Esimesed ahvid tulid Aasiast Lugesin ,,Imelise Teaduse" (04.2011) artiklit ,,Esimesed ahvid tulid Aasiast". Teksti autoriks on Anya Palm. Artiklis arutletakse selle üle, kas 1996 aastal Taist leitud ahvi lõualuud on pärit Aasiast või Aafrikast. Söekaevantusest leitud ahvile pandi nimeks Siamopithecus eocaenus. Arvatakse, et ta pärineb 58-34 miljoni aasta tagusest eotseeni ajastikust. Dinosauruste aeg oli siis juba möödas ja imetajad asusid massiliselt maismaad vallutama. See avastus lõi kõikuma väite, et ahvid on pärit Aafrikast
Pierre Boulle "Ahvide planeet" Karl August Ruusalepp Pie rre Bo ulle 1912 1994 Prantsuse kirjanik Eesti 1973 Esimene väljaanne 70-ndate Inglismaa Ameerika 1964 versioon
Üldiseloomustus esikloomalistest 2 Päritolu Esimene teada olev esikloom oli Kaljumägedes elutsenud rotisuurune imetaja Purgatorius. Tänapäevaste primaatide eellased olid puude otsas elanud kõigesööjad kes kaalusid u. 150g ja käisid 4 jalal ning hankisid toitu maapinnal ja troopikametsade madalamatest rinnetest. 3 Esikloomade tunnused Esikloomade eripära on suur aju ja puude otsas elamisega seotud kohastumised. Neil on 5 varvast/küünt igal jäseme. Neil on hea nägemine aga haistmine on halvasti arenenud. Nad näevad värve. Primaadid sigivad aeglaselt ning poegade hooldamise periood kestab neil kaua, suguküpsus saabub hilja ja eluiga on pikk. Neile on omased keeruka ülesehitusega seltsingud. Toiduks on tavaliselt ülekaalus viljad ja lehed, Väiksemal määral tarvitavad ka loomset toitu. Esikloomade kehasuurus ulatub 100g-st kuni enam kui 100kg-ni. Tavaliselt piirdub primaatide levik madalamate laiuskraadidega, sest n...
Kadrina keskkool Eesti keel ja kirjandus Primaadid Referaat D. Iudina 8.a Juhendaja: õp. E. Abner Kadrina 2012 2 Sisukord KADRINA KESKKOOL...............................................................................................................................1 SISUKORD.....................................................................................................................................................3 PRIMAADID...................................................................................................................................................4 PRIMAADID EHK ESIKLOOMALISED..............................................................................................................4 PRIMAADILIIGID...........................................................................................................
Maarja Kangro (sündinud 20. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik. Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar.Kunstnik Kirke Kangro on tema õde. Viimase kümne aasta eesti luule üks säravamaid komeete. Haridus Ta on tõlkinud inglise, itaalia (sealhulgas Umberto Eco "Ilu ajalugu") ja saksa keelest. Õppinud Tartu ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud ennast Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis, praegu 2007. aastast Tallinna ülikooli doktorant kultuuride uuringute alal Looming Kangro luulet iseloomustab intertekstuaalne mängulisus ja soov ühildada luules ühildamatut peeni kultuurilisi teadmisi elusolemise tumedate kehamahladega Libretod: ·· Raimo Kangro ooperile ,,Süda" (1999, koos Kirke Kangroga) ·· Tõnu Kõrvitsa ooperitele ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted" (2006) ·· Tõnis Kaumanni ooperile ,,Kaubamaja" (2005) ·· Timo Steineri kantaadile ,,Monument Muneja-Kuke...
Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant. Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelest 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 20...
