2. Hotellinduse ajalugu maailmas ja Eestis. 2.1. Hotellinduse ajalugu maailmas Hotellindusel on väga pikk eellugu, mida saab avada mõistete ,,võõrustamine" ja ,,kostitamine" kaudu. Hotellindus on tekkinud ja arenenud ümbritseva keskkonna mõjul. Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg; Keskaeg; Uusaeg; Teise maailmasõja järgne aeg. Kristuse-eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm tasuta külalislahkus, mis on tingitud ühelt poolt austusest ja kultusest, teiselt poolt kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmneb selles, et külalisele võimaldatakse tasuta kaitset, peavarju ja toitu. Näiteks: karavanidega rändurite majutamine eraisikute poolt.
Mõnikord paluti teda ka midagi muud teha. Näiteks oli abiks hommikusöögi toomises ja letis. Ma käisin vanaema väga tihti aitamas. Esimesed korrad tundusid minu jaoks rasked , aga hiljem kui olin juba mitu korda seal käinud ,sain aru et see töö on küllaltki huvitav .Kuna ma ise olen sõbralik , meeldib mul olla aktiivses ja suhtlusrohkes ringkonnas. Hotellitöö on mitmekülgne ja huvitav. Seal on pidev suhtlemine , palju uusi teadmisi , saad tuttavaks paljude erinevate inimestega. Hotellinduse tööl on palju häid külgi . Näiteks , seal on väga tähtis korrektsus, puhtus, sõbralikkus, hea suhtlemisoskus , hea keelteoskus , jne.Mulle meeldib sellel erialal on palju erinevaid ülesandeid. Koristamine,teenindamine ja palju muud. See teeb töö huvitavaks. Kuna ma alles hakkasin õppima ,ja ei ole veel lõpuni tutvunud selle erialaga, siis ei oska ma öelda millega täpsemalt sooviksin ma tegeleda hotellis. Aga loodan et saan hakkama kõigega , ja oleksin hea tööline
liigubki juba paremuse poole. Eesti ettevõtete tööjõukulud suurenevad pidevalt ja oma maine ning kvalifitseeritud töötajate hoidmiseks on nad ka kohustatud lisakulutusi tegema. Tõusmas on ka keskmine palk, mis kasvas eriti kiiresti hotellides-restoranides ja ehitussektoris. Kahjuks tuleb siin jälle esile keskmise palga erinevus piirkonniti. Kirde- ja Lõuna-Eesti väikelinnade palgatase on niigi märgatavalt alla keskmise ja hotellinduse ning ehitussektori palgatõus neid samuti eriti ei puuduta, sest kogu see tegevus koondub peamiselt Tallinnasse, selle ümbrusesse ja paari Eesti suuremasse linna (Tartu, Pärnu). Teisest küljest on loogiline, et suurlinnades on kõrgema haridusega tööjõud ja korraliku käibega tipptehnoloogiat kasutavad ettevõtted, mis kõik kokkuvõttes viibki palganumbrid ja elatustaseme üles ning tõmbab enda ümber pidevalt üha rohkem ettevõtlust.
Eesti hotellimajanduses on projekt olnud väga populaarne. Tuleb aga märkida, et üheks "juhtimise tööriistaks" võiks sobida ka näiteks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt 1996. aastal välja töötatud standardiseeria ISO 14001, kus on kirjas keskkonnategevuse pideva ja süstemaatilise parendamise põhimõtted, mis kehtivad kõikidele tegevusvaldkondadele. Olgu siinkohal nimetatud, et ISO 14001 põhimõtteid arvestavad ka turismi ja hotellinduse tarbeks välja töötatud Green Globe rahvusvahelised keskkonnajuhtimisstandardid, mille nõuete täitmisel antakse samuti välja vastavad sertifikaadid. Järgnevalt koostatud võrdlustabel toob esile põhilised sarnased jooned ja erinevused Rohelise Võtme ja ISO 14001 vahel. Võrdluskriteerium ISO 14001 Roheline Võti Eesmärk Toetada keskkonnakaitse Keskkonnasõbraliku tegutsemise
parandada ja see liigubki juba paremuse poole. Eesti ettevõtete tööjõukulud suurenevad pidevalt ja oma maine ning kvalifitseeritud töötajate hoidmiseks on nad ka kohustatud lisakulutusi tegema. Tõusmas on ka keskmine palk, mis kasvas eriti kiiresti hotellides- restoranides ja ehitussektoris. Kahjuks tuleb siin jälle esile keskmise palga erinevus piirkonniti. Kirde- ja Lõuna-Eesti väikelinnade palgatase on niigi märgatavalt alla keskmise ja hotellinduse ning ehitussektori palgatõus neid samuti eriti ei puuduta, sest kogu see tegevus koondub peamiselt Tallinnasse, selle ümbrusesse ja paari Eesti suuremasse linna (Tartu, Pärnu). Teisest küljest on loogiline, et suurlinnades on kõrgema haridusega tööjõud ja korraliku käibega tipptehnoloogiat kasutavad ettevõtted, mis kõik kokkuvõttes viibki palganumbrid ja elatustaseme üles ning tõmbab enda ümber pidevalt üha rohkem ettevõtlust.
