Peatükk 7 Rent ja intressid Rent on tasu maa kasutamise eest. Intress on tasu kapitali kasutamise eest. 1 Millised laenud on levinud? Swedbank Sampopank SEB Kodulaen Kodulaen Ehituslaen Kodukapitalilaen Koduvahetuslaen Hüpoteeklaen Väikelaen Hüpoteeklaen Limiidilaen Arvelduskrediit Riiklikõppelaen Soovilaen Järelmaks Freestyle
majandustehingud, inflatsioon, valuutakurss, võlakirjad Euroopa Keskpank on õnnelikult laskmas euroala pikaajalistel laenukuludel tõusta. Ligi neli aastat kestnud võlakirjade ostuprogramm, millega on turult ära korjatud 2,6 triljonit eurot võlapabereid on lõppemas. Selgita Rahapoliitika ülekandemehanismi (intressikanali näitel) Protsess, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad kogu majandust ja eelkõige hinnataset Madalad intressid viivad hindade tõusuni Mida tähendab kaupraha (rahasüsteemide arengu kontekstis) Kaupraha on kaup, millel on väärtus ka siis, kui seda ei kasutata rahana Kasutatakse barteritehinguteks (asjade vahetamiseks) Kaupraha oli põhiliselt esimene rahalaadne toode, mida kasutati
7500 262,5 1250 6250 218,75 1250 5000 175 1250 3750 131,25 1250 2500 87,5 1250 1250 43,75 1250 Intressid kokku: 918,75 Laenu jääk Intress Põhiosa tagasimakse 7500 262,5 1145,01 6354,9888 222,424608 1185,086592 5169,902208 180,94657728 1226,56462272 3943,33758528 138,0168154848 1269,4943845152 2673,8432007648 93,584512026768 1313,92668797323 1359,91651279157 47,5970779477 1359,9141220523
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 ...
Võlg on võõra oma Paljud inimesed on sattunud rahahätta töö kaotades ja neil pole enam raha sissetoovat allikat. Hakatakse otsima kedagi, kes annaksid neile laenu, olgu see siis pank või mõni sõber. Nad ei arvesta sellel hetkel kui nad laenu võtavad, et võlaga kaasnevad ka intressid. Algul võetud laen on kasvanud suuremaks ja tasumisele kulub rohkem raha. Laenu võetakse pankadelt ja ka sõpradelt. Peab kokku leppima laenu tagasi maksmise tingimused, enne kui laenu võtad. Kui laen on lõpuks võetud tuleb hakata mõtlema, kuidas seda tagasi maksta. Ongi nii, et hea võtta aga paha maksta. Inimestel hakkavad tekkima probleemid raha tagasi maksmisel. Võetakse veel laenu, et maksta eelmine laen ära. Elu võlgnikuna ei ole hea. Hakatakse vaatama kust saaks raha, et maksta võlg mis on intressiga kasvanud väikselt summalt suuremale summale. Võlaga kaasnenud tunded on mõnel inimesel positiivses, sest nad mõtlevad, et sai...
Keskvalitsuse moodustavad riigikogu ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega Valitsuse tulud · Füüsilise isiku tulumaks · Ettevõtte tulumaks · Käibemaks · Aktsiisimaksud · Hasartmängumaks · Sotsiaalmaks maks, mida ettevõte maksab töötaja pealt · Muud maksud ja trahvid · Finantstulud Tulud varadelt Valitsuse kulud · Toetused · Pensionid · Tervishoiukulutused · Riigikaitse · Intressid riigivõlgadel · Toetused kohalikele omavalitsustele · Avaliku sektori palgad Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks · et pidurdada tegevust mida valitsus peab kahjulikuks Maksusüsteemid Proportsionaalne maks: Üksikisiku tulumaks on 21%. Tulude kasvades kasvab sama palju ka maksukoormus. Progressiivne maks: Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt. Regressiivne maks: Tulude kasvades kahaneb maksu koormus. Nt käibemaks
Küte 200 Elekter 350 Vesi 300 Prügi 20 Kindlustus 100 Turvafirma 80 Juhtimisega seotud kulud 100 Kantseleikulud 150 Sidekulud 70 Reklaam 2000 Muud kulud 60 Pangalaen ja intressid 456 Kulud kokku 8988 Tulud kokku 7079 Kokku -1910 I aasta kulud kokku 91957 I aasta KOKKU KASUM 5720 2016 Jaanuar Palgad (NETO) 3000 Sotsiaalmaks 1303 Kogumispension 79 Tulumaks 789
