Retsensioon Käisin 29.märtsil Kuressaare Linnateatris, kus esitati Ameerika kirjaniku Arthuri Milleri draamat ''Hind''. Loo lavastajaks oli Heiti Pakk ning teatritükk ise rääkis kahest vennast ning ühest pärandusest, mida nad kuidagi jagatud ei saa. Teose lavastajatöö oli mitmeti omapärane, kuid moodustas siiski lõpp kokkuvõttes ilusa terviku. Näitejuht oli käsitlenud Arthur Milleri teoses olevaid teemasid ja probleeme ülletavalt hästi. Hea lihvi nädendile lisasid iselaadsed ja konteksti igati sobivad näitlejad. Nad justkui täiustasid üksteise rolle, kuid samas ei jäänud kellegi isiksust tahaplaanile. Seda oli mõnus vaadata ning oli tunda, et lavastaja oli oma tööga ilusasti hakkama saanud. Näitlejate juures meeldis enim see, kuidas nad oma teksti siiralt ja tundeküllaselt edastasid.Etenduses oli kokku neil näitlejat: Guido Kangur, Riho Kütsar, Elina Reinold ja Aarne Mägi. Etlejad suu...
Retsensioon 20.11.2018 vaatasin Eesti Draamateatris lavastust nimega ,,Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika", mille autoriks on Marius Ivaskevicius ja lavastajaks on Hendrik Toompere jr. Autori sõnul on tema näidend katse uurida seda miskit, mida nimetatakse identiteediks. See on lugu teekonnast, kus peategelane otsib oma rada, otsib iseend. Üheks näidendi põhiteemaks on migratsioon, mis on ka tänapäeval väga aktuaalne teema. Etendus on kirjutatud tõestisündinud lugude põhjal ja räägib noorest mehest, kes läks koos saatusekaaslastega 1990. aastatel Londonisse õnne leidma, kuid kelle emigreerumine lõppes kurvalt. Noored olid pärit Leedust sel ajal valitses Baltimaades Nõukogude võim ning emigreerus suur hulk inimesi. Noortelt konfiskeeriti pass ja sunniti toime tulema riigis, kus neil polnud raha, dokumente ega sõpru. Etenduses räägiti immigrantidest kui õuntest, kes on jäetud vedelema ja mädanema keset teed. Lavastuse tegi huvitavaks ...
Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" Käisin pühapäeval, 3.oktoobril Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draama ,,Hind" põhjal lavastatud etendust. Näidendi lavastajaks oli Heiti Pakk. Varem on ,,Hinda" Eestis lavastatud Vanemuises 1987. aastal ning Rakveres 2005. aastal. Etenduse põhimoto on, et ei ole võimalik teada, millist hinda me otsuste eest tulevikus maksta võime. Lugu keskendub eelkõige kahele vennale Victorile ja Walterile, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa, kes oli omal ajal suurärimees, laostus nagu paljud teisedki, suure, 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Üks vendadest, Victor, liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et toitu ikka laual püsiks. Walter aga läks teostama oma õpinguid ülikooli, misjärel temast sai mainekas arst. Vennad saavad kokku alles pärast 16-t lahus oldud aastat,...
Viimane kauboi Näitlejad: Tanja Mihhailova, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Karin Tammaru, Triin Lepik, Sepo Seeman, Ago Anderson, Jüri Vlassov, Lauri Kink, Tambet Seling, Ahti Puudersell, Margareth Sonntak või Meriliis Lillemägi. Enne kui ma teatrisaali sisenesin, oli minu arvamus sellest muusikalist juba selline, et tuleb mingi väga kantrilik etendus. Inimesed olid riides ka kantristiilis ja tegevuspaik oli ka selline kantrilik. See oli siis minu arvamus, kuid ma eksisin. Saali sisenedes ja lava nähes iseloomustas kantrit ainult riidevarnas olev kaabu. Kõik oli üsna tavaline alguses. Muusikal algas armastuslooga mida Sepo Seeman laulis. Niisiis ühele järgnes teine ja teisel kolmas. Ainult Sepo ei laulnud vaid ka Tanja Mihhailova.Selle kahe ja poole tunni jooksul tehti selgeks see, et kui midagi väga tahta, oma unistuste nimel tööd teha ja vaeva näha, siis lähevad need täide, tuleb vaid ...
