TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 2 aines Infoedastusseadmed (IRO 0050) Raadiotrakti parameetrid ARUANNE Töö tegijad: Mathias Tammaru Kristjan Tatra Toomas Vimberg Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 06.november 2008 Aruanne esitatud ............
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Raadiotrakti parameetrid ................................................. ......................................................................... (töö nimetus) ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 9.09.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ......
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Ahela parameetrid Õpilane: Tallinn 2011 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Antud: R1=560 ±10% R2=200 ±10% Mõõdetud: R1=562 R2=190.1 Rjuhe = -0.002 R1=561.9±1.6 R2=189.95±0.29 Takistuse tegelik väärtus on tolerantsiga lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutatava takistustermomeetri tüüp on TCP-107 9 RT = 110,6 r = -0,002 RT parandatud väärtus on RT-r = 110,602 R0 = 100
Vooluring (elektriring) Vooluahel(elektriahel) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas,elektritarviti ja lüliti tekib vooluahel . Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring . Keemilised vooluallikad ja patareid Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas , mis muundab aktiivainete keemilise energia vahetult elektrienergiaks . Keemiliste vooluallikate liigitus : Galvaanika elemendid - ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatavad Galvaanielementide ja patareide parameetrid : Nimipinge uue elemndi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral. Sisetakistus elemendi takistus , mia avaldavad elemendi elektroodid ja elektrolüüt teda läbivale voolule. Mahtuvus eletrkihulk , mida värske element on võimeline andma teatud kindlatel tühjendustingimustel. Erienergia elemendi mahtuvuse ja pinde korrutis mahuühiku kohta. Säilimiskestus ajavahemik , mille lõppedes toatemperatuuril säilitatud elemendil on alles veel 90% algsest mahtuvusest.
Kriitiline kavitatsioonivaru hkr Kavitatsiooniohu vähendamiseks paigutatakse pump võimalikult paagis oleva vedeliku tasapinna lähedale või vahetult vedeliku sisse. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kavitatsiooniga kõlbmatuks muutunud töörattad Karakteristikud viskoosse vedeliku jaoks Veest suurema viskoossusega vedelike pumpamisel pumba parameetrid muutuvad: tõstekõrgus ja jõudlus vähenevad ning tarbitav võimsus suureneb. Tänan tähelepanu eest!
Hookeri teleskoop · Sai nime John D. Hooker järgi. · Asub Mount Wilsoni observatooriumis. · Pikkuskraad 118° 03' W, laiuskraad 34° 13' N · Kõrgus üle merepinna 1742 m · Hookeri teleskoop on reflektor teleskoop mille nõgusa peegli läbimõõt on 100 tolli (umbes 2.5m). Oli maailma kõige suurim reflektor teleskoop aastatel 1917 kuni 1948. · Teleskoop kaalus üle 100 tonni. · Teleskoobil on sfääriline kuppel ja kinnitub kahvel tüüpi pöörlevale alusele. · 5 aastat läks aega, et klaasi tükist saaks peegel. Peegli valmistajaks oli G.W. Ritchey Saint-Gobainist (Pariis) · Peegel on kaetud hõbedaga. · Esmane peegel oli paraboolne ning teine peegel oli hüperboloidne. · Teleskoobi liigutamine käis elektriliselt tänu 30 mootorile. · Esimest optilist interferoonmeetrit kasutati just Hookeri teleskoobil, et mõõta tähe diameetrit. · Teleskoobil oli 3 erinevat optilist seadistust, et oleks...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: Metallide survetöötlemine ja valutehnoloogia (MTM205) Töö nimetus: Töö nr 2b Tsentrifugaalvalu parameetrid Variant nr: 43 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: Ülesanne: Osa 1. Horisontaalsesse vormi pikkusega HV ja raadiusega RV valatakse sulametalli kogus Vmet. 1.1 Skitseerida protsessi skeem (tähistada HV, RV, T, P) 1.2 Leida horisontaalse valuvormi pöörlemiskiirus nhor Osa 2
1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 10 7 3 Valimistooni kestus: 10sek. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Rahuseisundi korral rakendades Ohmi seadust selgub, et eeltakisti pingelang (0V) jagatud takistusega (50) on siiski 0A. Seega rahuolekus vooluringis voolu ei ole. Hõiveseisundis ilmneb eeltakistil pingelang 3V. Rehkendus: I = (3V/50) = 0.06A = 60mA. Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Terminalseadme takistuse saab leida lähtudes eelmises punktis leitud voolutugevusest 0.06A ning hõiveseisundi pingest 7V. Seega R(tel) = (7V/0.06A) = 116.67. Kogu takistuse saab samuti leida lähtudes voolutugevusest hõ...
Printerid Tiina Orason 10b 8.01.02 Tartu 2002 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................... 3 JAGUNEMINE..................................................................................................................................... 4 PARAMEETRID.................................................................................................................................. 4 VÄRVILISUS..........................................................................................................................................4 LAHUTUS- EHK ERALDUSVÕIME..................................................................................................4 TÖÖKIIRUS..............................................................................
spiraalsete hammastega, kindla läbimõõduga ja reguleeritavad. Reguleeritava hõõritsa kere on valmistatud seest koonilise auguga, mida tööosa pikkuses läbivad hammaste vahele lõigatud pilud. Kruvi keeramisel surub selle kooniline ots hõõritsa hambad laiali, mis võimaldab teatud piires muuta hõõritsa läbimõõtu. Hõõrits koosneb kolmest osast: tööosast, kaelast ja sabast. Hõõritsate elemendid ja geomeetrilised parameetrid Tööosa koosneb omakorda lõikeosast või juhtkoonusest, kalibreerivast ja koonilisest osast. Lõikeosa on kooniline ning on mõeldud laastu lõikamiseks. Juhtkoonuse lõikeservad moodustavad hõõritsa telje suhtes nurga 2. Iga lõikeserv on seega ettenihke suuna või hõõritsa telje suhtes nurga all. Käsihõõritsatel on selle väärtus 0,5...1,50 ja masinhõõritsatel 3...50. Juhtkoonuse otsal on hammaste faasinurk 450. See väldib lõikehammaste purunemist. Hõõritsa
LIHA LAAGERDAMIN E MILLEST RÄÄGIN? Laagerdamise olemus Laagerdamise meetodid (3 erinevat) Tooraine nõuded Tooraine parameetrid LAAGERDAMISE OLEMUS Laagerdamine on liharümba ja selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks ning teatud tingimustel Laagerdamise käigus: Ensüümid hakkavad lihaskiude töötlema, pehmendab ja muudab elastsemaks Suureneb liha õrnus Moodustub omapärane maitse ja lõhn Laagerdamine toob kaasa: Suure mahlakao kuni 15% Külmutamise parema taluvuse võrreldes värske lihaga Kõige rohkem kasutatakse veiseliha
Avogadro arv nim molekulide või aatomite arvu ühes moolis (tähis Na ühik 6,02*1023) Makroparameetrid füüs suurusi, mille abil kirjeldatakse ainet, kui tervikut ning mis ei eelda molekulide olemasolu aine kirjeldamisel nt:mass, rõhk, ruumala, temp, tihedus jne Mikroparameetrid füüs suurused, mis nii või teisiti eeldavad molekulide olemasolu nt:ühe molekuli mass, molekulide keskmine kiirus, ruutkeskmine kiirus, kontsentratsioon Termodünaamilised parameetrid füüs suurused, mis iseloomustavad termodünaamilise süsteemi olekut nt: ruumala, rõhk, temperatuur Ideaalne gaas Lihtsaima gaasi mudel. See sisaldab kõike üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mudel: 1)Molekulid on punktmassid; 2)Molekuide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed; 3)Molekulide vahel puuduvad vastasmõju jõud Termodünaamiline süsteem et kirjeldada gaasides ja teistes makrokehades toimuvaid protsesse kasutatakse füüs.
Tartu Ülikool Geograafia osakond ÄHIJÄRVE HÜDROKEEMILISED PARAMEETRID AASTATEL 2000-2011 Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Juhendaja: Tartu 2012 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. METOODIKA ............................................................................................................4 2. TULEMUSED.............
1 printer · kas must-valge või väriline · hind · printimiskiirus · mälu · printeriliidesed · garantii · maksimaalne töökoormus 2 monitor · ekraani suurus · resolutsioon · suhe, nt. 16:9 · kontrastsus · vaatenurk · kaal · reageerimiskiirus 3 paberipurustusseade · riba laius · kiirus · prügikorvi suurus · seadme mootori võimsus · aeg, kaua masin võid töötada · paberitundmis reziim · hind 4 skänner · hind · suurus · liides · aeg, kaua masin võib töötada · mitu punkti tolli kohta suudab eristada · värvisügavus · skänneerimiskiirus 5 faks · paberi tüüp · liides · hind · suurus · kas koopiat on võimalik suurendada · trüki kvaliteet · paberisahtli maht 6 kõlarid · sagedusvahemik · suurus · tüüp · takistus · võimsustaluvus · filtrite olemasolu korral nende lõikesagedused · hind 7 hiir · hind · suurus · juhtmega või juhtm...
