Mille poolest erinevad Mari ja Krõõt? Krõõt oli küll harjunud teistsuguste inimeste ja elukohaga. Ta oli teistsuguse välimusega, kui tavaline perenaine, sihvakas ja sale, aga tööd ta ei kartnud. Krõõt oli särasilmne ja rõõmus, kuid perenaiseks olemine ning raske töö röövised selle temalt. Nüüd oli ta kurvameelne, kuid leebe ja malbe, nii et ta meeldis kõigile, tema leebus ja siirus mõjusid hästi kõigile inimestele. Isegi Oru Pearule, kes kadestas Andrest tema naise pärast ja soovis, et temagi naine oleks samasugune olnud. Mari oli välimuselt perenaiselikum, matsakad tugevad jalad ja tööd tegi ta kõvasti. Ta oli heasüdamlik ja vastutulelik. Hoolis krõõdast väga ning võttis ta lapsed enda hoole alla ja armastas neid nagu oma lapsi. Ta oli väga rõõmsameelne, tervate ütlemistega ning armastas nalja teha. Vähemalt seni, kuni sai Vargamäe perenaiseks. Andres oli nii Krõõda kui ka Mari suhtes ükskõikne. Ainult, et M...
Andres taluperemehena ei võta vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid Mina arvan, et Andres taluperemehena ei võtnud vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid, sest Andresel on kange iseloom ja ta ei kuula teiste nõuandeid, vaid teeb nii nagu ise tahab ja nõuab oma tõde. Selle tagajärjeks tema plaanid ja unistused seoses talu parandamisega nurjuvad. Näiteks tahtis Andres juba Vargamäele jõudes parandada oma elutingimusi ja korrastada lauta ja põllumaad. See tal aga hästi ei õnnestunud, sest enamus energiat läks Andresel Pearuga vaidlemise peale ja igapäevaste probleemidega tegelemiseks. Anrdes on ebaratsionaalne mõtleja ja unistab paremast elust ja suuremast talust, aga selle asemel ta lihtsalt tegi tööd ilma läbi mõtlemata, mida ja millal ära teha. Selle tulemusena ta küll töötas päevast päeva, aga mingit kasu see ei toonud, ses...
kohviõhtu toimub neiu vanemate pool. Külalised kannavad pärastlõunariietust, pruut pastelltoonis kleiti või kostüümi ning peig aastaajaga sobivat ülikonda. Peolauda ehib peigmehe või tema perekonna kingitud valgetest või roosadest lilledest kimp. Peolauas istub tulevane pruutpaar kõrvuti ja pruudi vanemad teineteise vastas. Aukohtadel, neiu vanemate paremal käel, istuvad noormehe vanemad ja vanavanemad. Kihluspeo puhul harilikult kingitusi ei tehta. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) 2. PULMAD 2.1 Eesti pulmade tradistioonid Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid
Toidukaubad Selver Maxima Konsum Tavaline Eesti 0,50 0,59 0,42 kartul, 1 kg Delma või, 500g 1,10 0,99 1,05 Leib Must: 0,67 Must: 0,62 Must: 0,70 Peenleib: 0,70 Peenleib:1,33 Peenleib: 1,55 Sai Perenaise: 0,48 Perenaise: 0,42 Perenaise: 0,44 Atleedi juust, 350 g 3,89 2,79 3,00 Suhkur Dan Sukker: 1,59 Dan Sukker: 1,24 1,18 Sool 0,31 0,31 0,31 Löfberg's kohv 5,49 5,39 6,02 Makaronid Manni: 0,57 0,61 Manni:0,57
läbi saavat. Väga palju ei näitagi raamat Tuhkatriinu suhetest teistega, kuna ta ei puutu raamatus kokku väga nendega. Tema suhe Perenaisega on kummagi poole pealt vaadates minu arvates erinev. Tuhkatriinu tundub pidavat Perenaist toredaks inimeseks, kelle jaoks ta saab teha erinevaid töid ja kes suunab teda elus. Perenaine peab Tuhkatriinut vaid oma etturiks, kuna Tuhkatriinu mõte ongi selles, et ta leiaks endale printsi ja abielluks temaga ning kaudselt oleks võim Perenaise käes, kuna Tuhkatriinu kuulab ikka veel oma ,,kallist“ Perenaist, kes tema eest on ,,hoolitsenud“. Nagu eelnevalt mainisin, siis Tuhkatriinu on Perenaise jaoks kui ettur. Perenaisel on lihtne manipuleerida temaga ja tema kaudu valitseda. Tänapäeval on palju inimesi, kes ei oska iseseisvad olla ning käituvad ja tegutsevad kellegi teise mõjutustel. Nad ei mõista teiste inimeste kurje plaane ning seetõttu aitavad nende teostumisele kaasa.
