HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Mööblirestaureerimine MR11 Janika Orav ANTIIKKULTUUR Uurimus Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestaureerimine MR11 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus..
Antiikkultuuri säilimine keskajal Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. See kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr ja hõlmas eelkõige Vahemeremaid. Antiikkultuuri kokkuleppeliseks alguseks on võetud Homerose eeposte loomine (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr). Arvan, et Homerose teosed ongi kõige kuulsam osa antiikkultuurist, vähemalt tänapäeval. Tegelikult ongi ju enamus antiikajastu kunstist Homerose eepostele kujunev. Kuigi antiikkultuuri võib lugeda Euroopa kultuuri alguseks, on see oma vanusest hoolimata siiski üks paremini säilinud kultuuriajastutest. Võib-olla ongi süüdi see, et see oli erinevalt tänapäeva kultuurist väga piiritletud. Eeposed muutusid rahva jaoks reaalsuseks, need hakkasid ümbritsema nende elu. Jumalad väljendusid loodusjõududes, neisse oli palju kergem uskuda ning oli ilmselge, et ka nende enda elu hakkas eepostel põhinema. Väga paljud inimesed tegelesid kunst...
Antiikkultuur ja renessanss erinevused ja sarnasused Antiikkultuur sündis umbes 2000 aastat eKr Kreekas ja püsis tõusude ja langustega üle kahe milleeniumi kuni Rooma riigi langemiseni. Sellest ligi tuhat aastat hiljem algas 14. sajandil Itaalias renessanss. Kui palju olid kultuur ja ideaalid selle aja jooksul muutunud ning mis tähtsust mängis antiikkultuur renessanssi tekkimisel? Ühiskonnakorraldus oli kahes kultuuris suhteliselt sarnane. Antiikajal oli tavaliselt võimul keiser ning riiki valitseti koos senatiga
Kuuldes unikaalsest leiust, tahtis Prantsuse saadik Konstantinoopolis selle Prantsusmaale osta, kuid vaimulik keeldus. Kui sedöövrit laevale viidi, et toimetada see Türki, ründasid prantslased transportijaid ja röövisid kuju. Meie tänast aega on mõjutanud sellest ajast ... · Kreeka kirjandus · Rooma kirjandus · Kreeka filosoofid/ filosoofia · Kreeka kunst · Kreeka teater · Rooma õigus Kirjuta miks antiikkultuur ei igane kunagi... - õpik lk 9 lõpp!!! Kuidas kujutati antiikajal inimest kunstiteostes? Millele kirjutati? Egiptuse papüürus Pärgament Akropol Pantheon Amfiteater · Kreeka teater oli vabaõhuteater. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad.
Uued ideaalid: *Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp *Väärtustati ettevõtlikkust ja initsiatiivi, loomingulisust *Inimene võib omal jõul saada rikkaks ja mõjukaks Renessanssi põhjused: *Must surm seadis Jumala olemasolu kahtluse alla *Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng *Tugeva ja poliitiliselt müjuka keskklassi teke *Feodalismi kokkuvarisemine *Ülikoolide teke ja areng *Trükikunsti leiutamine *Rahvakeelse kirjanduse teke *Jõukad inimesed, kellel oli raha osta antiikseid käsikirju, toetada kunstnikke jne Renesanssi iseloomulikud jooned: *Ilmalikkus *Humanism *Antiikultuuri taassünd Humanismi teke: *Studin humanitatis filoloogia, ajalugu, luule, moraalifilosoofia *Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega *Ideaaliks kujunes universaalinimene L´uomo universale (ntx: Leonardo Da Vinci) Niccolo Machiavelli Uusaegse poliitfi...
Antiikkirjanduse iseseisev kontrolltöö 1. Mida tähendab sõna "antiik"? Sõna ,,antiik'' tuleneb ladinakeelsest sõnast antiquus, mis tähendab ,,vana'' või ,,muistne''. 2. Mis koht on antiikkultuuril maailma kultuuriloos? Antiikkultuur oli aluseks nii Euroopa kui ka teiste maailmajagude kultuuridele. 3. Kes oli pedagoog? Pedagoog oli usaldusväärne, sageli vanem ja kogenum ori, kellele usaldati laste kooli saatmine ja nende tagasitoomine. 4. Mida tähendab"carpe diem"? ,,Carpe diem" tähendab korja/kasuta päeva. 5. Kes oli peajumal.Kirjuta temast lähemalt. Peajumalaks oli Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Ta oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliteks olid valitsuskepp, piksenool ja kotkas. 6. Kes oli Aphrodite? Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. 7. Nimeta sepatööjumal. Hephaistos oli sepatööjumal. 8. Kuidas suhtusid kreeklased j...