näitajaid kasutades- esineb kasvajast põhjustatud eksudaadi puhul. Sellisel juhul on neoplastiline eksudaat biokeemiliste näitajate poolest transudaat. Üldjuhul ei kasutata kolesterooli taset pleuraefusiooni tüübi määramiseks, vaid täpsemaks pleuravedeliku biokeemiliseks määratluseks kasutatakse hoopis pleuravedeliku ja seerumi kolesterooli suhet. Pleura ja seerumi kolesterooli suhe üle 0,3 oleks iseloomulik eksudaatidele. Biokeemilised parameetrid eksudaadi jaoks Eksudaat võib tekkida mitmete erinevate haiguste tagajärjena. Efusioonivedeliku lisauuringud aitavad hinnata efusiooni koostist ja koostises esinevaid muutusi, mis omakorda võimaldavad välja selgitada võimalike efusioooni tekke põhjuseid. Biokeemilised näitajad, mida võidaks veel hinnata, on glükoos, amülaas, alkaalne fosfataas, triglütseriidid, kasvaja-markerid ja laktaat. Iga konkreetese näitaja kõrvalekalle normist võib olla viide võimalikul tekke põhjusele
REFERAAT Dioodid Tallinn 2009 SISUKORD 1) Ajalugu 2) Diood 3) Dioodi skeemitähis 4) Olulised parameetrid 5) Dioodi sugulased 6) Jaotus AJALUGU Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873 aastal ning juba aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880 aasta 13. veebruaril elektronlamp dioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883 aastal (U.S. Patent 307,031), kuid ei arendanud ideed edasi
Lõikekiirus Vc, m/min d, mm 4 5 6 8 10 12 14 60 0,75 0,94 1,13 1,51 1,88 2,26 2,64 100 1,26 1,57 1,88 2,51 3,14 3,77 4,40 150 1,88 2,36 2,83 3,77 4,71 5,65 6,60 n, p/min 265 3,33 4,16 5,00 6,66 8,33 9,99 11,66 475 5,97 7,46 8,95 11,94 14,92 17,91 20,89 800 10,05 12,57 15,08 20,11 25,13 30,16 35,19 1180 14,83 18,54 22,24 29,66 37,07 44,48 51,90 2000 25,13 31,42 37,70 50,27 62,83 75,40 87,96 ...
Ristlõike dimensioneerimine Maksimaalne paindemoment Nm. Materjal: teras S355J2H (EN 10025) Mehaanilised omadused voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Lubatud paindepinge MPa Minimaalne telgvastupanumoment Sobiv ristlõige: toru 50x30x2, Wx = 3,81 cm3, mass m = 2,3 kg/m. Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 30 mm; seinapaksus t = 2 mm; mass m = 2,31 kg/m; ristlõikepindala A = 2,94 cm2; välispindala Au = 0,15 m2/m; inertsimoment Ix = 9,54 cm4; inertsimoment Iy =4,29 cm4; vastupanumoment Wx = 3,81 cm3; vastupanumoment Wy = 2,86 cm3; polaarvastupanumoment Wv = 4,84 cm3. Konsoolis tekkiv tegelik pinge Tugevuse varutegur Vajalik varutegur S = 1,3...2,5. Valitud toru 50x30x2 rahuldab antud tingimust. Keevisõmluse tugevuskontroll
aprill 2012 (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Diferentsvõimendi, selle skeem, tööpõhimõte ja parameetrid. Kahepolaarne toide, selle kasutamine, eelised ja puudused. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistorid (BC547B), takistid 4. Ühendus ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad Arvutuste lähteandmed: ±E = 12 V Uk0 = 6 V Ik0 = 1 mA Koostatud võimendi skeem: Joonis 1. Koostatud võimendi skeem elementide väärtustega. Re= 5,6k Rk1= 6,2k Rk2= 6,2k
detsember detsember Töö nr: 7&8 BIPOLAARTRANSISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Õppida tundma bipolaartransistori omadusi. Juhtmed Tutvuda bipolaartransistori tööga ühisbaas- (ÜB-) ja ühisemitter- (ÜE-) ühenduses. Reostaat x2 Võtta üles transistori sisend- ja väljund- Bipolaartransistor (KT361E) tunnusjoonte sarjad, määrata nõrga signaali Toiteallikas x2 (PS613) režiimi parameetrid (h-parameetrid) ÜB- ja ÜE-ühenduses, võrrelda erinevate ühen- Milliampermeeter x2 (M104) duste puhul transistorastme olulisemaid Voltmeeter x2 (PSY) parameetreid. KT361E Pc =150 mW (t a=35 C) U CER 35V I C 50mA f T 250 MHz h21E 50...350 Rthja 670k / W + – Joonis 7.1 Transistori lülitusskeem ÜB-ühenduses 3
docstxt/14561733610634.txt