see õige aeg? Kas siis, kui elus on kõik tehtud, ning eemärk täidetud? Andres juurdles selle üle tihti, kas Krõõt läks ikka õigel ajal? Rahu selles teemas ei saanud Andres kunagi, tema jaoks tuli kõik liiga vara. ,,Vargamäe Andresel olid Krõõda surmast saadik rasked päevad. Tänini oli ta vaevalt osanud aimata, et inimesel võiksid olla niisugused päevad. Ainukese lohutusena tundus temale, et seisukord polnudki veel kõige hullem. Tal oli vähemalt sauna-Mari, kes perenaise ja osalt ka ema kohuseid mahajäänud lapse vastu täitis. Aga kui ka Marit poleks olnud, mis oleks pidanud Andres siis tegema?" (,,Tõde ja õigus" I osa, lk 171). Krõõt oli läinud, aga Andres pidi edasi elama. Ta pidi täitma oma kohustusi, mis tal seosed Vargamäega ja lastega on. Sauna-Mari, inimene kes mõtles eelkõige teistele ja alles siis iseendale. Kui naine oli noorem, tundus talle elu palju ilusam ja lillelisem. Ta pidas elu mõtteks seda, et saada tulevikus koos oma
töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Alguses talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamäe nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Alles Krõõda surivoodil hakkas Andres mõtlema, kuidas oli ta teda tööga kurnanud. Samuti oli ka Mariga Vargamäe Andrese teise naisega. Enne kui Mari sulase Jussiga saunas elas, oli ta alati elurõõmus, kuid perenaise suur koormus tegi teda õnnetuks. Raamatu naistegelased ei olnud väga õnnelikud. Mõlema perenaise kõige rõõmsam sündmus oli pühapäeviti koos peremehe Andresega kirikusse sõitmine, kus ta sai endale korralikud riided selga panna. Mari tuju tegi alati lõbusaks Juss, kelle kiusamine tegi talle palju nalja. Ka pakkus naistele rõõmu, kui Andres ja Pearu tõid koju kas värsket saia, viina või veini, mida igapäevaselt ei saanud
Perenaise sai (320 g) Koostis: nisujahu T550, joogivesi, pärm, margariin (taimsed rasvad (osaliselt tahkestatud), joogivesi, emulgaatorid: rasvhapete mono- ja diglütseriidid, letsitiin, happesuse regulaator: sidrunhape, toiduvärv: beeta-karoteen, aroomaine), suhkur, keedusool (1,2%), emulgaator: E481 100 g toodet sisaldab keskmiselt: - energiasisaldus 1050 kJ / 250 kcal - valgud 7,4 g - süsivesikud 50,6 g - rasvad 2,7 g Analüüs: Võrreldes musta vormileivaga, sisaldab perenaise sai juba mõningaid lisaaineid. Enamjaolt aga seetõttu, et antud toode sisaldab ka margariini, mis oma kireva koostise tõttu loetelu kaks korda pikemaks teeb kui musta vormileiva puhul. Võrreldes ülejäänud nelja tootega sisaldab perenaise sai kõige rohkem süsivesikuid. Kokkuvõtteks ütleks, et tegemist on suhteliselt ohutute toodetega ning ma ei arva, et ma oma ostukorvi sisu antud kaupade näol oluliselt muutma peaks. Toodete
roogadeks lihapallid (köttbullar) kartulipüree ja pohlamoosiga. Panniroog (pyttipanna) ja oasupp pekiga. Rootsi köök Magustoidud Magustoitudest on levinud mitmesugused koogid ja muud küpsetised. Erilisel kohal on pannkoogid. Rootsi köök Lauakommetest Kõige ametlikumaltk õikidest rahvustest käituvad lauas rootslased. Rootsi külalislahkusest hoolimata võib lõuna Stockholmis kujuneda peaaegu tõeliseks katsumuseks. Rootsi köök Lauakommetest Peakülaline saadab traditsiooniliselt perenaise lauda ja istub tema vasakule käele. Alustuseks pakutakse napsu ja aukülaline peab toostide ütlemisel otsa lahti tegema. Esimene toost on perenaise terviseks ja tingimata kuulub asja juurde lühike kõne. Külaline tõstab klaasi, teadab inimese nime, kelle auks toost öeldakse, vaatab tollele silma, ütleb‘’skål,’’ neelab alla napsu, tõstab klaasi kaks – kolm sekundit kestva silmside ajaks ja asetab klaasi kindlalt lauale. Rootsi köök Lauakommetest
Toaneitsi päevik 1) Kuidas leiab Celestine oma viimase töökoha? Majaproua andis kuulutuse teenijate büroosse ning Celestine leidis selle. 2) Milline on perenaise ja peremehe omavaheline suhe? Perenaise ja peremehe omavaheline suhe oli halb. Mehel polnud mingit hääleõigust, kõike otsustas naine. Isegi kogu raha oli naise käes. Mees sai seda naise käest väga vähe. Nad elasid koos nagu naabrid. Mingeid seksuaalsuhteid nende vahel polnud. Nad elasid koos lihtsalt nagu naabrid. Üksteist nähti vaid õhtusöögi ajal või ühistel külaskäikudel. 3) Kirjelda teenijaid, kes koos Celestine`iga viimases majas töötavad?
Lauaplaani tegemiseks tuleb koostada esmalt külaliste nimekiri. Inimeste paigutamisel lauda tuleks arvestada nende ametikohti, ametinimetust, vanust ja sugu. Lauaplaan sõltub ka laua kujust ja selle asetusest ruumis ning akende-uste asukohast. Lauaplaanil tuleb kõigepealt ära määrata aukülaliste kohad. Need asuvad alati sissepääsu vastas. Juhul, kui sissepääs asub ruumi küljel paiknevad aukohad tänavapoolse akna vastas. Kõige auväärsemad kohad on klassikaliselt peremehe ja perenaise paremal käel. Abikaasad paigutatakse tavaliselt teineteise kõrvale ja seda selliselt, et naine istub teda saatva mehe kõrval. Erinevaid paigutusviise külaliste lauda paigutamiseks on kolm. 1. Klassikaline prantsuse paigutus Peoperemees ja perenaine istuvad prantsuspärasel lauda paigutamisel laua keskossa teineteise vastu. Aukülalised istvad nende paremale käele ja vasakule käele pannake tähtsuselt järmised külalised