aastal, vahetas ta oma nime Israelist Harlow’ks. • Harlow pälvis mitmeid autasusid, sealhulgas Howard Crosby Warreni medali (1956) • Harlow' isiklik elu oli keeruline. Ta abiellus Clara Mearsiga 1932. aastal. Clara, olles üks esimesi lapsi üle 150 IQ-ga, keda Terman uuris. Vahepeal nad lahutasid ja Harlowil oli teine naine kes suri vähki ja siis läksid nad läksid uuesti kokku. Uuringud ahvidega • Uuringute kaudu avastas Harlow, et ahvid, kellega ta töötas, lõid strateegiaid katsetes osaledes. Harlow nimetas seda õppima õppimiseks. • Harlow arendas katseid edasi uurides reesusahvide käitumist tundmatute objektidega tutvumisel ning leidis, et ahvid vajasid aeg-ajalt midagi, mille külge toetust ja julgustust otsides klammerduda. • Harlow järeldas oma uuringutest, et imetamine ja füüsiline kontakt on vastsündinu varases arengus ja ema- lapse sideme loomisel äärmiselt oluline. Ta kutsus oma
otsimise aeg. Saki aga ei suutnud kuidagi paigal istuda. Siis ühel kenal kolmapäeval oli äkki puuri uks praokile jäänud ja üleannetud ahvipojad ei jätnud juhust kasutamata ning hiilisid välja. Maki teadis rääkida, kuna ta oli ükskord kuulnud ühte loomaaia külastajat rääkimas, et seal kaugel üle mere Ameerika vihmametsas oleks alles hea ja tore elu nendel ahvilastel. Nad otsustasid suunduda sadamasse. Õnneks juhtus just üks laev lõuna ajal Ameerikasse minema. Ahvid ronisid salaja mööda laeva kinnitusköisi laevale ja peitsid ennast kööki. Alles järgmisel hommikul märkasid loomaaia töötajad et Saki ja Maki on kadunud. Saki ja Maki ema oli küll väga kurb, et lapsi polegi. Aga siin ei aidanud ei nutt ega midagi. Mis läinud, see läinud. Kaks loomaaia töötajat otsustasid ahvilapsi otsima minna. Kolm aastat otsisid ja lõpuks leidsidki Saki ja Maki Ameerika vihmametsast üles. Ahvid olid seal teiste ahvidega sõbraks saanud
Ahvi ja inimese sarnasused ja erinevused Inimese ja simpansi geenid on hinnanguliselt 99 % sarnased. Hoolimata geneetilisest sarnasusest on ahv ja inimene arenenud juba neli miljonit aastat erinevalt. AHVI JA INIMESE ERINEVUSED INIMENE AHV Inimene kõnnib sirge selja ja kahe jala abil. Ahvid toetavad tavaliselt neljale jalale. Inimese aju on umbes 3 korda suurem kui suurimal Ahvide aju on väiksem. ahvil gorillal. Inimese keha ei ole üldjuhul tervenisti karvadega Ahvid on karvased. kaetud. "Paljas ahv" Inimese nina on teravam ja tavaliselt on ninaots. Ahvidel on lame nina. Inimese käed on lühemad kui jalad. Ahvi esijäsemed on ripuvad ja on tagajäsemetest
20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 (ilmus vene keeles 2012. aastal Marina Tervoneni tõlkes, kirjastus KPD) "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik ...
Liikumapanevaid jõude anthropogenesis: Darwini näitas, et orgaanilise maailma, st pärilik muutlikkus, võitlus olemasolu ja looduslik valik, liikumine ja kohaldatavad inimeste arengu peamiseks ohuteguriks. Ape-like esivanemate morfoloogilised ja füsioloogilised muutused, on mõistlik helistada antropomorfozom, mis põhjustas peamine tegur-labor-oli ainult konkreetse inimese evolutsioon. Eriti oluline oli otsene kõnnak tekkimist. Mõõtmed ja mass ahvid, S- kujuline kõver selg, keha andis talle paindlikkust, on võlvitud stop kevadel, laiendatud uprocnilsâ ristluu, vaagen, lõualuu seadmed on muutunud lihtsamaks, ja nii edasi. Bipedal liikumine vastavalt f. Engels ja endine h. Darwin, teke oli otsustav samm teel alates ahv mees. Inimese käe moodustamise protsessi alguses oli nõrk ja võib valmistada ainult kõige lihtsad toimingud. Kuna töö alguses oli avalik, sest ahv elasid karjades. Töö oma panuse ühiskonna
MOWGLI 1. Kes kostsid selle eest, et Mowgli võetakse vastu Seonee hundikarja? 2. Millist märki kandis Bagheera oma kaelal lõua all? Kuidas ta oli selle saanud? 3. Keda ja miks kartsid ahvid rohkem kui mistahes olevust kogu dzunglis? 4. Miks tahtis Buldeo surnud Shere Khani vurre kõrvetada? 5. Kes kuulutas välja veerahu? Mida see tähendas? 6. Keda nägid külaelanikud Messua hütis, kui nad tormasid sinna, et nõid ja nõiamoor tulesurma saata? 7. Millise karistuse mõtles Mowgli välja külale, kus elanikud olid teda kividega loopinud ning tahtnud tappa Messuat? 8. Kobrade Isa valvas ikka veel saja kuninga varandusi. Mille võttis Mowgli aarete seast
Vihmamets Kliima: Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°kraadi. Loomad: Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, tapiirid, gorillad, orangutangid, ahvid, pärdikud, simpansid, laisikud, puumad, leopardid ja jaaguarid. JÕEHOBU KROKODILL Need on vihmametsa majad. Tegija: Risto Kruusla
Talvel külm ja kuiv Suvel madal õhurõhk Talvel kõrge õhurõhk Suvel tuuled ookeanilt Talvel tuuled mandrilt Sademeid palju Mullastik Vahelduv mullastik pruunmullad Taimestik Liigirikas Mitmekesine Rindeline ehitus Palmid Bambused Rododendronid Magnooliad Loomastik Eriline Väga liigirikas Antiloobid Pühvlid Ninasarvikud Elevandid Gepardid Leopardid Tiigrid Punahundid Mitmesugused ahvid Gigantne orav Inimesed mussoonmetsas Tihedalt asustatud Põlluhariminene Loomakasvatus vähe levinud Maavarade kaevandamine (kivisüsi, nafta, maagaas, tina) Kolimine linlikule eluviisile
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015) majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid ...