Vastus: Müüdud kaupade kulu = (360 * varud) / Varude käibevälde = (360 * 800 000 €) / 50 = 5 760 000 € Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – 20%) = 7 200 0000 € 3. Ülesanne Ettevõtte aastane intressikulu on 25 000 eurot, müügikäive – 3,2 miljonit eurot, tulumaksumäär kasumilt on 25% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Leia: Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja (TIE)? 1. Intresside kattekordaja = Ärikasum (EBIT) / Intressid 2. Puhaskasum = Rentaablus * Müügikäive 3. Puhaskasum = Ärikasum - Intressid - Maksud*(Ärikasum - Intressid)==> 4. Ärikasum = Intressid + Puhaskasum / (1-Maksud) Vastus: Puhaskasum = 3 200 000 € * 0,06 = 192 000 € Ärikasum = 25 000 € + 192 000 € / 1 – 0,25 = 281 000 € Intresside kattekordaja = 281 000 € / 25 000 € = 11,24 4. Ülesanne Hea Firma intressikandva võla suurus on püsivalt 1 000 000 EUR ning võla
00 3,500.00 3,500.00 14,000.00 Reklaam 4,200.00 4,200.00 4,200.00 4,200.00 16,800.00 Koolitus 6,000.00 6,000.00 6,000.00 6,000.00 24,000.00 Valve 3,400.00 3,400.00 3,400.00 3,400.00 13,600.00 Muud 3,400.00 3,400.00 3,400.00 3,400.00 13,600.00 Intressid (liising) 4,839.56 6,801.99 6,243.36 5,673.47 23,558.38 Intressid (arvelduskrediit) 12,500.00 10,750.00 5,500.00 500.00 29,250.00 Amortisatsioon 101,250.00 101,250.00 101,250.00 101,250.00 405,000.00 Kokku 153,889.56 154,101.99 148,293.36 142,723.47 599,008.38 Kulud kokku 212,589.56 212,801
Inimesed hoiavad vähem raha, käivad sagedamini pangas, püüavad tarbekaupu ette osta jne. Ettevõtted näevad rohkem vaeva rahaülekannetega, püüdes hoida vähem raha. ,,Menüükulud" on hindade muutmisega kaasneva kulud. Need on seotud vajadusega vahetada kogu aeg hinnasilte, seadistada ümber süsteeme jne. Samuti tekib vajadus võtta hindade tõusu arvesse töötajate palkade maksmisel, eelarvete koostamisel, mis muudab majandustegevuse planeerimist kulukamaks. 4. 5. 6.Kui intressid on kõrged hoitakse raha rohkem pangas ja seetõttu ta ringleb rohkem. Kui intressid on väikesed siis raha ringleb vähem. 7.Raha nõudluse määrab ära raha tasakaal. Raha nõudlus on kui palju inimesed tahavad raha enda käes hoida. Kas sularahas, kaardil või hoiustel. 8. Selleks, et tagada stabiilse majandus kasv, peab majanduses toimuma pidev, stabiilne raha pakkumise kasv, kuid see ei pea olla liiga kiire (see toob hinna kasvu). Liigne rahapakkumise kasv toob inflatsioon. 9
25.09.2012 Tarbimine ja säästmine. Tuluallikad - Tulu tööst- palk - Tulu rikkusest- intressid, dividendid, rendised. Rikkus ja säästmine - Tulud- tulude suurenemine viib säästmise suurenemiseni - Ootused- positiivsed ootused viivad kulutamiseni - Pankade intressid- kõrgem intress innustab säästma - Maksuseadused- kõrged maksud ei soodusta säästmist Eelarve aitab - Finantseesmärkide püstitamine - Tulude hindamine - Väljaminekute planeerimine Säästmine - Kus on ohutu raha hoida? - Tulumäär- kas panna raha hoiule?
2 2007 aastaks maksuvaba tulu-2000kroon 3 Eluruumidena kasutava korteri võõrandamisest saadud kasu- ei maksusta. Lk 2 4 Residentist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi väärtpaberi võõrandamisest saaud kasust maha arvata samal perioodil väärtapaberite võõrandamisel saadud kahju-ja, lk 3 5 Füüsilise isiku maksustava tulu hulka kuuluvad- Erisoodustused õppelaenu intressid puhkusetasu või puhkusetoetus laenudelt saadud intressid 6 Maksustavast tulust võib maha arvata Elamu või korteri soetamist laenu ja kapitalirenti intressid(liisingu) lk6 Sõbrale makstud intressid 7 Füüsilise isiku peab tuludeklaratsioon täita ja üle anda maksuametile millal...lk 9- hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31 märtsiks....
- Kui tühistatakse varasem maksukohustuse tekitanud haldusakt. - Hilisem vea avastamine deklaratsioonis. · Vastutuskohustus- Kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg. Kohustus tekib vahetult seadusest, määrusest või lepingust. Kohustuse täitmiseks on vajalik haldusakti andmine. · Kõrvalkohustused- maksumaksja kohustused tasuda intressid, sunniraha ja asendustäitmise kulud. 2) MITTERAHALISED NÕUDED ehk kohustused · Registreerimiskohustus · Arvepidamisekohustus- maksude arvestuse pidamine jne. · Dokumentide säilitamise kohustus · Deklaratsiooni esitamise kohustus · Info, tõendite ja dokumentide esitamise kohustus · Kohustus mitte segada ega takistada maksuhalduri tegevust.