Tundub aga, et naised olid need, kes kõige rohkem kannatasid. Krõõt ei sobinud algusest peale Vargamäele, ta oli sealse raske ja kontimurdva töö jaoks liiga pika ja kõhna kehaehitusega. Ta sobis rohkem oma isakoju suurte laante keskel, mitte aga Eespere perenaiseks keset soid, rabasid ja kiduraid mände. Olgugi, et Krõõt Vargamäele ei istunud, pidi ta seal päevad läbi tööd rabama, sest tema eest kedagi teist seda tegemas ju polnud. Oli küll tüdruk, aga ega tema kõike perenaise tööd saa teha, perenaine peab ikka oma tegema, jõuab siis või ei jõua. Andres ja Krõõt pidid ikka oma toimetamistega teistele eeskujuks olema, et teisedki kõvasti töö murraksid. Nemad kahekesi tegid kõige rohkem tööd ära ja ehk Krõõt rohkemgi kui Andres, sest tema pidi tegelema loomade ja majapidamisega ning kui sai ka välitöödel abiks olema. Kõigi nende toimetuste juures tundus, et aeg hommikust õhtuni on liialt lühike. Nõnda möödusid perenaise päevad ja
Ta kunagi ei virisenud tööde üle, nende raskuse üle. Pärast Krõõda surma, mõtles Andres, et äkki ta oleks pidanud Krõõdale vähem koormust jätma ning rohkem teda märkama. Nüüd pidi olema Mari see, kes hoolitseb laste eest. Sündmused viisid Jussi enese poomiseni ning Marist sai Eespere uus perenaine. Kuid nüüd ei ole kuskil enam seda rõõmsat Marit. Marist oli samuti saanud tuhm kogu, nagu oli olnud ka Krõõt, kes võttis üle vana perenaise omadused. Justkui Vargamäe perenaise iseloom on kuskil kirja pandud ning seda ei muuda mitte miski, olgus selleks kes tahes. Andresel olid suured plaanid Vargamäega ning ta tegi tööd sellejaoks, et tema lastel oleks selle arvelt kergem seda kohta ülal pidada. Kuid tema üllatuseks ei olnudki lapsed nii vaimustuses Vargamäele jäämisest. Nad olid näinud siinset elu ning seda suurt vaeva ja tööd, mida on vaja teha, et ära elada. Pidevad tülitsemised ning mõtetud kohtuskäimised Pearu ja Andrese vahel, mis ei viinud kuhgi
Toitumistavad paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal eestis, ning valmistatakse ka sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis on tuntud ja tunnustatud eesti erinevates piirkondades. Üldiselt valitses eesti peredes 20 saj-ni väga kindel toidukord. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud perenaise aega kulutada. Hommikusöögiks oli eelmise õhtu ülejäänud toit, kõrvale ka midagi kiiresti valmivat. Kõige tavalisem õhtu- või hommikusöök oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale silku, jõukamas peres ka rasv, või. Keedeti oa-, herne- või läätseleent. 19 saj viimase veerandini oli peamine söögikord õhtusöök, peamiselt puder ja supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel.
töölised(4tk)- Mikk, Jaan, Leena, Liisa 2)Miks ja kui kaua oli Villu vangis? Villu istus aasta aega vangis, kuna tappis künka Oto teibaga ära. 3)Kuidas vangisolek talle mõjus? Ta tahtis ise oma talu eest hoolitseda ja teda hakkas huvitama loodus. 4)Too välja Kõrboja peremehe positiivne ja negatiivne iseloomujoon. Positiivne- töökas Negatiivne- tahtis üle töötada 5)Mis oli Anna perekonnanimi? Anna perekonnanimi oli Kivirist. 6)Millised tingimused Anna isale esitas, enne kui Kõrboja perenaise ameti vastu võttis? Nimi. Nimi: Rein Ta tahtis et isa saaks seal rahulikult enda surmani elada ja et enne isa surma seda maja ei renitaks ja ei müüks ega panditaks. 7)Miks tahtis Villu Kivimäe kivid ära lõhkuda? Ta tahtis ehitada sinna keldrit ja ta tahtis seda maad et põllumaad rajada.
Kõrboja Rein pakub Annale Kõrboja perenaiseks hakata, sest muidu peaks ta selle maha müüma, kuid Anna ei saa ainult üksi perenaine, ta peab endale ka peremehe leidma, niisiis lepivad Rein ja Anna kokku, et Anna valib endale ka kaaslase. Anna saatis Jaaniga teate kõikidesse lähedal olevatesse taludesse, et nad on tema poole oodatud jaanituld tegema. Ühtlasi oli ka Anna sünnipäev. Anna istub laguneva perenaise pingi peal ja meenutab kõike, mis kunagi olnud on. Tuleb Jaan ja teatab, et peaaegu kõik tulevad välja arvatud Katku peremees ja perenaine, kuna nad on Kõrboja peremehega riius, sest nad ei müünud Katku talu peremehele. Pidu oli juba peal, ainult Katku pere oli puudu ja Kuusiku Eevi(Eevil ja Villul on poeg Villu, enne seda kui Villu kaklema läks ja vangi läks tegi ta Eevile poja). Villu otsustas siiski jaaniõhtule minna ja kohtas seal Annat
Soome kombed ja tavad Soomlased suhtuvad teiste riikide kommetesse ning kultuuri arusaadavalt ning mõistvalt. Eestlastele on oluline esmamulje , kuid soomes antakse inimesele hinnang pikema aja vältel ning olulised on inimese teod mitte mingi käitumisnormi järgimine või mittejärgimine. Tervituseks soomlased kätlevad ning vaatavad üksteisele silma .Käepigistus on tugev ning lühike. Kombeks on ka lapsi kättpidi tervitada. Kallistamine pole kombeks. Suur austuse puhul kummardatakse.Meil eestatlset on samamoodi ,noorteseas on pigem populaarsem üksteise kallistamine. Soomlaste jaoks on raha väga olulisel kohal,nad ei larista raha mõtetute ja tühistele asjadele,soomlased on nagu eestlased ,raha suhtes mõtlevad nad väga hoolikalt üle mida nad ostavad ja kas neil on seda vaja.Kuna nii Eestiski ja Soomeski tuli paaraastat tagasi euro ,siis igatevad ka soomlased tagasi oma marke nagu eestlasedki oma kroone.Soomlased kurdavad väg...
