docstxt/126019872856548.txt
Moheri kaljud Cliffs of Moher Koostas: Ranniku asukoht asuvad Iirimaa läänerannikul Atlandi ookeani rannik lähim suurlinn on Galway (75km) 8 km pikk kõrgeim punkt 214 m Pinnavormi kirjeldus ja tekkimine järskrannik koosneb liivakivist ja savikildist kulutusrannik tekkis 320 millionit aastat tagasi pankrannik (Karbon ajastu) lained kulutavad alumist osa Moheri kaljud said nime vana kindluse Mothar or Moher järgi kõige kõrgemas punktis asub O'Brien's torn Kasutatud materialid https://prezi.com/szbch4heqfwe/moheri-kaljud-lirimaal/?webgl=0 https://en.wikipedia.org/wiki/Cliffs_of_Moher http://www.cliffs-moher.com/about.php https://res.cloudinary.com/djcyhbk2e/image/upload/c_fit,f_auto,h_800,q_35,w _800/v1/gvv/prod/dkirfyqbxhvpx7y1ybnq https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ac/Cliffs_of_moher.png ...
VILSANDI RAHVUSPARK Kadi Jürisson ASUKOHT Lääne Saremaa rannikumeres Rahvuspargi keskus asub Saaremaal Loona mõisas 6,3 km pikk 2,3 km lai 8,9 km² Ovaalse põhikujuga Suur Vilsand Rombjast Väike Vilsand ÜLDINFO 30 inimest Eesti esimene looduskaitseala Vilsandit hõlmab u 100 saart, laidu ja rahu Rajati saarte, merelindude ja rannataimede kaitseks Ainuke inimasutustega saar kaitseala Eesti kõige merelisem rahvuspark Loodus Vaheldusrikas loodus, rikkalik linnustik Kevadeti 114 linnuliiki, talviti üle 70 liigi Rikkalik taimestik, ligi 600 taimeliiki Pehme, mereline kliima Paepealne mullastik Akvatooriumile koondub talviti sigima ja suviti lesima hallhülgeid Ülesanded Ökosüsteemide kaitse ja kasutuse reguleerimine Liikide ja nende elupaikade kaitse Ennistada ja tutvustada Arendada ja säilitada Lääne Eesti eluviisi Kasutatud kirjandu...
Ateena ja Sparta - ühisosa ja erinevad väärtused? Vana-Kreeka ajal oli Kreeka killustunud mitmeteks väiksemateks riikideks - Ateena, Sparta jne. Olles geograafiliselt, ühiskondlikult ja kultuurselt erinevate väärtuste ja privileegidega, arenesid antud linnriikides välja erinevad omadused ning riigid olid tuntud erinevate oskuste tõttu. Geograafiliselt oli Ateena pigem halvemas seisus maateedega - inimestel ei olnud võimalus kanda kaupa edasi maadmööda ning sellest arenes välja ateenlaste suurepärane võime kasutada mereteid enda kasuks. Selle oskuse ja tuntuse tõttu jäi Ateena ka hiljem väga tähtsaks kultuuri keskuseks. Seevastu olid Spartal pigem head maateed, mida nad kauplemise jaoks ära kasutasid. Kuna maateed pidi läks kauba kohaleviimisega kauem aega ja teele jäi Isthmose maakitsus, siis ei jõudnud kaubad, uudised ja muu oluline nii kiirelt teisteni, seega ei olnud Spartal kultuuriliselt nii suurt mõju kui oli Ateenal. Ateena oli...
Põhja-Korea 8.Klass Elu ja Rahvastik Põhja Korea on kinnine riik see tähendab seda, et keegi ei saa sinna ilma loata minna. Paljud inimesed ka põgenevad sealt kuna elu seal on halb see on nagu nõukogude liit. Suurem osa sealt on Korealased ja hiinlased Asukoht Ta asub Euraasia mandril ida rannikul. Põhja korea pindala on 120 540 km² Naaber riigid on Seal Lõuna Korea ning Venemaa Ühel pool on Jaapani meri ja teist pool on Kollane meri. Kliima Seal on mereline kliima Põhja-Koreas on soojad suved ja kuivad ning külmad talved
SISSEJUHATUS Sven Hedin (19.02.1865 26.11.1952) oli rootsi maadeuurija, geograaf, topograaf ja geopoliitik. Ta kirjutas rohkesti reisikirjeldusi, oli oma tööde illustraator ning avastusi täiendas kvaliteetsete fotodega. [3] Sven Hedini elutööks oli Läänemaailmale kõrvalise ja vähetuntud Kesk-Aasia uurimine ja kaardistamine. Tema saavutused on tähelepandavad ning ta kuulub koosNanseni, Amundseni ja R. Scott'iga kahtlemata XX sajandi kõige kuulsamate maadeuurijate hulka. [1] Kuna Sise-Aasia alad olid raskesti ligipääsetavad (kliima, suured mäestikud, kõrged mägis- ja kiltmaad), siis vältas nende alade uurimine üle sajandi. Sise-Aasia uurimise tähtsaimaks stiimuliks oli venelaste ja brittide omavaheline konkurents kontrolli pärast Sise-Aasia üle. [4] Sven Hedin 1.Eellugu Sven Hedin sündis 19. veebruaril 1865. aastal Rootsis, Stockholmis. Tema isa oli arh...