KredExi garantii korral alates 10% tagatise turuväärtusest Intressimäär: valida saab järgmiste võimaluste vahel: 6 kuu Euribor + marginaal (laen eurodes) 12 kuu Euribor + marginaal (laen eurodes) Laenulepingu tähtaeg: 125 aastat. HOIUSED Tähtajaline hoius Tähtajaline hoius annab võimaluse panna vaba raha riskivabalt ja kindlalt kasvama. Tähtajalise hoiuse puhul on oluline teada Hoiuse summa Hoiuse valuuta Hoiuse intressid Hoiuse tähtaeg Soodustingimused Hoiuse automaatne pikendamine Kasvuhoius Kasvuhoius kaitseb ja kasvatab Teie raha. Ka väikeste summade pidev kogumine Kasvuhoiusele aitab Teil kasvatada suurema summa tagavararaha. Kasvuhoiuselt teenitud intressitulu on kordades suurem kui oma sääste arvelduskontol hoides. Kasvuhoiusel olev tagavararaha annab Teile vabaduse plaane teha ning kindlustunde ootamatuste puhuks. Investeerimishoius
← Te saate oma auto mugavalt parkida EuroParki Tornimäe parkimismaja maa-aluses parklas, mis on Teile tasuta. NORDEA: Kuldkliendihaldur - personaalne nõustaja, kes on valmis Sinuga arutama küsimusi, soove, plaane. 50%ne soodustus paljudelt igapäevastelt pangateenustelt 50% madalam eluasemelaenu ja autoliisingi lepingutasu Väikelaenudele madalam intress Reservhoiuse kõrgemad intressid Nordea MUST ja Topeltneto krediitkaartide soodsamad intressid SWEDBANK KULDKLIENT: Kuldkliendihaldur - personaalne nõustaja, kes on valmis Sinuga arutama küsimusi, soove, plaane. 50%ne soodustus paljudelt igapäevastelt pangateenustelt 50% madalam eluasemelaenu ja autoliisingi lepingutasu Väikelaenudele madalam intress Reservhoiuse kõrgemad intressid
valetatakse ja manipuleeritakse inimestega. Filmis oli suur osa pühendatud rahale, selle pettustele, võimule. Seda, et meile valetatakse, meie eest varjatakse ning meid tahetakse orjastada. Üha enam inimesed laenavad. Filmis on öeldud, et mida rohkem raha, seda suurem võlg. Mida suurem võlg, seda rohkem raha. See on minu silmis tõde, sest siis raha ringleb. Iga kroon rahakotis oli kord laenatud. Väga oluline on intress, mis tihtipeale unustatakse. Intressid võivad olla väga suured. Dokumentaalfilmis oli toodud näide pangast, mis laenab inimestele 1 miljard dollarit, aga võib suureneda 9 miljardile dollarile. Intressid on nii suured ning raha ainult tuleb juurde. Pangad saavadki niimoodi kasumit. Eestis tuli mõned aastad tagasi päevakorrale kiirlaenud. Tekkisid igasugused uued firmad nagu Raha24, Credit24, Monetti ja paljud teised. Nüüdseks on need firmad üpris rikkad, sest inimesed ei arvesta sellega, et kiirlaenu võttes on
pikendas hoiust 2 korda koos teenitud intressiga; eisel aastal 1,5% ja kolmandal aastal 0,5%; intressi ajabaas on act/360; Oletame, et vajatakse laenu summas 10 tuh eurot üheks aastaks ja selleks on olemas järgmised varia Variant 1. Võtta laenu lihtintressimääraga 6% aastas ja tagastada ühes summas koos intressiga lõpptä Laenusumma 10,000 Kuus päevi Laenuintress 6% Päevane intressid määr Intressi makse kokku 600.00 Laenusumma kokku 10,600 Variant 2. Võtta laenu lihtintressimääraga 6% aastas ja tagastada ühes summas koos intressiga lõppt Laenusumma 10,000 Kuus päevi Laenuintress 6% Päevane intressid määr Intress 600 Laenusumma kokku 10,600 Variant 3
00 165,110.75 35.00 530,568.00 579,960.00 579,960.00 697,995.00 165,110.75 530,568.00 579,960.00 - 634,884.25 145,608.00 10312 10331 10332 1032 tõenäoliselt laekuvad Arveldused aruandvate Laekumata arved isikutega intressid Ettemaksutud maksud Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet 450.00 - - 1,500.00 2,655.60 16,020.00 4,605.60 16,020.00 4,155.60 4,605.60 - - - 16,020.00 - - -
Kokku raha vajadus 902.875 818.5 899.625 2621 Raha üle/puudu -193 -9 40 -161 Finantseerimine Krediit 193 204 166 562.1 Krediidi tagastamine 11 -38 -27.2 Intressid -2.25 -2.38 -4.6 Kokku (d) 193 212 125 530 Kontrolling Eelarve Harjutus Kassajääk 80 80 80 80 Kontrolling Eelarve Harjutus 6
Majanduse planeerimine – a)Majandusarengu toetamine ja tööpuuduse makromajanduspoliitika vähendamine. Iseseisev kirjalik töö vihikusse õpikuga (ptk 5.4). NB! Kirjuta b)rahandusministeerium maksuseaduste kaudu, mille küsimus ette! muutmine on Riigikogu pädevuses. 1. Nimeta riigi eesmärgid majanduspoliitika 7. Fiskaalpoliitika teostamise vahenditeks on: kujundamisel. Riik kehtestab seadused või reeglid, 1) riigieelarvelised kulutused, 2) maksud. mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele. Riik tagab kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu. Riik muudab ka sissetulekute 8. Kumb on olulisem – majanduskasv või jaotust ühiskonnas, maksus...