1.Renesanss tähendab prantsuse keeles renaissance-taassündi sel ajastul taasväärtustati antiikkultuuri. 2.humanism tähendab ladina keeles humanus- inimlik, austatakse kõike mis on inimlik. 3.Renesanssi keskuseks sai Firenze, Itaalia. Renesanss sai alguse hiliskeskajal 14.saj Itaalias. 4.Renesanss tõi maailmapildi keskele jumala asemel inimese.Taassündis antiikkultuur 5.Renesanss väljendus kunstis, luules ja muus loomingulises. 6.”Jumaliku komöödia” kirjutas Dante Alighieri.Seda peetakse juba varasemaks renesanssteoseks kuna ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renesanssile omase inimlikkusega. 7.Dekameroni kirjutas Giovanni Bocaccio.Teos räägib kuidas musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid.Kiitsid armastust ja naudinguid kuid pilkasid askeetlust. 8
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
OSWALD SPENGLER (19-20 sajand , sakslane) TEOSED TSITAADID: ,,Õhtumaa allakäik" polnud neid. FILOSOOFIA OLEMUS: · Loodusteadlaseks õpitakse, ajaloolaseks peab sündima · Loodusteadlane kasutab matemaatilis abivahendeid (valemid) , ajaloolane analoogiat · Loodusteadlane lähtub kausaalsuseprintsiibist(põhjuslikkuse) , ajaloolane saatuse printsiibist · 7 kultuuri on hukkunud -> 1)Hiina 2)Egiptuse 3)India 4)Antiikkultuur 5) Maajade 6) Araabia 7) Babüloni · Lääne-Euroopa kultuur on ka hukkumise teel · Tsivilisatsioon- kultuuri hääbumise staadium. · Sünd-> noorus ->õitseng-> vananemine ->surm · Sünd- õitseng on kultuur kitsas tähenduses · Vananemine surm on tsivilisatsioon ehk siis kultuuri hääbumise staadium · Kultuurid on niivõrd erinevad, et erinevates kultuurides elavad inimesed ei mõista üksteist( too näiteid erinevatest ...
1. Mida tähendavad renessanss ja humanism? Kust need terminid on tulnud? Antiikkultuuri taasväärtustamise ajastu (pr renaissance- taassünd) Samal ajal tõsteti ausse kõik inimlik (ld humanus - inimlik) 2. Milline piirkond sai renessansi keskuseks? Kust ja millal sai renessanss alguse? Firenze. Itaalia 14. sajand 3. Mille tõi renessanss maailmapildi keskmesse? Mis renessanssi mõjul „taassündis"? Jumala asemel inimese. Taassündis antiikkultuur 4. Milliste valdkondades väljendus renessanss? Kunst, luule ja muu loominguline 5. Kes kirjutas „Jumaliku komöödia"? Miks peetakse seda juba varajaseks renessanssiteoseks? Dante Alighieri. Ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. 6. Kes kirjutas „Dekameroni"? Millest teos räägib? Giovanni Bocaccio. Musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid. Kiitsid armastust ja naudinguid., pilkasid askeetlust 7
• Teatris vaatemängulisus, rikkalikud kostüümid ja dekoratsioonid, muusikaline kujundus -> esimene ooper (Monteverdi „Orpheus“) Barokk kirjanduses • Vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone • Maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon • Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud • Kujundirohkus, allegoorilisus • Mängulisus, mitmetähenduslikkus Klassitsismi tunnused • Eeskujuks antiikkultuur (klassika) • Kujunemist mõjutasid 1) Absolutism – võimu soov kontrollida kõike, ka kultuuri -> kunst peab alluma kindlatele reeglitele 2) ratsionalistlik filosoofia: mõistusepärasus, millele allutati individualism ja kired; selged piirid žanride vahel, kindlad reeglid Klassitsistlikke kirjanikke • Jean Racine (tragöödiad, nt „Phaidra“) • Pierre Corneille (tragöödiad, nt „Cid) • Jean de la Fontaine Aitäh vaatamast!
Inglise teater · Elisabethi aegne Inglismaa(1558-1603), Inglise renesanssi õitseaeg. 1588 ,,võitmatu armaada'' · Inglise renesanssikirjanduse põhijooned: * küllaltki hiline*lähteallikad*antiikkultuur · 16.saj hakkab inglise teater jõuliselt arenema. · Teater võis olla kujult erinevad, ovaalne kõige levinuim. Teater meenutas kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Põhitegevus toimus eeslaval. Eesriided puudusid. Eeslava ümbritses publik. Tagalava, mis oli katuse all ja varustatud liikuva eesriidega. Balkoni taoline lava. Dekoratsioone ei kasutatud, laval võisid olla ainult kõige vajalikumad mööbliesemed. Kasutati lavaefekte(lava taga tehti hääli, müristamine, kuke laul, koera haukumine). Teatrietendused olid tempokad. Näitlejateks olid professionaalid. Näitlejaid ei peetud enam alama klassi esindajateks. Välja olid kujunenud karakterid/tüübid. Etendused algasid tavaliselt kell 2 päeval ja k...
Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika Antiikkultuur, 18. sajandi saksa kirjandus, eestlaste rahvaluule 21 eestikeelset luuletust à ajast ees Oodid (,,Sõprus"), pastoraalid (,,Ott ning Peedo"), eleegiad Rahvusliku ilukirjanduse aluse looja FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN (17981850) TÜ à arst Rahvaluule kogumine, tarvilike raamatute (nt kalender) avaldamine 1842 TÜ eesti keele lektor ,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri"
Feodaaltsivilisatsioon keskaegse Euroopa ühiskond Feodaaltsivilisatsioon sai alguse 5. sajandil, kui langes Lääne-Rooma keisririik. Vastu võeti katoliiklikus vormis ristiusk ja rajati ka Frangi riik, kust saigi alguse feodaaltsivilisatsioon. Esimesena valitses Frangi riiki Merovingide dünastia. Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga. Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2
hellenistlikelt aladelt üle hilise Rooma impeeriumi levinud ristiusk. See on olnud allikaks mitmetele uuenduslainetele: retseptsioonile keskajal, renesanssile ja valgustusajastule uusajal. Euroopa ühisnarratiiv lõimib tavapäraselt Vana-Kreekat ja –Roomat, keskaja feodalismi, renesanssi, valgustust, 19. saj liberalismi, kristlust, ilmalikkust ja (mõnikord) negatiivseid algeid nagu kolonialism ja maailmasõjad. Selles mõttes on antiikkultuur Euroopa tsivilisatsiooni lähtealus ja ühisosa. Siiski pole tänane Euroopa kultuur üksühene antiigi edasiarendus ning Kristuse sünni aegseid vahemeremaid võib pidada mitme tänase tsivilisatsiooni eelkäijaks. DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUS Inimõiguste ja demokraatia arengut hakkasid Euroopas ja olid lõppenud Euroopas. Kindlalt võib väita et Eurooplased ühendab – mitte ainult kultuur, aga võrdsed õigused kõigele ja ühised väärtused mille peal asutati Euroopa Liidu
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" analüüs ,,Rohtaed" räägib Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm elulõiku: õpiaastad, küpsusaastad ja vanaduspõlv. Pärast seda, kui Juulius gümnaasiumi pooleli jätab, põgeneb ta linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus Tartu Ülikooli õppima minna ning ta püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Selleks, et õppida, peab ta aga raha teenimiseks eratunde andma. Samal ajal tekib tal lähem tutvus proua Neideri tütre Emiliega. Nad armuvad teineteisse ja abielluvad. "Rohtaed" räägib ka loo sellest, kuidas inimesed võivad küll koos olla, kuid sisimas on nad siiski üksi. See käib eelkõige Juuliuse kohta. Tal on nii hoolitsev naine ja ei
8.Klass Jelissei Zahharov Sergei Zidkonozkin Usuti inimese võimesse maailma paremaks muuta Prantsuse revolutsioon tegi lõpu absolutismile ja kõrgkihi kunstistiilidele: barokile ja rokokoole Võimule tõusnud kodanlus oli kainema mõtlemisega Euroopa kultuuri mõjutas antiikkultuur 19.sajandi algul toimusid Euroopas sõjad, revolutsioonid ja rahvaliikumised Rikaste ja vaeste vastuolud viisid uute utoopiliste poliitiliste õpetuste tekkimiseni Uute masinate kasutuselevõtt ja majandusolude ning ühiskondlike suhete muutumine Aurumasin, aurulaev ja auruvedur Elekter – Michael Faraday Fotograafia areng Telegraafiaparaat – Samuel Morse Antiikajale toetuv stiil kunstis,
Uue maailmapildi kujunemine Renessanss Sissejuhatus https://www.youtube.com/watch?v=Vufba_ZcoR0 0:35 - 2:50 Antiikkultuur 14.saj algul Itaalias Jumala asemel tähelepanu inimesele Taasväärtustamine Renessannss ehk taassünd Materiaalne pole enam patt Võimalikud põhjused Must surm Majanduste areng Mõjuka keskklassi teke Feodalismi kokkuvarisemine Trükikunsti leiutamine Rahvakeelse kirjanduse teke Jõuad inimesed, kes toetasid kunstnikke Dante Alighieri 1265-1321 Firenze poeet Toskaana murre Firenze Tähtsaim kultuurikeskus Humanism *Tekkis 14. saj koos renessansiga *Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine *Inimeste hindamine isikuomaduste järgi Kunst *Kunstis hakati ilu poole püüdlema. *Kehade kujutamine *Sandro Botticcelli(1444-1510) Leonardo Da Vinci *1452-1519 *Arhitekt, kirjanik, teadlane, kunstnik, skulptor, graafik *''Mona Lisa'' , `'Püha õhtusöömaaeg'...