Iseseisev töö EV III aasta füüsikas on lõimitud lõpueksamiga. Üldand sünnipä sünniku sünniaasta med ev u Nimi 0 5 0 2 1 9 9 5 Õppegrupp A B C D E F G H 1. Pane kirja erinevaid (vähemalt 5) erialas kasutatavad parameetrid, mida saad mõõta (suurus, tähis, ühikud) - kuni 5 punkti Parameeter Mõõtmis- Tähis Ühik Kuidas saad seda tulevases töös vahend kasutada? Temperatuur Termomeeter T C Ruumi temperatuur Pikkus Mõõdulint l M Seina pikkus Laius Mõõdulint b M Lae laius
Kool osakond Sinu Nimi SKEEMI PARAMEETRID Iseseisev töö Õpetaja Tartu 2011 Algandmed: f= 50 Hz U= 600 V R1= 100 L1=63,4 mH R2=20 C2=33,9 µF R3=20 L3=68,9 mH R4=60 C4=399µF R5=10 L5=19,9mH R6=50 L6=0,02mH Ülemine haru X L1 = L1 2 f = 0,0634 2 50 = 19,9 X L 3 = 21,6 X L = X L1 + X L 2 = 19,9 + 21,6 = 41,5 1 1 XC = = = 79,78 2 f C 2 2 50 39,9 10 -6 r=100+20+20=140
lühikest heli, korrates signaali mitte harvemini kui iga kahe minuti järel. (7) Laev või koosseis, seistes ankrus laevateel või madalikul, peab piiratud nähtavuse korral hoiatama lähenevat laeva ühe lühikese, ühe pika ja ühe lühikese heliga. Mehitatud teisaldatav laev peab piiratud nähtavuse korral andma signaali sagedaste laevakella või metalleseme löökidega Ujuvnavigatsioonimärgistus - kardinaal- ja laretaalsüsteemides, kirjeldus ja parameetrid Kardinaalmärgid Lateraalmärgid: Vasaku külje märgid Parema külje märgid Teljemärgid Eraldiasuva ohu märgid Erimärgid
päikesepatareides LED-ehk valgust eraldav diood LED'e esineb paljudes värvides (punane, sinine, kollane jne). Neid kasutatakse valgustuseks või mingi protsessi kontrolliks (näit kõvaketta aktiivsust näitab arvutil punane LED). Ka LED'e tuleb ühendada õiget pidi. Olulised parameetrid: Maksimaalne vastupinge (võrgualaldi dioodidel võiks ikka üle 400 V olla); Maksimaalne pärivool (ütleb, millise võimsusega koormust saame alaldile järele ühendada); Maksimaalne päripingelang (tüüpiliselt umbes 0,7 V ränil, 0,3 V germaaniumil); Maksimaalne vastuvool (lekkevool, enamasti üsna väike); Töösagedus ehk taastumisaeg. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Diood http://wiki.wifi.ee/index.php?title=Diood http://www
docstxt/14770878397706.txt
Kuju järgi liigitatakse detailid · vardad, · plaadid (koorik = kumer plaat), · massiivkehad. 1.3. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Varras ehk siis üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: 1.4. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? · Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud) ? nende väärtused on üldjuhul teada, kui detaili välised töökeskkonna ja vajaliku suutlikkuse parameetrid (koormused, mida detail on ette nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt) on määratud; · Toereaktsioonid (= reaktiivsed jõud või koormused) ? tugede ja konstruktsiooni vastasmõju, mis määratakse konstruktsiooni tasakaalu (staatikaga määratud süsteem) ja kinemaatilistest (staatikaga määramata süsteem) tingimustest 1.5. Kirjeldage staatilist koormust! Staatiline koormus = ajas muutumatu või aeglaselt muutuv 1.6. Kirjeldage dünaamilist koormust!
1.Millistest komponentidest koosneb arvutisüsteem? * teeninduse juhtimisseadmed * tarkvara ehk programmid * andmesisestusseadmed * sisendseadmed * töötlusseadmed * väljundseadmed * välisseadmed * arvuti 2.Millised on arvutisüsteemi 3 põhiblokki? (S-T-V) * Sisendseadmed * Töötlusseadmed * Väljundseadmed 3.Nimeta sisendseadmeid ja väljundseadmeid. * Sisendseadmed - klaviatuur, hiir * Väljundseadmed - kuvar, printer, kõlarid 4.Mis on bait? Bait - 8 biti kogum (nt.01101100) 5.Nimeta andememahu ühikuid ja selgita nendevahelisti seoseid. 6.Nimeta välismäluseadmeid. * Kõvaketas * Flopiketas * USB mälupulk * Optilised kettad 7.Selgita kettaseadmete tähtistust (a:...) A ja B: pehmeketaste seadmed C: arvuti kõvakettaseade koos kõvakettaga D: CD-lugeja, CD-kirjutaja, DVD-lugeja, DVD-kirjutaja E: eemaldatakse mäluseade (USB pulk) Ülejäänud tähtedega mtähistatakse võrgukettaseadmeid koos võrguketastega lokaalses arvutivõrgus 8.Välismälude mälumahu...
