Kiri Olen kirjanik kes kirjutab õukonna ballil toimunust Ball toimus õukonna lossis , mis oli väga rikkalikult sisustatud. Loss oli mokokoo stiilis ja seal oli palju hõbedat, mis käib mokokoo stiiliga kaasas. Peole oli kutsutud rahvast erinevatest seisustest , olid nii aadlikud kui ka parunid. Kindlasti oli ballile oodatud ka kuningas Louis 13. , aga ta kartis rahvast ja eks sellepärast ta ballile ei tulnudki. Ballil arvestati naistega. Naised olid balli põhisümbolid. Naistega käis kaasas ka mood. Nad ehtisid end palju ja na pühendusid ka meestele. Naised kes peole saabusid olid jõuetud. Oli ka selliseid naisi , kes paljastasid ihu , et leida meest. Ballist võib järeldada , et see oli suurejooneline ja igal naisel oli uus kleit igal ballil. Balli külastajate seas oli ka inimesi kes suhtusid vananemisse jäledalt. Balli valgustati 1000 küünlaga. Valgustuse juures olid ka suur roll peeglitel mis aitasid küünla valgust edasi
Stella ja Liis olid ta vastu õelad, kogu aeg käsutasid ja norisid teda. Tuhkatriinu ise oli heasüdamlik ja ilus. Ta ei olnud õdede ega kasuema peale vihane ,et nad teda käsutasid ja norisid. Ta õppis 9 klassis koos oma õdedega. 10 klassis käis üks poiss nimega Martin , ta oli kooli kõige popim poiss, kuna ta vanemad olid rikkad ja poiss kandis kogu aeg kõige uuemaid ja stiilsemaid riideid. Kõik kooli tüdrukud tahtsid teda endale poisiks. Kõik koolis ootasid iga aastast balli kus võisid osaleda 9 -12 kl õpilased kaaslasega ja muidugi kõik tüdrukud tahtsid Martinit endale kaaslaseks. Alati enne balli toimus paarpäeva varem pidu kus tavaliselt Martin otsustas kellega ta ballile läheb. See pidu oli õhtul. Nagu arvata võib kõik tüdrukud valmistusid selleks peoks, kõik peale Tuhkatriinu . Tuhkatriinut ei lubatud sinna peole, kuna ta pidi õdede ja ema pesusid pesema. Stella ja Liis valmistusid eriti
,,Anna Karenina" Vronski Võib väita, et Vronski kiindumus Annasse oli tõeline ja aus, sest Annat esimest korda nähes nägi ta tema õrna ja hella näoilmet. Rongilt lahkudes kuulis Anna, et raudteevaht oli rongi alla jäänud ning soovis tema perekonna jaoks midagi teha. Selle peale läks Vronski ja andis raudteevahi lesele 200 rubla (lk 68). Peale balli sõitis Anna kohe Peterburgi tagasi ning Vronski järgnes talle. Vronski nautis skandaali, mis ta Annaga koos olles sai (lk 130). Samuti võib öelda, et Vronski ei armastanud Annat, vaid neid erutavaid elamusi, mida Anna temas tekitas. Mida kättesaamatum Anna Vronskile oli, seda rohkem veendus Vronski oma armastuses Anna vastu (lk 315). Vronski oli enda ja Anna suhtega seni rahul kuni kuulis, et Anna on rase. Vronski on enesekindel, aus ja heasüdamlik krahv, kes tahtis hoida endast
....................................................................................................................3 Tradisioon................................................................................................................................... 4 Rahvatantsud,Rahvapillid........................................................................................................... 5 Polonees on ¾ takti mõõdus , väärikas sammutants , rõhuga 3.löögil 17.,18. sajandil oli polonees balli avatants.Euroopa ballisaalides olid mõlemad tantsud populaarsed 7. sajandil 19. sajandil kasutati neid vaheldustpakkuvate karaktertantsudena ballettides..................................5 Krakovjakk on ¾ taktimõõdus,sünkopeeritud rütmiga elavaloomuline rahvatants,mis sai 19.sajandi lõpul Euroopas tuntuks ka peotantsuna..................................................................... 5 Poola rahvapillidest on põnevamad kolme tüüpi puutrompetid , mida kasutati signaalpillidena
taplood/seina mida oli kerge ümber tõsta ja millega oli kõige lihtsa lavakujundust muuta. Stseeni muutudes tõsteti neid järjekordselt ja sisi visati näitek slinakesed üle selle millel oli kujutatud roosid ja tänu millele oli kerge kujutada aeda. Kuna need olid valged linad siis kasutati paaril korral ka varjude mängu sellega. Näiteks siis kui oli vaja kujutada Eliza vannis käiku. Tänu taploodele oli lihtne nii kujutada Higginsi kodu, Proua Higginsi aeda kui ka tänavaid ja balli ruumi. Kuigi kujundus oli loodud tinglikult oli just see võtti etenduse efektile. Lavakujunduse vahepausidel läks valgus pimedamaks ning näitlejad pomisesid lauluviisi tagamuusikaks. Valgusel üld juhul mingit suuremat tähelepanu ei pööratud. Esemetest olid laval aga enamjaolt ainult sellised asjad mis pidid tingimata seal olema. Asjad mida katsuti või millega tegelane pidi tegema mingit tegevust. Nendeks olid siis toolid ja lillekorvid ning sokolaadi karbid jne.