ANTIIKAEG Algus: 800.a. eKr-500.a. pKr. Alguseks võetakse Homerose teoste loomist "Illias" ja "Odüsseia". Lõppes 476.aastal. Germaanlased kõrvaldasid troonilt viimase keisri ja Lääne-Rooma riik lakkas olemast. Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? -Kõik algas põhimõtteliselt antiikajast. Uute zanrite loomine, amfiteater, millest on kujunenud tänapäega teater, sport- olümpiamängud, mis kestavad tänapäevani. Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus: -Ratsionalism ja mõõdukus. Vabadus ja harmoonia. Tarkus kui jumalikkuse märk. Polised ehk linnriigid. Rõivastus lihtne. Tavainimene ei vajanud palju ja orje oli palju. Sõjaolukorrad olid tihti. Sparta sõdalased. Hinnati inimese füüsist. Vastsündinud, kes nägid välja nõrgad visati kaljult alla. Olümpimängud, mille algatas Herakles ja neid peeti Zeusi auks. Pytho mängud- Archemorose mälestuseks ja Nemea mängud-Zeusi jaoks. Võit oli suur au. S...
sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika 1453 Konstantinoopol langed türklaste kätte, Rooma lõpetab täielikult eksisteerimise 1517 algab reformatsioon
Muudatused Euroopa ühiskonnas 17-18. Saj. Euroopa (Kultuur) Mihkel Järviste 2018 Filosoofia Renesanssi (15. sajandi lõpp ja 16. sajandi algus) Vaimne ja kultuuriline murrang Lääne- ja Kesk-Euroopas Ilmalikkus, humanism, antiikkultuur Kirik polnud enam maailmapildi kesktelg Huvi inimelu ühiskondlike küsimuste vastu Francesco Petrarca Michel de Montaigne Filosoofia Valgustusajastu 18. sajand Teaduse ja tehnika areng, maadeavastused, hariduse levik Vähenes usk kirikusse Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist Valgustajate erinevad väljavaated, kuid oli ka ühiseid jooni
luuleauhinna Aastal 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku On õppinud praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis Looming Esimene luulekogu oli "Jäljed allikal", mis ilmus 1965. aastal Loomingu mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia Tema sulest on ilmunud üle 40 raamatu Toetub kindlale elutunnetusele Ignoreerib tihti zanripiire Minu lemmikluuletus Istuksin terve öö õites toominga all aga need sääsed Mulle meeldib see luuletus, sest see räägib elust enesest ning kui kevadel õitsevad toomingad, siis need lõhnavad nii hästi, kuid alati on midagi, mis rikub kõik ära. Luule analüüs Jaan Kaplinski luuleraamatus on ainult haikud
Kas tänapäeva Euroopa kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Arvan, et tänapäeva Euroopa kultuuri on mõjutanud mõlemad riigid, nii Kreeka kui Rooma, kuid arvan, et rohkem on mõjutanud siiski Vana-Kreeka kultuur. Ühtlasi on saanud ka kogu maailma kultuur minu arvates alguse Kreeka kultuurist. Tähtsaimad ajajärgud Euroopa kultuuri loomise ja edasiandmise seisukohalt paiknevad 6.-4. sajandil eKr ja nn hellenistlik ajajärk. Sel perioodil, kui Vahemere idapoolsed linnad täitusid immigrantidega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri, mille areng ja levik oli tänu sellele vägagi kiire. Kreekas sündisid filosoofia, kirjandus, teadus ja kunst. Väga suured saavutused on Kreekal ka arhitektuuri alal. Kuid hellenistliku perioodi ajajärku kuulun antiikteaduse ja filosoofia arenemine. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübi...
KLASSITSISM 18 saj II pool Sai alguse Prantsusmaal Eeskujuks antiikkultuur (tarkusearmastus) humanism Kunst pidi olema õpetlik, inimesed pidid olema võrdsed ja kõigil pidi olema võimalus õppida Ratsionaalsus, lihtsus Valgustusaeg Mäss senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Müstiline religioon muutus ratsionaalseks moraaliõpetuseks Demokraatia, inimõigused, teadus Voltaire, Rousseau, Goethe, Schiller Hakati korraldama avalikke kontserte. Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusika kriitika, muusikaõpikud.
Usundilugu Põhimõisted · Kultuur - inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne. · Subkultuur - kultuur koosneb subkultuuridest, subkultuure iseloomustab: oma keel, oma riietus nt kriminaalid, massikultuur üritab subkultuure maha müüa. · Massikultuur - pealevoolukultuur. · Religioon - ladina keeles religare (seotud olema), seotud olek millestki/kellestki, religioon on tänapäeval tihti subkultuur, aga Islamis keskne, religioonid tekitavad tänapäeval kokkupõrkeid. Jooga · Joogi - joogaga tegeleja
Mõistmiseks pidi uurima. · Kultuur jaguneb: 1) materiaalne kultuur eselemis-asjastatud kultuur (autod, masinad, ehitised) - sümboli-märgi kultuur (raamatud, pildid rahvalooming) 2) vaimne kultuur loodud ideaali, tõe, headuse või õigluse idee järgi (tavad) · Kultuur on kitsamas mõistes inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. N: euroopa kultuur, antiikkultuur. · Kultuurid tekivad, arenevad, muutuvad, asenduvad, kaovad. · Kultuuri mõjud: a) kultuurilaen teiselt kultuurilt õppimine, teise kultuuri üksikute elementide kasutamine. b) kultuuriline assimilatsioon sulandumine teise kultuuri (liivlased lätlaste sekka). c) kultuuriline akulturatsioon oma kultuuri kaotamine, kultuuride hävitamine. d) kultuuriline ...? - kultuuri vägivaldne pealesurumine.