Egiptus ja Mesopotaamia - sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni teke oli algus esimesteks arenguteks maailma ajaloos. Mesopotaamia (kreeka k. ''Linn kahe jõe vahel'') tsivilisatsioon sai alguse 8000 aastat e.Kr ning Egiptuse areng algas 3000 aastat e.Kr. Kuid kui palju erinevad need tsivilisatsioonid üksteisest? Mõlemad tsivilisatsioonid asusid jõgede kaldal. Egiptust läbis Niiluse jõgi, ning Mesopotaamiast voolasid läbi Tigris ja Eufrat. Niiluse üleujutused toimusid korrapäraselt, ning ainult tänu sellele oli võimalik Egiptuses põlluharimisega tegeleda, sest vihma ei sadanud Egiptuses peaaegu üldse. Juuni lõpul ja juulis tõi tulvavesi kaasa üleujutused, mis kestsid sügiseni. Sellest jäi maha pehme ja viljakas muld, kuhu külvati seeme ja kevadel koristati saak. Mõne aja pärast arendati välja ulatuslikumad niisutussüsteemid. Mesopotaamias aga ei olnud Tigrise ja Eufrati üleujutused ko...
Suessi Bab el kanal Mandebi väin India Punane ookean 1130 N, meri 3544 E Suurim sügavus on 3040 m Soolsus on umbes 41 Jäätumine > Ei jäätu, sest valitsb kuiv ja soe kliima Peamised taimed on korallid Korallid on elukeskkonnasuhtes nõudlikud Vesi peab olema > Soe > Soolane > Puhas > Madal Punases meres on umbes 250 liiki koralle Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki Liigid > Meresiilid > Liblikkalad > Papagoikalad > Klounkalad jt Kalad > Kivikala > Neemokala jt Punase mere suurim sügavus: 3040 m Läänemere suurim sügavus: 459 m 3040 : 459 = 7 Läänemeri Punase mere Läänemere suurim suurim sügavus sügavus Saudi- Egiptus Araabia Sudaan Jeemen ...
Introduction, Location Australia is a country between the Indian Ocean and the Pacific Ocean. It is the only country in the world that occupies an entire continent. The mainland covers an area of 7.7 million km² and it is about 3700 km from the most northern point to its most southern point and about 4000 km from east to west. There are also many different seas around Australia, like the Coral and the Tasman Seas in the west or the Timor and the Arafura Seas in the north, where the Indian and the Pacific Oceans meet. Because all seas and oceans near Australia are warm, surfing is a very popular hobby. Political subdivision Australia is divided into six states, which are: · New South Wales · Victoria · Queensland · South Australia · Western Australia · Tasmania New South Wales is the most populous state in Australia. Its capital is Sydney. Victoria is one of the most densely populated states in Australia. Its capit...
Kätlin Kallas F5 Ülemaailmne asukoha määramise süsteem- GPS Ülemaailmne asukoha määramise süsteem ehk GPS on satelliitnavigatsiooni süsteem, mis võimaldab määrata asukohta tervel Maakeral igal ajal ja iga ilmaga. Süsteem kuulub Ameerika Ühendriikide valitsusele. GPS-i loomine sai alguse ameeriklaste poolt, kui suurenes tuumasõja oht ning täpne navigatsioon oli määrava tähtsusega. Täpne navigatsioon võimaldas leida sihtmärke, vaenlasi ja määrata USA sõjaväe masinate asukohta. Algselt kasutati GPS-i ainult sõjaväelistel eesmärkidel. Ronald Reagan muutis GPS-i kättesaadavaks kõigile
Udmurtide ja maride tänapäevane olukord: kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Keel ja kultuur on juba mitmeid sajandeid käinud käsikäes ning teineteist toetanud. Keel on kultuuri peamine edasikandja, sest minu arvates säilib kultuur puhtal kujul just emakeelsena. Emakeeles antakse edasi järeltulevastele põlvedele õpetussõnu, laule, jutustusi jpm. Oma kodutöös võrdlen Venemaa soome-ugri kultuuridest maride ja udmurtide kultuuri ja keele säilitamise võimalusi ning kirjutan lahti erinevate aspektide mõju, näiteks arvukus, asuala, ajalugu jne, kultuurile ja keelele. Kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Arvukus 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli marisid 547 605, 2002. aastal oli nende rahvaarvuks 604 000 inimest. Kaheksa aastaga on maride arvukus vähenenud 9,4% võrra. Mari keelt pidas 2002. aastal emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Marid o...
I. Nimeta arhitektuuri 2 alaliiki: 1 sakraalarhitektuur ehk kiriklik arhitektuur (kloostrid, kirikud, kabelid,templid jne) 2 profaanarhitektuur ehk elamuarhitektuur (lossid, paleed, kindlused jne) II. Nimeta kuulsaim paleoliitikumi aegne e. kiviaja naisekujuke (pärit u. 30 000-25 000 e.Kr.) Üks varasemaid ja kuulsamaid kivist kujukesi on Willendorfi Veenus, pärit umbes 30 000 - 25 000 eKr. III. Nimeta 2 kõige kuulsamat koopamaali asukohta, üks Hispaanias, teine Prantsusmaal. 1 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopast seinamaalid 2 Teine tuntum koobas asub Prantsusmaal, Lascaux IV. Noorim kiviaeg ehk neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimaldas uute tegevusalade otsimist ja leidmist. Kunst on seotud suures
Jules Verne 3. veebruar Viieteistkümneaastane kapten Dick Sand oli 15 aastane laevapoiss laeval nimega „Pilgrim“, aga traagilise sündmuse tõttu laeva õige kapten Kapten Hull hukkus ja uueks kapteniks oli sunnitud hakkama noor Dick Sand. Ta oli sunnitud seda tegema, sellepärast, et kellegil teisel polnud piisavaid kogemusi. Noor kapten tahtis jõuda Ameerika rannikule, et oma tähtsad reisijad maha panna. Ta oskas laeva asukohta ainult logi ja kompassi abil ligikaudselt määrata. Negoro kes oli alles üsna hiljuti tulnud laevale kokaks, hakkas kogemusteta kaptenit salaja takistama. Küll lõhkus ta ühe kahest kompassist ära, pani teise kompassi alla raua tüki ja millegi pärast katkes ka logi tugev köis. Nii, et jäädi ilma kõigest varustusest mis oleks aidanud navigeerida. Täna nendele vingepussidele sattus „Pilgrim“ Aafrikasse. Seal sai Negoro juhuslikult kokku oma vana tuttava Harrisega. Neil tuli plaan juhatada Dick koos o...
