Määritakse küüslauguvõiga kokku ja küpsetatakse. Toekarpe ei ole viisakas lakkuda, ei jooda seest ülejäänud sulavõid ära. Kalamari Serv kas röstitud saiaga, võib pakkuda võid, sidrunilõiku, hakitud sibulat, muna või hapukoort. Süüakse kaaviarunoaga, sarnaneb võinoaga. Läänemaailmas on kombeks serv väikeses metallist nõus, mis on jää sees. Vene kombe kohaselt- vastupidi, seal valmis tehtud, kust lõikad ja sööd. Liha Kui on väga pidulik variant- suured ümarad vaagnad, liha lõikamisega tegeleb meesterahvas. Liha võib olla valmistatud portsioniga. Süüakse alati noa ja kahvliga. Kui on pehmest lihast toidud- kotlett, pikk-poiss, seda süüakse ainult kahvliga. Linnud Noa ja kahvliga. Restos süüakse käest ainult juhul, kui on koib vms ja see on hõbepaberis. Sel juhul peab olema veekauss ka laua peal. Lisandid Liha võib serveerida nii, et kõik lisandid on ühe vaagna peal. Kalal on kala eraldi ja muud kah.
Toitude serveerimine: Toite serveeritakse väga kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt Hommikusöök: Petit Déjeuner Värske sai (baguette, croissant vms) Kuuma piimaga kohv (cafe au lai) Kuum sokolaad (chocolat chaud) Moos (maasika-, aprikoosi) Või
lisanditega. · "Viimase minuti" toidud (soojad toidud, kuumad joogid) pannakse kärule vahetult enne serveerimist. Soojendusplaadid Lauanõud · Lauanõud võivad olla portselanist, fajansist, klaasist, metallist, puust ja paberist. · Nõud peavad olema hügieenilised, vastupidavad, õige suurusega ja ühes stiilis ning sobima masinpesuks. · Nõud peavad vastama serveerimisviisidele ja neid peab olema mugav käsitleda. Vaagnad · Vaagnad võivad olla erineva kuju ja suurusega. · Ovaalsed vaagnad on eelkõige külmade kalasuupistete serveermiseks. Neile mahub 112 portsjonit. · Ümmargused vaagnad on külmade liha ja köögiviljaroogade serveerimiseks. Nende mahutavus on 612 portsjonit. · Ristkülikukujulised suured vaagnad sobivad ka tikusuupistete jaoks. · Delikatesside serveerimiseks on spetsiaalsed vaagnad. Vaagnad Tõstmisvahendid · Tõstmisvahendiks vaagnatel
Puljongitassid võivad olla ühe või kahe kõrvaga või üldse ilma selleta. Tasside valimisel tuleb veenduda, et tassi põhi sobiks täpselt alustassi nõkku, vastasel juhul hakkavad tassid serveerimisel libisema ja kolisema. Firmajookide ja piima serveerimiseks võib kasutada kruuse, mille juurde alustassid ei kuulu. Soovi korral võib selleks sobitada tee- või puljongitassi juurde kuuluva alustassi. Vaagnad võivad olla erineva kuju ja suurusega. Ovaalsed vaagnad on eelkõige külmade kalasuupuistete serveermiseks. Neile mahub 1-12 portsjonit. Ümmargused vaagnad on külmade liha- ja köögiviljaroogade serveerimiseks. Nende mahutavus on 6-12 portsjonit. Väiksema koguse serveerimiseks kasutatakse suuri taldrikuid. Ristkülikukujulised suured vaagnad sobivad ka tikusuupistete jaoks. Delikatesside serveerimiseks on spetsiaalsed vaagnad. Kuumade roogade serveerimisel tuleb vaagnaid eelnevalt soojendada.
Sirli Volt K2 S U U R K Ö Ö G IS K A S U TA V A D N Õ U D G N nõud Materjalid millest saab neid teha Roostevabast terasest Plastikust Alumiiniumist Emaileeritud Erikattega Kus kasutatakse Ajus kuumutamiseks, säilitamiseks- ja serveerimisnõudena On Gn nõude jaotus skeem Sügavad ja m adalad vaagnad Kasutatakse liha, kala, vormiroogade serveerimiseks. Mitmekorrulised vaagnad on suupistete, kondiirtoodete ja puuviljade serveerimiseks. Kahekorruseline vaagen Portsjonnõud Erineva suuruse ja kujuga nõud. Need on potsjoneeritud salatite, suupistete ja magustoitude söömiseks. Pannakse alustaldrikule Kokill merekarbikujuline portsjonnõu kalast ja mereandidest valmistatud portsoneeritud soojade toitude serveerimiseks. Kokott - ümmarguse kujuga varrega portsjonnõu lihast, köögiviljadest, seentest ja
esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et prantsuse köök on väga suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja paljud ülituntud toidunimetused pärinevad prantsuse keelest. Muide, prantsuse toidud kannavad tihti päritolu maakoha, esmaselt valmistanud koka või seda toitu eelistanud inimese nime. Toite serveeritakse väga kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt.