Teatrietenduse analüüs ''Meri ja Orav'' Vaatasime Andrus Kivirähki teatrietendust ''Meri ja Orav''. Selles etenduses tuleb kõige enam välja just see, milline oli elu Eestis 90-ndatel aastatel. Etenduse tegevustik on järgi tehtud raamatust ''Ivan Orava mälestused''. Osades mängisid Egon Nuter ja Andrus Vaarik. Nuter mängis Lennart Meri rolli ning Vaarik mängis Ivan Orava rolli. Oli ka kolmas tegelane, Arnold Rüütel, kuid teda etenduse jooksul näha polnud. Nii Nuter kui ka Vaarik said oma rollide etendamisega suurepäraselt hakkama, sest nii välimuselt kui ka kehahoiakult olid mõlemad tegelaskujudega väga sarnased. Andrus Vaariku roll etendas rohkem huumorit, seega meeldis mulle tema roll rohkem. Arvan, et selline huumor ei saanud mitte kellegile mõistmatuks jääda, kuna kogu vaimukus oli rahvale edasi kantud sõnadega ning selline keelekasutus on käinud põlvest põlve. Kog...
Von Krahli teater Henrik Ibseni "Hedda Gabler" Lavastaja Mara Kimele tõlgendus Ibseni draamast "Hedda Gabler" oli Von Krahli teatritudengite esituses energiline ja tempokas, eriti kuna kõiki rolle oli kaks (v.a. Berte). Noored näitlejad tulid oma rollide veenva esitamisega väga hästi toime, ning ehk just tänu nende noorusele on eriti selgelt näha, et Ibseni kaasaja inimese psühholoogilised vastuolud on ka tänapäeval aktuaalsed. Lavastuse nimikangelanna, Hedda Gableri puhul on tegemist on väga jõulise naiskarakteriga, kuulsa kindral Gableri tütrega, kes olles pärit nn. aristokraatlikust lastetoast ei ole rahul nii oma uue ebaprestiizika mehe kui ka nende majandusliku olukorraga. Ilmselt ongi sellepärast näidendis kasutatud tema neiupõlvenime, kuna naine oli oma akadeemikust abikaasast üle ja seega oli pigem oma isa tütar kui mehe naine. Hedda, kas siis igavusest või trööstitusest...
Robin Soolind Teatrietenduse retsensioon Becky Mode ,,Kõik on täis" Käisin 27. novembril Eesti Draamateatri väikses saalis vaatamas Priit Pedajase lavastatud monoetendust ,,Kõik on täis". Esmakordselt etendus antud näidend 18. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatri maalisaalis. Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulikkuse säilitamist. Näitemängu
Julia ja Romeo Žanr: teatritükk. Ilmumisaasta: 18. oktoobril 2015. aastal Draamateatris. Lavastus: rühmatöö. Kunstnik: Inga Vares. Tõlkinud: Maimu Berg. Näitlejad: Kersti Kreismann, Martin Veinmann. Sisukokkuvõte: Näidend räägib sellest, kuidas oleks Julia ja Romeo elutee kulgenud, juhul kui suremine vahele jätta, ning transportida nad kaasaega. Paar abiellus noorelt, sai lapsed, lahutas ning eemaldus üksteisest. Ootamatult, 25 aastat pärast viimast kohtumist komistatakse üksteise otsa uuesti rongiterminalis, kus kunagine armastuspaar hakkab tooma üles vanu vigu ning arutama juhtunud teemasid. Rongi depoos on toimunud ka rike, mistõttu ükski rong ei välju kahe tunni jooksul. Tänu sellele on Julial ja Romeol palju aega üksteise kallal norida ja heietada. Vestluse käigus selgub, et Romeo on vahetanud mitu korda naisi ning töötab ärialal. Julial aga on olnud pika perioodi vältel vaid üks poissmees, k...
Teatrietenduse analüüs. Mis teeb lavastusest geniaalse komöödiatüki? Arvustuses võetakse etenduse maailm koost lahti, et seda lähemalt uurida, samas analüüsitakse ka kui tervikut. Kirjutatud on nii lavastuse tähendusest, tuues nt paralleele teise näidendiga, kui ka kunstilisest poolest (lavakujundus, värvilahendus, kostüümid, näitlejatöö jne).