Juriidilise isiku mõiste ja tunnused. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis luuakse kas avalikes huvides või erahuvides. Tunnused: On lahutamatult seotud ühe või mitme füüsilise isikuga Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi Jaguneb eraõiguslik (erahuvides loodud) ja avalik-õiguslik (avalikes huvides loodud) Omab nime – eristab teistest isikutest Omab asukohta -kus asub tema juhatus või seda asendav organ Juriidilise isiku õigusvõime on sätestatud seadusega Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ (või nende liige). Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu.
docstxt/14491484153959.txt
KUU FAASID, VARJUTUSED Keiu Pirnpuu KUU FAASID Oma läheduse tõttu Maale on Kuu näiv liikumine teiste taevakehade liikumisest keerulisem, seepärast taevakaart kuu täpset asukohta ei näita. Küll aga näitab ta ära kuu faasi, mille järgi on ligikaudu võimalik hinnata ka tema näivat liikumist ja nähtavustingimusi. Kuu faas ehk Kuu näiv kuju KUU FAASID Kuu faasid: kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu* poolkuu (esimene veerand)* kasvav kuu Täiskuu* kahanev kuu poolkuu (viimane veerand)* vanakuu. KUU FAASID Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb.
õppeaines ,,Õigusõpetus" Juhendaja: Reet xxxx Tartu 2012 Lähetuseks nimetatakse töötaja asumist teise ettevõttesse, organisatsiooni vms kindlaksmääratud ajavahemikul oma riigi piires või välismaal. Lähetuse eesmärk on teenuse osutamine või mingi kindla ülesande lahendamine. Tööülesandeid annab töölepingus lepitu piires tööandja. Töölähetus on tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga kindlaksmääratud töö tegemise asukohta. Lähetusse saab saata ainult töölepingu alusel töötavad isikut ehk töötajat. Tööandjal on õigus saata töötaja töölähetusse kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks ning töötajal on kohus asuda lähetusse. Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta ka kauem. Töölähetust reguleerib töölepinguseadus. Töölähetusse saadetule hüvitatakse Sõidukulud lähetuspaika ja tagasi, majutuskulud ja Muud lähetusülesandega
eraldata. nt Olen sündinud Kuressaares 5. märtsil. II LAUSELÜHENDID Lauselühendid on öeldiseta sõnarühmad, mis tervikuna on lauses määruse rollis. 1. nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse ALATI KOMAGA. nt Kogu töö edukalt lõpetanud, läksin koju venda hoidma. nt Kõik õpilased, edukalt töö sooritanud, läksid sööklasse. nt Kogu söök söödud, mindi õlut jooma. 2. des- ja mata-lauselühend (NB! Tuleb jälgida põhisõna asukohta lauselühendis) • Kui des- ja mata-vorm on lauselühendis esimeseks sõnaks, siis tuleb aluselühend koma/komadega eraldada. Nt Jõudes roomast koju, märkasin ukse taga kirjut kassi. Nt Läksin eile vene keele tundi, õppimata ühtegi reeglit. Nt Läksin eile vene keele tundi, õppimata ühtegi reeglit, ja hakkasin tööd lahendama. • Kui des- ja mata-vorm on lauselühendis viimaseks sõnaks, siis koma pole.
Tööriistariba. Tööriistariba sisaldab nuppe põhikäskudeks, kaasa arvatud salvestamine ja printimine. Nupu funktsiooni kohta lisateabe saamiseks hoidke hiirekursorit sellel. Kuvatakse hüpik, mis näitab nupu funktsiooni. Vorminguriba. Vorminguriba sisaldab nuppe, mida saate kasutada oma dokumendi teksti vormindamiseks. Näiteks on teil võimalus valida oma teksti fonti, värvi ja joondust. Joonlaud. Kasutage joonlauda, et kontrollida oma dokumendi teksti paigutust ja asukohta. Dokumendi ala. See on koht, kus te tipite oma dokumenti, muudate teksti ja kasutate vormindamist. Teksti valimine: Millal iganes te soovite teha midagi oma dokumendi tekstiga, nt kopeerida või vormindada, peate esmalt selle valima. Teksti valimiseks viige hiirekursor kohast, kust te soovite oma valikut alustada, vasakule. Kui kursor on paigas, klõpsake ja hoidke all vasakut hiire nuppu, samal ajal kursorit üle valitava teksti lohistades. Valitud tekst tõstetakse esile
1. Mis on mehaanika? Milleks ta jaguneb ja millega tegelevad tema harud? Mehaanika on füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi. Tuleneb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab ,,masinasse puutub". Mehaanika jaguneb kolmeks: kinemaatika, dünaamika ja staatika. Kinemaatika kirjeldab liikumist. Dünaamika kirjeldab jõudu. Staatika kirjeldab tasakaalu. 2. Milleks on vaja taustsüsteemi? Taustsüsteemi on vaja, et kirjeldada liikuva keha asukohta millegi suhtes. Samuti saab selle abil kirjeldada keha asukohta arvude abil kasutades koordinaadistikku. 3. Mis vahe on teepikkusel ja nihkel? Teepikkus on liikumine mööda trajektoori, nihe on keha liikumine sirgjooneliselt punktist A punkti B. 4. Mis on ühtlaselt sirgjooneline liikumine? Ühtlaselt sirgjooneliseks liikumiseks nim sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. 5. Mida nimetatakse kiiruseks? Valem.