o JAN STEEN ,,Ristsed" o PIETER de HOOCH ,,Naine ja teenijanna õues" o JAN VERMEER van DELFT Interjöörid (1,2 inimest), huvitav koloriit - karged, külmad toonid, hajutatud valgus. ,,Tüdruk pärliga", ,,Piima kallav teenijatüdruk", ,,Härrasmees ja veini joov daam", ,,kunstnik oma ateljees", Delfti vaade · Natüürmort jahisaak, lillevaasid, vaagnad toiduga jne o WILLEM KALF o WILLEM CLAESZ HEDA ,,Hommikueine homaariga" · Maastikumaal - oluline meremaal (meremaalijad = marinistid) o JACOB van RUISDAEL Loodusvormid seotud romantikaga Heletumeduse efekt ,,Metsavaade" o PAULUS POTTER Loomamaalid ,,Hobused aasal" REMBRANDT
KUNSTIAJAKUGU 7.Merovingid, karolingid. 1.Merovingide kunst: · 5-7 saj feodalismi kujunemine · Idagoodid rajasid 5. Saj Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati nende kuningale Theoderichile mausoleum (10-kandiline põhiplaan, alumist korrust ümbritseb kaaristu, mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel) · Tegeleti käsitööga roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. · Kirikuesemed (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad). Neid valmistati väärismetallist, kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (nt kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentika). · Käsikirjad (tähtsad neis leiduv kirjakunst ja illustratsioonid) usulise sisuga, neid kirjutati ja illumineeriti ,st kaunistati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega. Iirimaa:...
Koos alustassidega on kuumade jookide ja osade suppide serveerimiseks. Kohvitassid võivad olla kolmes suuruses: mokatass mahuga 10cl, keskmine kohvitass 1516cl, suur kohvitass kuni18 cl Teetass maht on 2025 cl väiksematest juuakse lahjemat piimaga kohvi ja kakaod. Puljongitassmaht 2540cl, selles serveeritakse puljongit, püreesuppe ja peenemaks tükeldatud toiduainetest suppe. Puljongitassid võivad olla ühe või kahe sangaga. KruusidServeeritakse firmajooke ja piima, mille juurde alustassid ei kuulu. Puljongitass Teetass VAAGNAD Võivad olla ümmargused ja nelinurksed, jalaga või ilma. Neis võib veel serveerida naturaalseid köögivilju, röstituid saiakuubikuid ja toidujääd. Mahtuvus on 16 portsjonit. Väikestes kaussides loputatakse aga sõrmi, kui serveeritakse toite. Serveeritakse jooke, salateid, puuja köögivilju ja kondiitritooteid. Ti...
PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Ka veinide, likööride ja konjakite kasutamine. TOIDU VALMISTAMINE Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) Vein on põhikomponent lihamarinaadide...
peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Äärmiselt mitmekesine kastmete koostis. Kastmete arv ületab üle 300. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Kell 13.3014.00 antav eine (déjeuner) Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres) Munatoit Kalatoit Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. Aedviljatoit (légume) Salat (season) Juust Magustoit (entremets) Puuvili (dessert) Kohv Kell 17.0018.00 antav lõuna (diner). Puljong (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega. Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. Liha Aedviljatoit
kuulsuse peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toidu valmistamine • Algsed omadused ja toiteväärtused peavad säilima • Süüakse palju toorsalateid • Maitseaineid lisatakse mõõdukalt • Kastme koostis on mitmekesine • Toidud kannavad päritolu-, maakoha-, esmaselt valmistatud koka või seda toitu eelistanud inimese nime Toidu serveerimine • Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt. • Soojade toitude jaoks vaagnad soojendatakse. • Toidud asetatakse nii, et on selgelt näha, millistest toiduainetest need koosnevad. • Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. • Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt, hapendamata. Söögikorrad • Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: • kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) • kell 17.00–18.00 lõuna (diner). Millest koosneb eine • Väikesed külmad suupisted (hors d´oeuvres) – võileivakesed,
liiv,lisatoorained sooda, potas, päevakivi, lubi, kriit, marmor, dolomiit, pliioksiid. Kasutatakse värvaineid ja värvituks muutvaud aineid Tugevdamata klaasist (ehk harilikust kilaasist) nõud: Liigitus: majapidamisnõud, lauanõud, serveerimisnõud, muud(tuhatoosid jne.) Tuntuim tootja on Luminarc- lihtne, klassikaline ja omapärane klaas tavatarbimiseks igale maitsele! Lauakatmisvahendid: · joogiklaasid · pokaalid · kannud · kohvi- ja teeserviisid · taldrikud · vaagnad · kausid Köögitarbed: ahjunõud, säilitus ja segamis nõud Dekoratiivnõud: küünlajalad, vaasid, tuhatoosid Lastenõud: tassid, taldrikud, kausid Sortimendi iseloomustus Et klaasi sortimenti tunda, on vaja : - Jälgida nende mahutavust - Jälgida disaini, kujundust - Jälgida trende - Jälgida tootlust - Jälgida materjali. 8 Tugevdatud klaasist nõud
Buffet - laud Sandra Taniel Helen Antsmaa 24.11.09 Kehtna 2009 Buffet laud (Rootsi laud) Buffet lauas serveeritakse toidud ja asetatakse nõud ning söögiriistad ühele või mitmele lauale, mille ääres ei sööda. Need lauad kaunistatakse, road serveeritakse suurtel vaagnatel või kaussides. Söömiseks kaetakse eraldi lauad, mis võivad asuda ühes või mitmes ruumis. Buffet laud (Rootsi laud) Buffet lauana võib katta hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilaua, samuti kohvi- ja teelaua ning vastuvõtulaua. Buffet laua menüüs võivad olla külmad ja kuumad eelroad, pearoad, vaheroad, järelroad, kuumad joogid, karastavad joogid, alkohoolsed joogid. Buffet laud (Rootsi laud) Kõik road ja joogid buffet lauas pannakse üheaegselt lauale. Roogade juurde on paigutatud ka vastavad sööginõud ja riistad. Sööja valib oma maitse järgi roakäigud ja nende järjestuse. Buffet laudu võib katta nii siseruumides kui ka vabas õh...