Konserdiarvustus ,,Minu veetlev leedi" Mina külastasin 3.aprillil Estonia Rahvusooperit ja käisin seal vaatamas Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel kirjutatud muusikali" Minu veetlev leedi". Selle teatrietenduse lavastas Ago- Endrik Kerge. Dirigentideks olid Erki Pehk ja Mihhail Gerts. Lavakujundaja oli Liina Keevallik, kelle tööd võis lugeda õnnestunuks. Kuigi kujundus jäi natuke tagasihoidlikuks. Kostümeerija oli Liina Pihlak. Eduard Korotini tantsuseaded olid väga head. Muusikali sisuks oli see, et vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM KONTSERDI VÕI TEATRIETENDUSE PEALKIRI Retsensioon Õpilase ees- ja perekonnanimi klass Õpetaja ees- ja perekonnanimi Tallinn 2007 KONTSERDI (MUUSIKATEATRI) RETSENSIOON Retsensioon arvustus, arvamus raamatu, teatrilavastuse, filmi, kontserdi vms. kriitiline analüüs ja argumenteeritud hinnang. Toetuspunktid retsensiooni kirjutamiseks: * Kontserdi aeg ja koht
Ent ta ei osanud ette aimata, et maailmas on ka ebaausaid ning omakasupüüdlike inimesi. Seepärast ta ei kahtlustanudki, et keegi tema isa surmas süüdi võinuks olla. Alles peale oma isa vaimuga kohtumist, mil too talle üksikasju oma surma kohta selgitas, hakkas ta asju selgemini taipama. Ta plaanis oma isa julma mõrva eest auahnele onule, Claudiusele kätte maksta. Hamlet pidi olema kaval ning viima uue kuninga nii kaugele, et ta ennast välja reedaks. Tänu teatrietenduse lavastamisele sai ta teada oma isa mõrvari. Hamletil oli võimalus saada omale armastatud naine Ophelia ning ta oleks saanud oma eluga rahumeeli edasi minna. Ent ta oli kahjuks niivõrd kättemaksuhimuline, oli ta valmis loobuma oma õnnest ja armastuses, et saaks oma isa mõrvarit piinlemas näha. See saigi noorele Hamletile saatuslikuks. Claudius, Taanimaa kuningas oli nii auahne, et ta tappis oma venna, eelmise kuninga, tema tiitli nimel
jäi pea kõigil näitlejal enda omale sarnaseks, vaid Mait Malmstenile oli pähe antud apelsinikarva parukas. Liikumine oli tavaline, vahepeal tantsiti, kuid osadel osatäitjatel tuli mingil hetkel joobes inimese liikumist jäljendada. Väga suure tähelepanu võitsid detailideni kaunistatud dekoratsioonid. Need andsid toimuvast suurepärase ülevaate ning nende abil sai vaatemängule lihtsamini kaasa elada ja loosse sujuvamalt süveneda. Samuti oli lavakujunduses pauku ja suitsu, mis tegi teatrietenduse vaatajatele reaalsemaks ja paremini tajutavamaks. Ruume ja tegevuskohti oli etendusel mitmeid ja nende vaheldumine oli sujuvalt ülesehitatud. Laval kujutati Ivanovi kodu (osa kodust kujundati rahva seas rõdul), õuehoovi, kirikut, metsa (kujutati lavaümbrusena) ja Lebedevite kodu. Menutükis mängiti muusika ja valgusega professionaalselt ja tähtsamatel kohtadel kanti valgus hetkes olevale tegelasele. Valgus mängis etenduses olulist
Teatrietenduse retsensioon Aare Toikka ,,Faust" Käisin 11. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas VAT Teatri etendust ,,Faust". Teatrimäng oli tehtud Friedrich Wilhelm Murnau tummfilmi ning Johann Wolfgang Gothe ja Christopher Marlowe samanimeliste teoste ainetel. Goethe on ise ,,Fausti" kohta kirjutanud järgmiselt: ,, Mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum?" ning just selle küsimuse lahendamisele oli õpetlane Faust terve oma elu pühendanud. Kuigi eakas doktor aitas tihti kohalikke nende igapäevaste murede lahendamisel, ei suutnud ta leida ravimit katku vastu ning sõlmis paganliku Mafistofelesega saatusliku lepingu. Kui kirjeldada lühidalt Aare Toikka tehtud lavalist kujundust, võib julgelt öelda, et lihtsuses peitub geniaalsus. Heili Sibrits on Postimehes kirjutanud: ,,Visuaalselt toetub Toikka ,,Faust" aga saksa filmikunsti suurteosele, mis oma...
