Pro baasil tekib Hyp, Lys baasil Hyl.) Derivaate teke loob aluse

Keemia → Biokeemia
128 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lipiidid ja valgud

1) kuuluvad ehitusliku üksusega biomembraanide koostises. 2) Nende baasil sünteesitakse sapphappeid. Sapphapetega väljutatakse põhiosa kolesteroosist. 3) Kolesteriididest lähtuva vitamiini D süntees nahas UV kiirguse mõjul. 4) Kolesteriididest lähtub ka sterodihormoonide sütees organismis. Nt. suguhormoonid. Kolesteriide ei saa lugeda kahjulikeks ja mittevajalikeks molekulideks! Alteroskleroos ­ veresoonte lupjumine. Haiguslik seisund, mille käigus oksükolesterool, kolesteriidid, valgud, lubisoolad ladestuvad veresoonte seinte sisse ehk endoteeli ­ igasugusel naastu rebenemisel tekib haavand ja häirub vere hüübimine. Kui see protsess toimub südames sis on tagajärjeks infarkt ja kui ajus siis ajuinfarkt. REK: 1) selgitage kolme põhjust, miks imetajate organism vajab varurasvasid? 2) Leia loetelust kõige energiarikkam toitaine. 3) Seostus ja rühmitustestid. Seostustestid ­ leia lipiidi mõistele sobiv paariline.

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sahhariidid ja valgud

etanooli, mitmete tehiskiudude, lõhkeainete ja teiste materjalide tootmise lähteaineks. Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varupolüsahhariid. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustub tärkliseklistiir. Glükoos C6H12O6 Fruktoos C6H12O6 Riboos C5H10O5 Sahharoos C12H22O11 Maltoos C12H22O11 Laktoos C12H22O11 Tärklis (C6H10O5)n Glükogeen (C6H10O5)n Tselluloos (C6H10O5)n Valgud Valgud ehk proteiinid koosnevad mitmest ühendatud aminohappejääkidest. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped on need mida meie organis ei tooda ja seepärast peame neid saama toidust. Happelistes aminohapetes on ülekaalus karboksüülrühm, aluselises aga amino rühm. Neutraalsed on aminohapped siis, kui neis on võrdselt nii karboksüül kui ka amino rühmasid. Vastavalt koostisele jagatakse valgud: lihtvalkudeks, mis

Keemia → Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valgud koosnevad aminohapetest

Valgud koosnevad aminohapetest Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Inimese organismis on sadu tuhandeid ja isegi miljoneid erinevaid valke ning kõigil neil on ainulaadne ehitus ja ülesanded. Valgud uuenevad pidevalt. Valke valmistatakse rakkudes ja pannakse kokku aminohapetest. Aminohapped on igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast molekulid, mis moodustavad valkusi. Aminohapete erinev järjestus ja hulk molekulis annab valgule oma, spetsiifilise ülesande. Asendamatud aminohapped on valgu sünteesiks vajalikud aminohapped, mida keha ise ei tooda ja peab toidust saama. Geenid määravad animohapete hulga ja järjestuse.

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
63
pdf

Valgud ja geenid

1.5g/kg/päev) on piisav? ­ Tänaseni on olnud ­ järelikult on nähtus "elastne", "andestav", "suure veaga" jne. ­ Elu näitab, et lihasmassi on võimalik säilitada ja suurendada väga erineva valgukoguse baasilt · Söögiga tarbitud valgu omastamine sõltub paljudest teguritest: ­ Kellaaeg (nii päeva lõikes kui suhtes treeningusse) ­ Kaasuv toit (keeruline probleem!) ­ Tervislik seisund ­ Seedetrakti staatus Lihashüpertroofia ja valgud · Lihashüpertroofiaks on vaja 3 tingimust: ­ Jõutreeningut ­ Positiivset energiatasakaalu ­ Lihase valgusünteesiks piisavalt aminohappeid · Kulturistid treenivad suurte koormustega, söövad palju kaloreid ja tarbivad valku ­ Tihti on tegemist müütilise (põhjendamatu, tegelikkust ignoreeriva sh. personaalset geneetikat) valgutarbimisega ­ Samas asendab valgupreparaat toidulisandina suurt ja kompleksset einet (n. klaas valgujooki = 0.5kg praad)

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun