SISSEJUHATUS Transpordisüsteemi esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele (sh vähenenud liikumisvõimega inimestele) ja ettevõtetele juurdepääs nende igapäevategevuseks vajalikele objektidele. Seega on efektiivne transpordisüsteem majandus- ja sotsiaalarengu üheks oluliseks eeltingimuseks. Efektiivne transpordisüsteem tähendab korrasolevaid ja rahvusvahelistele normidele vastavaid teid, ummikuteta ja ohutut liikluskorraldust, kiireid ja efektiivseid transpordivahendeid, tarbijasõbralikku ühistranspordikorraldust, turvalist liikluskeskkonda kergliiklusele, kaasaegsete logistikateenuste rakendamist, minimaalseid tolliformaalsuseid, koostalitlust välisriikidega, efektiivset ja õiglast seadusandlust ning maksupoliitikat, info kiiret liikumist ja paljut muud. Teisalt eeldab majanduse efektiivne toimimine mitte transpordi kui eraldi majandussektori kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist igal tasandil, seal hulgas asjatu trans...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK-15 DSV Transport AS Praktika aruanne Margo Kalamägi Juhendajad: Inge Tiitus/ Mihkel Kase Veokorraldajad:Itaalia, Prantsusmaa Paide, 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Praktikaettevõtte iseloomustus.................................................................................................4 1.1 Ettevõtte struktuur.............................................................................................................5 1.2 Ettevõtte juhtimine............................................................................................................6 1.3. Tehnilise varustuse iseloomustus................
Maanteetransport Oleg Vesnuhhov Juhendaja: Aili Trumm Sisukord Transpordiliigi lühike tutvustus Millega arvestatakse veotariifid Veotariifide võrdlus teiste transpordiliikidega Näide veotariifidest Tutvustus(1) Transpordi teedel võib laias laastus jagada kaheks: kaubavedu ja inimeste transport. Lühikeste vahemaade ja kergemate väiksemate saadetiste jaoks kasutatakse kaubikuid või pikapi. Suurte vedude jaoks on mõistlikum kasutada veoautosid. Inimeste(reisijate) transport teedel toimub kas isiklike autode, ühistranspordi või kaugliinibusside vahendusel. Tutvustus(2) Positiivsed küljed: Negatiivsed küljed: Tasuv/majanduslikult efektiivne Hooletu sõit võib kaupu Kiire kohaletoimetamine vigastada Ideaalne lühikeste vahemaade Liikluseeskirjad võivad läbimiseks põhjustada viivitusi Ideaalne kergriknevate ...
Viimaste aastakümnete jooksul on Euroopa riikides viidud ellu tohutuid maanteede ehitamise programme. Samal ajal pole aga peaaegu üldse investeeritud raudteede arendamisse. Viimastel aastakümnetel on saanud selgeks, et uut tüüpi transpordinõudlus sobib paremini maanteetranspordile. Sellele uut tüüpi nõudlusele on iseloomulikud veokiirus, väiksemad saadetised, kõrgema väärtusega kaup, paindlikkus, turvalisus, parem kontrolli võimalus jne. Maanteetranspordi veovahendite omadused sobivad paremini kokku uut tüüpi nõudlusega (peamiselt veovahendite ja ühikute sobilik suurus). Uutel tegijatel on maanteevedude turule sisenemine suhteliselt lihtne võrreldes raudtee- või meretranspordiga. Maanteetranspordile on iseloomulik suur paindlikkus ja manööverdamisvõime. Maanteetranspordi abil on võimalik toimetada koormaid "uksest ukseni" vajaliku kiirusega. See transpordiviis kindlustab tarnete regulaarsuse. Maanteetranspordi kasutamisel kehtivad
Viimaste aastakümnete jooksul on Euroopa riikides viidud ellu tohutuid maanteede ehitamise programme. Samal ajal pole aga peaaegu üldse investeeritud raudteede arendamisse. Viimastel aastakümnetel on saanud selgeks, et uut tüüpi transpordinõudlus sobib paremini maanteetranspordile. Sellele uut tüüpi nõudlusele on iseloomulikud veokiirus, väiksemad saadetised, kõrgema väärtusega kaup, paindlikkus, turvalisus, parem kontrolli võimalus jne. Maanteetranspordi veovahendite omadused sobivad paremini kokku uut tüüpi nõudlusega (peamiselt veovahendite ja –ühikute sobilik suurus). Maanteetranspordile on iseloomulik suur paindlikkus ja manööverdamisvõime. Maanteetranspordi abil on võimalik toimetada koormaid “uksest ukseni” vajaliku kiirusega. See transpordiviis kindlustab tarnete regulaarsuse. Maanteetranspordi kasutamisel kehtivad kaupade pakkimise kohta suhteliselt madalad nõuded. Maanteetranspordi peamiseks puuduseks on