Iirimaa 5.-7. Saj lõi Mirovingide dünastia Frangi riigi. Ristiusk võeti vastu tänu sidemetele Roomaga. Kirik oli olulisel kohal. Idagoodid 5. saj lõpul rajasid goodid riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna. Käsitööalade viljelemine jätkus (keraamilised klaasist esemed), mis olid valmistatud põhiliselt kiriku tarbeks (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad väärismetallist tehtud). Kärgsulatusega enamasti tehtud ja motiividest oli peamiselt paelornamentika. Kristuse või pühakute kehaliikmete, nende riiete või nendele kuulunud esemete oletatavad säilmed, mida hoitakse kirikutes ja kloostrites ning millele omistatakse imettegevat jõudu. Seepärast väga hinnatud ja pidev võitlus selle eest. Pilt 3. Reliikvialaegas Relikviaar väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu
kalapuljongites Populaarne on biifsteek ehk seest toores liha Süüakse püree- ja kreemsuppe ning puljongit Salat ja aedvili on eraldi toit Maitsestamine Sõltub väga toidust Põhilised maitseained: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, safran, tüümian, nelk, basiilik, koriander, estragon Viinamarjaveini, konjaki ja likööri kasutamine Mitmekesine kastmete koostis Toitude serveerimine Serveeritakse kaunilt, kuid lihtsalt Toitude jaoks vaagnad kuumendatakse Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena Toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad Toidukorrad Tähtsamad söögikorrad on: Hommikusöök Eine Lõuna Õhtusöök Hommikusöök Petit Déjeuner Värske sai (baguette, croissant vms) Kuuma piimaga kohv (cafe au lai) Kuum sokolaad (chocolat chaud) Moos (maasika-, aprikoosi)
Significant Olulisi 103. Obliged Kohustatud 130. Sizing Dimensioneerimine 104. Occur Tekkida 131. Sophisticated Keerukamaid 105. Peripheral perifeerne 132. Source Allikas 106. Permits Lubasid 133. Squeezing Pigistada 107. Persuade Veenma 134. Standardized Standardiseeritud 108. Pixels Pikslit 135. Streams Voolud 109. Platters Vaagnad 136. String rida 110. Pollutant Saasteaine 137. Subroutines Alamfunktsioonid 111. Precision Täpsus 138. Surplus Ülejääk 112. Predecessor Eelkäija 139. Syllabus Õppekava 113. Predetermined Ettemääratud 140. Through Läbi 114. Presumably Eeldatavasti 141. Transfer ülekanne 115. Principle Põhimõte 142. Underlying Aluseks 116
1. Teenindamismeetodid Serveerimine saksa moodi Saksapärase teenindamise all mõistame teenindamist lauas/nõude ja söögi lauale toomist. Taldrik asetatakse külalise ette paremalt poolt. Vaagnad ja kausid asetatakse lauale tema käe ulatusse. Lihavaagen asetatakse kahvlist vasakule, teised nõud magustoidulusikast ülespoole. Külaline teenindab end ise. · Serveerimine Ameerika moodi Ameerikapärase teenindamise all mõistame toidu taldriku peal lauale toomist. Toit pannakse taldrikule köögis ja ettekandja asetab selle külalise ette paremalt poolt. Serveerimine Inglise moodi Inglisepärase teeninduse all mõistame teenindamist serveerimislaualt (guéridon). Toidud
Nõukogude ajst tuntud peolaua toitude maitset, mis on ka praegustel peolaudadel, on ilmselgelt väga raske tabada kasutades millegi maitselisi- või millegi laadseid tooraineid. Kuna kauplustes oli suht kesine toidukaupade valik, oli ka inimeste suhtumine toitu, võrreldes praegusega oluliselt säästvam. Olenemata sellest, et nõukogude ajal ei olnud väljaspool hooaega võimalik kausse ja vaagnaid kaunistada värskete puu- ja köögiviljadega, olid lauale kantud roogade kausid ja vaagnad kenasti kaunistatud ja isuäratavad. Kaunistamiseks kasutati rohelist hernest, hakitud muna, hakitud rohelist sibulat, hoidistatud köögi- ja puuvilju. Toitude maitsed olid naturaalsed, lisamitseid andsid sibul ja küüslauk, lisaks maitsestati veel ainult soola ja pipraga. Nõukogude aja pidulaua toitude maitsed olid alati head ja ehedad. Seda on näha ka sellest, et tänapäeva pidulaudadelgi on olemas samad salatid, verivorst, sült ja muidugi ka seapraad
Kui klient soovib küsida suupistete kohta siis on nad nende koostisosadest ja nimedest teadlikud ja vastavad kliendi küsimustele. Kui suupiste laudadele on kliendid teadmatusest asetanud kasutatud nõusid, viiakse need kohe ära. Hoolitsevad abilaudade korrasoleku eest Koguvad kasutatud sööginõusid ja joogiklaase Viivad ära või täiendavad tühjaks saanud serveerimisnõud. Külmade suupistete vaagnad ja kausid jäävad pealauale vastuvõtu lõpuni (juhul, kui need säilitavad esteetilise välimuse) Kokkuvõte Tegemist oli frusettlaua katmis skeemi ja laua katmis planeerimisega.Teenindajate tööülesannete loeteluga. 8 Haapsalu Kutsehariduskesus Monika Viidemann Toitlustusteenindus TT12 9
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 ka...