1. Millised koopad on kompleksis? Härjasaal, lööv, pikk koridoor, peenike torukujuline käik, absiid, kaev. 2. Loetle loomad, keda on kujutatud Lascaux' koopas. Härjad, hobused, hirved, veised, ahvid, ükssarvikud, hiina hobused, ponid, piisonid, kaslased, kaljukitsed, ninasarvikud, tarvased, karu, lõvid. 3. Loetle töövahendeid, -meetodeid, -võtteid. Maaliti istudes, seistes, redelitel. Valguseks kasutati lõkkeid või põlevaid loomarasvatükke. Kivid, mida kasutati uhmritena. Kasutati värvipulbrit (mangaani, värvilist savi, ookreid). Värve oli vähe, toone palju. Maalimiseks kasutati puhumist ja sülgamist, ka pintslit. 4. Kaks võimalikku tähendusversiooni neile maalingutele.
MÕISTATUSED 2C KLASSILE Ei astu, aga käib? Viivika Lipard ja Anna Chuchkevich Mõista, mõista, mis see on! 1)MEES KAHETEISTKÜMNE Vastus:aasta NÄOGA? 2)Emal seitse last? Vastus:Nädal Hommikul sünnib, õhtul sureb? Vastus:Päike 4) MAA ON - INIMESI EI KANNA, VESI ON - LAEVAD EI SÕIDA? Vastus:soo 5)Vaikne koerake, aga majja ei lase? Vastus:lukk 6) Ei astu, aga käib? Vastus:kell 7) Teavad seda puuvilja lapsed,armastavad teda süüa ahvid. Parit on ta sojest riigist. Vastus:banaan 8)Pole tal kätt,aga joonistab,pole tal hambaid,aga Vastus:külm hammustab. 9)Talvel ja suvel,on ta üht värvi. Vastus:Kuusk 0)vedel,aga pole esi,valge,aga Vastus:Piim pole lumi. 11)Pole lind aga lennab Vastus:Lennuk 12)Talvel-täht, Kevadel-vesi. Vastus:Lumehelbike 13)Valge,aga pole suhkur,pole jälgu,aga käib. Vastus:Lumi 14)Öösel ei maga,hiiri vaatab. Vastus:Kass...
Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, okaspuud Triias Esimesed korallid, roomajad, algelised imetajad, esimesed dinosaurused Juura Dinosaurused valitsesid maailma Paleogeen Kiskjalised, ahvid, vaalad, kukkurloomad Karbid, teod, käsnad ja merisiilikud
kasvada isegi kuni 200 meetri pikkuseks. Orhideed aga ammutavad eluks vajaliku mineraalse toidu veest ja õhust. Veel kasvavad vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed. 4 LOOMASTIK Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad, Aasias orangutanid ja makaagid) ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud (tuukanid ja koolibrid), maod (anakondad, boad ja võrkpüütonid). Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Vihmametsade veekogudes elavad paljud kalaliigid(piraajad), arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde.
Kaal: 250280 kg Suguküpsus: 3.5. eluaastal Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 95112 päeva Poegade arv: 37 Eluviis: Ööloom Toitumine: Hirved, metssead, metskitsed. Eluiga: 10 aastat Bengali tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris bengalensis Pikkus: 2,73,1 m Kõrgus: 0,94 m Kaal: 200350 kg Suguküpsus: 34 a. Innaaeg: Kevad Tiinuse kestus: 110 päeva Poegade arv: 16 Eluviis: Erakuna Toitumine: Hirved, ahvid Eluiga: 15 aastat Geoffroy kass Ladina k. nimi: Felis geoffroyi Pikkus: 0,450,75 m Saba pikkus: 0,250,35 m Kaal: 4,24,8 kg Suguküpsus: 1820 kuuselt Innaaeg: Oktoobristmärtsini Tiinuse kestus: 6474 päeva Poegade arv: 13 Eluviis: Erak Toitumine: Pisiimetajad, linnud ja kalad Eluiga: 11 aastat Gepard Ladina k. nimi: Acinonyx jubatus Turja kõrgus: 0,81 m Keha pikkus: 1,31,5 m
juhivad mehaanilist kätt, mis saadab laadungiks oleva sateliidi kosmosesse. 4.Maale tagasi pöördudes laskub orbiter läbi atmosfääri nagu plaaner. Tüür,tiibade liigutavad servad ja pidurduslangevari juhivad orbiteri peatumiseni maandumisrajale. Inimesed kosmoses Ligemale 400 meest ja naist on sooritanud kosmoselennu 1961.aastal alates 26 nende hulgas on lahkunud Maa orbiidilt ja külastand Kuud. Esimesed reisijad kosmoses ei olnud inimesed, vaid koerad, simpansid ja ahvid. Nende reisid rajasid teed inimeste esimestele lendudele. Mõlemad, nii Nõukogude Liit kui Ameerika Ühendriigid, valmistusid 1961. aastal esimest inimest kosmosesse saatma. Kõige esimene oli Juri Gagarini 108 minutit kestnud lend, mis käivitas võidujooksu kahe riigi vahel. See kestis peaaegu kümme aastat ja kulmineerus inimese maandumisega Kuul.