Franz Kafka „Protsess“ Lühikokkuvõte Romaan algas Josefi ootamatu vahistamisega tema sünnipäeval. Josefile aga ei öeldud, milles teda süüdistati. Peale ülekuulamist ütles inspektor talle, et ta on arreteeritud, kuid ta võib endiselt tööl käia ja elada edasi nii nagu varemgi. Peale tööd vabandas Josef perenaise ees oma vahistamist, kuid perenaine tundus seda mitte pahaks panevat. Seejärel ootas ta Bürstnerit, et vabandada ka tema ees, sest ülekuulamine oli tema toas toimud. Bürstner oli esialgu hämmeldunud, kuid lasi siiski Josefil talle hommikustest sündmustest ette kanda. See aga köitis perenaise õepoja tähelepanu ning Bürstner palus Josefil lahkuda. Enne lahkumist suudles Josef Bürstnerit. Josefile öeldi, et uurimine toimub järgmisel pühapäeval. Ta
``Kõrboja peremees`` Küsimused: 1. Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile. Vastused: 1. Kõrboja oli suurem kui Katku. Katkul ei olnud nii viljakad maad, kui Kõrbojal. Katku pinnas oli kuivem. Katkul olid ilusad maad. 2
tuletanud. Selle asemel hakkas teda huvitama Katku, tema isa talu. Varem ei huvitanud see teda üldse. Nüüd tahtis ta ise töös kaasa lüüa ja Katkul midagi paremaks muuta. Villu oli väga kangekaelne ja sellepärast juhtuski, et ta hakkas Kivimäel kive õhku laskma. Ta tahtis Kivimäe kividest tühjaks teha, et sinna põllud rajada. Teised ütlesid talle, et ärgu ta seda tehku, sellest sünnib ainult tüli ja pahandust. Samal ajal sai Kõrboja endale uue perenaise. Vana Rein oli Anna sellepärast koju kutsunud, et ta tahtis talu kogu täiega temale anda. Algul ei tahtnud Anna kohta vastu võtta, kuid lõpuks võttis ikka. Peale seda hakkas Kõrbojal töö kohe kiiremini minema. Annat jätkus igale poole, teda huvitas nüüd milline tema talu on. Jaanilaupäeva saabudes korraldas Anna suure jaanitule. Ta lasi kõik ümbruskaudsed inimesed sinna kokku kutsuda. Tegelikult ei olnud see ainult jaanipäeva tähistamine, see oli
Tallinna Teeninduskool EESTI MÜÜGIVÕRGUS OLEVAD SAIAD-LEIVAD Referaat Rauno Loik 011PK Juhendaja: Janno Semidor Tallinn 2010 LEIBURI SAIA-LEIVA TOOTED Koorikleivad: Rukkipala Tera-Timmu Porgandi Pille Seemne-Siiri Köömne-Kusti Kaerasüda Rukkisüda Rukkileivad: Kodune rukkileib Rukkileib Toolse leib Röstleivad: VILJAKAS võileivaviilud rukkihelvestega VILJAKAS võileivaviilud kaerahelvestega Sepik: Kodune sepik Peenleivad: Tallinna peenleib Madise leib Teraleivad: Tallinna teraleib Seemneleivad: Must seemnelieb Täistera leivad: Täistera leib LEIBURI SAIAD-LEIVA TOOTED Röstsaiad: Täistera mitmeviljasai Kuldne röstsai klassikaline Kuldne röstsai tume Kuldne täistera röstsai Seemnesaiad: Päevalille seemnesai Kuklid: Rosina kukkel Kuldne röstkukkel Sai: Isasai PERELEIVA SAIA-LEIVA TOOTED Rukkileivad: Pere rukkileib Pere Wa...
Vaagnateenindus Nimet. Ka serveerimiseks prantsuse moodi Toit serveeritakse vaagnalt ringipakkumise teel Kelner pakub vasakult Klient tõstab ise endale serveerimiskahvli ja- lusikaga toitu Kliendi soovil tõstab toidu kelner Tõstmisel moodustatakse tangid- lusikas all, kahvel peal Kahvli kumerus jaab allapoole Kasutatakse peamiselt pidulikel vastuvõttudel Nõuab teenindajalt kõrget proffessionaalsust Kui on kaks pakkujat, alustatakse nii peremehe kui perenaise paremalt käelt ja pakutakse paremale Tavateenindus- vaagna võib järelejäänud toiduga lauale jätta Banketiteeninduses- vaagen viiakse pärast ringipakkumist ära Koduses stiilis serveerimine Family style Nimet. Ka serv. Vene moodi Toit asetatakse lauale vaagnatega, tirinatega ja muude serv.nõudega Tavaliselt tõstavad toitu laualt lauasistujad ise Ühel suurel laual Rootsi-, forestland Kliendid tõstavad ise pealaualt taldrikule toitu ja suupisteid
Arengumaades ka riisi, hirssi ja maisi Kasutamine Toidu valmistamine Tärklisetööstus Piiritusetööstus Õlletööstus (oder, mais) Loomasööt (hein, mais) Tooted Nisujahu – Veski Mati Kaerahelbepuder – Veski Mati Õlu - Saku Odrajahu – Kivisaare Veski Kama – Tartu Mill Verivorstid – Nõo Lihavürst Leib – Leibur Viin – Viru Valge Müsli – Eesti Müsli Sai – Perenaise sai Suuremad firmad Eestis Tartu Mill Veski Mati Eesti Mahe Leibur Eesti Pagar Kalew Vilma Eksport Nisu eksport (2011): USA 32,8 miljonit tonni, Prantsusmaa 20,3 miljonit tonni, Austraalia 17,7 miljonit tonni ja Kanada 16,3 miljonit tonni. Odra eksport (2011): Prantsusmaa 5,0 miljonit tonni, Austraalia 4,5 miljonit tonni, Saksamaa 2,2 miljonit tonni ja Argentiina 2,1 miljonit tonni.
Heliloojale meeldis libreto ja ta komponeeris sellele kuue nädalaga muusika. ,,Nahkhiire" esiettekanne toimus Viinis 5. aprillil 1874. aastal. Opereti tegevus toimub 19. sajandi teisel poolel Viini lähedal väikelinnas. Esimese vaatuse tegevus toimub Eisensteini (Urmas Põldma) villas. Siin tutvume tema naise Rosalinde (Karmen Puis), Adele, nende toatüdruku (Angeelika Mikk), teatridirektori Falke (Jaan Willem Sibul) ja tenor Alfrediga (Mati Kõrts), kes oli perenaise austaja. Teise vaatuse tegevuskohaks on varieteeteater Nahkhiir, kus kõik peategelased kohtuvad ja kus Vanemuise lavastuses pakutakse värvikaid tantse. Kolmandas vaatuses on laval vangla, kuhu on sattunud Alfred, kes esineb Eisensteini nime all. ,,Nahkhiirt" peetakse kõige edukamaks Straussi operetiks. Selle pikk avamäng juhatab sisse opereti meeleoludesse. Lisaks rõhutas meeleolu ka vaade Viini tolleaegsele tänavapildile.