jooksen ära!" Kuningal ei jäänud muud võimalust, kui Selenale kõik ära rääkida. Selenal tulid pisarad silma, kui ta kuulis, mis ta emaga juhtus. Ta lausus: "Ma otsin ta üles ja maksan kätte!" ning hakkas ukse poole astuma. "Kuhu sa kavatsed minna?" küsis kuningas. "Nõia juurde, ma pean Luciferist rohkem teavet saama.", vastas Selena. "Oota! Aga ball? Sul on ju täna sünnipäev, sa pead balliks valmistuma. Ma ei saa balli niiviisi ära jätta. Ma saatsin juba eile kõikidele printsidele meie võluriigis kutsekirjad.", lausus kuingas. "Olgu isa.", lausus Selena. Algas ballipidu. Tänu sellele, et Selenal olid pikad, mustad, lokkis juuksed, nägi punane ballikleit tema seljas võrratu välja. Ballipeole tulid kokku kõik kuningad ja kuningannad, printsid ja printsessid kogu võluriigist. Neid oli üle 200. Aga printsess Selena märkas kohe nende hulgast üht erilist printsi
Viimaste sõnadega kiidab Jesua hegemooni, mitte Jumalat. Pontius Pilatus oli 26 36 juudamaa valitseja. 36 kutsuti Rooma ja mõisteti vangi, olevat end vangis ise tapnud. Ta oli arg, määrates Jesua ristilöömise. Lugu algab kevadel, lihavõtetel, mil Saatan saabub Moskvasse. Ta tuleb lihavõttepühadel ning ball toimub ülestõusmisel. Nii Moskvas kui Jersalaimis oli kulminatsioon Suurel Reedel. Nii toimuvad suur romaan ja Jesua lugu samal ajal. Raamatu tegevus oli üldse neli päeva. Balli eeskujuks oli USA saatkonna vastuvõtt 1935 aprillis, kus Bulgakov käis, kuna ta oli Vene seltskonnas tõrjutud. Ta käis üldse tihti saatkonnas, nii suhtlemas kui filma vaatamas. Berliozi pea mahalõikamine on motiiv ka mujal. Salome lasi pea maha lõigata Ristija Johanneselt, ka Juudit lõikas pea maha. Raamatus on kokku üle 500 tegelase. On numbrilisi sümboleid. Maja 302b korter 50. 5 on Saatana number, 3+0+2=5, 5+0=5. 5 bis (+) 5 = 10, mis oli Bulgakovi maja number sellel tänaval.
TEEMANTRIPATSID Annette Kits Anna Maria Tuberg 8.a MIS TOIMUS RAAMATUS? · Louis XIII kinkis kuninganna Annale teemantkee 10 ripatsiga · Anna andis need kingituseks hertsog Buckinghamile · Mileedi läheb ripatsitele järele · Louis XIII peab balli · Anna on õnnetu ning proua Bonacieux kuulis teda pealt · Anna usaldas talle oma saladuse · Hr. Bonacieuxiga on probleeme · D' Artagnan asub teele MIS TOIMUS RAAMATUS VOL. 2 · Musketärid asuvad teele · Porthosel tekkis aadlikuga tüli · Aramis jäi tule alla · Athost süüdistatakse valeraha esitamises · D' Artagnan võitleb aadlikuga ja võtab tema loa piiri ületamiseks · Tormab Buckinghami juurde · Buckingham avastab, et kahte ripatsit pole
Seda alustas ooperi põhitegelane Violetta ja refrääniks lisandus terve trupp, kes laval olid ja kellel olid käes sampuse klaasid. Esitus oli väga puhas ja esitajal oli väga kõlav hääl, mida oli väga nauditav kuulata. Lugu jäigi meelde just tema kõla poolest. Üldine muusika ooperi vältel oli pigem rõõmsatooniline ja rütmiline. Ooperi sündmustik toimus 19. sajandil. Sellest sai aru näitlejate kostüümidest, mis jäljendasid 19. sajandi balli riietust. Ooperi lavaehitus ja näitlejad andsid väga hästi edasi ooperi tegevuse ja ooperi sisu kohta. Ooperit oli väga huvitav vaadata. Käisin esimest korda oopereit vaatamas. Olin küll varem paar korda Estonias Balletti vaatamas käinud, aga ooperit polnud veel vaatama jõudnud. Alguses oli väga raske jälgida, kuna see nõudis väga palju keskendumist, et selle sisust aru saada, aga ooperit oli lihtsam jälgida kui balletti
Ooperi sisu I vaatus Pariis, 19. saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus 1.pilt Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks
Kõige huvitavam oli kostüüme ja soenguid jälgida ballidel. Korraga oli laval mitukümmend vapustavat kleiti, mida silm ei suutnud korraga haarata. Teine vaatus oli minu jaoks natuke liiga veniv ja üksluine. Seal oli vahepeal liiga palju aariaid järjest ja see tõmbas tempo maha. Teise vaatuse ball oli väga suurejooneline, kuid mulle jäi meeste kaklemise koht segaseks, sest ma ei saanud päris täpselt aru, mille pärast neil tüli tekkis. Eriti meeldis mulle selle balli mustlase ja matadööri tants. Samuti torkasid silma Flora peas olevad paabulinnusuled ja tema sinise ja kuldsega kleit. Muusikaliselt meeldisid mulle kõige rohkem need palad, kus laulis koor ka kaasa. Kõige parem koht oli kolmandas vaatuses, kui Violetta hakkas surema ja Alfredo, Georges ja Violetta kolmekesi koos laulsid. Aariad ei olnud just minu lemmikud, kuid see-eest meeldis mulle väga "Drinking song." Ma olin seda varem kuulnud ja mulle meeldis vahelduseks tuttavat viisi kuulda
Põgenenud vang Vautrin (Collin) Pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat Tegevus Eugene saab teada isa Goriot kurva eluloo Kaitseb teda tagakiusamise eest Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara Isa Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja, mees sureb enne Eugene ja ta sõber matavad Goriot'i (tütred ei tule matustele) Põhiidee Rahajanu teeb inimesed kurjaks ja südametuks Eugene de Rastignac Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis
tantsijaks. Sügisel tuli Rostovite perekond tagasi moskvasse, samuti tuli talve algul tagasi dennisov. Natasa meeldis dennissovile, mees imetles neiu graatsiat tema tantsimise ajal Jogeli ballil. Natasa oli Jogeli parim õpilane, kelle üle oli mees väga uhke. Esimese tantsu tantsis neiu Jogeliga, kuid teise dennissoviga, kes hakkas kutsuma neiut võluneitsiks, andudes ta tahtele. Peale tantsu istus denissov Natasa kõrvale ning ei lahkunud temast kogu balli kastel. Peale balli hakkas dennissov rostovite majas tihti käima ning natasa hakkas laulmisega tõsisemalt tegelema, kuna denissovile meeldis kui neiu laulis, ning mees tegi talle abielu ettepaneku, millest tüdruk keeldus. Natasa oli kuueteistkümne aastane ja 1809. Aasta , seesama mis oli määratud tema ja borissi kihlumise aastaks. Kuid peale nende suudlust polnud neiu poissi enam kordagi näinud. Kuid nüüd ta tuli natasale külla, et talle öelda, et ta ei saa temaga olla, kuid samas ei suuda
Siis aga kohtab ta Herminet, kes mõistab Harryt ja tema sees pesitsevaid kahte erinevat poolt. See teadmine lohutab Harryt, Hermonie mõjutab Harry maailmapilti ja kui ta lõpuks Herminesse armub, siis sümboliseerib see Harry naiselikku ja ühtlasi elunautleja poolt seega võib öelda, et Harry armub läbi Hermonie enda sees olevasse stepihunti. Tähtsaimaks sündmuseks ongi ehk Herminesse armumine ja pärast balli teatrisse minemine, kus Harry narkootilisi aineid proovib. Harry käib teatris ringi ja näeb igas ruumis erinevaid seiku oma elust. Iga tuba sümboliseerib mingit tahku Harry olemusest. Ühes toas näeb ta armastatud Herminet Pablo kaisus ning koheselt võtab tema sees võimust stepihunt ning ta tapab Hermine. Hetk hiljem saab ta aru, et ta tegi vea, lastes stepihundil enda üle võimust võtta. Harry peab arenema ja elult veel palju õppima, et ta
Kostüümid olid kuninglikul perel värviküllased ja ehitud sätendavate teemandite ja kuldse varjundiga lisanditega. Luiged kandsid enamus ajast valgeid sädelevaid traditsioonilisi balleti kleite. Luikede järve ballett rääkis prints Siegfriedist, kes täiskasvanuks saades oma sõpradega pidutses ning peale seda järve ääre läks. Seal märkas ta luikede parve ja luik Odette ilu võlub koheselt printsi. Siis korraldas printsi ema oma pojale balli, kust ta pidi omale valima naise, kellega abielluda. Printsile aga ei sümpatiseerinud keegi muu, kui järve ääres kohatud Odette. Ballile saabus aga kuri von Rothbarth, kes määris printsile Odette asemel Ottilie kaela. Kusjuures kaks neidu olid vahetamiseni sarnased. Arvates, et Ottilie on neiu, keda nägi ta järvel, tantsis ta temaga ja otsustas temaga abielluda. Peale otsuse avaldamist, ilmus sinna ka Odette, kes murtud südamega minema jooksis.
Sven Grünberg Essee Pärnu 2011 Helilooja Sven Grünberg (sündinud 24. novembril 1956) on Eesti elektroonilise muusika pioneer, lõpetanud Tallinna muusikakoolis Leo Semleki klassis muusikateooria eriala ja alustas oma muusikutegevust 1970ndate aastate algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament, misjärel sai laiemalt tuntuks oma proge-rocki ansambliga Mess, mille põhikoosseisus mängisid Grünberg, Elmu Värk, Mati Timmermann, Andrus Vaht ja Ivar Sipra. Mess oli esimene omalaadne mitte ainult Eestis vaid kogu Nõukogude Liidus. Grünberg võttis kasutusele süntesaatori, mis oli tollal haruldane. ...
Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane. Meister on lootusetult armunud Margaritasse. Enne hullumajja viimist annab oma säästud Margariita hoolde. Tänuks, et Margarita korraldas Wolandile balli, viis Woland nad taas kokku, andis neile nende raha, isikutunnistused ja isegipõletatud Meistri novelli toob päevavalgele täiuslikus seisundis. Woland võtab aga maalt lahkudes Meistri endaga kaasa, ja margariita soovib samuti kaasa tulla. Teose on 3 tegevus liini. Esimene toimub kaasaegses 20.-30. aastate Moskvas, teine iidset Jeršalaimi ning kolmas igavikulises teispoolsuses. Teost oli raske lugeda kuna sisse on kirjutatud palju idamaade sümboleid. Ja
Charles'i naine keelas selle lõpuks ära, kuniks naine suri. Pärast surma sai mees rahumeelselt Emmat külastamas käia. Charles ja Emma abiellusid. Nende abielus oli kõik hästi, Emma sünnitas tütre. Naise arust muutus aga elu igavaks, ta ei tahtnud elada ilma pidude ja meelelahutusetta. Charles ja Emma käisidki kord ballil, kus naine tantsis ühe võõra mehega, kes talle hinge l äks. Hilisemal ajal oli ta hajameelne ning mõtles lugedes vaid balli toredusele ja tollele võõrale mehele. Emma igav elu hakkas teda aga nii palju mõjutama , et ta võttis endale armukese. Naine armus Rodolphe. Algselt ei suutnud naine muidugi mehega koos olla , kuna arvas et see pole sünnis. Hiljem ei suutnud naine mehele vastu panna ning hiilis tihtilugu tema juurde. Käis ka tihe kirjavahetus. Charles ei saanud millesti aru. Naine tellis aga kaupmehelt Lheureuxilt kaupu ning ei
vilunud Mariaga. Mariast saab Harry armuke, kes õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Pablo kritiseerib samuti Harry liigselt intellektuaalset tõsimeelsust ja väidab, et lõbusast slaagrist on maailmale rohkem rõõmu kui surnud klassikute muusikateostest. Saanud tantsusammud selgeks, peab Harry minema ballile "Globusesse", kus ta leiab Hermine meheriietes ning armub temasse. Ta tantsib ja on balli hoost kaasa kistud, kui viimaks Pablo kutsub teda väiksele koosviibimisele maagilisse teatrisse. Pablo pakub Harryle narkootilise toimega jooki ja sigaretti ning Harry liigub teises reaalsuses läbi erinevate kambrite, kus ta näeb nägemusi iseendast paljudes eri versioonides, Stepihundi dresseerimisest, sõjast ning kõigist naistest, keda ta elus on armastanud. Lõpuks leiab Harry Hermine Pablo embusest ja tapab tüdruku