Tabloidajalehtede erinevus kvaliteetajalehtedest Väga pikka aega on pressi liigitatud üldjoontes kvaliteet- ja tabloid- ehk kollaseks ajakirjanduseks. Viimast mõistet kasutatakse just eelkõige ajalehtede iseloomustamiseks. Tiheda konkurentsi ning paljude muude põhjuste, näiteks elutempo kiirnemise tõttu, hakkab aga mainitud piir aina ähmastuma kuna taotletakse väljaandeid, mis oleksid ka harimata lugejale meelepärased ja pakuksid meelelahutust. Neid ajalehti, mis tegelikult täidavad kvaliteetajalehe tingimusi on vähe ja üldjuhul on need rahvusvahelised (nt. New York Times). Tavaliselt väiksemate riikide meedia antud tasemele ei küündi ja väljaanded on ikkagi mingil määral kollased. Sellist kollasust on võimalik määrata väga paljude erinevate skaalade järgi. Kvaliteetajalehe (nii öelda ,,valge ajalehe") kriteeriumid on küllaltki ranged. Kollasuse vältimiseks peaksid olema kõik kriteeriumid alates sisust kuni f...
19,8 18,8 5 0,995 4,1 0,023 4 0 175,0 N= 175 dkaet= 10,14 s= 3,4 9. Normaaljaotuse graafik 10. Normaaljaotuse ülesanded Normaaljaotuse parameetrid: µ= 10,14;= 3,4 Normaaljaotuse eeldusel Leida, mitu % diameetrist on väiksemad kui 9 cm. Vastus: 37%. Leida, mitu % diameetritest on suuremad kui 11 cm. Vastus: 40%. Leida diameetri mediaan. Vastus: 10,14. Leida diameetri 0,4-kvantiil. Vastus: 9,3 cm. Leida diameetri alumine detsiil. Vastus: 5,8 cm. Leida diameeter, millest 75% puudest on jämedamad. Vastus: 7,8 cm. Leida, mitu % diameetritest jääb vahemikku 7 cm kuni 10 cm. Vastus: 31%. Kui suur on diameetri asümmeetriakordaja
ja kuna I = Ig + Is , siis Ig·Rg = (I Ig)Rs Jagades saadud vorrandi molemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5. Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele
6) 0 ja = neutralism ; nt pingviin ja jääkaru 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Populatsiooni moodustavad ühte liiki isendid samal ajal samal territooriumil. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. 1) arvukus isendite arv populatsioonist 2) tihedus isendite arv pinnaühiku kohta 3) sündimus 1000 isendi kohta aastas 4) suremus 1000 isendi kohta aastas 5) vanuseline koosseis 6) sooline koosseis 7) seisundiline koosseis (terve haige) 8. Iseloomusta kasvavat, kahanevat ja stabiilset populatsiooni. Kasvav populatsioon (sündimus > suremus)
Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 2. Ruudukujulise nelikantristlõike mõõtmed (H x B x T) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda pikkus L valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Ruudukujulise nelikanttoru ristlõike andmed võtta juuresolevast Ruukki tootekataloogi väljavõttest. Vajalikud etapid: 1. Tuvastage tootetabelist nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid; 2. Arvutage antud materjalile Euleri piirsaledus λE ; 3. Arvutage ohtlik saledus varda iga kinnitusviisi jaoks; 4. Arvutage nõtketegur φ varda iga kinnitusviisi jaoks; 5. Arvutage koormuse F suurim lubatud väärtus (0,1 kN täpsusega) varda iga kinnitusviisi jaoks; 6. Võrrelge ja analüüsige saadud tulemusi ning soovitage varda otstarbekaim kinnitusviis.
