Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22)
Kehakeel on viipekeele osa, milles käte liigutusi kasutatakse mõistete edasiandmiseks. KEHAKEEL ·Silmside ·Kehahoiak ·Käeliigutused ·Näoilme ·Hääle valitsemine ·Riietus soeng · Distantsioonid KEHAKEEL Sissejuhatus Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist". Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud,
................................................................................................................ 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7 2 KEHAKEELE ALUSED..................................................................................................8 2.1 Teod............................................................................................................................. 8 2.1.1 Geneetilised...........................................................................................................8
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT.............................
valdaja, jälgides sõnadeta märke ja signaale inimeste omavahelises suhtlemises. Tundub peaaegu uskumatu, et inimese evolutsiooni enam kui miljoni aasta vältel hakati suhtlemise mittesõnalisi külgi tegusalt uurima alles kuuekümnendate aastate alguses, üldsus sai aga sellest teada pärast seda, kui J. Fast oma raamatu Body Language 1970. aastatel avaldas. Ometi ei tea osa inimesi veel siiani, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat osa mängib. Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus. SUHTLEMISZESTID JA NENDE PÄRITOLU Põhilised suhtlemisliigutused on kogu maailmas sarnased. Kui inimesed on õnnelikud, siis nad naeratavad, kui on kurvad, siis süngestuvad, kui vihastuvad, siis on neil kuri ilme.
Lapse kehakeel Kehakeel koosneb inimsuhtlemise mitteverbaalsetest elementidest, mis võivad sõnalist suhtlemist täiendada, rõhutada ja mõnikord isegi asendada. Kehakeele valdamine mängib ülimalt tähtsat rolli edu saavutamisel. Kehakeele teoreetilist uurimist alustati kahekümnenda sajandi hakul. Täiskasvanuina võime kogeda, kuidas pilkude ristumine hävitab armastuse või hääletoon peletab eemale sõpru, ilma, et me ise arugi saame nende sündmuste põhjustest. Asend, silmaliigutused ja hingamisrütm võivad rääkida üsna palju sellest, milliste kanalite kaudu laps mõtleb. Juba väga väiksena sirutab imik käe, andmaks märku oma valmisolekust suhelda. Laps omandab enne rääkima õppimist liigutused, millega teda mõistetakse. Jah, ei, tasa, head aega, üks, kaks, ma ei kuula, ma ei tee seda- kõike seda antakse lihtsalt ja efektiivselt edasi liigutuste ja zestide abil. Teist laadi zestikuleerimist mõtete edastam...
Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt..........................................................................................
Head suhtlejad oskavad kehakeelele tähelepanu pöörata ning vajadusel seda ka suunata ja juhtida. Kehakeele mittevaldamine võib aga põhjustada probleeme nii tööl kui ka isiklikus elus. Näiteks kui teenindajal on ülbe hoiak või on tema hääletoon üleolev, võivad tagajärjeks olla suured konfliktid nii klientide, ülemuse kui ka kaastöötajatega. Kehakeel peegeldab tundeid kõige täpsemalt. Teame ju kõik ütlust "suu laulab, süda muretseb". Suu võibki "laulda", kuid kehakeel annab pildi sellest, mida inimene tegelikult mõtleb ja tunneb. 2 Teadlikult juhib inimene ainult väikest osa oma käitumisotsustest. Meid suunab alateadvus, mitte mõistus ega aru. Kehakeel on kõikide inimeste ja loomade ürgseim suhtlusvahend. Oleme ainult unustanud seda teadlikult kasutada ja desifreerida. Kehakeele ekspert Samy Molcho ütleb: ,,Meie tõelist olemust, näitab meie keha. Iga sisemine
Kehakeel Kehakeelega seoses võib nii mõnelgi inimesel tekkida küsimus: mis kasu on kehakeele tundmisest? Vastus on ilmselge – kui on saanud selgeks, mida teatavad žestid märgivad, võib hakata “lugema”, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnades on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem, isegi võimatu on seda teha kehakeelega. Žestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida. Mina kasutan praktiliselt iga päev kehakeelt. Kuna töötan klienditeenindajana, siis kasutan kehakeelt tööl olles kogu aeg. Mitteverbaalse suhtlemise all võiksin ära mainida pilke, näogrimasse, keha üldist hoiakut, kulmukergitust, silmapilgutust, naeratust,õlgu, käte ja jalgade asendit ja liigutusi. Kassas töötades on just kõik ne...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)..................................
