Mulla ja vee saastatus Vesi Vesi on maakeral elu säilimise alus Mitmel pool maailmas puudub puhas joogivesi Vesi on vajalik nii inimestele kui loomadele - kõikidele elusorganismidele Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases tegevuses kasutama vett. Inimeste arvu suurenedes on kasvanud ka vee tarbimine. Puhas ja kvaliteetne vesi on maakeral muutumas üha väärtuslikumaks. Vee ringlus Click totarbida Et vett kõigile jätkuks, tuleb teda mõistlikult edit Master text styles Inimorganismid ei kasuta vett ainult ära tarbimiseks vett juhitakse ka ringlusesse Second level heitveena loodusesse tagasi Third level Fourth level Looduses vesi osaliselt ...
eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Keskkonnaministeerium korraldab saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi koostamist. VÄLISÕHU KVALITEET Välisõhu kvaliteedi hindamine on välisõhu saastatuse taseme mõõtmine, arvutamine, objektiivne hindamine või prognoosimine. Välisõhu saastatuse taseme paiksed mõõtmised on proovide võtmine välisõhu saasteloaga määratud sagedusega ja kohtadest ning selle analüüsimine. Välisõhu saastatuse taseme pidev mõõtmine on kohustuslik tiheasustusega piirkondades. Välisõhu saastatuse taseme määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Saasteainete nimetus vääveldioksiid SO2 lämmastikdioksiid ja NO2 ja NO lämmastikoksiidid peened PM10-osakesed
Õhusaastumine, happevihma teke Karina Sepp ja Brigitta Liisa Sikut Õhu saastatus Atmosfääriõhu saastatus on paljudes linnades tõsisemaid keskkonnaprobleeme. Õhu saastatuse peamiseks põhjuseks on inimtegevuse tagajärjena kõrge mürkainete tase. Tallinna õhu saastatus põhjustab aastas ~300 inimese surma. Õhu saastumine Õhk võib saastuda, kui lasta sinna mürgiseid gaase. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Eestis paiskavad õhku kõige rohkem saasteained suured tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad ja sõidukid. Ida-Virumaal on happevihmade kahjustused Eestis kõige suuremad, suurte tehaste läheduses.
• Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala • Siga • Ahv • Lammas • Kana • Lehm GMO - TUGEVUSED • Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus. • Keskkonna saastatuse vähendamine, kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. • Soovitud tulemused saadakse kiiresti. • Geenide avaldumist saab reguleerida. • Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. • Raviomadused, mida saab taimedele tekitada (nt vähivastase toimega tomat). GMO - NÕRKUSED • Muundatud organism võib tõrjuda välja kohalike liike • Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul
Statistikaameti andmete järgi on linnastumise protsent Eestis 2012.aastal 78% ning see on tunduvalt kõrgem, kui 1992.aastal 31%. Järelikult kuna enamik rahvastikust koondub linnadesse, toob see endaga kaasa metsade majandamise languse. Metsad kasvavad kinni ning muutuvad läbikäidamatuks, mille tõttu võivad paljud liigid hävida. Sama saab öelda ka niitude kohta, kui neid ei hooldata, siis niidud võsastuvad ning hävimisohus liigid hävivad. Teiseks ohustab Eestit ka põhjavee suur saastatuse aste. See on ka kogu maailmas levinud oluline keskkonnaprobleem, sest magevett rahvastikuarvu kasvu juures napib ning need tagavarad on otsakorral. Eestis on põhjavesi saastunud põlevkivi kaevandamise tõttu. Näiteks ,,National Environmental Institute" andmetel, on 20 aasta pärast värsket vett maailmas väga vähe ning 25 aasta pärast, pole seda üldse. Põhjavee tase langeb rahvaarvu kiire tõusu, kliima soojenemise ning heitgaaside kiire suurenemise tõttu
ala, kus isotoobiga Cs-137 saastatus on 15 Ci/km2 või rohkem, ja ala, kus saastatus on 515 Ci/km2. Esimesse gruppi kuulub nn 30-kilomeetrine evakuatsioonitsoon kogupindalaga 10 500 km2 (umbes 120-kilomeetrise läbimõõduga ringi pindala). Teise grupi maa-ala kogupindala on umbes 21 000 km2. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2 on võrreldav kolmveerandi Eesti maismaa pindalaga. Selle pindalahinnangu juures on arvestatud ka Sr-90-ga saastatuse piirnormi 3 Ci/ km2. (Kõstõmi plahvatuse "tsoonis" evakueeriti inimesed saastatuse 2 Ci/km2 korral.) See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid." (on väidetud ka, et Tsernobõli äärset maad ei saa kasutada veel aastasadu või aastatuhandeid). Katastroofi järel likvideeriti piirkonnast kõik metsloomad, ent siiski liigub seal ka