Karm valistuskord Kes meeldida tahab, peab roomama, "jah" üteldes "ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja-tänama! ("Kes meeldida tahab-") Armastus kodumaa vastu Sa oled kui salanaine, mu kallis kodumaa; ja seda küll avalikult ei tohi nimeta. ("Sa oled kui salanaine") Argipäev Siin perenaise käsi hoolel tegev, hulk kistud rohtu eemal hunnikus. Aed lehkab sõnniku ja õite lõhnast, muld must kui siid. Siin hool ja õnnistus: seal ajab kõrvits ennast laiali ja küüslauk peenra öörel nagu muru... ("Üks suvepäev") Sünge aeg Must lagi on meie toal ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda ("Must lagi on meie toal") Tänan tähelepanu eest!
vastu, kuid lõppuks nõustus abielluma. Nii nad paari pandigi. Pärast seda tegi Gerassim kõiki tõid halvemini. Kolme aasta pärast pidi Tatjana koos Kapitoniga lahkuma. Siis tuli Gerassim oma toast välja ja andis Tatjanale punase paela ja Tatjana suudles temaga kolm korda. See andis vene usu järgi õnne. Kord leidis Gerassim veest ühe koera ja kasvatas ta suureks ja kuulekaks. Kord nägi perenaine koera ja lasi ta tuppa tuua. Koer polnud aga sellega harjunud ja hakkas perenaise peale urisema. Samal õhtul oli üks kodutu mõisahoovi magama jäänud ja Mumuu hakkas tema peale haukuma. Sellepeale ärkas perenaine üles ja käskis teenril koerast lahti saada. Teener viis ta ühe mehe kätte, kes hoidis koera nädal aega kinni. Samal ajal märkas Gerassim, et koer on kadunud. Kui koer tagasi tuli sai ta aru, et keegi oli koera vahepeal ära varastanud ja nüüd Gerassim proovis teda varjata ja hoidis koera terve päeva toas
VENE KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sisse juhatus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened; Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on d...
• 2003. aasta kevadel korraldasid Põhja-Euroopa metsandusüliõpilaste kokkutuleku, mis osutus edukaks • 2006. aastal taaselustati Järvselja Suvemängude traditsioon ETTEVÕTMISED AASTAL 2022 • 21. jaanuaril viibisid seltsi liikmed teist aastat järjest Pajakas. Tutvuti sealse metsa ja selle majandamisega. Võõrustajaks oli Pajaka Puit OÜ, kes näitas, kuidas nemad metsa raieringi algusest lõpuni majandavad. Õhtu sisustati uisutamise ja perenaise põnevate roogadega. • 1. veebruaril käisid seltsilised tõukekelgumatkal Pühajärve metsaradadel. Matka korraldas Loodusturism.ee ja põnevaid lugusid kohalikust elust ja olust pajatas giid Oliver Loode. • 28. jaanuaril käisid seltsi tudengid ja vilistlased Saaremaal RMK korraldatud õppejahil. INFO • Täpsem info on saadaval Eesti Metsaüliõpilas Seltsi kodulehel https://emeus.ee/
,,La Traviata" Kolmapäeval, 30.aprill, käisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit "La Traviata". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega. Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik Alfr...
Koeru Keskkool Süsivesikud saia- ja leivatoodetes Uurimustöö Koostas: Eleri Sillamäe Juhendaja: Merit Metsmaa Koeru 2010 TABEL Toodete Valmistaja Süsivesiku Kalorsus Hind nimetus -sisaldus Kodusai Fazer Eesti 51,1 g 257 kcal 6.30 AS Mitmeviljarös Fazer Eesti 48,5 g 304 kcal 9.20 tsai AS Perenaise sai Eesti Pagar 50,6 g 250 kcal 4.90 AS Hea sai Eesti Pagar 49,9 g 250 kcal 4.90 AS Isa sai Leibur AS 50,4 g 260 kcal 5.90 Teele sai Eesti Pagar 49,2 g 250 kcal 11.50 AS Kodupaiga Eesti Pagar 44,...
1. Kui kaua ning mille pärast oli Villu vangis istunud? 2. Mida oli Villu vangis olles õppinud? 3. Mis oli Anna perekonnanimi?Millised tingimused ta isale esitas,enne kui kõrboja perenaise ameti vastu võttis? 4. Miks ei olnud Katku Jüri nõus Kõrbojale jaanitulele minema? 5. Kus sai Anna teada,missugused on Villu unistused ja mõtted Kõrboja kohta? 6. Miks tahtis Villu Kivimäe kivid ära lõhkuda? 7. Miks ei olnud Villu nõus Kõrbojale peremeheks minema? 8. Miks Villu end maha laskis? 9. Kuidas lepitas Anna Katku Villut ema endaga? 10. Millist muutust märkas Villu ema Anna välimuses, kui Anna sammus pärast temaga kõnelemist Katku õuest välja? 11. Kes pidi saama Kõrbojale peremeheks? 12. Millal lubas minna Anna uue kiiguga kiikuma? Vastused: 1. Villu istus vangis sellepärast, et ta tappis Künka Otto teibaga ära. Ta oli vangis ~1 aasta. 2. Villu sai vangis meheks. Ta õppis märkama endaümber loodust ja muid asju. Ta hakkas hoolima töö tegemise...