........................ 6 4. KAITSESEISUND.......................................................................................... 7 5. KAHTLUSTAMINE JA SALATSEMINE............................................................... 8 6. ISIKLIK ALA.................................................................................................. 8 7. KEHAKEEL ERI KULTUURIDES....................................................................... 9 KOKKUVÕTE..................................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJAL..................................................................................... 11 Sissejuhatus
KÄITUMINE ja TÄHENDUS Ergas, püstine kõnnak - Eneseusaldus, kindlustunne Seismine käed puusas - Valmisolek, agressiivsus Istumine jalg üle jala, jalg lööb kergelt - Igavus Jalad laiali istumine - Avatud, pingevaba Rinnal käsi üle käe - Kaitsev Kõndimine käed taskus, õlad küürus - Nukrus Käsi põsel - Hindamine, mõtlemine Nina katsumine, kergelt hõõrumine - Äraütlemine, kahtlus, valetmine Silma hõõrdumine - Kahtlus, uskumatus Käed selja taga haardes - Viha, pettumus, hirm Kinnised pahkluud - Taip, mõistmine, kinnipidamine Pea puhkavalt käel, silmad norus - Igavus Käsi hõõruma - Ootusärevus Istuma käed pea taga haardes, jalg üle jala - Enesekindel, üleolek Avatud peopesa - Siirus, avatus, süütus Näpistama nina silda, silmad kinni - Negatiivne hinnang Koputama sõrmi - Kannatamatus Järsud sõrmeliigutused - Usaldusväärne, käskiv, autoriteetne Patsutama hellalt juukseid - Vähene enesekindlus, ebakindlus Kallutatud pea - Huvitatus Alla vaatam...
vastu keha. See näitas, et mees polnud endas või kujunevas olukorras kindel. Jõudnud minuni, sirutas ta tervitamiseks käe. Käepigistus oli võimukas. Vestluse ajal hoidis ta käed ja jalad laiali ning kehaga hoidis minu poole. Ühel vestlusel märkasin, et vestluskaaslane hakkas oma rõivastelt ebemeid nokkima. Lugesin hiljem, et see väljendab huvi ja tähelepanu puudust. Ilmselt polnud ta minu arvamusega nõus. Võib märgata, et vahel sõnad ja kehakeel väljendavad erinevat. Näiteks, kui ettekandja küsib päheõpitud küsimust ,,Kuidas maitses?", ise kordagi otsa vaatamata laualt asju koristades, keha suund äraminemiseks stardivalmis, siis ilmselgelt ei huvita teda tegelikult, millise hinnangu sa toidule annad. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud.
Kehakeel Suhtlemine mängib väga suurt rolli nii töö, kui eraelus Ja meil on väga kasulik tundma õppida kõiki suhtlemise aspekte, et saaksime olla edukad nii töö, kui eraelus. Suhtlemisel paneme me suurt rõhku eneseväljendamise oskusele ja perfektsele kõne ja kirjakeelele, unustame aga, et kehakeel, on väga oluline suhtlemise osa ja tihtipeale räägib meist rohkem, kui sõnad ja e-mailid. Kehakeel suudab saata palju tugevamaid signaale, kui sõnad või kirjad. 80% suhtlemisest toimub mitteverbaalselt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Kuna kehakeelt kontrollib peamiselt alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak .....................................................................