3 Ptk. Kinemaatika £ 19. Mehaanika põhiülesanne KÜSIMUSED: 1. Mis on mehhaanika põhiülesanne? 2. Selgita milles seisneb liikumise suhtelisus. 3. Mis on punktmass? 4. Mis on trajektoor? 5. Nimeta liikumise liigid. 6. Mis on taustkeha? 7. Mis on koordinaarid? 8. Mis on taustsüsteem? 9. Mis on teepikkus? (tähis; ühik) 10. Mis on nihe? (tähis; ühik) 11. Millal nihe ja teepikkus langevad kokku? 1. Mehhaanika põhiülesanne on keha asukohta leidmine mistahes ajahetkel. 2. Liikumine on suhteline, sest ta oleneb mille suhtes teda võrrelda. Mõne esemega võrreldes võib ta seista paigal jne. (näiteks voodis lamav inimene siiski liigub koos maakeraga ümber päikese. 3. keha, mille mõõtmed võib vaatluse käigus arvestamata jätta. 4. Trajektoor - pidevjoon, mis koosneb keha (punktmassi) poolt läbitud punktidest. 5. Trajektoori kuju järgi – sirgjooneline – kõverjooneline
Kõik viitab sellele, et elekrton on osake, tal on mass, tal on laeng ja spinn. Kuid on katsetega tõestatud ka seda, et elektronil on laineomadused. Kui kujutame ette maailma, kus inimesed ja asjad tema ümber käituksid nagu elektronis, siis maailm oleks täielikult sassis.Inimesed ja asjad tema ümber oleksid korraga mitmes kohas. Transprodiga liiklemine oleks võimatu, sest me ei saa teiste liiklejate täpset asukohta määrata.Kas selline elu oleks üldse võimalik? Raske uskuda, sest kui elektonidel või rakkudel pole kindlat asukohta, siis ilmselt poleks ka maailmas olemas mitte midagi peale elektonide ja rakkude. Kvantmehaanika on väga veider asi. Kui teha midagi ühes kohas, siis võib mõjutada hoopis midagi, mis toimub kuskil teises kohas ilma, et neil oleks misngisuguseid sidemeid. Kui selline asi toimiks ka meile nähtaval tasandil, siis
*Loomad (loom_1, loom_2, loom_3) * Peaprotseduur jookse ja alamprots *Päike jookse- seob objektid (loomad) muut *Tüdruk muutujad, kustutab lahtrid, fikseerib *Pilv kontrollib loomade jooksmist, kasuta *Piksenool protseduuri Tee_samm. *Lahtrid (loom_1,loom_2, loom_3, *Tee_samm- selle igal täitmisel fikse ringe, paku_võitja, võitja) muudetakse ühe looma asukohta sa ületab etteantud kauguse, viiakse loo Objektid programmis suurendatakse ringide arvu ühe võrr lõpetatakse, kui kõik loomad on jook *Viitamiseks loomadele: loom1, *Kes -(aeg1, aeg2, aeg3)- teeb kindl loom2, loom3 *Teistele kujunditele ja lahtritele Lisaks viidatakse otse: Shapes(nimi) ja Range (nimi) Kui sinu poolt pakutud võitja osutubk
Kontrollige kas saate aru, millised on reagendid ning solvent antud reaktsioonitingimustel. Näiteks kui reaktsioon toimub aluselises keskkonnas, siis kas mõni ühend esineb anioonina? 2) Vaadelge lähteaineid ning produkte ning hinnake, mis on reaktsiooni käigus toimunud. Millised sidemed on moodustunud ning millised katkenud? Kas midagi on juurde liitunud või ära kadunud? Kas mõni side on molekulis asukohta vahetanud? 3) Leidke lähteainetes kõik nukleofiilsustsentrid ning otsustage milline neist on kõige nukleofiilsem. Seejärel leidke elektrofiilsustsentrid ning hinnake nende tugevust. 4) Kui nende tsentrite liitumine tundub viivat produktini, siis joonstage välja reagendid (koos laengutega) nii, et nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentri vahele jääb keemilise sideme moodustumiseks sobiv vahemaa ning nukleofiil ründab elektrofiili orbitaalide
10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11. Kuidas jaotatakse kaarte mõõtkava alusel?-Suure.- keskmise- ka väikesemõõtkavalisteks kaartideks. 12. Milliseid tegevusi tehakse kaardi üldistamiseks?- Kaarrdilt jäetakse ära ebaoluline, lihtsustatakse, liidetakse leppemärke ja nihutatakse leppemärke. 13. Mille järgi määratakse suund looduses?- Orientiiride ja kompassi abil. 14. Kuidas määratakse asukohta aadressi järgi?-liigume suurtest üksustest väiksemateni. 15. Milleks kasutatakse GPS-vastuvõtjat?- koordinaatide ja asukoha määramisel. 16. Mille poolest erinevad suveaeg ja telveaeg?-Suveajal keeratakse kell 1 tunni võrra ette ja talveajal taha. kaart-maapinna vähendatud mõõtkavaline,leppemärkidega kujutis üldgeograafiline kaart-kaart millel kujutatakse maapinna nähtusi pinnamood, taimestik...