1865 aasta aprillis pidid kondföderatsiooni väed kapituleeruma. Peale sõda oli Lincoln väga painduv ja helde, ning ta oli valmis kondföderatsiooniga rahu tegema. Ta oli valitud 1864 aasta presidendivalimistel uuesti presidendiks, ning ta valmistas ette põhiseaduse kolmeteistkümnenda paranduse, milleks oli orjuse täielik keelustamine. Neljateistkümnendal aprillil 1865 aastal toimus aga midagi ootamatut: nimelt lasi Lincolnile teatrietenduse ajal Fordi teatris Washingtonis kuuli pähe lõunaosariiklasest fanaatik, näitleja John Wilkes Booth, kes arvas et ta aitab sellega Kondföderatsiooni. Asjal oli aga vastupidine mõju- enam ei olnud põhjaosariigid nõus kondföderatsiooniga mingeid läbirääkimisi rahu osas tegema ja nad nõudsid orjuse täielikku kaotamist. Lincoln suri 15. aprillil 1865 Washingtoni haiglas saadud vigastustesse. Tänu sellele mõrvale sai Lincolnist rahvuskangelane. Teda peetakse üheks
Duremar aga rääkis Tortila saladuse Carabas Barabasile ära. Lühike sisukirjeldus Papa Carlo meisterdab puuhalust nuku, kelle nimeks saab Buratino. Vallatu poiss ei kuula sõna. Kõnelev Kilk üritab puupoisile aru pähe panna. Poiss otsustab hakata mõistlikuks ja läheb kooli. Tee peal kooli näeb ta nukuteatrit ja läheb teatrietendust vaadama. Seal ta saab tuttavaks teiste puunukkudega. Teatri direktor Carabas Barabas tahab Buratinot teatrietenduse rikkumise eest karistada, aga lõpuks kingib Buratinole viis kuldmünti kui saab teada, et Carlo kambris on lõuenditükile maalitud kolle. Kerjused Alice ja Basilio viivad Buratino Lollidemaale imedepõllule. Oma lihtsameelsuse tõttu jääb puupoiss oma müntidest ilma. Kilpkonn Tortila kingib talle lohutuseks kuldvõtmekese. Carabas Barabas saab teada, et võti on Buratino käes ja tahab iga hinnaga temalt selle ära võtta. Oma sõpradega Pierrot, Malvina ja Artemoniga nad
( www.teenusedisain.ee) Teenuste klassifikatsioone on erinevaid, kuid mõned olulisemad, mis võimaldavad näidata kuidas spordi-, sotisaal- ning turismiteenused on kõik ühes süsteemis mõistetavad on järgmised. Teenuste puhul ostab inimene (vt. Joonis 1): 1.teenusepakkuja potentsiaali: näit. paljud avalikud teenused kiirabi, tuletõrje, politsei (erasektoris turvateenused); spordivaldkonnas arstiteenused esmaabi saamiseks. 2.teenust kui protsessi: näit. teatrietenduse või spordiürituse jälgimisest saadav elamus, spordiüritusel sõpruskonnaga sportimise võimalus, lastehoiu teenus koos huvi- ja arendamistegevustega, internetinõustamine. 3.teenuse tarbimise tulemust: näit. spordimassaaz lihaspingete leevendamise eesmärgil, personaaltreeneri teenused koos individuaalse treeningplaani ja toitumiskavaga kaalu alandamise eesmärgil, arstiteenused haiguse raviks, lennutranspordi teenus kiireks ja täpseks sihtkohta jõudmiseks. ( www.teenusedisain.ee)
Noor Caulfield nutab ning tunnem end sandisti. Järgmisel päeval ta lahkub hotellist. · Holden kutsub Sally teatrisse. Sally on ilus tüdruk, kuid poisile ta siiski eriti ei meeldi. Tüdrukut nähes tunneb poiss, et on temasse meeletult armunud ning tahab Sallyga kogunisti abielluda. · Holden ostab õele ühe muusikaplaadi, mida on raske leida ning mis maksab 5 dollarit. Ta proovid õde pargis ja muuseumites kohata, kuid tulutult. · Teatrietenduse vaheajal ning pärast etendust laterdab Sally kogu aeg ühe tuttava snoobiga, mis Holdonit pahandab. · Kui Holden enne Sallyga kohtumist kohvikus aega viidab ja sööb, kohtuv ta kahe nunnaga, kes poisile meeldivad, Holden annetab neile heategevuse jaoks 10 dollarit, kuigi tal endal enam eriti raha ei ole. Holden on laristaja tüüpi, ta kas raiskab või kaotab raha. Hiljem on poisil kahju, et ta nunnadele nii vähe annetanud oli.