Klient tajub, millised on teenindaja hoiakud. Kuidas teenindaja temasse suhtub. Milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne.. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne.. Kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse. Kehakeel on alateadlik me ei suuda seda igal ajahetkel jälgida. Kui sõnad on viisakad, aga kehakeel ütleb muud, siis tegelik sõnum ongi ,,miski muu". Enesekehtestamine Kehakeel on tihedalt seotud ka enesekehtestamisega. Klient märkab seda, kui teenindaja on oma tegevustes ebakindel. Klient saab edukalt oma paha tuju ebakindla kehakeelega teenindaja peal välja elada. Kasutatud kirjandus: http://www.teenindaja
KEHAKEEL Zestidele, poosidele ja kõne laadile on tähelepanu pööratud juba Cicero ja Caesari ajal. Keskajalgi kirjeldati retoorikakoolides kõnepidamisel soovitatavaid zeste ning jagati nõuandeid nende kasutamiseks. 1601. a kirjutas Francis Bacon "Kui keel räägib kõrvale, siis käsi räägib silmale." C. Darwin püüdis välja selgitada kas samad väljendusvahendid ja keha liigutused on omased kõigile rassidele, ja avastas, et näoilmega väljendavad eri eri kultuuride esindajad oma tundeid üsna sarnaselt. Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud. Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega "Body language". Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi infor...
· liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms) · rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus ja tämber, liiga kiire kõnetempo jms) · isiksuslikku laadi kõnevead (ülekordamised, enda pidev parandamine jms) · kehv kehakeel · labane kahemõttelisus · saatjapoolse arvamuse pealesurumine · saatja agressiivne, üleolev või irooniline kõnemaneer jne Suhtlus on alati kahesuunaline protsess. Kas ja kui hästi see toimis, sellele saab vastuse anda vaid asjakohane tagasiside (vt ka teema 13), mis kinnitab, kas sõnum jõudis vastuvõtjani ja näitab, kuidas ta sellest aru sai. Tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist edastada soovitud ja saadud sõnumi vahel
1.1.8 Kehakeele avaldumine ilmetes.................................................................................6 1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides.......................................................7 1.2 Kehakeele võltsimine.......................................................................................................7 1.3 Kehakeele rahvusvahelised ja kultuurilised aspektid.......................................................7 1.4 Sugu ja kehakeel...............................................................................................................8 1.4.1 Naiste kehakeel.........................................................................................................8 1.4.2 Mehe kehakeel..........................................................................................................8 2. Kehakeelest üksikasjalikumalt........................................................................................
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 11 RL KEHAKEEL JA TUNDED Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Kadak Mõisaküla 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................... 3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest................................................................................................................... 4 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu ........................
Kehakeel ehk meie tsivilisatsiooni unustatud keel Üldiselt Kehakeele sõnadeks on silmside, kehahoiak, käeliigutused (zestid), näoilme (miimika), hääle valitsemine, riietus, soeng, distantsitsoonid ... Juhul kui inimene kurdistub, suudab ta maailmas hakkama saada, kuna tegelikult tuleb suurem osa meid ümbritsevast keskkonnast meile kätte visuaalsel teel Erinevates kultuurides on ka erinevatel zestidel erinevad tähendused! Distantsioonid Ruumivööndid, mille inimene on enesele ümber seadnud. 1. INTIIMNE VÖÖND (15-46cm) siia lastakse sisse inimesed kellega ollakse emotsionaalses sidemes (vanemad, sõbrad) 2. ISIKLIK (46-120cm) siin ringis on meiega samaväärsed inimesed, tuttavad 3. SOTSIAALNE (120-360) vahemaa mida kasutame võõrastega (torumees) suhtlemisel 4. ÜHISKONDLIK (üle 360cm) suhtlemine suurema grupiga (auditooriumi ees olles) Vahemaad võivad olla aga väg...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EP ESMAMULJE, KEHAKEEL JA POSITIIVNE IMAGO Referaat Juhendaja: assistent Kai Tomasberg Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Esmamulje.....................................................................................................................4 1.1. Mis on esmamulje ja kuidas see tekib.............................