Niisuguste omadustega kompassid on kasutusel eeskätt orienteerumisspordis, kus on oluline kompassi kiire "töö". Tänapäeval on kompassidele lisatud ka muud varustust, näiteks termomeeter, kurvimeeter, vile vm. Peegelkompassil asendab pikka põhiplaati peegel, mis võimaldab objektile paremini sihtida ja täpsemini suunda määrata. Üldiselt on alusplaadiga kompassi matkal koos kaardiga mugavam kasutada kui peegliga varianti. Kuidas kompassiga orienteeruda? Ma tean oma asukohta kaardil ja soovin minna metsas oleva punkti juurde - kuidas seda teha? 1. Aseta kompass servaga kaardile soovitud liikumissuunas 2. Pööra kompassi korpust kuni N on suunatud kaardil põhjasuunas. Kontrolli, et kompassi korpusel punane/valge põhi/lõuna jooned oleksid paralleelsed kaardi meridiaanidega. 3. Hoia kompassi käes ja pööra ennast kuni kompassinõela punane ots (Põhi) ühildub punase noolega kompassi korpuse põhjal
taksofirma kliendi tellimust täidab. Vaatluse alla ei kuulu taksofirma rahaline käive ning töötajate palga maksmissüsteem. Kirjeldatav infosüsteem peab toetama taksofirmas toimuvat tellimisprotsessi ning selle täitmist, vastavalt kliendi, dispetseri ja taksojuhi suhtlemist jälgides. Tegemist on lihtsustatud organisatsiooniga. Tulika taksofirma on osa suuremast organisatsioonist. Klient helistab taksofirmasse ning soovib saada taksot oma asukohta. Klient pannakse ootele. Dispetser kontakteerub seejärel taksojuhtidega ning avaldab kliendi asukoha. Taksojuht, kes soovib pakkumist vastu võtta, ütleb seda dispetserile ning ütleb ka kui kiiresti ta kohale jõuab. Dispetser edastab seejärel kliendile taksojuhilt saadud info. Klient ootab taksot ning seejärel saab edasi minna oma soovitud sihtkohta. Enne lahkumist teeb taksojuht kliendile arve. Klient maksab arve kinni ning lahkub. Nimekirjad
de Broglie hüpotees. E=hf, E=mc2, mc2=hf, mc=hf/c, p=h/a, Hüpotees: igal osakesel on olemas laine omadused ja osakeste lainepikkust saab arvutada valemist: X=h/mv.A-lainepiukkuys(m), h-Plancki konstant, h=6,63x10^- 34Jxs,m- osakese mass(kg), V- osakese kiirus(m/s). Tänapäeval ei loeta elektrone endaid laineteks vaid ollakse seisukohal, et elektronide käitumist dikteerib laine funktsioon, mis määrab ära tõepärarasuse leida elektron antud ruumist, antud hetkel. Elektroni täpset asukohta ei ole võimalik ette ennustada, vaid on võimalik aint leida tõenöosus. Elektronide lainelisuses peitub võti mõistmaks mis on aatomis kohad, kus aatomid viibivad ja kus ei viibi. Tegelik elektronide käitumine aatomis ei meenuta tiirlemist. Elektronida käitumise kirjeldamiseks tuli luua uus füüsika teooria, mis kannab nimetust kvantmehaanika- kirjeldatakse elektronide liikumist laine funkts. abil. Laine funtks. võimaldab leida tõenäosuse, et elektron viibib
· Takistus () Lisaks võimaldavad mõned multimeetrid mõõta: · Mahtuvust (F) · Juhtivust (S) · Signaali kadu (dB) · Sagedust (Hz) · Induktiivsust (H) ANALOOGMULTIMEETER: Analoogmultimeeter koosneb pöördpool mõõtemehhanismist, lisatakistite komplektist pinge mõõtmiseks ja suntide komplektist voolu mõõtmiseks. KASUTAMINE : Erinevalt harilikest osutmõõteriistadest on multimeetri kasutamisel tähtis alati jälgida nn. maaklemmi asukohta. Nimelt ei ole multimeetri sisendklemmid võrdväärsed nagu osutmõõteriistadel. Üks multimeetri klemmidest on harilikult ühendatud multimeetri korpusega ja selle klemmi jaoks on sisendtakistus maa suhtes tunduvalt väiksem kui teise klemmi jaoks. Seetõttu on soovitatav maaklemm alati ühendada mõõteskeemi punktiga, mille pinge maa suhtes ei muutu. Teine multimeetri sisendklemm on konstrueeritud harilikult suure (pinge
ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused difusioon ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus soojuse levik kõrgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehõõre keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud, mis võimaldab gaasis või vedelikus panna keha liikuma ilma kehade vahelise kontaktita. Difusioon gaas (osakesed saavad liikuda vabalt), vedelik, tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta). Soojusjuhtivus tahkis (võtab 1s rohkem soojust ära ning osakesed on kõige tihedamalt koos), vedelik, gaas. Sisehõõre vedelik (osakesed saavad liikuda ja on tihedamalt), gaas, tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta). Pindpidevus nähtus, kus vedelik tahab omada kõige väiksemat pindala. Kera kuju pindpidevuse nähtus, et vedelikul oleks kõige väiksem pindala. Vedeliku kokku tõmbumine pinnaomadus, et säilitada kõige väiksemat pindala.