73. Mida tähendab tegelase siseruum, simultaanlava, ruumi fragmentariseerumine? · Tegelase siseruum tegelase mälupildid ja kujutlused, tegelase sees toimuv · simultaanlava - mitu tegevuspaika samaaegselt · ruumi fragmentariseerumine laa jagunemine paljudeks erineva tähendusega osadeks ja nende sidumine montaazi või kollaazi põhimõttel (nt simultaanlava korral) 74. Teatrietenduse märgisüsteemid (Erika Ficher-Lichte, Tadeusz Kowzani järgi) Ficer-Lichte järgi: Märgid jagunevad visuaalseteks ja akustilisteks. Visuaalsed märgid on näiteks heli, muusika, lingvistilised märgid, paralingvistilised märgid. Visuaalsed märgid on näiteks miimilised-, zestilised märgid, kostüümid, maskid jne. Nii visuaalsed kui auditiivsed märgid saab omakorda jagada põgusateks (zest) ja kauakestvateks märkideks (nt kostüüm) ning ka selle alusel, kas märgid on seotud
Eesmärk lähtuvalt eristatakse teaduslikku vestelist ja ilukirjanduslikku reisikirja. Eestlastest on palju reisikirju kirjutanud Friedebert Tuglas, Juhan Smuul ja Lennart Meri. Dramaatika ehk näitekirjandus Dramaatika on eepika ja lüürika kõrval kirjanduse üks põhiliike, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialog ehk kahekõne. Drama teosed on mõeldud laval ettekandmiseks. Teatrietenduse aluseks on näitekirjaniku, tekst, drama. Näidendid jagunevad vaatlusteks ning need omakorda stseenideks. Iga vaatus kujutab endast, näidendi terviklikku, lõpetatud osa. Stseenid on vaatuse osad, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu. Draamateosesse kuuluvad veel eesmärgid autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne, lava kujunduse jms kohta, mis on jühtnöörideks lavastajale ja näitlejatele. 8.Klass
sõnale ja kõnele. 3.Kreeka teatris mängisid ainult kes ja milliseid eripäraseid rõivaesemeid nad kandsid? Saatürdraama. Saatürid. -Näitlejad oli ainult mehed. -Nad kandsid pikka rüüd, kohmakaid jalanõusid ja maski. Mask avas tegelaskuju olemuse: soo, vanuse, sotsiaalse ja majandusliku seisundi. -Saatürdraama, vanakreeka draama liik, mütoloogilise süzeega koomiline näidend, mille koori moodustasid saatürid. Esitatuna teatrietenduse lõpus, pärast kolme tragöödiat, leevendas saatürdraama lõbus sisu neist jäänud rusuvat muljet. Ainus tervikuna säilinud saatürdraama on Euripidese ,,Kükloop". -Saatürid on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Tuntuim saatür oli Paan. 4.Teatri ehituslikud põhiosad. -Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene.
jne.) Mänguline ruum ei jäljenda, vaid raamib, eraldab saalist. Lava on lava, tähistab iseennast: kohta, kus mängitakse. (Mänguline ruum ei jäljenda, vaid raamib, eraldab saalist. Lava on lava, tähistab iseennast: kohta, kus mängitakse.) 72. Mida tähendab tegelase siseruum, simultaanlava, ruumi fragmenatriseerumine? Tegelase siseruum- Simultaanlava- mitu tegevuspaika samaaegselt Ruumi fragmenatriseerumine- killustumine 73. Teatrietenduse märgisüsteemid (Erika Ficher-Lichte, Tadeusz Kowzani järgi) 74. Mis on lavakujunduse (dekoratsiooni) funktsioonid? Dekoratsioon e lavakujundus. · Dekoratsioon loob ja tähistab mingit kohta. · Dekoratsioonid võib jagada realistlikeks ja tinglikeks. · Hüperrealistlik või hüpernaturalistlik lava · Lavakujundus loob mängukeskkonna ja atmosfääri. · Lavakujundusel on keskne roll lavastuse üldise esteetika loomisel. 75. Mis on valguskujunduse funktsioonid?
M. Remarque)); o autori eelmärkused või eessõna, mis võib anda kõige mitmelaadsemat informatsiooni lugejale ja näpunäiteid lavastajale, selgitada kirjaniku taotlusi jne.; o järelsõna või järelmärkused, milles tehakse kokkuvõtteid, kommenteeritakse ja selgitatakse näidendi mõttesisu vms. Ülesannete alusel, mida remargid täidavad, jagunevad nad põhiliselt kahte rühma. o Remargid kirjeldavad (võimaliku) teatrietenduse mitteverbaalseid komponente. Remarkides kirjeldatakse: o etenduse visuaalset külge (lavapilt, valgustus, tegelaste välimus, miimika, liikumine, tumm-mäng jne.); o etenduse helitausta (mitmesugused hääled, mürad, muusika jne.); o dialoogi paralingvistilisi omadusi (intonatsioon, kõnetempo, hääletugevus jne.). o Remargid lisavad dialoogile autorikommentaari. Nad võivad sisaldada:
“Suveöö unenägu”, William Shakespeare 14. Milliseid varasema kirjanduse või mütoloogia lugusid kohtab “Suveöö unenäos”? Kuidas nad muunduvad vastavalt ajastu filosoofiale ja teose žanrile? „Suveöö unenäo“ näol ei ole meil tegemist ühe, vaid kahe näidendiga. „Pyramus ja Thisbe“. See etendus „Suveöö unenäo“ lõpus on teatrietenduse parodeerimine. on sellel teise plaani näidendil siiski oluline roll. Esiteks, see annab võimaluse kaasata ka teistlaadi ja teisest ühiskonnakihist tegelasi, keda Puck nimetab „Viiskuus juhmi vennast kes linnas tööga elatavad ennast“8. Teiseks, see annab võimaluse ülevaadata kogu žanrite süsteemi ja mõtiskleda teatri olemuse üle.