Mittesõnaline käitumine ja kehakeel 17.10 EKSAMIKS: vähemalt üks raamat kehakeelest Mittesõnaline käitumine Kogu kommunikatsiooni juures mittesõnalist suhtlemist on erinevates kultuurides 60-80%. Kultuuride keskne (tuleb õppida). Kompetentsus mittesõnalises osas oskaksime väljendada ja lugeda mittesõnalist osa. Sõnaline ja mittesõnaline osa oleksid teadlikult võimalikult kooskõlas. Mittesõnalise osa funktsioonid (sh kehakeel): * võime korrata mida oleme öelnud * võime asendada * täiendame sõnalist osa, et emotsionaalselt täiendada * reguleerida tule/stop * võime anda vasturääkivusi (no tule siis Teele) Kehakeele lugemine ei tuleks lugeda sõnaraamatu printsiibil, vaid dünaamikat suhtes, mingil hetkel, kuidas reageerib jne Nägu on kõige informatiivsem, samuti ka jäsemete otsad (aga me ka kontrollime nägu kõige paremini, oskame peita emotsioone, teised kehaosad näitavad tahtmatult väga palju). Mida jälgitakse: - silmad, nägu - ...
jaluleseadmine. Antakse edasi mõtteid, arvamusi ja tundeid ning see, kes on vastuvõtjaks, loob oma ettekujutuse ja ideed antud saadusest. Tavaliselt suhtleb inimene kogu oma olemusega, kogu oma isiksusega. Oma sõnume edatamiseks on neli kommunikatiivset süsteemi: loomulik keel; tehiskeel, mille alla kuuluvad näiteks noodikiri, arvutused ja matemaatilised tabelid; visuaalne kommunikatsioon, milleks on pildid ja diagrammid ning mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Antud kodutöös ongi käsitletud just mitteverbaalset kommunikatsiooni. Michael Argyle'i andmetel moodustab suhtleja antavast terviksõnumist teisele inimesele verbaalne osa 7%, hääletoon 38% ning visuaalne osa kehakeel kogunisti 55%. Visuaalne osa hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus). Seega on mitteverbaalsel suhtlusel eneseväljenduses väga suur osa
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsio...
Linn 2009 Sisukord Brasiilia riik..........................................................................................3 Majandus.........................................................................................4 Kultuur.............................................................................................6 Inimesed..........................................................................................7 Keel ja kehakeel..............................................................................8 Raha................................................................................................9 Söök................................................................................................10 Jook.................................................................................................11 Elekter......................................................................................
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika Klienditeenindaja eriala 1. Kursus Ainar Pikk LKT-1 ,,Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt" Kokkuvõte Valga 2010 1. Peatükk ,,Kehakeele alused" See peatükk räägib, mis on kehakeel, kust see pärineb ja kuidas me seda kasutame. Suuremal või vähemal määral suhtlevad kõik meie planeedi loomad signaalide, liigutuste ja helide kombinatsioonil. Samuti on ka inimestel, kes kasutavad kehakeelt nagu iga teine loom. Kehakeel moodustab koguni 65% kogu meie suhtlemisest. Hääletoon 30% ja sõnad vaid 5%. Kehakeel tähendab suurt valikut füüsilisi liigutusi, mis suhtlemise ajal meie kehas alateadlikult ja teadlikult esinevad
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS Referaat Pärnu 2012 1.1 SISSEJUHATUS Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie
Tartu Kutsehariduskeskus Eneseanalüüs Koostaja: Maarja Loikonen K109 Tartu Mitteverbaalne suhtlus ehk kehakeel Minu tugevused: Vahemaa suhtlevate inimeste vahel: Tavaliselt kui ma inimestega räägin siis hoian piisavalt vahet, et saaks mugavalt suhelda. Hääletoon: On samuti piisavalt kõva ja piisavalt vaikne. Oleneb olukordadest ja inimestest. Kuid enamasti siiski kui hoogu satun muutub hääletoon veidi valjemaks. Seismis- ja istumisviis: Oleneb olukorrast, kasutan nii seismist kui istumist. Riietus, soeng, ehted, lõhn: Hoian enda välimuse igapäevaselt ja täiesti kindlalt alati puhta ja
Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles . Mitteverbaalse kommunikatsioon etendab eriti tähtsat osa igasugust liiki läbirääkimistel, olgu see siis tipp-poliitikute kohtumine või müügiagendi tegevus. Kehakeele roll inimeste mõjutamisel Kuulajatele liialt lähedale minek võib mõjuda ründavalt või familiaarselt. Atraktsiooni või lõbusa sõbralikkuse korral on rohkem nihelemist ja jõulisust meeldiva isiku märkamisel
Kehakeel 07.11.10. Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud.