Suureprane vaikelude - natrmortide maalija HOLLAND Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Tagasihoitumaks ja lbinisti realistlikuks, tetruuks. Enamasti olid pildid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mtmetelt vikesed- vikesteks hollandlasteks Eriti armastati anri- ehk olustikumaali. Elumnude nitamise lesannet teenisid ka natrmordid. Kallid hbenud, kristallpeekrid, lbi-paistavad klaasid vi siis tumedal taustal erendavad lillekimbud, vaagnad kpse puuviljaga, mida vluva pisiasjana tiendab mni putukas vi liblikas, samuti terved laua-tied jahisaaki - selliseid asju armastati kujutada neil piltidel. Imehsti on hollandi natrmortidel edasi antud erinevate esemete materjal. Hollandi maastikumaalide loojad vtsid abiks valguse ja hu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lid vga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil neme suurte puude ja veskitega lagendikke,
jagada. Ürituse kavandamine: Ruum: koht kus ma selle üllatuspeo korraldan asub väätsal. Selle koha nimi on Väätsa kodanikumaja. Mööbel: kõik mööbel mida mul selle peo jaoks vaja läheb on seal olemas, ei ole vaja endal sinna mingeid toole, laudu vms tassima hakata. Muusika: muusika saamiseks viin ma sinna kõlarid ja siis läpaka, millest on hea mugav muusikat lasta kuna seal koha peal ei ole muusika laskmiseks mingeid vahendeid. Nõud: kõik pokaalid, taldrikud, vaagnad, klaasid, kohvitassid kannud jms on ka selle koha poolt. Sellega ei ole üldse mingit muret. Abilised: abilisteks võtan ma kindlasti paar head sõbrannad, kes on nõus ja abivalmid mind aitama. Need on kindlasti sellised sõbrannad, kes teavad sünnipäeva last väga hästi, teavad mis talle meeldib ja on ka head organiseerijad. Transport: transpordi asjus on mul kõigiga kokku lepitud, et kõik peavad kohele tulema oma tanspordiga ning kellegil ei olnud selle vastu midagi
1. 1. Töö kiidab tegijat! 2. Tublidus ei tule tööta, osavus ei hooleta! 3. Mis täna tehtud, see homme hooleta! 4. Ühendatud karjas ei ole hunt hirmus! 5. Mis üks ei või, seda üheksa võivad! 6. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi! 7. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe - kolmekesi! 8. Kes tera ei korja, see vakka ei saa! 9. Kõrtest saab kubu, sentidest kroon! 10. Ühendus annab jõudu! 11. Üks nupp on hea, aga kaks veel parem! 12. Kõigi hea on igaühe hea! 13. Kunas tigedal tänu, või ahnel aitüma! 14. Hirmul on suured silmad! 15. Arg kardab ka oma varju! 16. Lubaja hea mees, aga sõnapidaja veel parem! 17. Tulel on lai käsi, veel sügavam vagu! 18. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea! 19. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb! 20. Kuidas külvad, nõnda lõikad! 21. Enne mõtle,...
Toite valmistamisel püütakse säilitada toitainete algsed omadused ja toiteväärtus. Süüakse palju toorsalateid ja aedvilju. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Prantsuse köök on väga suurel määral mõjutanud Euroopa toitlustamist ning sealt tulenevad ka osade toitude nimetused. Toite serveeritakse väga kaunilt, kuid lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell 1314 antav eine ja kell 1718 lõuna. Eine ajal söödakse: · Väikeseid külmi eelroogi või suupisteid võileivakesed, salatid,täidetud aedvili vm..