Eliza oli täiesti tavaline alamklassi linnakodanik, kelle unistuseks oli müüa lilli korralikus lillepoes mite tänaval mööda kõndivatele inimestele. Kuulates pealt Mr. Higginsi kihlveo pakkumist kolonelile otsustas Eliza oma säästude eest võtta Mr. Higginsilt keele kursusi ja sellepeale nõustus kolonel Mr. Higginsi kihlveoga. Pärast mitme kuist harjutamist ja õppimist sai Eliza hakkama ja hakkas rääkima nagu tõeline hertsoginna. Pärast hästi läinud saatkonna balli oli Mr. Higgins võitnud kihlveo ja ta läks Elizaga tülli. Teises vaatluses kujutatakse Mr. Higginsi kiindumust Elizasse. Ehhki ta väitis, et tema ei ole mees, kes abielluda sooviks näitas ta välja nagu ta oleks oma seisukohta muutnud. Otseselt seda ei olnud mainitud. Mr. Higgins tunnistas, et ei suuda ilma Elizata elada ja pärast samaväärset vastust Eliza poolt tuli Eliza Mr. Higginsi majja tagasi. Esimene vaatlus oli väga huvitav. Selles esinesid erineva tujuga laulud, erinevad
Lõpuks jõudis ta ka jõe äärde. Seal istus ta autosse ning sohvrist vares juhtis auto (mis lendas) W maja juurde. XXII MA läks W juurde. Korter oli muutunud hiiglaslikuks. KO rääkis MA-le, et MA-st saab balli perenaine. Seal olid ka A, PE ja H. Ballile jõudis ka N, kes oli kasutanud ka MA kreemi. XXIII MA pesti verega ja talle pandi riided selga. Kaela pandi musta puudli kujutisega kett. Ballil mängis orkester, mida juhtis Johann Strauss. Kõik balli külalised olid kuulsad, kuid nüüdseks surnud inimesed. XXIV Pärast balli sõi MA koos W-ga ja jõi piiritust. W küsis, kas MA-l on talle mingeid soove esitada. Lisaks muudele teenetele soovis MA ka meistriga jälle kokku saada. W täitis MA 7 soovi ja tõi ME MA juurde. MA ütles N-le, et ta koju läheks, kuid N soovis jääda nõiaks.
Lõpuks jõudis ta ka jõe äärde. Seal istus ta autosse ning sohvrist vares juhtis auto (mis lendas) W maja juurde. XXII MA läks W juurde. Korter oli muutunud hiiglaslikuks. KO rääkis MA-le, et MA-st saab balli perenaine. Seal olid ka A, PE ja H. Ballile jõudis ka N, kes oli kasutanud ka MA kreemi. XXIII MA pesti verega ja talle pandi riided selga. Kaela pandi musta puudli kujutisega kett. Ballil mängis orkester, mida juhtis Johann Strauss. Kõik balli külalised olid kuulsad, kuid nüüdseks surnud inimesed. XXIV Pärast balli sõi MA koos W-ga ja jõi piiritust. W küsis, kas MA-l on talle mingeid soove esitada. Lisaks muudele teenetele soovis MA ka meistriga jälle kokku saada. W täitis MA 7 soovi ja tõi ME MA juurde. MA ütles N-le, et ta koju läheks, kuid N soovis jääda nõiaks.
Vaheldust Onegini ellu tõi siirdumine maale, kuid peagi tüdines ka looduse ilust. Naabritega ei suhelnud, kuna nägi nende tühisust. Jevgeni Onegin sõbrunes Lenskiga sellepärast, et teda köitis Lenski tulihingelisus. Lenski oli ka targem kui teised naabrid. Kuna Onegin oli noorena paljusid neide armastanud, oli ta armastusestki tüdinenud. Seepärast ei mõistnud ta Tatjana armastuse suurust ning solvas teda. Kui Lenski Onegini duellile kutsus(pärast balli, kui Lenski Onegini peale vihastas, kuna Onegin terve õhtu Olgaga tantsis) mõistis Onegin küll, et ta on sõbra ees süüdlane, kuid enesearmastus ei lubanud duellist loobuda. Onegin ei olnud elus õnnelik, ta ei leidnud enda jaoks tegevust, liiga hilja märkas ta Tatjana tõelisi väärtusi. Kui ta oleks elanud nii nagu teised, oleks tal kergem olnud. Tema aga oli teistest eesrindlikum ja vaimselt kõrgemal. Oneginis ei kasvatatud kohusetunnet. Ta kasvas eemal rahvast, kõigest venepärasest
mulle selle kontserdi juures kõige rohkem, kuna olen ise Debussy loomingu kuulaja. Alguses olid esiplaanil just puhkpillid, ning sobiks see osa filmi „Sõrmuste isand“. Meeldis väga puhkpillide mäng, kuna seda oli palju. Samuti oli huvitav oodata seda jõulisust ja dramaatilisus, mis tuli peale rahulikemaid kohti, mille ajal tundsid nagu miskit kohe-kohe tuleb. Lisaks tuli teises pooles esitusele ka Maurice Raveli teos „Valss“. Nagu loo nimi isegi, sobiks see kuskile balli saali, peenete prouade- ja jõukate härrasmeeste peole. Ise on pala selline unistav, samas ka väga jõuline vahepeal, ning suurejoonelise mulje tekitab. Läbi loo kordub sarnane motiiv. 2 Samuti oli põnev jälgida esinejate näogrimasse, seda kuidas nad elasid enda mängitud muusikasse sisse ja oli näha et nad naudivad esinemist. Ma kujutan ette, et neil on ka väike lavaanärv, mis on iseenesest hea ja et neil on esinemise eelsed rutiinid.
Lemontov, A. Ahmatova jpt.). Underi loomingut on inspireerinud eesti kirjanduse parimaid tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. Luuletus Õhtud 3 Ju päike jätnud ammu linna halli, Sääl hämaruses tukuvad kõik majad Ning uulitsad on inimesed sajad Nüüd minetanud nagu lõppenud balli. Ja seda kõrget lahutuse-valli Nüüd kui ei olegi: kõik teed ja rajad Kui jookseks kokku sääl, kus kaovad aiad- Su kambris leian su, mu kauge kalli, Kui vaga munga leian istuvat Sind videviku violetis looris Ja igatsuse-hardus silmis nooris.
Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad( vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt.Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure-Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)), kõnekäänud(Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nätust või isikut.Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. ), mõistatused( : 1) üks hani, kaks kaela ( püksid) 2) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) 3) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) 4)üks ema, üheksa last ( kartul ) 5) veest lukk, puust võti ( sild) 6)mees kaheteistkümne n...
Latunski korterisse ja keeras kraanid lahti, lõhkus aknad ja lendas minema. Majas oli varsti uputus. Ta kohtas oma teenijannat Natasat, kes ei lennanud mitte luuaga ringi vaid Ivan oli tema ratsu. Ta rääkis, et oli samuti kasutanud kreemi ja määris seda ka Ivanile. Kahekümne teine peatükk: Margarita läks Stjopa ja surnud Berliozi korterisse, kus elasid hetkel Korovjev, Azazello, kass Peemot ja Woland. Korovjev rääkis, et Margarita peab saja kuninga ballil ehk saatanaballil balli perenaine. Ta nõustus sellega. Peagi saabusid Wolandi juurde ka Natasa ja Ivan. Kahekümne kolmas peatükk: Ball algas ja kaminast tulid välja surnud, kes muutusid ilusateks daamideks ja härradeks. Margarita võttis nad rõõmsasti vastu. Margarita jõi verega täidetud peekri tühjaks ning peagi oligi ball läbi saanud ja balli ruum muutunud tagasi Wolandi elutoaks. Kahekümne neljas peatükk: Woland pakkus tasu Margaritale selle eest, et ta oli perenaine ballil. Margarita soovis, et
juhul põgenetakse ka sõjaliste konfliktide eest. Kõiki neid põhjuseid ühendab aga vajadus uueks alguseks, võimalus muuta halb heaks ning luua eluks paremad tingimused. "Detsembrikuumuses" pole Anna ja Taneli näol tegu pelgalt lapseliku vaimustusega vaid tõsiseltvõetava unistuse ja sooviga põgeneda raskuste ning rahapuuduse eest ja minna Pariisi. Kapriisne Anna kaebab, et tal pole isegi tervet paari sukki jalga panna ning ka ohvitseride balli jaoks on vaja ilusat kleiti, samal ajal kui Tanel katsub säilitada kainemat mõistust ning leppida olukorraga, ise aga samuti salamisi mõeldes elule mujal, kus ta saaks rakendada ka enne sõda omandatud arhitektiameti haridust. Kiputakse arvama, et lihtsam on alustada puhtalt lehelt selle asemel, et katsuda parandada seda, mis on. Ei ole raske panna end Taneli ja Anna olukorda, kellele madala elukvaliteedi tõttu tundub see mõte kindlasti veel eriti ahvatlev. Peab aga
saatanlikust. Tema punakas pea ning suured kulmud tõid välja selle, mis on iseloomulik kurjusele ning tema tegelase karakterile. Eldor Renteri poolt kujundatud kostüümid ja lavakujundus paistis silma oma lihtsuse ja kaunite värvide valikuga. Lava oli kujundatud lossina, kus üleval muutis põnevaks hiiglaslik peegel, mis peegeldas laval toimuvat, lisades ruumilisust ning maagilisust. Väga huvitavad olid balli külaliste rõivad, mis oli iga maa kohaselt temale iseloomulike säravate värvidega. Pjotr Tsaikovski ballett ,,Luikede järv" oli pidevalt ära tuntava sümfooniaga, mis andis ära tundmis rõõmu. Tore oli kuulda tuttavaid meloodiaid. Mulle meeldis Tsaikovski väljendus lootusest, kannatusest ja võidust, mille Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester suutis külmavärinaid tekitavalt võimsalt publikule tuua.
korda tunda läheneva sõpruse võlu, mille kohta võin nüüd öelda, et ta oli minu jaoks lihtsalt mööduv meeldimine nagu noortel ikka. Kitty oli minusse armunud tänu sellele, et pöörasin talle liiga palki tähelepanu. Neiu vanemad soovisid, et me abielluks, kuid minu jaoks oli abiellumine naeruväärne. Nii mõnigi võib öelda, et olin pisut süüdimatu, kui käitusin Kittyga nii. Annat nägin ma esimest korda raudteejaamas ja juba siis oli temas midagi tähelepanuväärset. Pärast balli muutus minu jaoks kõik. Ma armusin temasse ja ta muutus minu eesmärgiks, mis muutus algul mu jaoks kättesaamatuks. Anna mees ja Kitty muutusid minu jaoks ei kellekski, nad polnud olulised. Ma järgnesin Annale Peterburi, sest ma tõesti soovisin teda saada. Ma sättisin end sinna, kus oli Anna, ma otsisin tohutult kontakti. Oma seltskonnas ma ei kartnud muutuda naeruväärseks, sest abiellunaise meelitamine ei ole häbiasi. Aga mu töö kandis vilja, ma sain Anna armukeseks
tõeline armastus saab nad uuesti inimesteks muuta. Prints jõuab järve äärde ning märgates valget lindu tõmbab vibu vinna. Lind muutub ootamatult tütarlapseks, kes on luikede kuninganna Odette. Prints armub temasse. Odette näeb Siegfried´is tema võimalikku päästjat ning too vannub talle igavest truudust. Läheneb hommik ning tütarlapsed peavad uuesti luikedeks muutuma ja Odette jätab Siegfried´ida hüvasti. Kolmandas vaatused korraldab Siegfried´i ema poja auks balli. Ballil peab ta valima 6 neitsi seast endale neiu, kellega ta abiellub. Pirnts mõtleb Oddete´ile. Ema soovile alludes pöörab ta igale neitsile tähelepanu kuid ootamatult saabub tundmatu külaline. Külaliseks osutub võlur Robert, kes esineb rüütlina ning on toonud ballile oma tütre Ottilie. Siegfried´i hämmastab ootamatu sarnasus Odette´iga. Robert käsib tütrel panna mängu kogu oma ilu, et saada pritntsilt armutõotus. Siegfried
Kuinga osa täitis Mart Madiste, tema parim sõber peaminister oli Rauno Elp, kelle naist mängis Aile Asszonyi. Väiksemates osades mängisid Riina Airenne, Kristel Jõesaar, René Soom, Priit Volmer, Leonid savitski, Andres Köster, Georg Gurjev ning loomulikult Rahvusooper Estonia koor. Kostüümid kahjuks ei vastanud minu ootustele. Eriti valmistasid pettumust maskid esimese vaatuse alguses, need olid paberist ja kandilised, peal punane nägu. Kuid teise vaatuse lõpus, õige balli ajal olid ka maskid korralikud. Tegu oli tõesti hea ooperielamusega. Kui juba ooperisse minek, siis soovitan vaadata just ,,Maskiballi''.