1. maist 2009 avab tööjõuturu Belgia. Kui seni oli eestlasel neisse riikidesse tööle minnes vaja taotleda tööluba, siis enam selliseid kitsendavaid piiranguid pole. Teatud formaalsusi tuleb aga teise riiki elama ja tööle asudes siiski täita, näiteks elukoht registreerida. Prantsusmaa avas oma tööjõuturu osaliselt, eelkõige avatakse tööjõuturg nende majandusharude puhul, kus valitseb suurem tööjõupuudus. Alates 1. maist on avatud tööjõuturg ehituse ja avalike tööde, hotellinduse, toitlustuse ja restoranide, põllumajanduse, mehaanika ja metallitööde, tööstuse, kaubanduse ja müügi ning puhastustööde alal. Prantsusmaale tööle minevad eestlased hakkavad saama võrdväärset palka prantslastega, samuti kehtib neile samasugune sotsiaalkindlustussüsteem. Prantsuse suursaatkonna teatel seatakse sisse ka lihtsustatud töölubade süsteem, mis võimaldab tööandjatel värvata lihtsustatud korras töölisi ELi kaheksast uuest liikmesriigist. Taani tõrjub nn
olles. Uued töökohad, lisateenused kohalikele/turistidele, maksud riigile, sihtkoha tutvustamine, välisvaluuta. Majutusettevõtlus on majandusüksuse osa, mille kaudu ettevõtja oma majandus või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust 221. Majutusteenuse pakkumine institutsionaalsest ja funktsionaalsest aspektist Majutusteenus on regulaarse või ajutise ööbimisvõimaluse ning selega kaasneva kauba või teenuse pakkumine ja müük. Hotellinduse funktsionaalne käsitlus avab hotellinduse kui majanduskategooria sotsiaalmajandusliku olemuse teoreetiliselt nii funktsioonide kui ka nende täitmisel kujunevate suhete ja probleemide kaudu Institutsionaalne käsitlusMajandussubjektide kogum kelle põhitegevuseks on majutus, toitlustus, meelelahutus, või muu teenuse kompleksne pakkumine külastajale. Institutsionaalse hotellinduse moodustavad majutuse põhiettevõtted ning enamus majutuse kõrvalettevõtetest ja osa sotsiaalasutustest
loobus piirangutest Luksemburg. Kui seni oli eestlasel neisse riikidesse tööle minnes vaja taotleda tööluba, siis enam selliseid kitsendavaid piiranguid pole. Teatud formaalsusi tuleb aga teise riiki elama ja tööle asudes siiski täita, näiteks elukoht registreerida. Prantsusmaa avas oma tööjõuturu osaliselt, eelkõige avatakse tööjõuturg nende majandusharude puhul, kus valitseb suurem tööjõupuudus. Alates 1. maist on avatud tööjõuturg ehituse ja avalike tööde, hotellinduse, toitlustuse ja restoranide, põllumajanduse, mehaanika ja metallitööde, tööstuse, kaubanduse ja müügi ning puhastustööde alal. Prantsusmaale tööle minevad eestlased hakkavad saama võrdväärset palka prantslastega, samuti kehtib neile samasugune sotsiaalkindlustussüsteem. Prantsuse suursaatkonna teatel seatakse sisse ka lihtsustatud töölubade süsteem, mis võimaldab tööandjatel värvata lihtsustatud korras töölisi ELi kaheksast uuest liikmesriigist
Hulga kirjalikke töid metallurgia kohta (kuus raamatut ja üheksa mälestuste kogu), mis on koostatud 18. sajandil seitsme portugali keelt kõneleva autori poolt on tõenäoliselt palju suuremad kui võiks oodata riigi perifeeria teaduse ja tehnoloogia valdkonnas. 164 Autotööstus Portugali autotööstus on suuruselt teine ettevõtlus (hotellinduse ja turismi järel) Portugalis, moodustavad 7% SKPst. Liidu liikmed Prantsusmaa, Hispaania ning Saksamaa on Portugali esmased eksporditurud moodustades kokku 60% kogu sõiduautode ekspordist. Aastal 2005 toodeti Portugalis 146.900 sõiduautot. Tingimused Portugali unikaalne geostrateegiline asukoht rannajoonest on oluline mootorite ja muude raskete seadmete trantspordis. Aastal 2005, sõidukite eksport langes 8%. Samas sõidukite import kasvas 6%. See on selge
annaabi.ee 