· läbi kohvitassi sanga · klaasidesse Salvrätid võivad olla kangast või paberist. Paberist salvrätid on mõeldud muidugi ühekordseks kasutamiseks. Väga pidulikule lauale sobivad siiski said kangast salvrätid. Rootsi laual kasutatakse tavaliselt 40x40 cm või 50x50 suurusega salvrätte. LAUAKAUNISTUSED Sagedamini kasutatavad lauakaunistused : · lilled · taimed · küünlad · dekoratiivesemed · peeglid · lipud LAUANÕUD · vaagnad · kannud · termosed · maitseainetoosid · mahlaklaasid · veeklaasid · kohvitassid · teetassid · taldrikud · nuga · kahvel · lusikas · tõstmisvahendid HOMMIKUSÖÖK ROOTSI LAUAS Tavaliselt on hommikusöögi menüüs : · kohv, tee või kakao · piim, hapupiimatooted · mahl · leiva- ja saiatooted · või · marmelaad või keedised · vorstid · suitsulihatooted ja singid · juustud · pudrud · helbed
66.BOWEL or INTESTINE- SOOL NT. SMALL BOWEL or SMALL INTESTINE 67.LARGE BOWEL- JÄMESOOL 68.ANUS-PÄRAK 69.RECTUM-PÄRASOOL 70.IN DIGESTION- SEEDEHÄIRE 71.RESPIRATION- HINGAMINE 72.RESPIRATORY SYSTEM HINGAMISSÜSTEEM 73.AIRWAYS- HINGAMISTEED 74.LUNGS-KOPSUD 75.LOBES-SAGAR 76.LARYNX-KÕRI 77.TRACHEA or WINDPIPE- HINGETORU 78.BRONCHUS-BRONID/ BRONCHIOLES- BRONHIOOLID // BRONCHUS-BRONH, BRONCHI-BRONHID 79.DIAPHRAGMA-VAHELIHAS 80.LARYNGEAL- KÕRGIGA SEOTUD 81.PELVIS- VAAGEN/ PELVIC- VAAGNAD 82.URETER- KUSEJUHA / URETHRA- KUSITI / EMPTY YOUR BLADDER- TÜHJENDADA OMA PÕIT 83.HEPATITIS- HEPATIIT-MAKSAPÕLETIK 84.PNEUMONIA- KOPSUPÕLETIK 85.NEPHRITIS- NEERUPÕLETIK 86.GASTRIC ULCER- MAOHAAVAD 87.CYSTITIS- PÕIEPÕLETIK 88.CHOLECYSTITIS-SAPIPÕIEPÕLETIK 89.ULCERATIVE COLITIS- HAAVANDILINE KÄÄRSOOL E. KÄÄRSOOLE PÕLETIK 90.PAEPATE FOR- KATSUMA 91.TAKE A DEEP- SÜGAVALT SISSE HINGAMA NURSES 92. STUDENT NURSE- ÕDE PRAKTIKANT-A NURSE WHO IS STILL I TRAINING. 93
66.BOWEL or INTESTINE- SOOL NT. SMALL BOWEL or SMALL INTESTINE 67.LARGE BOWEL- JÄMESOOL 68.ANUS-PÄRAK 69.RECTUM-PÄRASOOL 70.IN DIGESTION- SEEDEHÄIRE 71.RESPIRATION- HINGAMINE 72.RESPIRATORY SYSTEM HINGAMISSÜSTEEM 73.AIRWAYS- HINGAMISTEED 74.LUNGS-KOPSUD 75.LOBES-SAGAR 76.LARYNX-KÕRI 77.TRACHEA or WINDPIPE- HINGETORU 78.BRONCHUS-BRONID/ BRONCHIOLES- BRONHIOOLID // BRONCHUS-BRONH, BRONCHI-BRONHID 79.DIAPHRAGMA-VAHELIHAS 80.LARYNGEAL- KÕRGIGA SEOTUD 81.PELVIS- VAAGEN/ PELVIC- VAAGNAD 82.URETER- KUSEJUHA / URETHRA- KUSITI / EMPTY YOUR BLADDER- TÜHJENDADA OMA PÕIT 83.HEPATITIS- HEPATIIT-MAKSAPÕLETIK 84.PNEUMONIA- KOPSUPÕLETIK 85.NEPHRITIS- NEERUPÕLETIK 86.GASTRIC ULCER- MAOHAAVAD 87.CYSTITIS- PÕIEPÕLETIK 88.CHOLECYSTITIS-SAPIPÕIEPÕLETIK 89.ULCERATIVE COLITIS- HAAVANDILINE KÄÄRSOOL E. KÄÄRSOOLE PÕLETIK 90.PAEPATE FOR- KATSUMA 91.TAKE A DEEP- SÜGAVALT SISSE HINGAMA NURSES 92. STUDENT NURSE- ÕDE PRAKTIKANT-A NURSE WHO IS STILL I TRAINING. 93
(1655-1697). V Tarbekunst Barokiaeg oli õitseng kullassepakunstis. Loodi hõbedast veini- ja õllekanne, tsunftipokaale, vaagnaid, serviise, küünlajalgu, ehteid jne. Barokile omaselt on neis näha rõhutatud toredusetaotlust ja dekoratiivsust. 18. sajandi viimasel veerandil tegutses Tallinnas Christian Ficki fajansivabrik. (fajanss=keraamika alaliik, kasutab erilist peent savi) Sealt tulnud serviisid, vaagnad, vaasid, kujukesed jm. kuuluvad stiililt rokokoosse. Ülekaalus rohelised-kollased ja punased-kollased värvikombinatsioonid.
Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et prantsuse köök on väga suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja paljud ülituntud toidunimetused pärinevad prantsuse keelest Toite serveeritakse väga kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell 13.3014.00 antav eine (déjeuner) ja kell 17.00 18.00 lõuna (diner). Eine koosneb järgmistest toitudest: * Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres) võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vm
· kohvi- ja teetassid+ · Punase ja valge veini · Desserdi kahvel või · Kastmekulp alustassid klaas lusikas · Supikulp · tirinad · Viinapits · Kohvi- ja teelusikas · Suhkrunäpitsad · supitaldrik · Konjakiklaas · Austrikahvel · vaagnad · Kokteiliklaas · Supilusikas · kausid · Õlleklaas · Puljongilusikas · kannud · Viskiklaas · Greibilusikas · võialus · Jääteelusikas · koorekann · Homaaritangid ja
appetito!" Nuga paremas ja kahvel vasakus käes, lõpetades Click icon to paralleelselt üle taldriku paremasse serva, kahvliharud allapoole add picture Tihti on laual palju söögiriistu, kui ei tea millist kasutada, alusta väljast ja liigu sissepoole Kui sa ei hoia söögiriistu käes, toeta randmed lauale Vaagnad saadetakse vasakule Ära tõmba pastat lurinal suhu Kõige tähtsam külaline istub võõrustaja paremal käel, naised peremehest paremale ja mehed perenaisest paremale, abielupaar istuvad kumbki teine teises laua küljes, mehed ja naised istuvad vaheldumisi ja paarid lahutatakse tihtipeale Väljas võib ette tulla laua jagamist võõrastega, see on
serveeritud toitudega. Kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Äärmiselt mitmekesine kastmete koostis. Kastmete arv ületab üle 300. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. köögi iseloomulikuks jooneks on laialdane juurviljade (kartul, sibul, kaunoad, spinat, mitmesugused kapsad, tomatid, baklazaanid, seller, petersell, lehtsalat) kasutamine. populaarsed on vitamiinirikkad spargel, artisokid, porrulauk. juustusid kasutatakse mitmesuguste roogade valmistamiseks. juustu pakutakse alati ka enne magusroogasid. kasutatakse palju kitsepiimajuustu.