Klassikud Haydn, Mozart, Beethoven Klassitsism Kunstistiil 1750 – 1830 Klassitsism Sai alguse Prantsusmaal Arhitektuuriansambel Mitmest hoonest koosnev kompleks ETK Ekspositsioon, töötlus, repriis – sonaadivormi osad! Klassikaline Kunst, mis kestab üle ajastu Classicus Ladina keeles: eeskujulik, korrapärane Antiikkultuur Eeskujuks klassitsismile Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm Reekviem Surnute mälestuseks pühendatud, leinamissa Ooper Võis olla tõsine või koomiline Sümfoonia Alusepanijaks on Haydn Keelpillikvartett Alusepanijaks on Haydn Sonaadivorm On alati sonaaditsükli 1.osa ülesehituseks
Rahamajandus edenes eriti Firences , mis sai kuulsaks oma pankadega. Inimeste ellusuhtumise muutumine renessanssi ajal . Varem tunti huvi peamiselt Jumala vastu ja selle vastu, et mis juhtub pärast surma, ent nüüd sattus tähelepanu keskpunkti inimene. Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja talle tuleb rohkem tähelepanu põõrata. Üha rohkem pandi rõhku haridusele. Sellist maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Renessanssi ajal avastati taas antiikkultuur ja pöörati tähelepanu vanaaja poeetidele, filosoofidele ning kunstnikele ja prooviti neist eeskuju võtta. Renessanss ja humanistlik maailmavaade käisid käsikäes, sest just humanistlik ellusuhtumine sundis tähelepanu pöörama antiikkultuurile ja renessanss ning vanaaja kultuuripärandid andsid kinnitust ja tuhe humanismile. Tugeva kuningavõimuga riigid Lääne-Euroopas . 15.'nda sajandi lõpul oli 2 tugeva kuningavõimuga riiki, need olid Prantsusmaa ja Inglismaa.
Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. * Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Kõige algelisem eneseväljendus viis: 1. Füüsiline 2. Keeleline 3. Kunstiline Vana-Kreeka kultuur ehk Antiikkultuur (3-4saj eKr.) Vana-kreeka kultuur kui "euroopa kultuuri häll" Märkssõnadeks: demokraatia, filosoofia, isiksustatud jumalad. Musike´-muusade kunst, lauldes ette kantud luule. Rahvaluule ja rändlaulikute muusika: Hümnid ehk kultuslaulud: · Paiaan · Ditüramb · Treen · Ümrnaios Tragöödia: Sai alguse dionüüsiatelt. Pidustustel esinesis koor ja mida aeg edasi hakati lisama draamatilist tegevust. Orkestra- ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed
Spordis ei ole lihtsaid võite Sportmängude pidamine sai alguse Vana-Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Kreeka antiikkultuur pani aluse olümpiamängude traditsioonile, mis on oma olemuselt ka tänaseni muutumatu- siiras aumehelik mõõduvõtt erinevatel aladel. Spordi roll ei ole alati ühetaoline olnud. Tööstusrevolutsioon, maailmasõjad, kapitalismi areng- need on vaid vähesed faktid, mis on sporti mõjutanud. Millist positiivset ja negatiivset mõju avaldab sportlase võiduhimu ühiskonnale ning sportlasele endile? Iga noore tippsportlase jaoks on taktika areng ning tehnika kõige alus
Kirjanduse KT kordamine 1/2)Renessanss (pr. keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumist eelkõige LääneEuroopas(Itaalias) XIVXVI sajandil. Kunst: peamine huviobjekt antiikkultuur Kirjandus:filosoofid, kunstnikud, kirjanikud asusid võitlema inimese õnne eest Teadus: uuriti Kreeka & Rooma teadust, kirjandust, filosoofiat, püüti taaselustada, jäljendada; kompass maade avastamine; relvad, püssiroht Inimesele endale: taastus inimese usk endasse, põhiolemuselt inimene hea, mitte patune; oluliseks sai inimese maapealne õnn ja harmoonilisus; humanism inimesekeskne elutunnetus; inimsuse
ANTIIGIST 19.SAJANDINI ANTIIKAEG Aeg (algusajaks peetavad sündmused ja lõpp)- Homerose eeposte loomine; esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid) Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au
MERVINGIDE AEGNE KUNST: 1. Euroopas toimunud suurt rahvasteliikumist nim. Suureks rahvasterändamiseks. 2. Kõige võimsam riik oli Frangi riik, mis kujunes 5-6 saj, ulatus Pürenee mägedest kuni reini jõeni. Merovingide ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 3. Barbarite asumisega lääne-rooma territooriumil kadus arusaamine kunstist ja unustusse jäi kirjaoskus. Hävis kõrgelt arenenud antiikkultuur. 4. Metalli töötlemine oli merovingidel kõrgel järjel. Igapäevaesemeid kaunistati loomamotiividega, paelornamenti, metalli ühendati värviliste kividega. 5. Merovingid kasutasid ainult madalreljeefi. 6. Skriptoorium kirjutustuba ( seal kirjutati käsikirju ümber vaimulike jaoks) 7. Initsiaal keerulise vormiga täht, mis on üleni kaetud peene mustriga. 8. Pärgament väga hinnaline ja tugev materjal, kuhu kirjutati käsikirju.