Pilt:http://image3.slideserve.com/7035654/kus-on-vihmametsad-levinud-n.jpg + TAIMESTIK JA LOOMASTIK Taimkate tihe ja lopsakas ning liigirikas Vihmametsas kasvavad: balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, epifüütliaanid, orhideed jne Eriti palju on putuka-ja linnuliike Loomad elavad enamasti puude otsas Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, gorillad, orangutangid, ahvid, puumad,jaaguarid jne Veekogudes elavad paljud kalaliigid + JAAGUAR Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Levila piirid on tänapäeval kahanenud Populatsiooni seisund stabiilne Toitumine: maismaa imetajad, kariloomad, kalad, konnad, kilpkonnad ja alligaatori pojad Populatsiooni tihedus: 11.7 jaaguari/100 km2 (2004) Inimesed on suurimaks ohuks + JAAGUAR
Sellel ajal arenesid õistaimed, kes on oluliseks toiduks imetajatele, ja mitmekesistusid putukad ja linnud. Paleogeeni alguses ei olnud veel selliseid kliimavöötmeid nagu praegu, kliima oli märksa soojem. Domineerivateks rühmaks tõusid imetajad, roomajad lükati kõrvale. Ilmusid vaalad, hülged, delfiinid ning elevandi ja hobuse eellased. Meredes oli arvukaltkarpe, tigusid, koralle, käsnu ja merisiilkuid. Paleogeeni keskpaiku arenesd ka poolahvid ja ahvid. Praegused kliimavöötmed kujunesid umbes 30 miljonit aastat tagasi, kui algas jahenemine. Neogeen algas 22,5 miljonit aastat tagasi. Selle ajastu loomad on läheased tänapäevastele, arenevad välja šimpansid, gorillad ja orangutangid. Ilmuvad karud, hüaanid, kaamelid, rebased, koerad, hundid, sead, lambad, kaelkirjakud, jõehobud ja paljud erinevad linniliigid. Neogeeni ajal vaheldus pidevalt kliima jääaegade ning jäävaheaegadega, toimus pidev taimkatte muutumine
Sugukonnad Kääbusleemuralsed (Cheirogaleidae) Leemurlased (Lemuridae) (Lepilemuridae) Indrilased (Indridae) Aielased (Daubentoniidae) Loorilased (Lorisidae) Galaagolased (Galagidae) Kandlased (Tarsiidae) Karbusahvlased (Cebidae) Ööahvilised (Aotidae) (Pitheciidae) Ämblikahvilised (Atelidae) Pärdiklased (Cercopithecidae) Gibonlased (Hylobatidae) Inimahvlased (Hominidae) Esikloomaliste paiknevus Esikloomalised esinevad Lõuna-Aafrikas, Araabia poolsaarel, Lõuna-Ameerikas ning India ja Hiina lähistel, kuid neid võib ka näha Lõuna-Euroopas. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) Selts: Primaadid Kohastumused Osade ahvide küüneplaadid on muutunud kõverateks küünisteks, mis aitavad oksatest paremini kinni haarata. Ahvid, kes elavad vihmametsades liiguvad puudevahel haardsaba abiga. Toitumine Nad on peamiselt taimetoidulised...
CITES CITES ehk Washingtoni (1973) konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta Et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe "Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon", mida laiemalt tuntakse CITES'i (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora) nime all. See konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3. mail 1973 aastal ja jõustus 1975 aasta 1. juulil. CITES'i eesmärgiks on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Probleemid haruldaste looma- ja taimeliikidega kaubanduses on muutunud järjest teravamaks. Kauplemine loodusest hangitud looma- ja taimeliikide isenditega ongi suuruselt teine oht nende püsimajäämisele elupaikade hävimise järel. Ko...
“Kui kujutada sõltuvust loomana” Nukuteater, 11.10.14 Lavastaja ja koreograaf: Duda Paiva (Brasiilia/Holland). Stsenaariumi autor ja helilooja: Allan Segall (USA/Holland). Nukukunstnik: Jim Barnard (UK/Holland). Lava- ja kostüümikunstnik: Kaspar Jancis. Dramaturg: Vahur Keller. Lauluõpetaja: Kaire Vilgats . Tõlkija: Johannes Kangur. Lavastaja assistendid: Manuela Sarkissyan (Bulgaaria), Alice Kirsipuu. Mängivad: Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Sandra Lange, Jevgeni Moissejenko. Etendus “Ajuloputus” rääkis sõltlastest, kelle sõltuvust on kujutatud väikese ahvi nukuna. Ahvid olid end sõltlaste külge kindlalt kleepinud. Sõltlasi oli kujutatud mustas ja kõledas võõrutuskliinikus, mis paistis laval väga tõeline. Lavastuses sai vaataja näha patsiendi valu ja ahvist ehk sõltuvusest lahti saamise raskusi. Liikumise abil näidati aspekte elust, mida sõnadega väljendada ei saaks. Lavastus oli küll lühike j...
