TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel LAPIMAA Referaat Juhendaja: Lektor Sirje Siska Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapimaa on Fennoskandia põhja osas asuv ala, mis jaotub nelja riigi vahel: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa. Lapimaa on kultuuriliselt määratletud ala. Põliselt on nei aladel elanud jaseda maad omaks pidanud Saami rahvad, kes elatuvad peamiselt põhjapõtrade karjatamisest ja küttimisest. Nii nagu enamus kohtades maailmas ei kuulu aga lapimaa ametlikult riigina saamidele ehk laplastele, vaid erinevatele domineerivatele riikidele. Norras Lapimaad pikka aega nimetatud Finnmarkiks, alles hiljuti hakati seda kutsuma lapimaaks, et meelitada ligi rohkem turiste...
Lapimaa Joonis 1: Lapimaa asukoht Lapimaa on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Koola poolsaarel. Lapimaa pindala on üle 200000 km₂. Lapimaa pinnamood on väga mägine. Joonis 2 : Lapimaa pinnamood Lapimaa asub parasvöötmesja lähis arktilises. Suurvesi on kevadel kui lumi sulab ja madalvesi talvel. Lapimaal on levinud loomaliikideks põhjapõdrad, ahmid, hundid. Lindudest leidub Lapimaal lumepüüd, haned, pardid, sõtkad. Joonis 3: Sõtkas Lapimaal kasvab palju samblaid ja samblikke,vareskold, karukold ja kattekold ja kuusk ja mänd, pohlad, jõhvikad, murakad, mustikad. Joonis 4: Kuusk Lapimaa on hõredalt asustatud. Põhilised tegevusalad on turism ja...
Ökosüsteemi teenused inim- keskkonnasüsteemide jätkusuutliku arengu vahend. Lapimaa metsa juhtumiuuring Soomes Sissejuhatus Ökosüsteemi teenuste(ecosystem services)(ÖT) kontseptsioon on teaduslikus metoodikas suhteliselt uus, pakkudes võimalikku lähenemist inimtegevuse tagajärjel toimunud ökoloogilistele probleemidele ning lahenduseks maakasutusega seotud probleemidele. Kuigi ÖT vastu on huvi nii teaduslikul, majanduslikul kui poliitilisel tasandil, on siiani avaldatud vaid mõned juhtumiuuringud. Antud töös uuritakse Lapimaa metsa häireid ÖTde ning...
Selles on üle 600 toru. Skulptuur on 10,5 meetrit pikk, 6,5 meetrit lai ja 8,5 meetrit kõrge. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lapimaa Lapimaa kohta võib kasutada Carl von Linné ütlust: " Kui poleks sääski, siis oleks tegu maise paradiisiga". Lapimaa moodustab hõredastiasustatud vööndi Põhja Soomes, Norras, Rootsis ja Venes (Murmanski oblastis). Maa, kus põlisrahvaks eesti sugulasrahvas laplased ehk saamid. Põhja pöörijoon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level...
Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga . Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa , Norrland, Bontia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on Click to edit Master text styles...
Ütlen Soome, mõtlen ... Sõnaga Soome soestub kõigepealt Lapimaa koos jõuluvana ja põhjapõtradega. Kuid minule isiklikult on Soome kõigest Eesti põhjapoolne naaberriik. Soome on võrreldes Eestiga paljuski sarnane ning käib poliitiline võitlus kumb on ikkagi eespool. Soome on maa, kuhu paljud eestlased lootusrikkalt tööle sõidavad. Soome on eestlaste poolt nii kirutud, kui ka kiidetud maa. Soomlased on eestlaste seas üpriski tagakiusatav rahvas. Küll räägitakse, et Tallinnas on mõni Soome härra peksa saanud ja paljaks röövitud ning...
Küsige selleks luba vastava arvuti süsteemiadministraatorilt. Suure tõenäosusega Te teete siin vigu, millest arvuti informeerib süsteemiadministraatorit, kes omakorda interpreteerib Teie tegevust tõenäoliselt sissemurdmiskatsena. Ohutult võite seda teha oma koduarvutiga, või tööjaamas, kus olete ainuke kasutaja. Kuskil siin on piir, kust peaks lõppema Teie huvi tundmatu arvuti suhtes. $ telnet lapimaa .fi 25 Trying 199.199.199.1... Connected to lapimaa.fi. Escape character is '^'. 220 lapimaa.fi Server SMTP. mail from:[email protected] 250 OK rcpt to:[email protected] 250 Recipient OK. data 354 Enter Mail, end by line with only '.' Tuu mullõ hobõnõ . 250 Mail accepted. quit Connection closed by foreign host. Analoogselt töötavad Interneti kõikide rakenduste protokollid. Nende teadasaamiseks tuleb Teil muidugi süveneda vastavate protokollide kirjeldustesse. Eestis on need...
Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa , Norrland, Bontia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). RIIGIKORD. Rootsi on konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik. HALDUSJAOTUS. Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 omavalitsuseks (kommuuniks)...
Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa , Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Kliima...
6 Pinnamoe mõju majandustegevusele...........................................................7 Maavarad..........................................................................................7 Kliima..............................................................................................7 Õhusaastumisega seotud probleemid..........................................................8 Väätamisväärsus Rootsis: Lapimaa ............................................................8 Kokkuvõte........................................................................................10 Kasutatud allikad, kirjandus...................................................................11 2 Sissejuhatus Referaadi koostamisel pöörasin tähelepanu loodusgeograafilistele askpetidele....