eraldi tasumata isegi kuni aasta. Pärast teist Maailmasõda võeti laonduses laialdaselt kasutusele tõstukid. See võimaldas muuta ladustamise efektiivseks läbi hea ruumikasutuse. Tänu sellele sai alustada sõidukoridoride ja riiulitega varustatud kõrgete laohoonete ehitamist. 1970-date aastateni ehitati ladusid peamiselt sinna, kus oli ka raudtee. Viimased kolmkümmend aastat ehitatakse peamiselt ladusid ja terminale, mida teenindatakse ainult maanteetranspordi poolt. Seoses transpordi efektiivse kasvuga viimastel aastakümnetel on vähendanud ladude paigutuse tihedust. Logistika areng liigub pidevalt tarneaegade lühenemise suunas. Ladude jaoks tähendab see ringlemissageduse kasvu ja kaupade kiiret liikumist. Ladude planeeringus vähenevad hoiustamiseks ettenähtud alad ja suurenevad käsitsemisalad. Kuna kliendid pivealt muutuvad, siis on vaja ehitada selline laohoone, mille planeeringut on võimalik lihtsalt ja kiiresti muuta
Üldjuhul kehtib reegel: mida rohkem kaubatonne vagunisse laaditakse, seda odavam on tariif. Tariifid lennuvedudel Õhutranspordi hind koosneb üldjuhul kolmest osast : kulud lähteriigis, õhutranspordi põhikulud ja lisatasud ning kulud sihtriigis. Õhutranspordi põhitariif antakse lähtekoha lennujaamast kuni sihtkoha lennujaamani. Hind hõlmab kogu veoahelat koos kauba ümberlaadimistega vahepunktides. Põhitariif ei sisalda maanteetranspordi veokulu, tollivormistust ega muid lennuveoga seotud kulusid. Lennuveotariifides avaldatud hinnad on üldjuhul arvestusliku kaalu kilogrammi hinnad väljaveomaa valuutas. Õhutranspordi põhitariifi arvutatakse veetava kauba kaalu ja ruumala alusel, mõõtühikuna kasutatakse kilogrammi. Tariifi arvutamise aluseks on saadetise kaal ja mahukaal ehk tihedus, millelt minnakse veohinna arvutamisel üle arvestuslikule kaalule. Arvestusliku kaalu leidmiseks võrreldakse omavahel kauba
Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Eesti ja Hispaania majandussuhted · Majanduslepingud · Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Hispaania vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. · Hispaania huvi Eesti vastu · Üha tihedamaks on muutunud ärisidemete otsingud Eesti ja Hispaania ettevõtete vahel. Hispaania ettevõtjat huvitab Eesti puhul soodne geograafiline asend, mis võimaldab arendada kontakte ka lähipiirkondadega (Skandinaavia, Venemaa). Samuti on levinud Eesti kui innovaatilise riigi maine. Eestit seostatakse saavutustega
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
....................5 Autod...........................................................................................................................6-7 Konteinerid ja nende parameetrid ..............................................................................8-9 Kasutataud materjal......................................................................................................10 Sissejuhatus 2 Maanteetransport ehk autotransport on kiire, paindlik, mobiilne ja efektiive. Euroopa maanteetranspordi sektor on tohutu, siia on loodud 12 miljonit töökohta ja arendamisele kulutatakse ligi 490 miljardit eurot. Areng peab toimuma nii ohutus-, kui ka keskkonnavaldkonnas. Hetkel on kahjuks liiga palju ohte inimese tervisele. Võrgustik ja linnatänavad on ülekoormatud, palju liiklusummikuid ja liiklusõnnetusi. Euroopa Liit tegeleb probleemide lahendamisega, töötades välja puhtamaid ja väiksemaid mootoritehnoloogiaid, avariikindlamaid sõidukeid, rangemaid
moodustasid endiselt põhilise osa masinad ja seadmed ning transpordivahendid. Imporditi veel plast- ja kummitooteid ning tooteid kivimitest, keraamikast ja klaasist. TSEHHI Majanduslepingud · Eesti ja Tsehhi vahel on sõlmitud kõik olulisemad majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping, ning maanteetranspordi leping. · Eesti ja Tsehhi vahelised kaubandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. UNGARI Majandussuhted · Eesti ja Ungari majandussuhteid reguleerivad alates 01.05.2004 Euroopa Liidu siseturu reeglid. Kaubavahetusnumbrid kahe riigi vahel on tagasihoidlikud. · 2010. aastal oli Ungari Eesti kaubanduspartnerite pingereas 28. kohal, Eesti ja Ungari vaheline kaubavahetus (73 miljonit eurot) moodustas 0,4% Eesti kogukaubavahetusest. ·
Lõuna-Euroopa turismisihtkohana Lõuna-Euroopas on hulgaliselt kultuurilisi ja ajaloolisi vaatamisväärsuseid, kuid sihtkoha peamiseks tõmbeteguriks on meeldiv kliima, suurepärased rannad ja soe merevesi. Lõuna- Euroopa on üldse kogu Euroopa turismiregiooni number üks sihtkoht. On ka selgunud, et vastupidiselt eurooplastele käivad ameeriklased Lõuna-Euroopas just säilinud antiikse pärandi ja kultuurielamuste pärast. Võib öelda, et kolm suurt regiooni tõmbetegurit on rannad, päike ja liiv; religioon ja ajalooline kultuuripärand. Lõuna-Euroopa turismimajandus on väga hooajaline ja koondunud rannikualadele ja pealinnadesse. Lõuna-Euroopa eriti oluline turismielement on palverännakud. Katoliku kirikul on piirkonnas pikk palverännakute traditsioon. Seega on piirkonnas mitmeid kloostreid ja silmapaistvaid kirikuid. Lääne-Euroopa turismisihtkohana Neli Lääne-Euroopa riiki Prantsusmaa, Austria, Saksamaa ja Sveits kuuluvad maailma külastatu...
Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Madrid Üldpindala: 504 782 km² Rahvaarv: 45,8 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: hispaania Eesti ja Hispaania majandussuhted Majanduslepingud Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Hispaania vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. Kaubavahetus Eesti ja Hispaania kaubavahetus on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi. 2009. aastal oli Hispaania Eestile 20. impordipartner ja 19. ekspordipartner. Eesti eksportis 2010. esimesel poolaastal Hispaaniasse 25,9 mln euro eest kaupa, mis moodustas koguekspordist 0,7%.
Sõiduauto otsasõit paiksele takistusele (nt valgusfoor, liiklusmärk, puu) Maanteetranspordi liiklusohutuse teaset mõjutab rida tegureid. Üks olulisematest on sõiduautode arv 1000 elaniku kohta. 2016. Aastal kasvas sõiduautode arv 1000 elaniku kohta 4,5% võrra. Kekmisel omas iga teine Eestis elav inimene 2016. Aasta andmetel sõiduautot. Teine oluline asjaolu on autopargi vanus. 2016. Aasta seisuga moodustavad poole Eesti autopargist üle 10 aasta vanad sõidukid ja veel üle neljandik on vanuses 6..10 aastat. Kolmandaks teguriks on liiklussagedus. 2016. Aastal kasvas põhimaanteedel nii keskmine ööpäevane liiklussagedus kui ka autorongideosakaal.1 Eesri RRLOP-is oli välja toodud Eesti halva liiklusohutusalase olukorra peamised põhjused: õigete hoiakute puudumine liiklejates ja ühiskonnas tervikuna; liiklusohutusalase tegevuse puudumine; puudulik sõidujuhtide ettevalmistamine; ebatõhus liiklusjärelvalve, suur joobes juhtide osa...
elanikkonnast võimalus endale autode kasutamist lubada. Raudteetransport Joonis 3. Saksamaa raudteede võrgustik Allikas: All Europa rail Teedevõrgu tihedus ja tähtsamad sõlmpunktid Tänu eelmainitud loodusgeograafilistele (asukoht) ja majanduslikele eeldustele (arengutase) on ka raudteetransport Saksamaal kõrgelt arenenud. Tähtsamate sõlmpunktidena eristuvad taaskord suuremad linnad Berliin, Köln, Frankfurt jt. Eelised riigis Aspektid, mis annavad riigile eeliseid maanteetranspordi arenguks, ühtivad nendega, mis annavad eelise raudteetranspordi arenguks asukoht ning arengutase. Puudused Riigi põhjaosa on mägine rongiliiklus häiritud, vaja rajada rongitunneleid. Hinnang tähtsusele Raudteetransport moodustab riigisisesest kaubaveost ligi 20%, seega on tegemist üpris tähtsa transpordiliigiga. Kauba- ja reisijateveo maht on ligikaudu võrdsed, umbes 70 mln tonnkilomeetrit ning 65 mln sõitjakilomeetrit. Kauba transiitveoks on raudteetransport samuti
See tähendab, et maksimaalne korraga veetav kogus on 24 tonni. Ühes kuus Tartu-Inowroclawi suunal veetav maht jääb olenevalt kuust 5-10 tonni vahele. Ettevõtte kogumaht on aga suurem, kuna veod toimuvad ka teistest Eestis asuvatest kogumisplatsidelt ja ka teistesse Poola linnadesse nagu Lubin, Inwroclaw ja Nowa Sol. Prognoositavaks kogumahuks Eesti-Poola suunal võib kuus olla kuni 35 tonni erinevat vanametalli. Lisaks toimub maanteetranspordi abil vedu ka Saksmaale Hamburgi ja Münhenisse. Ettevõte kasutab teste sihtkohtade jaoks ka meretransporti, mille puhul on veetavad kogused juba oluliselt suuremad. Nende suur klient, kelleni kaupa veeteede kauda transporditakse, asub Türgis. Laeva laadimine toimub Paldiski sadamas. Ekportriigiks on valitud Poola põhjusel, et Poolas on mitmeid vanametalli ümbertöötlemistehaseid ning Poolas valmistatakse ümbertöödeldud metallist palju tarbeesemeid, mida siis omakorda eksporditakse
Tallinna Tööstushariduskeskus NÄGEMUS LOGISTIKA VALDKONNA ARENGUST JA TULEVASEST ELUKUTSEST Juhendaja: Helen Bork Koostaja: Susanna Kiisa 1 LOG A (e) Keila 2018 Nägemus logistika valdkonna arengust ja tulevast elukutsest. Tänapäeval muutuvad meie maailmas kõik asjad väga kiiresti. Nii areneb ka tohutu kiirusega logistika.Meid huvitab see, kuhu areneb logistika paarikümne aasta jooksul, aga millest see tegelikult kõik üldse alguse sai? Millal võeti kasutusele termin ,,logistika"?(1) See võeti kasutusele Prantsuse armees 1670.aastatel. Kreekakeelse sõna logistikos all mõtlesid vanad kreeklased hoopis mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. Rooma riigis tähendas logistika aga toodete jaotust. Esimest korda on sõna l...