Lõunaeine on tavaliselt kerge söögikord, kuuma liha- või kalaroaga ja tihti pirukatega. Tihtipeale on pere söögiks ka suur poti täis putru ja kann piima ning vahel lisaks kala- või juusturoog. Söögikorra lõpetavad piimroog või hautatud puuviljad. Hiline lõunasöök on kella kolmest kella viieni. Algab alati suupistetega (väidetavalt pluss viin). Suupisteks võib olla lihtsalt heeringas või hakitud munavili. Järgneb supp ja liha-, kala- või linnulihapirukad, köögiviljad ja perenaise ,,firma-magusroog". Kasutatud allikad: http://eope.ehte.ee/toitlustus/?13._Erinevate_rahvuste_toidukultuur:Tuntumad_rahvusk %F6%F6gid:Vene%26nbsp%3B_k%F6%F6k http://www.toit.ee/et/handbook/cuisine/russian http://daki.tahvel.info/2009/07/27/toiduklubi-tatrapuder-kukeseentega/
Arvan, et sugude vahel vahet tegemine on väga seksistlik, kui teda on perre tahetud, siis pole vahet, mis soost ta on laps on ikka laps. Tööd tuli Krõõdale aina juurde, mis teda aina nõrgemaks tegi, sest polnud aega isegi pärast sünnitust korakski puhata, mis on igate pidi eluohtlik äsjasünnitanule ja minu arust oli Andresest üldse väga isekas sedasi oma naist tööga koormata ilma, et oleks vahel ka mõne hea sõna tänutäheks öelnud. Pärast teise tüdruklapse sündi algas perenaise kõige kurvem aeg, sest ta arvas, et ta ei saagi ühtegi poisslast Andresele kinkida, keda ta oli nii väga soovinud. Krõõdal tekkis mingi alateadvuslik kadedus Pearu naise vastu, kellel oli juba mitu poega. Tänu sellele, et ta oli pettunud, et uus laps on ka tüdruk, hakkas ta päev-päevalt järjest kurvemaks ja nutusemaks muutuma. Muidugi oli siin ka tööl oma osa, sest puhkamiseks polnud ikka aega. Andres, aga ei pannud Krõõda pisaraid millekski ja laskis samas vaimus edasi
käiks. Kremel arvas, et kui pakub Tõnule midagi vastu, siis ei piina teda ka südametunnistus. Algul Tõnu vaid naeris sellise ettepaneku üle, kuid kuulates kui hästi piimamehel läheb, hakkas ta kadestama. Oli vaid vaja Mari nõusse saada. Kuna Maril oli eneseväärikust, ei tahtnud ta alguses lepingule alla kirjutada. Algul üritas Tõnu Maris tekitada himu muretu elu vastu. Mari aga ei lase nnast illuioonidega ja muretu elu perspektiividega mõjutada. Marit ei huvita perenaise elu, raha ega ka linnaelu. Prillup muutub aina otsekohesemaks, kuid Mari seevastu hakkab aina rohkem Tõnule vastu. Kui Prillup loobub naise sundimisest, siis teatab Mari, et ta võttis ettepaneku ise vastu. Üheks põhjuseks, miks Mari ettepanekuga nõustus, võis olla see, et ta sai aru, et nüüd on mõisa minek tema ense vab valik. Kui ta oleks kohe laguses ettpankeuga nõus, siis näitaks see, et ta allub mehe tahtele. Mari oli selline naine, kes tegi kõik mehe tahtevastupidiselt
Ta tahtis kraavi mudast puhtaks saada. See oli tema unistus. Andres tahtis hooneid korda teha, aiad ära parandada ning õue puid istutada. Andres ostis vargamäe, kuna ta mõtles järeltulevale põlvele. 6. Miks oli A. H. Tammsaare eesti kirjanduses tähtis? Tammsaare on üks vähestest kirjanikest, kes on püüdnud eestlaste hingeelu, tegemisi ja ka mõttemaailma süvendada. Tal on see ka õnnestunud. Ta on avastanud Eestlaste tõelise olemuse. 7. Püüa neid võrrelda: a)Vargamäe perenaise elu – tänapäeva naiste elu b)Töö Vargamäel – töö tönapäeva talus a) Tänapäeval ei tehta enam niipalju lapsi. b) Tänapäeva töö on enamasti füüsiliselt lihtsam ja enam ei tehta väga palju välitõid. Oleneb muidugi tööst aga enamasti on meil ikka sisetööd nagu näiteks: Kontoritöö, Liinitöö, Hotellikoristus, Kokk, Spa-teenindaja jne.
Kui Krõõt esimese lapse ilmale täi, kelleks oli tütar, oli Andres algul küll pettunud, kuid lootis siiski tulevikule. Krõõt aga tundis end süüdi, et ei suutnud Andresele poisslast sünnitada. Krõõda süütunne suurenes üha enam peale igat järgnevat tütart. Viimaks neljanda lapsena sündis Krõõdal siiski poeg, kuid kuna sünnitus oli raske, siis ta suri. Pärast Krõõda surma oli Mari Krõõda lastele ema eest ning täitis teisi perenaise kohustusi, vaatamata sellele, et tal oli ka endal kaks last ja mees Juss. Kui Juss nägi, kuidas Mari perenaisena tegutses ja kui väga ta kõiki lapsi-nii võõraid kui omi-armastas, tundis ta natuke süüd, et tema ei suutnud Marile sellist elu pakkuda ning laste tulevikku kindlustada. Marit aga hakkas süütunne piinama juba Jussi eluajal, kui ta tundis, et teda tõmbab rohkem Andrese, laste ja Mäe talu poole. Juss aga märkas seda ning suurest masendusest poos enda üles
heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt ,Lambasihver ,Juss ,Mari ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Peategelasi oli kaks , kelle vahel käis vaidlemine ja sõdimine. Andres Paas oli väga töökas, sihikindel ja tugev mees, kiire sammuga. Pearu Murakas meeldis juua , kiitles väga palju , tahtis enda rammu näidata kakeldes, kuid rammu poolest jäi ta Andresele alla .Samuti ka egoistlik ja kaval . Minu arvamus : Alguses arvasin , et raamat on üsna pikk ja igav. Kuid raamatut lugedes hakkas
Leht1 Toiduaine E-ained Nimi Kasutusotstarve Grand Multivitamii- E414 Kummiaraabik Stabilisaator ni jook E445 Kampoli glütseroolestrid Emulgaator Rakvere Viru sink E1422 Ditärklisadipaat Pole teada E407 Karrageen Stabilisaator E301 Naatriumaskorbaat Antioksüdant E451 Trifosfaat Happesuse regulaator E621 Naatriumvesinikglutamaat Lõhna- ja maitse- tugevdaja E250 Naatriumnitrit Säilitusaine Sokolaadisüdamed E420 Sorbitool Niiskusesäilitaja E160a Karoteen ...