abstraktne raidkivist ornamentika. Romaaniline on ka sama kiriku ristimiskivi. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ja Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. Saaremaalt Valjala ja Kaarma kirikust on seinu katnud lubjakihtide alt leitud ka 13. Sajandi maalingute fragmente. Valjala kiriku maalingutel leidub koguni inimfiguure. Kullassepa kunst · Ryssenberchi monstrants · Seitsmeharuline põrandalühter · Gildide hõbe pokaalid, peekrid ja vaagnad Hermen Rode tiibaltar hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse. Bernt Nodke Pühavaimu altar ja lõik hiigelmaalist ,,Surmatants"
teetasside tarbimist. Lõunat süüakse umbes kaheteistkümnest üheni. Tüüpilised joogid, mida lõuna ja õhtusöögi juurde pakutakse on vesi, õlu ja/või tee. Õhtusöök on päeva põhisöögikord. Õhtusööki süüakse alates kella kuuest õhtul, tavaline aeg on seitse. Sõprade juuresolekul võib see kergesti muutuda ka banketiks. Lauda istutakse 810 kaupa. Igal söögikohal on riisi kauss, teetass, söögipulgad, vajadusel dipinõud. Täiskuhjatud kausid ja vaagnad tuuakse korraga lauda ning asetatakse laua keskele, kuhu kõik ulatuvad. Tavaliselt võõrustaja tõstab oma söögipulgad, et anda märku söögi algusest. Tüüpiline perekondlik söögikord sisaldab valikut erinevatest maitsetest, tekstuuridest, küpsetusviisidest, toidutüüpidest, söögikord sisaldab vähemalt ühte suppi. Supp on tavaliselt söögikorra algusosas. Toidukord loetakse lõppenuks kuumade väikeste rätikute saabumisega, kuhu on võimalik näppusid pühkida. 7
lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et prantsuse köök on suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja paljud tuntud toidunimetused pärinevad prantsuse keelest. Muide, prantsuse toidud kannavad tihti päritolu – maakoha, esmaselt valmistanud koka või seda toitu eelistanud inimese nime. Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad soojendatakse. Toidud asetatakse nii, et on selgelt näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt, hapendamata Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) ja kell 17.00–18.00 lõuna (diner). Mereannid on tähtis osa Prantsuse köögist Loodus
· Aedviljatoit keedetud, praetud, hautatud, vorm. · Salat värskest toorest lehtköögiviljast või juurviljadest. Palju kasutatakse vars- ja juursellerit. · Juust Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. · Magustoit · Puuvili · Kohv (Wikipedia 2012) Õhtul aga süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja valget leiba. (Toitlustuse alused 2012) Toite serveeritakse väga kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. (Wikipedia 2012) 5 2. Toitude valmistamine · Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. · Välditakse toiduainete purustamist ja segamist.
Argioludeski tuleb roogade välimuse eest hoolt kanda. Roog tuuakse tihtipeale esile valmistusnõudes. Seega tuleks hankida sobivaid mitmeotstarbelisi nõusid. Täida nõud sobivat serveerimisvahendit kasutades nii, et portsjon on kaunilt korraldatud värvide ja roogade konsistentsi järgi ja nii ettevaatlikult ja puhtalt, et tekstuur säilib ja nõude servad püsivad puhastena. Jäta vaagna ääred vabaks. Erandina võib välja tuua need vaagnad, mis asetatakse iseteeninduslauale. Püüdle roogade väljapanekul selgejoonelise terviku poole, et komponendid oleks kergesti eristatavad. Aseta portsjoni komponendid vaagnatele nii, et need ei segaks ega takistaks teise komponendi võtmist / või andmist. Väldi ristiasetamist, kuna see on serveerimisel raske olukord teenindajale, kuna vaagnat tuleb liigutada. Komponendid ei tohiks olla teineteise peale asetatud, kui retsept seda ei nõua.
on elu, surm ja loomulik maailm. (Nicholas J. Saunders 2007: 85) Maiade tsivilisatsiooni kõige varajasemat ajastut tuntakse eelklassikalise ajastuna ja see kuulub aja vahemikku 2000 aastat eKr – 250 aastat pKr. Perioodi lõpuks tulevad seal esile mitmed maiade kultuurile omased tunnused: kobaras ümber keskse siseõue avad majad, majapõranda alla maetud surnud, kivist tööriistade valmistamiseks kasutatud kiltkivi, samuti iseloomulikud punased savinõud nagu vaagnad ja kausid. 400 eKr - 250 pKr toimus suur muutus maiade maailmas. Sel ajal ilmnevad esmakordselt klassikalist maia kultuuri iseloomustavad jooned: tohutu ühiskondlikud ehitised, jumalike valitsejate sümboolikaga kaunistatud tseremoniaalsed alad, glüüfiline kirjutusviis, kriips- ja täppnumbrisüsteem, samuti kuninglike mõjutusvahenditena toimunud kivisteelid. Hüdraulise maaviljeluse edenamisest sai laienevate maia linnade majanduslik baas. Ehitati kanaleid, mis olid ühendatud väiksemate
teenisid ka natüürmordid. Kallid hõbenõud, kristallpeekrid, läbi- paistavad klaasid või siis tumedal taustal erendavad lillekimbud, vaagnad küpse puuviljaga, mida võluva pisiasjana täiendab mõni putukas või liblikas, samuti terved laua-täied jahisaaki - selliseid asju armastati kujutada neil piltidel.