) põhjal. Eriti laialt on bioindikatsiooni rakendatud antropogeensete muutuste kindlakstegemisel. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus. Bioindikatsiooni kaudu määratakse mullastiku, vee, õhu ja lähtekivimi omadusi. Bioindikaatorite järgi eristatakse bakterio- (mikrobo-), müko-, algo-, lihheno-, brüo- ja fütoindikatsiooni. Bioindikatsioon annab õhu saastatuse pikaajaliste muutuste kohta tõesemat teavet kui mõõteaparaadid, sest õhus moodustuvate kompleksühendite mõju elusorganismile erineb üksikkomponentide koosmõjust; ent mõõdetakse just üksikkomponentide sisaldust. Ideaalne oleks hinnata õhu seisundit korraga nii bioindikatsiooni kui ka füüsikaliste meetodite alusel. [1] 4 1.1. Bioindikatsiooni liigid Bioindikatsioon jaguneb:
Seente ja samblike roll looduses ja inimeste elus Seente roll looduses Kooselu putukatega – termiidid, sipelgad Lagundamine Sümbioosid Moodustavad samblike Söök (loomadele) Samblike roll looduses Fotosünteesides suurendavad hapniku hulka Head indikaatorid keskkonna saastatuse määramise Toiduks loomadele Puhta vee allikad Pesamaterjal Maskeering Elupaik Seente ja samblike tähtsus inimeste seas Pagaripärmi võime muuta glükoos alkoholiks ja CO2-ks. Mõnest seeneliigist tehakse ka antibiootikume. Ohtlike tööstusjäätmete lagundajad. Kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele. Abiks meditsiinis (samblikud). Toiduks Kasutatud kirjandus/allikad http://moritz.botany.ut
Samblikel koosneb tallus seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. 2. Miks saame öelda, et samblikus on seeneniitide ja vetikate vahel sümbioos? Vetikad saavad seeneniitidelt eluks vajalikku vett ja mineraalaineid, seeneniidid tarbivad vetikate poolt fotosünteesil toodetud orgaanilisi aineid. 3. Kus ei kasva samlikke? Miks? Mõned samblikud ei kasva teeääres, kuna neil on suur tundlikkus õhu saastatuse suhtes, kuid kooriksamblikud saavad. 4. Milline on samblikke roll looduses? Eritavad aineid, mis murendavad ja lagundavad kivimeid, nii tekib kaljudele huumusekiht, kus võivad hakata kasvama taimed 5. Miks on samblikud bioindikaatorid? Nad puhastavad õhku, nad on tundlikud õhu saastatuse suhtes. 6. Täienda järgnevat skeemi nii, et see iseloomustaks samblikus koos elavate organismide vahelist suhet. Toimub seeneniidistku ja rohevetikate vahel sümbioos.
Sellel põhinebki bioindikatsioon-keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. Klassikaline bioindikaator on kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail ning on seega kõige otsesemalt seotud mulla tsingisisaldusega. Bioindikatsioon on kasutusel ka vee reostumise ja õhu saastatuse määramisel. Bioindikatsiooni meetod on üks tee keskkonnaseisundi hindamisel. Veekogu seisundi hindamisel loetakse headeks indikaatoriteks teatavaid vetikaid ja põhjaorganisme. Väga hea bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasambaid ja puudel kasvavad samblikud. Paljud samblikud on tundlikud vääveldioksiidi ja teiste õhkkeskkonna saastajate hulga suhtes õhus.
Keskonnakaitse Eksam Küsimus vastus Milline on tähtsaim eesmärk jäätmekäitluse hierarhias? Jäätmetekke vältimine Milline kaskukõver iseloomustaks rahvastiku jätkusuutlikku kasvu? Sigmoidne kõver - Logistiline kõver - S-kujuline kõver (nad on samad,aga nimesid on erinevad) Säästva arengu printsiip? Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine Maakera toiduprobleemi saab lahendada? Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskonnakaitse üks põhiprintsiipidest on? Reostuse ennetamine. Puhta keskkonna tagamine. Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad eutrofeerumist veekogudes on P ja N ühendid (lämastik ja fosfor) Imetajate kõie tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada kui... Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsession? Ökosüsteemide pikkajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda....
1. Desinfitseerivad ja üldised biotsiidsed tooted 2. Säilitusained 3. Kahjuritõrjeks kasutatavad ained 4. Teised biotsiidsed tooted Biotsiidide kasutamine ja sattumine keskkonda Biotsiide lisatakse teistele materjalidele (tavaliselt vedelikele), et kaitsta neid bioloogilise saastatuse eest. Näiteks lisatakse teatud tüüpi ammooniumühendeid ujumisbasseinide vette või vetesüsteemidesse, et see toimiks algitsiidina, mis kaitseb vett saastatuse ja vetikatekasvu eest. Kuna on tihti ebapraktiline kasutada mürgist kloori veepuhastuseks, kasutatakse alternatiivseid meetodeid, milleks on näiteks hüpokloriidi lahused. Need lahused, lisatuna väikses koguses vette, klooriaatomid hüdrolüüsuvad ning moodustavad hüpokloorhappe, mis töötab kui üldine biotsiid, mõjudes surmavalt bakteritele, mikroorganismidele, vetikatele jne. Meditsiinis kasutatavad antibiootikumid on ained, mis surmavad mikroorganisme või