Kontserdiarvustus operetist „Silva“ 2. oktoobril käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas Mart Sanderi lavastatud Imre Kálmáni operetti „Silva“. Silva räägib varieteetähe Silva elust ja sellest, kuidas inimesed üritavad vaatamata sotsiaalsele klassile ikka oma armastatuga koos olla. Etenduses mängisid peaosi Janne Ševtšenko (Silva Varescu), Tõnu Kilgas (Vürst), Pirjo Levandi (Anhilte), Rene Soom (Edwin Ronald), Maris Liloson (Stasi), Urmas Põldma (Boni) ja Jassi Zahharov (Feri). Lisaks lõid etenduses kaasa Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett. Etenduse Dirigent oli Jüri Alperten. Operetis „Silva“ esitati Imre Kálmáni teoseid, mille hulgas olid näiteks sellised meloodiad nagu „Teeme pesa endale“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“. Etenduse üldmeeleolu oli väga suursugune ja kaunis. Kogu õlesehitus sobis suurepäraselt ja oli väga professionaalne. Esimeses vaatuses toimus tegevus varietees Orpheum. Orpheum oli su...
Ta oli arglik, nii uute suhete loomisel kui ka üleüldse kõige uue suhtes, nt moodne tehnika. Olid natuke enesehävituslikud kalduvused, joomine, ebaregulaarne magamisreziim jne ja isegi kui ta otsustas oma elu lõpetada( ja tal hakkas sellest kergem) , vältis ta kojuminekut, et seda siiski mitte teha. Seegi näitab ta kahevahel olekut. Ta arvas ka, et maised naudingud ei suuda talle midagi pakkuda, kuid Hermine ja Maria tõendavad vastupidist. Balli ajal tantsib Harry mitme partneriga ja tunneb esmakordselt massi kuulumisest rõõmu. 2. Millised on Stepihundi tunnused? · Stepihunt oli õhtuinimene, tihtipeale ärkas alles enne lõunat. · Üksinduse ja sõltumatuse vajadus, ta ihkas seda ning oli selle ka saavutanud · Vihkas rutiini, ebakorrapärane eluviis, nt magamisreziiim · Teatud enesetapjalikud kalduvused, nt joomine · Kahe loomuse võitlus, vastuolisust. Hunt ja inimene
Nii oligi tal lisaks seitsmele nõunikule ka liikumispuudega õuenarr, keda kutsuti Hüpikkonnaks, ning kääbusest ilus tantsijanna, kes mõlemad olid talle kingitud. Kord, kui kuningas palus nende abi maskiballi korraldamisel, solvusid nad tema peale hinge põhjast, sest ta käskis Hüpikkonnal juua veini, mida too üldse ei kannatanud, ning viskas joogi sõbra kaitseks välja astunud tüdrukule näkku. Vastutasuks organiseeris hüpikkonn balli, kus kuningas nõunikega mängis orangutange (selleks olid nad kaetud tõrva ja linaga), meelitas nad selle koha peale, kus tavaliselt seisis lühter, tõmbas nad valgusti asemel rippu ning pani põlema. Pidu lõppeski sellega, et lae all olid laibad ja kuninga meelelahutajad olid põgenenud.
organisatsiooni ehk Kommunistliku Internatsionaali(Komiterni) vastu. * "uus kurss" USA presidendi F.D Roosevelti kava majanduskriisi ületamiseks. 9. Kes oli ja mis tegi Winston Churcill? Ühest vähestest Lääne-Euroopa poliitikutest, kes 1930. aastatel mõistsid ohtu, mida demokraatlikele riikidele kujutavad diktatuurid ja tugevnev Natsi-Saksamaa. Ta sündis 1874. aastal balli ajal.Ta südis kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Võib-olla sellepärast tegi ta noorpõlves kõike kiirustades, mistõttu tema vastased hakkasid teda nimetama "noormeheks, kes alati kiirustab" Churchill võitles aktiivselt kommunismi ja hiljem ka Saksa natsionaalsotsialismi vastu. Churchill pole tuntud ainult poliitikuna. Silmapaistva publitsisti ja kirjanikuna sai ta 1953. aastal Nobeli kirjanduspreemia ning teda tunnustatakse ka maalikuntsnikuna. 10
Sisulist kokkuminekut minu arvates eriti ei ole.Raamatu teine osa jutustab noorest naisest Margaritast, kes armastab ühte kunstnikku.Margaritat ja seda kunstnikku on korraks mainitud ka esimeses osas (kunstnik on samuti hullumaja patsient).Margarita elust ja oma mehe hülgamisest räägitakse natukene raamatu alguses.Kogu ülejäänud lehepinna koos väikeste kõrvalepõigetega hõlmab Margarita ja Wolandi kohtumise kirjeldus.Woland korraldab balli, mille perenaiseks ta kutsub Margarita.Natukene mainitakse vahetevahel ka kunstnikku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatelkolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku. Ülistati valesid muusasid, valesid väärtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema
kohtumist. Lõpuks jõuab asi nii kaugele, et Krogstad jätab kirja Helmerile postkasti, milles on kirjas kogu tõde. Nüüd on kõik. Nora on paanikas ja tal käivad peast läbi enesetapumõtted. Kristine püüab veel aidata Norat, võrgutades Krogstadi, kuid tüdrukul avalduvad taas mehevastu allasurutud tunded ja Kristine ei taha enam kirja tagasi nõudmist. Ta arvab, et Helmer peab teada saama. Ja Helmer saabki. Pärast balli. Nora on jäänud veel lootma väikesele imele. Imele, et Helmer saab aru, ei pahanda ja võtab kogu süü endale. Kuid seda ei juhtu. Helmer läheb endast välja. Ta vihjab tugevalt, et ei suuda enam naisega koos elada ja et Nora on kõik ära rikkunud. Ja siis saab Nora aru, et see elu ei ole õige. Ei ole kunagi olnudki. Et temaga on käitutud nagu nukuga, kellest ei hoolita kui inimesest. Vähemalt mitte nii, nagu peaks ja nagu tema arust oleks õige
kuidagi kooskõlas ajastu moraali ja tõekspidamistega. Kuid Verdi ei olnud enam nõus raskete toonidega ooperis. Muusikas tuleb see esile juba esimestest taktidest: helilooja ei kasuta traditsioonilist ooperiavamängu, vaid kirjutab intiimse prelüüdi mis viib meid kohe draama keskpunkti: selles on tundeid, valu ja inimlikku kaastunnet. Sündmustik 1-2 vaatus I vaatus Pariis, 19. saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine
Rastignac ütles: ,,Isa Goriot on ülev". Eugene kohtus Delphine de Nucingeniga, Goriot'i noorema tütrega ning nad hakkavad hästi läbi saama.Samal ajal Vautrinil oli plaan kuidas rikastuda ja selleks tahtis ta ära kasutada Rastignaci ja Victorine'i. Eugene eiras Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kuna selle taga oli ainult Vautrini soov rikastuda ning tappa inimene. Hr Goriot hakkas Eugene'i suhtuma kui oma poega. Teose lõpus, kui Delphine pidas tähtsamaks balli, kui oma haige isa juurde minekut, avastas Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Kuid vaatamata südametule kõrgseltskonnale tahtis ta täita Gorioti'i viimase soovi, et tema tütred tuleksid teda vaatama. Kahjuks Eugene ei suutnud tema soovi täita,sest Delphine tunneb ennast halvasti ja Anastasie tülitseb mehega. Anastasia üritas jõuda oma isa juurde, kuid liiga hilja. Lõpuks Eugene ja ta sõber matavad Goriot'i ning ta tütred ei tule matustele.
Meister ja Margarita Kirjanik Mihhail Bulgakovi sulest ilmunud teos "Meister ja Margarita", mida on üsna palju lavale toodud ja üheks Venemaa kõige kallimaks seriaalikski vändatud, ilmus raamatuna esmakordselt aastal 1968 ja just eesti keeles. Venemaal avaldati ta aastatel 1966/67 ajakirjas "Moskva". See on teos, mida kirjanik ise oma eluajal trükis ei näinud, sest Bulgakovi maine teekond lõppes aastal 1940. Kavatsus kirjutada romaan Jumalast ja Saatanast tekkis aga juba 1920ndate aastate lõpul, mil ta ajakirjandusest ja teatrist "välja tõrjuti" ning oma elu suurteost täiendas ja kirjutas ta ümber oma elu viimased 12 aastat. Kuna Bulgakov oli ette kindel, et kirjutatu tema eluajal ei ilmu, siis ei seadnud ta oma fantaasiale ja ka teose vormile mingeid piiranguid ja pani sinna kogu oma hinge. Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" peetakse 20. sajandi üheks kõige paremaks kirjandusteoseks. See ...
Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis. Tänu oma nõole hakkab ta paremini läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma lihasesse poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinakad silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis kuigi ta kandis äripäevadel eelmise
Mida enam ta aga võistluse tempoga kaasa läheb, seda enam asendub tema vastõpitud viisakas kõneviis tänavazargooniga, kuni ühel hetkel sokeerib ta kogu seltskonda ergutushüüdega ühele hobusele. Hoolimata sellest vahejuhtumist, otsustab Higgins pärast kuut nädalat täiendavat treeningut, et Eliza on saatkonna balliks valmis. Eliza võlub kõiki, kaasa arvatud kuningannat ja tähenärijast lingvisti Zoltan Karpathyt. Pärast balli õnnitlevad Higgins ja Pickering teineteist oma saavutuste puhul ega poeta Elizale ühtki kiidusõna- paistab nagu oleksid nad tema kohal oleku unustanud. Eliza pahandab Higginsi hoolimatuse peale ja viskab teda toasussidega, kuid professor ei püüagi teda mõista ning sulgub vihasena oma tuppa. Eliza otsustab Higginsi maja jäädavalt maha jätta. Lahkudes leiab ta maja eest Freddy, kes ei ole suutnud nende värvikat kohtumist unustada ja räägib neiule oma tunnetest
Olen tänulik oma muusika õpetajale Malle Nööbile, kes sellise võimaluse mulle andis. Ooper mida vaatamas käisin oli Giuseppe Verdi maailmakuulus ,,La traviata". Ooper jaguneb 3 vaatuseks. Ooperi algtekst päineb selliselt kirjanikult nagu Alexandre Dumas noorema ja baseerub romaanil "La dame aux Camélias", mis avaldati aastal 1848. Esimeses vaatuses on tegu 19.sajandi Pariisiga. Violetta, kes on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest korraldab selle auks uhke balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest Violettale, kes selle küll esialgu tagasi lükkab kuid tõdeb hiljem, et ta on esimest korda elus armunud. Teine vaatus koosneb kahest erinevast pildist. Esimene pilt jutustab sellest kuidas õnnelikud ja armunud noored on elama asunud Pariisi lähedale. Ühel päeval külastab Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga ja palub, et ta ei mainiks Alfredole
ujumas ja sai teiste nõidadega kokku. Margarita viidi Wolandi juurde, Berliozi korterisse. 10. Korteris toimus ,,must missa", kus Margaritat pesti verega ja tehti muid toimetusi. Korter muutus mõne aja pärast ballisaaliks, Margarita oli määratud peo perenaine (oma nime tõttu), Woland peremees. Ballil pidi perenaine tervitama kõiki külalisi, kes tulid kaminast ja olid üheks ööks ellu ärganud vms. Balli lõppedes sõid Margarita koos Wolandi ja abilistega ning maag lubas täita vastutaskus Margarita ühe soovi. Too soovis meistriga õnnelikult taas keldris elada. Woland täitis tema soovi, sest tundis ära tõelise armastuse. 11. Saatana/Wolandi käsilased keeravad linnas käkke, panevad maju põlema, käituvad ülbelt poes jne. Nad võtavad kaasa endaga meistri ja Margarita, kui nood parasjagu põletavad meistri kirjutatud Pilatuse loo käsikirja ja veini joovad
igapäevaelust. Nii on saanud haldjas-ristiemast elutark filosoof, kes end algul kerjuseks maskeerus ja kristallkingakese asemel tunneb prints oma armastatu ära käevõru järgi. Erinevusi orginaalloost on teisigi, muuhulgas on peategelase nimi ooperis Angelina. Ja ta ei ela mitte koos võõrasemaga, vaid võõrasisa ja kahe vastiku kasuõega. See on aga säilinud muinasjutust, et prints otsis endale naist ja tahtis kõiki naisi näha enne, kui õige valiku langetas. Balli ooperis, aga ei korraldatud ja prints pidi lõpuks valima nende kolme seast endale naise, muidugi oli seal see ka, et algul varjati Tuhkatriinut. Siin aga tuli jälle üks erinevus muinasjutuga, nimelt prints ja ta teener vahetasid rollid ära ja kui nad perest perre käisid oli prints jäetud nagu tagaplaanile ja ta jälgis kõike pealt. Lõpuks tuli see muidugi välja, kui ta oli oma valiku ära teinud.