Aasta läbi saaks käia T-särgi, lühikeste pükste ja kleidiga. Kus oleks ilus helesinine meri ja inimesed oleksid heatujulised ja lõbusad. Ma tahaksin elada Eestis, kus lendaksid ringi papagoid ja tuukanid. Ma tahaksin elada Eestis, kus iga hommik algaks päikese tõusmisega üle mere. Kus ükski päev ei oleks vihmane ja poleks talve, ning suusatamise ja uisutamise asemel harrastataks kalapüüki või banaanide kasvatamist. Kus männi-ja kuusemetsade asemel oleks džungel. Seal elaksid ahvid, kaelkirjakud, leopardid, tiigrid, maod. Maastik oleks mägine, linnad väikesed, majad mitte kõrgemad kui kümme korrust. Ja riigijuhid oleks tihedalt kontaktis rahvaga. Aga see ei oleks Eesti. Riik, kus talvel on lumehanged üle pea, kus süüakse kilu ja heeringat. Riik, kus talvel peetakse suusa- ja suvel rattamaratoni. Riik, kus Tallinnas võimutseb Savisaar ja riigipea on Ilves. Kus metsad on sügisel täis seeni ja marju ning Tammsaare on tegija. Riik, kus loodi Skype, ja kust
205 (ülekaalus sõnajalad, paljasseemnetaimed, roomajate mitmekesisus suurenes, esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, karbid, teod, käsnad, korallid domin.) Kriit 142 (õistaimed, putukad, merisiilikud, peajalgsed, suurte roomajate kõrgaeg, massiline väljasuremine, hävisid donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised). Neogeen 23,8 (sarnane tänapäevaga kli ja loom, maod, konnad, laululinnud, rotid, rohttaimed). Kvaternaar 1,81 (Perekond Homo, arenes homo sapiens, suri välja palju loomaliike, mammut, karvane ninasarvik). Globaalprob: keskkond: atmosf, läänem, reostus, kasvuhoone efekt, mageda vee reostus, varude vähenemine, kõrbestumine, metsade üleraie, ülekarjatamine ehk põllumaa
Kui nad olid pika maa ära kõndinud tegid nad puhke pausi ning jäid magama,aga nõid oli neid näinud,ta vilistas hõbevilet ja kutsus kohale hundid neid hävitama.Plekkmees aga nägi neid ning tappis kõik hundid ära.Siis saatis nõid varesed neid tapma,aga ka see kord said nad jagu.Varsti lendasid nende juurde suur parv mesilasi kuid ka nendest said nad jagu.Nõid sai väga vihaseks.Siis tuli nõial mõte ning ta pani mütsi pähe ja kutsus tiivulised ahvid välja nad viisid plekmehe kaugele ära ning viskasid ta kõrgelt taevast alla.Hernehimutise rebisid nad tükkideks lõvi panid vangi ja Dorothy nad viisid õela nõia lossi kuna temale ei saanud nad haiget teha tal oli hea nõia suudluse jälg mis kaitses teda.Õel nõid tahtis Dorothy kingi kuid neid ta ei saanud.Dorothy sai vihaseks et nõid tahtis tema kingi ning ta viskas nõiale tulise vee peale.Nõid hakkas sulama.Dorothy aitas enda sõpru ja nad hakkasid tagasi Smaragdilinna poole minema
sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti Gorilla sööb puuvilju, taimelehti ning bambust Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Neist toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Näiteks kummipuud, palm, orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad. Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoorid, teise nimetusega taimtoidulised loomad, nad toituvad produtsentidest. Näiteks ahvid, pärdikud, paavianid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad ning elevandid. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Karnivoorid on lihatoidulised loomad, kes toituvad herbivooridest. Näiteks tiiger, võrkpüüton, anakonda ja boa. Tipptarbijad Tipptarbija on loom, kes toitub ainult loomadest ja on toiduahelas viimasel kohal. Teda ennast ei sööda, tarbib viimasena. Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad.
piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna- Ameerika põhjaosas, Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades, nende liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Loomastik. Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjad, linnud, maod. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Muud olulised faktid. Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele
peale neid 200 milj aastat oli sauruste ajastu. Mõned olid lihtsalt hiiglaslikud. Roomajatest kujunesid välja esimesed imetajad, nagu meiegi. Nendest arenesid ka esimesed lindude eellased. Õistaimedega arenesid esimesed taimtoidulised imetajad. Kuid tänu kliima jahtumisele surid need saurused välja. Imetajad jäid seda maailma valitsema. Inimene on maal olnud juba tegelikult 5-7 mil aastat. Meie lähimad sugulased on inimahvid. Algul olime nagu ahvid. Siis 1.6 milj aastat tagasi arenesime me suurema ajumahuga inimesteks. 300 00 aastat tagasi tekkis selline liik nagu Homo sapiens ehk meie. Inimeste aju areng on võimalikuks teinud meie kultuuri tekke ning selle edasi arendamise. Ning vaatamata inimese nahavärvile kuulume me kõik ühte liiki.selle bioloogilise evolutsiooni tõestuseks on maakoorest leitud kivistised. Elusolendite seas toimub selline asi nagu konkurents, kus valitsetakse oma ala, toidu või pere üle
IINIMESE EVOLUTSIOON: - Inimene, kui suur püsisoojane imetaja -Pikk eluiga - Ajumaht ligikaudu suurem, kui inimahvlastel - Ainuke liik, kes suudab tulevikku ette planeerida - Aju kulutab 20% organismi energiavajadustest - Hammastik: purihambad paksu vaabaga, lõike ja silmhambad väiksed - Karvkate taandarenenud - Higinäärmete arv suur - Liigub täiesti püstiasendis- käed lühenenud ja jalad pikemad, suur varvas ei vastandu teistele varvastele - Suudab kõnelda- kõri kaelal madalamal - Suguküpseks saamine kestab 2x kauem - Lapseea jooksul kasvab aju ligi 3x suuremaks kui seeoli ...
ja kliima Ekvaatori lähedal, Lõuna-Ameerika põhjaosas (Brasiilia, Amazonas), Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatani ps. lõunaosas), Indoneesia (Aasia). Ekvatoriaalsetes vihmametsades on koguaeg palav ja niiske, aastaaegu ei ole.Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või rohkem ja aastas tuleb sademeid umbes 2000mm. Loomastik Loomastik on väga mitmekülgne. Vihmametsade tüüpilised loomad elutsevad puudel.Tavalised on : Ahvid (Näiteks: Aafrikas gorillad ja simpansid, Aasias orangutangid ja makaagid). Kiskjad (Jaaguarid ja puumad) Linnud (Tuukanid ja koolibrid) Maod (Anakondad,boad ja võrkpüütonid) Loomastik on rikas ka maapinnal.Näiteks: metssead, pühvlid,kääbusjõehobud,okaapid, ninasarvikud,taapirid ja teised. Loomade kohastumused Hea ronimis-ja hüppamisvõime, Hästi arenenud küünised, Tundlikud kõrvad ja nina, Sageli vees toituvad, Tihe karvkate,
Washingtoni konventsioon Et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe "Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon", mida laiemalt tuntakse CITES'i nime all. Konventsiooni eesmärgiks on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Probleemid haruldaste looma- ja taimeliikidega kaubanduses on muutunud järjest teravamaks. Ebaseadusliku kaubanduse objektidest maailmas on haruldased taime- ja loomaliigid tõusnud narkootikumide ja relvade kõrvale. See on mõistetav kui vaadata vaid mõnede haruldaste taime- ja loomaliikide või nende osade maailmaturu hindu: treenitud jahipistrik 2 miljonit krooni lumeleopardi nahk 850 000 krooni toormuskus (1 kg) 700 000 krooni Candelabra kaktus 95 000 krooni Kauplemine loodusest hangitud looma- ja taimeliikide isenditega ongi suuruselt teine oht nende püsimajäämisele elupaikade häv...
Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: organismide mitmekesistumine , täiustumine ja väljasuremine. Inimese ja inimahvi sarnasused : Mõtlemine konkreetne; kehaehitus; käitumine; sigimine; haigused (AIDS, HIV). Erinevused : Inimene kahel jalal püstine; ahv peamiselt neljal jalal käpuli, inimesel suur ja ümar kolju, ahvil väike ja piklik kolju; inimese karvkate taandarenenud, ahvil täielik karvkate inimesed suhtlevad kõnes, ahvid suhtlesid zestidega; inimesel suurem ja arenenum töövõime kui ahvil. Evolutsiooniline progress ehk täiustumine uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Tagajärg: keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess
Seega olid Morgan ja Sanz võib-olla esimesed ja viimased inimesed kellega Goualougo simpansid kokku puutusid. Simpansid kui meisterdajad Päeval seadsid teadlased endale eesmärgiks leida üles Moto kogukonna Inimahvid. See osutus karmiks väljakutseks kuna suured sääseparved ja sagedased elevantide sõnnikuhunnikud segasid teadlastel korralikult kontsentreeruda. Õnneks, leiti aga primaadid enne ööd üles. Teadlased nägid ahvide erakordset mõistuse taset. Nimelt oskavad ahvid tööriistu vaslmistada. Meessoose simpans õnge valmistamas. >>> http://ngm.nationalgeographic.com/2010/02/goualougo/goualougo-animation/ termite-fishing Samuti oskavad simpandis ka meetarudis Kokkuvõte Kongo Gongolese Kolmnurga primaadid on ja jäävad tänapäeva kõige salapärasemateks ahvideks maalimas. Mogani ja Sanzi ekspiditsioon tõi need olendid meile lähemale, kuid arvatavasti tööriistade ja intelektuaalselt kõrge tasemega need ahvlased ei piirdu
Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärgult mitmekesisemaks ja keerukamask muutumine. Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid: kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine keskkonna ting. ; liigistumine- liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks. Sotisiaalne evolutsioon-inimühiskonna areng. Georges Cuvier- erimaakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean Bapiste de Lamarck- tekkis ja tekib elu maal isetärkamise teel ja see on pidevas aren...
ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn
Elurikkus Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus hõlmab elu mitmekesisust, see tähendab kogu biosfääri elustikku: kõiki organisme ja nende elupaiku. Looduslikest tingimustest sõltub, milline elustik mingis maakera paigas kujuneb, kas see on liigirikas või elavad seal vaid vähesed liigid. Liigirikkuse all mõistetakse kõiki maailmas olemasolevaid liike bakteritest imetajateni. Seni on kirjeldatud 1,8 miljonit liiku, arvatakse et avastamata liike on mitmei kordi rohkem. Mida mitmekesisemad on elutingmused, seda rikkalikum on ökosüsteemi elustik. Ökosüsteemide mitmekesisus tähendab koosluste ja elupaikade paljusust. Maakera mingit piirkonda saab iseloomustada selle järgi, kui palju on seal erinevaid ökosüsteeme. Mõnes paigas on palju, mõnes vähe. Igal ökosüsteemil on talle iseloomulikud tunnused ja ainuomane organismide kogum. Iga omaette asuv saar, jõgi või raba on omamoodi väike ökosüsteem. Liigisisene...
septembri numbris. Skeletivõrdlus 8 Pilt 3: Simpansi skelett Pilt 4: Inimese skelett Simpansi ja inimese erinevus Tabel 1 9 SIMPANSI JA INIMESE ERINEVUSED inimene simpans Inimene kõnnib sirge selja ja kahe jala abil. Ahvid toetavad tavaliselt neljale jalale. Inimese käed on lühemad kui jalad. Ahvi esijäsemed on ripuvad ja on tagajäsemetest pikemad; ahvid kasutavad neid peamiselt liikumiseks ja turnimiseks. Inimese varvastel puudub nn. pöial. Jalad on Ahvidel on pöial nii esi kui ka tagajäsemetel ja kujunenud kõndimiseks mitte ronimiseks
Nõupidamisele. Keegi huntidest ei hääletanud ta poolt, kuna vanemad ja õed-vennad ei tohtinud hääletada, kuid järsku astus vana karu Baloo välja ja hääletas tema poolt, kuna oli vaja kaks häält, siis tuli ka must panter Bagheera ja maksis Mowgli eest noore surnud härjaga. Niiimoodi võetigi Mowgli karjasse. Poiss õppis hästi dzungliseadust, ning tarkusesõnu. Baloo oli selle üle väga uhke, kuna tema õpetas Mowglile dzungliseadust. Kuid ühel päeval varastasid ahvid Mowgli ära, nimelt nad tahtsid teada saada, kuidas onni ehitada. Nad tassisid teda mööda puid ning Mowgli jõudis abi paluda raisakull Chillilt. Raisakull pidi Mowgli teed meelde jätma, ning pärast sellest Bagheerale ning Baloole rääkima. Nii saidki panter ja karu teada, kus Mowgli on - ta oli Külmades Urgudes, ahvide linnas. Nii tõttasidki Bagheera ja vana Baloo Külmadesse Urgudesse, võttes endaga kaasa kaljumadu Kaa.
sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, tapiirid, gorillad, orangutangid, ahvid, pärdikud, paviaanid, simpansid, laisikud, puumad, leopardid, jaaguarid jt.
1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. 2. Iseloomusta neid novelli alguse põhjal. Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik.Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta avastas puhtalt katsetades. 3. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Peremahe tagasitulekust. 4
pinnasest väga suurelt alalt ning ka ning liiguvad t pikki vahemaid.Kuivaks sügaval paiknevast vihmaveest.Paljud perjoodiks koonduvad jõgede ja järvede puud langetavad oma lehed juurde kus leidub pisutki eluks vajaliku põuaperioodiks maha. vett. 9.Ekvatoriaalsed Epifüüdid ja liaanid kasvavad Ahvid ,laisikud ja kameelionid on abiks vihmametsad puutüvedel ja okstel kuna metsa all tugevad küünised ja pikk saba.Laisikutel napib valgust ja mullas on toiteelemente on karv suunatud kõhult selja poole,et vähe.Vett ja toiteelemente hangivad vihmavesi kiirelt ära voolaks.Kameelonil need õhust varisest ja on erakordne võime kiiresti värvi sademeteveest.Sama taime erinevad muuta.Naad on kohastunud eluga puude
loomariik. Mussoonmetsades kasvavad mitmesugused palmiliigid, bambused, rododendron, magnoolia. Bambus on puitunud kõrtega puukujuliste lähistroopiliste ja troopiliste kõrreliste rühm. Bambus võib väga kiiresti kasvada kuni 40 m kõrguseks ja 30 cm jämeduseks ning moodustada tihedad padrikud Loomadest on esindatud antiloobid, pühvlid, ninasarvikud, elevandid, gepardid, leopardid, tiigrid, punahundid, mitmesugused ahvid ning veel paljud muud loomad. . Inimtegevus Lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ala on üks tihedamini asustatud piirkondi maailmas. Tiheda asustuse tõttu on suuri metsi siin vähe säilinud. Isegi mäenõlvad on üles haritud ning sinna on rajatud teraspõllud. Siinsete elanike peamiseks toiduteraviljaks on riis, kuid kasvatatakse ka nisu, hirssi ja sorgot. harilik riisi istandus.