Õhkkonna kaitse Peale looduslike gaaside võib õhk inimtegevuse tulemusena sisaldada ka muid komponente. Saasteaineid satub õhku paljudest allikatest, erinevad on ka nende omadused ja koostis: tolm, suits ja tahm, väävli ja lämmastiku oksiidid, hapete aurud, süsinikuühendid, raskmetallid, radioaktiivsed ained jt. Üks suuremaid tolmutekitajad on tsemenditööstus. Väga ohtlikud on keemiatööstuse heitmed. Õhu saastatuse tulemusena suureneb haigestumine bronhiiti, südamehaigustesse ja astmasse. Saastatud õhk kajustab esmajärjekorras vastsündinuid, elatanud südamehaigeid ja astmaatikuid. Äärmislet ohtlik on hingamisteedele sudu: mürgine udu, mis tekib udu ja saastainete koosmõjul linnades. Paljusid saasteaineid on võimalik enne õhku sattumist kõrvaldada tehniliste vahenditega. Radioaktiivne kiirgus põhjustab inimesele, aga ka kõigi teistel organismidel vere koostise muutust,
NATURA 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Üldised põhimõtted: · kaitsta Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti · Linnastumine, infrastruktuur ja tööstuse areng, põllumajanduse intensiivistumine ja saastatuse suurenemine ohustavad paljusid loome, taimi ja linde · Hävimisele on kaasa aidanud väetisterohke põllumajandus, soode kuivatamine, jõgede kaevamine kanaliteks jm sarnane inimtegevus. Ohustatus: · 150 imetajaliigist on ohustatud pooled · 520 linnuliigist kolmandik · 180 roomajate ja kahepaiksete liigist kolmandik · 150 kalaliigist kolmandik · 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas Natura-võrgustik põhineb kahel direktiivil:
ulatuslikel maa-aladel. Ka suurte maanteede ääres on taimkate ohustatud. Autode heitegaasid sisaldavad erinevaid keemilisi ühendeid. Neist on keskkonnaohtlikumad raskmetalliühendid ja happelised oksiidid. Tööstusettevõtete jääkained, mis keskkonda saastavad, pole alati happelised. Nii näiteks on tsemenditehaste naabruse mullastik enamasti aluselise reaktsiooniga. Ka tolmavate kruusateede lähiümbrus kannatab tihti aluselise saastatuse all. Nii happeline kui ka aluseline keskkonna muutus põhjustab muutusi ökosüsteemi liigilises koostises. Keskkonna puhtuse üheks hindamise viisiks on lihhenoindikatsioon. Sel puhul vaadeldakse eri liiki samblike kasvu ning tehakse selle alusel järeldusi keskkonna saastatusest. Üheks kõige vastupidavamaks samblikuks on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades
Puhta keskkonna tagamine. Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad eutrofeerumist veekogudes on P ja N ühendid (lämastik ja fosfor) Imetajate kõie tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada kui… Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsession? Ökosüsteemide pikkajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda. Keskkonnaseire on Organisatsiooni keskonna saastatuse arvestamine juhtimissüsteemide koostamisel Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? Ookeanide hapestumine Mürgiresistentsus on Okosüsteemi vastupanuvõime erinevatele looduslikele mõjufaktoritele Miks kahaneb osooni kiht CFC Redutsentide poolt orgaaniliste ainete lagundamine on seotud teguritega limiteerivatega Mis iseloomustab mahepõllumajandus
püügilaevade ka saaki töötlevad baas ja kalaluurelaevad jne. Püük toetub suurele kalasadamale, mille kaudu toodangut turustatakse. Püük on kallis. Sellega tegelevad peamiselt Jaapan ja Venemaa, vähem ka USA. Kalakasvatus looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine. Eestis kasvatatakse peamiselt forelli ja karpkala. Abinõud, mida rakendatakse kalavarude kaitseks: kalapüügi reguleerimine veekogude saastatuse vältimine normid püügitehnikale püügikvoodid püügivahendid on maksustatud püük on lubatud teatud ajal (v.a. kudemise ajal) kalakasvatuse arendamine Kalavarude vähenemise põhjused 1. Ülepüük 2. Maailmamere reostus Sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed kalavarude vähenemisel SOTSIAALSED: a. kala osatähtsus toidus väheneb b. töökohad kaovad c. elukohavahetus/ümberkolimine; piirkond ei arene MAJANDUSLIKUD: a
Monitooring, seire plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (-aladel). Keskkonnaseire seadus 1999, mille korral toimub keskkonnaseire, keskkonnaseire korraldus, saadud andmete töötlemine -- keskkonnakvaliteet, kuidas ajas muutuuvad, kuidas muutuvad tegurid, saada lahteained erinavtele prograammidele ja planeeringutele. Keskkonnaseire ülesanded on: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine; 2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; 3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine; (vilsandi saare peal on ühuseire jam) 4) keskkonnaindikaatrotid seire parameetid 5) bioloogilise mitmekesikuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine 6) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest Seire tasandid