Isegi rasedana tegi tohutult palju tööd. Ei söönud ise võid, et perele rohkem jääks, kuigi see talle halvast mõjus. Tundis, et selleks, et olla tõeline perenaine peab ta kogu oma aja talu ja pere eest hoolitsemisele pühendama. Talu oli võlgu ostetud, rabas tohutult tööd, et lapsed ei peaks hakkama nende võlga maksma. Teda kirjeldatakse tihti nukrana. Tüdruk Mai hakkas ära minnes nutma, kuna ei teadnud, kas leiab kusagilt veel nii hea ja lahke perenaise. Isegi Pearu ei tahtnud Krõõdale midagi ärplevat või kekutavat öelda, mida oleks muidu tahtnud öelda Andresele või Jussile, kuna nägi, kuidas Krõõt ise, laps süles, tuli ajama sigu ja lehmi, et need Pearu rukki sisse ei läheks. Pearu tunnistas, et Krõõt on väga tubli ja väärt naine. Pearu tundis end Krõõda pärast isegi halvasti ja piinlikult, kui oli aia ära lõhkunud.
keda Andres tõeliselt armastas, tema suhted Mariga tulid pigem vajadusest leida oma lastele ema ja talule perenaine. Ainuke suurem mure Andrese ja Krõõda vahel nende poegade puudumine. See mõjus Krõõdasse veel morjendavamalt kui kogu raske töö Vargamäel. Noore Andrese sünnitamisel surnud Krõõt tundis end tõeliselt süüdi selles, et ei olnud kolmel esimesel katsel talule pärija ilmale toomisega hakkama saanud. Tõenäoliselt tõi just teadmine, et on oma perenaise kohusega hakkama saanud, naeratuse sureva Krõõda huulile. Andrese teine, ja viimane, abielu Mariga sündis, nagu juba öeldud, rohkem vajadusest leida oma lastele asendusema. Veel tumestasid seda nii Jussi kui ka Krõõda mälestused, kumbki eri viisil. Mari tundis ennast süüdi, et oli nii kiiresti peale Jussi enesetappu endale uue mehe leidnud ja ka sellepärast, et ta üldse oli peale Krõõda surma Andrese juurde appi jäänud ning sellega Jussi end kuuse otsa pooma ajanud
tütart, kui too soovis pulmi ära jätta, sest tema süda kuulus kellelegi teisele. Minu arust oleks isa pidanud rääkima tütrega rahulikult ning mõistvalt tema soovidest, ega mitte surunud peale enda tahet viia neiu kokku nooremehega, keda ta ei armasta.Capuletti oleks pidanud mõtlema oma lapsele ning tema soovidele, mitte käituma ainult enda tunnete järgi. Isa ja tütre tülist tekkinud viha üksteise vastu, tõi kaasa palju pisaraid, kannatusi ning ka surmasi. Montecchide perenaise käitumine minu arvates oli vale ning ülemõeldud. Ema ei tohi võtta endalt elu, kui tema laps on elus. Romeo pagendati teise riiki, kuid ta oli elus ning vajas ema abi, mida ei saanud. Pojal läheb alati vaja ema abi, ükskõik kus ja millal. Ükskõik kui raske võib tänapäeval emal ja pojal olla, siis ema teeb kõik, et ta lapsel oleks hea elu. Armastus tõi teoses kaasa palju kannatusi. See näitab, et armastusel on suur roll inimeste elus
Peale Krõõda surma algab Andrese sisemine karastumisprotsess, ta peab hakkama hoolt kandma nii talu kui ka laste eest. Andrese, kui peremehe õlule vajub veelgi suurem koorem, mida ta kandma peab. Andrese elu Vargamäel möödus raskelt. Talle hakkas abiks käima teenijanna Mari, kes oli noor naine ning kellel tekkis armulugu sama küla noormehe Jussiga. Mari ja Juss abiellusid ja Andres oli lubanud neil Vargamäe saunas elada. Mari unistas juba pikka aega Vargamäe perenaise kohast. Üha enam hakkas talle see mõte lähemale jõudma, kuna ta käis tihti Andrese lapsi hoidmas. Mari oli hea ema ning ta meeldis väga Andrese ja Krõõda lstele. Mari ja Jussi suhe polnud enam endine, kuna naine ei viibinud enam eriti kodus. Juss proovib küll Mari tagasi võita, kuid tulutult. Mari eemalolekuga tekivad Jusslie enesatapumõtted. Mari tunneb ennast süüdi Jussi surmas, kuid endiselt pühendab oma aja Andrese lastele. Andrese ja Mari abielu ei kiida aga keegi heaks. Mari
Naine ei elanud sünnitust üle. Krõõda sõnad surivoodil Andresele olid: ,,Poiss võttis mu hinge seest." Mees oli õnnelik, et sai endale pärija, kuid see muutis ka õnnetuks. Tema armastatud naine, Krõõt oli nüüd surnud. Mäe talus polnud enam perenaist. Tammsaare ,,Tõde ja Õiguses" on just nii, et õnn tuleb koos õnnetusega. Mari läks Andrese juurde elama, et tolle lastel oleks olemas ema. Kuna krõõta enam ei olnud, siis pidi keegi Mäe talus perenaise kohustused üle võtma. Krõõt teadis, et Andres sellega üksi hakkama ei saa ja paluski Mari enne surma uueks perenaiseks. Mari tegigi nii, kõik olid õnelikud peale Jussi, Mari mehe. Naine lahkus saunast jättes Jussi teise mehe pärast. Ta oli õnnelik,et sai parema elu peale, aga Juss mitte. Mees käis teda palumas, et too sauna tagasi tuleks, sest kokkulepe oli selline, et Mari tuleb sealt varsti tagasi, kuid asjatult. Ta ei tulnud.