muutuvad tähendused. Kirjandusteos elab omaette ajas ja kangelane sureb või abiellub (igaveseks) just siis kui meie raamatu lõpetame, seega kasutatakse kirjanduslikke konventsioone. Palju on nende teoste rikkumisi, teiste osade kirjutamisega, ent seda tajutakse juba kui teist lugu. Konventsiooniks on saanud ka rõhutatud lõputa lõpetamine, kus peale põnevat sündmustekäiku ei juhtu eriti midagi. Variant on ka mitme lõpu pakkumine. Teose piiritlemine on omaette kunstiteos. Teatrietenduse puhul on enamasti tegemist verbaalse tekstiga, millel on ühtlasi omad konventsioonid, kuid sarnaneb visuaalse kunstiga. Justkui neljas sein teatritegijate ja vaatajate vahel. Eesriie alustamiseks ja lõpetamiseks. Piirid muudavad teksti omaette maailmaks, kuid ei vähenda teksti seesmist semiootilist paljusust, kuna seal võivad olla erinevad keeled ja koodid. Kommunikatsioon kultuuritraditsiooni ja publiku vahel. Klassikalise ja paljutõlgendatud teksti
väikeses ja suures rühmas; vestleb oma kogemustest ja loetust; Kõnelemine annab õpetaja abil edasi Sõnatähenduste selgitamine ja täpsustamine aktiivse lugemispala, õppeteksti, sõnavara laiendamiseks. filmi ja teatrietenduse sisu; Kuuldud jutu ümberjutustamine; pikema dialoogi koostab õpetaja abil jutu jälgimine, hinnangud tegelastele ja sisule. pildiseeria, pildi või küsimuste toel; mõtleb Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Eneseväljendus jutule alguse või lõpu; dramatiseeringus ja rollimängus. Kõne eri nüansside vaatleb ja kirjeldab nähtut, (tempo, hääletugevus, intonatsioon) esiletoomine märkab erinevusi ja
48. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? orkester orchstra, tähendas tantsuplatsi; stseen skn, tähendas hütitaolist ehitist, telki 49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist, osalisi ja üldisi põhimõtteid. Valiti välja kolm poeeti, igaüks esitas võistlusele tetraloogia (tragöödiatriloogia + 1 saatürdraama); Koreeg ehk teatrietenduse ,,produtsent", peafinantseerija, valiti rikaste kodanike hulgast. Koor (algselt 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes) ja näitlejad [algselt 1, seejärel 2, siis 3]. Maskid ja kostüümid. Kõiki rolle mängisid mehed. Üks näitleja mängis mitut tegelast (maskide vahetus). Muusika (aulose saade: oluline, aga meile tundmatu) ja tants. Hindas kohtunike kogu. Deus ex machina kasutamine. Publik: vabad kodanikud ja metoigid
näiteks institutsioonina, siduda konkreetse asutusega või rääkida teatrist kellegi käitumisele viidates (Epner, Läänesaar, Saro 2006: 190). Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ja kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Nii seletab lugejatele lahti teatri ja teatrietenduse (Wikipedia). 1.1. Näitekunsti ajaloost Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades. Enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Varajastes ühiskondades leidub jälgi religioossetest rituaalidest, kus preestrid esitasid laulude ja tantsudena stseene jumalate elust. (Hartnoll 1989: 7) Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune
49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist, osalisi ja üldisi põhimõtteid. Enne võistlust toimusid eelvõistlused, kus ravas sai kuulda näidendite sisu, põhinesid müütidel, näitekirjanikud pidid müüdid nö rahvale maha müüma. Pidustustega kaasnes rongkäik, pidustused kestsid mitu päeva. esimestel päevadel 5 komöödiat, siis 3 tragöödiat ühelt tragöödia kirjanikult. Koreeg (kr chorgos): teatrietenduse ,,produtsent", peafinantseerija, valiti rikaste kodanike hulgast (chorgia oli üks auväärseist sotsiaalseist kohustusist [leiturgia]) + linna toetus Valiti välja kolm poeeti, igaüks esitas võistlusele tetraloogia (tragöödiatriloogia + 1 saatürdraama) Tervikuna on säilinud 1 triloogia: Aischylos1e ,,Oresteia" (458 eKr: ,,Agamemnon", ,,Tõivutoojad", ,,Eumenidiid") Tragöödiate esitamine
- Positivistlik mõõtmine ja humanistlik mõistmine. Laboratoorium ja nõustamiskabinet - Teaduslik ja tarbepsühholoogia - Akadeemiline ja turupsühholoogia Grupid ja gruppidevahelised Suhted Grupp/rühm · Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt. · Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm ... · Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. Probleemid SP jaoks · Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. · Grupimõtlemine. · Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. · Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. · Grupiloome (team building). · Kurt Lewin grupidünaamika kui nähtus Sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus
· Väline mõju suurem, kui eeldame (fundamentaalne atributsiooniviga!) · Mõju mehhanismid ja võtted · Iseseisvus = mõju teadvustamine ja kontroll · R.Zajonc, S.Asch, M.Sherif, S.Milgram, J.Rotter, M.Seligman 9. GRUPID JA GRUPPIDEVAHELISED SUHTED Grupp/rühm Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt. Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm ... Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. (Teatud püsivate selgete suhete struktuur inimeste vahel. Inimeste hulk, kes jagavad väärtuseid, hoiakuid ja rolle.) Probleemid SP jaoks Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. Grupimõtlemine. Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. Grupiloome (team building).