kaupade säilivuse kindlustamine ladustamisprotsessis optimaalsete veotingimuste tagamine kaupade säilivuse kindlustamine veoprotsessis Kuidas on toimunud Euroopas viimastel aastakümnetel transporditöö ümberjaotumine eri transpordiliikude vahel? maanteetransport on võtnud üle suure osa mere- ja raudteetranspordi käibest meretransport on võtnud üle osa raudteetranspordi käibest maanteetransport on suurendanud oma turuosa õhutranspordi arvel raudteetransport on suurendanud oma turuosa maanteetranspordi arvel Mis võetakse aluseks transporditöö mahtude arvutamisel? veetud kaupade ruumala ja kaalu veetud kaupade ruumala ja/või kaalu ning veoteekonna pikkust veetud kaupade kaalu ja veoteekonna pikkust veetud kaupade ruumala ja veoteekonna pikkust Millised huvigrupid peaksid osalema riigi transpordipoliitika väljatöötamisel? valitsusorganid (ministeerium, erinevad ametid jne) ja kohalikud omavalitsused kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud (erialaliidud ja -ühendused)
industrialiseerituma riigi hulka ning ainsaina Ida-Euroopa riikidest säilis seal demokraatia 1938. aastani. Tsehhi pealinn Praha on üle 1000 aasta vana ning seda iseloomustavad uhked ajaloolised ehitised erinevates stiilides. Tsehhi ja Eesti majandussuhted Eesti ja Tsehhi vahel on sõlmitud kõik olulisemad majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping, ning maanteetranspordi leping. Tsehhi Vabariigist imporditi Eestisse 2010. aasta I poolaastal 42,2 mln euro eest kaupu, mis moodustab impordist 1% (2009. a. 83 mln euro). Tugevate tööstustraditsioonidega Tsehhi ekspordist moodustasid endiselt põhilise osa masinad ja seadmed ning transpordivahendid. Imporditi veel plast- ja kummitooteid ning tooteid kivimitest, keraamikast ja klaasist. Ungari Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest.
ressursikulud, mis tekivad iga reisi alguses ja lõpus)- Jaotuskulud – pakkimis- ja korjekulud + ladustamiskulud+ kauba kaod. Terminalikulud – ressursikulud,mis tekivad iga reisi alguses ja lõpus. Cd=Cp+Cs+Cl, kus Cp – pakkimis- ja korje-(tagasutuste) kulud; Cs – ladustamiskulud Cl – kauba kaod (veakulu). Jaotus- ja terminalikulude suhteline suurus erinevate veoviiside korral- maanteetranspordi puhul – mida pikem tee, seda kõrgem keskmine kogukulu, raudteetransport madlam kui maantee omal aga kõrgem kui siseveetranspordi puhul.
Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla). EESTI JA HISPAANIA MAJANDUSSUHTED Majanduslepingud Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Hispaania vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. Kaubavahetus Eesti ja Hispaania kaubavahetus on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi. 2006. aastal oli Hispaania Eestile 24. impordipartner ja 23. ekspordipartner. Eesti eksportis 2006. aastal Hispaaniasse 734 miljoni krooni eest kaupa, mis moodustas koguekspordist 0,6%. Hispaaniast importis Eesti 1 075 miljoni krooni eest kaupu, mis moodustas 0,7% koguimpordist.
Klaipeda sadama kaubamaht aastal 2013 oli 33,4 miljonit tonni. Jooniselt 4 on näha Klaipeda sadamas käideldud kauba struktuurijaotust. Joonis 4. Klaipeda sadamas aastal 2013 käideldud kauba struktuurijaotus (Port of Klaipeda) Saksamaal asuv Lübecki sadam käitles aastal 2013 23,1 miljonit tonni kaupu. Kokku käitles Lübecki sadam 3 miljonit tonni puitu ning puistekaupu, 102 000 TEU-d, 76 000 mootorsõidukit, 697 000 maanteetranspordi veoautot koos selle juhiga ning 401 000 tavareisijat. (Lübecker Hafen-Gesellschaft mbH) 2 EESTI SADAMAD Eestis on mereveondus hästi arenenud. Siin on palju häid sadamakohti, mis püsivad jäävabad ka talvekuudel ning seetõttu on võimalik tegutseda aastaringselt. Eesti pika rannajoone tõttu on Eestis ka tunduvalt rohkem sadamaid, mis tegutsevad kaubadamatena, kui meie naaberriikides Lätis ja Leedus. Eesti sadamad on Läänemerel omalaadsed
Konteinerites veetakse mahu- ja kaalukaupu, aluse- ja tükikaupu. Konteinerite ümberlaadimine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu on nende käsitsemiskulud suhteliselt väikesed. Seoses kallihinnalise tehnika kasutuselevõtmisega konteinerite laadimiseks sadamates on konteinerite käsitsemiskulud viimastel aastatel suurenenud. Kui konteinerite põhiveod sadamate vahel on suhteliselt odavad, siis oluliselt suurendavad koguveohinda maanteetranspordi jätkuveod. Konteinereid valmistatakse üldjuhul standardmõõtmetega. Erinevatel partiidel võib esineda siiski üksikuid väikesi kõikumisi mõõtmetes. Üldjuhul antakse konteinerite mõõtmed jalgades, sageli lisatakse need ka meetermõõdustikus [2]. 6. PAKENDI DISAIN Tuleb arvestada, et marketingi- ja logistikatöötajatel on tootjaettevõttes pakendite suhtes osaliselt erinevad huvid. Marketingitöötajad soovivad, et jaepakend oleks pilkuhaarav ja
ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Infrastruktuur (tänavad, maanteed, raudteed, veeteed, terminalid jms) Transpordivahendid (autod, vagunid, vedurid, rekkad, lennukid, laevad, pumbad jms) Tugisüsteemid (tootjad, infosüsteemid, kindlustus jms) Juhtimine ja reguleerimine (seadused, maksusüsteem, rahvusvahelised lepingud jms 6) Maanteetranspordi plussid ja miinused lk 235 Eelised: Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime Koormate toimetamine ,,uksest ukseni" Võimalik kindlustada tarnete hea regulaarsus Veoste pakkimisele kehtivad suhteliselt väikesed nõuded Lühike veoaeg Veovahendite suhteliselt väike kapitalikulu Veovahendite mitmekesisus Puudused: Vedude suhteliselt kõrge omahind Suhteliselt väike kandevõime ja tehnilised piirangud (kaal, mõõtmed)
1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit Õige hind (arvestades vajalike kuludega), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas. 2. Prognoosimise eesmärgid logistikas Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete "õige kaup õigel ajal õiges kohas" Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid; Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi; Vedusid paremini planeerida Parandada toodete või teenuste hinnakalkuleerimist; Läbirääkimistel tarnijatega saavutada optimaalseid tingimusi. 3. Varude täiendamiseks kasutatavad tellimismeetodid ( fikseeritud tellimuspunkt ja fikseeritud inter...