Uurin lähemalt kolme valdkonna peamisi saastajaid ja seda kuidas nendega toime tulla. Samuti kirjutan praegusest reostuse olukorrast ja võrdlen seda ka varasemaga. Vee saastatusest uurin lähemalt Tamula järve, Kubija järve ja Kanariku järve. Käsitlen referaadis ka Võru linna vee üldist joogivee kvaliteeti. Toon välja ka tabeli selle kohta. Maapinna reostuse kohta vaatlen eelkõige Võru linna mullastiku olukorda ja ka ümbritsevaid metsi. Samuti ka jäätmekäitlust. Võru linna õhu saastatuse kohta uurin eelkõige saaste põhjuseid ja seda, kuidas on võimalik saastet vähendada. Toon välja ka erinevad endapoolsed lahendused. 1. Vesi Võru veekogud tunduvad esmapilgul puhtad, kuid tegelikult on paljudki neist reostunud. Veekogude reostust saab määrata välisel vaatlusel, seda reedab vee tavapärasest teistsugusem värvus. Näiteks Tamula järve vesi oli mitmeid aastaid tagasi kollakasroheline, nüüd on vee värvus muutunud kollakaspruuniks
Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ainsaks taimkatteks madalad ja vahel märkamatuks jäävad samblad ja samblikud. Sellised alad on näiteks parasvöötmest põhja pool asuvad lähispolaarsed alad tundrad ja matsatundrad. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. Samblike kadumine puudel viitab keskkonna saastumisel vääveldioksiidiga, mis kaasneb fossiilsete kütuste põletamise ja keskkonna saastumisega, samuti tolmususe suurenemisele. Samblad on raskemetallide kogujad ja indikaatorid. Ehitus Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja kõdersamblaid. Kõikidel sammaltaimedel puuduvad juured. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad
Alfatoksiin (kantserogeenne) toodetakse väga mürgiste kerahalliku liikide poolt SAMBLIKUD Rohevetikas tsüanobakter + seen = samblik Tallus samblike vegetatiivne keha (koorik-, leht-, põõsassamblikud) Samblike kasvukohad: kivid, puukoor pinnas Samblike tähtsus: -osalevad kivimite murenemisel -soodustavad mulla teket -varustavad mulda lämmastikuga -toiduks loomadele -indikaatorliigid õhu saastatuse hindamisel MÜKORIISA seenjuur sümbioos seente ja taimejuurte vahel Arbuskulaarne mükoriisa: *ikkesseened + rohttaimed, mõned sammaltaimed, sõnajalgtaimed *taimejuure rakkudes on arbuskulid(harunenud seenehüüfid), mis tungivad taimejuure rakukesta ja membraani vahele *ainevahetus efektiivne ! *taime juurekarvad säilivad
See on sünteetiline rakk, kuna selle kromosoomid on valmistatud neljast erineva aine segust,"selgitas Venter. Teadlaste arvates võivad need lihtsad kunstrakud aidata luua keerulisemaid rakukooslusi, mida saaks näiteks kasutada keskkonnasaastatusega võitlemiseks või haigustega toimetulekuks. Kuid USA teadlaste leiutis tekitas juba debati, kas inimesel on õigus jumalat mängida, kas uus tehnoloogia võib kaasa tuua bioloogilise saastatuse ning kas avastatut hakatakse ära kasutama sõjategevuses. Tartu Ülikooli teadlased Avastus: Keerulised signaalvõrgustikud koordineerivad kõike mis rakus toimub. (2011) On võimalik, et selle avastuse abil hakkavad kord mikroorganismid tootma näiteks biokütuseid või ravimipreparaate. Kokkuvõtlik video http://www.youtube.com/watch?v=xOx3B2Z_qqE Kasutatud materjalid http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&view=article&id=821:craig http://et.wikipedia
d) suurtööstused ei suuda tagada toiduohutust 7) Kas enesekontrolli rakendamine toiduainete tööstustes on kohustuslik? X a) jah b) ei 8) Toidumürgistuste peamised põhjused on tingitud ..... a) toiduseadusandluse puudulikkusest b) toidu liigintensiivsest jahutamisest või kuumtöötlemisest X c) toidu ristsaastumisest pärast kuumtöötlemist X d) toidu mitteküllaldasest läbi kuumutamisest 9) Milline on parim joogivee ja toiduainete fekaalse saastatuse indikaator-organism? X a) E. coli b) hallituseen perekonnast Penicillum 10) Märgi järgnevast loetelust käitlemisel ristsaastumist põhjustavad nähtused: a) puhas taara X b) määrdunud riietus, kindad, põlled c) hügieeniline üleriietus d) ettevõtte juhtkond X e) toored toiduained 11) Ühekordseid kaitsekindaid kasutades ei ole vaja käsi pesta. Väide on .... a) õige X b) vale 12) Käte haavandite ja väiksemate vigastuste korral peab toidukäitleja need kinni katma
Kehv ventilatsioon (mikroorganismide kiire paljunemine) Kehtestatakse erinevaid seadusi ja reegleid, et vähendada saastet. Näiteks tänavapuhastusmasinad niisutavad ennem selle koristamist tolmu. Ka tööstusettevõtted puhastavad suitsu ennem atmosfääri paiskamist. Töötajad, kes puutuvad kokku ohtlike ainetega, peavad pidevalt käima arstlikus kontrollis. Poliitilis-majanduslikud Paljud riigid on välja töötanud erinevad seadused, mis kontrollib atmosfääri saastatuse taset. Südame-veresoonkonna haiguste ja insuldiohuga inimestele avatakse erinevaid kliinikuid, et ennetada neid haigusi. Suitsetamise vastu tehakse erinevaid kampaaniaid, piiratakse kohti, kus võib suitsetada. Samuti on sigarettidele kehtestatud aktsiisimaks.