20. Kapitali omanik teenib renditulu, intressitulu, dividende või tulu väärtpaberi hinnavahelt. 21. Laenuandja krediteerib rahakasutajat ja teenib intressitulu. õige 22. Kapitalist saadav tulu on kapitali kasutada andmise eest saadav tasu. Kapitali väljarentimisest saadav raha on tulu, kapitali müügi puhul võiks rääkida ostuhinna ja müügihinna vahe puhul tulust (kasumist) 23. Finantskapitali paigutaja tuluks on dividendid ettevõtte kasumist, laenuandmise intressid, võlakirja kupongimakse. kapitali eest saadavaks tuluks on dividendid, võlakirja kupongimaksed ja intressid rahapaigutuselt. 24. Täna teenitud raha on kallim kui tulevikus saadav raha vaid sellepärast, et tänane ettevõtluskliima on pingelisem ja raha teenimiseks tuleb rohkem vaeva näha. vale. raha ei muuda täna kallimaks otseselt mitte tänane raskem töö või keerulisem ettevõtluskliima, vaid pigem loomulik kaupade kallinemine i nflatsiooni mõjul, aga
millelt makstakse kupongiintresse € 150 aastas. Turuintressimäär on 12%. Millisesse võlakirja neist kolmest peaksite investeerima, kui teie nägemuse kohaselt intressimäärad tulevikus langevad? Võlakiri A: Andmed: - Null-kupongiobligatsioon nimiväärtusega 1000eur - Kustutustähtaeg – 10 aasta möödumisel Teoreetiline väärtus ja kestus Võlakirja kestus: 10 aastat Võlakiri B Andmed: - Kupongivõlakiri nimiväärtusega 1000eur - Aastas makstavad intressid: 100eur - Kustutustähtaeg – 12 aasta möödumisel Teoreetiline väärtus ja kestus Võlakirja kestus: 12 aastat Võlakiri C Andmed: - Perpetuiteet - Kupongiintresse makstakse sellelt 150eur aastas - Turuintressimäär on 12% Teoreetiline väärtus ja kestus: Võlakirja kestus: Igavesti Kui intressid langevad peaks investeerima võlakirja , Ülesanne 3 Alljärgnevas tabelis on esitatud üks lihtsustatud ettevõtte väärtuse hindamine 2011. aasta alguse
Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 104445 99708 Kasum(-), kahjum põhivara müügist -454 -354 Kahjum põhivara mahakandmisest 31 139 Eraldiste moodustamine 1210 1518 Äritegevusega seotud nõuete muutus -139658 172103 Varude muutus 573900 -504725 Äritegevusega seotud kohustuste muutus 136450 -126738 Saadud intressid 1109 4035 Makstud ettevõtte tulumaks -26404 -15677 Kokku rahavood äritegevusest 868280 -216954 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Põhivara soetus -124751 -155653 Põhivara müük 620 1082 Kokku rahavood investeerimistegevusest -124131 -154571 RAHAVOOD FINATSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 54763 794470
kasutades. 2)Rahapoliitika ..tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule keskpangale, kelle ülesanne on hoida madalat inflatsiooni. Traditsioonilise rahapoliitika puhul reguleerib keskpank enamasti kas raha pakkumist, seeda käibeloleva raha hulka, või raha hinda ehk intresse. Lisaks on rahapoliitikal veel eesmärk- soodustada riigi majanduse kasvu. Seda tehakse intresside kaudu. Kui intressid on madalad, suurendab see investeeringute arvu ja majandus kasvab. Kui intressid on kõrged, loobuvad ettevõtted investeerimast ja majanduse arengutempo aeglustub. Seega tuleb keskpangal lahendada tihti dilemma-kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada kiiremat arengut kõrgema hindadega. Keskpankade põhikiri ütleb, et esikohale peab seadma hindade stabiilsuse. 3)Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemid. Seda iseloomustavad tunnused:
Laenu intress on finantskulu, läheb kuludesse tekkepõhisusest lähtudes. Kulud Tulud Aruandeperioodil toimunud majandustehingud: 1) Laekusid põhitootmise kuluarved 80 80 2) Osteti krediidiga materjale, võeti arvele varudena 30 3) Tasuti pangalaenu osamakse 50 4) Tasuti pangalaenu intressid 10 10 5) Arvestati tootmiskuludesse amortisatsioon 35 35 6) Müüdi põhitootmise teenust, laekus raha 120 120 7) Laekus tarnijalt transpordikulu arve, tasuti kohe 93 93 8) Müüdi ostjale põhitootmise teenust krediidiga 131 131 9) Laekus väljaantud laenu osamakse 15
Protsendid Leida arv x, mis oleks p% arvust a, e protsendi leidmine arvust x Leida arv x, kui on teada, et p% sellest on b, e arvu leidmine protsendi järgi Kahe arvu suhe Selleks, et leida, mitu % on b suurem kui a, tuleb tuleb kõigepealt leida muut, seejärel arvutame, mitu % moodustab see muut suuruse lähteväärtusest. Palk TÖ - 2% KP 2% MT 144 Lihtintressid Algsumma Laenu lõppsumma= laenu algsumma + intressid P laenu algsumma S laenu lõppsumma i intressimäär ( 1 a) n laenu kestvus I teenitav intress arvestatakse, et igas aastas on 365 päeva ( ka liigaasta) Liitintress Liitintresside puhul ei maksta intresse arvestusperioodi lõpul välja, vaid need lisatakse lähtesummale. Järgneval perioodil on intresse kandvaks summaks juba lähtesumma koos eelmise perioodi intressiga. Jaanuar 31 Juuli 31
