Hispaania Caroly Kaljumäe 8.b Hispaania Valisin selle teema, sest Hispaania on ilus ja huvitav riik ning väga tahaksin sinna ka ise minna. Hispaania asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinformatsioon Pindala: 505,370 km² Rahvaarv: 47 miljonit Pealinn: Madrid Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Valencia, Sevilla Keel: Hispaania Rahaühik: Euro Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Hispaania lipp Hispaania Kuningriigi riigivapp Geograafiline asend Hispaania asub: Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel Hispaaniat ümbritseb: Põhjast: Prantsusmaa ja väikeriik Andorra Idast ja lõunast: Vahemeri Lõunast: ...
Analüütiline: säilitati looduslik motiiv, kuid ainering on piiratud, esemetel geomeetriline vorm, side loodusega väike, kubistid hakkisid maailma tükkideks, väljendusvormiks pinnad ja jooned, tehti kollaaze. Sünteetiline: Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi, erksamad ja puhtamad värvid. Pablo Picasso: Kaks rändnäitlejat, Vaesed rannal, Istuv naine, Akrobaatide perekond, Tüdruk pallil, Avignoni neiud, Horta de Ebro. Georges Braque: Tütarlaps kitarriga, Portugallane, Majad Estaques. Jacques Lipchitz: Kümblev naine. Constantin Brancusi: Noormehe torso.Juan Gris: Kitarr noodilehega. Robert Delaunay: Ringid, Hommaaz. Sonja Delaunay: Elektrilised prismad. Fernand Leger: Linn, Kettad. Jacques Villon: Marssivad sõdurid. Constantin Brancusi: Lind ruumis. Futurism: Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid
Kristo Karp 8c Riigi iseloomustus Hispaania Hispaania asub Euraasia mandril, Euroopa maailma jaos täpsemalt edelas. Hispaania kordinaadid on 3443 N ja 9W-3E. Hispaania pikkus lõunast põhja on umbes 870km ja idast läände umbes 1050km. Hispaania kuju on nagu ilma esi jalgadeta konn. Harkis jalad on prantsusmaa pool ja nina Aafrika pool. Hispaanias elab umbes 46,5 miljonit inimest Eestis see eest umbes 1,3 miljonit, seega elab hispaanias üle 30X rohkem inimesi. Hispaania pindala on 504 782 km2 eesti pindala on aga 45 227 km2, seega on hispaania eestist ligi 11X suurem. Hispaanias elab ühel ruutkilomeetril umbes 92 inimest Eestis aga 30 inimest. Hispaania paikneb Pürenee poolsaarel, kus see on umbes 70% ümbritsetud veega. Hispaaniat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vahemeri. Hispaania...
Hispaania Koostas: Üldiselt Marcha Riigihümn Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km² Riigikeel(ed hispaania ) 46 120 000 Rahvaarv (2011) Rahvastiku 92,6 in/km² tihedus Juan Carlos Kuningas I Mariano Peaminister Rajoy Rahaühik euro (EUR) Riigi vapp ja lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus (umbes 76%) Umbes 2% järgib mingit muud usundit 19% peab end ateistiks Segovia katedraal Suurimad linnad Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao Toodan...