,,Kehakeel - Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi?" Allan Pease Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt? Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane? Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni? Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest? Need on vaid vähesed küsimused teemadel, kuidas mõjutab kehakeel meid ja meie ümbrust. Kehakeele abil on inimesel võimalik näidata enda emotsioone, mõtteid, tundeid jne. Kahjuks ei tea suurem osa inimesi, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat rolli mängib. Raamat ,,Kehakeel" õpetab lugejat tundma tema enese sõnatuid signaale ning näidata kuidas inimesed omavahel nende abil suhtlevad. Selles raamatus vaadeldakse kehakeele iga koostisosa, iga zesti eraldiseisvana. Raamatu autor ise ütleb, et algselt oli teos mõeldud
Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on kehakeele lugemine ning see põhineb raamatul "Kuidas lugeda kehakeelt", mille autoriteks on G.I.Nierenberg ja H.H.Calero. Referaadis tuleb juttu mõningatest kehaasenditest ning nende tähendusest. Valisin just selle raamatu, sest seda lehitsedes märkasin mitmeid pilte erinevate kehakeelt väljendavate piltidega ja mind on alati huvitanud kehakeel ning selle mõistmine. Pean tõdema, et tekst ei vastanud päris ootustele, sest ma ootasin rohkem informatsiooni siiani veel mulle teadmata asendite kohta, samuti toodi raamatu algul välja, et peamiselt on jälgitud ameeriklaste iseloomulikke zeste, mis eestlaste puhul tunduvad võõravõitu. Autoritega nõustun kehakeele tundmise vajalikkuses ja kasulikkuses. Töö eesmärgiks oleks välja tuua kehakeele põhilised funktsioonid ning mõned
MINA KUI SUHTLEJA Suhtlemine on inimestevaheline infoprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et s...
tõenäosust Uimastavad ained(alkohol,ravimid,narkootikumid) Psühhootiline seisund(häiritud tegelikkuse tunnetus, näiteks skisofreenia puhul) Isiksusehäired(antisotsiaalne ehk düssotsiaalne) Orgaanilised ajukahjustused(näiteks kasvajad teatud ajupiirkonnas) Varasem vägivaldsus Jõuguna toimimine Mittesõnaline suhtlemine 38% VOKAALNE INFO JAOTUS 7% VERBAALNE 55% KEHAKEEL Mitteverbaalne käitumine koosneb mitmest komponentidest : Isikuruum Näoväljendused Silmside Vokaalsed vihjed Kehakeel Kehakeelel on oma roll Et rõhutada ja täiendada sõnu Et asendada sõnu Isikuruum Ed. Hall’i järgi eksisteerib : 1) Intiim distants 2) Isiklik distants 3) Sotsiaalne distants
Kui räägitakse nii , nagu kirjutatakse, tunduks see vastuvõtjale ülespuhutud, suurejooneline ja kunstlik. Kehakeel Kehakeelega väljendame ääretult palju. Mõned uuringud ostuavad, et sel moel antakse edasi palju rohkem kui sõnades. Kehakõnel on määrav sõnadega väljendatu usutatavusele. Kui te loiult ja ükskõikse kehakõne saatel kirjeldate eelseisvat kampaaniat, ei usu ükski kuulaja selle õnnestumisse, olenemata teie sõnadest. Nüansirohke ja hästi välja arendatud kehakeel on hädavajalik igaühele, kellel on vaja inimestele midagi teavitada. Võrreldes näiteks Vahemeremaadega, on meie kultuuripiirkonnas inimeste kehakeel üsna tagasihoidlik. Kuid seda saab paremaks treenida. Kuidas öelda ei? Teil tuleb klienti või külastajat teenindada, tema soovidele vastu tulla. Ent alati pole see siiski võimalik ja mõnikord on teenindaja sunnitud ei ütlema. Mõnikord ei saa ka kõige parema tahtmise juures soovi täita: köögis pole enam kedagi, kes saaks omletti
Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka
Koostatud J.Navarro Raamatu Põhjal NÄITAJAD, ET INIMENE TUNNEB EBAMUGAVUST: *Enamasti naised: Katsuvad käega rangluulohku või nõpivad enda kaelakeed. *Hõõruvad otsmikku. *Puudutavad kaela. *Puudutavad põski või silitavad nägu. *Hingavad välja punnis põskedega rahunemise eesmärgil. *Mehed kõhkluste korral kohendavad oma lipsu või puudutavad kaela. *Närvilised inimesed hõõruvad(tavaliselt higiseks läinud)käsi vastu reisi ja põlvi. *Mõni inimene hakkab stressi olukorras tihedalt haigutama. JALAD: *Kui 2 inimest räägivad ja ühe jalg vestluse ajal eemale pöördub, on see märk, et inimene peab lahkuma ning just selles suunas. *Põlvedest haaramine ja keharaskuse nihutamine ette jalgadele on kavatsust väljendav liigutus, mis annab märku isiku soovist tõusta ja lahkuda. *Kui inimene seisab pidevalt jalad harki tähendab see inimene on territoriaalse iseloomuga. *Tavaliselt ristame jalad kui tunneme end mugavalt. *Kui vestluse käigus hakkab istude...