majandusele pärsib ausat konkurentsi ettevõtluses; töötajale jääb ilma sotsiaalsetest garantiidest, vallandamishüvitistest, ei ole võimalust pangalaenu saada jne. Ümbrikupalga maksustamise põhimõtted: Maksud määratakse ümbrikupalka maksvale tööandjale. Maksu määramisel arvestatakse töötajale makstud netopalk ümber brutopalgaks. Maksud määratakse sellel maksustamisperioodil, mil on aset leidnud ümbrikupalga maksmine lisanduvad intressid (0,06% päevas). Näiteks 3 aastat tagantjärele määratud maks summas 100 000 krooni toob kaasa 65 700 krooni intressi. Maksukorralduse seaduse § 153 rahatrahv kuni 50 000 kr. Mis kaotad, kui saad ümbrikupalka ? Kaotad puhketasu, ei saa hüvitisis töötuna, ei saa töökindlustushüvitist, koondamishüvitist, tööandja maksejõuetuse hüvitist, vanemahüvitist, laenu ei saa võtta, ning ei saa pensioni. Mina olen totaalselt ümbrikupalga vastu, ning ei tahaks ümbrikupalka saada. Ning
Question 9 Majandusaasta aruanne koosneb a. põhiaruannetest ja lisadest b. aruannetest ja audiitori järeldusotsusest (kui see on kohustuslik) c. raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest d. aruannetest, audiitori järeldusotsusest (kui see on kohustuslik) ja kasumi jaotamise otsusest Question 10 Juhul, kui varud soetatakse tavapärasest maksetähtajast pikema järelmaksuga, on varude soetusmaksumuseks a. ostuhind tavapärase maksetähtaja puhul pluss intressid b. müügihind tavapärase maksetähtaja puhul c. müügihind tavapärase maksetähtaja puhul pluss intressid d. ostuhind tavapärase maksetähtaja puhul Question 11 Tulud on: a. aruandeperioodi sissetulekud b. varade suurenemine c. kohustuste vähenemine d. aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud
Laenud ja laenamine Hendrik Norman Kalbin Martin Raimla Mis on laen? Laen on võlg mida tõendab dokument millel on alati täpsustatud põhisumma, intress ja tagasimakse kuupäev Laenuandja laenab laenuvõtjale, harilikult teenides kasumit õtab laenu ja peab maksma selle tagasi Laenuvõtja v laenuandjale Intress on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest Intressimäär intressi suurus väljendatud protsentides Laenu liigid Laen, kus laenuandjale antakse tagatis -Hüpoteeklaen -Liising Väikelaenud mis on tagatud käändusega või tõestatud sissetuleku alusel -SMS laen -Intressivaba laen -Kiirlaen -Arvelduskrediit -Krediitkaardid -Intressid suuremad kui tagatud laenudel Laenumakse Kõige tüüpilisem on täielikult mahakandev makse, millel iga kuu makstav summa on sama Kuumakse, laenusumma või intressi arvutamine P kuumakse L laenusumma c intressimäär n - ajaperio...
kasum põhivara müügist 5;16 -8 475 -8 475 kahjum põhivara mahakandmisest 5 0 20 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -111 592 -418 086 Varude muutus -2 808 928 -460 365 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 2 099 872 -265 161 Makstud intressid -133 587 -49 074 Rahavood äritegevusest kokku 2 967 534 1 986 336 Rahavood investeerimistegevusest Põhivara soetamisel tasutud 5 -866 780 -4 986 002 Materiaalse põhivara müügist laekunud 5 0 8 475 Saadud intressid 4 617 31 298
7020 Ehitiste amortisatsioon Kulud Kasumiaruanne 7030 Masinate seadmete amortisatsioon Kulud Kasumiaruanne 7040 Muu põhivara amortisatsioon Kulud Kasumiaruanne 7200 Ettevõtlusega mitteseotud kulud Kulud Kasumiaruanne 7210 Maksuametile intressid Kulud Kasumiaruanne Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud 7220 kuludelt Kulud Kasumiaruanne Valuutakursikahjum arveldustest ostjate ja 7310 tarnijatega Kulud Kasumiaruanne 7410 Maamaks Kulud Kasumiaruanne
Maksudeks on tulumaks, tollimaksud, tootmis- ja automaksud. Kehtivad ka käibemaks ja aktsiisimaksud. Tulumaksuga maksustatav tulu jaguneb A-tuluks (palgatulu) ja B- tuluks (tulu ettevõtlusest). Riigile makstav tulumaks A-tuludelt on ühtlane terves riigis ja sõltuvalt tulust võib küündida 37%-ni. Sellele lisandub kohalikule kommuunile minev maks, mis sõltuvalt kommuunist on 13-23% (keskmine on 19%). Hoiuste intressid pole maksustatud, küll aga on maksustatud dividendid, võlakirjade intressid ja muud sarnased tulud 35% maksuga. Üksikisik ei pea maksma tulumaksu dividenditulult Fääri saarte ettevõtete aktsiatelt, kui ettevõte on pidanud kinni ja maksnud dividendimaksu (35%). Osalise tulumaksuga maksustatakse isikuid, kes pole Fääri saarte residendid, kuid on saanud sealt tulu. Enamiku välisriikide residentide osas kehtib topeltmaksustamine. Kuna Eesti ja Taani vaheline
Põhivara amort. Kulu 8812 väheväärtusliku põhivara kulu 8928 Muud tegevuskulud 654 Kokku 188813 Kulud kokku 341757 Ärikasum (-kahjum) -42561 Finantstulud ja -kulud Panga intressid 63008 Realiseeritud kasum val.k muutusest 8770 Realiseeritud kahjum val.k muutusest -8142 Kasum valuutakursi muut. laenulepingust 6840 Kokku 70476 Aruandeaasta kasum 27915
Aruandeaasta kasum / kahjum ROE (aasta Aasta Varad Omakapital (€) Müügitulu (€) (€) algus) 2004 2721649 765935 17189116 2005 4757115 327088 1029111 19389980 42.7% 2006 4745614 633057 1645003 21125132 61.5% 2007 8223200 188415 1322125 25205570 11.5% 2008 7043978 -370975 792969 24204094 -28.1% 2009 1524979 -919757 61752 9585791 -116.0% 2010 996945 -68146 194927 6575089 -110.4% 2011 2321797 49734 244661 10011954 ...