Kordamine: Renessanssist valgustuseni 1. Renessanss: 13-16 sajand, antiikkultuuri taassünd, inimene oli oluline, suured leiutised: trükikunst, kompass ja püssirohi, kultuur elavnes. Humanism: inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 2. Petrarca elu ja looming: sündis arezzos, 12-aastaselt läks ülikooli õigusteadust õppima, kuid ei olnud sellest huvitatud, 16-aastaselt läks Bologna ülikooli, teadaolev 1. Luuletus pühendatud surnud emale,6. Aprill 1327 kohtas naist, kellele pühendas kõik oma luuletused. Itaalia sonett- Sisus vastanduvad kirjeldavad katräänid eneseväljenduslikele tertsettidele, 9. r...
kirjanik Eestis. Jaanil on välja tulnud rohkem kui 40 raamatut, nende hulgas nii romaane, eluloolist proosat, luuletusi, esseistikat, näidendeid, kui lasteraamatuid. Kirjaniku teoseid on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse. Kuulsaks sai Kaplinski luuletajana. Tema esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. aastal noorte autorite kassetis. Juba selles raamatus võib ära tunda autorile omase hoiaku. Loomingu suurteks mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia. Nüüdseks on kirjaniku metafoorirohke ja vormiliste piirideta luule muutunud voolavast minimalistlikumaks. 2.2 Luule Kaplinski üks parimaid luulekogusi oli aastal 1967 ilmunud ,,Tolmust ja värvidest".Luulekogus paistab silma tema loodustaju, kuid suhe ajalooga on tal pigem tõrjuv. Jaani kirjutus stiil on seal elliptiline ja metafoorirohke. Luules on tal vaheldumisi paigutatud vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk.
purjetasid Uude Maailma kulda otsima. 29) Eurooplased rajasid Ameerikasse palju kolooniaid( Inglismaa) 30) Ameerikast levisid Euroopasse: kartul, kohvi, mais, tubakas, tomatid. Tänu sellele vabanesid eurooplased näljahädadest. 31) Sadama linnade tähtsus tõusis kaubaveo suurenemisega. Itaalia linnade tähtsus vähenes. Humanism ja renessanss Renessanss on 14. saj Itaalias tekkinud uus kultuurisuund . renessance- taassünd. Taas avastati antiikkultuur ja võeti see eeskujuks: maalis, skulptuuris, ehituses. Uuesti hakati hindama inimkeha ilu. Uuesti akti skulptuurid ja pildid. Muututi vabamaks, ehituses sambad, kiriku ehituse tähtsus vähenes ja inimesed hakkasid endale suurejoonelisi elumaju ehitama. Humanism: renessanssi ajal tekkinud maailmavaade vastukaaluks senisele kirikukultusele. Muutusid oluliseks ilmalik haridus ja teadus , hakati väärtustama inimest kui isiksust
traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes petati ppeasutuses Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud. ppetekstidena kasutati peamiselt antiikautorite teoseid. petlased kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, pdes antiikfilosoofiat ristiusu tdedega hte sobitada. Btsantsi lihtrahvale ji antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi phakute elulood ehk hagiograafia. Phakute austamine oli rahva seas vga levinud. Phak alustas varakult vaga eluga, hlgas nooruse ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri mrtsisurma vi krges eas usklike poolt palavalt armastatuna.
Kunstiajalugu Antiikkultuur 1. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskondlik korraldus. Antiikkultuuri olulisus ja mõju edaspidi kunstile ja kultuurile. Vana-Rooma Vana-Kreeka · Orjanduslik ühiksond · Orjanduslik demokraatia(orjadeks mittekreeklased e. barbarid) · Rooma kultuur: otsene mõju seetõttu oli vabadel kreeklastel Vana-Kreekal ja Etruksidel palju aega tegeleda vaimse kultuuriga. · Roomlased ise ennekõike poliitikud ja sõjamehed, kunsti ja · Polüteistlik religioon(palju kultuuri tegid vangistatud orjad jumalaid) jumalad inimestesarnased nii vaimult kui · Rooma j...