Tajo 1010 km Ebro 928 km Guadiana 820 km Guadalquivir 680 km 1.3 Reljeef Pürenee poolsaarest viit kuuendikku hõlmava riigi keskosa hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, mille jaotavad kaheks osaks enam kui 2000 m kõrgused Kesk-Kordiljeerid. Medeta ja seda ümbritsevate mäestike (Kantaabria, Pürenee, Andaluusia)vahele on kiilutud tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Poolsaare kõrgeim tippPico de Teide (3718 m). 2. Majandus 2.1 Tööstus Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused
Tajo 1010 km Ebro 928 km Guadiana 820 km Guadalquivir 680 km 1.3 Reljeef Pürenee poolsaarest viit kuuendikku hõlmava riigi keskosa hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, mille jaotavad kaheks osaks enam kui 2000 m kõrgused Kesk-Kordiljeerid. Medeta ja seda ümbritsevate mäestike (Kantaabria, Pürenee, Andaluusia)vahele on kiilutud tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Poolsaare kõrgeim tippPico de Teide (3718 m). 2. Majandus 2.1 Tööstus Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused
Hispaania loodusgeograafiline iseloomustus Euraasia manner, Euroopa, põhjapoolkera, läänepoolkera, Atlandi ookean ja Vahemeri. Kirde pool asub Pürenee mäestik, lõuna pool Sierra Nevada mäestik. Pealinn Madrid: 40° 25′ N, 3° 42′ W Riik on üsna mägise pinnamoega, mäed on igal pool. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 700-1000 meetrit. Kõrgeim tipp Hispaanias on Teide kihtvulkaan otsas olev triangulatsioonipinkt, mis näitab kõrgust 3715 meetrit. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Rohkem mereline kliima aga keskosas võib ka olla mandriline kliima. Asub lähistroopikavöötmes. Keskmine sademetehulk on umbes 500-1000 mm. Põhja-ja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi(900- 3000 mm aastas) Temperatuuri amplituud on umbes 27-28 kraadi. Riik piirneb lääne poolt Atlandi ookeaniga ja ida poolt Vahemerega. Vahemeri: Vahemeri on meri Aafrika, Euroopa ja Aasia vahel, sellest ka selline ni...
Hispaania Angelina Silk 8.Klass Lauka Põhikool Asukoht Asub Edela-Euroopas. Külgneb Biskaia lahega, Vahemerega, Põhja- Atlandi ookeaniga ja Pürenee mäestikuga. Kogupindala on 504 370km. Ühine riigipiir on viie riigiga. Pealinnaks on Madrid. Lipp http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9a/Flag_of_Spain.svg/750px-Fl ag_of_Spain.svg.png Vapp Neljakandiline. Kujutatud kolme kuningriiki: Kastilla, Leon, Aragon ja Navarra. Vapi kõrval on Herculese sambad. http://wwp.european-union- eu.com/spain/images/spain-coat- arms.jpg Hümn La Marcha Real ehk “Kuninglik marss.” Sõnu ei ole. Nimi on tulnud sellest, et seda mängiti avalikel sündmustel kuningapere juures. Rahvusloom http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg Rahvastik Rahvaarv on umbes 39.2 miljonit. Hispaanlased, galjeegod, baskid ja katoonlased. Riigikeeleks on hispaania...
Põllumaad Rohumaad 10%. 10,00% Metsad Muud alad 31,00% Pinnamood Hispaania keskoas hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa. Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikuude vahel on tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Kliima Lähistroopiline kliimavöönd Keskmine õhutemp. on põhja- ja keskosas: jaanuaris + 8°...+ 10° C ja augustis + 18°...+ 24° C. Lõunaosas: jaanuaris + 10°...+12° C ja augutis + 24°...+26° C Sademed Hispaaniapõhja- ja loodeosa-Euroopa sademeterohkeim piirkond. Keskmine sademete hulk: 350- 500 mm aastas Vegetatsioon 6 kuud või rohkemgi Saab 3 saaki aastas Mullad Domineerivaks pruunmullad Mullad suhteliselt viljakad, va. piirkonnad