Paljud vanemad ei vaktsineeri enam enda lapsi, pidades vaktsiine kahjulikeks või arvates, et haigused, mille vastu vaktsineeritakse, on juba kadunud. Kuid kui ühel päeval haigus, mida peeti ,,väljasurnuks", tagasi tuleb, on kõik jälle haavatavad. 21. sajandil on globaalprobleeme palju, näiteks terrorism ja sellega kaasnevad moraalsed kui rahalised kahjud, samuti tuumasõjaoht ja rahvastiku suur kasv. Haiguspuhangud on sama suur probleem nagu varem ning keskkond on oma saastatuse tipus. Kerge pole ühtegi nendest probleemidest lahendada, kuid teoorias on võimalik kõiki mainitud ohte vähemalt leevendada.
väheneb. Samas võtab mudeli põhjal algseisule lähedase oleku saavutamine kõige enam aega saastatusel, mis ilmselt hakkab samuti taastõusma, kui eelpool nimetatud kõverad uuesti tõusule pöörduvad. Piirideta arengukõver näitab aga märgatavalt stabiilsemat toimingut. Kõrgtase saavutatakse aeglasemalt, kuid ka ühtlasemalt. Silma torkab olemasolevate ressursside suurem ärakasutus, mille tagajärjel saavutatakse küll madal saastatuse tase, kuid kaotatakse kiiresti olemasolevaid ressursse, erinevalt piiridega arengumudelist. Kasvupiiridega maailma mudel, (1.) " Piirideta kasvu" mudel (2.) · 76. Millised on Eesti olulisemad keskkonnaprobleemid? 76. (a) joogivee puudus · Eesti elanikkond on suhteliselt hästi varustatud joogiveega, iseloomulik on väikese tootlikkusega ühisveevärkide rohkus (77%), mis varustavad joogiveega 14% elanikest. Suuremateks probleemideks on vananenud ja lekkivad veetorustikud
sidumisvõimele. · Vesilahustuv dekspantenool ja rasvlahustuv keramiid koos toimivad võimsalt enda kaitseks, kiirendades naha toibumist väikestest kahjustustest. 5. KÜLLASTUNUD RASVHAPPED · Küllastunud rasvhapped on pika ahelaga karboksüülhapped. · Küllastunud rasvhapped stimuleerivad naharakkude uuenemist, ainevahetust ja jääkainete eemaldamist. · Nad kaitsevad nahka keskkonnamõjude, nagu näiteks külma, tuule, kuumuse ja saastatuse, eest. 6. VÕIPUU VÕI · Võipuu võid saadakse purustatud võipuu pähklitest. · Või sisaldab rohkelt vitamiine ja sellel on vananevat nahka kaitsev ja elustav mõju. · Peale selle parandab see nahakahjustusi ja kaitseb ilmastikutingimuste eest. · Võipuu või stimuleerib rakkude uuenemist ja takistab naha kuivamist. · Kuiva naha intensiivne päevakreem on intensiivselt niisutav näokreem. Selle koostisesse kuuluvad komponendid, nagu keramiidid ja NMF.
okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht. rohtlad-rohttaimestik annab palju taimejäänuseid mis kõdunevad kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- lehtmets-tõõstustejääkainete tõttu tekivad happevihmad,kesk- euroopas on õhu saastatuse tõttu metsa seisund halb,liigasustus ,raiutakse liiga palju metsa,veekogude saastatus okasmets- kuna auramine on sademetest väiksem on soostumine suur, igikelts,kuna relieef on tasane tekivad kevadel suured üleujutused. rohtlad- liigse väetise kasutamise tõttu võivad jõed reostuda,tuule ja vee erosioon,tolmutormide tõttu tekivad uhtorud, mullad soolduvad ja huumust läheb vähemaks,taimekoosluste vähenemine. 4.taimestiku üldtunnused, puud erinevatel mandritel.
Viljastanud munarakust areneb sporofüüt ja see on lühikese jalaga eoskupar mis asetseb gametofüüdi peal ja kui eoskupras valmivad eosed ja need satuvad kasvusoodasse kohta siis kasvavad eostest uued gametofüüdid.Tuntuim liik on helvik. Kõdersamblaid on teada ainult tallusjaid samblaid. Samblikud kasvavad niisketes kohtades,on ka juhuseid kus nad kasvavad järveks.Sammaltaimed kasvavad ka maapinnal puidul ja kivil.Sammaltaime kasvuks on vaja puhast õhku,sest nad on väga tundlikud õhu saastatuse suhtes ja nad ei saa kasvada kohtades kus on õhk tugevasti saastatud. Sammaltaimed paljunevad eostega.Sammaltaime eosest areneb uus taim mille moodustavad suguorganid.Sammaltaime munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar ja seal sees moodustuvad eosed.Eosed levivad tuulega ja valivad idanemiseks soodsa koha. On võimalus ka,et samblad paljunevad vegetatiivselt ehk mitte suguliselt näiteks sigikehakestega. Samblad on loodusele väga kasulikud
) põhjal. Eriti laialt on bioindikatsiooni rakendatud antropogeensete muutuste kindlakstegemisel. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus. Bioindikatsiooni kaudu määratakse mullastiku, vee, õhu ja lähtekivimi omadusi. Bioindikaatorite järgi eristatakse bakterio- (mikrobo-), müko-, algo-, lihheno-, brüo- ja fütoindikatsiooni. Bioindikatsioon annab õhu saastatuse pikaajaliste muutuste kohta tõesemat teavet kui mõõteaparaadid, sest õhus moodustuvate kompleksühendite mõju elusorganismile erineb üksikkomponentide koosmõjust; ent mõõdetakse just üksikkomponentide sisaldust. Ideaalne oleks hinnata õhu seisundit korraga nii bioindikatsiooni kui ka füüsikaliste meetodite alusel. [1] 1.2 Bioindikatsiooni liigid Bioindikatsioon jaguneb: Pedoindikatsioon selle käigus uuritakse mullastikku
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Teema: Gaasitoru EL keskkonnapoliitika ja ökoloogiline julgeolek Referaat Eliko Roomet Keskkonnakaitse teaduskonna II kursuse üliõpilane Juhendaja: Jüri Martin 2007 Sissejuhatus Viimasel ajal on tihti räägitud ja kirjutatud hiigelprojektist, millega soovitakse teenida keskkonnakaitse arvel. See on Nord Stream gaasijuhe, mille Vene ja Saksamaa kontsernid kavatsevad rajada Balti merre. Selle ehitamiseks tuleks lõhata ning kaevata merepõhja ja trass oleks 1200 km ulatuses piki kogu Balti merd põhjast lõunasse. Kuid projekti läbiviimine ei lahenenud nii nagu oli soovitud. Gaasitoru ehitamine merepõhja on tekitanud palju vaidlusi ning selles nähakse mitmeid ohte. Venemaa-Saksamaa gaasijuhtme kavan...