protsess toimub ka ettevõtete tasandil pidevalt kasvab nende ettevõtete arv, mis on omavahel seotud kas omandi- või kaubandussuhete kaudu. Majanduslepingud Eesti ja Soome vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, sealhulgas investeeringute soodustamise ja kaitse leping, majandusliku koostöö ja abi leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, lennundusleping, vastastikuse tollialase abistamise ja maanteetranspordi leping. Kahe riigi vaheline lepinguline baas on arenenud nii lepingute arvu kui sisu poolest. Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid reguleerivad alates 2004. aasta 1. maist EL'i siseturu reeglid. Kaubavahetus Soome on jätkuvalt Eesti suurim kaubanduspartner. Eesti kaupade väljavedu Soome tegi suure hüppe 2005. aastal, kasvades 50% võrra. Väike langus toimus üleilmse majanduskriisi tõttu aastatel 2008-2009, kuid 2010. aasta 9 kuuga on Eesti eksport Soome võrreldes 2009. aasta
Raudteevedude eelised: a. võimaldab toimetada suurtes kogustes kaupu pikkade vahemaade taha b. suhteliselt madal vedude omahind (võrreldes maanteeveoga) c. suhteliselt madalad veotariifid (võrreldes maanteeveoga) d. keskkonnasäästlik veoviis e. suhteliselt hea vedude regulaarsus ja sagedus f. sõltumatus ilmastikuoludest g. laadimistööde suur efektiivsus Raudteevedude puudused: a. pikemad veoajad kui maanteetranspordi puhul b. vähene paindlikkus c. suhteliselt suured haldamiskulud d. erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad vagunite alusvankrite vahetamist e. ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded 23. Raudteeveod (definitsioon) Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma- ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused) osutamine. 24. Raudteeveo-ettevõtjad
[17] Kokkuvõte Teadlased on välja pakkunud võimaluse, et tulevikus võiks suure osa biokütuste toorainest anda lühikese kasvutsükliga kultuuride kasvatamine, mis ei konkureeriks toiduaineid tootva põllumajandusega. Nii oleks võimalik hoida tooraine hind madalal ja suurendada ka tootlikkust. [11] Hoopis olulisem kui biokütuste teema oleks energiasääst transpordis, ühistranspordi laiem kasutuselevõtt, kauba vedamiseks raudtee kasutamine maanteetranspordi asemel ja muud sarnased meetmed. Sealt saavutataks vajalik kasvuhoonegaaside kokkuhoid transpordis ja vähendatakse sõltuvust naftaimpordist. Eesti saaks kõikides nende punktides palju ära teha, ainult pealehakkamisest jääb vajaka. [10] 8 Lisa Pilt 1. Euroopa Liidu biodiisli tootmine [9] Pilt 2. Biokütuse tootmise protsess auruturbiinide baasil [18] 9 Pilt 3. Biokütuse ringlus [19]
Galileo kaasaegne kulgemissuunaga, korjates kivid masina keskele, kus ja tõhus satelliitinfrastruktuur suurendab Euroopa tõstetrummeli piikade abil tõstetakse kivid mööda sõela tehnoloogilist sõltumatust. Tänu Galileo programmile saab kombaini. Kivide sõelal liikumisel enams pinnasest täpsemaks muuta sõidukite navigatsiooniseadmeid, tõhustada sõeöutakse tagasi pinnale. Max tootlikus 1,2 t/min. Suurused maanteetranspordi juhtimist ning otsingu- ja päästeteenuseid, 4, 5 , 6m. Pinnasesõel vähendab oluliselt kividega kaasa muuta pangateenused turvalisemaks j atagada usaldusväärne tuleva mulla hulka. Puhastatud kive on võimali kastutada elektrivarusus ehitustöödel ja teede täitematerjalina. Sõelumine toimub 29.Mis on EGNOS- ehk Euroopa Geostatsionaarne
Alustati tõstukite sõidukoridoride ja riiulitega varustatud kõrgete laohoonete ehitamist. Ladustamine siirdus kesklinnas asuvatest raudteesõlmedest üle eeslinnadesse, kus maa oli odavam. Kuni 1970-date aastateni ehitati ladusid peamiselt sinna, kus oli ka raudtee. Arvestati, et ühe võimaliku viisina tuleb klientidele pakkuda alati ka võimalust vedada kaupu raudteel. Viimased kolmkümmend aastat on ehitatud palju ladusid ja terminale, mida teenindatakse ainult maanteetranspordi poolt. Koos transpordi efektiivsuse kasvuga viimastel aastakümnetel on saanud võimalikuks vähendada oluliselt ladude paigutuse tihedust. Kui kindla regiooni teenindamiseks vajati varem näiteks sada laokompleksi, siis käesoleval ajal saadakse hakkama mitu korda väiksema ladude arvuga. See on saanud võimalikuks tänu maantee- ja õhutranspordi veoaegade olulisele lühenemisele. 6.2. Laonduse areng infoajastul