kasutamine ehitiste kavandamisel. 5. Palazzod oli paleed, mille lasid endale ehitada partiitsiperekonnad. Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosenvad ehitised nelinurkse siseõuega.. Katused olid madalad. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Gootipärasele ehitusele vastandusid, horisontaalsus ehk siis maaligidus, aknad olid kas nelinurksed või ümarkaarega. 6. Renessansi kujunemisel võeti eeskujuks kunagine antiikkultuur. 7. Lorenzo Ghiberti tegi 28 kullatud pronksist reljeefi. Hiljem tegi ta 10 suuremat reljeefi, kus kasutas tsentraalperspektiivi. kõigi kümne reljeefi figuuris on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad nad kauni ja haarava jutustuse. Need 10 reljeefi on Firenze'e ristimiskiriku idauksel ja teose nimena kasutatakse tänapäevani Michelangelo pandud nime Paradiisi Värav. 8. Gooti skulptuuride ülesandeks oli kaunistada ehitisi. Skulptuure võis enamasti näha vaid eestpoolt, sest
Renessanss 1. Üldine info ajajärk Lääne- ja Kesk-Euroopa maades, mil toimus kultuuriline murrang üleminek keskajast uusajale sai alguse 14. saj, oli Itaalias kõige ulatuslikum vahel loetakse algusajaks täpset kuupäeva - 8. aprill 1341 (lihavõttepühad) - Rooma senaator andis Kapitooliumil luuletaja Petrarcale loorberipärja (antiikaja komme, traditsiooni taassünd); Petrarca ütles: “tõe näitab kätte luuletaja, keda ajendab armastus” Renessanssi iseloomustavad - EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu - maise ja rõõmsameelse elu ülistamine humanistid (ladina keeles humanus = inimlik) - filosoofid, teadlased, kunstnikud ja kirjanikud, kes asusid võitlema inimese õnne eest humanism – elutunnetus, mis hindab kõrgeima väärtusena vaba, mitmekülgset ja väärikat isiksust keskpunkti ...
Talupojad olid küll kirjaoskamatud, kuid linnades levis kirjaoskus ka alamkihtides. Aristrokraatia, riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. Õpetlased tegelesid ka ülipõhjalike antiikkultuurialalaste leksikonide koostamisega ja kirjutasid Platonist ning Aristotelest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Suur osa antiikkreeka teostest on meieni säilinud just Bütsantsi käsikirjade vahendusel. Bütsantsi lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi pühakute elulood ehk hagiograafia. Olemuselt olid elulood küllalt ühetaolised: pühak alustas varakult vaga eluga, hülgas nooruse ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri märtrisurma või kõrges eas usklike poolt palavalt armastatuna. Sellised elulood ei peegelda mitte niivõrd reaalsete pühameeste ja naiste elusid, kuivõrd toonaste lugejate maitset.
(esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Ilias ja Odüsseia looja) 2) Aischylos, Sophokles, Euripides(tragöödia kirjanikud) 3) Aisopos SKULPTORID 1) Myron (kettaheitja looja) 2) Pheidias(Zeusi kuju looja) ARSTITEADUS 1) Hippokrates 2) Galenos(Kreeka-Rooma arst ja looduseuuria) MATEMAATIKA 1) Pytagoras 2) Eukleides 3) Archimeses
Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Kreeka kultuur Antiikajastul oli üks vaieldamatu eelis teiste temale järgnevate perioodide ees: see aeg langes kokku inimkonna noorusega. Mitte hälliperioodi ega lapseeaga, vaid just noorusega- ajaga, mil ärkab teadlik elu ja terav uudishimu kõige ümbritseva vastu; kui on tegutsemislusti ja energiat ning puudub aastate rõhuv taak. Antiikinimesed toetusid oma minevikuga neile üsna lähedasele kirjaeelsele perioodile, mis omakorda koosnes põhiliselt rahva poeetilisest fantaasiast. Tol ajal võidi rahuldada andekamatele inimestele igavesti omast uue enneolematu loomise vajadust kergemini ja täielikumalt, sest antiikmõtlejate ja teadlaste selja taga ei olnud neid tohutuid hulki eellaste teadustöid nagu tänapäeval ega pidanud nad oma ideedega läbi murdma varemöeldu ja analüüsitu rängast tihnikust. Me võime imetleda nende väljenduste selgust ja lihtsust. Antiikkultuur on ...