Eesmärk kliimamuutuste osas 2 kraadi, ideaalis 1,5 kraadi (reaalsus 3 kraadi) KESKKONNASEIRE Tegevus, mida Eestis reguleerib vastav seadus (1999). Seire ehk plaanipärane, pidev keskkonnaseisundi jälgimine. Korduv tegevus. Keskkonnasseire seadus 1) sätestab keskkonnaseire korralduse. 2) andmete töötlemise. Eesmärk Prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Ülesanded: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukord 2)bioloogilise mitmekesisuse hindamine 3) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine 4) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine SEIRETASANDID EESTIS (korraldab Keskkonnaministeerium). 1) Riiklik keskkonnaseire 2) Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire 3) Ettevõtja keskkonnaseire Allprogrammid: õhuseire, metsaseire jne. Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind 1) Loodusvara kasutusõiguse tasu (küttimine, metsaraie). 2) Saastetasu
o Keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab käesoleva seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. o Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas. o Kompleksloa andja on Keskkonnaamet. MÕISTED JÄTK Parim võimalik tehnika (edaspidi PVT) on: o tehnilise arengu tasemele vastav (ehk parim) o käitises rakendatav (ehk võimalik) o tehnoloogiate, kasutava seadmestiku ning töömeetodite kogum (ehk tehnika), mis võimaldab viia tootmises tekkiva saaste miinimumini või koguni vältida selle teke. Omaseire on käitises kasutatava juhtimissüsteemi osa käitise
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Prantsusmaa kuningas Louis XV on ajalukku läinud oma sõnadega: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus!''. Isekust täis öelduga on ta meelde jäänud kogu rahvale, kuid paraku käitutakse nendele kuulsatele sõnadele vastavalt. Probleem on muutunud globaalseks, inimesi ei heiduta tsivilisatsiooni või isegi maailma hukka määratus ega tulevate põlvkondade heaolu. Kus on sellise käitumise piirid ja kas saame probleemidele vastu, sõltub meie edasisest käekäigust. Tulevikku ähvardavad mitmed lahendamata küsimused, mis võivad saada inimestele saatuslikuks. Ühelt poolt varitseb meid loodus ,mille käike on raske ette aimata.Ülemaailmsed probleemid nagu kõrbestumine ja osoonikihi lagunemine on suurest meie endi põhjustatud ning loodus tasub meile kätte. Saame küll mõneti end looduskatasroofide eest kaitsta, kas siis elukohta muutes või kodupaika kindlustades, kuid loodusega võidu joost...
kergemaid toite, mõnusat kodust õhkkonda, lugege enne uinumist midagi meeldivat ja unega ei tohiks olla probleeme. Kõigile, nii suurtele kui ka väikstele on vaja viibida värskes õhus, soovitavalt vähemalt 2 tundi iga päev. Vältige suurte liiklusvoogudega autoteede lähedust ja jälgige tuule suunda, et vältida heitgaaside, tolmu ja müra kahjulikku mõju. Tasub teada,et mõnedes riikides kasutatav saastatuse standardiindeksi (PSI) näit vahemikus 100199 punktini viitab tervist kahjustavale ohule. Kõrge saastatuse tasemega päevadel on soovitatav õues treenida hommikupoolikuti enne kella 10.00. Teie tervis ja areng sõltuvad vähemalt 20 % osas teie kodu ja ümbritseva keskkonna ökoloogilistest tingimustest. (V.Pantsenkoi)Ka sisetingimustes treenimiseks valige hea ventilatsiooniga ja filtreeritava õhuga ruumid. Ruumide õhutamist saavad ka õpetajad ja teised lastevõi noortega tegelejad.