............ 4 3.ANALÜÜS..................................................................................... 9 3.1Kas positiivse esmamulje loomine kliendiga on tähtis?..........9 Diagramm 1.............................................................................9 3.2Kas sa lood kliendiga silmsideme?.........................................9 Diagramm 2.............................................................................9 3.3 Kas sa leiad ennast olukorrast, kus Sinu kehakeel ei vasta sõnalisele väljendusele?............................................................11 Diagramm 3...........................................................................11 3.4 Kas kehakeele kasutamine kliendiga suhtlemisel on oluline? .................................................................................................. 12 Diagramm 4...........................................................................12 3.5 Kas sa kuulad kliendi lõpuni?.........
.................................... 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT........................................................3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted........................................................................................................................ 11 7. KULTUUR JA SUGU.......................................................................................................... 12 8. KOKKUVÕTE.............................................................................................
..............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid.........................................................................................12 Keel ilma helita (Viipekeel, kehakeel, self-made signs)...............................................16 2 Kõik inimolevused kasutavad suhtlemiseks märgisüsteemi, mida nimetatakse keeleks. Maailmas on ligikaudu 3000 keelt, neist ainult 140 on sellised, mida mõistab ja räägib üle ühe miljoni inimesi. Keel on
omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugavalt, teisel mitte. Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Kui välja arvata mõned erandid, siis
Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudu...
Kuigi kultuurilised erinevused kehakeelt teatud määral küll mõjutavad, on palju sellest universaalne. Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Tegelikult õpime seda keelt sellest hetkest peale, kui sünnime siia ilma. Pikkamööda meie arusaamine sellest lihtsalt kasvab. · Kehakeele hulka muutub ka ruumimull(ruumiline distants). · Põhjamaalastel on mullivahe suurem kui lõunamaalastel. · Jaapanlaste kehakeel hästi peen ja tabamatu. Jaapanlased kummardavad kui tervitavad üksteist. Inimene, kes on teisest madalamal positsioonil ühiskonnas, kummardab alati teisest madalamale ja peaks alustama tervitust. Kätlemine on haruldane jaapanlaste seas, sest neile ei meeldi füüsiline kontakt. Naised katavad oma suud naermise ajal. Mehed kratsivad kukalt kui neil on häbi. Kui on väga ebamugav olukord, siis tihti jaapanlased imevad õhku läbi hammaste.
Tallinna Teeninduskool Thea Sester 011M Kehakeel Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kehakeel ........................................................................................................................4 Isiklik ala ......................................................................