arvutatust väiksema maksusumma tasumine või tasumata jätmine. Maksude tasumisest kõrvale hoidumine: 1. maksukohuslane, kes oleks pidanud end sellena registreerima ei ole tähtaegselt seda teinud; 2. maksuhalduri haldusakti mittetäitmine; 3. kauba- või raamatupidamisdokumentide hävitamine, moonutamine, varjamine; 4. ebaõigete maksumäärade kasutamine; 5. ebaõige maksusoodustuse või maksuvabastuse rakendamine. Sanktsioonid: · intressid kui maksukohuslane ei tasu tähtajaks osaliselt või täielikult maksusummat, siis rakendatakse tasumata osale intressitasumise eelpäevale järgnevast päevast; füüsilised isikud kannavad maksuseaduste rikkumise eest vastutust haldusõiguste rikkumiste seadustiku või kriminaalkoodeksi alusel; juriidilistele isikutele rakendatakse peamiselt väga erinevaid trahvisummasid; intressid laekuvad vastava
programme ja konkreetseid projekte. 12 7.INTRESSID Raha kasutamise eest tuleb maksta tasu nagu muudegi hüviste kasutamisel. Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks e. raha hinnaks. Intressi protsent näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Lihtintress- Säästu investeerimisest saadava tulu(näiteks intressid või dividendid) võtab inimene jooksvalt välja ja kulutab ära. Valem: | = A x i Liitintress- See tähendab vastupidist- inimene ei võta teenitud tulu välja, vaid jätab selle koos esialgse summaga tulu teenima. Valem: | = [ A x (1 + i)n ] – A | on investeeringule juurde teenitud summa; A on alginvesteering; I on perioodi intressimäär; N on perioodide arv. Tasakaaluintressimäär- Selle korral võrdsustuvad võlakirjade nõudmine ja pakkumine.
Saade oli üpriski efektiivne, enamik peresid said tänu nn võlanõustajale oma heale järjele tagasi ja läksid eluga edasi pigem ülesmäge, mitte enam allamäge. Põhiliselt olidki saates pered, kes olid hätta jäänud kas kiirlaenude, pangalaenude või muude laenude tõttu. Kuna paljud inimesed ei tea seadusi, mis tähendab ka oma õigusi, siis tänu sellele on neid inimesi kerge ka ninapidi vedada, näiteks kui tekib pangalaenuga võlg, siis seal võivad olla päris suured intressid ja viivised, aga inimesed ei tea, et laenusummat ületavat intressi ei tohi nõuda, siis tuleks teada oma õigusi, pöörduda kohtusse või siis maksegraafiku tegemisel mittenõustuda selliste tingimustega. Seepärast ongi hea, kui teadmatuses või enne suure otsuse tegemist pöördutakse võlanõustaja poole. Võlanõustaja on pädev, läbinud vastava kõrgahariduse sotsiaaltöö alal ning on õppinud võlanõustamist või läbinud vastava koolituse.
KAUBANDUSLIKUD ARVUTUSED 30.10.13 liht intress - tulevad juurde eelmisel perjoodil teenitud intressid ja uuue intressi teenitud alus on suurem. * 3000 euri 3meks aasstaks , aastane intress on 1,5 % 300* (1+0.015) aastas 45 Eurot teenit kolme aastaga 135 eur liit intress - 3000*(1+0.015) = 3045 (1 aasta) 3045*0.015 = 3090.68 3045.68*0.015= 3137.04 NELJANDAL KT!!! *700 euri , tagasi 1050, 350 ,1050-700=350 / 700= 0.5 * 100 = 50% 25 000 euri 15% 30 000 25 000 * (1+0.15)= 28750 - 25 000 = 3750 Euri aastas, ehk kuus 30 000 euri 6eks kuuks, 20% aastas----- 30 000*0.1=3000 +30 000= 33 000
ettevõtmine. Selle juures kulub kindlasti lisa toetus ära laenu näol või siis kogu maja ostagi ainult laenust mis on ka variant. Raha laenatakse igasugusteks asjadeks ja laene pakutakse veel rohkem kui võetakse. Olemas on ju igasugused kiirlaenud, päikeselaenud, õppelaenud, uue auto laenud jne. Paraku inimesed ei teadvusta omale et üksi asutus ei anna heast tahtest raha välja ja tihti peale on laenudel hirmus suured intressid peal mis hiljem võivad lausa hinge kinni lüüa ja elu ära rikkuda kui tuleb aeg raha tagasi maksma hakata. Suurte laenude puhul tahetakse ka suurt tagatist kindluseks et sa ikka raha tagasi maksad ja kui ei maksa siis võetakse tagatis ära. Või teine variant on käendajad kes peavad raha sinu eest tagasi maksma kui sina ei maksa. Tihti peale võib laenu mitte saamise probleemiks olla just tagatise ja/või käendajate puudumine.