edastatavate andmeplokkide maksimaalne suurus, andmehulk, mis saadetakse välja kättesaamiskinnituseta, andmeplokkide saatmise vahele jäävad ajaintervallid, ajavahemik, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata, maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita, edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega). Installeerimise Parameetrid · Installeerimise käigus tuleb kõik võrguadapteri parameetrid hoolikalt paika panna, et tagada tema hilisem häireteta töö. Nendeks parameetriteks on S/V-pordi baasaadress, mälu baasaadress, katkestusparameetrid ja kasutatava transiivri liik. Uuematel kaartidel määratakse need tavaliselt programselt (info talletakse EEPROM-i), kuid vanematel füüsiliselt võrguplaadil olevate sillakute või DIP-lülitite abil PnP
Sub Tee_Vek() Koostab vabalt valitud ridade arvuga vektori töölehele. PEAPROTSEDUUR Sub Lahenda() Loeb töölehelt maatriksi ning vektori VBA massiivi. Teeb If-protseduuriga kindlaks, kas maatriksit ei ole või ristkülik - või ruutmaatriksiga, annab teate ning kui maatriks on olemas, siis vastavalt käivitab, kas ristkülik- ruutmaatriksi alamprotseduurid. RISTKÜLIKU ALAMPROTSEDUURID: Sub max_el_igas (A(),m,n,maks(),rida(),veerg()) Parameetrid: massiiv A(), ridade arv m, veergude arv n, vektror maks(), vektor rida(), vektor veerg() Leiab iga rea maksimaalse elemendi ning kannab selle väärtuse vektorisse maks() vastavasse ritta, leiab s asukoha ning kannab rea numbri vektori rida() ning veeru numbri vektori veerg() vastavasse ritta. Sub Summa_1(A(),m,n,s) Parameetrid: massiiv A(),m,n, summa s. Leiab kõikide maatriksi elementide arvude summa, mis on väiksemad etteantud arvust. Arvu saab ise valid kerimisnuppu töölehel
Võrguprotokollid Kustas Jõe BOOTP Bootstrap Protocol (boodiprotokoll) Võimaldab võrgukasutajaid automaatselt konfigureerida (omistada neile IP aaddresse) ja bootida või initsialiseerida opsüsteemi ilma kasutaja vahelesegamiseta. BOOTP(2) Loodud spetembris 1985 Autor: Bill Croft Siiani kasutusel BOOTP(3) Parameetrid dn DNS domeen tc Seadme IP subnet ht Ethernet ro Mobile Ip Service BOOTP(4) kasutatakse IPaadressi ja muude parameetrite automaatseks allalaadimiseks võrguserverist. Kui printer või kombiseade on sisse lülitatud, edastab prindiserver HP Jetdirect buudipäringu. Kui BootP server on õigesti paigaldatud, saadab ta parameetrid üle võrgu Jetdirecti prindiserverisse DHCP Dynamic Host Configuration Protocol
ülevalpool oleva ala. Kutsub välja protseduuri Maks_PD , mis leiab maksimaalse arvu peadiagonaa lahtrisse "maks". Lisaks leiab maksimaalset arvu sisaldava veeru summa ja väljastab selle lahrisse min_el_allPD, mis leiab minimaalse arvu allpool peadiagonaali ja väljastab selle lahtrisse minallPD. protseduuri etteantud, mis leiab massiivist kõik etteandud arvust väiksemad arvud ja väljastab need Ristkülikmaatriksi alamprotseduurid Sub min_el(A(), m, n, vn, rn, vektor As Range) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, veeru number, rea number, vektor. Protseduur leiab minimaalse arvu asukoha igas reas ja väljastab need nihkega vektorist. Sub liida(A(), m, n, vektor As Range) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, vektor. Liidab vektori nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne. Sub abs_kesk(A(), m, n, kokku) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, kõigi liikmete summa.
Reovee parameetrid jõevee parameetrid Veeklasside väärtused q 0,9 m³/s Qj 6,7 m³/s BHT5 5,8 mg O2/l BHT5 27 mg O2/l BHT5 1,9 mg O2/l Nüld 3,25 mg N/l Nüld 29 mg N/l Nüld 2 mg N/l Püld 0,084 mg P/l Püld 2,4 mg P/l Püld 0,05 mg P/l Vastused Segunenud vee parameetrid Reovee parameetrid Qsegu 7,60 m³/s q 0,9 m³/s BHT5 4,87 mg O2/l BHT5 34,83 mg O2/l Nüld 5,20 mg N/l Nüld 12,56 mg N/l Püld 0,33 mg P/l Püld 0,34 mg P/l