2. LOODUS Hispaania Kuningriik hõlmab suurema osa Pürenee poolsaarest ning jagab seda Portugaliga. Põhjapoolt piirneb riik Prantsusmaa ja kääbusriigi Andorraga. Hispaania põhja ja läänerannikut uhub Atlandi ookean ning ida ja lõunarannikut Vahemeri. Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln. Suurimad jõed on Tajo (1010 km), Ebro (928 km), Guadiana (820 km) ja Guadalquivir (680 km). Atlandi ookeani ja Vahemere kaldalt ning loomulikult ka saartel võib leida peaaegu igat tüüpi randu. Sisemaal on nii võimsaid jõgesid, põuaseid lavamaid kui ka laiu tasandikke Almerias ja Fuerteventura saarel koguni kõrbeid. Muljet avaldavad ahelikud, nagu Püreneed ja Sierra Nevada aga ka arvukad vähem tuntud mäed katavad kogu Hispaania maismaa
Hispaania Hispaanias on kõige rohkem põllumaid 71%, millest põldusid ja istandusi 40%, rohumaid 31% ja metsi 10%. Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud, Hispaania keskosas hõlmab 600- 800m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikute vahel on tasandikud, Andaluusia madalik ja Ebro madalik. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, kus on kaks aastaaega. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima
Hispaania Hispaania on riik, mis paikneb Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaaniale kuuluvad ka Atlandi ookeanis asuvad Kanaarid, Vahemeres paiknevad Baleaarid ning Põhja-Aafrikas asuvad linnad Ceuta ja Melilla. Kesk-Hispaanias domineerib laavamaa ning riiki läbib mitu mäeahelikku. Riigi põhjapiiril kõrguvad Püreneed, mis moodustavad Hispaania ja Prantsusmaa vahelise loodusliku piiri. Hispaania peamised jõed on Duero, Guadiana, Guadalquivie ja Ebro, viimane suubub Vahemerre. Kliima on piirkonniti erinev, põhjas on talv külm ja suv mahe, sisemaal valitsevad soe suvi ja külm talv ning Vahemere ääres on suvi palav ning talv pehme. Hispaania majandus on väga mitmekesine. Riigis paiknevad märkimisväärselt suured kivi- söe-, raua-, tsingi- ja vasevarud. Peamised põllumajandussaadused on oliivid, tsitrusviljad, riis, suhkrupeet, nisu ja viinamarjad. Tähtsal kohal on auto-, tekstiili- ja toiduainetööstus. Üks
(Apenniini, Balkani) ja saared (Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta). Eristatakse ka Alborani (Gibraltari väinast idas) ja Baleaari merd. Rannajoon on tugevasti liigestunud, palju on saari (peamiselt idaosas). Suurimad saared on Sitsiilia, Sardiinia, Küpros, Korsika, Kreeta, Euboia, Mallorca jaLesbos. Suuremad lahed on Valencia, Lioni, Genova, Taranto, Hammameti, Gabesi, Surti, İskenderuni ja Antalya laht. Suurimad Vahemerre suubuvad jõed on Niilus, Rhône, Ebro, Po ja Maritsa Apenniini poolsaar ja Sitsiilia saar jagavad meri kaheks basseiniks. Lääne basseinis eristatakse Türreni merd , Lioni laht, Liguuria merd ja Lõuna-Baleaaari merd. Madalaveelise Sitsiilia väina ja kitse Messia väina kaudu ühendub läänebassein idabasseiniga, mis jaotub kesk ja ida basseiniks.Keskbasseini põhjaosas asub Aadria meri , mis ühendub läbi Otranto väina Jooni merega Surti laht. Kreeta-Aafrika väin ühendab kesk bassein ida basseiniga. 3.Tsirkulatsioon
.. + 10° C Augustis + 18°...+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi. Keskmiselt on sademete hulk: 350- 500 mm aastas Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Suuremad jõed: Tajo 1010km Ebro 928 km Guadiana 820 Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Poolsaare kõrgeim tipp on Pico de Teide (3718 m). Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, mänd ja oliivipuu. Rahvastik: Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005
Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10o C, augustis 18-24o C, lõunas vastavalt 10-12o C ja 24-26 o C. Sajab keskmiselt 350-500 mm, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 mm aastas. Põhja ja lõuna osa on Euroopa sademerohkemaid piirkondi keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 mm aastas. Jõed. Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suur vesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud (Tajo, Duero, Ebro, Guadiana), laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani). Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. Taimestik. Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik.