Viimane on eriti iseloomulik maksasammaldele. Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes sigikehakeste mahutites. Maksasambla sigikehakeste mahutid. KASVUKOHAD Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. HULK Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Neist Eestis kasvab ligikaudu 530 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. TÄHTSUS
Sisse ostetakse mineraalseid toodeteid, põllumajandus masinaid ja seadmeid, transpordivahendeid ja väetiseid. Eksporditakse toiduaineid, keemiakaupu, mööblit, televiisoreid ja laeva ehitamiseks vajaminevaid juppe/seadmeid. Laeva ehitamisega seotud juppide/seadmete ekspordis on Leedu maailmas esimeste hulgas. 5. Keskkonnaprobleemid Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme ei esine, kuid keskkonnaprobleemide hulka kuuluvad õhusaaste, veereostus ning oht radioaktiivse saastatuse ees. Riigi taimestik ja loomastik on kannatanud. Keskkonnaprobleemid olemuselt erinevad:Ignalina tuumaelektrijaama, kus töötavad kaks reaktorit (sarnased kell Tsernobõli'le) ning keemia-ja muud tööstustused, mis saastavad õhku ja tühjad jäätmed jõgesid ning järvi. Kasutatud allikad: http://faostat.fao.org/site/377/DesktopDefault.aspx?PageID=377#ancor http://www.fao.org/WAIRDOCS/LEAD/X6147E/X6147E00.HTM http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Lithuania http://www.indexmundi
võtteid kasutades kunstlikult muudetud Milleks? GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust Kergema vaevaga saada rohkem saaki Leevendada vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust GM toit Eelised Puudused Suurem saagikus Kultuurtaimede suurem Eetikaprobleemid elujõulisus Võib osutuda inimorganismile Keskkonna saastatuse kahjulikuks vähenemine Võib mõjuda keskkonnale Keskkonna puhastamine negatiivselt Muundatud geenid võivad üle kanduda umbrohule, muutes selle elujõulisemaks Maitseomaduste vähenemine GM taimed Kõige enam on geneetiliselt muudetud: Soja Mais Raps Riis Tomat Puuvill Kartul Teravili
- Ravimite tootmisel antibiootikumid. 7. Geenitehnoloogia. Geenitehnoloogia kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uute pärilike omadustega organismid transgeensed organismid. 8. Geneetiliselt muundatud toiduainete eelised ja probleemid (KMO). Eelised: - Suurem saagikus leevendab inimkonna toidu probleeme - Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus - Keskonna saastatuse vähandamine. Kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. Probleemid: - Eetika probleemid. Igale organismile jäägu oma normaalne genoom. - Võib olla kahjulik inimese organismile ning võõrvalk võib põhjustada allergiat. - Muundatud geenidega põllukurtuurid võivad kanduda loodusesse. - Kahjurid muutuvad looduslike toimeainete vastu immuunseks ja paljunevad massiliselt. 9. Biotehnoloogia eelised ja probleemid
ristumisbarjääri tekkimine. Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon takistab ristumist teiste liikidega. 8.Põhjendage, miks on kohastumused organismidele vaid suhteliselt kasulikud. Tooge selle kohta kaks näidet. Nad on seotud mingite kindlate keskkonnatingimustega ja kui need muutuvad, ei pruuhi kohastumus enam organismile kasulik olla. 1.näide: Tööstuspiirkonnas kohastumusena tekkinud putukate pruun tiivavärv. Saastatuse vähenedes pruuni värvuse kasulikkus väheneb. 2.näide: Mesilaste astel kaitseb mesilast vaenlase eest aga selle kasutamisel mesilane hukkub. 9.Leidke stabiliseerivat valikut kujutav joonis. Seletage joonise põhjal millised muutused toimuvad populatsiooniga stabiliseeriva valiku korral. Stabiliseeriv valik on kujutatud joonisel nr. 2 Stabiliseeriva valiku korral toimuvad populatsiooniga järgmised muutused: · Keskmiste tunnustega isendid eelispaljunevad.
(kõrgemate taimede alusel). [1] 2.3 Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed Positiivsed küljed Negatiivsed küljed Täiendavad keemiliste ja Erinevates maades tehtud uuringud füüsikaliste mõõtmistega saadud pole alati võrreldavad pilti Analüüsi saab teha kiirsti ja odavalt 3 3. Lihhenoindikatsioon Lihhenoindikatsioon, õhukeskkonna saastatuse (resp. puhtusastme) määramine erineva tundlikusega samblikuliikide olemasolu, katvuse ja vitaalsuse põhjal. Õhu saastatuse taset väljendatakse I-indeksitega, näiteks õhu puhtuse indeksidega (I. A. P. index of atmospheric purity; välmitud Kanadas) ja poleotolerantsuse indeksiga (I. P. index of poleotolerance; välmitus Eestis). Nende näidud on vastavuse SO2 sisaldusega õhus. Lihhenoindikatsiooni andmete järgi koostatakse linnade ja tööstuskeskuste õhu saastuse kaarte. [1]
klubid, kinod ja teatrid. Üldjuhul kõik kontserdid ja üritused toimuvad ka linnas, nii et tegevust jätkub rohkemgi ja ei teki kunagi sellist momenti, et istuks keset põldu, vahiks taevasse ja mõtleks, mida nüüd teha? Kui oled maa inimene ja raskesti haige? Pöördud ikka linna poole, sest seal on arstiabi, haiglad ja apteegid. Maal juhtub sinuga õnnetus siis pole seda arsti või kiirabi kuskilt nii kiiresti võtta kui ikka väga pahad lood on. Linna miinuseks oleks veel rohke saastatuse tase, kuid sellega peaks tegelema linnavalitsus ja keskkonnainspektsioon, rajagu rohkem parke, ehitagu vähem igasuguseid ärihooneid, istutagu teede äärde rohkem puid, teeme linna rohelisemaks. Ise olen elanud väga pikka aega Tallinnast väljas ning tahaksin rohkem linnas elada, sest väga tüütuks on muutunud see vahemaa. Samamoodi on mul linnas palju sõbrannasid ja tuttavaid, keda igapäev ei näe, kuna elan linnast väljas
erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. GMO-de PLUSSID · Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme) · Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale · Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale) · Meditsiinilised uuringud (uued ravimid) · Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine) GMO-de MIINUSED · Eetikaprobleemid - igal organismil oma genoom · Võib osutuda inimorganismile kahjulikuks (allergeenid) · Võib mõjuda negatiivselt keskkonnale (kahjurite immuunsus looduslike toimeainete suhtes) · Muundatud geenid võivad üle kanduda nt umbrohule "superumbrohi", muutes ka selle elujõulisemaks
SEENED. Kõik seened on eukarüoodid. Enamus on hulkraksed, hulkraksete keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekiv...