esitusvormist jagunevad analüütilisteks mudeliteks (võrrandid, võrrandisüsteemid) ja mitteanalüütilisteks mudeliteks (programmid), need võimaldavad süsteemi omadusi nii teoreetiliselt kui ka arvutuslikult uurida nt ohtlikes olukordades. sisend-väljund mudelid (nö must kast, ei huvita mis sees toimub, huvitab ainult sisend ja väljund) ja sisend-olek-väljund mudel (huvitab mis mustas kastis sees on). Muutujad ja parameetrid: Muutujad - süsteemi iseloomustavad suurused, ajast sõltuvad (sest enamik süsteeme on pidevalt muutuvas seisundis), nt sisend, väljund, olek, häiringud (mürad), üldiselt mõõdetavad. Kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse. Orienteeritud süsteemis, kus on põhiliselt tegemist informatsiooniliste protessidega, nimetatakse muutujaid ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena
1445783 36 10 0.1204819 43 19 0.2289157 50 11 0.1325301 83 alaadimiskiirus jääb alla 29Mbit/s F*(x) 0.0963855 0.2168675 0.373494 0.5180723 0.6385542 0.8674699 1 Antud on ostujõu pariteeti arvestav sisemajanduse koguprodukt inimese kohta SKP (PPP) ja ja Arvutada regressioonisirge parameetrid a ja b. (Käsitsi ja Exceli funktsioonide abil.) Arvutada determinatsioonikordaja r2. (Käsitsi ja Exceli funktsiooni abil.) Selgitada näitaja sisulis Teha graafik, millele on kantud antud punktid (xi, yi), regressioonisirge y = a + bx ja determinatsi Prognoosida, milline oleks keskmine oodatav eluiga, kui SKP on 50 000. Kirjutada lahenduse juu Leida prognoosi 90%lised usalduspiirid. Kirjutada lahenduse juurde lause, mis ütleb, mida arvut
2. Missugused olekumudeli maatriksid tuleb veel lisada, et kõik siseolekud oleksid eraldi väljundites tagasiside jaoks kättesaadavad? 3. Kas sisestatud pidevaja olekumudel on ilma tagasisideta stabiilne? 4. Missugused on sisestatud olekumudeli väljundite lõppväärtused, kui olekumudeli sisend u(t)=0? Selgita, kuidas need väärtused leidsid ja missuguse järelduse saab nendest teha! 5. Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid: sumbuvus (ksii) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda mõlemat! 6. Missugust Matlabi käsku saab kasutada stabiliseeriva pidevaja tagasisidemaatriksi K arvutamiseks (U(t)=-K*X(t))? 7. Selgita, mis näitajate järgi järeldad katseliselt, et süsteem vastab nõutud tingimustele! (Siiretele viidates kasuta täpseid viiteid muutujatele ja täpseid algväärtuseid!) 8
vk = 0.2 koormuse tõstekiirus s = 0.94 polüspasti kasutegur ( Q + G) vk Pst := = 30.2 kW Elektrimootori valin ÕIS-st kättesaadavast ABB general motors kataloogist, mootori mark M3AA 280 SMA, mootori parameetrid toodud joonisel 7.1. Pst := 37kW Joonis 7.1 Elektrimootori parameetrid 8) Tõstemehhanismi ülekandearv, reduktori valik rev := 2 rev rpm := min m Teades vajalikku lasti tõstekiirust: vk := 12 ja elektrimootori pöörete arvu min n := 735rpm Leian trumli pöörlemissageduse vk lasti tõstekiirus
· Kõik molekulid, mis ringi sebivad, on vastastikmõjus. Molekul: · Aineosake, mis osaleb molekulaarliikumises ehk soojusliikumises ehk molekulide liikumises (Füüsiku definitsioon). · Väikseim aineosakene, millel on samasugused keemilised omadused, kui ainel tervikuna (Keemiku definitsioon). Olekuparameeter: Füüsikaline suurus, mis iseloomustab mingit keha või asja. Need on molekulide kiirus, molekulide mass, molekulide arv. · Inimese parameetrid: Silmade värvus, mass, pikkus. · Vee parameetrid: Temperatuur, tihedus. · Jää parameetrid: Temperatuur, tihedus, paksus. Makrokäsitluses nt saab temperatuuri tõusust teha järelduse, et molekulid on hakanud kiiremini liikuma. Makroparameetrid: Rõhk, ruumala, temperatuur, mass. Ka gaasi tihedus (m/V) ja anuma seintele gaasi poolt avaldatav rõhumisjõud. Mikrokäsitluses on aine kui molekulidest koosnev süsteem. Ideaalne gaas: Ideaalse gaasi puhul:
IRM0110 Laineväljad ja antennid EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD 2016 I LAINEVÄLJAD 1. ELEKTROMAGNETILINE VÄLI JA KESKKONA PARAMEETRID 1. Elektri- ja magnetvälja parameetrid ja omadused. IRM0110_03_mgvali.pdf LOENGUSLAIDIDE LÕPUS TABEL!!! IRM0110_02_elvali Elektrivälja tugevus: Laengud mõjustavad üksteist elektrivälja vahendusel. Igasugune laeng muudab teda ümbritseva ruumi omadusi: tekitab seal elektrivälja. Süsteemi kahest laengust võib vaadelda ka ekvivalentsel kujul kui laengut q1, mis asub laengu q2 poolt tekitatud elektriväljas. Elektrivälja tugevus on jõud, mis mõjutab üht laenguühikut elektriväljas