Rahu tagamise, õiglase maksupoliitika ja riigitulude mõistliku jaotamisega saab vaesust vähendada. Kogu ühiskonna(ük) rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP üldine rahvuslik tulu, mis sobib ÜK jõukuse mõõtmiseks. Kuna rahvaarv kõigub riigiti väga suuresti, siis tuleb tõepäease pildi saamiseks jagada kogu rahvuslik rikkus inimeste arvuga. Üksikisiku või perek.majanduslikku seisu ning perspektiie saab paremini analüüsida inflatsiooni ja elukalliduse abil. Majanduslikku arengut soosiv tegur on stabiilsus järjepidev poliitline kurss, vähemuutvad seadused, järjekindel rahapoliitika. Üldist hinnatõusu, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine, nim.inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul a...
2)Sotsiaalne aspekt: Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Enamik kõrgemaid makse. 1)Proportsionaalne ehk võrdeline: Olenevalt sissetulekust on tulumaks kõigil ühesugune. 2)Progressiivne ehk astmeline: Tulumaks kasvab sissetulekule. 3)Regressiivne: Mida väiksem palk seda suurem tulumaks. Kuidas riik korraldab maksude kogumist? Tuludeklaratsioon, maksude kogumist korraldab maksutolliamet. Tulumaksusoodustused Eestis: Eluasemelaenu intressid, õppemaks, vabatahtlik kogumispension. Mis on ümbrikupalk? Mis on selle neg. Mõjud? Ümbrikupalk mustalt teenitud raha. Riigil jäävad maksud saamata, võib petta saada. RIIGIEELARVE 1)Mis on riigieelarve ? Rahaline plaan kõigi eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. 2)Millest koosneb? Tuludest, kuludest. 3)Kes koostab, kes võtab vastu, kes kuulutab välja? Võtab vastu riigikogu, kuulutab välja president,
fiskaalpoliitika. Rahapoliitika reguleerib nii raha hulka kui ka väärtust ehk hinda ühiskonnas. Raha hulka saab reguleerida nii, kui riik määrab palju raha on ringluses (ehk saab vajadusel käibelt ära võtta või juurde trükkida). Rahapoliitikaga tegeleb eesti riigis peamiselt Eesti Keskpank. Keskpank piirab peamiselt inflatsiooni säilitades seeläbi raha väärtust, kui ka majanduskasv. Raha väärtust ehk hinda saab reguleerida määrates minimaalsed ja maksimaalsed intressid laenude andmiseks. Fiskaalpoliitikaga on asi veidike keerulisem. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on peamiselt töötuse vähendamine, luues uusi töökohti või koolitades/arendades töötuid ja makstes erinevaid toetusi ja ühishüvesid. Indiviidide toimetulekut mõjutavad suuresti inimeste endi sotsiaalne staatus ehk ühiskondlik positsioon. Kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem resursse, seega neil on rohkem
2)Ettevõtlustulu- isiku iseseisvast majandus-ja kutsetegevusest saadud tulu. 3)Kasu vara võõrandamisest- võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme müügist saadud tulu. 8. Maksuvabastuse liigid: 1) isikliku eluaseme müügist saadud tulu. 2)riiklikud toetused(peretoetus). 3)stipendiumid(õppe ja teadustöö stipendiumid). 9.Tulust mahaarvamise liigid: *elatis, *koolituskulud, *eluasemelaenu intressid, *täiendav maksuvaba tulu pensioni korral. 10. Ettevõtlustulu- isiku iseseisvast majandus- või kutsetegevusest saadud tulu. 11.Ettevõtlusega osaliselt seotud kulud võib tulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses. Need peavad olema dokumentaalselt tõestatud. 12. Füüsiline isik deklareerib vorm A-d ja see tuleb esitada 31.märtsiks. 13. FI tuludeklaratsiooni esitamise võimalused: *ühine tuludeklaratsioon(abielupaaride
Kirsiaed Käisin vaatamas Tallinna Draamateatris etenduvat Tsehhovi näidendit ,,Kirsiaed". Seda näidendit kirjutas Tsehhov väga pikalt ja ülima rangusega. Ise nimetas ta seda komöödiaks. Peale perekondlikku tragöödiat kolib mõisa tohutu suure kirsiaia omanik pr. Ranevskaja. Olukord kodus läheb aga majanduslikult väga keerukaks, võlad panga ees, maksmata intressid jne. Tegevus algabki hetkest, mil Ranevskaja saabub pärast kuueaastast eemalolekut taas koju oma tütarde, venna ja teiste lähedaste juurde. Mõis läheb koos kirsiaiaga oksjonile. Seda oleks võimalik ära hoida, kuid kiindumus mälestustesse ei lase sel juhtuda. Näidendis hargnevad väga keerukad intriigid nii armumiste kui ka äri pinnalt. Näidendi teema on just praeguses majandusolukorras igati kõnekas ja täiesti mõistetav. Rahaprobleemid on igal ajal aktuaalsed
(käibemaks,aktsiis).Sotsiaalkindlustusmaksud ravikindlustus,pensionikindlustus(töötuskindlustus). Lisandväärtus- tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenmine(lisanduv kauba väärtuse kasv. THI ehk tarbijahinnaindeks-indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Selle arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv. Raha pakkumise mõju maj 1)vähendamine-hindade kasvutempo alanemine 2)suurendamine-suurem inflatsioonirisk. Intressid mõju maj: 1)madalad-majanduse areng hoogustub 2)kõrged-majanduse areng aeglustub. SKP-sisemajanduse koduprodukt.