ATP - (Agreement of Transportation Perishable) - Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutatavate eriveovahendite kokkulepe CEMT - Euroopa Transpordiministrite Konverents ERAA - Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon EEA (EFFA) - Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon AL - Autoettevõtete Liit TIR - TIR konventsioonile vastavalt väljatöötatud süsteem tolliprotseduuride kiirendamiseks IRU - Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit ARK Autoregistrikeskus. Aadress Tallinn Mäepealse 19 TTK TLI-11 3.12.2012 1 EKSPEDIITORFIRMAD 1.1 Mis on ekspediitorfirma? Ekspediitorfirma on transporti korraldav ettevõte, kus reeglina töötab hulgaliselt vedudega tegelevaid inimesi. Ekspediitoreid, kusjuures firmal endal ei pruugi olla ühtegi veovahendit. Ekspediitorid
a. Protokolliga (MARPOL 73/78). ATP (Agreement of Transportation Perishable) – Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutatavate eriveovahendite kokkulepe CEMT – Euroopa Transpordiministrite Konverents ERAA – Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon EEA (EFFA) – Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon AL – Autoettevõtete Liit TIR – TIR konventsioonile vastavalt väljatöötatud süsteem tolliprotseduuride kiirendamiseks IRU – Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit ARK – Autoregistrikeskus Rahvusvahelised transpordiorganisatsioonid FIATA – http://www.fiata.com/ IRU – http://www.iru.org/ OICA – http://www.oica.net/ TARNEKLAUSLID (INCOTERMS®) Järgnev teema on lisatud selleks, et anda kiire ülevaade tarneklauslite kohta. Teema puudutab kaudselt nii vedamist kui ka kliendi – tarnija suhet. Incoterms® – need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid mis on müügitehingu
märgitud perioodil CEMT-i liikmesriikide vahe ja läbi ühe või mitme CEMT-i liikmesriigi territooriumil ja mille juurde kuulub nõuetekohaselt täidetud logiraamatu. LOGIRAAMAT- aruanne, mis moodustab CEMT veoloa lahutamatu osa, sisaldades informatsiooni vastava veoloa alusel teostatud vedudest kronoloogilises järjekorras näidates ära iga koormaga ja koormata teekonna etapid. IRU- ühendav rahvusvaheline organisatsioon, mille tegutsemise eesmärk on parandada ja täiustada rahvusvahelise maanteetranspordi toimimist ja autovedude sektorit maanteevedajaid ühendavate rahvuslike organisatsioonide huvides. Peamine ülesanne on järgida liikmesorganisatsioonide ühiselt vastu võetud tegevuspõhimõtteid, et parandada rahvusvahelist maanteeliiklust. IRU hõlmab tasuliste ning oma kulul korraldavat autovedudega tegelevaid organisatsioone ja ettevõtteid rahvusvahelisel tasandil. TIR-SÜSTEEM: kaupu võib vedada ainult nõutele vastavas veokis või haagises;
Maanteetranspordil esitatakse sisenemise ülddeklaratsioon sisenemise tolliasutusele vähemalt 1 tund enne ühenduse tolliterritooriumile asuvasse sisenemistolliasutusele saabumist. Juhul kui ühenduse tolliterritooriumil väljuvad kaubad kuuluvad tollideklaratsiooni alla, tuleb see tollideklaratsioon esitada pädevale tolliasutusele maanteetranspordi korral vähemalt 1 tund enne väljumistolliasutusest lahkumist. EORI – Economic Operators Registration and Identification System Alates 1.juulist 2009 on väliskaubandusega tegeleval ettevõtjal kohustus registreerida end ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemi EORI Transiitvedudel on EORI number kohustuslik ning edastatakse tollile elektroonselt infosüsteemi NCTS vahendusel lahtris 50C-H (printsipaal/valdaja kood).