Jääs on osakesed kristalliliselt fikseeritud, vees on osakeste liikumisvõimalused suuremad, võimalikke olekuid rohkem ning ning nende jaotus on juhuslikum. Matemaatiliste mudelite klassifitseerimine Pidev diskreetne Lineaarne mittelineaarne Deterministlik stohhastiline Staatiline - dünaamiline Statsionaarne mudel kirjeldab süsteemi, kus süsteemi oleku (seisundi) parameetrid ei muutu, dünaamiline mudel aga süsteemi, kus oleku parameetrid muutuvad. statsionaarne dünaamiline Vaatleme tünnis olevat vett, kui süsteemi, mille oleku parameetriks on veetase (H) Sisse- ja Sisse- ja väljavool on väljavool on võrdsed erinevad =0 0
Projektorid Martin Arusalu Mihkel Kivimäe Sten Adul Tagnar Orav Liigid Slaidiprojektor Grafoprojektor Kinoprojektor Koduprojektor Parameetrid Resolutsioon ja kuvasuhe Kaasaskantavus Valgustugevus Kontrastsus Punktitihedus Müratase Ühendamisvõimalused Mõõtmed Mida arvestada projektori ostmisel? Hind Otstarve Parameetrid Tootja Küsimusi? Täname tähelepanu eest
Täitja(d): Töö tehtud: 19.märts 2012 Aruanne esitatud: märts 2012 Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koormuse mõju võimendi selektiivsusele. Kasutatavad seadmed: · Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti · Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik 1. Koostatud võimendi skeem Joonis 1
hõiveseisundis. Mõõdetud: Rahuseisund: U1=55V U2=55V U3=0V Hõiveseisund: U1=11,7V U2=8,1V U3=3,6V Takistus: R=71 I=U/R Vool rahuseisundis: I3=0A Vool hõivesesiundis: I3=0,05A 2. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused. Lisada arvutuste aluseks olnud selgitavad skeemid. Telefoniliini takistus R=(55-11,7)/0,05=866 Telefoniaparaadi takistus R=11,7/0,05=234 3.Valimistooni parameetrid ja kuju. Pinge U=444mV - (Effektiivväärtus) ; (1/ruutjuur2)*444=313mV Amplituut U/2 = 444mV Periood T=2,300ms Sagedus F=1/T = 434,8Hz 4. Kutsesignaali parameetrid ja kuju. Pinge U=108V ; (1/ruutjuur2)*108=76V Periood T=39,6ms Sagedus F=1/T=25,25Hz 5. Kõnesignaali parameetrid ja kuju. Vile korral Amplituut U/2= 920mV Periood T=740 s Sagedus F=1/T= 1,351 kHz Vokaali korral Amplituut U/2=180mV Periood T=10,50ms Sagedus F=1/T= 95,24Hz 6. Impulssvalimise signaalid ja analüüs.
Juhendi lisades on mõnd teemat siiski väga konkreetselt käsitletud. Juhtnööre võib kasutada laevakompanii ohutuskorralduse süsteemi (SMS) arendamisel viiteallikana. I Määrangud, dokumentatsioon ja sissekanded Määrangud 1. Püstuvusparameetrid on vähemalt KGc ja laeva süvis käesolevas laeva seisundis. GMc ja taastavate õlgade väärtusi loetakse täiendavateks argumentideks laeva püstuvuse hindamisel. 2. Surveseisundi parameetrid on lõikejõudude ja paindemomentide kõverad või nende numbrilised väärtused valikulistel kaartel. Võivad olla väljendatud ka protsentides suhtest tegelik/lubatud. 3. Püstuvuse piirid on püstuvusparameetrite minimaalsed väärtused, mis on ette nähtud IMO püstuvuskoodeksi, Administratsiooni, laeva kapteni või kompanii instruktsioonidega. 4. Püstuvuse hinnang on laeva kapteni või laadungitüürimehe ükskõik milline tegevus püstuvusparameetrite määramisel.
.................... 3 Raadioside.............................................................................................................. 3 Ahelkommutatsioon................................................................................................ 4 Pakettkommutatsioon............................................................................................. 5 Sõnumikommutatsioon........................................................................................... 5 Signaali parameetrid.............................................................................................. 5 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 Sidepidamisviisid Tänapäeva telekommunikatsioonisüsteemid kindlustavad side pidamise globaalses ulatuses. Näiteks: Kosmoselaevadega peetakse sided sadade miljonitte kilomeetrite kaugusele. Telekommunikatsioonisüsteemi moodustavad omavahel seotud sidepidamiseks vajalikud
annaabi.ee 