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili "Mees, miks sa oma prügi siia tood?" küsis kohalik elanik mehelt, kes tema kodu lähedale põõsasse prügihunniku kallas. Mees vastas süüdimatult: "Aga see ei ole kõik minu prügi!" Inimkond toodab tunduvalt rohkem kui ise tarbida suudab. Seetõttu tekib meeletu kogus ülejääke, mis jäävad meie ümbrust reostama. Lisaks ületootmisele tekitab jääke igasugune tootmine ja ka lihtsalt elutegevus. Kuid elutegevuse jäägid lagunevad looduses, inimtegevuse jäägid seda teha ei suuda. Nagu sellest veel vähe oleks, inimkonna valdav enamus tundub saastamisest mitte hoolivat. "See on ju paratamatus, las ta olla." Saastatus ei ole paratamatus, see on saastatud mõtlemise vili. Keskkond ei saagi puhtamaks muutuda, kui inimesed ei soovi prügiteket vähendada. Mõned aastad Eestis toimunud kampaania "Tee puhtaks!", kus vabatahtlikud koristasid maanteeservi, andis loodetust vastupidise tulemuse. Teeäärt...
anatoomilised ja füsiloogilised hjustused *Sotsiaalsed rahutused ja vägivald *Õnnetusterisk teedel/reisimisel keskkonnaalastest ohtudest reaktsioonid nakkustele ja traumadele *Stressi tase *Kultused *Keskkonna saastatuse mõjutused *Poliitiline teadlikkus/aktiiv *Meelteteravus *Isiksus ja *Kliima ja geograafilised tegurid *Seadusandlus temperament *Maapinnategurid *Riiklikud finantsid *Julgus ja
Eidapere Kool Füüsika Kaspar Veldermann Tšornobõli katastroof Referaat Juhendaja: POLE Eidapere 2015 Tšornobõli katastroof Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Pl...
veekihist laias laastus 20-420 meetri sügavustes. · 1m³ vett maksab Tartu linnas 0,696 2. Kuhu suunatakse reoveed? Kes puhastab ning kus ja kuidas toimub nende puhastamine. Kui kallis on reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu? · Reoveed suunatakse reoveepuhastustjaama, mida haldab Tartu Veevärk · Reovee ärajuhtimise hinnad Tartus on 1.2-2,928 /m³ sõltuvalt saastatuse klassist. Elumajades peaks kehtima madalaim tariif ehk 1,2/ m³ 3. Kui palju vett me kasutame? · Umbkaudse arvutuse kohaselt kasutame kokku vett umbes 240 liitrit Energia 1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100W pirn põleks 1 tund? · 150 grammi põlevkivi ning 20-30 liitrit vett jahutamiseks elektrijaamas 2. Milline on meie majapidamise kõige suurem energiakulu allikas?
geneetiliselt muundatud sojauba ja maisi. Nende mõju inimese tervisele on palju uuritud ja kahjulikku toimet pole tõestatud. GMO toidu eelised GMO toidu probleemid Suurem saagikus leevendab inimkonna Eetikaprobleemid- igale organismile jäägu toiduprobleeme oma normaalne genoom Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja Võib olla kahjulik inimese organismile haiguskindlus Keskkonna saastatuse vähendamine, Mõni allergiat põhjustav valk võib sattuda kasvatatakse kahjuritele mürgiseks toitu, kus teda normaalselt ei leidu muudetud transgeenseid kultuure Soovitud tulemused saadakse kiiresti Võimalik negatiivne mõju keskkonnale Geenide avaldumist saab reguleerida Kahjurid muutuvad looduslike toimeainete suhtes immuunseks
möödunud sajandi 1930. aastatel. 2007. aastal loeti Maa elanike arvuks 6,7 miljardit. Teadlaste hinnangul aastaks 2150 tõuseb inimeste arv maailmas kuni 12 miljardini. Rahvastiku arvu kasv toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Koos rahvastikuarvu suurenemisega tõuseb tootmine ja tarbimine ning seejärel ka jäätmetehulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Keskkonna saastatuse ja inimtegevuse tagajärjel kaovad iga päev kümned loomaliigid. Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kõlbab vähem kui 1% sellest joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Lisaks sellele kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Veekogudele kõige ohtlikumad tööstusalad on naftatööstus ja paberitööstus. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