Jäiga keha niisugust liikumist, mille puhul keha kõigi punktide trajektoorid on paralleelsed ja kujult ühesugused, nimetatakse kulgliikumiseks ehk translatoorseks liikumiseks. Kui keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktid asetsevad ühel ja samal liikumatul sirgel , siis nimetatakse liikumist pöördliikumiseks ehk rotatoorseks liikumiseks. Mehaanilise liikumise mõõdud on kineetiline energia ja impulss. LIIKUMISE SUHTELISUS Liikumine on keha asukoha muutumine. Asukohta saab aga alati määrata ainult mingi teise keha suhtes. Keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse, nimetatakse taustkehaks. Taustkehaks võib valida mistahes sobiva objekti: majanurga, suure kivi, kirjutuslaua, mäetipu, Päikese, raudteevaguni jne. Erineveta taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Kõik me oleme kuulnud, et Maakera tiirleb koos meiega ümber Päikese. Sellele vaatamata paistab Maa
Kristjan-Kerber Kangur OP 1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 Trepid 0-1 Head küljed: Trepp on hästi märgistatud Halvad küljed: All olev laud on teravate nurkadega, kukkudes võib saada lisa vigastusi. Puudub käepide Halb valgustus Ettepanekud: Muuta laua asukohta Lisada käepide Trepid 0-1 Head küljed: Võti on ilusti seinal karbi sees Väljapääsu märk on nähtav ja valgustatud Halvad küljed: Pink on trepi ees ning segab liikumist Ettepanek:
Energia võib esineda väga mitmesugusel kujul või erinevas vormis. Võime rääkida energia erinevatest liikidest. Energialiikide omavahelise vahekorra võtab kõige üldisemalt kokku energia jäävuse seadus. Energia jäävuse seadus väljendab ühte looduse kõige olulisemat olemust: maailmaruumis on energiat just nii palju kui seda on ja seda ei teki juurde ega kao ka ära. Energia võib vaid muuta oma asukohta või vormi (liiki). Vahel toimub see muutumine nii märkamatult, et esimesel pilgul tundub tegu olevat energia tekkimise või kadumisega. Lähemal uurimisel selgub aga alati, et energia on kas muutnud oma vormi (liiki) või asukohta. Näiteks mingi keha mehaaniline energia on muutunud soojuseks ja hajunud ümbritsevasse keskkonda või kiirgusenergia näol kiirgunud maailmaruumi. Ette rutates tuleb öelda, et kui räägitakse energia tootmisest, siis ei ole tegu energia loomise
· Ühtlaselt muutuv pole sama mis ühtlane, näitab vaid et kiirendus ajas on jääv Liikumine · Kinemaatika kirjeldab, ei otsi põhjusi; vanim ja enamlevinud mehaanika osa · Dünaamika miks toimuvad liikumised? Vaatleme põhjusi ja püüame neist hinnata tagajärgi · Staatika tasakaalutingimuste määratlemine Kulgliikumine Lihtsustamaks tegelikust tuuakse sisse punktmassi mõiste Punktmass võimaldab meil terve keha asukohta kirjeldada ühtede koordinaatidega (keha mõõtmed pole olulised) Liikumise põhitõed Oluline nii ruumiline kui ajaline asukoht Asukoha muutuse kirjeldamiseks võetakse kasutusele kiiruse mõiste asukoha muutus ajas Kiirus on teepikkuse ( e asukoha muutus ajaühikus) Asukohta mõõdetakse SIs meetrites, aega sekundites, seega ühikuks tuleb m/s Erinevad kiirused · Hetkkiirus, matemaatilised mõttes ülilühikese ajavahemiku kiirus · Keskmine kiirus
liikumatul tasapinnal. Loomulik viis Liikumise määramise loomuliku viisi puhul antakse ette punkti trajektoor ja ta liikumise seadus sel trajektooril. Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Liikumise suhtelisus tähendab seda, et erinevate kehade suhtes võib liikumine väga erinev olla. Keha, mille suhtes me vaatleme teiste kehade asukohta ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaatsüsteemi ning ajaloendamismeetodit ehk kella. Kui me räägime keha liikumisest, siis mõtleme selle all enamasti punktmassi liikumist. Punktmassiks nimetatakse sellist keha, mille mõõtmed loetakse nulliks. Kehaks võetakse punkt, mille mass on sama suur kui keha mass. Kuju ja mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata.