Uuriti seda, mis on vähem seotud semiootikaga, s.o fenomenoloogiat, teatrile ainuomast. Teiselt poolt seob teatrit meedia ja filmiga protsessuaalsus. Lavastuse, filmi tegemine on kollektiivne töö. Teatri vastuvõtt on samuti kollektiivne. Inimtegevuse matkimine elava inimese keha abil, mis muutub osaks kunstiteosest. 21. sajandi teatris kasutatakse filmi, fotot ja videot. Video- ja fotoprojektsiooni sulatamine lavastusse nii, et see ei hävitaks näitleja loomingut, on väga raske. Teatrietenduse salvestamine ühest vaatepunktist filmiva kaameraga pole enam sama kunstiteos. Teatri populariseerimiseks ja jäädvustamiseks kasutatakse osaliselt filmi- ja osaliselt teatriesteetikat. Võib teha spetsiaalse etenduse. Teatriteadus on interdistsiplinaarne, seotud sotsioloogia, semiootika, psühholoogiaga. Angloameerika maades õpetatakse teatriteadust teatrikoolides, Euroopas aga ülikoolides, alates 1992.a alates ka TÜs, 2001.a alates on teatriteaduse õppetool.
aktualiseerub rikkumisel. Seetõttu hea indikaator ja mõõtmisvahend - raske teeselda • E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930) Robert Sommer Irwin Altman 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted Grupp/rühm • Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt. • Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm … • Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. Probleemid SP jaoks • Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. • Grupimõtlemine. • Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. • Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. • Grupiloome (team building). • Kurt Lewin – grupidünaamika kui nähtus sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus
Loomulikult saab probleemi püstitada ka vastupidi, kus minimeeritakse kulutusi, et saavutada soovitud eesmärk (nt majapidamine soovib käia turismireisil Indias minimaalsete kuludega jne). Ø Alternatiiv- ehk loobumiskulu Ressursside piiratusega kaasneb alati ka alternatiivkulu ehk loobumiskulu, sest piiratud ressursside tingimustes on inimesed sunnitud pidevalt tegema valikuid. Valides õhtul kinoseansi asemel teatrietenduse, on teatri alternatiivkulu kinoseanss. Seega inimeste igapäevaste valikutega kaasneb alati ka alternatiivkulu, mis on sisuliselt saamatajäänud tulu (või kasu) parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Üks majandusteooria põhiideesid kõlab järgmiselt: kui ressursside kasutuselevõtmise alternatiivkulu ületab sellest saadavat tulu, ei ole see kõige parem
Ühe kaupmehe poeg F. Volkov asutas oma teatri, mis näitab suuri muudatusi vene kultuurielus ja ka mentaalsuses. Inimesed läksid teatrisse ja tegid teatrit juba omal algatusel. Peterburist tulnud kõrge ametnik nägi seda teatrit. Ta kandis selle ette tsaarinnale, kellele see teater meeldis. Tsaarinna pani noormehed õppima kadetikorpusesse. Kadetikorpuse oma trupist ja Volkovi teatri trupist sai ühtne trupp, mis andis esimese ametliku teatrietenduse 1756. aastal. 18. saj vene raamatute produktsioon koosneb valdavas enamuses tõlkekirjandusest. Tekkis teooria, et ainult tõlkimisest on vähe need lood tuleb ka venestada, kohandada vene oludega. Tekkis teooria ümbertegemine vastavalt vene kultuurile. Pärast Sumarokovit oli teatri direktoriks I. Delagin?. Tema ümber tekkis ring noori kirjanikke, kes hakkas kirjutama draamat. Üheks selliseks kirjanikuks oli Denis Fonvizin, keda võib pidada vene komöödia rajajaks