küsimusi ja probleeme. Instituudid on aruandekohuslased juhatuse ees. FIATA instituudid Lennukaubaveo instituut (Airfreight Institute (AFI) IATA töörühm Tolli ja protseduuride lihtsustamise instituut (Customs and Facilitation Institute (CFI) Tollitöörühm Protseduuride lihtsustamise töörühm Multimodaalse transpordi instituut (Multimodal Transport Institute (MTI) Meretranspordi töörühm Maanteetranspordi töörühm Raudtee töörühm Nõuandvad organid (Advisory Bodies) Juriidiline Legal matters (ABLM) Kutsealane täiendkoolitus Vocational Training (ABVT) PR ehk avalikud suhted Public Relations (ABPR) Ohtlike ainete&kaupade vedu Dangerous goods (ABDG) FIATA dokumendid ja vormid Unifitseerimine Ekspedeerija töö lihtsustamine FCR Certificate of Receipt kauba edasitoimetaja vastuvõtutõend FCT Certificate of Transport kauba
all mõeldakse vaba konkurentsi sisseviimist ilma takistuste ja piiranguteta. Harmoniseerimise all mõeldakse kõikides EL-i maades ühesuguste reeglite, eeskirjade, tehniliste normide ning seadus- andlike aktide väljatöötamist ja kehtestamist, mis hõlbustaks majandusühenduse sisest transporti. Maanteetranspordi tariiid on EL-is ligikaudu 1/3 võrra kallimad, võrreldes USA kesk- mise hinnatasemega. Kuna veokulude osakaal on ligikaudu 40% logistika kogukuludest, on vas- tavalt suuremad ka EL-i liikmesriikide ettevõtete keskmised logistikakulud. Logistikakulude tase omakorda mõjutab kaupade konkurentsivõimet. Euroopa irmade konkurentsivõime sõltub suurel
Konteinerites veetakse nii mass-, aluse- kui ka tükikaupa. Konteinerite teisaldamine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu nende käsitsemiskulud on suhteliselt väikesed. Nt. võtab 100 konteineri mahalaadimine konteineriveolaevalt sadamas aega 3 tundi. Kalli laadimistehnika kasutuselevõtt sadamates on konteinerite teisaldamiskulusid viimastel aastate suurendanud. Kui konteinerite põhiveod sadamate vahel on suhteliselt odavad, siis veo koguhind suureneb oluliselt maanteetranspordi jätkuvedude tõttu. Konteineri võib osta, liisida, üürida ühekordseks või pikaajaliseks kasutamiseks. Konteinereid üürivad laevakompaniid, raudtee ja teised veo- ning ekspedeerimisfirmad. Laevakompaniid annavad kliendile tavaliselt teatud ajaks, näiteks 4 päevaks, tasuta konteineri kauba pealelaadimiseks ( samuti 4 päevaks), kui vedu toimub selle laevakompanii liinil. Raudteel sõltub täiskonteineriveohind teekonna pikkusest. Tühjade konteinerite eest tuleb
ilmneva rikkumise tõttu. Iga konventsiooniosa-line sätestab tagatise piirmäära, kuid soovitav maksimumsumma, mille riigi garantiiühing rikkumise korral kohustub tasuma, on 50 000 USA dollarit (ühenduses 60 000 eurot); 3) TIR-märkmik on kauba veol kasutatav tollideklaratsioon. See tõendab tagatise olemasolu. TIR-märkmikke väljastab riiklikele garantii-ühingutele rahvusvaheline organisatsioon (praegu Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit (IRU)). TIR-märkmik kehtib üksnes ühe TIR-veo puhul. See võetakse kasutusele lähteriigis ja see toimib tollikont-rollidokumendina lähte-, transiidi- ja sihtriigis; 4) lähteriigis kasutusele võetud tollikontrollimeetmeid tunnustatakse transiidi- ja sihtriikide poolt. Seetõttu tollitõkendiga sõidukites või konteinerites TIR-protseduuri alusel veetavat kaupa transiidiriikide tolliasutustes üldiselt läbi ei vaadata;
ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest. ABC kõver (ABC curve) ABC analüüsi tulemused graafiku või diagrammina. Graafikul esindab rühm A näiteks kiiresti liikuvaid, rühm B keskmiselt ja rühm C aeglaselt liikuvaid tootegruppe.(ABC curve)- ABC analüüsi tulemused diagrammi graafiku või kõverana. ABC analüüs liigitab tooted või tootesarjad A, B ja C-gruppidesse ning kus A esindab kiireid, B kesk...
Millises äris ollakse - sellest sõltub äriplaanis, millist tegevusharu tuleb analüüsida ärikeskkonna analüüsis ning keda tuleb käsitleda konkurentidena. Näiteks kui Eesti Raudtee defineeriks end raudteeäris oleva ettevõttena, tuleks tal konkurentidena käsitleda teisi raudteefirmasid. Defineerides end aga transpordisektori firmaks, on konkurents hoopis laiem, kuna end tuleks näha konkurentsis peale teiste raudteefirmade ka meretranspordi, maanteetranspordi ja õhutranspordi firmadega. Sihtgruppi määratledes määratakse ära turu ja konkurentsi analüüsi mastaap. Kui konkureeritakse globaalselt (nagu see e-äris enamasti on), on ka turg globaalne ja sellisena tuleb seda analüüsida. Kui aga sihtgrupiks on näiteks kohalik elanikkond, kes omab lemmikloomi ja seejuures teenib vähemalt kaks korda rohkem kui keskmine elanik, tulebki keskenduda just sellele sihtgrupile.
Küsimused 1. Millised on peamised erinevused kaubanduse ja tootmise ladude vahel? 2. Mille poolest sarnanevad logistikaettevõtete laod hulgikaubanduse ladudega ja mille poolest need erinevad kaubanduse ladudest? 3. Mille poolest erinevad jaotuslaod tavapärastest hulgiladudest? 4. Millisel eesmärgil kasutatakse jaotusladusid? 5. Milleks on laoruume vaja kauplustel? 6. Milliseid toiminguid tehakse maanteetranspordi terminalides? 11.5. Ladude jaotus kasutatava tehnoloogia alusel Kasutusotstarbe järgi võidakse rajada erineva inventari (riiulisüsteemide) ja tehnoloo- giliste seadmetega ladusid. Kõikjal maailmas on levinumad lihtsa sisseseadega konventsionaalsed kaubaaluste ja peenkaubariiulitega laod. Üha enam ehitatakse juurde uusi ladusid, kus inimtöö osatähtsus on viidud miinimumini. Suurema osa tööst teevad inimese eest automaatselt või pool-
3. Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul? 600 x 400 mm 600 x 600 mm 400 x 500 mm 600 x 800 mm 5. SAADETISTE PEALELAADIMINE 1. Kauba tihe paigutamine veoühiku koormaruumis üldjuhul: suurendab veokulusid vähendab veokulusid vähendab oluliselt veokulusid, kuid suurendab veidi käsitsemiskulusid ei mõjuta veokulude taset 2. Millise veoviisi kasutamisel on kauba pakkimise ja koormaruumis kinnitamise nõuded kõige rangemad: maanteetranspordi meretranspordi raudteetranspordi õhutranspordi 3. Millise meetodiga on võimalik vähendada logistilises ahelas kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastamiste arvu? kaupade hoolika pakkimisega kaupade hoolika käsitsemisega kallite pakkematerjalide ja kaupu hästi kaitsvate pakenditega kaupade paigutamisega koormaruumi nii, et need üksteist ei vigastaks 4. Millised on sertifitseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse (europallet) mõõtmed?