Lõunat süüakse umbes kaheteistkümnest üheni. Tüüpilised joogid, mida lõuna- ja õhtusöögi juurde pakutakse on vesi, õlu ja/või tee. Õhtusöök on päeva põhisöögikord. Õhtusööki süüakse alates kella kuuest õhtul, tavaline aeg on seitse. Sõprade juuresolekul võib see kergesti muutuda ka banketiks. Lauda istutakse 8-10 kaupa. Igal söögikohal on riisi kauss, teetass, söögipulgad, vajadusel dipinõud. Täiskuhjatud kausid ja vaagnad tuuakse korraga lauda ning asetatakse laua keskele, kuhu kõik ulatuvad. Tavaliselt võõrustaja tõstab oma söögipulgad, et anda märku söögi algusest. Tüüpiline perekondlik söögikord sisaldab valikut erinevatest maitsetest, tekstuuridest, küpsetusviisidest, toidutüüpidest, söögikord sisaldab vähemalt ühte suppi. Supp on tavaliselt söögikorra algusosas. Toidukord loetakse lõppenuks kuumade väikeste rätikute saabumisega, kuhu on võimalik näppusid pühkida.
tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid, nagu Jan Steen (1626 1679) või Adriaen van Ostade (1610--1685) maalisid ka vaesemat rahvast ja talupoegi, siis ikka jõudehetkil, mitte kunagi tõeliselt rasket tööd tegemas. Elumõnude näitamise ülesannet teenisid ka natüürmordid. Kallid hõbenõud, kristallpeekrid, läbi paistavad klaasid või siis tumedal taustal erendavad lillekimbud, vaagnad küpse puuviljaga, mida võluva pisiasjana täiendab mõni putukas või liblikas, samuti terved lauatäied jahisaaki selliseid asju armastati kujutada neil piltidel. Imehästi on hollandi natüürmortidel edasi antud erinevate esemete materjal. Hollandi maastik on lage ja vaesevõitu, kuid maastikumaalide loojad võtsid abiks valguse ja õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest
Usk muutus hirmutamiseks, kardeti Jumalat rohkem kui Kuradit. kunstnikud= käsitöölised. Proportsioonid polnud tähtsad. ntks pea väike, jalad ülearu pikad. MAALIKUNST Tähtsal kohal miniatuurmaal, seda kautati käsitsi kirjutatud raamatutes. Raamatute hind kõrge. ( põhiliselt mungad olidki need, kuna nemad oskasid kirjutada). Esineb freskosid ja mosaiike, Silmapaistval tasemel oli TARBEKUNST, eriti kullassepa töö. Eriti hinnalised olid kirikuriistad...karikad, vaagnad, küünlajalad, reliikviakast. Tavaliselt paiknesid figuurid nõudel reljeefidena. Igapäevased tarbeesemed olid lihtsad. Tarbeesemetena tulid vaibad jne ( aga need ei ole säilinud)- tikitud vaip andis edasi mingit sõnumit..faktidega ? kui palju laevu jne. Gooti kunst -) Kergemad, Teravkaarega, nö pitsilised, Saksamaa, Põhjamaad, Itaalias aga mitte.( ei sallitud) Ntks, Olevist kirik meeldib nii paljudele. Jaguneb varagootika 12-13 saj. kõrggootika 13-14 saj. hilisgootika 14-16 saj
2.4.1.1.1 Potid, pannid, küpsetusvormid, ahjupotid, lõikamistarbed, segamis-ja kloppimistarbed, eriotstarbelised köögitarbed, fooliumid ja kiled, majapidamispaberid, toiduvalmistamise nõud, grillid ja grilltarvikud, ühekordsed grillikaubad, köögitarvete hoidjad 2.4.1.2 Söömine ja joomine 2.4.1.2.1 Taldrikud ja supikausid, tassid, serveerimiskausid, vaagnad, joogiklaasid, veiniklaasid, shampuseklaasid, napsu- ja kokteiliklaasid, noad, kahvlid ja lusikad, serveerimisriistad, peokaubad, ühekordsed nõud, salvrätikud 2.4.1.3 Säilitamine 2.4.1.3.1 Kuivainepurgid, plastikkarbid, termosed ja presskannud 2.4.1.4 Köögitehnika 2.4.1.4.1 Kombainid ja lõikurid, mikserid, rösterid ja võileivagrillid,
teetasside tarbimist. Lõunat süüakse umbes kaheteistkümnest üheni. Tüüpilised joogid, mida lõuna- ja õhtusöögi juurde pakutakse on vesi, õlu ja/või tee. Õhtusöök Õhtusöök on päeva põhisöögikord. Õhtusööki süüakse alates kella kuuest õhtul, tavaline aeg on seitse. Sõprade juuresolekul võib see kergesti muutuda ka banketiks. Lauda istutakse 8-10 kaupa. Igal söögikohal on riisi kauss, teetass, söögipulgad, vajadusel dipinõud. Täiskuhjatud kausid ja vaagnad tuuakse korraga lauda ning asetatakse laua keskele, kuhu kõik ulatuvad. Tavaliselt võõrustaja tõstab oma söögipulgad, et anda märku söögi algusest. Tüüpiline perekondlik söögikord sisaldab valikut erinevatest maitsetest, tekstuuridest, küpsetusviisidest, toidutüüpidest, söögikord sisaldab vähemalt ühte suppi. Supp on tavaliselt söögikorra algusosas. Toidukord loetakse lõppenuks kuumade väikeste rätikute saabumisega, kuhu on võimalik näppusid pühkida.
lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Prantsuse köök on suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja paljud ülituntud toidunimetused pärinevad prantsuse keelest. Prantsuse toidud kannavad tihti päritolu maakohta, esmaselt valmistanud koka või seda toitu eelistanud inimese nime. Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduaineid ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. Salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. 9 4.2. Mood Mood on Prantsusmaal olnud oluline majandusharu juba 17. sajandist alates ning Haute
kuningavõimu tugevnemisega kadusid feodaalne killustatus ja lakkamatud kodusõjad. 7.Rüütlite pidusöömingud Enne pidusöögi algust astusid kannupoisid rüütlite juurde. Igaüks teenis nelja rüütlit ja ulatas neile leige veega täidetud raske kuldvaagna. Kõrval seisis teener, kes ulatas rüütlitele valge käterätiku. Kõik andis tunnistust tohutust rikkusest. Üle saja vaagna kanti uksest sisse, iga nelja rüütli kohta üks. Seejärel asetati vaagnad lumivalgetele, kallihinnalisest lõuendist laudlinadele. Peremees võttis vett ja Parzival pesi temaga samaaegselt käsi. Üks krahvipoeg tõi neile siidist käterätiku, mille ta põlvitades ulatas. Iga lauda teenisid neli kannupoissi. Ühed lõikasid põlvitades toitu lahti, teised kaks kandsid ette. Siis veeresid saali neli vankrit kuldliudadega, mis kohe paigutati laudadele. Tänapäevalgi ei sööda kõigis peredes ühtemoodi, ka varemalt söödi enamasti lihtsamalt. Ruum
Plastikust ( polükarbonaad või polüpropüleen ) GN 1/1 nõud sobivad kasutamiseks külmsahtlitega töölaudades, salatilaudades, toitude väljapanekuks, külmköögis ja toitude või toiduainete külmutamiseks. Need nõud on löögikindlad ja nende temperatuuritaluvus on 30 kraadi kuni + 120 kraadi. Plastikust GN 1/2 nõu Plastikust GN 1/3 nõu Plastikust GN 1/4 nõu Plastikust GN 1/6 nõu 9 Portselanist GN- nõusid ( vaagnad, kausid ) kasutatakse toitude väljapanekuks ja serveerimiseks, saadaval on valged ja värvilised nõud. GN- nõude tangid, kasutatakse kuumade GN- nõude tõstmiseks VORMID Koogi ja ahjuvormid võivad olla keraamilised, klaasist, roostevabast terasest, teflonkihiga kaetud metallist, alumiiniumist, silikoonist. Vormid võivad olla erineva kujuga, suurusega, kõrgusega, lahtikäiva põhjaga, ilma põhjata rõngasvormid
järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid, nagu Jan Steen (1626- 1679) või Adriaen van Ostade (1610--1685) maalisid ka vaesemat rahvast ja talupoegi, siis ikka jõudehetkil, mitte kunagi tõeliselt rasket tööd tegemas. Elumõnude näitamise ülesannet teenisid ka natüürmordid. Kallid hõbenõud, kristallpeekrid, läbi-paistavad klaasid või siis tumedal taustal erendavad lillekimbud, vaagnad küpse puuviljaga, mida võluva pisiasjana täiendab mõni putukas või liblikas, samuti terved laua- täied jahisaaki - selliseid asju armastati kujutada neil piltidel. Imehästi on hollandi natüürmortidel edasi antud erinevate esemete materjal. Hollandi maastik on lage ja vaesevõitu, kuid maastikumaalide loojad võtsid abiks valguse ja õhu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lõid väga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest
Merovingide kunst Germaani hõimud ( vandaalid,goodid,frangid jt.) . Frangi riik 5-7 sajandil Merovingide dünastia. Tähtsal kohal oli kirik. *Theoderichi mausoleum Ravennas, idagootide kuningale pühendatud. Käsitöö roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. Sarkofaagide tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Realistlik kujutamine asendus geomeetriliselt abstraktsega. Kirikuriistad kastid reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad. Kirjakunst ja illustratsioonid. Ainuke kirjakeele kasutaja oli kirik. Käsikirju kaunistati initsiaalide ja ornamentidega kloostrites. ( Kloostrite levik täna Iirimaale ). Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga, lisati veel ristimotiiv või mõni muu kristlik märk ingel, lõvi, härg, kotkas. Inimest kujutati kohmakalt. Tekstilehekülje esimest tähte initsiaali kujundati eriliselt ilusalt. Külakirikud ja kiviristid. 20. Karolingide kunst
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