1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates...
Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd. Soome põhjaosa on mägisem, kui lõunaosa, sest seal asetseb Skandinaavia mäestik. Suuremas osas parasvöötmes ja ka põhjaosa külmvöötmes esinevad polaaröö ja polaarpäev. Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk- Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on võrdlemisi ühtne rahvas. Soome jaguneb 5ks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Kuna Soome on suhteliselt suure pindalaga maa ,esineb selle põhja ja lõunaosa vahel suuri temperatuurilisi erinevusi. Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad...
Ekke läheb maailma avastama, ta läheb iseennast ja lahtisi allikaid ostima, jättes endast maha ema Neenu ja kauni Eneken Üüve. Pärast lustakat seiklust rändnäitlejate abistamisel kirjanik oma lemmikule nii huvitavat rolli ei anna. Peatükkides , mis jutustavad praost Odjast, Peipsi-venelastest ja kraavihallidest on Ekke enam- vähem kõrvaltegelase osas. Taas tõuseb Ekke Moor keskseks figuuriks Lapimaa stseenides. Seal võime näha juba muutunud Ekket , kes on tüdineneud lakkamatust rändamisest ja maailma lõpmatust mitmekesisusest. Esmakordselt näeb Ekket seal elutarga mõtisklejana. Lapimaal imestab Ekke, kui hästi on laplased kohanenud tundrus ainuvõimalike eluviisidega, temani jõuab teadmine, et vähesega elamine, loodusega kooskõlas, oma lähedastega koos elamine on inimese eesmärk- need on need lahtised allikad. Ekke naaseb tagasi ema Neenu Moori ja...
Norrbotten - Ojamaa - Skåne - Stockholm - Södermanland - Uppsala - Värmland - Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro - Östergötland Ajaloolised maakonnad Götalandi maakonnad Blekinge - Bohuslän -Dalsland - Halland - Ojamaa - Skåne - Småland - Västergötland - Öland - Östergötland Norrlandi maakonnad Ångermanland - Gästrikland - Hälsingland - Härjedalen - Jämtland - Lapimaa - Medelpad - Norrbotten - Västerbotten Svealandi maakonnad Dalarna - Närke - Sörmland - Uppland - Värmland - Västmanland Majandus Väliskaubandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt)....
Kui täiendsõnaks on kuude või ilmakaarte nimetused, siis kirjutatakse järgneva sõnaga kokku. NT: augustisündmused, idapiir, idatuul, lõunakallas, maikuupäev, aprillirahutused. 12. Põhisõna maa kirjutatakse täiendsõnaga kokku. NT: kõrvemaa, soomaa, Rootsimaa. Harjutus: Metsatee, poisi mobiil, maasikatort, lõunatuul, saksa keele vihik, keelevihik, ema palitu, häälteenamus, kuurikatus, rohelise kuuri katus, kivihunnik, Lapimaa , kooliõpilased, meie kooli õpilased, maitsva pitsa lõik, pitsalõik, elukevad, mageda supi pott, onu firma, tüdrukute mäng, põhjanaabrid, teedeatlas, kunstikool, selle seina vaip, seinavaip, paadimatk, nõudepesu. NB!!! · Etteütlemine, ärakirjutamine, mahalugemine, edasisõitmine, kokkujooksmine. REEGEL: ühend- ja väljendverbidest moodustatud teonimed mine kirjutatakse kokku!!! · Etteluheja, ärajooksja, mahalugeja, edasisõitja, kokkujooksja, allahüppaja....
detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 5 3 KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehhme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgusst - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. 6 4 HALDUSJAOTUS 1. Soomes on viis lääni (enne 1997...
Eestis on praegu 47 / 103 linna. Viljandis elab rohkem / vähem inimesi kui Pärnus. 8. Nimeta kolm kõrge suremuse põhjust. · Eakate surm. · Liiklusõnnetused. · Kuritegevus. ( tapmised, enesetapud ) 9. Mis võiksid olla tõmbe- ja tõukepõhjused Eesti ja Soome vahelise migratsioonis? Tõukepõhjused Eestist Soome: 1) Soomes on paremad tööd ja suuremad palgad. 2) Majanduslik olukord on parem kui Eestis. Tõmbepõhjused Eestist Soome: 1) Parem majanduslik olukord. 2) Lapimaa . ( Jõuluvana tahetakse näha või siis tema juurde minna )...
Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikudalad, ning hiljem ka PõhjaBalti veeteed ning Soome laht. 1252. tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni...
Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa , Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). Looduslikud tingimused 6 Kliima Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti...
Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõge, Paukjärve, Metstoa järvesid ja Paukjärve vallseljakut ehk oosi. Kaunis vaade vaatetornist. Jussi looduse õpperada Õpperaja pikkus on 8 km. Rada läbib vahelduva maastikuga kanarbikunõmme ja Jussi järvemaastiku. Lagendikud on tekkinud N.Liidu sõjaväe põhjustatud korduvate metsapõlengute tagajärjel ja meenutavad Lapimaa tundramaastikku. Siin asub kuus eriilmelist järve ning oosilt avaneb kaunis vaade Jussi järvedele. Puhkekoht on Väinjärvel. Uuejärve looduse õpperada Looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele. Matkarada Aegviidu - Liiapeksi Matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos,...