viinamarjasordid on: v Chardonnay v Pinot Noir v Cabernet Sauvignon Veinide liigitus Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Veini ajalugu Veini ajalugu ulatub väga kaugele arvatakse, et veini avastati juba 8000 aastat tagasi. Legend Legendi järgi pandi perenaise savipotti paar peotäit metsikuid viinamarju, kuid need ununesid sinna mitmeks päevaks. Kui perenaisel savipotti toimetuste jaoks vaja läks, siis olevat ta seal olnud mahlaga janu kustutanud. Mahl polnud küll suurem asi, kuid tuju tõusis. Nii olevat sündinud esimene vein. Toidu ja veini sobitamine Tuleks vältida punase liha kõrvale valget või magusat veini. Kala, juur- viljade ja kitse- juustu juurde ei tasu võtta punast ja väga kuiva veini. Veini valmistamine
Muusikaelamuse retsensioon muusikaõpetuses. Käisin 17.novembril 2007 Tallinna Linnahallis Gaston Leroux` romaanil põhinevat ,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor. Kuid Garrier vallandati ning ooperimaja said endale Charlotte ning tema tuhvlialusest mees Alain Cholet (Andus Vaarik), ...
Tööd tegi Mari ikkagi hästi ja ka lapsi kasvatas ja kaitses nende isa eest. Andrest ise ta aga kartis. Ta ei jugenud kunagi avaldada oma tõeliseid tundeid, käis salaja Jussi haual jne. Tegelikult mõistis Andres isegi ja seetõttu suhtus ta Marisse karmilt. Ta arvas, et Juss oli neid juba piisavalt karistanud enese poomisega, aga Mari ei saanudki oma süümepiinadest vabaks. Vargamäel läks elu rõõmsamaks koos lastega, aga see ei muutnud midagi perenaise ja peremehe suhetes. Põhimõtteliselt oli 19. sajandil naise roll toetada meest ja kaitsta oma lapsi. Samas olid tal ka kõik muud kohustused seoses majapidamisega ja ka väljaspool maja pidi ta rügama nagu meeski.
KRBOJA PEREMEES 1.Kui kaua ning mille prast oli Villu vangis istunud? 2.Mida oli Villu vangis olles ppinud? 3.Mis oli Anna perekonnanimi?Millised tingimused ta isale esitas,enne kui krboja perenaise ameti vastu vttis? 4.Miks ei olnud Katku Jri nus Krbojale jaanitulele minema? 5.Kus sai Anna teada,missugused on Villu unistused ja mtted Krboja kohta? 6.Miks tahtis Villu Kivime kivid ra lhkuda? 7.Miks ei rgi Eevi Annale ,et viimane Villu temale jtaks,kuigi ta just selle mttega koos lapsega Krbojale Anna jutule lks? 8.Miks ei olnud Villu nus Krbojale peremeheks minema? 9.Miks Villu end maha laskis? 10.Kuidas lepitas Anna Katku Villu ema endaga? 11.Missugune oli Krboja Anna vlimuselt
Miks Andres Liisile siiski kaasavara otsustas anda? Andres nägi, kui palju kaasavara sai Joosep Pearult ning ta ei saanud Pearust halvem olla. Kindlasti ta ka sisimas hoolis Liisist. Kes oli Indreku ristiisa? Hundipalu Tiit. Millal oli vana Andres Vargamäel südamest rõõmustanud? Mida ütles vana Andres Pearule, kui viimane kosis, mida Indrek linna otsis? Tsiteeri korrektselt. „Indrek läks linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada.“ Võrdle perenaise ametit Krõõda ja Mari ajal ning tänapäeval. Kunagi pidid perenaised päevast päeva töid tegema: koristama, loomi söötma, lehmi lüpsma, sigu välja ajama, süüa tegema, vahel ka vilja lõikama ning palju muid põllu töid. Talvel ketrasid naised lõnga. Tänapäeva naised peavad ainult süüa tegema või poest valmis toidu ostma ning koristama kodu ning lapsi kantseldama. Mõned naised käivad muidugi ka tööl. Andres ja usk/jumal/piibel.
Ta rändas edasi kuni üks poiss ta enda juurde võttis. Poisi isa ei lubanud kassi endale jätta. Nad andsid Teofrastusele piima, kuid talle ei meeldinud see, sest see oli külm. Ta jõi piima ära ja läks edasi. Teofrastus läks ühte sooja keldrisse, kuid sinna tuli koristaja, kes hakkas Teofrastust lumelabidaga peksma. Kass oli väga nõrk, vigastatud, väsinud ja näljane. Kui kõuts ärkas, oli ta kioskis. Inimesed ostsid ajalehti ja Teofrastus kuulis perenaise häält. Perenaine palus kioskimüüjalt näha kassi, kes oli kioskisse ära eksinud. See oligi Teofrastus. Perenaine ja peremees ravisid Teofrastuse kodus terveks ja viisid ta maale. Maal oli lisaks naabrikoer Timile ka uusi elanikke juurde tulnud. Teofrastus vihastas ja tahtis oma territooriumi kaitsta teiste eest. Ühel päeval kuulis kass õrna näugumist kase otsast. See oli punakas-pruuni värvi kass Punapea. Punapea tuli kase otsast alla ja koos Teofrastusega läksid
päritolust. Maksin sisse käsiraha ja jäin esialgu meistri juurde neljanädalasele prooviajale. Ka minu meistril olid kohustused: mind-õpipoissi tuli pidada oma majas; tuli süüa anda ja minu eest hoolitseda. Kolme kuu möödudes kanti minu nimi tsunfti nimekirja. Sellest hetkest algas minu õpipoisiaeg, mis kestis 4 aastat. Õpipoisiaeg oli minu elus kõige raskem: tuli harjuda eluga võõras majas, tingimusteta kuuletumisega, peremehe ja perenaise omavoliga, kõige tähtsam oli aga õppida selgeks amet. Kui õpiaeg hakkas läbi saama, kogunesid kõik meistrid pidulikult gildihoonesse. Järgnes omapärane eksam, vastutusrikas hetk nii minule kui ka meistrile. Iga meister pidi näitama õpilase teadmisi. Kui õpipoisi teadmised osutusid ebapiisavateks, siis määrati õpipoiss teise meistri juurde, esimene meister pidi aga maksma trahvi ning ka teistkordse õppimise kulud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
