2. Hotellinduse ajalugu maailmas ja Eestis. 2.1. Hotellinduse ajalugu maailmas Hotellindusel on väga pikk eellugu, mida saab avada mõistete ,,võõrustamine" ja ,,kostitamine" kaudu. Hotellindus on tekkinud ja arenenud ümbritseva keskkonna mõjul. Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg; Keskaeg; Uusaeg; Teise maailmasõja järgne aeg. Kristuse-eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm tasuta külalislahkus, mis on tingitud ühelt poolt austusest ja kultusest, teiselt poolt kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmneb selles, et külalisele võimaldatakse tasuta kaitset, peavarju ja toitu. Näiteks: karavanidega rändurite majutamine eraisikute poolt.
Mõnikord paluti teda ka midagi muud teha. Näiteks oli abiks hommikusöögi toomises ja letis. Ma käisin vanaema väga tihti aitamas. Esimesed korrad tundusid minu jaoks rasked , aga hiljem kui olin juba mitu korda seal käinud ,sain aru et see töö on küllaltki huvitav .Kuna ma ise olen sõbralik , meeldib mul olla aktiivses ja suhtlusrohkes ringkonnas. Hotellitöö on mitmekülgne ja huvitav. Seal on pidev suhtlemine , palju uusi teadmisi , saad tuttavaks paljude erinevate inimestega. Hotellinduse tööl on palju häid külgi . Näiteks , seal on väga tähtis korrektsus, puhtus, sõbralikkus, hea suhtlemisoskus , hea keelteoskus , jne.Mulle meeldib sellel erialal on palju erinevaid ülesandeid. Koristamine,teenindamine ja palju muud. See teeb töö huvitavaks. Kuna ma alles hakkasin õppima ,ja ei ole veel lõpuni tutvunud selle erialaga, siis ei oska ma öelda millega täpsemalt sooviksin ma tegeleda hotellis. Aga loodan et saan hakkama kõigega , ja oleksin hea tööline
Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem., millele veel esialgu ei näi lahendust tulevat. "Musta" palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Eraldi neid käsitlema ma siiski ei hakka, probleemid jäävad samaks olenemata mõiste täpsusest. Aga millest siis tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu kui kahju? Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt, sest ümbikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju ettevõtlusele ja konkurentsikeskkonn...
Eesti hotellimajanduses on projekt olnud väga populaarne. Tuleb aga märkida, et üheks "juhtimise tööriistaks" võiks sobida ka näiteks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt 1996. aastal välja töötatud standardiseeria ISO 14001, kus on kirjas keskkonnategevuse pideva ja süstemaatilise parendamise põhimõtted, mis kehtivad kõikidele tegevusvaldkondadele. Olgu siinkohal nimetatud, et ISO 14001 põhimõtteid arvestavad ka turismi ja hotellinduse tarbeks välja töötatud Green Globe rahvusvahelised keskkonnajuhtimisstandardid, mille nõuete täitmisel antakse samuti välja vastavad sertifikaadid. Järgnevalt koostatud võrdlustabel toob esile põhilised sarnased jooned ja erinevused Rohelise Võtme ja ISO 14001 vahel. Võrdluskriteerium ISO 14001 Roheline Võti Eesmärk Toetada keskkonnakaitse Keskkonnasõbraliku tegutsemise
Essee Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Ümbrikupalk on palk mida makstakse inimestele kes on tööl mitteametlikult. Tuleb eristada kahte mõistet ,,must" palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks. Siiski on ümbrikupalkade osakaal Eestis vähehaaval langenud. Maksuamet pingutab, et ümbrikupalga maksjaid tabada ja sageli on see ka õnnestunud. Küsitlused näitavad, et enamik inimesi on ümbrikupalkade vastu, ainult kolm protsenti on ümbrikupalkade maksmise poolt. Tekib küsimus, et kui suur osa on ümbrikupalkade vastu, siis miks seda nii palju vastu võetakse? Millised on ümbrikupalkade kahju...
1. maist 2009 avab tööjõuturu Belgia. Kui seni oli eestlasel neisse riikidesse tööle minnes vaja taotleda tööluba, siis enam selliseid kitsendavaid piiranguid pole. Teatud formaalsusi tuleb aga teise riiki elama ja tööle asudes siiski täita, näiteks elukoht registreerida. Prantsusmaa avas oma tööjõuturu osaliselt, eelkõige avatakse tööjõuturg nende majandusharude puhul, kus valitseb suurem tööjõupuudus. Alates 1. maist on avatud tööjõuturg ehituse ja avalike tööde, hotellinduse, toitlustuse ja restoranide, põllumajanduse, mehaanika ja metallitööde, tööstuse, kaubanduse ja müügi ning puhastustööde alal. Prantsusmaale tööle minevad eestlased hakkavad saama võrdväärset palka prantslastega, samuti kehtib neile samasugune sotsiaalkindlustussüsteem. Prantsuse suursaatkonna teatel seatakse sisse ka lihtsustatud töölubade süsteem, mis võimaldab tööandjatel värvata lihtsustatud korras töölisi ELi kaheksast uuest liikmesriigist. Taani tõrjub nn
tutvustamine, välisvaluuta. Majutusettevõtlus on majandusüksuse osa, mille kaudu ettevõtja oma majandus või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust 221. Majutusteenuse pakkumine institutsionaalsest ja funktsionaalsest aspektist Majutusteenus on regulaarse või ajutise ööbimisvõimaluse ning selega kaasneva kauba või teenuse pakkumine ja müük. Hotellinduse funktsionaalne käsitlus avab hotellinduse kui majanduskategooria sotsiaalmajandusliku olemuse teoreetiliselt nii funktsioonide kui ka nende täitmisel kujunevate suhete ja probleemide kaudu Institutsionaalne käsitlusMajandussubjektide kogum kelle põhitegevuseks on majutus, toitlustus, meelelahutus, või muu teenuse kompleksne pakkumine külastajale. Institutsionaalse hotellinduse moodustavad majutuse põhiettevõtted ning enamus majutuse kõrvalettevõtetest ja osa sotsiaalasutustest 222. Majutusettevõtete liigid Eestis
loobus piirangutest Luksemburg. Kui seni oli eestlasel neisse riikidesse tööle minnes vaja taotleda tööluba, siis enam selliseid kitsendavaid piiranguid pole. Teatud formaalsusi tuleb aga teise riiki elama ja tööle asudes siiski täita, näiteks elukoht registreerida. Prantsusmaa avas oma tööjõuturu osaliselt, eelkõige avatakse tööjõuturg nende majandusharude puhul, kus valitseb suurem tööjõupuudus. Alates 1. maist on avatud tööjõuturg ehituse ja avalike tööde, hotellinduse, toitlustuse ja restoranide, põllumajanduse, mehaanika ja metallitööde, tööstuse, kaubanduse ja müügi ning puhastustööde alal. Prantsusmaale tööle minevad eestlased hakkavad saama võrdväärset palka prantslastega, samuti kehtib neile samasugune sotsiaalkindlustussüsteem. Prantsuse suursaatkonna teatel seatakse sisse ka lihtsustatud töölubade süsteem, mis võimaldab tööandjatel värvata lihtsustatud korras töölisi ELi kaheksast uuest liikmesriigist
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