ühistranspordi sihtotstarbeline toetus vee- ja õhutranspordi 47 000 000 47 000 000 0 0 0 0 47 000 000 korraldamiseks maavalitsustele ühistranspordi sihtotstarbeline toetus maanteetranspordi 339 000 000 339 000 000 0 0 0 0 339 000 000 korraldamiseks maavalitsustele 4500.02 Valitsussektorisse kuuluvatele muudele avalik-õiguslikele 20 000 000 20 000 000 0 0 0 0 20 000 000 juriidilistele isikutele
Valikvastustega küsimused 1. Kauba tihe paigutamine veoühiku koormaruumis üldjuhul: suurendab veokulusid vähendab veokulusid vähendab oluliselt veokulusid, kuid suurendab veidi käsitsemiskulusid 18 ei mõjuta veokulude taset 2. Millise veoviisi kasutamisel on kauba pakkimise ja koormaruumis kinnitamise nõuded kõige rangemad: maanteetranspordi meretranspordi raudteetranspordi õhutranspordi 3. Millise meetodiga on võimalik vähendada logistilises ahelas kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastamiste arvu? kaupade hoolika pakkimisega kaupade hoolika käsitsemisega kallite pakkematerjalide ja kaupu hästi kaitsvate pakenditega kaupade paigutamisega koormaruumi nii, et need üksteist ei vigastaks 4
Valikvastustega küsimused 1. Kauba tihe paigutamine veoühiku koormaruumis üldjuhul: 23 suurendab veokulusid vähendab veokulusid vähendab oluliselt veokulusid, kuid suurendab veidi käsitsemiskulusid ei mõjuta veokulude taset 2. Millise veoviisi kasutamisel on kauba pakkimise ja koormaruumis kinnitamise nõuded kõige rangemad: maanteetranspordi meretranspordi raudteetranspordi õhutranspordi 3. Millise meetodiga on võimalik vähendada logistilises ahelas kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastamiste arvu? kaupade hoolika pakkimisega kaupade hoolika käsitsemisega kallite pakkematerjalide ja kaupu hästi kaitsvate pakenditega kaupade paigutamisega koormaruumi nii, et need üksteist ei vigastaks 4
muude transpordiliikidega teostatavate veo maksumuse, on õhutransport paljudel puhkudel kõiki logistilisi kulusid arvesse võttes odavaim veovariant (küre kohaletoimetamise tõttu puudub vajadus suurte laovarude soetamiseks, väikesed kulutused ladustamisele jne). Näide: Arvutite valmistaja ostab sisse arvutikomponente Ühe konteineri imporditavate osade väärtus on 30000 EUR. Koostetehase vajadus on 100 konteinerit kuus. Hankijal on valida õhutranspordi ja maanteetranspordi kasutamise vahel. Õhutranspordi kasutamise puhul on transütaeg 1 päev, minimaalne saadetis 5 konteinerit veohilmaga 100 EUR konteiner. Autotranspordi puhul on transütaeg 4 päeva, münimumkogus 20 konteinerit veohinnaga 10 EUR konteiner. Kauba säilituskulu (kapitalikulu, maksud, kindlustus, hoiustamine, riknenud, purunenud, säilivusaja ületanud varud) on 25% aasta jooksul hangitud varude väärtusest. Küsimus: millise transpordilügi kasutamine on kulusäästlikum? TC = Ct+ C i+ Cd, kUS
Laevade ehituse ja llikumiskiiruse järgi võib jaotada: parvlaevad katamaraanlaevad tiiburlaevad kaubalaevad Reisilaevaliiklus Eestis: Eckerö Line (parvlaevad) Lindaliini (kiirlaevad Soome) Nordic Jet Line (katamaraan) Saaremaa Laevakompanii (parvlaevad) SeaWind Line Silja Line (parvlaevad) Tallink (Hansatee) (parvlaevad ja katamaraan) Viking Line (parvalevad) 136. Maantee ja rongitransport turismis Turismis on maanteetranspordi valdkonnas teenuste pakkujateks autorendifirmad ja bussiettevõtted. Autorent on väga populaarne nii ärireisijate kui puhkajate hulgas. Tihti teevad lennufirmad koostööd autorendifirmadega, teenides selle pealt provisjoni. Kasulik on autorent ka hotellidele, suured reisikorraldajad on aga ise autorendifirmadega kokkulepped sõlminud. Rendiautode kasutus on intensiivne ja läbisõit suur, seetõttu vahetatakse autod pea aasta tagant välja ning kasutatud autod müüakse edasi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