talv. Mõlemal poolel külmus palju sõdureid surnuks. Franco saatis rindele lisajõude ja vabariiklasi ähvardas ümberpiiramine. Seepeale tekkisid nende leeris poliitilised arusaamatused ja nad asusid taganema. Olukorra muutis raskeks pidev pommitamine nii maalt kui õhust, tunda andis ka natsionalistide varustuslik ja arvuline ülekaal. (s11) Suvel ja sügisel 1938 olid lojalistid juba enamvähem kindlad oma lüüasaamises. Vaatamata sellele võeti ette pealetung Ida-Hispaanias Ebro jõe juures. Selle sammuga lootsid näidata head võitlusvõimet ja et ülejäänud demokraatlik maailm tuleb neile appi. Suve keskel ületatati Ebro ja tungiti edasi umbes 40 kilomeetrit. Gandesa juurde olid natsionalistid rajanud aga tugevad kaitsepositsioonid ja pealetung takerdus. Lojalistid alustasid otserünnakuid kaevikutele. Mõlemad pooled kannatasid suuri kaotusi. Natsionaliste toetasid sakslased õhurünnakutega. Vabariiklaste armee löödi novembriks algpositsioonidele tagasi. (s12)
Vihma sajab sügisel ja kevadel, kuid mitte piisavalt, et põuase looduse janu kustutada. Kanaari saartel on kõige püsivama kliimaga paik kogu Hispaanias. Temperatuur püsib seal terve aasta vältel 20° C piires, ilmamuutused on väga väikesed nii päeval kui ööse, talvel ja suvel. Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks. Taimestik 4 Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas
linna. Fifth level Ootamatu langeb kiirelt Franco toob vägesid juurde. Vabariiklased tülitsevad. Sunnitud taganema Väga külm talv Suvi ja sügis 1938 Lojalistide olukord lootusetuClick to edit Master text styles Siiski võetakse ette Second level Third level pealetung Ebro jõe juures Fourth level Suvel tungitakse Fifth level alustatakse sissetungi Gandesa juures jääb toppama kaitseliin Ägedad lahingud Vabariiklased lüüakse tagasi. Sõja lõpp Järk järgult Click to edit Master text styles langevad alad Second level Third level mässuliste
1. Fovism (ptk 6, lk 42-45) Ametlik kunst on lõhenenud, kõigutas usku ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse, mida klassitsism ja akademism olid kuulutanud. Kunstis palju erinevaid stiile ja voole. Kunst on pidevas muutuses. 1903. aastal Pariisis Sügissalong, uuendusi soosiva züriiga näitused · Eksponeeris 20. Sajandi uuendusi · Tagasivaatena postimpressionismi tööd 1905 kunstnike rühm (oli ühtne kuni aastani 1907) Sügissalong · Joonistus tinglik · Lastepärane · Värvid eredad, puhtad · Kantakse lõuendile erinevate suurustega laigud · Foofid metsik (maalid mõjusid jõuliste, metsikutena) · Kujutasid kunstniku meeleolu · Värvid vastupidised loodusele (puutüved punased,, taevas roheline jne) MATISSE (Foovide kuningas) · Kunstniku meeleolu edasikandmine, teoses pole midagi jutustavat · Tähtis liikumine ja dünaamika, aga jäädvustas vaid üht hetke · Tähtsad värvid ja lõbustamine · Olenemata värvide ,,mets...
2. Lipp ja vapp Hispaania lipp Hispaania vapp http://www.crwflags.com/fotw/flags/es.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_vapp 2 3. Looduslikud tingimused Pinnamood Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed (3404 m) ja Sierra Nevada (3482 m). Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõed. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on Kanaari saared Kliima Hispaania Kuningriik asub lõunas lähistroopilises kliimavõõtmes. Seal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Põhja-Hispaania asub soojas parasvöötmes, kus on pikk ja soe suvi, ning lühike ja külm talv. Laiub põhjast parasniisketel aladel. Keskmine õhutemperatuur Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris +8..