Kuidas ja miks me suhtleme Suhtlemine on imeseks olemise lahutamatu osa. Me oleme seltskondlik liik ja meil on teistega suhtlemiseks palju põhjusi. Me suhtleme teineteisega nii teabe väljendamiseks kui ka kogumiseks, mis kõik väljendab ebakindlust ja teeb niimoodi sotsiaalse elu lihtsamaks. Verbaalne suhtlemine on kõige selgem suhtlemisviis, kuid on ka võimalik suhelda peaaegu täiesti mitteverbaalselt. Kehakeel Kehakeel ehk mitteverbaalsel suhtlemisel:see hõlmab puudutamist, füüsilist distantsi ja ruumi, poosi, zeste, näoilmet ja eriti pilku. Enamasti ei ole kehakeel teadlik õppimine, kuigi mõnel juhul võib olla. Kõigil kultuuridel on välja arenenud puudutamisrituaalid, mida sooritatakse kohtumise alguses ja lõpus. Meie kehakeel muutub, kui üritame kasutada pettust. Suhtlemisstiilid Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse,
.......................................8 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Töös käsitletakse suhtlemispsühholoogia üht teemat, milleks on kehakeel. Inimesed kasutavad igapäevaelus peale verbaalse ka mitteverbaalset kommunikatsiooni. Liigutusi tehakse vahel enda teadmata, sest need tulevad enamjaolt alateadvusest. Mitmesuguste zestide tundmine on erinevate vestluste osalemisel vägagi kasu toov omadus, kuna nende järgi mõistab partneri mõtteid ja tahtmisi. Antud töös kasutatakse Allan Pease'i raamatut ,,Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Teoses on
...................................................................................................... 13 6. Kokkuvõte............................................................................................................ 14 Kasutatud materjal.................................................................................................... 15 1. Sissejuhatus Kehakeel on mitteverbaalse käitumise rikkalik allikas, mis aitab meil teiste inimeste tunnetest ja mõtetest paremini aru saada. Kehakeel moodustab umbes 60% meie suhtlusest. Selle teema valisingi just sellepärast, et paremini aru saada, mida inimene üritab selgeks teha just zestide teel. Tavaliselt räägib kehakeel oma loo, mida inimene ise tähele ei panegi. Eriti huvitab mind enda puhul kasutatav kehakeel, mida ma viimasel ajal olen rohkem jälgima hakanud ja samas meeldib mulle ka jälgida inimesi, kes üritavad valetada, aga nende kehakeel reedab nad nende enda teadmata. On nii
Me tunnetame armastust, tundeid ja õrnust, kuid iga inimene erinevalt. Me hingame, mõtleme tähendab seda, et me oleme olemas. Meie alateadvus nagu teaks meie olemusest ja meie hingest, mis asub meie sees. Mõistusehääl meie peas on täiesti töökorras mõtlemaks olemise üle. Meie süda, mis tuksub me sees tekitab tunde, et oleme olemas. Me tunnetame üksteist ja nii ka seletab iga inimese kehakeel tundeid, mida on raske välja lugeda. Mina ise tunnetan enda olemust ja minu kehakeel räägib juba enda eest. Kui ma ei tunneks enda olemas olu, järelikult poleks ma olemas. Me ei saa võrrelda enda olemist mingi asja või objekti olemisega. Vaid me tunnetame oma olemust. Iga inimene tunneb enda ennast ja väljendab oma enda olemust erinevalt. Me tajume enda ümber inimesi, kes on meile kallid. See tunne poeb meie hinge ning tekitab heaolu muutuse. Igapäevaselt on erinev eelmise päeva oma olemuselt.
häälikud ja häälikutest moodustuvad sõnad. Ka loomad edastavad infot keele abil, inimeste jaoks on see lihtsalt võõras ja meie ei saagi sellest aru saada, kuna nad on täiesti teine liik ja teevad meist erinevad häält ja nende häälepaelad, hambad ja keel on tihtipeale täiesti erinev meie omast, mis loob ka häälelise erinevuse ja teistsugused võimalused häälikute moodustamiseks. Suulise keelega käib alati kaasas ka kehakeel ehk zestid kätega ja kogu keha kaasa haaramine aktiivsesse vestlusesse, kehakeel väljendub kõige paremini midagi seletades või õpetades, siis on lihtsam kätega midagi järgi teha või näidata kellegi või millegi asukohta. Tavaliselt pööravad inimesed kehakeelele isegi rohkem tähelepanu, kui näoilmele, kuna kehakeel väljendab tundeid ja tujusid. Erinevate inimestega suheldes kasutatakse keelt erinevalt. Kui mina suhtlen õpetajaga, olen ametlikum, viisakam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