venima ja venima. Õpetaja ainult rääkis ja näitas slaide. Hetkeks jäin ma kella sekundiseierit jälgima, kui klassivend kogemata jalaga minu vastu läks ja mu mõtted haihtusid minema. Õpetaja palus meil õpiku põhjal töövihikut täita ning jättis selle ka koduseks ülesandeks. Kell helises ning lõpuks sai klassist välja, et pead tuulutada. Ootamatult tuli mu kõrvale klassiõde ja küsis, et mida ma ootan. Ma ei osanud korraga midagi vastata ning siis ta ütles, et me peame balli jaoks kaunistusi tegema minema. Koos jooksime mööda koridori, treppidest alla ja kunsti klassi, kus meid ootas juba õpetaja, et hakata selgitusi jagama. Õpetaja rääkis kus miski asub ja mida me täpselt peame tegema. Võtsime kohad sisse ning asusime tööle ja nii iga vahetund valmistasime kaunistusi. Me saime isegi õpetajalt kiita. Õnneks möödus päev kiirelt. Tundide lõppedes jooksin alla garderoobi, et kiiresti koju saada. Kuna õpilasi oli palju
Vronskiga jutustab. Tegelikult ei olnud Aleksei Kirillovitsil plaaniski Dolly õega abielluda. Järgmisel päeval saabuvad Peterburist Oblonski õde Anna Arkadjevna Karenin ning krahvinna Vronskaja. Oma emale vastu tulnud Aleksei silmad Annat ning kiindub koheselt. Kodus õnnestub Annal Stepan Arkadits ja Dolly lepitada. Ta kohtub ka vennanaise õe Kittyga ning neist saavad sõbrannad. Mõne aja pärast toimub balli, kus Vronski suhtub oma endisesse kiindusobjekti küllaltki jahedalt, kuid tantsides Annaga lööb justkui särama. Kitty saab aru, et tema armastatu on armunud teise, ning kurvastab väga. Samal ajal külastab Levin oma venda. Ta näeb oma sugulase armetut olukorda ja kutsub enda juurde elama, kuid saab eitava vastuse. Järgmisel õhtul jõuab mees koju, kus sukeldub jälle endisesse töökasse ellu. Ballile järgnenud hommikul otsustab ka Anna Karenina koju tagsi sõita
tagasi ja tardub soolasambaks). Äraspidine kristlus Wolandi ball kui must missa, Asazello tuleb lõpus, kandes ,,papirüüd", öeldes ,,Rahu olgu teiega!" vt ka Kommentaaarid lk 317, eelnevalt on M ja M korduvalt kuradit nimetanud. Joovad veini, mis toob surma ja seejärel ülestõusmise (igavese lepingu karikas). Az: ,,Tuli, millest kõik algas ja millega me kõik lõpetame" puhastustuli. Samas, kui Margarita palub pärast balli Friedale halastada, siis Woland: see on teise ametkonna rida (saatan halastusega ei tegele). AZAZELLO (heebrea k ,,kits-jumal"), Eenoki apokrüüfilises raamatus nimetatud kuri geenius, langenud ingel, kes kihutati taevast minema, pärimuse järgi õpetas just tema inimestele relvade ja ehete valmistamist, mis moraalselt laostas. Romaanis rääkis A vahepeal ka kitsehäälega. Vt ka Gasparovi märkust. Huvitav Wolandi kaaskond seotud loomadega: kits-jumal, kass ja Korovjev (kuldvasikas?)
Higgins otsustab Eliza Ascoti hobuste võiduajamisel proovile panna. Võiduajamisel armub aga noor Freddy Eynsford-Hill Elizasse. Eliza üritab küll daamina käituda, kuid lõpuks sokeerib ta kogu seltskonda ergutushüüdega ühele hobustest. Peale kuuenädalalist treeningut otsustab Higgins, et Eliza on saatkonna balliks valmis. Eliza võlub kõiki, kaasaarvatud kuningannat ja tähenärijast lingvisti Zoltan Karaphatyt. 2. vaatus Peale balli õnnitlevad Higgins ja Pickering üksteist, kuid unustavad Eliza sootuks. Eliza pahandab Higginsi hoolimatuse üle ning loobib teda toasussidega, kuid professor ei püüagi teda mõista ning sulgub vihasena oma tuppa. Eliza otsustab Higginsi maha jätta ning lahkudes leiab ta maja eest Greddy, kes avaldab neiule armastust. Eliza aga ei usu sõnu, ning soovib tõestust. Eliza pöördus koos Freddyga koju , kus ta leiab eest oma isa, keda pubiomanik ning sõbrad kohtlevat kui kuningat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