..+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi. Keskmiselt on sademete hulk: 350- 500 mm aastas 1000 mm loodeosas aastas 2000 mm mäestikes aastas paiguti kuni 3000 mm aastas Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvee periood langeb talveajale. Suuremad jõed on Tajo, Duero, Ebro ja Guadiana. Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks, selleks vajalikke paisusid ja veehoidlaid on rajatud Hispaaniasse juba alates Rooma ajast. Mis puutub maavaradesse, siis on Hispaania eriti rikas metallimaakide poolest. Siinses maapõues leiduvate varade nimekiri on pikk: kivi- ja pruunsüsi, raua- ja vasemaak, tsink, tina, volfram, püriit, plii, uraan, elavhõbe, kaalisool jne. Elavhõbeda varude poolest on Hispaania Euroopa maade seas esikohal.
Albufera de Valencia) ja kivised järsakud (Costa Brava, La Nao). Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saatrel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid. Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast. Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks. Taimestik Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis, kuid
Elades Ameerikas või Euroopas Koostas: Karl Kesküll Klass: 8c Kui mõelda kuhu minna elada, siis asukohaks valiksin umbes 40 - 50 kraadi ekvaatorist põhja poole, parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel. Mitmed riigid, mandrid, saared, veekogud jäävad parasvõõtme ja lähistroopilise võõtme vahele. Seal on suured mandrid nagu Ameerika ja Euraasia. Parasvöötmes on soojad suved ja jahedad talved. Selgelt saab eristada nelja aastaaega. Sademed sõltuvad asukohast. Õhumassid liiguvad läänest itta, sellepärast on mandrite lääneosad sademerikkamad. Lähistroopilisel alal on pehme, vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel on tsüklonid ja niiske õhk mis toovad ookenilt niisket õhku. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Mandrite ...
..+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi. Keskmiselt on sademete hulk: 350- 500 mm aastas 1000 mm loodeosas aastas 2000 mm mäestikes aastas paiguti kuni 3000 mm aastas Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvesi on seejuures talvel. Suuremad jõed on: Tajo Duero Ebro Guadiana Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW. Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani. Hispaania tööstus ja põllumajandus Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus
See tõi endaga kaasa tavaliselt sõjad. Karl Suur (768-814). Tema vanaisa, Frangi riigi kojaülem Karl Martell, suutis kõik Frangi riigid ühendada. Martell'i poeg Pippin Lühike kukutas eelneva dünastia ning temast saab alguse karolingide dünastia. Pippin pärandas kogu riigi oma pojale Karl Suurele. Karl Suur korraldas umbes 50 sõjakäiku. Kõigepealt edelasse Pürenee poolsaare suunas, seal vallutas ta alad kuni Ebro jõeni. Seejärel kagusse Langobardide kuningriigi vastu. Kirdesse sakside vastu. Läände Bretooni poolsaarele. Tekkis riik, mis oli territoriaalselt võrreldav Lääne-Roomaga. Aastal 800 krooniti Karl Suur Roomas keisriks (Frankide jaoks oli ta endiselt kuningas). Frangi riik oli endiselt tüüpiline barbartie riik - rahvastik oli väga erinev, kõneldi umbkaudu 20 erinevat keelt, majandussidemed erinevate riigiosade vahel puudusid (toodeti oma tarbeks