Liikumine Liikumine on nähtus, kus üks keha teise suhtes oma asukohta muudab. Trajektoom- keha liikumise tee Teepikkus- on füüsiline suurus teepikkust tähistatakse S tähega ja mõõdetakse m´tes S-[m]
·Sarvkest ·Silma sisevedelik ·Lääts ·Pupill ehk silmaava, mille moodustab iiris ·Klaaskeha ·Võrkkest Värvinägemise häired: värvipimedus, daltonism Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid, kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist Kuulmisorganiks on kõrv Kõrv jaotub välis-, sise- ja keskkõrvaks Väga tugevad helid ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi Maitsmine ja haistmine Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel Haistmisrakud asuvad peamiselt ninakoopas Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras Eristatakse nelja peamist maitset, mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus
C7H16 heptaan C7H15 heptüül C8H18 oktaan C8H17 oktüül C9H20 nonaan C9H19 nonüül C10H22 dekaan C10H21 detsüül · Hargnenud ahelaga alkaane nimetatakse ahela järgi, milles süsiniku aatomite arv on suurim (peaahela järgi). · Kõrvalahelate nimetamiseks nummerdatakse peaahel alates sellest otsast, kus kõrvalahela märkimiseks jääksid võimalikult väikesed numbrid. · Nimetuses on kõige ees kõrvalahela asukohta tähistav number, siis külgahela alküülradikaali nimetus ning lõpuks peaahelale vastav alkaani nimetus: 1 2 3 4 CH3 CH CH2 CH3 CH3 2-metüülbutaan · Mitme külgahela puhul nimetatakse neid moodustavad alküülradikaalid tähestikulises järjekorras: 1 2 3 4 5 CH3 CH CH CH2 CH3 CH3 CH2 CH3 3-etüül-2-metüülpentaan
satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957, mida juhiti raadiosaatja abil. Meeskond avastas, et Doppleri efekt (mis, seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.) tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist see tähendab sageduste muutumist. Esimest satelliit-navigatsiooni süsteemi kasutasid USA mereväelased, kes tegid esimese õnnestunud testi aastal 1960. See süsteem kasutas viit satelliiti ja võrdles nende asukohtade kokkusattumist ning suutis tagada navigatsioonilist parandust ja uuendust umbkaudu kord tunnis. Külma sõja ajal oli tuumasõja oht USA-le piisavaks põhjenduseks, et luua GPS. Täpne navigatsioon aitas USA-l leida
Läänemere reostused Boriss Zahharov Marten Kuusman Artur Näägo · Pärast II maailmasõda Läänemerre uputatud keemiarelvad põhjustavad kaladel haigusi ja mutatsioone Keemilised Relvad · 50 000 tonni keemiarelvi · ipriit ehk sinepigaas · Teada 32 mürgilaeva asukohta Keemiarelvad Läänemere põhjas Tihe laevaliiklus Naftareostus Eutrofeerumine Nord Stream Maagasi torujuhe ·Läänemeri-maailma reostatuim meri Aitäh kuulamast
......................................... 6 SISSEJUHATUS Valisin kaubakategooriate vaatlusülesande läbiviimiseks ehituspoe Bauhof. Järgnevas töös toon välja värvide ja viimistlusmaterjalide, tapeetide ja liimide asukoha kaupluses (kaupluse plaan). Värvide kaubagrupi piires olen väljatoonud enimesindatud kaubamärkide nimistu ning hinnaklassid. Kirjeldan kaupluses värvide väljapanekute loogilisust, kaupade leitavust ja lisaväljapanekuid. 1. VÄRVID Järgnevalt kirjeldan värvide asukohta poes, värvide väljapanekuid ja kaubamärke ning nende hinnaklasse. 1.1 Värvide asukoht Eraldi olid sise-ja välisvärvide riiulid, kus olid värvid firmade kaupa esindatud. Sisevärvide riiulis olid omakorda eraldi riiulivahed, kus olid põranda-,mööbli-,seina-ja laevärvid. Välisvärvide riiulis eraldi katusevärvid, värvid mineraalpindadele, värvid puitpindadele, universaalsed värvid. Lisaks akna,-ukse,-liistu,-ahju-ja radiaatorivärvid. Värvide riiulivahe
1.Tahke keha füüsika Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentsside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentsside tekib elektronpaaride ühistamisel. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutanud korrapärasesse ruumvõresse. Tahke keha omadusi saab uurida, kui on teada Fermi nivoo asukohta. 1.1 Ioonilisesideme teke Iooniline side- üks aatom võtab teiselt elektroni ära, iooniline side moodustab kristalli, kuna struktuur võib jätkuda lõpmatuseni. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis seostab ioonilise sideme. Kloor tõmbab naatriumi elektroni, et ma pilve aatom oleks ühtlasem ja energia väiksem. 1.1.1 Kristallid Aatomid/ioonid on paigutatud kindlas korras, moodustades ruumvõre . Võre konstandi saab määrata lainepikkuse kaudu.