Valenti arvates on võimalik ühistegevuse kaudu korraldada tulude ümberjaotust kapitalistlikel alustel, süsteemi ennast muutmata. Ühistegevus on tema arvates kapitalistliku süsteemi täienduseks ja taotleb ausat konkurentsi monopolistlike ettevõtete seas, sundides neid loobuma monopolistlikest kasumitest ning asuma võrdväärsele kaubavahetusele tootmiskulude ja tegelike väärtuste alustel. Seejuures jäävad tootmise ja vahetuse kapitalistlikud meetodid (puhaskasum, intressid, kasvikud, rendid, tööjõukulud, raha jms) samaks. Mario Mariani ühistegevuse üldine teooria Ühisettevõteteks loeb Mario Mariani majanduslikke koondisi, mida juhivad liikmed ja mis on liikmete poolt esile kutsutud püüdest rahuldada teatavaid nõudeid. Inimene võrdleb kasu, mida tema võib oodata ühisettevõttelt selle ohvriga, mida tema peab tooma ühisettevõtte loomisega või selle liikmeks astumisega, ja otsustab küsimuse suuremat kasu silmas pidades
saa võtta. Kuid selle jaoks on SEB-l olemas õppelaenu ülekandmise teenus SEB panka, mis on olemas ka Swedbangas. Selliseid tingimusi, mis oleks mõlemal pangal väga erinevad pole. Kuid SEB õppelaenuge seotud teenuste hinnakiri on soodsam ning tudengisõbralikum, kui Swedbangas. Samuti on Swedbangal omad plussid. Minule näiteks meeldiks rohkem maksta intresse mitu korda aastas, kindlatel kuupäevadel, kuna siis on intressisummad väiksemad. SEB-s maksa tudeng kord aastas terve aasta intressid, mis on küllaltki suur väljaminek õppelaenu maksimumsumma pealt. Samuti kui on võetud igal aastal laenu ning siis on summa suurem ning kord aastas maksad intressi veel suuremalt summalt on väga kulukas.
Laenuvõtmise poolt või vastu? Laen-esmapilgul täiesti süütu ja igapäevane asi, kuid kui süütud on laenuvõtmise telgitagused!? Esmapilgul on laen puuduva raha leidmine panga kaudu, mille pead hiljem tagasi maksma.Kuid kui oled pangalt raha laenanud, pead selle ka tagasi maksma koos intressiga ja mõnikord on need intressid väga kõrged, eriti kiirlaenude puhul.Sellepärast võivad ka väiksed laenud kasvada kiiresti suurteks kohustuteks.Järjest rohkem on inimesed hakkanud võtma kiirlaenu, kuna seda saab inimene kellel on mingisugunegi sissetulek ja laenu saab kiirelt ja lihtsalt kätte.Laenu lihtne kättesaadavus viib meid järjest rohkem pankade orjadeks.Igasugused päikeselaenud ja muud sellised võiks ära unustada.Laenu võtmine on näiteks
muutuseta. Põhjused Rahamassi ülemäärane kasv, Nõrk ja mitteusaldusväärne raha, Majanduse liiga kiire areng. Jaotus Nõudlusinflatsioon, Pakkumisinflatsioon, Struktuurne inflatsioon, Majandusootuste inflatsioon. Spiraalid Hinnad - Palk - Hinnad Hinnad Vahetuskurss Hinnad Hinnad Intressid Hinnad Hinnad Hinnad Palgad Palgad Mõju majandusele · põhjustab tulu soovimatu ja ebaõiglase ümberjaotamise. · vähendab säästmishuvi ja majanduslikku efektiivsust jne.. · põhjustab poliitilist retoorikat ning laenamisega seotud eetilisi probleeme
Teema: Miks ma võtaks või ei võtaks laenu Kellelt: Vahur Sepp AL 32 Laenu võtmise võimalusi on mitmeid, kiirelt ja mugavalt tekstisõnumiga, ning ka pangast ja samuti sõprade ja tuttavate käest. Kuid laenu võtmisel on ka omad pahed ( näiteks tänapäevased kiirlaenud) , muidugi on hästi mugav raha puudumisel vaid registreeruda ja lühikese sõnumiga ongi sul soovitud summa käes. Aga enamikule on esmakordsel laenuvõtmisel teadmata,et tagasimakstes on ülisuured intressid laenatud summast kordi ja kordi üle.Seega on tagasimakstev summa laenatud summast mitmeid kordi suurem ning sellega tuleks kohe laenu võttes arvestada. Juhul kui peaksin kunagi kellegi käest laenu võtma,olgu see siis kas pank või mõni tuttav sõprusringkonnast, arvestaksin mitmete erinevate asjaoludega, näiteks esimese asjana mõtlen ette kui suure summa ma üleüldse võtaksin, ning kui pikaks ajaks ja millal ma saaksin tagasi maksta (üldjuhul mida varem,seda parem).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