Juba 16.sajandil oli biograaf ja kunstikriitik Giorgio Vasari kõnelenud rinascita`st ehk taassünnist,pidades silmas ajajärku,mis algas 13,sajandi lõpus Giotto di Bondonega ning tipnes Vasari enese eluajal Michelangelo loominguga.Renessanss tekkis Itaalias laiahaardelise liikumisena,mis hõlmas erinevad tegevusalasid.Firenze oli itaalia renessansi häll.Renesanssi perioodi iseloomustab humansism ning seega oli antiikkultuur eeskujuks igas eluvaldkonnas.Kaunites kunstides(maalikunstis,skulptuuris ja arhitektuuris)väärtustati kõrgelt harmooniat ja tasakaalustatud propotsioone,eriti inimkeha kujutamisel.Avastati tsentraalperspektiiv mille loojaks peetakse Filippo Brunelleschit.See oli samuti tolle aja üks suurimaid avastusi.See võimaldas kujutada kahemõõtmelisel pinnal kolmemõõtmelisi kujutusi. ,,Taavet" Selle nelja meetrise ,,Hiiglase" nagu seda toona kutsuti ,tegemiseks läks
(esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Ilias ja Odüsseia looja) 2) Aischylos, Sophokles, Euripides(tragöödia kirjanikud) 3) Aisopos SKULPTORID 1) Myron (kettaheitja looja) 2) Pheidias(Zeusi kuju looja) ARSTITEADUS 1) Hippokrates 2) Galenos(Kreeka-Rooma arst ja looduseuuria) MATEMAATIKA 1) Pytagoras 2) Eukleides 3) Archimeses
Kuid gümaasium jääb tal pooleli, sest onu väidab, et see on otsas, omalt poolt juurde ei anna ja tahab et Juulius jääks maale tema talusse tööle. Poiss põgeneb hoopis linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle, sest ta soovis oma kooliteed jätkata. Juba gümnaasiumis käies oli ta võtnud endale põhimõtted ning kindla otsuse end igasuguste maailma pahede eest hoida ja püüdis ka teisi tervislike eluviisidega tutvustada. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus minna õppimja Tartu Ülikooli ning püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Sellest et end õpetajaile maksta, pidi ta ise eratunde andma, et raha teenida. Samal ajal tekkis tal lähem tutvus proua Neideri Emiliega. Nad armusid teineteisse ja abiellusid. Et enda peret ära elatada, hakkas Juulius koolmeistriks. Mõne aasta pärast avaldas ta luulekogumiku ,,Kimbuke põllulilli", kuid see ei saanud suurema üldsuse tähelepanu osaliseks
KREEKA KUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur
Nii arvatakse saksa laenudeks fraseologismid pöialt pidama, vrd (jemandem) den Daumen halten (või drücken); silma torkama, vrd in die Augen stechen. Eesti keel 6 Palju ühesuguseid fraseologisme on eri rahvad võtnud kõigile tuntud ühest ja samast raamatust – piiblist. Näiteks pärinevad sealt eesti fraseologismid (millestki) oma käsi puhtaks pesema, küünalt vaka all hoidma. Teine ühisläte on olnud antiikkultuur. Vana-Roomast oleme näiteks saanud Luculluse pidusöögi või lukullusliku söömingu ‘külluslik sööming’, Damoklese mõõga ‘pidev hädaoht’, kuldse kesktee, valge varese ‘keegi teistest erinev’. Nagu muudki sõnavara lisandub keelde fraseologisme ka tänapäeval. Nende keeles kodunemine võtab siiski rohkem aega kui näiteks uute esemete nimetuste keeldetulek. Uusi
Kogu keskaja edasisele kunstiloomingule MEROVINGID 1. Kuidas nimetatakse varasel keskajal Euroopas toimunud hõimude liikumist ja millal see toimus? Suur rahvasteränne 4-6 saj 2. Missugune riik oli varasel keskajal kõige võimsam ja püsivam; millal kujunes; kus asus; missuguse dünastia ajal hakkasid arenema feodaalsuhted? Frangi riik, 5-6 saj, Prantsusmaa aladel, merovingide ajal 3. Mis hävis/kadus/unustati barbarite hõimude asumisega Lääne-Rooma riigi territooriumile? Kõrgeltarenenud antiikkultuur ning arusaamine kunstist, unustati kirjaoskus 4. Mille töötlemine oli merovingidel kõrgel järjel? Kuidas nad kaunistasid? Metallitöötlemine, kaunistati ornamentaalse dekooriga 5. Missugust reljeefi kasutasid merovingid? Madalrelieef 6. Mis on SKRIPTOORIUM? Mida seal tehti? Kirjutustuba, Seal kirjutati käsikirju ümber, kuid koostati ka kroonikaid, grammatikaid jms 7. Mis on INITSIAAL? Kuidas on see kaunistatud? Suur või lehekülje alguses olev täht, mis oli üleni kaetud peene mustriga
maalid sellest sarjast Louvre'is. ,,Maria de` Medici saabumine Marseille' i sadamasse" alapealkirjaks on ,,Poeetiline tegelikkus". Õhus hõljuv pasunaid puhuv tiibadega jumalanna kuulutab valitsejanna tulekut. Teda tervitavad kogu linna suurvaimud. Pildi alumises servas on näha Neptunust koos triitonitega, kes hoolitsesid turvalise merereisi eest. Ka kolm tohutu jõuga merineitsit olid abiks pikal reisil. Üheaegselt on pildil jumalad ja võimukandjad, antiikkultuur ja kristlus, mida kroonib jõuline Medicite vapp ümmarguste kuldsete viljadega. Rubensi ajal kasutati allegooriat eelkõige abstraktsete ideede, sõnumite väljendamiseks. Näiteks allegoorilise maali ,,Rahu õnnistused" (16291630) olevat Rubens kinkinud Charles Ile. Ta püüdis kuningat veenda Hispaaniaga rahu sõlmima. See ka õnnestus. Maalis vastandab Rubens rahu õnnistuse sõja koledustele. Minerva, kiivriga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