Liugehõõrdumine – hõõrdejõud on suunatud liikumisele vastassuunas. Hõõrdetegur – μ, on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu Deformatsiooni liigid – elastne(keha endine kuju taastub), plastne(keha deformeeritud kuju säilib) või habras(keha puruneb deformatsiooni korral). Pöördenurk – nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius(Tähis φ (fii)) Sagedus – ajaühikus tehtavate täisringide arv(f=N/t, f=1/T) Joonkiirus – läbitud joone pikkus ja aja jagatis v = l/t Nurkkiirus – on ajaühikus sooritatav pöördenurk(Põhivalem: ω = φ / t, kus φ (fii) on pöördenurk ja t on aeg, ω = 2πf) Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis
aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957. USA teadlaste meeskond, kelle juhiks oli Dr Richard B. Kershner, juhtisid Sputnikut raadiosaatja abil. Nad avastasid, et Doppleri efekti tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist (sageduste muutumist). Esimene satelliit-navigatsioonisüsteem, Transitiivsus, mida kasutasid USA mereväelased, tegi esimese õnnestunud testi aastal 1960. See süsteem kasutas viit satelliiti ja võrdles nende asukohtade kokkusattumist ning suutis tagada navigatsioonilist parandust ja uuendust umbkaudu kord tunnis. 1967. aastal arendas
- Rekombinatsioon - alleelide uute kombinatsioonide teke, mis kodeerib uut geneetilist infot - Retsiprookne rekombinatsioon kromatiidid vahetavad võrdse pikkusega osi - Analüüsiv ristamine - dom tunnusega järglase ristamine homosügootse retsessiivse vanemaga - Rekombinatsioonisagedus (teeta) - rekombinantsete isendite arv/ kõigi uuritud isendite arv - Geneetiline kaart - liigi geneetiline kaart, mis näitab geenide ja geneetiliste markerite asukohta rekombinatsioonisageduse alusel. - Sentimorgan (cM) - kromosoomide geneetilise kaardistamise ühik, millega mõõdetakse geenide omavahelist kaugust ehk geneetilist distantsi 2 lookuse vahel - Geneetiline marker - konkreetsed DNA lõigud - SNP - Ühenukleotiidsed asenduspolümorfismid - STR - Kordusjärjestuste arvu polümorfismid - Dialleelne lookus (näide) kahealleelsus - Kõrgelt polümorfne lookus (näide)- sõrmejäljed
Näiteks saab arvutada, millise kiiruse saavutab vihmapiisk, mida kiirendab Maa külgetõmme ja pidurdab õhutakistus. Staatika ( -- kreeka k püsiv, muutumatu)uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. Staatika võimaldab näiteks välja arvutada, mitu inimest võib vaatetorni ronida, ilma et see ümber kukuks. Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Seejuures on vaja liikumise kindlakstegemiseks ja uurimiseks mõnda teist keha, mille suhtes me asukohta määrame. Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Asukoha muutumine võtab aega. Pole võimalik, et puult kukkuv õun on mingil hetkel oksa küljes ja siis kohe juba mujal. Sel juhul oleks õun ju mitmes kohas korraga! Liikumine on alati seotud ajaga. Seega võime öelda, et liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone.Kujutletavat
kaaslase kätte hoiule anda! Kompassinõela võivad eesti sõdurivarustuse juures mõjutada näiteks: 1. relv 2. salved ja laskemoon 3. käsigranaadid 4. nuga või tääk 5. metallosadega kiiver 6. jalaväelabidas 7. katelok ja söögiriistad (kui ei ole alumiiniumist) 8. raadiojaam Lisaks võivad kompassinõela mõjutada näiteks lähedal asuvad sõidukid, elektriseadmed, elektriliinid jms. Asukoha määramine Et maastikul liikuda ja soovitud kohta jõuda, peame esmalt teadma oma asukohta. Oma asukoha leidmiseks kaardil tuleb esmalt võrrelda maastikku kaardil kujutatuga ning kaart orienteerida (õiget pidi kätte võtta). Kaardi orienteerimine toimub järgmiste meetoditega: 1. Joonorientiiri järgi - pöörata kaarti nii, et maastikul joonekujulise objekti (tee, jõgi, kraav, metsasiht jne) juures seistes ühtiks selle suund kaardil tegelikkusega. 2. Punktorientiiri järgi - pöörata kaarti nii, et maastikul nähtav markantne vms silmapaistev kindel objekt
Peamiselt on maiadega seonduvateks vaatamisväärsusteks muistsete linnade varemed, püramiidid, raidkujud ja kunsti. Turiste meelitab ligi varemete salapära, ajalooline hõng ja maiadega seonduv müstika. Järgnevalt tuuakse välja enim külastatavad ning teiste maiateemaliste vaatamisväärsuste seas esile kerkivad paigad. Palenque – püha linn 6 Palenque asub madalate küngaste jalamil keset ürgset Lacandoni vihmametsa (Vaata asukohta kaardil lisa 1). Palenque demonstreerib maiade huvi üleloomulike sfääride vastu. Muistse linna asupaika mäeseljaku keskosa laugel alal ja sinna rajatud keskväljakut nimetati Lakamhaks, mis tähendab tõlkes „Suur Vesi“. Arvatakse, et see nimi viitab kosmose sünnikohale ürgmerest. (Foster 2002: 251) 20. sajandil levinud turism muutis Palenque üheks tuntuimaks maiade linnaks, kuigi see ei olnud omal ajal ei suurim ega ka võimsaim. Ometi on selle erakordselt kauni skulptuuri- ja
jaht, mille käigus Hagen tappis Siegfriedi. Kriemhild oli väga kurb ja vihane Hageni peale ja vandus kättemaksu. Siegfriedile korraldati matused, peale seda sõitis tema isa tagasi koju. Ta kutsus Kriemhildi endaga kaasa, aga Kriemhild tahtis ema juurde jääda. Kuna Kriemhild ei tahtnud enam lossis elada, ehitati talle toomkiriku juurde maja. Vendade palvel lasi ta niebelungide aarde sinna tuua. Hagen varastas talt aarde ja uputas Reini jõkke, vandudes, et ei avalda selle asukohta enne, kui kõik tema käskijad on surnud. Samal ajal suri hunnide kuninganna ja kuningas Etzel tahtis omale uut naist. Tema alamad soovitasid talle Kriemhildi, kuna see oli kõige õilsam kuninganna, keda eales nähtud. Etzel saatis Rüdegeri naisele järgi. Kriemhild oligi nõus ja nad sõitsid koos hunnide juurde. Neil oli suured pulmad ja nad elasid koos väga õnnelikult. Kriemhild sünnitas Etzelile poja. Kättemaks oma vendadele ei läinud tal kunagi meelest
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüs...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