Kaisa Valk Liisi Pung Jaana Andresso Kõige tasuvam on abistada oma järglasi, vendi-õdesid, vanemaid, et anda edasi oma geene(nt:pesade rajamine, pahksääsed, kelle ema laseb iseennast oma järglasetel ära süüa). Kasulikum on abistada isendeid, kes asuvad alles oma elukäigu alguses ja on veel väikesed ja abitud. Kõige kasulikum on noorel isendil kogemusi omandada, abistades vanemaid. Paljud vallalised isendid kulutavad suure osa oma elust pesitsevate paaride abistamisele: toidavad ja kaitsevad nende järglasi, samal ajal iseenda pesitsemist edasi lükates. See suurendab kaitsevõimet vaenlase vastu. Sõltub vabadest pesitsuspaikadest ja toidust. Vanemate surma korral pärivad nad territooriumi. Mittesuguline abistamine Aafrikas elav lind nimega kirju- kuningkalur Ceryle rudis pesitseb kolooniatena. Ühel pesitsuspaaril on tihti 1-2 abistajat. Esimene neist on tavaliselt otsene järglane eelmi...
troopiline kliima. Keskmine temperatuur on talvel 18 kraadi ja suvel 29 kraadi. Hoolimata taimestikus tooni andvate troopiliste metsade vähenemisest sõja ajal, katavad need ikka veel suure osa pindalast Taimed Puudest on kõige rohkem erinevaid mände ja suurelehiste puude liike, samuti bambust ja ronitaimi. Loomad Troopikametsades võib kohata selliseid loomi nagu elevandid, hirved, karud, tiigrid, leopardid ja mitut liiki ahvid. Rohkesti on ka roomajaid, eriti krokodille ja madusid, hulgaliselt on ka troopikalinde. Rahvusloom-Vesipühvel Rahvuslind-Loodos Riigi kõrgeim tipp Fran Si Pan, mis on 3143 meetri kõrgune, asub Hiina piiri lähedal. Vietnami pikimatel jõgedel- põhjas Hong Hal ehk Punasel jõel ja lõunas Mekongil on suudmes viljakas delta. Kus laiuvad tohutud riisipõllud Vietnam impordib mineraalaineid, masinaid,terast
rahu. Lapse skeleti või selle osade leidmine on haruldane, kuna lapse luud on täiskasvanu omadest nõrgemad. See skelett kuulus naisoost lapsele, mis tehti kindlaks kompuutertomograafiliselt, lõualuus olevaid hambaid uurides. Kas meie eellased suutsid puudel ronida? Selami leidmine peaks õhutama küsimust, kas meie eellased suutsid nii enamvähem püstiasendis kõndida kui ka puudel ronida ja liikuda nagu ahvid. Enamik teadlasi usub, et afarensis seisis püsti ja kõndis kahel jalal, kuid seda, kas nad suutsid ahvide kombel puudel turnida eriti ei usuta. Selleks et puudel turnida saaks on vaja pikki käsi, mis neil täiesti olemas oli, nende käed ulatusid lausa põlvedeni, kuid see võis olla ka evolutsioonilise jäänukiga. Ei ole veel kindel, kas Selam ja tema liigikaaslased suutsid puudel turnida, kuid arvatakse, et see oli siiski võimalik. Selami alakeha sarnaneb küllaltki inimese omaga,
kaamelist) Antud tsoonis elab kõige rohkem peruu rahvast, kus temperatuur vaheldub kõige enam suveks ja talveks, selles piirkonnas on keskkond palju rahulikum kui järgmises tsoonis Kolmas Peruu loomade tsoon on ilmselt kõige kuulsam maailmas, samuti on ka suurim kaitseala Peruus. See tsoon on kutsutud lihtsalt dzungel vööndiks, mis ulatub põhja Peruust kuni Peruu keskosani. Seal elavad krokodillid, piraajad, püütonid ja ahvid Sellistel aladel on kõik looduskaitse all, vaheldub kuiv ja niiske aastaaeg Peruu Pildid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