Valencia) ja kivised järsakud (Costa Brava, La Nao). Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saartel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid. Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast. [9] 5.1 Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. [4] 5.2 Taimestik 11 Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas
- Kesk-Euroopa põhja osa on tasane ja merelt tulevad õhumassid mõjuvad kaugele sisemaale. Kõik jõed toituvad põhjavetest! 1)Segatoitumisega jõed Parasvöötme jõed. Toituvad kevadel sulanud lumest, suvel põhjaveest , sügisel sademetest, talvel põhjaveest. N: Doonau, Volga, Emajõgi, Dnepr, Mississippi 2)Vahemere tüüpi jõed toituvad sademetest, suurvesi esineb talvel. N: Ebro 3)Mussoonkliima jõed toituvad vihmavetest. Suurvesi suvel, sügise alguses suurem äravool. N: amuur, huange, jangtse, mekong 4)Ekvatoriaalse kliimaga jõed toituvad vihmavetest, aastaläbi veerohked.N: Amazonas, Kongo 5)Liustike sulavetest toituvad jõed suurvesi suvel N: Colorado, Kolumbia Mõisted: 1. Tootmisviis majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neid võimaldavad inimvahekorrad ja töökorraldus. 2
seiklust ja ta kujutas ette, et tuuleveskid on nõiutud hiiglasteks. Mõnel korral pidid Don Quijote ja Sancho Panza isegi raha maksma, et ära siluda Don Quijote lollusi ja hullusi ehk "nõidusi". Näiteks ühes kõrtsis tegi ettekuulutaja (nukuteatri omanik) nukuteatrit tasuta, kuid Don Quijote läks hulluks ja hakkas asju lõhkuma.. mis tuli loomulikult kinni maksta. Ei läinud kaua aega, kui tuli järgmine asi kinni maksta. Sedakorda paat, mille Don Quijote Ebro jõe ääres ära lõhkus. Sancho oli juba meeleheitel, mõistes, et kui asjad niimoodi edasi lähevad, siis ei ole neil varsti enam raha. Tol hetkel mõtles ta isegi, et tahaks oma isandast lahku lüüa. Oma seikluste ja juhtumiste järgi võttis/sai Don Quijote endale mitmeid nimesid. Mõne võttis ta endale ise, mõne andis keegi teine.. ja ikka mõne sündmuse järgi. Tema nimeks oli näiteks Kurva Kuju Rüütel (mille Sancho talle andis) ja seda sellepärast, et tal ei tulnud peaaegu
Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.
Selles linnas tegutseb natuke vähem tuntud jalgpalli klubi Valencia Club de Futbol (Valencia FC) 10) SEVILLA Sevilla on linn Hispaanias, Andaluusia pealinn. Asub Guadalquiviri jõe ääres, Edela-Hispaanias. Praegusel hetkel on Sevilla pindala 141km2 ning elanikke on seal natukene alla 700 tuhande. 11) ZARAGOZA Zaragoza on Aragoni autonoomse piirkonna ja Zaragoza provintsi halduskeskus. Asub Ebro jõe kaldal. Elanikke on selles linnas 660 tuhat 2016 aasta seisuga ja nad asetsevad 973,8km2 alal. 12) MALAGA Malaga on linn Hispaanias, Andaluusia suuruselt teine linn ja malaga provintsi keskus. Asub Vahemere ääres kahe jõe, Guadalmedia ja Guadalhorce, suuete vahel. Linn asub Lõuna-Hispaanias ja on 569 tuhande elanikuga, ligikaudu 400km2 suuruse pindalaga. 13) BILBAO
Põhjas ja keskosas on kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk- Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia (lõunas) kiltmaaks. Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Suuremad jõed on: Tajo, Duero, Ebro, Guadiana. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Mets katab 10% Hispaania kogu pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik- kääbuspalm. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk- Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja
kuni surmani ta peab võitlema Roomaga. (237eKr). Pärast Hamilkar Barkase surma võttis Kartaago väe juhtimise üle Hasdrubal (Baal = peremees/isand). Hannibal esialgu oli veel liiga noor et väepealikuks saada. Hastrubal jätkab Hispaania alade hõivamist ja rajas sinna suure Kartaago asunduse Carthago Nova (Uus Kartaago). Kartaagolased sõlmivad Roomaga pärastsedaühe lepingu Ebro lepingu, sellega lepitakse kokku Kartaago Hispaania alade ja Rooma riigi piir (Ebro jõgi),kumbki pool Ebro jõge ületada ei tohtinud. 221eKr sureb Hasdrubal ja Hannibal võtab väe juhtimise üle. II Puunia sõda 218-201eKr Selle sõja ajendiks saab see et Hispaania alasid hõivates Kartaago vallutab Hispaanias asuva Saguntumi linna, millel oli Roomaga kaitseleping. See andis hea põhjuse kuulutadasõda Kartaagole. Rooma senat annab sõjavägede juhtimise kahele konsulile: Publius Cornelius Scipio ja Longus. Scipio saab loa tungida Hispaaniasse ja seal vallutada Kartaago alad
2)astustas umbes 10'000 saksi peret Galliasse, sealt toodi franke asemele. Idakagu suunas avaarida vastu aasia hõim oli jõundud keskeurp. Ungari territooriumile oma riik. Sealt rüüsteretki naabritele. Sai neist jagu, üüks osa avaare pöördus tagasi itta, kaguaasiasse Kagu suunas langobardidega. Hävitas täiesti lb riigi, alad liideti frangi riigiga Edela suunast alad ebro jõeni liideti frangi riigiga. Taastas üle pika aja suure riigi, ühtse võimuga. Tänu sellele levis feodaalkord. 800 krooniti KS Roomas roomlaste keisriks. Siiski barbarite riik, sest oli etniliselt kriev. Usuliselt kah. Püsivaid maj. Sidemeid eri osade vahel puudusid. Oli nat.maj. Riiki hoidis koos sõjaline jõus ja KS isik. Peatselt peale ta surm riik lagunes. 5. Feodaalsuhete kujunemine
241 rahulepinguga loovutas Kartaago oma valdused Sitsiilias Roomale. Sitsiiliast sai esimene Rooma provints. Sürakuusa püsis Rooma liitlasena. 238 hõivasid roomlased, rahulepingut rikkudes, Sardiinia ja Korsika ja tegid sellest oma provintsi. Hamilcar Barca hakkas Hispaanias valmistuma võitluseks roomlaste vastu. 228, pärast Hamilcar Barca surma, tõusis kartaagolaste ülemjuhatajaks Hispaanias tema poeg Hannibal. 219 vallutas Hannibal Saguntumi linna Hispaanias, põhja pool Ebro jõge. See vallandas teise Puunia sõja. Teine Puunia sõda 218 201: 218 tungis Hannibal Hispaaniast Galliasse ja üle Alpide Po jõe tasandikule, kus võitis roomlasi Trebbia lahingus. 217 tungis Hannibal Itaaliasse ja purustas Rooma väe Etruurias Trasimenuse järve ääres. 216 Cannae lahingus (Lõuna-Itaalias) hävitas Hannibal Rooma armee. Mitmed Rooma liitlased Itaalias, sealhulgas Capua linn, lõid Roomast lahku. 215 asus Kartaago poole Sürakuusa.
l03S'W 96 Greece, country 84 ·J'l'tlerland, river , ........ 55 37'OO' N 88'OOW Ebro, fIVer 85 43·00'N 2' OOW FranCistown, Botswana 90 21'12'5 27'32'E Green, fiver 55 38'OO'N 8I' OO'W Huascaran. MI.. peak 79 9' 00'5 18'OOW 8' oo'E ItIOerland Pen.· penmsula
Martre jne), Versaille loss ja park, Lyon, Loire jõe org, Loire oru lossid, Mont Blanc, Bordoo 2. LõunaEuroopa a. Portugal Madeira saar, Assoorid, Roca neem, Duoro jõe org, Tejo suudmelaht, Lissabon, Torre de Belem, Porto, b. Hispaania Altamira koopamaalingud, Sevilla, Granada, Hispaania lõunarannik, Kanaari ja Baleaari saared, Montserrati klooster, Ebro jõgi, Barcelona, Madrid 17 c. Itaalia Rooma (Trevi purskaev, Pantheon, Colosseum), Hispaania väljak ja trepid, Veneetsia, Pisa, Firenze, Vesuuv, Etna, Vatikan, Pompei d. Kreeka Ateena akropol, Epikurose Apolloni tempel, Metera kalljukloostrid, Olümplios, Knossose palee Kreetal, Kreeta ja Santorini saared, Dirose koopad e. San Marino San marino linn, Titano mägi f
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