puhata ja lõõgastuda. Seda aega kasutati lauaten- tubade korrashoidu. Lisaks sportida soovijatele nist mängides, vaadati toas või söögisaalis televii- viibisid ühe vahetuse ajal laagris teatrihuvilised sorit, mängiti õues korvpalli, võrkpalli, sulgpalli, lapsed, kelle eesmärk oli laagripäevade lõppedes visati täpsust ja suheldi omavahel; väiksemad teatrietenduse lavaletoomine, ise valmistati kos- lapsed pidasid ka lõunauinakut. tüümid, piletid, maskid, afisid, esinemist harjutati õpetaja juhendamisel ja nõu ning jõuga oli abiks Lapsi toitlustatakse kolm korda päevas sooja toi- ka Kaelapuu teatri juht Tõnis Lepp. Toimus laste duga ja enne magamaminekut antakse ööoodet. kohtumine näitlejatega
toimub kella 1921 ajal. Kellaviietee mitteametlikud nasitepeod, kui ka ametlikud vastuvõtud, mis korraldatakse kõrgete meessoost külaliste abikaasade auks Õhtuoode kerge suupiste, kuum roog, puuvijad ja joogid Õhtune vastuvõtt toimub pärast kella 18, üritus on pidulik. Kestab tavaliselt 2 kuni 2,5 tundi, mitteametlik sündmus võib kesta kauem. Diplomaatiline õhtueine ehk supee toimub pärast kella 21, piduliku kontserdi või teatrietenduse järel balli vaheajal. Sageli piirdutakse külroogade ja kohvi ning selle juurde sobiva pakkumisega. Koha järgi spetsiaalselt sisustatud banketisaal, restorani üldsaal, rõdu või terrass, hotelli konverentsisaalid või muud sobivad ruumid, asutuste või organisatsioonide ruumides, vabas looduses Teenindusviisi järgi: Laua taga istumisega pidusöögid võivad olla:
osutamine ise tarbija huvi keskmes. Näiteks võib tuua teatri, mis on samuti teenindusettevõte. Tarbijatele pakub selle teenuse juures huvi protsess, kuidas talle seda teenust. Vajadused, mille rahuldamist teenindusettevõttelt oodatakse, on keskendunud rohkem teenuse osutamise protsessile kui lõpptulemusele. Teenuse osutamise välisteguri, kliendi või tema objekti kaasamine sünkroniseerib teenuse tootmise ja tarbimise. Eelpoolnimetatud teatrietenduse kui teenuse osutamiseks on vaja sünkroonset ajalist ja ruumilist kontakti teenuse pakkuja ja kliendi vahel. Seetõttu on teenuse puhul lõpptulemus väga tugevasti mõjutatud asjaolust, kuidas kujunevad 305 Algis Perens. Teenuste marketing. Külim 1998, lk. 11 306 samas lk. 13 307 Algis Perens. Teenuste marketing. Külim 1998, lk. 12 308 samas lk. 13 kliendi ja teenuse osutaja omavahelised suhted ning kuidas klienti osatakse kaasata protsessi. Eriti oluline on see
11 pidid kandma nii tulijaid kui minejaid. Polnud ühtki etteastet, ühtki sündmuste sõlme, ühtki lavaefekti, kus seda redelit oleks saanud vältida. Oh seda kunsti ja tehnika süütut ja austusväärset lapseiga! Marmorlaua neljal nurgal seisid sirgelt neli palee-foogti seersanti, neid kõigi rahvalõbude kohustuslikke kaitsjaid olgu pidu- või karistuspäevadel. 5 Etendus pidi algama alles keskpäeval, kui Palee suur kell kaksteistkümmend hoopi lööb. See aeg oli kahtlemata hiline teatrietenduse jaoks, aga tuli arvesse võtta suursaadikutele sobivat aega. Kogu rahvahulk aga ootas juba hommikust peale. Paljud lihtsameelsed uudishimulikud lõdisesid juba koidust saadik Palee suure trepi ees; mõned kinnitasid isegi, nad olevat kogu öö peaukse ees maas valvanud, et esimestena sisse pääseda. Rahvahulk kasvas vahetpidamata ja hakkas üle kallaste ajava veena piki seinu kõrgemale kerkima, sammaste ümber
annaabi.ee 
